Lennukiirus: 70-210 m/s Kaal: 12 kg (koos konteineriga) Soomustläbistavus: 800 mm Mapats · Laskeseade Valmistajamaa: Iisrael Laskeseadme kaal: 74 kg Sihikuline laskekaugus: 5000 m Efektiivne laskekaugus: 800-5000 m Meeskond: 1 allohvitser + 3 sõdurit Laskekiirus: 1-4 lasku / min · Kumulatiivrakett Kaliiber: 148,5 mm Lennukiirus: 120-305 m/s Kaal: 29,5 kg (koos konteineriga) Soomustläbistavus: 800 mm 81 mm miinipilduja B-455 · Valmistajamaa: Iisrael · Kaliiber: 81 mm · Efektiivne laskekaugus: 3000 m · Minimaalne laskekaugus: 200 m · Maksimaalne laskekaugus: 4900 m · Laskekiirus: 18 lasku / min · Miini kaal: 3,86 kg · Kildude tappetoime raadius: 50 m · Kaal: 43,5 kg · Meeskond: 1 allohvitser + 4 sõdurit 120 mm miinipilduja 2B11 · Kaliiber: 120 mm · Kaal: 210 kg · Laskekiirus: 15 lasku/min · Tuleulatus: 7200 m · Meeskond: 6
Tagalapataljon • Ülem: major Janek Zõbin • Veebel: staabiveebel Gunnar-Taufik Matsu • Relvastus/varustus: Volvo 6x6 kütuseauto, meditsiini auto, recovery veok 2.JALAVÄEBRIGAAD • Ülem: kolonel Eero Rebo • Veebel: staabiveebel Margus Isotamm Luurekompanii • Ülem: nooremleitnant Jaak Joosep Rumvolt Kuperjanovi jalaväepataljon Miinipilduja patarei • Üksuse ülem: nooremlaitnant Allar Olesk • Relvastus/varustus: 120mm miinipilduja Suurtükipataljon • Resevpataljoni ülem: major Marko Tomenzuk • Relvastus/varustus: haubita 122mm Tagalapataljon • Ülem: major Tarmo Tameri • Veebel: staabiveebel Andrus Gross • Relvastus/varustus: tõstuk,kraana Rapla maleva tankitõrjerühm • Ülem: nooremleitnant Mati Mäe • Relvastus/varustus: 90mm tankitõrjekahur Harju maleva miinipildijarühm • Ülem, lippur: Indrek Grüünberg • Relvastus/varustus: 81mm miinipilduja
kahjustamiseks või hävitamiseks. Relvi eristatakse : sõjaväe, -jahi ja spordirelvad ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelv Relvad: Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade vajaduse järgi. Liigitus: Käsitulirelvad, püstolid ja revolverid. ( ründevintpüss, - poolautomaat ,- automaatrelv ) Lahingupaari relvad kuulipilduja ,- TT relvad jne. ( Kuulipilduja MG 3 ,- Kuulipilduja KSP- 58 ,- Granaadiheitja Carl Gustav ,- 81 mm miinipilduja B-455,- 120 mm miinipilduja 2B11,- kerge välikahur 105 H 37-61,- Haubits FH 70/1 A-1 ) ,,Ohutuseeskiri" Väljaõppe ohutuseeskiri on rahuaegse sõjavälise väljaõppe ja sellega kaasneva muu tegevuse ja turvalisuse tagamiseks. KV väljaõppe ohutussüsteem peab välistama väljaõppeürituste ajal õnnetusjuhtumid ja traumad, mille peamiseks põhjusteks võivad olla: 1. Väljaõppeürituste planeerimine, ettevalmistamise ja läbiviimise käigus võimalike
väärtuste kahjustamiseks või hävitamiseks. Relvi eristatakse : sõjaväe, -jahi ja spordirelvad ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelv Relvad: Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade vajaduse järgi. Liigitus: Käsitulirelvad, püstolid ja revolverid. ( ründevintpüss, - poolautomaat ,- automaatrelv ) Lahingupaari relvad kuulipilduja ,- TT relvad jne. ( Kuulipilduja MG 3 ,- Kuulipilduja KSP- 58 ,- Granaadiheitja Carl Gustav ,- 81 mm miinipilduja B- 455,- 120 mm miinipilduja 2B11,- kerge välikahur 105 H 37-61,- Haubits FH 70/1 A-1 ) Ohutus Väljaõppe ohutuseeskiri on rahuaegse sõjavälise väljaõppe ja sellega kaasneva muu tegevuse ja turvalisuse tagamiseks. KV väljaõppe ohutussüsteem peab välistama väljaõppeürituste ajal õnnetusjuhtumid ja traumad, mille peamiseks põhjusteks võivad olla: 1. Väljaõppeürituste planeerimine, ettevalmistamise ja läbiviimise käigus võimalike
Oma/Liitlane (Sinine) Neutraalne (Roheline) Vastane (Punane) Arvatav vastane (Punane) Piirid;jooned;maaalad; tekst; tingmärgid ja raamid (Must) 4 Maaväe taktikalised tingmärgid Näide Õhu Üksused Varustus Õhurünnak Motoriseeritud Keskmine jalavägi miinipilduja Värvitu Värviline Värvitu Värviline Värvitu Värviline Käsitsi joonistatud A A A A A A A A Arvutil loodud A A A A Üksusete tingmärkide, rajatiste ja varustuse andmeväljade täitmine Q W B/C/D E/F
Eesti vabariigi riigikogu ja , kompaniid ja sõjavägi Riigikogu 101 liiget. Riigikogu kuulutab välja sõjaseisukorra. Eesti Vabariigi president on Eesti Riigipea ja riigikaitse kõrgeim juht. Valitsus-täidesaatev võim Kaitsejõud relvastatud struktuur Kaitsevägi valmis riiki sõjaliselt kaitsma. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded! Sõjaväemudelid :elukutseline(d) relvajõud Reservväed: need mobiliseeritakse ainult ohu korral üksustesse. Miinipilduja patareis on : tagalarühm,-siderühm Kolm jalaväekompanii moodustavad jalaväepataljoni põhja. Tagalakompanii tegeleb söögi, pesu,postkast, surnute matmisega. Üksikvõitleja kes koos paarilisega, moodustavad lahingupaari. Pooljagu on 4-6 kaitseväelast Jagu moodustab kahest pooljaost, kelle ülem on seersant. Rühm koosned 3 jaost ja selle ülem on leitnant.(30-35 meest) Brigaad, mis koosneb 3-4 jalaväepataljonist(6000-8000 meest) Diviis, mis moodustub 3-4 brigaadist Korpus, kuhu kuulub 3-4 di...
Meenub esimene kuuliga pihta saamine ehk põrumine, esimene hommik, kui me sisse magasime. Eredamalt ja värskemalt jääb meile aga meelde gümnaasiumis veedetud aeg, mis võrdus end igapäevaselt lahingväljale paigutamisega. Paljud klassiüritused, tegemised lennuga, kabaree – kõik on meid ainult ühendanud ja muutnud sõja iseenda ja õpingutega meeldejäävaks ja huvitavaks. Tunnid mate klassis möödusid justkui miinipilduja tuld oodates. Eesti keele tunnis kasutati meie peal Gestapo meetodit. Kuid me elasime üle ja tegime kõik, et oma vigadest õppida ja paremad olla. Aitäh meie kindralitele, kes lasid meil nende endi vabast ajast oma taset parandada ja end neile tõestada. Me ju tahtsime ikkagi olla head ja kohusetundlikud sõdurid, mis siis, et mõnikord jäi kuuletumine vaid mõtetesse mitte tegudesse. Veel tahaksin tänada vanemaid, kes meisse uskusid ning ka enda kaasvõitlejaid, kellele võis alati loota
Kuulipilduja 58 Kaliiber 7,62mm Padrun 7,62x51mm, lindis 50 padrunit (linte saab liita) Efektiivne laskekaugus 600m Sihikuline laskekaugus 1100m Tehniline laskekiirus 600-800 lasku minutis Relva kaal 11,6kg Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 120mm miinipilduja 2B11 Kaliiber 120mm Maksimaale laskekaugus 7,1km Praktiline lasekkiirus 8-10 lasku minutis Pikkus transpordiasendis 6800mm Kogukaal laskeasendis 210kg Mini kaal 16kg Meeeskonnas 6 meest Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Soomustransportöör XA-180 PASI Sillavalem 6x6 Meeskond 2+10 Pikkus 7,35m Laius 2,9m
CS PJP ··· VJP ··· CSS RR PÕHIRELVAD: Soomustransportöör ~ 30 tk 155 mm suurtükk ~ 20 tk 120 mm miinipilduja ~ 40 tk 81 mm miinipilduja ~ 30 tk TT raketikompleks ~ 50 tk 23 mm ÕT kahur ~ 20 tk ÕT raketikompleks ~ 25 tk Vastavalt püstitatud eesmärgile kasutab JVBr ühte alljärgnevatest lahingutegevuse viisidest: - pealetungioperatsioonid; - kaitseoperatsioone; - viivitusoperatsioone. - pealetungioperatsioone Vastavalt JVB ülema poolt püstitatud üleannetele viivad JVBr lahingüksused läbi lahingutegevust, kasutades selleks alljärgnevaid lahinguliike:
Riigikaitse. Eesti sõjaajalugu! Maailma rahvaste ajalugu koosneb suures osas sõdadest.Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik sõjasündmused mis on toimunud Eesti pinnal või osavõtul.Sõjaajalugu kuulub nii sõjateaduste(strateegia,-taktika,-sõjatehnoloogia,-sõjamajandus,-sõjatopograafia jne) kui ka ajaloo teaduskonda. Muistne Eesti! Kuni 13.saj oli Eesti sõduriks iga vaba relvakandeline mees. Eestlaste sõjapidamise viisiks oli ,,MALEV" maakaitse väe kokku kutsumine.Üksuseid juhatasid küla või maakonna vanemad. Ristisõdade algus: Saksa ristisõdijad tungisid koos vallutatud liivlastega ja lätlastega Eestisse 1208.a Madisepäeva lahing: 1217.a kogusid eestlased võimupealik Lembitu juhtimisel suure ,,MALEVA" kokku. Taanlaste sissetung: 1219.a alustasid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Põhja-Eesti vallutamist ja rajasid pärast eestlaste Maleva purustamist Tallinna. Rootslaste sissetung 1220.a Viljandi ,Tartu kaitsmine Jüriöö ülestõus 1343.a ...
Otsustavat edu siiski ei saavutatud. 19. veebruari õhtul tuli major A.Rebase staapi teade 18. armee ülemjuhatajalt: Eesti pataljon 685, Esimene Eesti rahvuspataljon, on allutatud armeegrupile Narva. 21. veebruaril jõudsid Rebane ja Sooden oma meestega Pihkvasse ning sealt edasi Eestisse. Ränkrasked olid lahingud Auvere juures. 20. veebruaril 1944 oli 12-kilomeetrilisel rindelõigul positsioonidele paigutatud üle 2000 kahuri ja miinipilduja, millest poole tunni jooksul tulistati välja rohkem kui 80 000 mürsku. Tankide toetusel kolme päeva jooksul sooritatud rünnakud ei toonud edu. Ebaedust tingituna tegi nõukogude väejuhatus olulisi muudatusi pealetungioperatsioonide läbiviimise plaanis. Narvast põhjas otsustati üle minna kaitsele. 22. veebruaril otsustas nõukogude väejuhatus koondada Narva piirkonda kolm armeed(ühe armee isikkoosseis oli 45-ndal aastal keskmiselt 100 000 meest). Jõudude koondamisega Narva alla
1. I maailmasõja põhjused - selgitus (näited) 1) Suurriikide imperialistlik poliitia – soov oma mõjuvõimu maailmas suurendada, tehes seda teiste riikide arvelt (Eurotsentrism, koloniaalpoliitika, Aafrika 1878 ja 1914, Maroko kriisid 1905-1906 ja 1911, ) 2) Liidusüsteemide kujunemine – Tekkis palju sõjalisi liite ning lõpuks kujunes välja 2 suuremat vastasleeri liitude näol (Kolmikliit – Itaalia, Saksamaa ja A-U ja Antant – Inglis-, Vene-, Prantsusmaa) 3) (Sõja)tehnika areng ja võidurelvastumine – ratsavägi ei mängind enam olulist rolli, sõda oli (Kuulipilduja, sidevahendid, miinipilduja) 4) Olukord Balkanil – (Balkani sõjad 1912-1913) 5) Rahvuslus – (A-U mitmekesine rahvuslik koosseis) 2. I maailmasõja ajend ning sõjani viinud sündmused A-U troonipärija Franz Ferdinani tapmine 28.06.1914 serbia koolitusega terroristi poolt. Venemaa toetas Serbiat -> Saksamaa õhutas A-U’d Serbiale sõda kuulutama –> Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni ...
Lielupe taha ja eestlased lõpetavad pealetungi. Kõige otsustavam lahing toimus Võnnu all 23. juunil, kus Eesti-Läti väed purustasid Saksaväed. Seda päeva tähistatakse Eestis (ametlikult alles 1935. aastast) Võidupühana. Sõja lõpuks sai Läti tagasi oma iseseisvuse. Sõjas sõdis Eesti-Läti poolel 6200 meest 190 kuulipilduja, 50 suurtüki ja 2 soomusrongiga ning Saksavägede poolel 5200 meest 310 kuulipilduja, 50 suurtüki, 12 miinipilduja ja 1 soomusrongiga. Lisaks kasutasid sakslased ka lennuväge. Sõda Nõukogude Venemaa vastu toimus suvel ja sügisel 1919 Venemaa ja Läti pinnal. Suuresti toimus see koostöös Judenitsi juhitud Loodearmeega. Novembris tungis Punaarmee uuesti Eesti piiridele. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu 2 armeed kokku 160 000 mehega. Eesti pani välja 85 000 meest ning lisaks veel võõrväed
Referaat Eesti mehed II maailmasõjas Vaiko Vaher Lähte Ühisgümnaasium 11H Sisukord LK 1 Metsavendlus LK 2 Saksa sõjavägi LK 3 Punarmee LK 4 Soome armee LK 5 Kokkuvõte LK 6 Kasutatud kirjandus Metsavendlus Termin ,,metsavennad" tuli Balti regioonis esmalt kasutusele 19. sajandil, mil selle all mõeldi Vene sõjaväest kõrvale hoidjaid, kes ennast metsas varjasid. 1905. aasta revolutsioonis viitavad erinevad allikad metsavendadele kui ,,mässavatele talupoegadele" või kui ,,metsast varju otsivatele kooliõpetajatele Tänapäeva mõistes olid aga metsavennad mehed ja naised, kes aastatel 1940-1941 ja alates 1944. aasta septembrist, mil Eesti oli okupeeritud venelaste poolt, sõdisid relvastatult okupatsioonivõimu vastu. Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast võõrvõimu vägivalla vastu. ...
1.3 Stalingradi lahing Stalingradi lahing oli kõige verisem lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 kuni 2. veebruarini 1943 Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee vahel. Lahingu käigus sai surma enam kui 1,5 miljonit inimest. Kasutades olukorda, et Euroopasei olnud 1942. aastal teist rinnet, võttis Saksa kindralstaap ette pealetungi Idarinde lõunaosas ning koondas sinna 2 väegruppi (umbes 900 000 meest, üle 17 000 suurtüki ja miinipilduja, 1260 tanki, 1640 lennukit), kes pidid vallutama Doni ja Kubani ala ning Kaukaasia. Saksa väed jõudsid 23. augustist Stalingradist põhja pool Volgani, tungisid 13. september linna ja vallutasid suure osa sellest. Tänavalahingud kestsid üle nelja ja poole kuu, eriti ägedalt võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast. 19. novembril asusid Edela- ja Doni rinde ning 20 novembril Stalingradi rinde väed üldisele vastupealetungile. Löökidega loodest ja kagust Kalatsi suunas piirati 23
(Peets, A. Tiidolepp ,K. 1996) Lasukomplekt on suurtükkide, miinipildujate või reaktiivseadmete lahingumoon. Lasukomplekt koosneb mürsust (Joonis 1, 2, 4), püssirohulaengust ja süütekapslist. Mürsk võib olla koos kestaga, milles on püssirohulaeng ja süütekapsel. (Paks, K.1996) 8 Mürsu ehitus Joonis 1 Mürsu ja miinipilduja miini põhimõtteline ehitus Joonis 2 Eriotstarbelised mürsud Joonis 3 9 Siledaraudsete suurtükkide lahingumoon Joonis 4 Valgustusmiin Joonis 5 Kildmiin Joonis 6 10 2.3 Maamiinid Maamiinid (Lisa 9-14) on põhimõtteliselt plahvatus-seadmed, mis on disainitud plahvatama, kui tekib piisav surve on miini-rõhkplaadile. Sellised seadmed on tavaliselt maa peal või
Bermondt-Avalov sattus üsna pea konflikti teiste vene valgete rühmitustega, mistõttu sõltus tema nn. "Läänearmee" täielikult sakslaste 6. reservkorpuse toetusest. Saksa vägede toetus oli eluliselt tähtis ka "Läänearmee" suhtelise väiksuse tõttu - nõrk Läti armee oleks ka iseseisvalt Bermondti väed purustada suutnud. Saksa vägede lahkumisel liitus Läänearmeega suur hulk sakslasi. Tekkinud vene-saksa ühendvägi koondas 50000 sõdurit 250 suurtüki ja miinipilduja, 800 kuulipilduja, 10 soomusauto, 3 soomusrongi ning hulga lennukitega. Tekkinud oli esmapilgul ülieffektiivne löögirusikas. Bermondti olukord polnud siiski roosiline, varustamise katkemine tingis vajaduse kiirele tegutsemise. Tuues ettekäändeks oma tagala kindlustamise Läti ja Eesti vastu sõjategevuse ajaks enamlastega, võtsid Bermondti väed ette oktoobri alguses sõjakäigu Läti vastu. 8.oktoobril vallutasid nad Riia lõunapoolsed eeslinnad
Jalaväepataljoni põhja moodustavad kolm jalaväekompaniid, mis koosne- vad juhtimis- ja tagalarühmast, miinipildujarühmast ning kolmest jalaväe- rühmast. Jalaväepataljoni teenistustoetuse tagab tagalakompanii, kuhu kuuluvad juhtimis- ja tagalarühm, hooldus- ja remondirühm, varustus- ja transpordi rühm ning meditsiinirühm. 62 Jalaväepataljoni struktuur Staap Staabi Miinipilduja Jalaväe- kompanii patarei Tagalakompanii kompanii Juhtimis- ja tagalarühm Mõõdistus- Hooldus- ja ja siderühm Jalaväerühm remondirühm Siderühm
KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE(LK 6-12) 1. DEFINEERI EHK SELGITA MÕISTE, NIMETUS VM JA ISELOOMUSTA RAUDNE EESRIIE oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vasta...
KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks vä...
suur eestlaste vägi kui Vabadussõja ajal - suurusjärgus 100.000 meest . 6.KODUMAA KAITSEL 1.veebruaril 1944 jõudis punavägi oma 14.jaanuaril alanud suurpealetungi käigus Eesti piirile .Raskelt kannatanud "Nordi" ülemaks määrati kindraloberst Walter Model . Tema 18.armeel oli 14 surmväsinud pataljoni Nõukogude 2.löögiarmee 4 armeekorpuse vastu.Venelased tulid üle jõe ja lõid mitu sillapead . Merikülas maabus dessant . 11.veebruaril algas 3000 suurtüki ja miinipilduja rajutule toel otsustav rünnak . 13.veebruaril paisati Auverre improviseeritud eesti rügement "Tallinn" (major Richard Rubach).Üks eesti pataljon hävitas dessandi (525 mehest tapeti 514 ) ja ülejäänud rügement lõi puruks Narva- Tallinn raudteeni jõudnud rünnakukiilu. Olukord päästeti . Venelased tõid juurde terve korpuse , kuid vahepeal olid sakslased koondanud olulisi tugevdusi.Narva alla saabus ka Eesti diviis . Olles teel , purustas üks diviisi pataljon (I/45 Hastuf Harald
TT abi 15 Liitlane Vastane Lahingupaar/- meeskond Jagu Poolrühm Rühm Kompanii (rood) RELVASTUSE TÄHISED Kerge Keskmine Raske Automaat Kuulipilduja Granaadiheitja Tankitõrje granaadiheitja Tankitõrje raketiseade 16 Tankitõrjekahur Haubits Miinipilduja Õhutõrjekahur Tank Soomuk Soomustamata sõiduk Jalaväelahingumasin 17 Üksuste tingmärgid Võitlusüksused Liitlane Vastane Jalaväeüksus Transpordivahenditega jalaväeüksus Jalaväeüksus (lint)soomukitel (MT- LB) Jalaväeüksus (ratas)soomukitel (BTR) Jalaväeüksus lahingumasinatel (BMP) Soomusmasinate üksus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
