Lennukiirus: 70-210 m/s Kaal: 12 kg (koos konteineriga) Soomustläbistavus: 800 mm Mapats · Laskeseade Valmistajamaa: Iisrael Laskeseadme kaal: 74 kg Sihikuline laskekaugus: 5000 m Efektiivne laskekaugus: 800-5000 m Meeskond: 1 allohvitser + 3 sõdurit Laskekiirus: 1-4 lasku / min · Kumulatiivrakett Kaliiber: 148,5 mm Lennukiirus: 120-305 m/s Kaal: 29,5 kg (koos konteineriga) Soomustläbistavus: 800 mm 81 mm miinipilduja B-455 · Valmistajamaa: Iisrael · Kaliiber: 81 mm · Efektiivne laskekaugus: 3000 m · Minimaalne laskekaugus: 200 m · Maksimaalne laskekaugus: 4900 m · Laskekiirus: 18 lasku / min · Miini kaal: 3,86 kg · Kildude tappetoime raadius: 50 m · Kaal: 43,5 kg · Meeskond: 1 allohvitser + 4 sõdurit 120 mm miinipilduja 2B11 · Kaliiber: 120 mm · Kaal: 210 kg · Laskekiirus: 15 lasku/min · Tuleulatus: 7200 m · Meeskond: 6
• Veebel: veebel Tanel Vichterpal • Relvastus/varustus: tankitõrjeraketisüsteem MILAN-2 Tagalapataljon • Ülem: major Janek Zõbin • Veebel: staabiveebel Gunnar-Taufik Matsu • Relvastus/varustus: Volvo 6x6 kütuseauto, meditsiini auto, recovery veok 2.JALAVÄEBRIGAAD • Ülem: kolonel Eero Rebo • Veebel: staabiveebel Margus Isotamm Luurekompanii • Ülem: nooremleitnant Jaak Joosep Rumvolt Kuperjanovi jalaväepataljon Miinipilduja patarei • Üksuse ülem: nooremlaitnant Allar Olesk • Relvastus/varustus: 120mm miinipilduja Suurtükipataljon • Resevpataljoni ülem: major Marko Tomenzuk • Relvastus/varustus: haubita 122mm Tagalapataljon • Ülem: major Tarmo Tameri • Veebel: staabiveebel Andrus Gross • Relvastus/varustus: tõstuk,kraana Rapla maleva tankitõrjerühm • Ülem: nooremleitnant Mati Mäe • Relvastus/varustus: 90mm tankitõrjekahur
kahjustamiseks või hävitamiseks. Relvi eristatakse : sõjaväe, -jahi ja spordirelvad ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelv Relvad: Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade vajaduse järgi. Liigitus: Käsitulirelvad, püstolid ja revolverid. ( ründevintpüss, - poolautomaat ,- automaatrelv ) Lahingupaari relvad kuulipilduja ,- TT relvad jne. ( Kuulipilduja MG 3 ,- Kuulipilduja KSP- 58 ,- Granaadiheitja Carl Gustav ,- 81 mm miinipilduja B-455,- 120 mm miinipilduja 2B11,- kerge välikahur 105 H 37-61,- Haubits FH 70/1 A-1 ) ,,Ohutuseeskiri" Väljaõppe ohutuseeskiri on rahuaegse sõjavälise väljaõppe ja sellega kaasneva muu tegevuse ja turvalisuse tagamiseks. KV väljaõppe ohutussüsteem peab välistama väljaõppeürituste ajal õnnetusjuhtumid ja traumad, mille peamiseks põhjusteks võivad olla: 1. Väljaõppeürituste planeerimine, ettevalmistamise ja läbiviimise käigus võimalike
väärtuste kahjustamiseks või hävitamiseks. Relvi eristatakse : sõjaväe, -jahi ja spordirelvad ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelv Relvad: Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade vajaduse järgi. Liigitus: Käsitulirelvad, püstolid ja revolverid. ( ründevintpüss, - poolautomaat ,- automaatrelv ) Lahingupaari relvad kuulipilduja ,- TT relvad jne. ( Kuulipilduja MG 3 ,- Kuulipilduja KSP- 58 ,- Granaadiheitja Carl Gustav ,- 81 mm miinipilduja B- 455,- 120 mm miinipilduja 2B11,- kerge välikahur 105 H 37-61,- Haubits FH 70/1 A-1 ) Ohutus Väljaõppe ohutuseeskiri on rahuaegse sõjavälise väljaõppe ja sellega kaasneva muu tegevuse ja turvalisuse tagamiseks. KV väljaõppe ohutussüsteem peab välistama väljaõppeürituste ajal õnnetusjuhtumid ja traumad, mille peamiseks põhjusteks võivad olla: 1. Väljaõppeürituste planeerimine, ettevalmistamise ja läbiviimise käigus võimalike
Oma/Liitlane (Sinine) Neutraalne (Roheline) Vastane (Punane) Arvatav vastane (Punane) Piirid;jooned;maaalad; tekst; tingmärgid ja raamid (Must) 4 Maaväe taktikalised tingmärgid Näide Õhu Üksused Varustus Õhurünnak Motoriseeritud Keskmine jalavägi miinipilduja Värvitu Värviline Värvitu Värviline Värvitu Värviline Käsitsi joonistatud A A A A A A A A Arvutil loodud A A A A Üksusete tingmärkide, rajatiste ja varustuse andmeväljade täitmine Q W B/C/D E/F
Eesti vabariigi riigikogu ja , kompaniid ja sõjavägi Riigikogu 101 liiget. Riigikogu kuulutab välja sõjaseisukorra. Eesti Vabariigi president on Eesti Riigipea ja riigikaitse kõrgeim juht. Valitsus-täidesaatev võim Kaitsejõud relvastatud struktuur Kaitsevägi valmis riiki sõjaliselt kaitsma. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded! Sõjaväemudelid :elukutseline(d) relvajõud Reservväed: need mobiliseeritakse ainult ohu korral üksustesse. Miinipilduja patareis on : tagalarühm,-siderühm Kolm jalaväekompanii moodustavad jalaväepataljoni põhja. Tagalakompanii tegeleb söögi, pesu,postkast, surnute matmisega. Üksikvõitleja kes koos paarilisega, moodustavad lahingupaari. Pooljagu on 4-6 kaitseväelast Jagu moodustab kahest pooljaost, kelle ülem on seersant. Rühm koosned 3 jaost ja selle ülem on leitnant.(30-35 meest) Brigaad, mis koosneb 3-4 jalaväepataljonist(6000-8000 meest) Diviis, mis moodustub 3-4 brigaadist
Meenub esimene kuuliga pihta saamine ehk põrumine, esimene hommik, kui me sisse magasime. Eredamalt ja värskemalt jääb meile aga meelde gümnaasiumis veedetud aeg, mis võrdus end igapäevaselt lahingväljale paigutamisega. Paljud klassiüritused, tegemised lennuga, kabaree – kõik on meid ainult ühendanud ja muutnud sõja iseenda ja õpingutega meeldejäävaks ja huvitavaks. Tunnid mate klassis möödusid justkui miinipilduja tuld oodates. Eesti keele tunnis kasutati meie peal Gestapo meetodit. Kuid me elasime üle ja tegime kõik, et oma vigadest õppida ja paremad olla. Aitäh meie kindralitele, kes lasid meil nende endi vabast ajast oma taset parandada ja end neile tõestada. Me ju tahtsime ikkagi olla head ja kohusetundlikud sõdurid, mis siis, et mõnikord jäi kuuletumine vaid mõtetesse mitte tegudesse. Veel tahaksin tänada vanemaid, kes meisse uskusid
Kuulipilduja 58 Kaliiber 7,62mm Padrun 7,62x51mm, lindis 50 padrunit (linte saab liita) Efektiivne laskekaugus 600m Sihikuline laskekaugus 1100m Tehniline laskekiirus 600-800 lasku minutis Relva kaal 11,6kg Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 120mm miinipilduja 2B11 Kaliiber 120mm Maksimaale laskekaugus 7,1km Praktiline lasekkiirus 8-10 lasku minutis Pikkus transpordiasendis 6800mm Kogukaal laskeasendis 210kg Mini kaal 16kg Meeeskonnas 6 meest Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Soomustransportöör XA-180 PASI Sillavalem 6x6 Meeskond 2+10 Pikkus 7,35m Laius 2,9m
CS PJP ··· VJP ··· CSS RR PÕHIRELVAD: Soomustransportöör ~ 30 tk 155 mm suurtükk ~ 20 tk 120 mm miinipilduja ~ 40 tk 81 mm miinipilduja ~ 30 tk TT raketikompleks ~ 50 tk 23 mm ÕT kahur ~ 20 tk ÕT raketikompleks ~ 25 tk Vastavalt püstitatud eesmärgile kasutab JVBr ühte alljärgnevatest lahingutegevuse viisidest: - pealetungioperatsioonid; - kaitseoperatsioone; - viivitusoperatsioone. - pealetungioperatsioone Vastavalt JVB ülema poolt püstitatud üleannetele viivad JVBr lahingüksused läbi lahingutegevust, kasutades selleks alljärgnevaid lahinguliike:
Eesti Vabariik on demo riik.Riigikogu on Eesti kõrgeim esinduskogu ehk seadusandlik võim. Riigikogu 101 liiget. Riigikogu kuulutab välja sõjaseisukorra. Eesti Vabariigi president on Eesti Riigipea ja riigikaitse kõrgeim juht. Valitsus-täidesaatev võim Kaitsejõud relvastatud struktuur Kaitsevägi valmis riiki sõjaliselt kaitsma. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded! Sõjaväemudelid:elukutseline(d) relvajõud Reservväed: need mobiliseeritakse ainult ohu korral üksustesse. Miinipilduja patareis on : tagalarühm,-siderühm Kolm jalaväekompanii moodustavad jalaväepataljoni põhja. Tagalakompanii tegeleb söögi, pesu,postkast, surnute matmisega. Üksikvõitleja kes koos paarilisega, moodustavad lahingupaari. Pooljagu on 4-6 kaitseväelast Jagu moodustab kahest pooljaost, kelle ülem on seersant. Rühm koosned 3 jaost ja selle ülem on leitnant.(30-35 meest) Brigaad, mis koosneb 3-4 jalaväepataljonist(6000-8000 meest) Diviis, mis moodustub 3-4 brigaadist
Otsustavat edu siiski ei saavutatud. 19. veebruari õhtul tuli major A.Rebase staapi teade 18. armee ülemjuhatajalt: Eesti pataljon 685, Esimene Eesti rahvuspataljon, on allutatud armeegrupile Narva. 21. veebruaril jõudsid Rebane ja Sooden oma meestega Pihkvasse ning sealt edasi Eestisse. Ränkrasked olid lahingud Auvere juures. 20. veebruaril 1944 oli 12-kilomeetrilisel rindelõigul positsioonidele paigutatud üle 2000 kahuri ja miinipilduja, millest poole tunni jooksul tulistati välja rohkem kui 80 000 mürsku. Tankide toetusel kolme päeva jooksul sooritatud rünnakud ei toonud edu. Ebaedust tingituna tegi nõukogude väejuhatus olulisi muudatusi pealetungioperatsioonide läbiviimise plaanis. Narvast põhjas otsustati üle minna kaitsele. 22. veebruaril otsustas nõukogude väejuhatus koondada Narva piirkonda kolm armeed(ühe armee isikkoosseis oli 45-ndal aastal keskmiselt 100 000 meest). Jõudude koondamisega Narva alla
tehes seda teiste riikide arvelt (Eurotsentrism, koloniaalpoliitika, Aafrika 1878 ja 1914, Maroko kriisid 1905-1906 ja 1911, ) 2) Liidusüsteemide kujunemine – Tekkis palju sõjalisi liite ning lõpuks kujunes välja 2 suuremat vastasleeri liitude näol (Kolmikliit – Itaalia, Saksamaa ja A-U ja Antant – Inglis-, Vene-, Prantsusmaa) 3) (Sõja)tehnika areng ja võidurelvastumine – ratsavägi ei mängind enam olulist rolli, sõda oli (Kuulipilduja, sidevahendid, miinipilduja) 4) Olukord Balkanil – (Balkani sõjad 1912-1913) 5) Rahvuslus – (A-U mitmekesine rahvuslik koosseis) 2. I maailmasõja ajend ning sõjani viinud sündmused A-U troonipärija Franz Ferdinani tapmine 28.06.1914 serbia koolitusega terroristi poolt. Venemaa toetas Serbiat -> Saksamaa õhutas A-U’d Serbiale sõda kuulutama –> Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni –> Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja
Lielupe taha ja eestlased lõpetavad pealetungi. Kõige otsustavam lahing toimus Võnnu all 23. juunil, kus Eesti-Läti väed purustasid Saksaväed. Seda päeva tähistatakse Eestis (ametlikult alles 1935. aastast) Võidupühana. Sõja lõpuks sai Läti tagasi oma iseseisvuse. Sõjas sõdis Eesti-Läti poolel 6200 meest 190 kuulipilduja, 50 suurtüki ja 2 soomusrongiga ning Saksavägede poolel 5200 meest 310 kuulipilduja, 50 suurtüki, 12 miinipilduja ja 1 soomusrongiga. Lisaks kasutasid sakslased ka lennuväge. Sõda Nõukogude Venemaa vastu toimus suvel ja sügisel 1919 Venemaa ja Läti pinnal. Suuresti toimus see koostöös Judenitsi juhitud Loodearmeega. Novembris tungis Punaarmee uuesti Eesti piiridele. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu 2 armeed kokku 160 000 mehega. Eesti pani välja 85 000 meest ning lisaks veel võõrväed
Saksamaa poolel kujunes olukord, mil oli võimalik ka neil, kes ei tahtnud kanda Saksa mundrit, võidelda aktiivselt sovettide vastu. Pärast Saksa sundmobilisatsiooni väljakuulutamist Eestis sagenes Soome minek.8. Veebruaril 1944 kirjutas Mannerheim alla käskkirjale 200. jalaväerügemendi (JR 200) moodustamiseks. Rügemendiülemaks määrati Eesti sõjakoolis õppinud ja eesti keelt valdav kolonelleitnant Eino Kuusela. Formeeriti kaks pataljoni, tankitõrje-, miinipilduja- ja sidekompaniid, töötasid nii ohvitseride kursused kui ka allohvitserite kool. Koguarv ca 1700 inimes Kokku teenis Soome vägedes ligi 3400 eestlast. 1944. aasta 2. augustil otsustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee rügemendi Eestisse kutsuda. Lõviosa eestlastest, kokku 1800 meest, tuligi 1944. aasta augustis kodumaale tagasi. Rahvas võttis koju tulnud soomepoisid suure vaimustusega vastu. Soomepoiste vaimne juht oli Karl Talpak, kes oli oli veendunud rahvuslane ning taotles
1.3 Stalingradi lahing Stalingradi lahing oli kõige verisem lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 kuni 2. veebruarini 1943 Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee vahel. Lahingu käigus sai surma enam kui 1,5 miljonit inimest. Kasutades olukorda, et Euroopasei olnud 1942. aastal teist rinnet, võttis Saksa kindralstaap ette pealetungi Idarinde lõunaosas ning koondas sinna 2 väegruppi (umbes 900 000 meest, üle 17 000 suurtüki ja miinipilduja, 1260 tanki, 1640 lennukit), kes pidid vallutama Doni ja Kubani ala ning Kaukaasia. Saksa väed jõudsid 23. augustist Stalingradist põhja pool Volgani, tungisid 13. september linna ja vallutasid suure osa sellest. Tänavalahingud kestsid üle nelja ja poole kuu, eriti ägedalt võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast. 19. novembril asusid Edela- ja Doni rinde ning 20 novembril Stalingradi rinde väed üldisele vastupealetungile. Löökidega loodest ja kagust Kalatsi suunas piirati 23
(Peets, A. Tiidolepp ,K. 1996) Lasukomplekt on suurtükkide, miinipildujate või reaktiivseadmete lahingumoon. Lasukomplekt koosneb mürsust (Joonis 1, 2, 4), püssirohulaengust ja süütekapslist. Mürsk võib olla koos kestaga, milles on püssirohulaeng ja süütekapsel. (Paks, K.1996) 8 Mürsu ehitus Joonis 1 Mürsu ja miinipilduja miini põhimõtteline ehitus Joonis 2 Eriotstarbelised mürsud Joonis 3 9 Siledaraudsete suurtükkide lahingumoon Joonis 4 Valgustusmiin Joonis 5 Kildmiin Joonis 6 10 2.3 Maamiinid Maamiinid (Lisa 9-14) on põhimõtteliselt plahvatus-seadmed, mis on disainitud plahvatama, kui tekib piisav surve on miini-rõhkplaadile. Sellised seadmed on tavaliselt maa peal või
Bermondt-Avalov sattus üsna pea konflikti teiste vene valgete rühmitustega, mistõttu sõltus tema nn. "Läänearmee" täielikult sakslaste 6. reservkorpuse toetusest. Saksa vägede toetus oli eluliselt tähtis ka "Läänearmee" suhtelise väiksuse tõttu - nõrk Läti armee oleks ka iseseisvalt Bermondti väed purustada suutnud. Saksa vägede lahkumisel liitus Läänearmeega suur hulk sakslasi. Tekkinud vene-saksa ühendvägi koondas 50000 sõdurit 250 suurtüki ja miinipilduja, 800 kuulipilduja, 10 soomusauto, 3 soomusrongi ning hulga lennukitega. Tekkinud oli esmapilgul ülieffektiivne löögirusikas. Bermondti olukord polnud siiski roosiline, varustamise katkemine tingis vajaduse kiirele tegutsemise. Tuues ettekäändeks oma tagala kindlustamise Läti ja Eesti vastu sõjategevuse ajaks enamlastega, võtsid Bermondti väed ette oktoobri alguses sõjakäigu Läti vastu. 8.oktoobril vallutasid nad Riia lõunapoolsed eeslinnad
Jalaväepataljoni põhja moodustavad kolm jalaväekompaniid, mis koosne- vad juhtimis- ja tagalarühmast, miinipildujarühmast ning kolmest jalaväe- rühmast. Jalaväepataljoni teenistustoetuse tagab tagalakompanii, kuhu kuuluvad juhtimis- ja tagalarühm, hooldus- ja remondirühm, varustus- ja transpordi rühm ning meditsiinirühm. 62 Jalaväepataljoni struktuur Staap Staabi Miinipilduja Jalaväe- kompanii patarei Tagalakompanii kompanii Juhtimis- ja tagalarühm Mõõdistus- Hooldus- ja ja siderühm Jalaväerühm remondirühm Siderühm
väekoodis. Soomepoiste liikumine sai alguse 1939. ja 1940. aastal Eestist Soome põgenenud meestest, kes soovisid anda oma panuse hõimunaabrite võitlusele pealetungiva punaväe vastu Talvesõjas. 8. veebruaril 1944 kirjutas Mannerheim alla käskkirjale 200. jalaväerügemendi (JR 200) moodustamiseks. Rügemendiülemaks määrati Eesti sõjakoolis õppinud ja eesti keelt valdav kolonelleitnant Eino Kuusela. Formeeriti kaks pataljoni, tankitõrje-, miinipilduja- ja sidekompaniid, töötasid nii ohvitseride kursused kui ka allohvitseride kool. Koguarv oli umbes 1700 inimest. KERSTENI KOMISJON Ameerika asevälisminister Sumner Welles deklareeris 23. juulil 1940, et Ühendriigid ei tunnusta Balti riikide annekteerimist Nõukogude Liidu poolt. Suure tähtsusega Balti riikide annekteerimise seadusvastasuse dokumenteerimiseks oli 1953. a. Ameerika Saadikutekoja poolt moodustatud House Baltic Committee, paremini tuntud kui Kersteni
125 Liiguta patareivalgust ringikujuliselt rinna PÖÖRA ees. Kellaosutite VASAKULE liikumise suunas PAREMALE pööra paremale. Vastupidi - vasakule Kustuta patareivalgus või kata kinni. STOPP 126 2.14 TINGMÄRGID Üksuse suuruse tähised Tingmärk Liitlane Vaenlane Lahingupaar/meeskond Jagu Poolrühm Rühm Kompanii Relvastuse tähised Kuulipilduja Tankitõrje granaadiheitja Miinipilduja Haubits Õhutõrjekahur 127 Üksuste tingmärgid Tingmärk Liitlane Vaenlane Jalaväeüksus Transpordivahenditea jalaväeüksus Jalaväeüksus soomukitel Luureüksus Tankitõrjeüksus Suurtükiväe üksus Miinipilduja üksus Õhutõrjeüksus Pioneeriüksus Sideüksus Meditsiiniüksus Staap 128 3. PIONEER 3.1 TULEPOSITSIOON Sõduri tulepositsioon peab vastama järgnevatele nõuetele:
suur eestlaste vägi kui Vabadussõja ajal - suurusjärgus 100.000 meest . 6.KODUMAA KAITSEL 1.veebruaril 1944 jõudis punavägi oma 14.jaanuaril alanud suurpealetungi käigus Eesti piirile .Raskelt kannatanud "Nordi" ülemaks määrati kindraloberst Walter Model . Tema 18.armeel oli 14 surmväsinud pataljoni Nõukogude 2.löögiarmee 4 armeekorpuse vastu.Venelased tulid üle jõe ja lõid mitu sillapead . Merikülas maabus dessant . 11.veebruaril algas 3000 suurtüki ja miinipilduja rajutule toel otsustav rünnak . 13.veebruaril paisati Auverre improviseeritud eesti rügement "Tallinn" (major Richard Rubach).Üks eesti pataljon hävitas dessandi (525 mehest tapeti 514 ) ja ülejäänud rügement lõi puruks Narva- Tallinn raudteeni jõudnud rünnakukiilu. Olukord päästeti . Venelased tõid juurde terve korpuse , kuid vahepeal olid sakslased koondanud olulisi tugevdusi.Narva alla saabus ka Eesti diviis . Olles teel , purustas üks diviisi pataljon (I/45 Hastuf Harald
TT abi 15 Liitlane Vastane Lahingupaar/- meeskond Jagu Poolrühm Rühm Kompanii (rood) RELVASTUSE TÄHISED Kerge Keskmine Raske Automaat Kuulipilduja Granaadiheitja Tankitõrje granaadiheitja Tankitõrje raketiseade 16 Tankitõrjekahur Haubits Miinipilduja Õhutõrjekahur Tank Soomuk Soomustamata sõiduk Jalaväelahingumasin 17 Üksuste tingmärgid Võitlusüksused Liitlane Vastane Jalaväeüksus Transpordivahenditega jalaväeüksus Jalaväeüksus (lint)soomukitel (MT- LB) Jalaväeüksus (ratas)soomukitel (BTR) Jalaväeüksus lahingumasinatel (BMP) Soomusmasinate üksus
annaabi.ee 
