Riigikaitse õpimapp (0)

Kose Gümnaasium
Kursust kokkuvõttev töö
Õpimapp
Kelly Talimaa
11S
Kose 2016
Sissejuhatus
Antud kursust kokkuvõtvas töös on üles kirjutatud kursusel läbitud klassitunnid ja välitunnid. Autor kirjutab oma töös lühidalt, mida tunnis räägiti. Antud kokkuvõtva töö eesmärk on avardada silmaringi ja jätta meelde tunnis õpitud materjal. Töös on välja toodud autori meeldivamad ja mittemeeldivamad tunnid koos põhjendustega. Autor räägib mida talle meeldis kõige rohkem õppida ja mis ei olnud tema jaoks üldse huvitav. Kokkuvõtva töö autor kasutab oma töös tundides koostatud konspekte, oma mälu, interneti lehekülgi ja reservväelase mälestusi ajateenistusest.
09.12.2015 Meditsiin

Sissejuhatus meditsiini

Meile käis rääkimas Kaitseliidus tegev noor naine. Ta rääkis meile meditsiinist ja kiirabitööst. Tõi ka palju elulisi näiteid.
Alustas ta juttu sellega, kui palju inimesi suudetakse maailmas päästa, kui on olnud südameseiskumine. See protsent on Norras 50 ja Eestis 16-21. Ta rääkis meile mis on veremahuti ja kuidas töötavad põrn ja maks. (Maks on veremahuti ja veri läheb inimesel südamest neeru.)
Kui inimene läheb EMOsse (erakorralise meditsiini osakond), siis on seal tavaliselt järjekord . Järjekord liigitub inimese tervise raskusastme järgi. Kui on raske patsient , siis tema saab üldjuhul kohe sisse, kui on väikene vigastus, nt luumurd , siis teda teenindatakse järjekorras teisena ja kui on näiteks varvas sinine, siis tema võetakse kõige viimasena.
Kui kellegiga on juhtunud õnnetus, siis tuleb talle kõige pealt panna peale näiteks tekk või mõni soe riie . Kindlasti tuleb helistada kohe kiirabi numbril, mis on 112.
Kiirabis tuleb rääkida:

• MIS JUHTUS?
  
• KUS JUHTUS? (täpne aadress ja teejuhatus)
  
• KAS KEEGI ON VIGA SAANUD? (selleks, et teada saada kui palju on vaja kiirabiautosid välja saata)
  
• OMA NIMI JA TELEFONI NUMBER MILLELT HELISTATE.
  

Enne ei tohi kõnet kunagi katkestada, kui kiirabidišpetser ei ole selleks luba andnud.
„Tee nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja!“

Õnnetused

Õnnetusjuhtumid on välistegur. Need on sooritatud väljaspool inimese organismi. Sisetegurite alla lähevad äkkhaigestumised.
Kui on juhtunud peapõrutusega õnnetus, siis on hea asi see, et inimese aju ümbritseb vedelik, mis kaitseb aju põrutuse eest. Inimesel võib põrutuse tagajärjel tulla kõrvast, ninast või suust verd või selle taolist vedelikku. Kui tuleb kõrvast, siis on läinud kapsel katki, kus sees on aju ning see on väga suur riskitegur.
Õnnetuse korral võib viga saada selg. Seljal on hästi palju närve, mille katki minemisel või vigastada saamisel, ei pruugi enam mõni kehaosa töödata.
Kukkudes võivad tekkida luumurrud. Luumurde on kahte sorti, on kinnine ja lahtine . Kinnist ei ole väga näha, aga peab minema arsti juurde. Lahtist on näha ja sellega kaasneb ka verejooks .

Inimese veri

Kui veri on paks ja tumepunane, siis on venoosne , ehk oleks vaja kiirabi. Veri on kappillaarne siis kui näiteks kass kriimustab. Artriaalne on veri siis kui see tuleb artritest, see veri on väga hapnikurikas. Kui on õnnetus juhtunud ja verd pole kuskil näha, siis on veel võimalus, et on tekkinud sisemineverejooks. Selle tunnuseks on lumivalge nägu, ehk toimub alajahtumine.

Põletused

Põletuste korral on kõige parem võtta külm dušš, kui on üle keha põlenud. Kui aga on läinud paremini ja on mõni koht ainult põletada saanud, siis on hea hoida seda kohta külma jooksva veel all ja panna põletusgeeli. Põletusgeel on hea sellepärast, et tänu sellele ei teki ville , mis haava peal valutama hakkavad.

Äkkhaigestumised

Äkkhaigestumisi on raske ette näha. Infarkti puhul tekib vereklomp ja inimesel hakkab seest kõrvetama. Teine kord on olnud juhuseid, kus inimene ise ei teagi, et tal on infarkt olnud ja hiljem arsti juures näitab süda väikest trombi. Insult on siis kui aju lakkab korraks töötamast. Kui aju liiga kaua hapnikuta on, siis selle tagajärjel ei pruugi inimene enam terveks saada. Äkkhaigestumiste alla kuulub ka palavik . Seda võib olla kahte sorti, on madal, mille temperatuur on 31 kraadi ja madalam või kõrge 39 kraadi ja kõrgem. Mõlema puhul on vaja inimesele abi osutada.

Diabeet

Diabeet on seotud suhkrutasemega veres. Kui suhkrutase veres on madal, siis võib inimene kooma langeda. Kõrgeks võib suhkrutase inimesel minna aastatega. Kui see on juhtunud, siis tuleb inimesel suust atsetoonilõhna.

Allergia

Allergia on mingi teguri poolt tekitatud, näiteks mesilane või pähklid. Need on kaks kõige suuremat tegurit allergia tekkimiseks. Mesilase nõelamise puhul tekib inimesel šokk ja võib hingamisteed sulgeda. Ka pähklite puhul võib inimesel hingamisteed olla kokku surutud.

Mürgistus

Kui inimene on söönud mingeid kemikaale, siis tuleb ta ajada oksele . Selleks tuleb talle anda palju sooja vett. Kui on olmekeemia kätele läinud, siis tuleb käsi pesta seebiveega umbes 0,5 tundi.

Sõda ja meditsiin

Sõja ajal kehtivad haiget saanud sõduritele järjekorra reeglid. See määrab ära, kellel on kõige tõsisemad vigastused ja kes võetakse esimesena ette. Kui keegi on saanud viga, siis tuleb teda aidata, temal haav kinni siduda ja otsaette ja põsele kirjutada kellaaeg , millal haav kinni seoti ja siis kas värvida või kirjutada tema värv seisundite järgi. Värvid jaotuvad selliselt :
ROHELINE- omal jalal liikuv
KOLLANE- keskmine (nt jalaluumurd)
PUNANE- väga tugev patsient (insult, infarkt, põletus)
MUST- surnud
Küberkaitse
Küberkaitsest käis rääkimas meile Elvis Paat . Ta on nooremleitnat kaitseväe peastaabis. Tema põhiline sõnum oli see, et inimesed õpiksid rohkem arvuteid tundma, sest kübermaailm on väga sügav ja tume. Ta tõi välja selle, et inimesed ei ole teadlikud internetis levivatest viirustest ja ohtudest.

Sõjapidamise viis dimensiooni

Enam ei ole sõjapidamine pelgalt vastaspoolte sõdimine, vaid see on liikunud juba kaugematesse ja kõrgematesse punktidesse ja kohtadesse. Sõditakse nüüd juba Kosmoses ja ka läbi kübermaailma.

• Maa
  
• Meri
  
• Õhuruum
  
• Kosmos
  
• Küberruum
  

Need viis asja on sõjapidamise viis osa. Sõda on võimalik pidada maa peal, mere peal kui ka õhus. Nüüdisaeg on näidanud, et ka Kosmoses ja küberruumis on võimalik sõdida, sellepärast peavad riigid ennast kaitsma võmalikkude ohtude eest kübermaailmas.

Mida riik kaitseb?

Riik kaitseb eelkõige infot. Infot peab olema salastatud, terviklik ja käideldav. Näiteks e-Tervis on arstide põhiline töövahend tänapäeval, mis toimub läbi arvuti ning kus on kirjas kõikide patsientide andmed ja haiguslood. Juhul kui see peaks tõrkuma, siis pole info käideldav.

Küberrelv

Küberrelvaks on pahavarad, mis on viirused või troojad. Põhiliselt tegelevad pahavarade laiali saatmise ja levitamisega kriminaalid ja häkvistid.
Ühed tuntumad viirused on Ddos ja SCADA. Samuti on ka raha väljapressijad. Nad võtavad kogu arvutis oleva info, jätavad selle endale, nii kauaks , kuni inimene maksab ära nende poolt etteantud summa. Head häkkerid on siis need, kes raha laekudes ka kogu varustuse tagasi annavad, halvad on need, kes ei anna pärast raha laekumist andmeid enam tagasi.
Kui toimub küberkiusamine, siis tuleb helistada telefonil 116111.
09.09.2015 Riigikaitse eesmärk ja ülesehitus

Riigikaitse eesmärk

Riigikaitse eesmärk on selles, et riik püsiks, riigil oleks iseseisvus , keegi ei tungiks riigi ruumidesse ja rahva turvalisus.
„Kui sa ei kaitse end ise, ei kaitse sind keegi“
On olemas mitut tüüpi riigikaitsjaid. On elukutselised, reservväelased, kaitseliit ning NATO ja teised liitlased.

Riigikaitse ülesehitus

(Allikas: Eesti NATO ühing, http://www.eata.ee/eesti-nato-s/riigikaitse-struktuur 8.01.2016)
09.09.2015 Kaitseministeerium
Kaitseministeeriumis toimub kaitsepoliitikad planeerimine ja rahvusvaheline koostöö. Seal pannakse paika nt ajateenijate kuutasu ja muud eelarved.
Kaitseministeeriumi tööks on hoida töös iseseisvat kaitsevõimet ja kaitseväeteenistust. Nad tegelevad kaitseväe ja kaitseväe tehnika edasiarendamisega. Samuti hoolitsevad nemad lennu- ja laevalubade eest.
16.09.2015 Kaitsevägi ja Kaitseliit

Eesti Kaitsevägi

Eesti Kaitsevägi on Eesti Vabariigi hallata. Kaitseväge juhib kaitseväe juhataja.
Kaitseväe ülesanded:

• Valmisolek riigi kaitsmiseks
  
• Operatsioonid (missioonid välisriikides)
  
• Rahvusvaheline koostöö
  
• Enesekaitse võimekuse arendamine
  
• Ühiskonna aitamine (nt Padaoru kinnituiskamine. Eesti Kaitsevägi käis päästmas inimesi lumevangist)
  

Kaitsevägi koosneb maa,-õhu, ja- veeväest.

• Merevägi- kaitsta merd .
  
• Õhuvägi- kaitsta õhuruumi.
  
• Soomusvägi- kaitsta jalaväge
  
• Jalavägi- kaitsta piire
  
• Suurtükivägi
  
• Poineerivägi- teede korrashoid
  
• Õhutõrje - lennukite ja kopteriga kaitsmine
  
• Sidevägi
  

Eesti Kaitseliit

Eesti Kaitseliidu ülesanded on liita rahvast ja panustada riigi kaitsesse. Kaitseliidus on vabatahtlikud.
28.10.2015 Ohutustehnika ja relvaõpe

Kontroll

Kõige tähtsam ja esimene asi on relvakontroll. Tuleb vaadata, et relv ei oleks laetud, enne selle käsitlemist. Kontroll tuleb läbi viia enne harjutuse või õppetunni algust ja kui relv seisab relvakapis või relvaruumis. Relv peab olema alati ettenähtud kohas, kas siis relvakapis või relvaruumis.
Relvale tuleb teha kontroll ka peale harjutuse või õppetunni lõppu. Samuti ka enne ja pärast laskmist.

Relvade käsitlemine

Relva on keelatud käsitleda, kui pole saanud enne vastavat õpet. Keelatud on omada relva või laskemoona ilma loata. Relva suunamine inimese poole, isegi kui relv on laadimata, on keelatud. Relva tuleb käsitleda alati nii, nagu see oleks laetud. Relva ei tohi laadida ilma käskluseta.

Relvaseadus

Sõjarelv on relv, mis kuulub Kaitseväele või Kaitseliidule.
Teenistusrelv on avaliku võimu tostavatele valitsusasutustele. Nt politseile.
Tsiviilrelv on jahipidamiseks, tuvalisuseks- või spordialaks.
Filmivõtetel kasutatakse paukpadruneid.
Kui inimene on saanud päranduseks relva, siis tuleb see anda edasi prefektuurile. Relva või laskemoona leidmisel tuleb see koheselt viia politseisse. Relva ilma loata hoidmine või kasutamine on seadusega keelatud. Politsei annab relva siis leidjale, kui tal on olemas relvaluba ning relval ei ole rikkumisi.
18.11.2015 Topograafia
Kaart on leppemärkidega vahendatud kujutis.
Orienteerumist on teinud iga inimene, kes on liikunud punktist A punkti B. Kui aga saadetakse tundmatusse kohta, siis on vaja abivahendeid. Nendeks on kompass ja kaart. Nüüd uudsem versioon ka nt Google Maps, kuid see ei aita metsas koordinaatide järgi liikuda . Virtuaalne kaart on hea, kui liigutakse nt tundmatus linnas.
Kaardil ei ole kujutatud kõik asjad. Kui on suur maailma kaart, siis pole loogiline, et kaardil on märgitud kõik majad, sest vastasel juhul, ei saaks kaardist midagi aru. Sellepärast on igale linnale ja isegi igale piirkonnale vastav kaart.
Kaitse poole pealt on kaart ja kompass väga oluline. Kaartidele kantakse sõbralike jõudude ja vaenlaste väed.
Topograafiline kaart:

• Teed
  
• Asulad
  
• Veekogud
  
• Taimkate
  
• Reljeef
  
• Orinetiirid
  
• Administratiivpiire
  
• Majanduslikke objekte
  

25.11.2015 Demineerimiskeskus
Demineerimisest rääkis meile õpetaja Toomas Kutsar. Ta näitas ka videot ja pilte. Video rääkis sellest, et ei tohi katsuda lõhkekeha, kui ei ole kindel, kas see on kahjutuks tehtud. Kindlasti tuleb kohe kutsuda demineerija.
Samuti oli videos näha rängad juhtumid noortega , kes on ise kodus valmistanud lõhkeaineid. Need ei ole kunagi lõppenud hästi. Videos öeldi ka, et inimesed oleksid ettevaatlikud bürotehnikaga aastavahetusel. Alati tuleb lugeda manuaali, enne kui midagi süüdatakse.
25.11.2015 Riviõpe
Käisime klassiga väljas riviõpet teostamas. Õpetaja Toomas Kutsar andis meile erinevaid käsklusi ja me pidime neid täitma.
Rividrill ehk rivivõtete mehaaniline harjutamine on selleks, et sõdurid suudaksid rivivõtted automaatselt täita. Riviõpe on siiani ajateenistuses tähtis element, mida tuleb õppida.
Ühtse arusaamise puhul on riviõpe väga oluline. Nagu laulupidudel on ühtseks arusaamiseks noodistik ja dirigent , on ajateenistuses, Kaitseliidus või Kaitseväes oluline, et oleks nö dirigent, ehk juhataja ja noodistiki, ehk rivis seismine ja käskluste peale kuuletumise, kord.
02.12.2015 Rühmatöö
Tunni alguses jagati meid rühmadesse. Mina olin grupis number 3. Me pidime kirjutama

• Mis on käsk ?
  
• Milline rivivorm on kolonn?
  
• Milliseid püstolkuulipildujaid kasutab Eesti Kaitsevägi?
  
• Millised on massihävitusrelvad ?
  
• Mida saab teha kompassiga?
  

Meie grupp uuris välja, et käsk on suuline või kirjalik korraldus, mis tuleb koheselt täita. Kolonn aga on riviseisang, kus ülem on ees ja alamad seisavad seljataga kolmes reas ja näoga ülema poole. Püstolkuulipildujad on HK MP-5a7, m/45B, Mini UZI.
Massihävitusrelvadeks on keemiarelv , bioloogilised relvad, tuumarelvad ja tööstuskemikaalid. Kompassiga saab orienteeruda ning sellega saab luubi abil tuld tekitada.
21.11.2015 Topograafia- harjutused kaardi ja kompassiga metsas
Laupäeva hommikul , 21. Novembril käisime klassiga metsas orienteerumas kaarti ja kompassiga. Alustasime sõitu Kose Vallamaja eest. Võtsime enne teele asumist kaasa relvad ja laskemoonad. Istusime kogu klassiga autosse ja sõitsime Kose- Risti karjääri. Seal, kõige tagumises otsas, on Kaitseliidu välilasketiir. Seal jagati meid paaridesse, ühed saadeti metsa ja teised jäid relvast laskma .
Olenemata sellest, et ilm oli halb ja tuiskas lörtsi, oli minul ja mu paarilisel tore olla metsas. Me pidime käima läbi mõned punktid ja siis nende koordinaatidega leidma üles järgmise punkti. Olles leidnud üles kaks esimest puntki, ei leidnud me kolmandat ja läksime valesti. Me kõndisime umbes 2km kaugusele alguse kohast. Meile helistati ja tuldi järgi.
21.11.2015 Relvaõpe- käsklused ja relvast laskmine
Relvaõpe jätkus peale klassisiseseid tunde veel ka õues. Meile õpetati, kuidas käivad relva käsklused ja mida tuleb teha kui relv tõrgub. Peale relvaõpet said vabatahtlikud relvast lasta. Kuna ma olin väga ära külmunud ja vähese relvaõppe tõttu ei soovinud ma märki lasta.
Me lamasime mati peal maas ja võtsime relva enda kätte. Me pidime hoidma relva vastu õlga, kuna relvast tuleb tugev tagasilöök. Seejärel anti meile käsklused, mis me pidime täitma. Peale kuiva trenni järgnes märgi laskmine.
07.10.2015 Massihävitusrelvad
Massihävitusrelvadeks on keemiarelv, tööstuskemikaalid, tuumarelv ja bioloogiline relv.
Massihävitusrelv suudab hävitada rohkem inimesi korraga, kui lihtsamad käsirelvad. Massihävitusrelvad ei kahjusta mitte vaelasi, ehk siis relvastatud võitlejaid vaid ka tsiviilelanikke.

Keemiarelv

Mürkaine ehk ründemürk on keemiline ühend vastase hävitamiseks või mingi piirkonna elamiskõlbmatuks tegemiseks. Levinumaks kanduriks on lennuk. On olemas kahte tüüpi ründemürke: need mis teevad halvatuks ja need mis surmavad kohe. Sõja ajal keemiarelva kahjustuste ära hoidmiseks inimese tervises, on olemas kaitsevarustus. Tõenäosus, et inimene puutub kokku ärritava mürkainega, on suur. Üheks levinumaks on pipragaas, mille silma sattumisel tuleb koheselt silmi, nina ja käsi koheselt pesta jooksva vee all.

Tööstuskemikaalid

Eraldi ohuklassina on tänapäeval välja toodud tööstuskemikaalid. Sõja ajal on väga suur oht sattuda kemikaalidega reostatud alasse, kuna hävituste korral on hävinud ka paljud keemiatööstused ja sealsed mürgid satuvad pinasesse ja õhku.

Bioloogiline relv

Tänapäeval on selle nimi massihävitusrelv, kuna suudab vigastada suurel hulgal inimesi. Biloogiline relv sisaldab endas bakterite või viiruste laiali kandmist. Selle tagajärjel võivad haigestuda paljud inimesed või loomad.

Tuumarelv

See on kõige hilisem massihävitusrelv. Esimene tuumarelva katsetus ja väljatöötamine toimus Saksamaal Teise maailmasõja ajal, kuid see ei saanud kunagi valmis. Seevastu Ameeriklased samal ajal olid väga edukad. Tänapäeval on tuumarelvad suure järelvalve all. Vaadatakse, ega riigid ei kasuta tuumaenergiat sõja eesmärgil.
30.09.2015 Ajateenistus
Ajateenistusse võetakse arvele kõiki noormehi alates 18 eluaastast. Peale kooli lõpetamist, saadetakse koju arstliku komisjoni kutse. (Seda kutset eirates võib saada trahvi.) Arstliku komisjoni paberil on kirjutatud toimumise koht, aadress, isiku nimi ja isikukood.
Ajateenistusse kutsutakse ainult mehi, kuid naistel on ka võimalus minna vabatahtlikult kaitseväkke.

Arstlik komisjon

Päev algab tavaliselt kell 8:00 hommikul. Minnakse paberil ette antud kohta. Samas ooteruumis, ootab veel umbes 100 meest oma otsust. Ruum on väike ja oodata tuleb kaua. Päev lõpeb kell 15:00-16:00.
Komisjon sisaldab endas:

• Uriiniproovi
  
• Kuulmisanalüüsi
  
• Vererõhu mõõtmist
  
• Psühholoogi vastuvõttu
  
• Rüht - kas selg on sirge
  
• Vereproov
  
• Silmade kontroll
  
• Vestlus- kuidas inimene hindab ma tervis, juhioskusi, kas inimene on vabatahtlikult või sai kutse riigilt, kas on soov saada kõrgemale kohale tulevikus
  

Arstliku komisjoni minnes, tuleb kaasa võtta arstliku komisjoni paber ja isikut tõendav dokument.

Üleajateenistus ja edasiõppimise võimalused

Üleajateenijateks kutsutakse noormehi või noori naisi, kes läinud peale ajateenistust õppima edasi kõrgemale auastmele. Selleks on Eestis väga head koolid. Üheks selliseks koolis on Kõrgem Sõjakool . Samuti on võimalik edasi minna erioperatsioonide gruppi (EOG). Veel üheks võimaluseks on minna Scoutspataljoni.
Kõrgema Sõjakooli maaväe karjääri redel:
1. samm – ajateenistus
2. samm – Kõrgema Sõjakooli põhikursus (rakenduskõrgharidus)
3. samm – teenistus rühma, kompanii- või patareiülemana
4. samm – Kõrgema Sõjakooli keskastmekursus (magistrantuur)
(allikas: Kõrgem Sõjakool http://www.sojakool.ee/tule-oppima/karjaar/maavagi/ 8.01.2015)
23.09.2015 Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesehitus

Kaitsevägi

Kaitseväge ja  juhib kaitseväe juhataja, keda sõjaajal nimetatakse kaitseväe ülemjuhatajaks. Kaitseväe juhataja on kindralleitnant Riho Terras . Kolm peamist jaotust on:

• Õhuvägi
  
• Merevägi
  
• Maavägi
  

Kaitseliit

Kaitseliitlased jagunevad tegev-, toetaja-, au- ja noorliikmeteks.
Kaitseliit jaguneb organisatsiooniliselt 15 malevaks. Iga malev jaguneb omakorda malevkondadeks, malevkonnad kompaniideks, kompaniid rühmadeks ja need jagudeks.
21.11.2015 Relvade puhastamine
Laupäeval metsas olles, said vabatahtlikud lasta relvast AK4. Peale relvast laskmist läheb relv seest mustaks, ning seda on vaja puhastada ja peale puhastamist õlitada.
Kõik said paari peale ühe relva puhastada. Kõige pealt võtsime relva lahti. Seejärel varusime omale vajalikud abivahendid ning puhastus ja kuivastusrätikud ja paberid . Seejärel hakkasime iga osa eraldi puhastama. Mina puhastasin ühtesid osasid ja mu paariline teisi osasid. Relvade puhastamine võttis meil umbes tund aega. Kui relvad said puhastatud , näitasime need ette õpetajale ja läksime koju.
15.09.2015 Luuletus vabalt valitud teemal
Koduse tööna pidime välja mõtlema ise ühe luuletuse . Terve klass tegi selle üheaegselt ära ja tänu sellele, ei pidanud me uuesti kirjutama. Mina kirjutasin sellise luuletuse:
Luuletus elust me maal
Kelly Talimaa
Kord ammu muistsel aal,
Mil võõras võim meil maal,
Me joostes põgenedes siit,
Läinud olime kui kopikat viis.
Sel ajal kes meid kaitses,
Kui võõras me maal toitu maitses?
Ei olnud meil ei Merkelit,
Ei joonlauda, sirklit.
Ei teadnud rahavas siis,
Mille eest see piin .
Kui läinud olid nad,
Vabad jälle me maal.
Nüüd tänaseks on rängad lood,
Meil võõrad jälle maal kõik koos.
Mida teha, kuidas olla,
Seda ei mõista ei mina, ei Olga .
04.11.2015 Relvaõpe- Kosel Kaitseliidu varjendis

Rühmatöö

Relvaõppe ajal tegime ka rühmatöö. Eelnevalt kodutööna, pidime me vaatama läbi relvaseaduse, sealt märkemid tegema ja selle endale mällu salvestama.
Rühmatöö pidepunktid:

• Relvaseadus
  
• Relvaseaduse karmistamine (kas peaks või ei peaks)
  
• Relvad ja emotsioon
  
• Relvade ohutustehnika
  

Mina olin grupis number 5. Me jõudsime oma grupiga järeldusele, et relvaseadus suure mõistena on seadus, mis reguleerib tsiviil- ja teenistuses olevate inimeste relva kasutamise piiranguid.
Meie arvates, et peaks relvaseadust karmistama, sest Eestis ei ole väga palju probleeme revladega ja nende valesti käsitlemisega. Relvaseadused Eestis on väga karmid .
Grupi iga liige pidi jõudma järeldusele, mis emotsioone tekitab temas relv, kui see sihib teda või kui see on tema käes. Mina jõudsin järeldusele, et minus ei tekita see kindlaid emotisoone, tegelikult relv, kui selline, ei tekita üldse emotsioone. Ma tunnen , et kui ma hoian relva käes, siis mul on kindlam tunne, kui siis, kui keegi mind relvaga sihib.
Relvade ohutustehnikat on vaja selle jaoks, et relvi õigesti käsitletaks ja midagi halva ei juhtuks valesti käsitledes. Ohutustehnika on väga raske ja väga vajalik osa kogu relvaõppe juures, sellepärast arvan ma, et minu jaoks jäi see väheseks ja oleks soovinud rohkem enne relvade käsitlemist, ohutustehnikast teada.

Relvade käsitlemine

Kosel Kaitseliidu varjendis olles, me saime proovida lahti võtta kahte erinevat relva. Üks oli käsitulirelv USP ja teine oli AK4. Võtsime relvi mitu korda lahti ja panime neid uuesti kokku.
Kokkuvõte
Minu arust olid kõige paremad tunnid meditsiin ja küberkaitse, kuna mind meditsiin huvitab , siis oli see minu jaoks väge põnev ja huvitav kuulata. Samuti meeldis mulle küberkaitse teemal rääkinud lektor . Ta suutis selle tunni teha väga huvitavaks ning õpetlikuks.
Mulle ei meeldinud kogu kursuse juures see, et mind ei köida riigi kaitsmine ega ei näe põhjust, mis peaks olema see kohtustuslik koolis. Leian, et see võiks olla vahatahtlik. Samuti ei meeldinud mulle, et relvast laskmine oli kohustuslik. Ma arvan, et see on peaks olema rangelt vabatahtlik.
Välitundidest õppisin kuidas relva lahti võtta ja siis see kokku panna. Samuti õppisin ma kaardi ja kompassiga paremini orienteeruma. Ma tunnene, et meil jäi relvaõpe ja topograafia vähekeseks. Oleks soovinud enne praktilisi harjutusi rohkem neist teada saada.
Klassitundides sain ma teada rohkem Kaitseliidu kohta. Kaitseväe kohta ja kuidas ajateenistusse kutsumine käib ning sealse elukorralduse kohta teadsin ma juba varem. Samuti sain rohkem teada auastmetest.
Ma arvan, et tunnid oleks saanud kuidagi huvitavamaks teha ka neile, kes tegelikult ei ole huvitatud sellest teemast.
Kasutatud materjal
Tundides koostatud konspekt.
Reservväelase seersant Keimo Hanikati mälestusi ajateenistusse kutsumisest.
Raamat:
„Riigikaitse gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele“ 2012 lk 132
„Riigikaitse gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele“ 2012 lk 76-86
„Riigikaitse gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele“ 2012 lk 152-158
Internetileheküljed:
https://et.wikipedia.org/wiki/Kaitseliit#Isikkoosseis_ja_.C3.BClesehitus
https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kaitsev%C3%A4gi#Juhtimine_ja_.C3.BClesehitus
http://www.mil.ee/et/ajateenistus/parast-ajateenistust
http://www.kaitseministeerium.ee/et
http://www.sojakool.ee/tule-oppima/karjaar/maavagi/
Lisa
Tööleht nr 1
Tööleht nr 2