sulatatud metall,pihustatud metalli plastsed osakesed põrkuvad suurel kiirusel detaili karestatud pinna vastu ning sidestuvad põhiliselt mehaaniliselt detailiga ja omavahel,protsessi eeliseks on suur jõudlus võimalus tekitada katet 0,1-10mm paksusena, detaili vähene kuumenemine (120-180c) ja võimalus katta igasuguste metallide ja sulamitega tänapäevaseks pealepihustamis meetodiks. Nüüdisaegseks pealepihustamis meetodiks on metalli pihustamine plasma joas. Plasma on aine agrekaatoleku neljas vorm peale tahke, vedela ja gaasi oleku. Plasmaks nimetatakse ioniseerunud gaasi. Plasma tekitamiseks kasutatakse tavaliselt argooni või lämmastikku. Lämmastiku plasma on suhteliselt madala temperatuuriga kuni 15000kraadi, kuid oma odavuse kättesaadavuse ja suure soojusenergia sisalduse tõttu. Materjalide käepärasus. Saab taastada detaile alates 8mm läbimõõdust. Detaili vähene kuumenemine ja detaili vähene deformatsioon
KÜSIMUSED: 1. Kirjelda käsitsi lakkimist. 2. Pihustuskambrid. 3. Traditsiooniline õhkpihustamine. 4. Madalsurvega pihustamine. 5. Kõrgsurvega pihustamine. 6. Airmix-tüüpi pihustamine. 7. Elektrostaatiline pihustamine. 8. Kuumpihustamine. 9. Kahekomponendiline pihustamine. 10. Automaatpihustamine. 11. Valtsidega pealekandmine. 12. Valumasinaga pealekandmine. 13. Jugadega pealekandmine. 14. Trummelviimistlus. 15. Õhk- ja kamberkuivatus. 16. Nimeta erinevaid kuivatamise viise. 17. Konvektsioonkuivatid. 18. IR-kuivatid. 19. UV-kuivatid. 20. EB-kuivatid. 21. Puitpindadele esitatavad kvaliteedi nõuded. 22. Viimistlemisel esinevad defektid. 23. Viimistlemisel tekkivate defektide tekkimise põhjused. 24. Eriviimistlusviisid. 25
hästi pinnaga ja seob värvikihi paremini alusmaterjali külge. Nakke suurendamiseks lisatakse kruntvärvidele taimseid õlisid. Kruntvärv peab sisaldama samu side- ja täiteaineid mis värvid.. Värvimisviisid Värvimisviisi valik sõltub värvist, eseme kujust, nõutavast kvaliteedist ja olemasolevatest seadmetest. Värvimisviisist sõltub otseselt värvikulu ja tööjõudlus. Masinate ja seadmete värvimisel kasutatakse järgmisi värvimisviise: pintsliga värvimine, õhuvoolus pihustamine, survepihustamine, elektriväljas pihustamine, elektriväljas sissekastmine, ülevalamine. Enne värvimist tuleb värvitav pind ja värv tööks ette valmistada. Kõik värvid enne kasutamist tuleb hoolikalt segada. Segamise käigus lisatakse lahustid ja vedeldid, et saavutada värvile vajalik viskoossus. Värvi viskoossus määratakse värvi viskosimeetriga. Õhuvoolus pihustamise seade koosneb värvipihustist, kompressorist, ressiiverist ja õhupuhastist.
( 10-3nähtavad palja silmaga, hägune, kihistub kiiresti, läbiva valguddkiirte kimbunähtavus on nähtav) ntks tsemendisegu, must kohv, värvid, looduslik vesi Emulsioon-pihussüsteem, milles on üks vedelik pihustunud teises(-.-) Vaht pihussüsteem, milles gaas on pihustunud vedelikus( vb tahke aine) (-.-) ntks vahukoor, seebivaht, penoplast Aerosool- pihussüsteem, milles tahke aine on pihustunud gaasis-(-.-)deodorandi pihustamine õhku, vedel pihustunud gaasis........(tolm. Suits, udu, vihm) seep on emulgeen ei anna võimalust kihistuda edaspidi. Dispertne süsteem koosneb pihustunud ainest, mis on ühtlaselt jaotatud keskkonnas (gaas, vedelik, tahke) Dispertsus üks aine on ühtlaselt jaotatud teises aines. Lahuse massiprotsent näitab, mitu massiosa lahustunud ainet on 100 massiosa lahuses. Lahuse tihedus näitab ühikulise ruumalaga lahusekoguse massi
Ehitusviimistlejad tegelevad ehituspindade lõppviimistlemisega. Nad krohvivad, pahteldavad, värvivad, tapeedivad ja plaadivad hoonete sise- ja välispindu. Ehitusviimistlejate tööülesanneteks on krohvimistööd, maalritööd, plaatimistööd, ning rull- ja vaipmaterjalide paigaldamine. Ehitusviimistlejad töötavad ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Põhilised tööülesanded on: maalritööd - pindade ettevalmistamine lõppviimistluseks, värvi pealekandmine või pihustamine, pindade lakkimine, ruumide seinte ja lagede katmine tapeedi või tekstiiliga, mõõtmine ja kleepimine, puidukaitsevahendite pealekandmine krohvimistööd - pindade ettevalmistamine krohvimiseks, krohvitööde ning dekoratiivkrohvitööde tegemine. plaatimistööd - pindade ettevalmistamine keraamiliste või muude plaatidega katmiseks, plaatide kokkusobitamine, paigaldamine ja vuukimine rull- ja vaipmaterjalide paigaldamine niiskus- ja veetõkete valmistamine.
Isikukaitsevahendid näo ja silmade kaitsmine Isikukaitsevahendid kaitsevad isikut ohuteguri eest, ohutegurite võimaliku tervistkahjustava toime alusel saame need jagada kolme gruppi. Esimese grupi moodustavad lihtsad isikukaitsevahendid, mille puhul tootja eeldab, et kasutaja suudab nõrga ohuteguri mõju ohutult ja õigeaegselt hinnata. Näitena toon, et sinna kuuluvad näiteks müts (pea kaitseks) ja päikeseprillid (kaitseks päikesevalguse eest). Teise grupi moodustavad kõik isikukaitsevahendid, mis ei kuule ei esimesse ega kolmandasse gruppi. Kolmandasse gruppi kuuluvad surmava või tervist raskelt või pöördumatult kahjustada võiva ohuteguri eest kaitsvad isikukaitsevahendid, mille puhul tootja eeldab, et kasutaja ei suuda ohuteguri vahetut mõju õigeaegselt hinnata. Sellised isikukaitsevahendid on näiteks: hingamiselundeid väliskeskkonnast täielikult isoleerivad isikukaitsevahendid, sealhulgas sukeldumisvarust...
Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp BENSIINIMOOTORI TE TOITESÜSTEEMIDE ERINEVUSED Karburaator Karburaatori ülesanne on kütuse pihustamine ja segamine õhuga õiges vahekorras. Ta peab kohandama vajatava segukoguse sobivaks iga tööolekuga. Karburaatorit tänapäeval ei kasutata enam, ainult vanematel autodel (näiteks Moskvitš 412 aastast 1990) Karburaatori tööpõhimõte Sisselasketakti ajal imeb mootori kolb õhujoa karburaatorisse. Joa kiirus suureneb kitseneva ristlõikega segukoonuses. Kitsaimas kohas on voolukiirus ja alarõhk suurim; sellesse kohta suubub kütusepihusti
EHITUSVIIMISTLEJA Ehitusviimistluse erialakeele aineprogramm kirjeldab ehitusviimistluse erialade õpperühmadele esitatavaid eesti keele kui teise keele nõudeid. Aineprogrammi koostamisel on arvestatud ehitusviimistleja riikliku kutsestandardiga ja riikliku õppekava erialase võõrkeele aineprogrammiga. Aineprogrammi eesmärk on ühtlustada Eestis kutseharidust andvatele õppeasutustele esitatavaid nõudeid eesti erialakeele ainekava koostamisel ehitusviimistleja eriala õpperühmades. Ehitusviimistleja töö eeldab lisaks erialastele oskustele täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsioon. Olulised on nii meeskonnas töötamise oskus kui iseseisva töö võime. Vajalikud on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, kuna suurem osa tööpäevast möödub jalgadel seistes. Viimastel aastatel on ehitustööliste palgad kiiresti tõusn...
Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad kettad. Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Seda tüüpi printerid ei ole võimelised printima graafikat ja on enamasti väga müratekitavad. Löögita printerid Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse (kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne). 1) Termoprinterid Termoprinterites kasutatakse temperatuuritundlikku paberit. Paberit kuumutatakse soovitud kohtadest ning selle tagajärjel muudab termopaber värvi. Paberi kuumutamiseks kasutatakse tavaliselt termoelektroodidest koosnevad trükipäid. Termoprinterite boonuseks on see, et need on suhteliselt töökindlad ja vaiksed. Neid kasutatakse näiteks pangaautomaatides, kassaaparaatides, faksides jne. 2) Jugaprinterid
lähtematerjalidest. Toode valmib vormimise ja paagutamise teel. Pulbermetallurgia on levinud kuna see võimaldab kokku hoida materjali, energia ja tööjõu arvelt ning veel saab valmistada eriomadustega materjale, mida pole võimalik valmistada traditsioonilisel teel, näiteks rasksulavad metallid, keraamilised materjalid, suure poorsusega materjalid. Metallipulbreid saadakse mitmel erineval teel. Füüsikalised viisid on peenestamine ja sulametalli pihustamine. Peenestamisel lisatakse rikastatud maak või metallitöötlemisel jäänud jäägid jahvatusseadmesse. Pihustamise teel sulatatud või metalli sulam pihustatakse vee, suruõhu või gaasiga. Materjali keemilised omadused ei muutu. Keemilised viisid on oksiidide taandamine, metallide soolalahuse elektrolüüs ja karbonüül lagundamine. Oksiidide taandamisel metallioksiidid kuumutatakse taandavas keskkonnas või segatakse tahke taandajaga ja seejärel kuumutatakse kaitsvas keskkonnas
Fotoelektriline printer (LEDprinter, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Löökprinterid Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus liikuv kirjutuspea või nõelad löövad tugevasti vastu värvilinti, läbi mille tekib paberile punktidest koosnev kujutis. Trükivad (pool)reakaupa. Löögita printerid Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse. Näiteks kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne. Samuti on löögita printerid ka palju vaiksemad kuna nende printimispea ei löö vastu paberit. Printerite hooldus Et printerit hoida tuleb kasutada kvaliteetseid tooteid. Kui aga täita toonereid, siis soovitatav on seda teha teenusepakkuja juures, kes tunneb oma tööd ja annab kindluse, et alati on võimalik saada probleemi korral abi. Lisaks on oluline roll ka paberil. Soovitatav on kasutada kvaliteetseid pabereid, mis ei tolma (või teevad seda minimaalselt) kasutamisel ning
Mida aeg edasi, seda karmimad piirangud kehtestatakse mürkkemikaalide kasutamisele. Vanasti laotati sõnnikut kohe, kui lumi sulama hakkas ning mürke pritsiti kõrgelt, lennukitelt. Tänapäeval on seadusega keelatud sõnniku laotamine lumesulamise ajal. Mürkide hindade pidev tõus on sundinud inimesi välja töötama uusi mooduseid, et väiksemate kulutustega ning keskkonnasäästlikumalt vilja pritsida. Lahenduseks on traktoritelt pihustamine kuiva ja tuulevaikse ilmaga. Palju suuremaid probleeme valmistavad massiivsed tehased, mis tekitavad hulgaliselt heitgaase, näiteks keemiatööstused. Ükskõik kui palju filtreid korstnale paigaldatakse, õhu täielikku saastamist ära hoida ei suudeta. Õhku lastavate heitgaaside hulka ja osoonikihi hõrenemist saab peatada üksnes kõikide suurriikide koostöös. Tootmishullustusse sattunud ettevõtjad piirangutega ei nõustu, lisakulutused oleksid liiga suured. Odavamaks peetakse
Pestitsiidide ehk taimekaitsevahendite hävimine biosfääris on suhteliselt pikaajaline protsess. Mürkkemikaalide kasutamise põhiviis on nende pihustamine pulbrina või lahusena. Seetõttu satuvad taimekaitsevahendid peale pinnase ka atmosfääri ja hüdrosfääri. Osa neist hajuvad atmosfääri kõrgkihtidesse. Atmosfääris toimub lagunemine valguse toimel. Osa taimekaitsevahenditest jõuab hüdrosfääri, kus ühelt poolt toimub lagunemine samuti valguse toimel, teiselt poolt lagundavad neid veeorganismid. Suur osa pestitsiididest siiski lagundatakse mulla loomastiku ja taimestiku poolt või ainevahetuse käigus taimsetes ja
maksimaalne. Naistel vajavad erilist tähelepanu lahklihapiirkonda niisked limaskestad, säilitamaks tervist, mugavust ja vältimaks halba lõhna. Naisi tuleb ergutada puhastama antud piirkonda eestpool tahapoole pärast eritamist, eriti pärast roojamist. Juuste tervena hoidmiseks on vaja neid iga päev kammida puhta kami või harjaga. Enamus inimesi peseb juukseid kord nädalas, nooremad inimesed sageli iga päev. Juustest šamponi väljapesemise parimaks viisiks on vee pähe pihustamine, kuid palju inimesed saavad hakkama ka juukseid kaussi kallatud puhtas vees loputades. Kuna juuksed kasvavad iga päev, kuigi aeglaselt, lõikab enamus inimesi neid regulaarselt teatud ajaperioodide järel. Küüntealuste puhastamiseks tuleb eemaldada sealt nüri esemega mustus ja kasutada küüneviili enne kätepesemist. Pärast käte kuivatamist, kui nahand on veel pehme, võib seda õrnalt tagasi lükata, et ta küüntele peale ei kasvaks.
Metalli pinna katmisel värviga moodustub barjäär, mis ei lase metallil korrodeeruda. Värvimine on eelistatud juhul, kui pinna väljanägemine on oluline, sest ta ei ole püsiv kõigis välitingimustes. Värvimisviisi valik sõltub värvist, eseme kujust, nõutavast kvaliteedist ja olemasolevatest seadmetest. Värvimisviisist sõltub otseselt värvikulu ja tööjõudlus. Masinate ja seadmete värvimisel kasutatakse järgmisi värvimisviise: pintsliga värvimine, õhuvoolus pihustamine, survepihustamine, elektriväljas pihustamine, elektriväljas sissekastmine, ülevalamine. Enne värvimist tuleb värvitav pind ja värv tööks ette valmistada. Kõik värvid enne kasutamist tuleb hoolikalt segada. Segamise käigus lisatakse lahustid ja vedeldid, et saavutada värvile vajalik viskoossus. Värvi viskoossus määratakse värvi viskosimeetriga. Pinna katmine tsingiga ja kuumtsinkimine Kuumtsinkimisel pannakse metall vanni, kus on üles sulatatud tsink ning mis on
ultraheli seadmete igapäevaselt. Soojal 3 paigaldamine. vastavalt vajadusele 4 pihustamine teatud aja 5 juurvilja töötlusruum sipelgad tagant hoone tööpindadel suvel nädalas korra professionaalne putukatõrje ning sipelgate pesitsemis 6 vahend (tellitud teenus) kohtadel. 7 8 9
Matistamine 1) Alküüdvärvi alla: masinaga kuivalt=p400/käsitsi kuivalt=p360-400/käsitsi märjalt=p600-800 2) Metalliku alla: masinaga kuivalt=p500/käsitsi kuivalt=-/käsitsi märjalt=p1000-1200 Tolmust puhastamine (õhuga). Kruntimine Olulisemad reeglid krundi pihustamisel: HVLP värvipüstoli vähendatud pihustusrõhu tõttu peab püstoli ja krunditava pinna vahekaugus olema ligikaudu 10…15 cm; Krundi õige pihustamine Pihustamisel tuleb püstolit hoida pinna suhtes 90o nurga all ja tema liikumiskiirus peab olema ühtlane; Pihustamisel tekitatakse ühtlased paralleelsed krundi triibud ülekattega kuni 75% Ülekate krundi pihustamisel Enne pinna kruntimist tuleb pihustada krunti detaili servadele. Välisservade puhul hoitakse püstolit vahetult serva ees. Sisenurkade puhul pihustatakse krunti eraldi igale nurka moodustavale pinnale (nurgast alustades ja nurgaga
3. Numbritubade koristusplaan 1. Võtan toa võtme ! 2. Enne kui sisenen tuppa koputan 2x ja ütlen 'housekeeping', koputan veel 2x ja lähen tuppa 3. Õhutan toa ( teen akna lahti ) Vajadusel ka piserdan õhuvärskendajat. 4. Tühjendan kõik prügikastid 5. Kasutatud nõude ja pudelite välja viimine 6. Panen WC happelise ainega toimima. ( segistitele,kraanikausile,peeglitele toimeainete pihustamine ) 7. Vahetan voodipesu 8. Teen voodi ära 9. Loputan WC ( kaanikausid,peeglid ) 10. Pesen ja kuivatan aknad. 11. Pühin ja pesen põranda. 12. Võtan tolmu ( lauapealt , toolidelt , radika vahedest, teleka tagant ) 13. Pesen peeglid 14. Pesen WC põranda 15. Lõpus vaatan kõik kohad ilusti üle toas kui ka wc's. 16. Sulgen akna 17. Viin võtme administraatorile
kondenseerumisel. Näiteks metalli aurud jahtuvad ja kondenseeruvad väga väikeste osakestena, mille läbimõõt on tavaliselt alla ühe mikromeetri. Metallisuitsud võivad esineda sellistel operatsioonidel nagu keevitamine, sulatamine ja sulametalli valamine. Udud Väikesed vedelikutilgakesed tekkivad vedelike pihustamisel ja kondensatsiooniprotsessidel. Udud võivad tekkida näiteks järgmistel tehnoloogilistel operatsioonidel: Pihustamine Pindade katmine Segamine ja puhastamine B. Gaasid Gaasid võivad õhuga sarnaselt difundeeruda ja levida üle terve mahuti või piirkonna. Tuntumad gaasid on hapnik, süsinikmonooksiid (vingugaas), süsinikdioksiid (süsihappegaas), lämmastik ja heelium. C. Aurud Aur kujutab endast toatemperatuuril vedelas või tahkes olekus olevate ainete gaasilist olekut. Aurud tekkivad tahkete materjalide või vedelike aurustumisel.
Pumbal on ka kaitseklapp , mis avaneb juhul, kui süsteemis tekib mingil põhjusel (nt õnnetuse korral) ummistus. KÜSIMUSED 1.lahja kütteseguga mootoritel on see 1:21...23 =1,4...1,6 2.DENOD-KAT , katalüüsmuunudur 3.Nende uut tüüpi katalüüsmuunudrites hoitakse lahja küttesegu koraal lämmastikoksiide katalüüsmuunduris kinni ja kiirendusel, kui kasutatakse rikast küttesegu, reageerivad nad lisandunud CO-ga. 4.GDI mootori tööpõhimõtte põhierinevuseks bensiini pihustamine otse silindrisse. 5. · Püstised sisselaskekanalid ,mis tekitavad silindris vertikaalseid õhukeeriseid. · Eri kujuga kolvid ,mis soodustavad õhu vertikaalset liikumist ja suundavad kütuse küünla elektroodidele. · Bensiini kõrgrõhupump, mis tekitab kütuses 50 bar rõhu. · Bensiini kõrgrõhupihustid, mille pursu kuju sõltub sõidutingimustest.
Rivipumbaga toitesüsteem Aksiaal-jaoturpumbaga toitesüsteem I Rudolf Diesel Sündis aastal1858 Pariisis 1892. a. sai patendi uudsele sisepõlemismootori tüübile 1893. a. koostöös masinavabrikuga MAN hakati ehitama uudset mootoritüüpi Esimene õnnestunud katsemootor saadi valmis 1897. a. Efektiivsus oli 26,2%. Suri aastal 1913, kukkudes üle laevaparda teel Inglismaale. Esimene diisemootor Kaal: 4,5 tonni Kõrgus: 3 meetrit Kütus: maapähkli õli Suruõhuga pihustamine Diiselmootoriga tarbesõiduk 1923 paigaldati esimene diiselmootor 5 tonnisele MAN veoautole. 4 silindrit Eelpõlemiskambriga Töömaht 8,8l Võimsus 45...50 bhp Diiselmootoriga sõiduauto Mercedes-Benz 260D 1936. a. Neli silindrit Töömaht 2,5l Võimsus 45 bhp Rivipumbaga toitesüsteem Robert Bosch (1861-1942) 1886. a. avas väikse töökoja, kus tegeleti telefonide, telegraafide jms parandamise ja paigaldamisega. 1897. a. arendati välja ja hakati tootma magneetoga süütesüsteeme
Kaitsev metall on kaitstavast metallist aktiivsem. Teras on katoodiks ega hakka enne korrodeeruma, kui kogu anoodi kiht pole välispinnalt kadunud. Katoodse katte puhul on kaitsev metall kaitstavast vähemaktiivsem. Nikkel kaitseb terast seni, kuni kaitsekiht on terve. Kui nikeldatud pinda mehaaniliselt vigastada, korrodeerub teras kiiremini kui tavaliselt. Metallide metallkattega katmise moodused on järgmised: galvaaniline menetlus, termomehaaniline menetlus, sulametalli pinnale pihustamine ja sulametalli sisse kastmine. 35. Metallide lõiketöötlus Seisneb eelnevatel töötlemisviisidel (sepistamine, valamine jm) saadud toorikult laastu eraldamises vajaliku kuju, mõõtmete ja pinnakvaliteedi saamiseks. Lõikeprotsesside liigitus (liigitatakse tööriista geomeetriliste parameetrite ja protsessi kinemaatika põhjal): 1) Nugalõikamine kus jõu F mõjul materjali tungiv nuga tekitab enda ees surutud ala. Materjal puruneb lõikeserva läheduses, kus pinged on kõige suuremad
Nõelmaatriksprinterid pole andmekandja suhtes nõudlikud - kõlbab peaaegu igasugune paber. Printida saab ka ümbrikke, lipikuid, kleebiseid, etikette ja kasutada lõõts- või rullpaberit. isekopeeruvate formularide printimiseks, kusjuures koopiate arv võib ulatuda 8-ni. tagasihoidlik prindikvaliteet kõrge müratase Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse. Näiteks kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne. Samuti on löögita printerid ka palju vaiksemad kuna nende printimispea ei löö vastu paberit. Vastupidavad ja madalate ülalpidamiskuludega. Mõistlik printimiskiirus Rahuldav kvaliteet Vähene elektrikulu Termoelemendid on koondatud maatriksiks. Kui pea on surutud vastu paberit, termoelemendid põletavad paberisse jälje ning tekib kujutis. järsul kuumutamisel ja jahutamisel üle 110 kraadi, paberi keemiline struktuur muutub ning sellega seoses muudab
(3) Püüti hermeetida puurauku, et peatada näftalekke. Kaevu täielikuks sulgemiseks pidid puurma kaht täiendavat pragu, millised täitid tsementiga.( Для полной герметизации скважины пришлось пробурить две дополнительные разгрузочные скважины, в которые также закачали цемент.) Kasutatati bakterid-hävitajaid (bakterid-destruktorid) ja pihustamine dispergentid 49 puksiirit, praami, kaatri ja teise veetraspordi ning 4 aalveelaevu näftakogumiseks Täielikult naftaleke kõrvaldati alles 4. augustil, tänu puurimisvedelikule ja tsementile 15. juulil 2010 teatas BP, et leke õnnestus peatada. Tegemist polnud siiski lekke lõpliku likvideerimisega. Lõplikult likvideerituks kuulutati leke 19. septembril. T.Millist kahju põhjustas katastroof... a)atmosfaiiirile? Õhku pääses siise suur hulk erinevate ohuklasside aineid.
Pintsli kvaliteedi hindamiseks pigista selle harjaseid oma sõrmede vahel- harjased peaksid paiknema tihedalt ja peale painutamist oma kuju kohe taastama. Harjased peavad olema tugevalt kinni metallivõrus, see omakorda varre küljes. Värvipadjad- hõlbustavad suurte pindade katmist. Enne padja kasutusele võttu harja seda riideharjaga, eemaldades võimalikud lahtised kiud. Pulbervärvi pealekandmise viisiks on erinevate polaarsuste kasutamine. Viimistlusmatrjali pihustamine värvipüstoli abil- Pintsliga pealekandmisest palju kiirem, ja kui põhivõtted on selged, saavutatkse ka parem tulemus. Püstol pihustab vedela viimistlusmaterjali peene tolmuna puidu pinnale, kus see moodustab ühtlase pinna katte. Selleks piisab väikesest kompressorist ja peenseadistatavast värvipüstolist. Alumise paagiga püstol on mitmekülksem. Päästikule vajutades avaneb suruõhu tee püstolisse, segunedes värvianumast imetud värviga.
tolmuga levib süttimise järel kogu põlemata segule. 4.1 Näited plahvatusohtudest erinevates majandusharudes · Keemiatööstus Keemiatööstuses muudetakse ja töödeltakse kergestisüttivad gaase , vedelikke ja tahkeid aineid mitme erineva protsessi puhul. Nende protsesside tulemusena võivad tekkida plahvatavad segud. · Jäätmete töötlemine Heitvee töötlemisel puhastusettevõttes võivad tekkinud gaasid moodustada plahvatusohtliku gaasi-õhusegu. · Värvi pihustamine Värvi liighajumine ja vabanenud lahustiaurud võivad õhuga segunedes tekitada plahvatusohtliku segu. · Toiduainetööstus Plahvatusohtlik tolm võib tekkida teravilja , suhkru , jahu transpordil. Kui see pumbatakse välja ja kogutakse filtrisse võib filtris tekkida plahvatusohtlik segu · Ümbertöötlemine ehk taasringlus Jäätmete ümbertöötlemisega võib kaasneda plahvatusoht , näiteks kergesüttivad gaasid või
2) Väike tehnoloogiliste etappide arv toodete valmistamisel: 4...6 3) Energia kokkuhoid: 50...80% 4) Kõrge automatiseeritavuse tase 5) Värvilismetallide kokkuhoid 6. Väiksemad kulutused tööjõule 7. Tööviljakuse tõus 1,5...2 korda 8. Eeltoodust tulenevalt toodangu omahinna vähennemine kuni 2 korda. 10. Füüsikalis- mehaaniline saamisviis ja keemiline saamisviis. Füs.- meh: peenestamine, sulametalli pihustamine, oksiidide taandamine, metallide soollahuste elektrolüüs, karbonüülide lagundamine. 11. Kalibreerimist 12.Poorid toimivad pingekonsentraatoritena, vähendades materjali tugevust ja eriti plastsust. 13. Määrdeid??? Kasut. Grafiit, sulfiide, flouriide, nitriide, plastseid metalle, fluoroplasti jne. 14. Filtritena gaaside ja vedelike segamiseks; aeraatoritena gaaside ja vedelike segamiseks; leegisummutitena gaasileegi leviku takistamiseks; ,,higistavate" materjalidena pindade
Sideaine: EVA-akrülaat (etüleen-vinüül-atsetaat-akrülaat). Tihedus: 1,31 kg/l. Kuivaine sisaldus: 45 % (kaalu järgi). Läikeaste: (Gardner, 60°) 3, Täismatt. Värvus: Pinnale kandes roosa, muutub kuivades valgeks. Kuivamisaeg: Tolmukuiv 1-2 h pärast (23°C, 50% RH). Ülevärvitav 4 h pärast. Katvus: 10-12 m 2/l (110-130 g/m2). Hõõrdekindlus: <50 g/m² (<70µm, 28 p, - ISO 11998 / EN 13300 200 tsüklit), klass E3. Vedeldi: Vesi. Töövahendid: Pintsel, rull, pihusti. Pihustamine: Otsik 0,021´´ 0,027´´, rõhk 120...230 bar, pihustamisnurk 60°. Töövahendite puhastamine: Vesi. Säilivusaeg: suletult 2 aastat tehasetaaras. Toote säilitamine: Suletud taaras, temp. +1...30°C. Pakendid: 2,5 l /10 l. Toode on mõeldud lagede värvimiseks kuivades ruumides nt elu-, magamis- ja lastetoas, kontoris, koridoris ning ühiskondlikes ruumides. Sobib uue ja varem värvitud krohv- ja betoonpinna, kipskartongplaadi, pahteldatud pinna,
Vähem ei pruugi hästi puhastada. 32.Eriti hoolikalt peab puhastama mikroobiliselt saastatud kohti: WC loputuskasti nupp, trepi käsipuu, ukselink, kraani nupp või - kang, (arvuti klaviatuur, telefoni toru) 33.Hotellitoa puhastamine a) akende avamine toa tuulutamiseks b) prügikastide ja tuhatooside tühjendamine c) kasutatud nõude ja pudelite välja viimine d) segistitele, dusile, kraanikausile, vannile, WC potile, peeglitele toimeainete pihustamine e) voodipesu vahetamine, voodi üles tegemine f) pesuruumi ja WC varustuse puhastamine g) seinte niiske puhastus ja kuivatus h) põrandapesu või niiske pühkimine i) tolmu pühkimine j) klienditarvete kontroll, täiendamine k) tolmuimejaga puhastamine l) akende sulgemine m) mööbli paika asetamine n) viimane pilk ukselt kontrollimiseks o) ukselingi puhastamine p) toa korrasolekust teatamine vastvõtuletti 34
Kahjuliku toime vältimine - ventilatsioon ja kohtäratõmme - kaitsevahend filtriga respiraator või tolmumask. Suurtes kogustes esinev pöögi- ja tammetolm võib olla vähki esilekutsuv kui sellega puututakse kokku pikema aja vältel. Keemilised ohutegurid Organismi sattumise teed: hingamisteede kaudu - orgaanilised lahustid, mis võivad olla aju- ning närvikahjustuste, hingamisteede vaevuste põhjuseks. Ohu allikas rullimine, valtsimine, pintseldamine ning pihustamine. - seedetrakti kaudu - naha kaudu kemikaal avaldab toimet sattudes nahale. NB! Mikrotraumad, vigastused nahal. Keemilise ühendi toime ulatus: võib avalduda mingi kehapiirkonna ulatuses ja edasi ei levi lokaalne toime; kemikaali üldtoime toksiline toime, ülitundlikkuse reaktsioonid (allergia), kantserogeene toime (kasvajate tekkimine). kokkupuude oleneb kemikaali hulgast ja ajast, mille jooksul ta mõjutab inimest.
2.1 Autokütuseliigid · Vedel bensiin, diisel · Gaasiline propaan · Tahke puit, süsi · Elekter AC, DC 2.2 Kütuseväärtus on kütuseväärtuse tähtsaim näitaja, mis iseloomustab soojushulka mis eraldub 1kg kütusepõlemisel. 2.3 Viskoossus on kütuse põhiline kvaliteedi näitaja. Kvaliteedi viskoossus cSt Stoke Väikeviskoossus kütuse osad on liiga peened väheneb lennukaugus ,määrimine halveneb. Suurviskoossus parafiin, pihustamine halveneb ja segu moodustamine ,kütus ei põle täielikult , heitgaas muutub tumedamaks 2.4 Kütusekoostis Hägustumus temperatuur +3..5C Tahked süsivesinikud parafiin muudab kütuse hägusemaks Isesüttivus temperatuur kus kütus süttib ilma kõrvalise tuleta Kütuse isesüstivus TSETAANIARV 45 , 1100 2200 pr Lisaained kütuses , lubamatud on väävel tahked ained. 3. Gaasikütus Vedelgaas põleb tahmajälgi jätmata
Kütusejoa laialipaiskumiskoonuse suurust Nõelklapi tõusu kõrgust Pihusti kere ja otsaku vahelist tihedust. Hästi töötaval pihustil toimub katsestendi pumba ühe käigu ajal terve rida järske pihustamasi. Kontrollimisel jälgitakse ka pihusti avade ühtlast tööd. Pihusti alla paigutatud valgele paberile peab jääma ühtlane lilleõitaoline kütusejälg. Pihusti ehk nõelklapi avanemise rõhk antakse tehasejuhendis, mille juures peab toimuma hea pihustamine mootori igal töörežiimil. 9 Kasutatud kirjandus: 1. «Laeva diiselmootorite ehitus», Jaan Läheb, Tallinn, 2008. 10
31) Maksimaalne läbisulatus (läbikeevituse sügavus) saavutatakse: elektronkeevitusega. 32) Laserkeevituse eeliseks on: väike termiline mõju vööndi ruumes ja võimalik keevitada suvalistes gaaside atmosfäärides. 33) Külmkeevitust kasutatakse: ainult kõrge plastsusega metallide juures 34) Milline allpooltoodud keevitusviis leiab kasutamist nii metallide kui ka termoplastsete plastide keevitamisel: ultrahelikeevitus 35) Milline pindmine pihustamine võimaldab minimaalse saadud pinde keemilise koostise muutuse:.detonatsioonpihustamine. 36) Kõige laiem termilise mõju vöönd esineb: gaaskeevitusel. 37) Madaltemperatuuriliste joodistena kasutatakse sulameid: Sn-Pb 38) Jooteprotsessi toimumise põhitingimuseks on: joodetava pinna hea märgamine joodisega. 39) Metallide hapniklõikamise teostamise tingimuseks on: metallioksiidi sulamistemp < metallisulamistemp ja metalli sulamistemp > metalli põlemistemp hapnikus.
aur(120 C)kolmandaks jahutussektsioon. Või automaatselt töötava lüüsikambriga(norm rõhult steril.rõhule üleminekuks) horisontaalsterilisaatoreid (auru mõju ühtlustamiseks ventilaator). Taara liigub katkematul transportööril. Pöörlevas sterilisaatoris liigub toode silindris spiraalselt. 43. Homogeniseerimisprintsiip Rasvakuulikesed peenestatakse toote järsu liikumiskiiruse muutuse mõjul ühtlase läbimõõduga osakesteks. Nn rasvakuulide pihustamine. 44. Klapphomogenisaatorite põhisõlmed: Toode imetakse läbi imiklappide silidritesse, nii antakse talle järjestikkuselt silindreid läbides surve vähemalt 20 MPa, edasi liigib toode läbi surveklappide survekollektorisse ning siit 1 või 2 astmelisse homogeniseerimissõlme: kooniline või astmeline klapp ja vedruga vastureguleeritav kruvi. Klapi pilu on max 0,1 mm. Pilus voolu ristlõike vähenemise tõttu suureneb voolu kiirus üle 100 korra ja rõhk läheneb
heledam kui eelnevates reaktsioonides. Kokkuvõte: Keemilise reaksiooni taskaalu võib nihutada lähteainete ja saaduste konsentratsiooni, temperatuuri tõstmine/alandamine ja rõhu tõstmine/alandamine. Keemilise reaktsiooni kiirust võib kiirendada: temperatuuri tõstmine, katalüsaatorite toime, reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus (tahked ained), peenestamine (tahked ained), segamine, pihustamine (vedelikud). EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö ülesanne ja eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid ja mõõteseadmed: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit.
värvid.. Pahtlid on pigmentide, täiteainete ja sideainete pastataolised segud. Pahtliga tasandatakse pind enne värvimist. Pahtlitele võib lisada lakki või värvi ja peeneksjahvatatud talki. Värvimisviisid Värvimisviisi valik sõltub värvist, eseme kujust, nõutavast kvaliteedist ja olemasolevatest seadmetest. Värvimisviisist sõltub otseselt värvikulu ja tööjõudlus. Masinate ja seadmete värvimisel kasutatakse järgmisi värvimisviise: pintsliga värvimine, õhuvoolus pihustamine, survepihustamine, elektriväljas pihustamine, elektriväljas sissekastmine, ülevalamine. Enne värvimist tuleb värvitav pind ja värv tööks ette valmistada. Kõik värvid enne kasutamist tuleb hoolikalt segada. Segamise käigus lisatakse lahustid ja vedeldid, et saavutada värvile vajalik viskoossus. Värvi viskoossus määratakse värvi viskosimeetriga. Ohuvoolus pihustamise seade koosneb värvipihustist, kompressorist, ressiiverist ja õhupuhastist.
Auto hooldamine Metallik värvide puhul omab tähtsust ka pihustamis viis. Kuival udukihina pihustatud värv muutub toonilt heledamaks ja metallik effekt tuleb rohkem esile. Märgade kihtidena pihustades muutub värvi toon täidetumaks ja tumedamaks. Optimaalne pihustamine jääb nende 2 äärmuse vahepeale. Enne kattevärvi pinnale kandmist tuleb pinnad hoolikalt puhastada lihvimis jääkidest ja seejärel pesta silikooni eemaldajaga. Seejärel katta kinni värvimisele mitte kuuluvad detailid. Ühekihilise pinnavärvi pihustamiseks lisatakse talle kõvendit ja vedeldit, saadud töö segu kantakse pinnale 2 katva kihina, mille kogupaksus on 50-70mikronit. Peale teise kihi haihtumis aega kantakse pinnale veel ka 3mas nn. poolik kiht metallik efekti ühtlustamiseks
suunas. Pihustustöötlus saematerjalile. Pihustustöötluse puhul suunatakse materjal üksikute laudade kaupa läbi pihustuskambri. Piisava kontsentratsiooni määravad kasutatavad pihustid ning laudade liikumiskiirus. Sobib umbes 6-12% kontsentratsioon. Vajalik on seadistamise käigus teha laboris Sinesto sisalduse kontrollmääramisi. Uputustöötlus palkidele. Lahuse minimaalne kontsentratsioon on Eesti kliimas vähemalt 8%. Palkide käsitsi pihustamine. Käsitsi pihustamisel on minimaalne lahuse kontsentratsioon vähemalt 15% või. Mida siledam on palgi pind, seda tugevam olgu lahus. Üle 30% kontsentratsiooni puhul võib puidu pind muutuda veidi kollakaks. Sinestoga töödeldud saematerjali edasine töötlemine on ohutu. 1) SINESTOGA töödeldud saematerjali edasisele töötlemisele ei seata mingeid piiranguid. 2) SINESTO on paljudes riikides ametlikult heaks kiidetud.
17. kuumpragu Külmpargu 18. Poolautomaatne MAG keevitus? Peab jälgima traadi etteandekiirust (etteandekiirus= traadi sulamiskiirus) 19. Lõikeriista taganurk? Vähendab hõõrdumist pinna ja tera vahel 20. Keemiliselt pulbrite tootmine- pulbrite keemiline koostis erineb lähteainete keemilisest koostisest 21. Füüsikalis- mehaanilise saamisviis- pulbrite keemiline koostis valmistamise käigus ei muutu. Saamisviisid: peenestamine, sulametalli pihustamine, oksiidide taandamine, metallide soolalahuste elektrolüüs, karbonüülide lagundamine. 22. Rotatsioonvormimine e koolutamine? Saadakse tasapinnalisest toorikust telgsümmeetriline õõneskeha vormimise teel pöörleva vormimistempli järgi. Seadmed ja rakised on odavad, lihtsalt saab ühe toote valmistamiselt üle minna teise toote valmistamisele. Võimalik vormida väga suuri õõneskehasid. Puuduseks on väiksem tootlikkus võrreldes pressidel stantsimisega. 23
maskeerimiseks 8 Lisatud rasv rasvasisalduse tõstmiseks Piimatööstuses kasutatavad põhilised protsessid Separeerimine- rasva(koore) eraldamine piimast tsentrifugaaljõu mõjul. Saadakse LÕSS (kooritud piim) ja KOOR. Normaliseerimine e standardiseerimine- piima või koore rasvasisalduse viimine soovitud tasemele, selleks lisatakse kas lõssi või koort. Homogeniseerimine piima rasvakuulikeste pihustamine peenteks osakesteks, selleks, et rasv piimas pinnale ei kerkiks. Jogurtite, pudingite, jäätiste puhul annab homogeniseerimine ühtlase kontsistentsi. Pastöriseerimine- piima kuumutamine temperatuuril 72 C 15-20 sekundit, et häviksid haigustekitajad bakterid. Kuigi pastöriseerimine pikendab toote säilivust, tuleb ka pastöriseeritud tooteid hoida alla +8 Kõrgkuumutamine (uht)- steriliseerimise meetod, kus toodet kuumutatakse 135-140 C juures 1+3 sekundit
korral ) . KÜSIMUSED 1.lahja kütteseguga mootoritel on see 1:21...23 =1,4...1,6 2.DENOD-KAT , katalüüsmuunudur 3.Nende uut tüüpi katalüüsmuunudrites hoitakse lahja küttesegu koraal lämmastikoksiide katalüüsmuunduris kinni ja kiirendusel, kui kasutatakse rikast küttesegu, reageerivad nad lisandunud CO-ga. 4.GDI mootori tööpõhimõtte põhierinevuseks bensiini pihustamine otse silindrisse. 5.· Püstised sisselaskekanalid ,mis tekitavad silindris vertikaalseid õhukeeriseid. · Eri kujuga kolvid ,mis soodustavad õhu vertikaalset liikumist ja suundavad kütuse küünla elektroodidele. · Bensiini kõrgrõhupump, mis tekitab kütuses 50 bar rõhu. · Bensiini kõrgrõhupihustid, mille pursu kuju sõltub sõidutingimustest. Sissepritsesüsteemid LH Jetronic (1982)
lahuses ja vajadusel lisatakse värsket pesuainet) · Lisatakse sobivad voolukiirused antud protsessi etapis esineva mustuse eemaldamiseks. On olemas palju CIP tüüpi puhastussüstee, kolm põhitüüpi on: · Täieliku kao süsteem( puhastav aine lastakse kanalisatsioon, kkuna see võib-olla peale pesu liigselt saastunud · Osalise taaskasutuse süsteem · Täieliku taaskasutuse süsteem Erinevate CIP süsteemide põhilised osad: · eel-loputus · pesuaine pihustamine mahuti siseseintele · mahuti ja torude siseseinte loputamine · Vajadusel kasutatakse pulseerivat voolu, mis tagab efektiivsema puhastuse Täieliku puhastusenergia saavutamiseks: · kemikaali ehk pesuaine energia · mehaaniline energia · soojusenergia · Oluline on ka puhastamiseks kuluv aeg · Protsessi kuuma etappi puhastatakse kõrgel temperatuuril ja külma etappi madalal temperatuuril Puhastamiseks kasutatavad erisatavad etapid on: · Pinna märgamine
4. Sorteerimine ja pakkimine ning suunamine vabrikutöötlemisele 5. Kohvi laagerdumine 1-10 aastat 6. Kohvi röstimine 180-2000C juures 7. Kohvi jahvatamine 8. Valmiskohvi pakkimine PIIM JA PIIMATOOTED ..........................................-on rasva (koore) eraldamine tsentrifugaaljõu abil ..........................................-piima rasvasuse viimine soovitud tasemele- lisatakse piima või koort ............................................-rasvaosakeste pihustamine väikesteks osakesteks, et nad püsiksid ühtlaselt kogu piimas ega tõuseks pinnale ............................................-piima kuumutamine 15 sek.vähemalt +720C juures, et häviksid võimalikud haigusttekitavad bakterid 9 ..............................................-toimub spetsiaalse masinaga, mis steriliseerib
Sissejuhatus Komposiitmaterjalid on tänapäeval mõjutamas kõiki tootmisvaldkondi, ka mööblitööstust. Uute tehnoloogiate abil saab saavutada materjalidele omadusi, mis toote kvaliteeti suuresti tõstavad. Mõndadest tehnoloogiatest tuleb ka edaspidi juttu. Komposiitmaterjalide kasutamine on eelkõige mugav tarbijale, kuna toode areneb ajas edasi. Pehme mööbli puhul on tähtsaim sisu, mis tagaks tarbijale mugavuse ja hoiaks keha õiges asendis, ning sobiv kattematerjal, mis oleks vastupidav, kergestihooldatav, kuid samas ka nahale meeldiv. Pehme mööbli valmistamine Pehme mööbli elementidena valmistatakse harilikult · Diivanite istmed ja seljatoed · Pehmete tugitoolide istmed ja seljatoed · Diivanite ja tugitool-voodite istmed ja seljatoed · Voodite madratsid Pehmed elemendid konstrueeritakse sellise arvestusega, et inimese keha kaal jaotuks ühtlaselt kogu nende pinnale. Pehmed elemendid koosnevad alusest, elastsest osast ja kattemat...
Magnetväli Genereeritud pinge Pooljuht Eelpinge Hall´i efekti kasutatakse tavaliselt nukkvõlli asendi anduri ehituses. Selleks, et arvuti saaks juhtida süüteküünalde ja pihustite tööd – millisel hetkel peab silindris toimuma säde ja millisel hetkel pihustamine, peab arvuti pidevalt saama informatsiooni kolbide asendi kohta silindrites. Seda infot on võimalik saada nukkvõlli asendi kaudu, sest nukkvõlli pöörlemise ajal vastab iga silindri kolvi ülemisele surnud seisule survetakti lõpus nukkvõlli erinev asend. • Andurina on jällegi kasutusel Hall´i andur, kus magneti liikumisel anduri juurest läbi, tekitatakse elektriline signaal. • Magnetvöö paikneb nukkvõlli jaotushammasrattas. Iga silindri kohta on erineva
Mittemärguva (> 900) emulgaatori korral aga on vees lahustumatu, kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan reaktsioon.Peenestusmeetotid: eesmärgiks suuremate osakeste katkestamiseks ühikulise katkepinna kohta. K avaldab vastupanu stabiliseeritud v/õ tüüpi emulsioon. Siit järeldub, et emulsiooni tüüp lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb pihustamine väiksemateks: kuulveski, kolloidveski, pihustamine aine dispergeerimisele. Adhesioon on töö faasidevahelise pinna on määratud emulgaatori iseloomuga. Lisades teistsugust võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees. elektrikaares, vedelate/tahkete ainete peenestamine ultraheliga, katkestamiseks
vähenemine ja sellega koos vabaenergia vähenemine probleemiks on kasvu õigeaegne pidurdamine, et ei tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. Staadiumid: kristallisatsioonikeskme teke väikeste kristallidena ja keskmete kasv sõltuvana kristalli pinnale sadenevate molekulide arvust, difusioonkonstandist ja difusioonitee pikkusest. Kasutatavamad: lahusti vahetamine ehk füüsiline kondenseerimine, aurude kondenseerimine, keemiline reaktsioon.Peenestusmeetotid: eesmärgiks suuremate osakeste pihustamine väiksemateks: kuulveski, kolloidveski, pihustamine elektrikaares, vedelate/tahkete ainete peenestamine ultraheliga, keemiline dispergeerimine. Kolloidosakste puhastamine: dialüüs, elektridialüüs. Ültrahelifiltreerimine, tsentrifuugimine. Optilised omadused: valguse hajumine-molekulardispergeeritud süsteemi läbib mutusteta, jämedisp-us põhjustab hägususe selles valguse hajumine ja peegeldumine. Valgus hajub
meetrit. See vlisind on 100x suurem, kui tilkadel. Peale selle on vaja segada korralikult segada need korralikud tilgad, et tagada tielik plemine , selleks masuudi pihusti mbritsetakse huaparaadiga, mille kaudu juhitakse pletisse hk. pihustid jagunevad kolme rhka: 1)mehaanilised osevoolu pihustid. 2)Pihustatava keskonnaga pihustavad 3)kOMBINEERITUD PIHUSTID Mnindag vedelktuse pihustite pinnad on loetletud lk5.34 Einervaid tpi masuudi pihustatud skeemid. Mehaanilistes pihustites pihustamine toimub peamiselt ktuse kineetilise energia rhu all liikuva vedelktuse likumisel lbi vikeste avade, mis asuvad pihusti peas. Otsevoolu mehaniline pihusti on toodud joonisel 34 positsioonil "a". Ka tsentrifugaal judude abil saab toimuda, kui juhtida see ktus pletisse tangentsiaalselt (vaata skeem "b"). Ja kolmas pihustite tp on rotatsioo pihustid (joonis "c"). Pihustatava keskonnana kasutatakse, mille abil toimub pihustmina kasutakse kas hku vi veeauru.
See põhineb asjaolul, et ühes lahustis on aine lahustuv, teises lahustis aga mitte. Lahusti vahetamisel sadeneb aine liig välja ning moodustab kolloidosakesed. Näiteks annab NaCl lahustatuna vees tõelise lahuse, lahustatuna benseenis aga kolloidlahuse. 2. Aurude kondenseerimine . 3. Keemiline reaktsioon. ( a: vahetusreaktsioon, b: hüdrolüüsireaktsioon, c: redoksreaktsioon). B Peenestusmeetodid. Selle eesmärgiks on suuremate osakeste pihustamine väiksemateks 1. Kuulveski 2. Kolloidveski 3. Pihustamine elektrikaares 4. Vedelate või tahkete ainete peenestamine ultraheliga 5. Keemiline dispergeerimine (peptisatsioon) Fe(OH)3 + HCl FeOCl + 2H2O. 3. Kolloidsüsteemide puhastamine. A Dialüüs B Elektrodialüüs C Ultrafiltreerimine D Tsentrifuugimine 4. Dispergeeritud süsteemide optilised omadused Valguse hajumine: Valgus läbib (värvusetut) molekulaardispergeeritud süsteemi muutusteta.
vabaenergia vähenemine. Kondensatsiooniprotsessi põhiprobleemiks on kasvu õigeaegne pidurdamine, et ei tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. Kondenseerimismeetodis eraldatakse kaks staadiumit: 1) kristallisatsioonikeskmete teke väikeste kristallikestena 2) keskmete kasv sõltuvana kristalli pinnale sadenevate molekulide arvust Ühtlase dispersiooniastme saavutamiseks peab keskmete tekkekiirus olema palju suurem kui kasvukiirus. Peenestusmeetodid. Selle eesmärgiks on suuremate osakeste pihustamine väiksemateks. 1. Kuulveski 2. Kolloidveski 3. Pihustamine elektrikaares 4. Vedelate või tahkete ainete peenestamine ultraheliga 5. Keemiline dispergeerimine. Dispergeeritud süsteemide optilised omadused: Valgus läbib molekulaardispergeeritud süsteemi muutusteta. Jämedispergeeritud süsteemi hägususe põhjustab selles toimuv valguse hajumine ja peegeldumine. Kolloidsüsteemidele on omased valguse difraktsiooniline hajumine ja neeldumine. Valgus hajub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
