Narva Eesti Gümnaasium Referaat Harald Riipalu Katti Tsirkova 9.klass Narvas 2007 Sisukord 1. Obersturmbannführer (kolonelleitnant)Harald Riipalu elulugu 2. Iseloomujooni 3. Lõik ,,Narva postiljonist"5.märts 2005 4. Autasud 5. Auastmed 6. Mis on Raudristi Rüütlirist? 7. Teoseid Harald Riipalust. 8. Pildid 9. Kasutatud teosed Obersturmbannführer (kolonelleitnant)Harald Riipalu elulugu Harald Riipalu sündis 13.veebruaril 1912 tsaaririigi pealinnas Sankt-Peterburis,kust ta perekond kaks aastat hiljem tuli Tartumaale Saare valla Küti tallu.Riipalu koolitee algas Ruskavere algkoolis,1932 lõpetas ta Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi ja alustas ülikoolis juuraõpinguid. 1933 kutsuti Riipalu ajateenistusse 3. üksikusse jalapataljoni Valgas,kust saadeti samal sügisel Tallinna Sõjakooli reservohvitseriks õppima.21
Harald Riipalu Katti Tsirkova 9.Klass Narva Eesti Gümnaasium Sisukord · Elulugu · Haridus · Elukutse ja töökohad · Elukohad · Ühiskondlik /rahvuslik tegevus · Tunnustused · Mis on Rüütlirist? · Pildid · Teoseid Harald Riipalust. Elulugu · Harald Riipalu sündis 13.02.1912 Venemaal Peterburis.Alguses oli tema perekonnanimeks Reibach kuid juba aastal 1938 eestistas ta selle Riipaluks. Haridus · Alustas kooliteed Ruskavere Algkoolis(Eesti) · Hiljem läks õppima H.Treffneri Gümnaasiumisse(Tartu,Eesti)ja lõpetas õppimise aastal 1932 · Siis läks ta õppima Eesti Vabariigi Sõjakooli(1933 1934)
oktoobril 1921.aastal Järvamaal Särevere vallas. Isa pani Haraldi Türi Aiandus- keskkooli, mida ta ei lõpetanud. Seal samas oli kaks aastat tema pinginaabriks ei keegi muu,kui tulevane Nõukogude armee polkovnik Peeter Gross. Tol ajal ei osanud nad veel arvata, et neil tuleb seista teine teisel pool rindejoont, kus maksab sõja raudne seadus. 22.juunil 1941.aastal alustas Saksamaa sõda Nõukogude Liidu vastu. 6.juuli paiku, kui sõda oli jõudnud juba Eesti pinnale, said Harald ja tema vend mobilisatsioonikutse. Lahkhelisid neil ei ol- nud-kähku metsa. Kätte jõudis sügis, ning pidi uuesti kooli minema. Kui klassivendade peas küpses otsus Saksa sõjaväkke minna, oli nende hulgas ka Harald. Ta asus teenima 185.Idapataljoni, mis formeeriti Tallinnas Narva maanteel majas nr.44. Harald Nugiseksist, tolleks ajaks 20.aastasest noormehest sai esimene kord sõdur. Väljaõpe toimus Tallinnas ning seal sai ta ka oma esimese
aastat, ometi küttis tema abiellumissoov 1968. aastal üles poliitilisi kirgi. Kerkis koguni küsimus monarhia püsima jäämisest, sest väljavalitu Sonja Haraldsen oli kodanlikku päritolu. Kuningas Olav oli kimbatuses. Ta pidas nõu valitsuse ja Stortingiga (parlamendiga), enne kui söandas poja abielu heaks kiita. Noored kihlusid märtsis ja 29. augustil 1968 peeti pulmapidu. Pärast laulatust kirikust väljudes lausus kuningas Harald V oma miniale: "Sa läksid Oslo katedraali preili Sonja Haraldsenina ja väljusid sealt Norra kroonprintsessina." Vastu kõiki ootusi tervitasid norralased tulevast kuningannat suure soojusega ja peagi võitis ta ka isiksusena rahva poolehoiu. Norra ajakirjandus on detailideni ja korduvalt kirjeldanud Haraldi ja Sonja tutvumise, armumise ja abiellumise lugu. Haraldil ja Sonjal on kaks last printsess Märtha Louise (1971) ja troonipärija Hakon Magnus.
Norra Arno Keskküla Monarhia Monarhia on riigi- ja valitsusvorm mille eesotsas on kuningas Harald V Harald V ( 21. veebruaril 1937) on Norra kuningas alates 1991. aastast. Harald on esimene kuningas pärast Olav IV-t (elas 14. sajandil), kes sündis Norras. Kuningas on Norra kiriku pea. Ta on ka nelja tärniga kindral, admiral ja Norra armee ülemjuhataja. Ihukaitsjad valvavad kuninga residentse: kuningapaleed, kroonprintsi residentsi Skaugumis ja Akershusi lossi mausoleumi. Harald V osales 1964. ja 1968. aasta suveolümpiamängudel purjetamises klassis 5,5 m, kus saavutas vastavalt 8. ja 11. koha. 1964. aastal Tkys
Kokkuvõte William Vallutajast William Vallutaja William Vallutaja ehk William Sohilaps (~1028-9.september 1087) Ta oli Normandia hertsog alates 1035 Guilherme II nime all, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse . Ta tõusis 25.septembril 1066 Inglismaa troonile ja valitses kuni 1087. aastani, mil ta suri. Peale Inglismaa kuninga Edward Usutunnistaja surma oli Inglise troonile kolm nõudlejat: William, Wessexi hertsog Harold Godwinson ja Norra kuningas Harald III Hardrada. Peapiiskop Aldred kroonis 1066. aasta jaanuaris Harold Godwinsoni Harold II nime all Inglismaa kuningaks. Harald III ja William tungisid oma sõjaväega Inglismaale. Harald III jõudis enne ja pidas Haroldi vägedega 25. septembril 1066 Stamford Bridge'i lahingu, milles ta lüüa sai ja hukkus. Seejärel saabus William, kes 14. oktoobril 1066 võitis Haroldit Hastingsi lahingus, milles Harold II hukkus.
"Noor-Eesti" III album, 1910 "Kantsoon Beatrice surmast". Tõlkinud Johannes Semper Looming 1924, nr 7, lk 481482 "Uus elu". Tõlkinud ja eessõna: Johannes Semper. EKSi Koolikirjanduse- toimkond, Tartu 1924, 98 lk "Jumalik komöödia. Põrgu". Kolmas laul. Tõlkinud Johannes Semper Looming 1939, nr 9, lk 975978 Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia, Tallinn 1962 ("Jumaliku komöödia" 1., 3., 5., 10. ja 33. laul, tõlkijad Villem Ridala, Johannes Semper, Harald Rajamets ja Aleksander Kurtna) "Põrgu". Üheksas laul. Tõlkinud ja järelmärkus: Aleksander Kurtna, Harald Rajamets Looming 1965, nr 5, lk 762766 Maailmakirjanduse lugemik, 1993 (5., 10. ja 33. laul) "Jumalik komöödia. Purgatoorium". 27. ja 28. laul. Itaalia keelest tõlkinud Harald Rajamets; kommenteerinud Ülar Ploom Vikerkaar 2008, nr 1/2, lk 2137 "Purgatoorium". Esimene laul. Tõlkinud Harald Rajamets; kommenteerinud Ülar Ploom Looming 2008, nr 4, lk 551560
4. President, kes juhib riiki, kus tehakse Lauma pesu A Tarja Halonen B Vaira Vīķe- Freiberga C Toomas Hendrik D Valdis Zatlers Ilves D Valdis Zatlers 5. President, kes pärast abiellumist hakkas kandma kõrgemate kontsadega kingi A Nicolas Sarkozy B Tarja Halonen C Horst Köhler D Rashtrapati A Nicolas Sarkozy 6. Monarh, kes tutvus oma abikaasaga 1972 Müncheni olümpial A Margrethe II B Harald V C Karl XVI Gustav D Elizabeth II C Karl XVI Gustav 7. Monarh, kes osales 1964. ja 1968. aasta suveolümpiamängudel purjetamises klassis 5,5 m, kus saavutas vastavalt 8. ja 11. koha A Harald V B Elizabeth II C Karl XVI Gustav D Akihito A Harald V 8. Monarh, keda on mänginud Helen Mirren A Beatrix B Hispaania kuninganna Sofia C Elizabeth II D Akihito C Elizabeth II 9. President, kes 1948
Kristjan Palusalu- kreeka-rooma maadlus, Berliin 1936 Hõbemedal Jüri Losman- maraton, Antverpen 1920 Alfred Schmidt- sulgkaalu kolmevõistlus, Antverpen 1920 Alfred Neuland- tõstmine, Pariis 1924 Arnold Luhaäär- tõstmine, Amsterdam 1928 Nikolai Stepulov- poks, Berliin 1936 August Neo- vabamaadlus, Berliin 1936 Pronksmedal Roman Steinberg- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Jaan Kikas- tõstmine, Pariis 1924 Harald Tammer- tõstmine, Pariis 1924 Aleksander Klumberg- kümnevõistlus, Pariis 1924 Voldemar Väli- kreeka-roomamaadlus, Berliin 1936 Albert Kusnets- kreeka-rooma maadlus , Amsterdam 1928 Nikolai Vekšin- purjetamine, Amsterdam 1928 August Neo- kreeka-rooma maadlus, Berliin 1936 Arnold Luhaäär- tõstmine, Berliin 1936 Kristjan Palusalu 1936 Berliinis kuld kreeka-rooma maadluses ja vabamaadluses 1937 EM kreeka- rooma maadluses kuld
Tekkisid sotsiaalsed rollid, klassid. Teised riigid mõjutasid hilisemat mündivermimise levikut. 3 Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Skandinavistika osakond Skandinaaviamaade ajalugu I 09.10.2011 Katrin Kampura Seminar II The Emergence of Denmark, Roesdahl 2008 1. Miks lasi kuningas Harald Sinihammas silla ehitada? Arvatakse, et oli nii spetsiifiline kui sümboolne tähendus. Sild oli mugavaks teeks, et ületada Vejle jõge, aga sellelt sillalt sai näha ka ruunikivi, mille kuningas oli teinud oma vanematale, mistõttu kutsuti seda ka hingede sillaks. (The Emergence of Denmark, Roesdahl 2008) 2. Kuidas muutus riigi valitsemine pärast Harald Sinihamba surma? Svein Forkbeard keskendus rohkem ühiskonna militariseerimisele, vallutusretkedele (eriti Inglismaa).
Passiiv on tegusõna vorm, mida võib kasutada siis, kui tähtis ei ole mitte tegija, vaid tegevus või sündmus. PASSIIV = UMBISIKULINE TEGUMOOD Nt. In dieser Stadt werden viele schöne Häuser gebaut. Selles linnas ehitatakse palju ilusaid maju. Tavaliselt passiivi lauses tegijat ei nimetata. Kui seda siiski tehakse, siis kahe eessõna abil. Eessõna VON (Dativ) kasutatakse siis, kui on antud tegevuse otsene läbiviija: Nt. Martina wurde von Harald nach Hause gebracht. Harald saatis Martina koju. Eessõna DURCH (Akkusativ) kasutatakse vahendi või ka vahendaja väljendamiseks: Nt. Ich wurde durch das Klingeln des Telefons geweckt. Mind äratas telefonihelin. PASSIIV = WERDEN + PÕHITEGUSÕNA 3. PÕHIVORM vastavas ajavormis Passiivi enimkasutatud ajavormideks on olevik ja lihtminevik. Passiivi lauses pööratakse vaid
vibulaskmine, maahoki, vehklemine, moodne viievõistlus, poks, maadlus, tõstmine, purjetamine, jalgrattasport, ratsutamine, ragbi, sõudmine, tennis, ujumine, veepall, vettehüpped, võimlemine, köievedu, jäähoki, iluuisutamine ning kunstikonkursi alad. Eestit esindasid olümpiamängudel: Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. Kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); Maadlejad: Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; Tõstjad: Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. 1924. Pariis 1924. aasta suveolümpiamängud olid VIII olümpiaadi nüüdisaegsed suveolümpiamängud. Need toimusid 3. mai27
2 veebruar 1920.a sõlmiti Tartu rahu. Vabadussõjas sai surma üle 5000. 1939.a sõlmiti MRP, määrati eesti saatus. 1942 .a formeeriti sakslaste poolt Eesti leegion, kuna vabatahtlikud,-välismaalased ei tohtinud teenida Wehrmachi-is. Loodi mitmeid piirikaitse rügemendid. 80 000 meest oli Saksa mundris. Augustis tuli rügement Eestisse ja osales mitmel pool kaitselahingutes ( eriti vahvalt Emajõe ääres) 4-meest on pälvinud maailma ühe auväärsema ordeni Alfons Rebane,-Harald Riipalu, Paul Maitla,Harald Nugiseks. Alfons Rebane sündis 1908.a. 1942 määrati ta 658. Idapataljoni ülemaks.1944.a jaanuar osales Volhovi-Novgorodi piirkonnas.Nende lahingute eest sai ta autasu esimese eestlasena ( Raudristi Rüütlirüstiga). Sai saksamaal Augsburgis 8.03.1976 kopsuvähi. 1948-1949.a teenisid eestlased USA-vägedes.Valvasid Nürnbergi vanglat.Aitasid hoida käigus Berliini õhusildu.Kokku moodustasid üheksa kompaniid, kus käisid läbi 5000 eestlast.
· Duke of Normandy from 1035. By his father's will, William succeeded him as Duke of Normandy at age seven. He was knighted by Henry at age 15. By the time William turned 19 he was successfully dealing with threats of rebellion and invasion. · King of England from 1066 to his death. Upon the death of the childless Edward the Confessor, the English throne was fiercely disputed by three claimants--William, Harold Godwinson, the powerful Earl of Wessex, and the Viking King Harald III of Norway, known as Harald Hardraada. Battles · William decides to invade England ....because of the contest for the throne. William organized a council of war at Lillebonne and openly began assembling an army in Normandy. Offering promises of English lands and titles, he amassed at Saint-Valery-sur-Somme a considerable invasion force. · Harold Hardraada invaded northern England.
BLUETOOTH Koostas 10.Klass Mis on Bluetooth? Bluetooth ehk lähiraadiovõrk on juhtmevaba tehnoloogia, mis võimaldab elektrilistel seadmetel luua andmesideühenduse ilma füüsilist ühendust loomata. See tähendab, et me ei pea ühendama pistikuid ega hoidma seadmeid otsenähtavuses. Miks selline nimi? Bluetooth on nime saanud Taani kuninga Harald Sinihamba järgi ("bluetooth" tähendabki "sinihammas"), kelle valitsemise ajal levis Taanisse ristiusk ning Taani ja tükk Norrat ühendati üheks kuningriigiks. Harald hukkus aastal 986 võitluses oma poja Svend Forkbeardi vastu. Nime valikul lähtuti väidetavalt sellest, et põhjamaad on mänginud sidetehnoloogia arengus võtmerolli. Nimi ise ütleb tehnoloogia kohta äärmiselt vähe. Millal ja kelle poolt loodi?
Data LEMMIK FILMI KA Sum - LEMMIK FIL Sum - LEMMIK FILMI KATEGOORIA Action Komöödia Kõik Põnevus Seiklus (empty) Total Result NIMI LEMMIK FILMI KATEGOORIA Harald Kõik Marten Komöödia Ats Seiklus Ats Komöödia Simon Action Simon Komöödia Tanel Komöödia Laura Komöödia Madis Komöödia Isabel Joonas Põnevus Aksel Seiklus Annabel Komöödia Annabel Seiklus
Niels Bohr Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen 18. november 1962 Kopenhaagen) oli taani tuumafüüsik, kes pälvis 1922 Nobeli füüsikapreemia. Niels Bohri isa Christian Bohr oli Kopenhaageni ülikooli füsioloogiaprofessor, ema Ellen Adler Bohr oli pärit jõukast juutide suguvõsast, mis tegutses Taanis panganduses ja parlamendis. Nielsil oli 2 aastat noorem vend Harald Bohr. Noorena harrastasid mõlemad vennad jalgpalli. Harald Bohr mängis koguni Taani jalgpallikoondises 1908. aasta suveolümpiamängudel ja pälvis seal hõbemedali. Nad mängisid sageli ühes meeskonnas, kusjuures Niels oli väravavaht. Bohr abiellus 1912 Margrethe Nørlundiga, kellega oli tutvunud 1910. Üks nende poegadest Aage Niels Bohr pälvis 1975 Nobeli füüsikapreemia. Kokku sündis sellest abielust 6 poega, kellest üks suri lapsena meningiiti ja vanim uppus paadisõiduõnnetuses
Commedia", 130721). Lisaks on ta kirjutanud luulet ("La vita nuova" "Uus elu") ja filosoofilisi teoseid ("Il convivio" "Pidusöök"). Dante esindab valgustatud humanismi, mis püüdleb universaalsuse ja realismi poole. Teosed eesti keeles "Jumalik komöödia. Põrgu". Esimene laul. Tõlkinud Villem Grünthal-Ridala. "Kantsoon Beatrice surmast". Tõlkinud Johannes Semper. "Uus elu". Tõlkinud ja eessõna: Johannes Semper. "Purgatoorium". Esimene laul. Tõlkinud Harald Rajamets Põrgu". Üheksas laul. Tõlkinud Aleksander Kurtna, Harald Rajamets. Jumalik komöödia Dante Alighieri poeem samanimelise tegelase seiklustest. Poeem ilmus kahes osas esimene ilmus aastal 1304, teine 1321. Teda peetakse niihästi vormiuudsuse kui ka filosoofilise isikupära poolest üheks itaalia kirjanduse tippsaavutuseks. Teos jutustab patuse inimese hinge rännakust teispoolses elus, kogumoraalne poeemi tegevustik on moraalne allegooria.
Euroopa kuninglikud pered ühiskonnaõpetus 2005 Koostas Aire Murd Norra kuningas Harald V Koostas Aire Murd Rootsi kuningas Carl VI Gustav Koostas Aire Murd Taani kuninganna Margrethe II Koostas Aire Murd Kuninganna Elizabeth II Koostas Aire Murd Monaco vürst Albert II Koostas Aire Murd Belgia kuningas Albert II Koostas Aire Murd Hollandi kuninganna Beatrix Koostas Aire Murd Hispaania kuningas Juan Carlos I Koostas Aire Murd
ROK-i presidendile Pierre de Coubertinile. Pariisis oleva kalevlase, Eesti saadiku Karl Robert Pusta ja P. de Coubertini läbirääkimiste tulemustest informeeris ROK-i president belglasi, kes teatasid ametlikult, et Eesti soov on rahuldatud, kuid tuleb luua sporditegevust juhtiv keskne organisatsioon. Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); maadlejad: Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; tõstjad: Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. Eestlaste teekond olümpialinna kulges Tallinnast aurikul "Viola" Helsingisse, sealt koos Soome koondislastega aurikul "Oihonna" Antwerpenisse. Võistlusvormiks olid valged õlgkübarad, sinine ülikond,
Regionaalselt on olemas isegi termin hilisõhtuse söömaaja kohta aftenskaffe (õhtukohv). Traditsioonilise kalapüügirahvana on norra keeles enam kaladega seotud idioome kui teistes keeltes. Ilusat tüdrukut võib näiteks võrrelda "vintske heeringaga" (sej sild) ja rumalat isikut tursaga (torsk). e) Norra tähestikus on 29 tähte. ABCDEFGHIJ KLM NOPQRSTUVWXYZÆ ØÅ abcdefghijklmnopqrstuvwxyzæøå Norra keelt kirjutatakse vasakult paremale. Kiri on neil selline: haraltr (Harald) * kunukR (kuningas) * ba (küsitud ) * kaurua (nikerdama) * kubl (mälestuskivi) * ausi * aft (pärast) * kurm faur sin (Gorm isa tema) * auk aft (ja pärast) * urui (Thyra) * muur (ema) * sina (tema) * sa (see) haraltr (Harald) * ias (kes) * sR (tema ise) * uan (võitis) * tanmaurk ala (Kogu Taani) * auk nuruiak (ja Norra) f) Pikkaajaline Taani võim, mida Ilbsen nimetas neljasaja-aastaseks ööks, jättis vanapõhja keelest
Ilves Finnland Finne, Finnin Finnisch Tarja Halonen Russland Russe, Russin Russisch Dmitri Medvedev Letland Lette, Lettin Lettisch Valdis Zatlers Litauen Litauer, Litauerin Litauisch Dalia Grybauskaite Schweden Schwede, Schwedin Schwedisch Carl XVI Gustaf Norwegen Norweger, Norwegisch Harald V Norwegerin Dänemark Däne, Dänin Dänisch Margrethe II Island Isländer, Isländerin Isländisch Olafur Ragnar Grimsson Deutschland Deutsche, Deutsche Deutsch Horst Köhler Österreich Österreicher, Deutsch Heinz Fischer Österreicherin Die Schweiz Sweizer, Sweizerin Deutsch, Hans-Rudolf Merz
Pataljon „Narwa“ tuumikust moodustati 20. Üksik SS-jalaväepataljon ning formeerimise käigus sai pataljon juurde 600 meest. Samuti oli ka Idapataljon allutatud 20. Eesti SS-diviisile. Üleüldse saadeti kõik eestlaste väeüksused tagasi kodumaale, kus nad saaksid punavägede pealetungi peatada ja oma kodumaad kaitsta. Esimene suurem kokkupõrge Eesti pinnal oli 25. juulil 1944. aastal Auveres. Pataljon võitles kõrvuti Harald Riipalu juhitud 47. rügemendi ja 11. diviisiga. Punaarmee suurtükituli oli väga võimas, küll aga ei suutnud nad murda läbi eestlaste 6 kaitsest. Lahingu tulemused olid katastroofilised – punaarmeel ~8000 hukkunut, 29 tanki ja 17 lennukit kaotati. Suured olid kaotused ka eestlaste poolel – 3. kompanii rivis oli alles ainult 30 meest. Kohe sellele järgnes aga Sinimägede lahing. Seda on kutsutud ka Euroopa rahvaste
Norra Kirily ja Karis 6a Tartu Tammme Gümnaasium Norra Vapp Norra Norra on kuningriik, mida valitseb Harald V. Norra lipp on: punane,sinine ja valge. Vapp kollase ja punasega,mikrofon sealsest valge. Norra pealinnaks on Oslo. Norra hõmn kannab nime" Ja, vi elsker dette landet " https://www.youtube.com/watch?v=nLjIyL4gWtg Kohe kuulete Norra Hümni Norras elab 2014 aasta aprilli kuu järgi 5 124 383 inimest. Norra Lipp Norra Muusika
tiitli peamisi pretendente.Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletsempion (1947, 1950 ja 1951) ning kuulus 7 korda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) NSV Liidu võistkonda, mis võitis maleolümpia. Paul Kerese portree oli viie kroonisel rahatähel. Tallinnas Tõnismäel paikneb monument paul keresest ja Tema järgi on nimetatud tänav Tallinnas, Pärnus ja Narvas. Tallinnas tegutseb Paul Kerese Malemaja.Füüsik Harald Keres oli tema vend. Info võetud: vikipeediast (www.vikipeedia.ee)
2 veebruar 1920.a sõlmiti Tartu rahu. Vabadussõjas sai surma üle 5000. 1939.a sõlmiti MRP, määrati eesti saatus. 1942 .a formeeriti sakslaste poolt Eesti leegion, kuna vabatahtlikud,-välismaalased ei tohtinud teenida Wehrmachi-is. Loodi mitmeid piirikaitse rügemendid. 80 000 meest oli Saksa mundris. Augustis tuli rügement Eestisse ja osales mitmel pool kaitselahingutes ( eriti vahvalt Emajõe ääres) 4-meest on pälvinud maailma ühe auväärsema ordeni Alfons Rebane,-Harald Riipalu, Paul Maitla,Harald Nugiseks. Alfons Rebane sündis 1908.a. 1942 määrati ta 658. Idapataljoni ülemaks.1944.a jaanuar osales Volhovi-Novgorodi piirkonnas.Nende lahingute eest sai ta autasu esimese eestlasena ( Raudristi Rüütlirüstiga). Sai saksamaal Augsburgis 8.03.1976 kopsuvähi. 1948-1949.a teenisid eestlased USA-vägedes.Valvasid Nürnbergi vanglat.Aitasid hoida käigus Berliini õhusildu.Kokku moodustasid üheksa kompaniid, kus käisid läbi 5000 eestlast. UUS ALGUS!
märtsil 1953 ja teda olid Ropka-Tamme (Pauluse) kalmistule saatmas kümned tuhanded inimesed. 2. TEOSED 3 O. Lutsu kõige esimene ja tuntuim raamat oli koolimälestustel põhinev ,,Kevade" (1912) Sellele järgnes terve Tootsi-lugude sari: ,,Suvi"(1918), ,,Tootsi pulm"(1921), ,,Argipäev"(1924) ja ,,Sügis"(1938). 2.1 Teised raamatud ,,Kirjutatud on..." - novell 1914. ,,Kirjad Maariale" - novell 1919. ,,Karava(a)n" - novell 1920. ,,Harald tegutseb" - novell 1921. ,,Andrese elukäik" - jutustus 1923. ,,Liling" - romaan 1924. ,,Ants Lintner" - jutustus 1926. ,,Olga Nukrus" - jutustus 1926. ,,Õpilane Valter" - jutustus 1927. ,,Udu" - jutustus 1928. ,,Pankrot" - jutustus 1929. ,,Avasilmi" (või esimesed sammud) - jutustus 1932. ,,Tagahoovis" - jutustus 1933. ,,Tuulesellid" - novell 1933. ,,Vaikne nurgake" - novell1934. ,,Väino Lehtmetsa noorpõlv" - 1935.
Tiitel on alati kuulunud Nassau perekonna harudele kuni aastani 1890 kandsid suurhertsogi krooni Oranje-Nassau dünastia esindajad, seejärel läks see üle Nassau-Weilburgi dünastiale. 6. Monaco Vürstiriik Vürst Albert II. Monacos valitseb Grimaldide dünastia, kes tähistas 1997. aastal oma 700. aastapäeva. 7. Madalmaade Kuningriik (Holland) Kuninganna Beatrix (Orange-Nassau dünastia). 8. Norra Kuningriik Kuningas Harald V (Glücksburgi dünastia) 9. Hispaania Kuningriik Juan Carlos I (Bourbonide dünastiasse. 10. Rootsi Kuningriik Kuningas Carl XVI Gustaf Bernadotte'i dünastia on Rootsi kuningadünastia, mis on valitsenud alates 1818. aastast. 18181905 valitsesid Bernadotte'id ka Norrat. 11. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik Kuninganna Elizabeth II. Windsori dünastia on praegune Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki valitsev dünastia. Dünastia
Valitsejad Muhamed looja, algne Oleg Esimene pealik Erik Punane põgenes pealik (630 a.) (viiking) 882 aastal Gröönimaale Piiramatu valitsejavõim Vladimir tõi ristiusu Leif Eriksson läks Põhja- Algsed valitsejad olid Jaroslav Tark suur Ameerikasse Muhamedi sugulased vallutaja (hiilgeaeg Harald Sinihammas tõi Palju sõdu ja vallutusi 11saj.) ristiusu (960 a.) Knut Suur valitses Taanit, Inglismaad, Norrat (ristiusk) (1016- 1035) Inimteg. Rändkarja kasvatajad Põlluharimine, Künnipõllundus,
· Vene külad ääres (Venemaal asuvad (külades elavad külad) venelased) Ümberütlevad nimetused · maailma kuklapool (Austraalia ja Uus-Meremaa) · püramiidide maa (Egiptus), · tõusva päikese maa (Jaapan) · Roheline Mander (Austraalia) · Vana Maailm (Euroopa), Uus Maailm (Ameerika) · Metsik Lääs · Emajõe Ateena (Tartu) Tiitlid · Tema Majesteet Norra kuningas Harald, · Tema Pühadus XIV dalai-laama Ajaloosündmused · Vanasti esisuurtäht, nt Jüriöö ülestõus, nüüd lubatud ka jüriöö ülestõus jäälahing Kohanimi peab ajaloosündmuses olema endiselt suurtäheline: Tartu rahu, Stalingradi lahing
Seepärast sai ajalehe väljaandjaks spordiselts „Kalev". „Eesti Spordilehe" esimene number ilmus 20. aprillil 1920. aastal. Selle esikaanel oli rändauhind, mille eesti „Kalevi" kergejõustiklased olid 1915. aastal Moskvas võitnud. Leht ilmus ajakirjandusmaastikule tervislike eluviiside propageerijana. 1921. aasta mais asus selles toimetajana tööle Eesti üks lootusandvamaid kergejõustiklasi Harald Tammer (atleet, jõutõstja, ajakirjanik fotol), 3 kellest sai Eesti esimene spordiajakirjanik. Tihti tuli tal leht algusest lõpuni ise täita. Tammer propageeris tippsporti, Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu mistõttu tekkis poleemika arstidega: „rekordspordi" puudustena nähti hasardi ja auahnuse õhutamist ning ühekülgsust.
aluseks. Muud sõjaeelsed piiblitõlked Anton thor Helle tõlge jäi ainsaks eestikeelseks piiblitõlkeks järgmise kahe sajandi kestel. Esimesed uued katsed Piiblit tõlkida tehti alles 20. sajandil 1912. aastal ilmus Paistu pastori Jaan Bergmanni tõlgitud Uus Testament. Kuigi Bergmann tegeles ka Vana Testamendi tõlkimisega, jäi see tema surma tõttu 1916. aastal välja andmata. Järgmise piiblitõlke tegi Kose pastor Harald Põld. Ka sellest jõudis ilmuda 1938. aastal ainult Uus Testament; Vana Testamendi tõlke käsikiri oli küll olemas, kuid läks pärast Põllu surma 1939. aastal kaduma. Piibli tervikteksti teine eestikeelne tõlge ilmus aastatel 19381940 vihikutena. Selle tõlke teostas Uku Masing, kelle teksti toimetas omakorda keeleteadlane Johannes Voldemar Veski. Piiblis on ära toodud ka pastor Harald Põllu nimi, kuid tema reaalselt tõlkimisel ei osalenud. Masingu tõlge
Norra asetus kaardil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Norra hümn Kuula siit, koos sõnadega : http://www.youtube.com/watch?v=0XTAtLZXeXE Norra Kuningriik Riigihümn : Ja, vi elsker dette landet. Pealinn : Oslo Rahaühik : Kroon (NOK) Kuningas : Harald V Rahvaarv : 5 051 275 2013. aasta seisuga Iseseisvus : 7.juuni 1905. aastal Maa kasutus asulate all 0,7% siseveekogude all 6,0% liustike all 1,0% soode ja märgalade all 5,8% põllumajanduslikus kasutuses 3,2% metsade all 38,2% muud maad 45,1% Asustamata mäed ja sood võtavad enda alla 235000km2 Norra majandus · Norras on segamajandus, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. · Palju loodusvarasid ·
Soome ettevõte: KONE Kone • Kone – Soome keeles masin • Omanikud Harald(1924), Pekka(1964), Heikki(1932) ja Antti (1996)Herlin • Üks kaubamärk – KONE • Peakorter Espoos • People Flow põhimõtted Tegevusvaldkond • Liftide, liuguste ja eskalaatorite arendamine, valmistamine, müük, paigaldus ja hooldus • Varasematel aastatel tegeles ka kraanade, tõstukite, puidutöötlusmasinate, tarbeelektroonika ja meditsiinivarustusega jms Ajalugu • 1910 Strömberg OY tütarettevõte • 1918 iseseisev firma
Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostuüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, üle terve maa. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmal ja nynorsk. Varem, kui Norra oli ühinenud Taaniga, kasutati ka riksmali. Tänapäeval kasutatakse enim bokmali, nii meedias kui kirjanduses. Norra põhjaosas räägitakse vähemuste poolt saami ja kveeni (soome) keeli. Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstintutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis, Stortingetis on 169 liiget ja see koosneb kahest kojast Lagtingist ja Odelstingist. Valitsuse moodustamisel on nõue, et enam kui pooled ministritest (hetkel 19- st 10) on Norra kiriku liikmed. Evangeelne luterlus on riigi ametlikuks usuks. Storting valib oma liikmete hulgast ühe neljandiku saadikuid, et moodustada Odelsting ja see valimine viiakse läbi peale uusi valimisi, esimesel korralisel istungjärgul. Lagting jääb
Keskaegne Inglismaa Elisa Litvin 7C GAG 2012 Võõramaiste sissetungijate ohvrid Taani liideti Inglismaaga kokku 1066. aastal olevad troonipärimisküsimused Krahv Haroldi ning Norra kuninga Harald Hardrada Stamford Bridgei lahing. Hastingsi lahing, William Vallutaja Normandia hertsog William Vallutaja 14.oktoober 1066 toimus Hastingsi lahing Kuningas Haroldi surm Williami kuulutati kuningaks InglismaaNormandia ühisriik Inglismaa eliit kõneles prantsuse keelt kuni 14. sajandini Linnused Riigiaparaat Williami surm William Vallutaja (10661087) Bayeux' Vaip (70 m pikk, ajalooline allikas) Henry II ( 11541189) Click to edit Master text styles
• Alfred Neuland, 1920 Antverpen OM 1. koht tõstmises; 1924 Pariisi OM 2. koht tõstmises • Osvald Käpp, 1928 Amsterdami OM, 1. koht vabamaadluses VEEL MÕNED TULEMUSED • Alfred Schmidt, 1920 Antverpeni OM, tõstmine, 2. koht • Arnold Luhaäär, 1928 Amsterdami OM, tõstmine 2. koht • August Neo, 1936 Berliini OM, vabamaadlus, 2. koht • Roman Steinberg, 1924 Pariisi OM, vabamaadlus, 3. koht • Juhan Kikas, 1924 Pariisi OM, tõstmine, 3.koht • Harald Tammer, 1924 Pariisi OM, tõstmine, 3. koht • Albert Kusnets, 1928 Amsterdami OM, kr-rooma maadlus, 3. koht VIDEOD • (palusalu seljatab läti meistri) http:// www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/1236/videoklipid • (palusalu film) • http:// etv2.err.ee/v/videod/dokumentaalfilmid/abdfe2a0-e322-44fb-9934-2ca7f 7bb6187 • Promo: https://www.youtube.com/watch?v=wLkXZOvSGIg TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Soome ja Uus-Meremaa võtsid esmakordselt osa iseseisvate riikidena. Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala. Esmakordselt heisati olümpiamängudel viie omavahel põimunud rõngaga olümpialipp. Antverpeni olümpiamängudest alates muutus avatseremoonia lahutamatuks ja traditsiooniliseks osaks rahutuvide õhkulennutamine. Eestit esindasid olümpiamängudel: kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); maadlejad: Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; tõstjad: Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. Pariis 3. mai - 27. juuni 1924 Olümpiamängudel oli kavas 20 spordiala: kergejõustik (kergejõustikualasid 26), tõstmine, maadlus, poks, vehklemine, laskmine, veepall, ujumine, vettehüpped,
EDASI LOOMING Dante peateos on "Jumalik komöödia“ Sõnum on tal selline Inimese sümboolne rännak pimedusest valguseni. Sellel teosel on kolm etappi 1) Põrgu 2) Puhastustuli 3) Paradiis TEOSED EESTI KEELES "Uus elu". Tõlkinud ja eessõna: Johannes Semper Keskaja ja vararenessansi kirjandus antoloogia, Tallinn 1962 ("Jumaliku komöödia" 1., 3., 5., 10. ja 33. laul, tõlkijad Villem Ridala, Johannes Semper, Harald Rajamets ja Aleksander Kurtna) PILTID http://et.wikipedia.org/wiki/Dante_Alighieri http://www.google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved =0CAUQjhw&url=http%3A%2F%2Fen.wikipedia.org%2Fwiki %2FDante_Alighieri&ei=FbFOVL3PEcXDOqbFgWA&bvm=bv.7788078 6,d.ZWU&psig=AFQjCNHx_LomcimT3aNbmpkG2KtTNLwQ- A&ust=1414528460735252 http://www.google.ee/url?sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=ima
Kasutada põletusseadmeid kus põlemine toimub mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja pikema aja jooksul Kasutada katalüsaatoreid (oksüdeerivad või taandavad heitgaasides sisalduvad kahjulikud ühendid kahjututeks ühenditeks) Süsinikdioksiidi vähendamine Kasutada keskkonna sõbralikke liiklusvahendeid Kasutada rohkem taastuvenergiat Tööstustes kasutada uusi tehnoloogiad, mis vähendaksid saastatust Kasutatud allikad Harald A. Velner Keskkond ja tehnika Timo Vuorisalo Keskkonnaökoloogia Vello Keppart Keskkonnakaitse Richard B. Primack Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse www.google.com/images TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V.Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis, Stortingetis on 169 liiget ja see koosneb kahest Kojast Lagtingist ja Odelstingist. Valitsuse moodustamisel on nõue, et enam kui pooled ministritest (hetkel 19-st 10) on Norra kiriku liikmed. Evangeelne luterlus on riigi ametlikuks usuks. Storting valib oma liikmete hulgast ühe neljandiku saadikuid, et moodustada Odelsting ja see valimine viiakse läbi peale uusi valimisi, esimesel korralisel istungjärgul
Nordland 9. Nord-Trøndelag 10. Oppland 11. Oslo 12. Østfold 13. Rogaland 14. Sogn og Fjordane 15. Sør-Trøndelag 16. Telemark 17. Troms 18. Vest-Agder 19. Vestfold Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. 3. Poliitika Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis, Stortingetis on 169 liiget ja see koosneb kahest Kojast Lagtingist ja Odelstingist. Valitsuse moodustamisel on nõue, et enam 3 kui pooled ministritest (hetkel 19-st 10) on Norra kiriku liikmed. Evangeelne luterlus on riigi ametlikuks usuks. Storting valib oma liikmete hulgast ühe neljandiku saadikuid, et moodustada Odelsting ja see
kuldmedal, Eesti Taassünni auhind,Murtud Rukkilille märk, rahvatantsupidu, ,,Jõgeva piklik", kaer ,,Agu", õunasort ,,Liivi kuldrenett", ,,Eesti pirn", ,,Baccara" roosid, Vikerkaare kommid, Kolme Koka kok, Opel Kadett Caravan, Viini sai, Norra kampsun, laev Tormide Rand, valge hobuse aasta, tulipühvli aasta, jõululaupäev, suur reede, luukapäev, uusaasta, lihavõtepühad, jaanipäev, dalai laama, Tema Majasteet Norra kuningas Harald, LÄBIV SUUR TÄHT ja JUTUMÄRKIDETA: 1) isiku- ja olendinimed; 2) koha- ja ehitisenimed; 3) asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused; 4) riigi-ja osariiginimed; 5) perioodikaväljeanded; 6) ajaloosündumustte nimed; 7) autasunimed; 8) üritused; 9) kaubanimed; 10) sõidukinimed ESISUURTÄHT ja JUTUMÄRGID: 1) teoste nimed; 2) dokumentide nimed; 3) sarjade, rubriikide pealkirjad;
hõbe: Thoralf STRÖMSTAD Norra pronks: Johan GROTTUMSBRAATEN Norra St Moritz 1928 Kuld: Per Erik HEDLUND Rootsi Hõbe: Gustav JONSSON Rootsi Pronks: Volger ANDERSSON Rootsi Lake Placid 1932 Kuld: Veli SAARINEN Soome Hõbe: Väinö LIIKKANEN Soome Pronks: Arne RUSTADSTUEN Norra Garmisch-Partenkirchen 1936 Kuld: Elis WIKLUND Rootsi Hõbe: Axel WIKSTRÖM Rootsi Pronks: Nils-Joel ENGLUND Rootsi St Moritz 1948 Kuld: Nils KARLSSON Rootsi Hõbe: Harald ERIKSSON Rootsi Pronks: Benjamin VANNINEN Soome Oslo 1952 Kuld: Veikko HAKULINEN Soome Hõbe: Eero KOLEHMAINEN Soome Pronks: Magnar ESTENSTAD Norra Cortina d'Ampezzo 1956 Kuld: Sixten JERNBERG Rootsi Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Fyodor TERENTYEV USSR Squaw Valley 1960 Kuld: Kalevi HÄMÄLÄINEN Soome Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Rolf RÄMGARD Rootsi Innsbruck 1964 Kuld: Sixten JERNBERG Rootsi Hõbe: Assar RÖNNLUND Rootsi
L'Artiste, Vertigo, Mercado, kohvikud Boulangerie ja Bestseller. 2011. aasta seisuga on ta Tallinnas Vana-Viru tänaval koos Kalev Tanneri ja Raul Uutmanniga avatud kohviku Mozza ja restorani Museum peakokk ning Viru tänaval asuva kohvikpoe ja jaebrändi Vertigo Gourmet loovjuht. Kose on valmistanud süüa paljudele Eestit külastanud riigipeadele, sealhulgas USA presidendile George W. Bushile, Madalmaade kuningannale Beatrixile ja Norra kuningale Harald V-le.Ta osales 2007. aastal valminud Pixari joonisfilmi "Ratatouille" helindamisel. Imre Kose on Norra kuningliku teeneteordeni V klassi kavaler.Ta on ka välja andnud kokaraamatu ,,Naudingute kunst." Tal on ka olnud oma nimelisi kokasaateid. Lõpetuseks tahaksin lisada ühe tema retsepti : Imre Kose pastaretsept Kerge suvine pasta värske mozzarella, tomati ja kapparitega 2le 150 g pastat ( linguini, spagett või penne) 5 spl extra vergine oliivõli 2 küüslaugu küünt, viilutatud
Norra Üldandmed Pindala: 323 802 km² Rahvaarv: 5 051 275 (seisuga 1.01.2013) Pealinn: Oslo Pealinna elanike arv: 951,581 (seisuga jaanuar 2013) Keel: norra ja uusnorra keel Rahaühik: kroon (NOK) Kuningas: Harald V Iseseisvus: 7. juuni 1905 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Geograafiline asend Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel. Norra naabriteks on lõunast Taani, läänest Island, idast Rootsi. Maismaa piiri omab ta veel Soome ja Venemaaga. Norra paikneb nõrga seismilisusega alal. Ta kujutab endast võrdlemisi stabiilset ja rahulikku maakoore osa. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Kaart
Kõrgeim looduslik punkt Galdhopiggen ulatub 2469 meetrit üle merepinna. Haritavat maad on 2,7% territooriumist. (Välisministeeriumi kodulehekülg) 2 Joonis 3. Norra kaart. (Eesti kaart kodulehekülg) 1.3. Pealinn Norra pealinn on Oslo asub Kagu-Norras (vt joonis 3), kus elab 647 676 elanikku (jaanuar 2015 seisuga). Oslo on eelkõige Euroopa tähtis merendusteadmiste keskus. Linna asutas 1048. aastal kuningas Harald III. Hetkel valitseb Norra riiki kuningas Harald V ning riigis kehtib konstitutsiooniline monarhia. (Välisministeeriumi kodulehekülg) 1.4. Rahaühik Norra rahaühik on Norra kroon, NOK. 1 kroon = 100 ööri. Vahetuskurss: 1 EUR ~ 9,6810 NOK (07.01.2016) (SEB kodulehekülg) 3 2. RIIGI RAHVASTIK 2.1. Riigi rahvaarv Norra riigis elab 5 207 689 elanikku (juuli 2015 seisuga). Maailma mastaabis on Norra riigi pindala ja rahvaarv väike
Coubertinile.Pariisis oleva kalevlase, Eesti saadiku Karl Robert Pusta ja P. de Coubertini läbirääkimiste tulemustest informeeris ROK-i president belglasi, kes teatasid ametlikult, et Eesti soov on rahuldatud, kuid tuleb luua sporditegevust juhtiv keskne organisatsioon. Eestit esindasid olümpiamängudel: Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. kergejõustiklased Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); maadlejad Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; tõstjad Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. Eestlaste teekond olümpialinna kulges Tallinnast aurikul "Viola" Helsingisse, sealt koos Soome koondislastega aurikul "Oihonna" Antwerpenisse.
"Othello" "Trksa taltsutus" "Suve unengu" "Veneetsia kaupmees" "Palju kra ei millestki" "Nagu teile meeldib" "Windsori lbusad naised" "Kaheteistkmnes " "Talvemuinasjutt" "Torm" "Julius Caesar" "Macbeth" "Antonius ja Kleopatra" "Timon Ateenast" "Coriolanus" "Mt mdu vastu" "Cymbeline" Eesti keeles ilmusid 19591975 Shakespeare'i "Kogutud teosed" 7 kites, mis hlmavad kogu tema loomingu. Vljaande tlkis ning kirjutas ees- ja jrelsnad Georg Meri, mned teosed on tlkinud ka Jaan Kross ja Harald Rajamets. Kidete sisu: I "Ajalookroonikad I": "Kuningas John", "Kuningas Richard Teine", "Kuningas Henry Neljas" III, "Kuningas Henry Viies"; II "Ajalookroonikad II": "Kuningas Henry Kuues" IIII, "Kuningas Richard Kolmas", "Kuningas Henry Kaheksas"; III "Komdiad I": "Eksituste komdia", "Trksa taltsutus", "Kaks veroonlast", "Asjatu armuvaev", "Suve unengu", "Windsori lbusad naised"; IV "Komdiad II": "Veneetsia kaupmees", "Palju kra ei millestki", "Nagu
kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastast professor. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised. Gustav Ernesaks suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Gustav Ernesaks avaldas 5 raamatut, milles on ühte sulatatud mälestuslik-autobiograafiline ja dokumentaalne-kultuurilooline aines: · "Suu laulab, süda muretseb" 1971 · "Nii ajaratas ringi käib" 1977 · "Kutse" 1980 · "Laine tõuseb" 1983 · "Laul, ava tiivad" 1985 Pilte Gustav Ernesaksast
annaabi.ee 
