Nimetu (0)

RIVIÕPE
Christopher Tammet
Sandra Kavelitsh
Deli Mänd
· Riviõppe eesmärk: arendada
kaitseväelaste füüsilist vastupidavust,
kasvatada distipliini- ja
ühtekuuluvustunnet ning harjutada
allüksuste kooskõlastatud tegutsemist
erinevates olukordades
· Riviõpe paneb aluse ülemate käskud
korrektsele täitmisele ja kaitseväelisele
täpsusele, mis on omane Eesti
kaitseväe rahvuslikele traditsioonidele.
· Rividrill ehk rivivõtete mehaaniline harjutamine, et sõdurid suudaksid
rivivõtteid automaatselt täita, on nüüdseni relvajõududes väljaõppe
kohustuslik element. Lahinguolukorras nimetataksegi rivi lahingukorraks.
· Rivimäärustik määrab kindlaks rivivõtted paigal ja liikudes, relvata ja
relvaga, allüksuste ja väeosade rivid jalgsi ning sõidukite liikumise puhul,
kaitseväelaste tervitamise ja riviülevaatuse korra, kaitseväelaste
kohustused enne rivistumist ja rivis.
· Hea riviõppe tulemus sõltub nii ülema selgest ja õigeaegsest juhtimisest kui
ka alluvatepoolsest rivivõtete täpsest ja korrektsest täitmisest. Ülem juhib
üksikmeest (sõdurit või õppurit) või ühtse juhtimise all tegutsevat allüksust
käskluste, leppemärkide ja signaalidega või isikliku eeskujuga.
· Käsklus suuline, määrustikus määratud vormis lühike käsk, mis tuleb täita, et
sooritada hiljem mingi varem harjutatud tegevus. Käsklusi antakse kõigil neil
juhtudel, kui nendega on võimalik juhtida, ning üksikmees või allüksus peab
otsekohe tegutsema.
· Eelkäsklus sellega määratakse kindlaks toiming, mida on vaja teha.
Eelkäsklus sisaldab selle üksikmehe nime või allüksuse nimetust, kellelt
toimingu tegemist nõutakse.
· Täitekäsklusega määratakse kindlaks käskluse täitmise algushetk.
Täitekäsklust hääldatakse pärast lühikest, hästi märgatavat pausi kõlavalt ja
järsult.
· Leppemärk on määrustike või ülema kehtestatud märguanne, mis antakse
edasi käe, lippude, tulede või muude vahenditega. Leppemärke kasutatakse
käskluste asemel, kui viimasel ei ole kuuldavad kauguse või muude olude
tõttu või kui on vaja tegutseda vaikselt.
· Signaal on kindla tähendusega leppemärk käskluste, korralduste või teadete
edastamiseks heli, valguse ja raadiotehniliste vahenditega.
· Riviõppe põhimõisted:
Rivi on kaitseväelaste, allüksuste või väeosade määrastikupärane paigutus nende ühiseks
tegutsemiseks jalgsi või sõidukitel.
Viirg on rivi, milles kaitseväelased seisavad üksteise kõrval ühel sirgjoonel.
Tiib on rivi parem. Või vasakpoolne ots. Rivi pööramisel tiibade nimetus ei muutu.
Rinne on rivi külg, mille poole on kaitseväelased rivistatud.
Rivi tagakülg on rinde vastaspoole rivi külg.
Vahe on vahemaa kaitseväelaste(sõidukite), allüksuste ja väeosade vahel piki rinnet.
Kaugus on vahemaa kaitseväelaste(sõidukite), allüksuste ja väeosade vahel sügavuti.
Rivi laius on rivi tiibade vahemaa piki rinnet.
Rivi sügavus on vahemaa esimesest viirust viimase viiruni.
Kahe, kolme või neljaviirulises rivis seisavad ühe viiru kaitseväelased eise viiru
kaitseväelaste selja taga väljasirutatud käe kaugusel
Kaitseväelased, kes seisavad kahe, kolme või neljaviirulises rivis üksteise taga
väljasirutatud käe kaugusel, moodustavad rea.
· Rivi liigid:
Koondrivis paiknevad kaitseväelased või allüksused rinde poole
viirgudes üksteisest väljasirutatud käe kaugusel, lahkrivis
aga üksteisest piki rinnet või sügavuti hajutatult ning ülema
määratud kauguse ja vahega.
Kolonn on rivi, milles kaitseväelased(sõidukid) paiknevad
üksteise taga määrustikus või ülema määratud kaugusel.
Kolonnis on rivi sügavus suurem selle laiusest
· Ülem peab :
1. Teatama rivistumise aja, koha ja korra, vormiriietuse ja rakmed, relvastuse ja lahingutehnika, vajaduse korral määrama
vaatlejad;
2. Teadma ja kontrollima oma allüksuste alluvate arvu, relvastust, lahingutehnikat, laskemoona, isiklikke kaitsevahendeid ja
tööriistu;
3. Kontrollima alluvate välimust, relvade ja rakmete korrasolekut;
4. Hoidma rividistsipliini ning nõudma allüksuste korralduste, leppemärkide ja signaalide täpset täitmist ning
kaitseväelastelt nende kohustuste täitmist rivis;
5. Korraldama allüksuste relvastuse ja lahingutehnika rivistamisel välise ülevaatuse, kontrollima isikkoosseisu ohutu veo
esker täitmist, veetava materjali kinnitust ja paigutust ning tuletama isikkoosseisule meelde ohutusnõudeid;
6. Liikumise korral nõudma kindlaksmääratud vahemaade ja kiiruse hoidmist ning liikluseeskirja täitmist.
· Kaitseväelane peab :
1. Kontrollima ona relva, talle kinnistatud relvastuse, lahingutehnika,
laskemoona, isiklike kaitsevahendite, tööriistade, vormiriietuse ja rakmete
korrasolekut;
2. Korrastama vormiriietust, jalanõusid ja peakatet; sobitama relva ja rakmed;
aitama kaaslasel kõrvaldada ilmnenud puudused;
3. Teadma oma kohta rivis; oskama asuda rivis kiiresti ja rüselemata; liikuda
joondunult; hoidma määratud kaugust ja vahet; täitma ohutusnõudeid;
kaitseväelane ei tohi väljuda rivist(transpordivahendist) ilma loata;
4. Olema rivis vait; tähelepanelikult jälgima oma ülema käske ja käsklusi ning
teisi segamata täitma needk iiresti ja täpselt;
5. Andma käsklused edasi neid moonutamata, valjusti ja selgelt.
· Üksiksõduri riviõpe peab olema
põhjalik, sest ettevalmistamisel tehtud
vigu on üksuste koosseisus raske
parandada.
· Koondrivis tegutsemine on distipliini
tugevdamise ja süvendamise parim viis.
Seisang ja tegevus koondrivis:
Seisangut kontrollitakse igal rivistusel, kui selleks on
võimalus.
Põhiseisang on valvelseisang (käsklus: ``VALVEL!'').
See võetakse ilma käskluseta järg. juhtudel: käsu
andmine ja saamine, raporteerimine, kaitseväelaste
pöördumine üksteise poole ja tervitamine, riigihümni
ettekanne, käskluste andmine, rivis pärast iga
eelkäsklust.
· Valvseisangus peab seisma sirgelt ja
liikumatult; kannad koos, pöiad ühel joonel
ja ühtemoodi väljapoole pööratud; jalad
põlvist sirged; keha sirge, keharaskus
ühtlaselt kandadel ja pöidadel, kõht
ettelükkamata, õlad alla lastud ja tahapoole
tõmmatud, rind ees; käed all, sõrmed koos
ja veidi kõverdatud, käelabad puudutavad
reit, keskmine sõrm asub välivormi pükste
küljetasku keskel; pea püsti, lõug kergelt
tagasi tõmmatud, suu kinni, vaade
suunatud ette.
· ``KOHENDU!'' - kohalt lahkumata võib kohendada
riideid ja rakmeid ning pörduda ülema poole.
Käsklusele eelneb käsklus ``VABALT!'' ja
lõpetamiseks antakse käsklus ``KOHENDUMINE
LÕPETADA!''. Peale lõpetamist jäädakse
vabaltseisangusse.
· ``RIVITULT!'' - tuleb kiiresti lahkuda oma kohalt
rivis. Võib minna nii kaugele, et saaks kiirsti tulla
rivvi tagasi, kui ülem annab käskluse. Lubatud on
rääkida, istuda, kohendada rakmeid ja riideid.
· ``PAIGALE!'' - asutakse kiiresti endisele kohale,
joondutakse iseseisvalt ja jäädakse
vabaltseisangusse.
· Tervitamine
Kaitseväelased tervitavad vastastikku alati, alluv
peab tervitama esimesena. tervitamise
alustatakse, kui tervitaja on tervitatavast 3 m
kaugusel.
Väljaspool rivi tuleb tervitamiseks pööruda
tervitatava isiku poole, vaadata talle silma ning
võtta valvelseisang. Parem käsi tõstetakse järsu
liigutusega meelekoha juurde (sõrmed sirgelt
koos ja pöial esimese sõrma vastas). Käsi jääb
randmest sirgeks küünarnukk õla kõrgusele.
Peale tervitatavast möödumist lastakse käsi järsu
liigutusega alla ja pea pööratakse otse.
Rivitult oleval kaitseväelased tervitaas pärast
käsklust ``VALVEL!''. Tervitamine lõpeb peale
käsklust ``VABALT!''
Väljaspool rivi liikudes, tuleb tervitamiseks
pöörasta pea järsu liigutusega tervitatava poole,
tõsta kergelt lõuga ja vaadata tervitatavale silma,
tõsta parem käsi üles ja saata tervitatavat
peapöördega.
Lähenedes tervitatavale selja tagant, tuleb
alustada tervitamist temast möödumise ajal.
Rivis paigal olles antakse tervitamiseks käsklus
``VALVEL!''. Peale seda tuleb võtta valvelseisang ja
käsklusele ``PAREMALE (VASAKULE, KESKELE) -
VAAT!'' järel pöörata pea järsult kästus suunas,
tõsta lõuga kergelt ja vaadata tervitatavale silma.
Kui ta liigub, siis teda saadetakse pilguga ja
peapöördega. Tervituse lõpetamiseks antakse
käsklus ``OTSE VAAT!''
Koondrivis liikudes antakse tervitamseks
käsklused ``VALVEL, SAMMU - MARSS!'' ja
``PAREMALE (VASAKULE) - VAAT!''.
Alustatakse liikumise valvelsammul, seejuures
tuleb samal ajal vasaku jala mahapanekuga
antava täitekäskluse ``PAREMALE (VASAKULE) -
VAAT!'' järel teha parema jalaga veel üks samm
ning vasaku jala mahapanemise ajal pöörata pea
tervitatava poolle ja saata teda pilguga.
Tervitamine lõpeb käsklusega ``TAKTSAMMU -
MARSS!''
· Liikumine ja peatumine
Koondrivis liigutakse vabasammu, taktsammu või
valvelsammuga ning taktjooksu, jooksu või
kiirjooksuga.
· Vabasammu kasutatakse rünnakul, halbadel
teedel, liikumise ajal kohenamiseks, sildu ületades
jne. Sammu pikkus ja sagedus ei ole kindlaks
määratud. Kiirus ei tohi alla jääda 4 km/h.
Alustamiseks antakse käsklus ``VABASAMMU -
MARSS!''
· Taktsammu kasutatakse koondrivis liikudes.
Liikumist alustatakse vasaku jalaga, rhutades
esimest sammu; käed liiguvad hoogsalt sammu
taktis vöö kõrguseni ette ja väljasirutatult taha.
Sammu pikkus on umbes 80 cm ja sagedus
120 sammu minutis.
· Valvelsammul liigutakse lühikeste vahemaade
puhul ja koondrivis tervitades. Liikumist
aslutatakse vasaku jalaga; jalg sirutatakse koos
keha raskusega ette ja pannakse kergelt
rõhutatult täistallaga maha. Jalg tõstetakse 25
cm kõrgusele ning tõstes hoitakse saapanina
kergelt alla- ja väljapoole. Samu sagedus on
120 sammu minutis ja pikkus 80 cm.
· Jooksud - käed kõverdatakse
küünarliigestest ja tõstetakse rusikas käed
rinna kõrgusele; küünarnukid hoitakse keha
lähedal. Jooksu alustatakse vasaku jalaga.
Joostakse ühtlase sammu ja sagedusega.
Jooksult sammule üleminekuks aeglustatakse
jooksu ja minnakse üle takt- või
vabasammule.
Jooksult peatutakse kas määratud kohani
jõudmise või pärast käsklust ``SEIS!''.
· Käsklus väiksema koha muutmiseks:
``KOLM
SAMMU PAREMALE (VASEMALE, EDASI,
TAGASI) - MARSS!''
· Pöörded: ``PAREM (VASAK) - POOL!''; pöörded
tehakse nii paigal kui ka liikudes.
· ``ÜMBER-PÖÖRD!'' - pööratakse paigal olles
vasaku jala kannal ja parema jala päkal 180
kraadi võrra ümber vasaku õla, pärast pööret
tuuakse parem jalg järsult vasaku jala kõrvale
ja äädakse valvelseisangusse.
· Vabasammuga liikumise ja jooksu ajal tehakse
pöördeid vabalt. Valvel- ja paigalsammuga
liikudes pöördeid ei tehta.
Jagu on rühma koosseisu kuuluv allüksus, mis koosneb jaoülemast, jaoülema abist ja reeglina
seitsmest sõdurist.
Koondrivis rivistatakse jagu:
1)ühte viirgu
2)ühekaupa kolonni
3)kaheviirulisele joonele
4)kahekaupa kolonni
Jagu koondrivis:
*Jao üheviirulises rivis on sõdurid üksteise kõrval, moodustades ühe sirgjoone. Sõdurite
vahekaugus on 110 cm.
*Jao ühekaupa kolonn on paremale pööratud jao üheviirusline joon. Sõdurid on üksteise taga ja
moodustavad ühe sirgjoone
Jao kogunemine joonele:
Jagu koguneb joonele pärast käsklust ''JAGU, JOONELE- KOGU!''
rivistuda tuleb jaoülema kõrvale: jaoülem näitab käega joone, kuhu jagu
peab kogunema, sirutades selleks vasaku käe küljele keha suhtes 90
kraadise nurga all.
Pärast alussõduri kohaleasumist laseb jaoülem käe alla, astub parema
jalaga sammu ette, pöörates end samal ajal vasakule, ning kontrollib
käskluse täitmist.
Joondumise lõpetamiseks annab jaoülem käskluse ''VALVEL'' ning läheb
oma kohale.
Rivis kogunemiseks kaheviirulisele joonele antakse käsklus ''JOONELE
KAHTE VIIRGU- KOGU!''
Jao jagunemine kolonni:
Jagu koguneb kolonni käskluse ''JAGU, KOLONNI- KOGU!''
järel.
Jaoülem näitab kolonni alguspunkti, tõstes parema käe otse
üles.
Alussõdur läheb jaoülema taha ning jagu rivistub alussõduri
selja taha kolonni.
Joondumise lõpetamiseks annab jaoülem käskluse ''VALVEL!''
ning pöördub ümber.
Rivi ette kutsumine:
Rivi ette kutsutakse käsklustega ''REAMEES
KASK'' ja ''VIIS SAMMU RIVI ETTE- MARSS''.
Kuulnud oma nime, vastab kaitseväelane selgelt
''MINA!'' ning alustab täitekäskluse järel liikumist
vasaku jalaga; teinud kästud arvu samme, peatub,
pöördub rivi poole näoga ning jääb
valvelseisangusse.
RÜHM:
* Rühm on kompanii kooseisu kuuluv allüksus, mis koosneb
2-4 jaost.
* Rühma põhirivistused koondrivis on rühmajoon ja
rühmakolonn.
* Rühm koguneb joonele ainult paigal, kolonni kogunetakse
nii paigal kui liikudes.
* Rühma joondumise viimistlemiseks antakse käsklus
''RÜHM- JOONDU!''.