SISUKORD 1.AJALUGU................................................................................................................3 1.1. Naiskodukaitse loomine...............................................................................3 1,2, Naiskodukaitse ideed ja väärtushinnangud..................................................4 1.3. Naiskodukaitse liikmeskond ja juhid.............................................................4 1.4. Naiskodukaitse omapäi................................................................................5 1.5. Käsikäes Kaitseliiduga.................................................................................6 2.NAISKODUKAITSE TEGEVUS TÄNAPÄEVAL.......................................................8 3.NAISKODUKAITSE SÜMBOOLIKA........................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................
Loodi 2. septembril 1927. aastal Detsembris 1924.a loodi esimesed NKK jaoskonnad. Eeskujuks Lotta Svärd NKK peamised tegevusvaldkonnad olid majandus-, toitlustus-, sanitaar- ja propagandaala. 27. juunil 1940.a likvideeriti NKK koos KL. 20. septembrit 1991.a NKK taasloomise tegelik kuupäev, esinaine Dagmar Mattiisen. 1997. aastal tähistas NKK oma 70. aastapäeva. Esinaised läbi aegade 1927–1936 Mari Raamot, Naiskodukaitse esimene esinaine. 1937–1940 Erika Oskar-Männik 1992–2005 Dagmar Mattiisen. 2006–... Airi Tooming Tegevus Koostöö Kaitseliidu, Päästeametiga, Politseiga, „Erna“ seltsiga, Kodanikukaitse seltsiga ning kohaliku omavalitsusega. Üleriigiline NKK spordilaager NKK koormusmatk Tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva ja Võidupüha,
takistanud laskeradade vähesus. Asudes uute laskeradade väljaehitamisele lähtuti põhimõttest, et ühelgi kaitseliitlasel ei kuluks sinna jõudmisel üle ühe tunni. 31. märtsiks 1932 oli kaitseliitlastel kasutada ligi 650 laskerada. Panustamine laskeasjandusele tähendas seda, et 1930-tel aastatel tegid maailma laskespordis ilma Eesti soost laskurid. Mure kodukaitsjate järelkasvu pärast sundis isasid-emasid võtma kaasa ka oma poegi-tütreid. Nii kujunesidki Kaitseliidu ja Naiskodukaitse kõrvale kolmekümnendate aastate teisel poolel noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred. Eriorganisatsioonide tekkega kasvasid Kaitseliidu ülesanded ja vastutus üha suuremaks. Harilikule väljaõppele lisandus noorsookasvatustöö, kuid just nii lõi Kaitseliit aluse oma ridade täienemisele tulevikus. 1940. AASTA KUUM SUVI 17. juunil 1940 marssis punavägi Eestisse. Samal päeval saadeti malevatesse Kaitseliidu
tõsisematele mängudele üle. Mängude eesmärk on pakkuda teile võimalust võtta üksteiselt mõõtu oma võimete tasandil. Mängude väärtus seisneb selles,et tähtis pole võit vaid osavõtt ja mängud ühendavad nii õpingud kui spordi.On üks hea ütlus:et sel ajal kui Jumal mõistust jagas olid mõned trennis,mida teie kohta muidugi öelda ei saa.Oma keha ja vaimu harmoonia saavutamine on ju üks inimlikkuse suurimaid väljakutseid.Olete paljudele naiskodukaitse liikmetele eeskujuks,kes ei julgenud tulla ja oma võimeid proovile panna. Muidugi need mängud annavad teile motivatsiooni harjutamiseks,võistluskogemusi ja enesekindlust, osalemiseks teistelgi võistlustel ja kellel tõesti rohkem huvi,võib isegi ennast proovile panna ja minna juba suurematele jahimaadele.Mängude põhimõte on olnud alati, et kaasata nii uusi kui vanu naiskodukaitse liikmeid.Mängud on olnud iga aasta erinevad ja pakkunud palju põnevust
ka kohapealsete üksuste juhtimine ja nende vahekord kaitseväega. 1925. aastal pandi alus Kaitseliidu väljakujundamisele ja edasisele arengule. 2 Väljaõppele pandi tugev alus 1926. aastal, mil seni organisatsiooni arvulisele suurenemisele suunitletud tegevuse põhirõhk kandus õppetööle. Mure kodukaitsjate järelkasvu pärast sundis isasid-emasid võtma kaasa ka oma poegi-tütreid. Nii kujunesidki Kaitseliidu ja Naiskodukaitse kõrvale kolmekümnendate aastate teisel poolel noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred. Eriorganisatsioonide tekkega kasvasid Kaitseliidu ülesanded ja vastutus üha suuremaks. Harilikule väljaõppele lisandus noorsookasvatustöö, kuid just nii lõi Kaitseliit aluse oma ridade täienemisele tulevikus. Kahel korral on püütud Kaitseliitu likvideerida: 1924. aastal viis see bolshevike mässukatseni ja kui 1940. aastal Kaitseliit päriselt
ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. 10. Mis on kaitseliit? Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. 11. Kui palju on Kaitseliidul Eestis liikmeid kokku? Kaitseliitu kuulub üle 13 000 liikme Koos Kaitseliidu eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev pea 23 000 vabatahtliku. 12. Milliseid organisatsioone ühendab veel Kaitseliit? Nimeta! Naiskodukaitse, noorkotkad, kodutütred 13. Milline on Kaitseliidu tunnuslause? Kellelt see ütlus pärineb? Suure sõjaväe juht võib saada lüüa. Suure veendumusega lihtne maamees on võimatu. Konfutsius 14. Kas sa pooldad üldist kaitseväeteenistust või palgaarmeed? Too välja mõlema variandi eelised ja puudused ja tee järeldus!
помощник главного тренера, уровень 3 2014 Тартуский университет, oсновная школа физического практикума 2014 ENTRUM, Молодежное предпринимательство идеи, конкурсы и программы развития 2011 Naiskodukaitse, первая помощь (в ноябре) 2011 Naiskodukaitse, первая помощь (в апреле) Языки Родной язык Эстонский Pусский Устно очень хорошо Письменно очень хорошо Английский Устно хорошо Письменно хорошо Дополнительная информация Владение компьютером очень хорошо
Advokaat süüaluse kaitsmine kohtus Prokurör kohtualuse süü tõestamine Ombudsman lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või- asutuse suhtes. Riigikaitse eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine Kaitsevägi on riiklik relvajõud, mille moodustavad põhiliselt ajateenistusse kutsutud kodanikud ja kaadrikaitseväelased (maa vägi, mere vägi, õhu vägi) Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon (Noored Kotkad, Kodutütred, Naiskodukaitse) Valitsuse moodustamise võimalused Pärast riigikogu valimisi, pärast valitsuskriisi Valitsuse tagasiastumine Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel, peaministri tagasiastumine või surma korral, kui riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust. Portfellita minister minister, kellel ei ole ministeeriumit (nt. Siim Valmar Kiisler) Kantsler ministeeriumi iga päevast asja ajamist korraldab tippametnik Riigisekretär juhib riigikantslereid (heiki loot)
Sünniaeg: 05.04.1991, Pärnu Aadress: Väike-Aru 4-16, 80036, Pärnu Telefon: 58324149 E-post: [email protected] HARIDUSKÄIK 2012 - 2014 Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Majandusarvestus ja maksundus 2010 2012 Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Kodumajandus 1998 - 2010 Keskkool, Pärnu Ülejõe Gümnaasium TÄIENDKOOLITUS Dets 2013 Administreerimis kursus Naiskodukaitse vabatahtlikule juhule, 60h Juuni 2013 Juhtimine praktikas 1, 30 h Juuni 2013 Esmaabi moodul, 16 h Nov 2012 Juhtimine praktikas 2, 30 h Märts 2012 Avalike suhete kursus, 30h Veebruar 2012 Avaliku esinemise kursus, 38h Dets 2009 Toitlustus muudul. 16 h TÖÖKOGEMUS Suvi 2011 Papli kohvik, Klienditeemindaj Suvi 2010 Steffni pizzarestoran, nõudepesija MUU INFO
Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliidul on üle Eesti 15 malevat ja nende tegevust reguleerib 4 juhtmalevat (Alutaguse, Harju, Pärnumaa, Tartu). Kaitseliidul on toetav eriorganisatsioon Naiskodukaitse, mis koondab isamaalisi ja teotahtelisi naisi. Naiskodukaitse liikmed läbivad baaskursuse ning spetsialiseeruvad niinimetatud toetavate struktuuride aladele, nagu näiteks side, toitlustamine, propaganda, meditsiin. Kaitseliidu noorteorganisatsioonid on Noored Kotkad ja Kodutütred, mis koondavad vastavalt noormehi ja neide. Noorkotkaste malevad ja Kodutütarde ringkonnad tegutsevad Eestimaa kõikides maakondades Kaitseliidu juures. Koondustel õpitakse
kõrgharidus. Prokurör - süüdistaja. Kaasistuja - vaatab et kõik oleks (Y). Sisejulgeolek - tagavad sise ja justiitsministeerium. Välisjulgeolek - kaitseministeerium - Eesti kaitsevägi - A.Laaneots - peastaap - A.Laneman. jaguneb Maavägi - üle Eesti pataljonid. Merevägi -Miinisadam ja Õhuvägi - Ämari lennuväli. Kaitsevägi Kaardikaitseväelased(16-60aastased) + ajateenijad(18 - 27aastased) Kaitseliit - vabatahtlikusel põhinev organisatsioon.(Noored kotkad, kodutütred, naiskodukaitse) KAPO - uurib kuritegusid mis ohustavad põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Vastuluure. (valvab riigisaladusi) Rahvas valib linna/valla volikogu, volikogu valib esimehe ja linnapea, linnapea moodustab valla/linna valitsuse. Valla/linna volikogu kinnitab ametisse linna/valla valitsuse. Omavalitsuse peamised ülesanded: 1) korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid 2) korraldada elamu ja kommunaalmajandust. 3) korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist. 4) organiseerida ühistransporti
Elukutselistena saavad selle töö eest palka Kohustuslik ajateenistus Vabatahtlik kodanikualgatus kaitseliit Lk 84-87 Kaitseliit. Millised on kaitseliidu eripärad? Vabatahtlik ,kus on sõjaväeline distsipliin ja allub Kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema kaudu valitsuse käskudele ja korraldustele Kui vanalt võib Kaitseliitu kuuluda? Tegev liige on vähemalt 17-aastane Eesti kodanik ,veel kuuluvad noorliikmed vähemalt 15 aastast, Millised on kaitseliidu eriorganisatsioonid? Naiskodukaitse, Noored Kotkad, Kodutütred Kaitseliidu ja kaitseliidu eriorganisatsigoonide sümboolika. Kotkas mõõgaa -Kaitse liit ( õ lk 86 Lk 88 Kaitseväeteenistus. Kaitseväeteenistuskohustus. Millise vanuseni võib kutsuda ajateenistusse ? 1727aastased (kaasa arvatud) meessoost isikud kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni Reservi ? 60 -aastani Ajateenistus. Reservteenistus. Õppekogunemine 17 aastaseks saamisest ->arstikomisjon -> 8 v 11 kuud Lk 89
Eesti kaitsejõudude olulisemad osad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Kaitsevägi on riiklik relvajõud, mis moodustab põhiliselt ajateenistusse kutsutud kodanikud ja kaadrikaitseväelased. Eesti kaitsevägi koosneb maaväest, mereväest ja õhuväest. Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliit jaguneb 15 malevaks, mis enam-vähem kattuvad maakondadega. Kaitseliidul on ka oma noorteorganisatsioonid -- Noored Kotkad ja Kodutütred. Kaitseliidu tegevust toetab Naiskodukaitse. Riigikaitse ja julgeoleku tagamisega tegelevad ka piirivalve, päästeteenistus ja politsei. Lisaks üldistele politseijõududele eksisteerib ka spetsiaalne julgeolekujõud -- kaitsepolitsei. Kaitsepolitseiamet on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Ta tegeleb spetsiifiliste ülesannetega näiteks kuriteod, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Sellised kuriteod võivad olla näiteks organiseeritud kuritegevus,
3) üksuse valduses ja kasutuses oleva vara, välja arvatud relvade, laskemoona ja muu sõjalise varustuse valitsemine Kaitseliidu keskjuhatuse kehtestatud korras; 4) hoolitsemine üksuse sissetulekute eest; 5) üksuse eelarve ja selle kasutamise aruande koostamine ja esitamine esindajatekogule kinnitamiseks; 6) lepingute sõlmimine keskjuhatuse kehtestatud korras; 7) esindajate valimine keskkogusse; 8) Kaitseliidu liikmeks ja Naiskodukaitse liikmeks vastuvõtmise otsustamine; 9) muud Kaitseliidu põhikirjaga kehtestatud ülesanded. Maleva või sellega võrdsustatud üksuse pealiku ülesanded on: 1) üksuse tegevuse juhtimine; 2) üksuse relvade, laskemoona ja muu sõjalise varustuse valitsemine; 3) esindajatekogu kinnitatud eelarve piires maleva eelarvevahendite käsutamine; 4) sõjalise väljaõppe juhtimine ja järelevalve;
Reklaami, ürituste, turunduse ja müügiga on üritatud võimalikult paljude inimesteni ehk sihtgruppideni jõuda. On kaasatud erivajadustega inimesi sinilillede valmistamiseks ja neile on selle eest makstud ka töötasu. Väga hea lahendus ühele sotsiaalsele probleemile ja lillede vajadusele. Heategevuskampaania ,,Anname Au!" leidis aset 14. kuni 27. aprill. See oli periood, kus veteranide toetuseks müüdi sinililli Selveri poodides ja Kaitseliidu Malevates. Lisaks kogusid Naiskodukaitse vabatahtlikud annetusi erinevates Eesti paikades. 2 Hakkasime kampaaniat jälgima juba enne selle ametlikku algust. Kuna meie grupis on inimene, kellele on teemaga isiklik ja emotsionaalne kokkupuude, sai tema initsiatiivil see valitud. Esimese sammuna lisasime aprilli alguses kampaania Facebooki lehe meeldivaks, tänu sellele saime pidevalt infoga kursis olla ja jälgida sündmusi
Soome lahe õed Film rääkis Soome ja Eesti naiskodukaitsjatest. Nende koostöö sai alguse 1920ndatel. Soomes sai alguse Lotta Svärdi liikumine ja selle järgi sai ka Eestis alguse naiskodukaitse, kelle ülesandeks oli vajalikku toidukraami tuua, aidata abivajajaid, põetada. Filmis oli väga hästi välja toodud Nõukogude Liidu okupatsioon Eestis. Filmis näidati erinevaid ajaloolisi klippe. Juttu oli NSV Liidu ja Hitleri vahel sõlmitud MRP-st, millega jagati Baltikum. Filmis näidati sinna juurde Poola ohvreid, mis mõjus väga masendavalt, sest kaadrid olid jubedad. 1939. a. toodi Nõukodude Liidu sõjaväe baasid Eestisse, Soome keeldus ning
järgmistel aladel: Eesti loodus, Eesti ajalugu, Kodutütarde teadmised ja oskused, käitumine, loovus, matkatarkused ning skaudioskused, turvalisus. Mida kõrgem on järk seda rohkem peab järgu sooritaja teadma. Selleks, et saada I järku, peab kodutütar kaitsma noortemagistritöö, mille järel omistatakse talle noortemagistri tiitel. Järgukatsed on kirjas kodutütre isiklikus järgutunnistuses, vaata Lisa 1. Organisatsiooni tekkimine Eestis Samaaegselt Kaitseliiduga hakkas Naiskodukaitse looma enda juurde tütarlaste organisatsiooni. Põhimääruse väljatöötamisega asus tegelema Mari Raamot. Esimesed rühmad tekkisid juba 1931. aastal. 19. jaanuaril 1932. aastal kinnitas Kaitseliidu ülem J. Roska (hiljem Orasmaa) esimese variandi “Kodutütarde” põhimäärusest. Seda päeva loetakse Kodutütarde organisatsiooni asutamispäevaks (Evald Uustalu 1962). Organisatsiooni sümboolika
asusid Pori jõe parema kalda künklikul maastikul. Pärast 5 aastat kestnud õpinguid Sipe ministeeriumikoolis (Vana-Kuuste) astus 1910. aastal Tartu Õpetajate seminari. Kooli lõpetamise järel 1914. aastal palus ta ennast määrata Kambja külakooli õpetajaks, sest I Maailmasõtta mobiliseeritud õpetajate puuduse tõttu ähvardati külakool sulgeda. Julius Kuperjanov laulatati Alice Johansoniga 24. veebruaril 1918 Kambjas Alice Kuperjanov sai hiljem tuntuks aktiivse Naiskodukaitse tegelasena. Alice oli sündinud 1894. Ta küüditati 1941 ja mõrvati 1942. aastal Nõukogude Liidus. Mälestuse jäädvustamine Julius Kuperjanovi nime kannavad tänavad Tartus, Valgas ja Põltsamaal. Samuti loodi 23. detsembril 1938. aastal kolonelleitnant J. Soodla eestvõtmisel Kuperjanovi Partisanide Polgu Selts, kelle järglaseks tänases taasiseseisvunud Eesti Vabariigis peab end J. Kuperjanovi Selts. Selts asutas 2010. aastal
Daniel pere tagasi Eestimaale. Elama asuti ema Liisa esivanemate Lalli tallu.Pärast 5 aastat kestnud õpinguid Sipe ministeeriumikoolis, astus ta 1910. aastal Tartu Õpetajate seminari. Kooli lõpetamise järel 1914. aastal palus ta ennast määrata Kambja külakooli õpetajaks, sest I Maailmasõtta mobiliseeritud õpetajate puuduse tõttu ähvardati külakool sulgeda. Julius Kuperjanov laulatati Alice Johansoniga 24. veebruaril 1918 Kambjas. Alice Kuperjanov sai hiljem tuntuks aktiivse Naiskodukaitse tegelasena. Alice oli sündinud 1894. Ta küüditati 1941 ja mõrvati 1942. aastal Nõukogude Liidus. ALICE KUPERJANOV SÕJAMEHEKARJÄÄR 1915. aasta veebruaris mobiliseeriti Kuperjanov Vene armeesse ja paisati Esimese maailmasõja keerisesse. Pärast riviõppust Novgorodi tagavarapataljonis saadeti Kuperjanov sama aasta kevadel Petrogradi lipnikkude kooli, mille lühiajaliste lipnikekursuste lõpetamise järel määrati 5.
Kuni 60 aastaseid isikuid võib kord viie aasta jooksul kutsuda ka reservõppusele. Ajateenistus Kaitseliit KAITSELIIT on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. KAITSELIITU kuulub 12 000 liiget. Koos Kaitseliidu eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 19 000 vabatahtliku. Kaitseliidu ülem on kolonelleitnant Raivo Lumiste. Ajateenistus Ajateenistuse eesmärgiks on riigi kaitseks vajalike reservüksuste ettevalmistamine. Ajateenistuse jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ja harjutatakse tegutsemist ühtse meeskonnana. Ajateenistusse kutsutakse 18-27 aastased terved Eesti kodakontsust omavad noormehed ning ajateenistus on kohustuslik.
Jalaväebrigaad. Teiseks väeliigiks on merevägi, mis kontrollib ja kaitseb Eesti teritoriaalvete julgeolekut. Kolmandaks väeliigiks on õhuvägi, mis kontrollib riigi õhuruumi, ning tagab õhukaitse. Kaitsejõudude sekka kuulub ka Eesti Kaitseliit, mis on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseorganisatsioon. Ülesandeks on suurendada kodanike vabat tahet osaleda Eesti iseseisvuse kaitses. Kaitseliidu eriorganisatsioonideks on: Naiskodukaitse, Kodutütred ja Noored Kotkad. Kaitseväe toimimise efektiivsuse aluseks on kaitseväedistsipliin- teenistuskohustus ja kaitseväe kord, mida peavad täpselt täitma kõik kaitseväelased (isik tegevteenistuses). Kaitseväekohuslasena peab ta täitma kõrgematelt võimudelt saadud käske, mis on täpne, selge, lühike ja kindel. Käskude eiramisel ja mitte täitmisel võib kaitseväelane saada karistuse, mis on määratud ülema poolt. Sõjalise väljaõppe üks tähtsamaid osi on riviõpe
24. Maa-, mere- ja õhuväeks 25. kaitseliit- kaitseministeeriumi alla kuuluv vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvastatud riigikaitse organisatsioon 26. Piirkondlikud malevad(maakonnas 1 e. 15 üle Eesti) 27. tsiviilkontroll- valitsuse kontroll kaitseväe üle 28. 03.09.1991.a Ülemkogu 29. Ajateenistuse asendus, pääste-, sotsiaalhooldus- või hädaabitööd. Kestab 16-24kuud 30. Riho Terras, abistab Kaitsejõudude Staap 31. Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred 32. kaitseminiter- Mart Laar 33. Riigikaitseosakond 34. President
Liputoimkond • Lippur: kapten Marko Pungar • Lipu saatorid: Alan Edvrd Nurm, nooremleitnant Talis Marna Kaitseliit • Ülem: brigaadikindral Meelis Kiili Liputoimkond • Major Madis Morel • Lippur: kapten Meelis Ivask • Lipu saatorid: sideohvitser major Villem Sedrik, staabiohvitser Ivo Heilo Tallinna maleva liitlased, põhjakompanii • Ülem: kapten Tanel Järvet Liputoimkond • Lippur: lipnik Tõnu Kõrge Naiskodukaitse • Üksusejuht: Ave Proos • Lippur: Sirle Baldesport Märss Tallinna maleva akadeemiline malevkond • Pealik: Lipnik Gert Kalju Liputoimkond • Lippur Tõnu Koppel • Lipu saatorid: Risto Aav, Silver Salla Sisekaitseakadeemia • Lippur: komissar Triinu Laos • 5 teenistuskoera (3-Belgia-, 2 Saksalambakoera) • Politsei-ja piirivalveameti helikopterit AgustaWestland AW139 1.JALAVÄEBRIGAAD • Ülem: kolonel Veiko-Vello Palm
eesmärke ja sihtmärke.(kuna terroristidel ei ole piisavalt jõudu,et riikidele sõjaliselt vastu astuda, püüavad nad riike nõrgestada kergemate sihtmärkide - tsiviilisikute- ründamise ja hirmutamisega) 17. Inglise riigimehe Oliver Cromwell´i kuulus ütlus? ,,Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv." 18. Nimeta Eesti kaitseringkonnad Kirde-,Põhja-, Lõuna- ja Lääne 19. Nimeta Kaitseliidu allorganisatsioonid. Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred. 20. Ajapikendust ajateenistusse kutsumisel antakse Terviseseisundi ravi Lapse või puudega sugulase ülalpidamiskohustus Hariduse omandamine Kohaliku omavalitsuse volikogu, Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmelisus 21. Rivi liigid on? koondrivi ja lahkrivi 22. Päästeahela lülid on 1) ohu hindamine ja ohutuse tagamine sündmuskohal; 2) päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine; 3) kannatanu seisundi hindamine;
takistanud laskeradade vähesus. Asudes uute laskeradade väljaehitamisele lähtuti põhimõttest, et ühelgi kaitseliitlasel ei kuluks sinna jõudmisel üle ühe tunni. 31. märtsiks 1932 oli kaitseliitlastel kasutada ligi 650 laskerada. Panustamine laskeasjandusele tähendas seda, et 1930-tel aastatel tegid maailma laskespordis ilma Eesti soost laskurid. Mure kodukaitsjate järelkasvu pärast sundis isasid-emasid võtma kaasa ka oma poegi-tütreid. Nii kujunesidki Kaitseliidu ja Naiskodukaitse kõrvale kolmekümnendate aastate teisel poolel noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred. Eriorganisatsioonide tekkega kasvasid Kaitseliidu ülesanded ja vastutus üha suuremaks. Harilikule väljaõppele lisandus noorsookasvatustöö, kuid just nii lõi Kaitseliit aluse oma ridade täienemisele tulevikus. 1940. AASTA KUUM SUVI 17. juunil 1940 marssis punavägi Eestisse. Samal päeval saadeti malevatesse Kaitseliidu
Rinnas kanti lottade nõela. Külmaga kanti hundinahast kasukat. (http://saaremaa.kaitseliit.ee/et/eesti-ja-soome- vabatahtlike-koostoo-jatkub) Ajalugu- Siberi hirm Teise Nõukogude okupatsiooni ajal (1944– 1991) oli Naiskodukaitse keelatud. Repressioonide kartuses hävitasid paljud endised liikmed oma vormiriided, aumärgid, liikmekaardid ja fotod. Kuulumist Naiskodukaitsesse ei meenutatud isegi perekonnaringis. Karistused organisatsiooni kuulumise eest võisid ulatuda pahandustest töökohtadel kuni Siberisse saatmiseni. 1949. aasta suurküüditamine puudutas kõige
J.Vilms- eesti esimene kohtuminister. Sai tuntuks vaikiva ajastu nime all. J.Tõnisson-riigiteadlane, poliitik, õiguse teadlane, korduvalt olnud EV riigivanem, sai tuntuks jõulise kõnemehena. J.Poska- eesti riigimee, Vene tsaaririigi kokkuvarisemise järel sai j.poskast eestimaa kubermangu komissar. Landeswehr- kuramaa ja liivimaa rüütelkonna poolt organiseeritud koondis J.Kuperjanov-Eesti väejuht, Eesti vabadussõja kangelane. Auastmelt leitnant. Sai tuntud naiskodukaitse tegelasena. J.Soots-eesti sõjaväeline ja poliitik. Saksa Okupatsioon-territooriumite vallutamine ja kontrollimine saksamaa relvajõudude poolt 1. Ja 2. Ms ajal. Saksamaa vallutas eesti 1941 aastal ning okup. Kestis kuni 1944 aasta sügiseni. Compiegne vaherahu, lõppes 1.ms- lõpetas 4a3k13p kestnud sõja.(1914-1918) Eestimaa sõja-revolutsioonikomitee-4 novembril 1917 tallinnas sotsialistlike parteide ja tööliste nõukogude poolt läbi viidud Eesti Nõukogude 2
2002.aastal kogus see kinodes umbes 167 000 vaatajat ning hoiab enda käes Eesti viimaste aegade kinokülastusrekordit, DVD-de müügist rääkimata. Oma riigi sünd on eestlasele tähtis, seda näitab ka TV-sarja "Tuulepealne maa" populaarsus. Selle sarja vaatajate vanus ulatus kuuendast eluaastast kaheksakümne kuuendani, nagu näitas sugulaste ja tuttavate seas läbiviidud kiire küsitlus. Et vajaduse korral minnakse uuesti oma riiki kaitsma, seda näitavad Kaitseliidu 15 maleva ja Naiskodukaitse olemasolu. Igalühel meist on olemas tuttav kaitseliitlane... ja keegi meist ei tunne kedagi, kes oleks Riigikogu liikmega kuluhüvitamisele kuuluvalt väljas söömas käinud. Võib-olla on see valmidus oma riigi kaitsmise kaudu oma kodu ja peret kaitsta vähem metsarahva ning rohkem idaviikingite iseloomu avaldus. Aastatuhandete jooksul on meie esivanemates segunenud väga erinevate hõimude ja rahvaste verd. Läänemeri on olnud piiriks, kust kaugemale
alates 6. maist 2002. aastast pr Angelika Naris. 1932. aastal kinnitas Kaitseliidu peastaap esimese variandi “Kodutütarde” põhimäärusest. Lõplik variant, mis kehtis 1940. aastani, kinnitati 5. veebruaril 1934. aastal. Põhimääruse järgi oli Kodutütarde eesmärgiks kõlbliku isiku, hea kodaniku ning oma ülesannete kõrgusel seisva naise ja ema kasvatamine. Motoks oli sama hüüdlause, mis noorkotkastel: “Isamaa Auks – alati valmis”. Tütarlaste laagritesse suhtus Naiskodukaitse esialgu tõrjuvalt, kuni 1936. aastal korraldas Pärnu ringkond esimese laagri Reius. See õnnestus ja juba järgmisel suvel toimus üleriigiline laager Elva lähedal Vapramäel. Sellised laagrid kujunesid iga – aastaseks traditsiooniks. Kodutütarde tegevusaastad 1932-1939 näitasid edu kõikidel tegevusaladel. Juba alguses seadis keskjuhatus esmaseks ja kõige tähtsamaks ülesandeks kodutütarde üksustele juhtide ettevalmistamise. Aastate jooksul toimus juhtide väljaõpe kursuste kaudu
ÕHUvägi lahingukool MEREvägi jne õppeasutused. Kõikidel väeüksustel on oma staabid,staabi- ja tagalakeskused Eesti Kaitseringkonnad: PÕHJA, KIRDE, LÕUNA, LÄÄNE Kaitseliit on kaitsejõudude osa, kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon selle eriorganisatsioonid: kodutütred, noored kotkad, naiskodukaitse Kaitseväekohustuslane 16. kuni 60. Eluaastani kutsealune võetakse arvele kui ta saab 17 ajateenistusse kutsutakse 18-27 KRA arstlik komisjon hindab kutsealuse kaitseväeteenistuskõlblikkus www.KRA.ee Kaitseväeteenistus 11kuud / 8kuud SBK sõduri baas kursus EK erialakursus
Juhan Lumiste ja Gruusia president Mikheil Saakasvili. 2001. aastal, Eesti Vabariigi 83. aastapäeval autasustas Vabariigi president Jüri Kaske teenete eest Tori kiriku taastamisel Valgetähe viienda klassi ordeniga. Tekstiilikunstnik Lea Valter kinkis pühakojale vaiba, millel on kujutatud okaskroon ja selle keskel tikitud kristliku sümbolina rist. Võidupüha eelsel jmalateenistusel, 17. juunil 2001 kinkis Naiskodukaitse kogudusele lipu, mille andis üle Naiskodukaitse ülem Dagmar Mattiisen. Lipp valmistati heraldika- kunstnik 7 Priit Herodese kingitud kavandi järgi Tallinna lipuvabrikus. Lipu valgel kangal on punane mantova rist ja selle peal kuldkollase äärisega mustal sõõril heraldiliselt vasakule suunatud mõõka hoidev hõbehall soomusvarrukas käsi ning kaarjas E täht. Lipu vardapoolses ülemises nurgas on Tori valla vapp. Vardaehiseks on kuldne rist, mille peal punane heraldiline roos,
mobiliseerida. 5. Milles seisneb tsiviilkontroll? Tsiviilkontroll seisneb riigikaitse tagamises/teostamises. Tsiviilkontrolli kõrgeim juht on president. 6. Millistest osadest koosnevad Eesti Vabariigi kaitsejõud? EV kaitsejõud koosnevad kaitseväe juhatajast, kaitseväest ning kaitseliidust. Kaitsevägi jaguneb omakorda reservväeks ning tegevväeks, mis koosneb Maaväest, Mereväest ning Õhuväest. Kaitseliit jaguneb malevateks(15) ning eriorganisatsioonideks (Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred) 7. Mis on Kapo ja tema ülesanded? Kapo (kaitsepolitseiamet) on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Ta ei allu Politseiametile, kuna tegeleb spetsiifiliste ülesannetega. Kapo uurib kuritegusid, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut: · Riigisaladuse reetmine, · korruptsioon, · organiseeritud kuritegevus, · seadusevastane pealtkuulamine ja jälitamine, · dokumentide võltsimine, · terrorism. Seega, Kapo: ·..
Läbivat suurtähte (s.t ka liigisõnad suurega) kasutatakse ametlikes tekstides (dokumentides, pitsatitel jmt): Tartu Ülikool, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Vabariik, Eesti Kaitsevägi,, Vanemuise Kontserdimaja, Euroopa Liit ~ euroliit, Euroopa Komisjon, euro - Asutuste allüksuste nimetused kirjutatakse väikese algustähega: Kaitseliidu Tartu maleva esimene malevkond, Naiskodukaitse Tartu ringkonna akadeemilise jaoskonna juhatus, siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond. Täiesti väär on om-s käändes nimi pärast liigisõna: 1kompvekid Teekonna, ^spordiklubi Ringi. ÕIGE: Teekonna kompvekid, Rini spordiklubi 1 Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii...kui ka ette koma ei panda. ordenid ja autasud: Vabadusrist, Kuldne Palmioks, Maarjamaa Risti orden
parema kalda künklikul maastikul. 5 aastat õppis Kuperjanov Sipe ministeeriumikoolis ning peale seda astus 1910. aastal Tartu Õpetajate seminari. Kooli lõpetamisel 1914. aastal palus ta ennast määrata Kambja külakooli õpetajaks, sest I Maailmasõja tõttu ähvardati külakool sulgeda. Julius Kuperjanov laulatati Alice Johansoniga 24. Veebruaril 1918 Kambjas. Alice Kuperjanov sai hiljem tuntuks aktiivse Naiskodukaitse tegelasena. Alice oli sündinud 1894. aastal, ta küüditati 1941 ja mõrvati 1942. aastal Nõukogude Liidus. 1915. aastal, veebruaris mobiliseeriti Kuperjanov Vene armeesse ja paisati Esimese Maailmasõja keerisesse. Pärast riviõppust Novgorodi tagavarapataljonis saadeti ta sama aasta kevadel Petrogradi lipnikkude kooli, mille lühiajaliste lipnikekursuste lõpetamise järel määrati 5. Kiievi Grenaderipolku luurajate komando ülemaks, mis asus Valgevenes Baranovitsi
omavalitsustelt, seltsidelt, ühingutelt, ärimeestelt ja ametnikelt J. Randwere (Ap.-Õigeusu Wõrumaa praost), Antsla Põllumeeste Selts, Räpina-Linte Piimaühing, Räpina-Wõhandu Piimaühing, Kõlleste-Kioma Piimaühing, Kähri Piimaühing, Wõrumaa Õpetajate Liit, Wõru Õpetajate Ühing, Wäimela Põllutöökool, Dr. Fr. Reinhold Kreutzwaldi Mälestuse Jäädwustamise Selts, Wõru postkontori ülem ja teenijaskond, Antsla malewkonna orkester ja orkestri päälik, Teater ,,Kannel", Naiskodukaitse Laitsna-Rogosi jaoskond, Uue-Antsla Tuletõrje Ühing, Eesti Pank Wõru osakond, Ü.E.N.Ü. Kärgula osakond, Tsooru Haridusselts, A.-S. ,,Tekla" Wõru osakond, Ü.E.N.Ü. Sadrametsa osakond, Saaluse Wabatahtlik Tuletõrje Ühing, Kõrgepalu Rahwaraamatukogu Ühing, Wiitina Maanaiste Selts, Antsa metskond, Räpina Haridusselts, Ü.E.N.Ü. Karilatsi osakond, Dr. K. Andrejew (Roosa jaoskonna loomaarst), Kindlustusselts ,,EESTI" Petseri osakond, P.
ja 19.juunil oma relvad kogunemispunktidesse tooma.(L.Lõhmus 2009, 54) Relva äraandmise käsku, eirati mõnel pool, selleks kasutati erinevaid võimalusi. Näiteks anti arveloleva relva asemel ära mõni vanem kasutuskõlbmatu relv või teatati relva varastamisest või hävimisest. Püüti relvi ka ära rikkuda, kuna kardeti, et neid samu ära antud relvi hakatakse hiljem kasutama eestlaste vastu. 27.juunil likvideeriti kogu Kaitseliit, päev hiljem Noored Kotkad, Kodutütred ja Naiskodukaitse. (P.Silla 2002 99) ,,Kaitseliit oli formeeritud ja treenitud totaalkaitseks ammu enne, kui see termin kasutusele võeti. See oligi põhjus, miks Stalin Eesti anastamise käigus nõudis eelkõige kaitseliidu laialisaatmist."(J.Toomepuu, ,,Kultuur ja Elu" nr 3/2006) Nõukogude Liidu hirmu Kaitseliidu vastu näitas selgelt kas see, et esimesed Nõukogude Liidu poolt represeeritud olidki just Kaitseliidu ohvitserid ja allohvitserid(http://www.kaitseliit.ee/index.php? cat_id=47&op=body) 1.5
aasta. Ausamba asukohaks valiti Treieli mäe nõlv Tallinna-Tartu maantee ääres, sest samba algne asukoht jäi teeõgvenduste alla. Muudeti ka mälestusmärgi materjali ja välisilmet. Ardu lahingu mälestusmärk meenutab Tallinn-Tartu maanteel liiklejatele Vabadussõjas saavutatud tähtsat võitu. Harju-Jaani Avati arvatavasti 06.10.1935 Harju-Jaani kihelkonnast pärit meestele pühendatud mälestusmärk asus Raasikul Harju-Jaani kiriku aias. Samba püstitamise idee pärines Naiskodukaitse kohaliku organisatsiooni liikmetelt. Mälestusmärgi valmistas kujur Artur Mihkelson, samba aluse tegi insener Konik. Graniidist ausamba esiküljele raiuti 15 Vabadussõjas langenud, tagumisele küljele aga 28 Esimeses maailmasõjas hukkunud Harju-Jaani kihelkonnast pärit mehe nimed. Samba maksumuseks kujunes 800 krooni. Mälestusmärgi avapidustused olid 6. oktoobril 1935. aastal. Kõnega esines Kaitseliidu kindralmajor Johannes Orasmaa, samba pühitses EELK praost Jakob Aunver.
päevases politseitöös. Kotkad on vabatahtlikud ühendused, Peale otsese sõjalise väljaõppe annab kelle eesmärk on süvendada rahvus- Kaitseliit oma liikmetele muidki elus tunnet ja armastust isamaa vastu ning vajalikke oskusi ja kogemusi. Kaitse- aidata kaasa rahva kaitsetahte kasva- liitlased on otsustavalt tegutsedes ja tamisele. parameedikuoskusi kasutades pääst- Naiskodukaitse on 1927. aastal loo- nud nii mõnegi eluohtlikku seisundis- dud Kaitseliidu eriorganisatsioon, se sattunud inimese. Reservohvitserid kes koondab isamaalisi ja teotahteli- saavad põhitööst vabal ajal rakendada si naisi kogu Eestist. Naiskodukaitse juhioskusi vabatahtlike kaitseliitlaste
3.1937-1.12.1939) 1937 valiti Soome presidendiks Maaliidu Kyösti Kallio SDP toel. Kallio oli nõus Maaliidu (5 kohta), SDP (5 kohta) ja Progressiivse partei (2 kohta, PM) koondvalitsusega, mis jõi püsima kuni Talvesõjani. Konsolideeris Soome ühiskonda ja süvendas parlamentalismi II MS eel! Sotsiaalseadusandluse arendamine: näiteks 1937: vanadus- ja töövõimetuspensioniseadus ja sünnitoetused, 1939: suvepuhkuse seadus. Soome IV president Kyösti Kallio (1937-1940), Maaliit. Naiskodukaitse Lotta Svärd (1920-1944) Soome välispoliitika 1930. aastate II poolel 1935 Kivimäki valitsus deklareeris, et Soome järgib oma välispoliitikas Skandinaavia erapooletuspoliitikat. Välispoliitikas ei toetatud enam Rahvasteliidule 1938. aastast alates. 1935-37 käivitus uus baasrelvastuse hankimise programm: probleemiks rahapuudus. Kava läks läbi parlamendis 1938 (poolt ka SDP). Soome välispoliitiline hinnang oli, et riigi erapooletust ei pea
Pärast VS lõppu oli Kaitseliit langenud varjusurma. Ülemaalisest org-st rääkida 20 aastate alguses ei saa. 1924 suvel alustati Kaitseliidu taasloomise katseid. Lõuna-Eestis Ernst Põdderi juhtimisel hakkas asi üsna hästi toimima. Mujal poliitiliste vastuolude tõttu asi eriti ei edenenud. Vasakpoolsed süüdistasid parempoolseid, et nad soovivad endale luua erasõjaväe. Milleks selline militariseerimine jne. Pärast 1925 sai teoks plahvatuslik taassünd. Sündisid naiskodukaitse, noored kotkad, kodutütred (tütarorg-d). 1925 võeti Vähemusrahvuste kultuuri seadus vastu. Seda kasutasid ainult baltisakslased ja juudid. Said oma kultuuri- ja hariduselu juhtida. Neil pidi olema vähemalt 1000 liiget. Teistel vähemusrahvustel ei olnud sellega nii suuri probleeme. Venelased ja rannarootslased elasid kompaktsemalt kui esimesed kaks. Nende käes olid oma ringkondade kohalikud omavalitsused. 1924 märtsis oli ellu kutsutud Akeli vähemusvalitsus
Pärast VS lõppu oli Kaitseliit langenud varjusurma. Ülemaalisest org-st rääkida 20 aastate alguses ei saa. 1924 suvel alustati Kaitseliidu taasloomise katseid. Lõuna-Eestis Ernst Põdderi juhtimisel hakkas asi üsna hästi toimima. Mujal poliitiliste vastuolude tõttu asi eriti ei edenenud. Vasakpoolsed süüdistasid parempoolseid, et nad soovivad endale luua erasõjaväe. Milleks selline militariseerimine jne. Pärast 1925 sai teoks plahvatuslik taassünd. Sündisid naiskodukaitse, noored kotkad, kodutütred (tütarorg-d). 1925 võeti Vähemusrahvuste kultuuri seadus vastu. Seda kasutasid ainult baltisakslased ja juudid. Said oma kultuuri- ja hariduselu juhtida. Neil pidi olema vähemalt 1000 liiget. Teistel vähemusrahvustel ei olnud sellega nii suuri probleeme. Venelased ja rannarootslased elasid kompaktsemalt kui esimesed kaks. Nende käes olid oma ringkondade kohalikud omavalitsused. 1924 märtsis oli ellu kutsutud Akeli vähemusvalitsus
(ehkki formaalselt ei olnud ta riigikaitseline) ning Volkssturm Berliini kaitsel Teise maailmasõja 76 lõppfaasis. Riigikaitseliste organisatsioonidena saab tinglikult käsitada I ja II Maailmasõja aegadel eriti laialt levinud halastajaõdede liikumist ja organisatsioone (NB! Mitte samastada Punase Risti ja Punase Poolkuu rahvusvaheliste organisatsioonide liikmetega - silmas on peetud nt Soome lottatüdrukute või Eestis Naiskodukaitse sarnast organisatsiooni) - ehkki nad täitsid abistavat funktsiooni. § 3. KULTUURAUTONOOMIA ORGANISATSIOONID Kultuurautonoomia põhimõtete ning organisatsiooni loomisel oli Eesti 1920-ndatel aastatel pioneeriks nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Juba tollal fikseeritud põhimõtted olid ja on eeskujuks mitmete rahvusvahelise õiguse aktide väljatöötamisel selles valdkonnas (kaasa arvatud pikemat aega ettevalmistamisel olev vastav ÜRO dokument)