SISUKORD 1.AJALUGU................................................................................................................3 1.1. Naiskodukaitse loomine...............................................................................3 1,2, Naiskodukaitse ideed ja väärtushinnangud..................................................4 1.3. Naiskodukaitse liikmeskond ja juhid.............................................................4 1.4. Naiskodukaitse omapäi................................................................................5 1.5. Käsikäes Kaitseliiduga.................................................................................6 2.NAISKODUKAITSE TEGEVUS TÄNAPÄEVAL.......................................................8 3.NAISKODUKAITSE SÜMBOOLIKA........................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................
Loodi 2. septembril 1927. aastal Detsembris 1924.a loodi esimesed NKK jaoskonnad. Eeskujuks Lotta Svärd NKK peamised tegevusvaldkonnad olid majandus-, toitlustus-, sanitaar- ja propagandaala. 27. juunil 1940.a likvideeriti NKK koos KL. 20. septembrit 1991.a NKK taasloomise tegelik kuupäev, esinaine Dagmar Mattiisen. 1997. aastal tähistas NKK oma 70. aastapäeva. Esinaised läbi aegade 1927–1936 Mari Raamot, Naiskodukaitse esimene esinaine. 1937–1940 Erika Oskar-Männik 1992–2005 Dagmar Mattiisen. 2006–... Airi Tooming Tegevus Koostöö Kaitseliidu, Päästeametiga, Politseiga, „Erna“ seltsiga, Kodanikukaitse seltsiga ning kohaliku omavalitsusega. Üleriigiline NKK spordilaager NKK koormusmatk Tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva ja Võidupüha, lisaks veel Naiskodukaitse aastapäeva, Kaitseliidu
takistanud laskeradade vähesus. Asudes uute laskeradade väljaehitamisele lähtuti põhimõttest, et ühelgi kaitseliitlasel ei kuluks sinna jõudmisel üle ühe tunni. 31. märtsiks 1932 oli kaitseliitlastel kasutada ligi 650 laskerada. Panustamine laskeasjandusele tähendas seda, et 1930-tel aastatel tegid maailma laskespordis ilma Eesti soost laskurid. Mure kodukaitsjate järelkasvu pärast sundis isasid-emasid võtma kaasa ka oma poegi-tütreid. Nii kujunesidki Kaitseliidu ja Naiskodukaitse kõrvale kolmekümnendate aastate teisel poolel noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred. Eriorganisatsioonide tekkega kasvasid Kaitseliidu ülesanded ja vastutus üha suuremaks. Harilikule väljaõppele lisandus noorsookasvatustöö, kuid just nii lõi Kaitseliit aluse oma ridade täienemisele tulevikus. 1940. AASTA KUUM SUVI 17. juunil 1940 marssis punavägi Eestisse. Samal päeval saadeti malevatesse Kaitseliidu
Tere tulemast naiskodukaitse spordivõistlustele. Mul on heameel,et nii paljud julgesid osa võtta spordivõistlustelt ja on näha ka teie naeratavaid nägusi.Räägiks,siis natuke mängudest endast.Mängud koosnevad mitmetest ülesannetest ja rohkest mõtlemisest.Esmaseks mänguks oleks siiski tutvustus mäng ja edasi läheks juba tõsisematele mängudele üle. Mängude eesmärk on pakkuda teile võimalust võtta üksteiselt mõõtu oma võimete tasandil. Mängude väärtus seisneb selles,et tähtis pole võit vaid osavõtt ja mängud ühendavad nii õpingud kui spordi.On üks hea ütlus:et sel ajal kui Jumal mõistust jagas olid mõned trennis,mida teie kohta muidugi öelda ei saa.Oma keha ja vaimu harmoonia saavutamine on ju üks inimlikkuse suurimaid väljakutseid.Olete paljudele naiskodukaitse liikmetele eeskujuks,kes ei julgenud tulla ja oma võimeid proovile panna. Muidugi need mängud annavad teile motivatsiooni harjutamiseks,võistluskogemusi ja enesek...
2) seisukohavõtmine Kaitseliidu kinnisvara omandamise, võõrandamise ja pantimise kohta; 3) Kaitseliidu sissetulekute eest hoolitsemine ning seisukohavõtmine eelarve ja selle täitmise aruande kohta; 4) seisukohavõtmine Kaitseliidu põhikirja ja kodukorra muutmise kohta; 5) muude küsimuste lahendamine, mis ei kuulu keskkogu pädevusse. Kaitseliidu eriorganisatsioonid Kaitseliidu eriorganisatsioonid on Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred. Naiskodukaitse -Naiskodukaitse on Kaitseliidu tegevust ja eesmärke toetav Eesti naiskodanike vabatahtlik ülemaaline organisatsioon. Naiskodukaitse asutamise peamiseks põhjuseks sai see, et naistest oodati abi Kaitseliidu ülesehitamisel. Nimelt jõudsid 1927. aastaks poliitikud üksmeelele selles osas, et Eesti vajab oma iseseisvuse kindlustamiseks vabatahtlikkusel põhinevat riigieelarve välist reservväge
ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. 10. Mis on kaitseliit? Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. 11. Kui palju on Kaitseliidul Eestis liikmeid kokku? Kaitseliitu kuulub üle 13 000 liikme Koos Kaitseliidu eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev pea 23 000 vabatahtliku. 12. Milliseid organisatsioone ühendab veel Kaitseliit? Nimeta! Naiskodukaitse, noorkotkad, kodutütred 13. Milline on Kaitseliidu tunnuslause? Kellelt see ütlus pärineb? Suure sõjaväe juht võib saada lüüa. Suure veendumusega lihtne maamees on võimatu. Konfutsius 14. Kas sa pooldad üldist kaitseväeteenistust või palgaarmeed? Too välja mõlema variandi eelised ja puudused ja tee järeldus!
помощник главного тренера, уровень 3 2014 Тартуский университет, oсновная школа физического практикума 2014 ENTRUM, Молодежное предпринимательство идеи, конкурсы и программы развития 2011 Naiskodukaitse, первая помощь (в ноябре) 2011 Naiskodukaitse, первая помощь (в апреле) Языки Родной язык Эстонский Pусский Устно очень хорошо Письменно очень хорошо Английский Устно хорошо Письменно хорошо Дополнительная информация Владение компьютером очень хорошо
Demokraatia on valitsemine valitud esindajate kaudu Ministeeriumid Justiitsministeerium (kristen Michael), Haridus- ja teadusministeerium (jaak Aaviksoo),Kaitseministeerium (urmas reinsalu),Keskkonnaministeerium (keit pentus-rosimannus),Kultuuriministeerium (rein lang),Majandus-ja kommunikatsiooniminister (juhan parts),Põllumajandusminister(helir-valdor seeder) ,Rahandusministeerium (Jürgen ligi),Siseministeerium (ken-marti vaher),Sotsiaalministeerium (hanno pevkur), Välisministeerium (urmas paet) Maavalitsuse ülesanded: Korraldada ja kordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, planeerida regiooni arengut. Kohaliku omavalitsuse ülesanded Korraldada sotsiaalabi ja-teenuseid, korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, organiseerida ühistransporti, korraldada heakorda ja kekskonnaplaneerimist. Eesti kohtusüsteem I maakohtud, halduskohtud , II ringkonnakohtud, III riigikohus. Õiguskantsler teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse ...
Sünniaeg: 05.04.1991, Pärnu Aadress: Väike-Aru 4-16, 80036, Pärnu Telefon: 58324149 E-post: [email protected] HARIDUSKÄIK 2012 - 2014 Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Majandusarvestus ja maksundus 2010 2012 Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Kodumajandus 1998 - 2010 Keskkool, Pärnu Ülejõe Gümnaasium TÄIENDKOOLITUS Dets 2013 Administreerimis kursus Naiskodukaitse vabatahtlikule juhule, 60h Juuni 2013 Juhtimine praktikas 1, 30 h Juuni 2013 Esmaabi moodul, 16 h Nov 2012 Juhtimine praktikas 2, 30 h Märts 2012 Avalike suhete kursus, 30h Veebruar 2012 Avaliku esinemise kursus, 38h Dets 2009 Toitlustus muudul. 16 h TÖÖKOGEMUS Suvi 2011 Papli kohvik, Klienditeemindaj Suvi 2010 Steffni pizzarestoran, nõudepesija MUU INFO
Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliidul on üle Eesti 15 malevat ja nende tegevust reguleerib 4 juhtmalevat (Alutaguse, Harju, Pärnumaa, Tartu). Kaitseliidul on toetav eriorganisatsioon Naiskodukaitse, mis koondab isamaalisi ja teotahtelisi naisi. Naiskodukaitse liikmed läbivad baaskursuse ning spetsialiseeruvad niinimetatud toetavate struktuuride aladele, nagu näiteks side, toitlustamine, propaganda, meditsiin. Kaitseliidu noorteorganisatsioonid on Noored Kotkad ja Kodutütred, mis koondavad vastavalt noormehi ja neide. Noorkotkaste malevad ja Kodutütarde ringkonnad tegutsevad Eestimaa kõikides maakondades Kaitseliidu juures. Koondustel õpitakse
Maakonda juhib 5aastat maavanem, kelle määrab ametisse Vabariigi valitsus. Linnades ja valdades on volikogud. Maavanem määrab maavalitsuse. ülesanded: Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Kohtusüsteem on asutus mis tegeleb konfliktide lahendamisega. Eestis on kohtusüsteem astmeline: 1) Maa- ja linnakohus(Harju, Viru, Pärnu, Tartu) kriminaal ja tsiviilasjad. Apellatsioon - 30 päeva jooksul võimalus edasi kaevata. 2) Ringkonnakohus (Tartu, Tallinn, Jõhvi) 3) Riigikohus. Kassatsioon - uuritakse eelmisi protsesse. 4) EL kohus. Halduskohus tegeleb eraisikute ja riigiametnike vaheliste tüliküsimustega (3astmeline, apellatsioon) Õiguskantsler - põhiseaduslik järelvalve, juhib oma kantseleid ja võtab osa riigikogu istungitest. A. Jõks. Valitakse 7aastaks, peab olema erapooletu(A-poliitiline) juriidiline kõrgharidus. Kohtuniku...
Elukutselistena saavad selle töö eest palka Kohustuslik ajateenistus Vabatahtlik kodanikualgatus kaitseliit Lk 84-87 Kaitseliit. Millised on kaitseliidu eripärad? Vabatahtlik ,kus on sõjaväeline distsipliin ja allub Kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema kaudu valitsuse käskudele ja korraldustele Kui vanalt võib Kaitseliitu kuuluda? Tegev liige on vähemalt 17-aastane Eesti kodanik ,veel kuuluvad noorliikmed vähemalt 15 aastast, Millised on kaitseliidu eriorganisatsioonid? Naiskodukaitse, Noored Kotkad, Kodutütred Kaitseliidu ja kaitseliidu eriorganisatsigoonide sümboolika. Kotkas mõõgaa -Kaitse liit ( õ lk 86 Lk 88 Kaitseväeteenistus. Kaitseväeteenistuskohustus. Millise vanuseni võib kutsuda ajateenistusse ? 1727aastased (kaasa arvatud) meessoost isikud kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni Reservi ? 60 -aastani Ajateenistus. Reservteenistus. Õppekogunemine 17 aastaseks saamisest ->arstikomisjon -> 8 v 11 kuud Lk 89
Eesti kaitsejõudude olulisemad osad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Kaitsevägi on riiklik relvajõud, mis moodustab põhiliselt ajateenistusse kutsutud kodanikud ja kaadrikaitseväelased. Eesti kaitsevägi koosneb maaväest, mereväest ja õhuväest. Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliit jaguneb 15 malevaks, mis enam-vähem kattuvad maakondadega. Kaitseliidul on ka oma noorteorganisatsioonid -- Noored Kotkad ja Kodutütred. Kaitseliidu tegevust toetab Naiskodukaitse. Riigikaitse ja julgeoleku tagamisega tegelevad ka piirivalve, päästeteenistus ja politsei. Lisaks üldistele politseijõududele eksisteerib ka spetsiaalne julgeolekujõud -- kaitsepolitsei. Kaitsepolitseiamet on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Ta tegeleb spetsiifiliste ülesannetega näiteks kuriteod, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Sellised kuriteod võivad olla näiteks organiseeritud kuritegevus,
3) üksuse valduses ja kasutuses oleva vara, välja arvatud relvade, laskemoona ja muu sõjalise varustuse valitsemine Kaitseliidu keskjuhatuse kehtestatud korras; 4) hoolitsemine üksuse sissetulekute eest; 5) üksuse eelarve ja selle kasutamise aruande koostamine ja esitamine esindajatekogule kinnitamiseks; 6) lepingute sõlmimine keskjuhatuse kehtestatud korras; 7) esindajate valimine keskkogusse; 8) Kaitseliidu liikmeks ja Naiskodukaitse liikmeks vastuvõtmise otsustamine; 9) muud Kaitseliidu põhikirjaga kehtestatud ülesanded. Maleva või sellega võrdsustatud üksuse pealiku ülesanded on: 1) üksuse tegevuse juhtimine; 2) üksuse relvade, laskemoona ja muu sõjalise varustuse valitsemine; 3) esindajatekogu kinnitatud eelarve piires maleva eelarvevahendite käsutamine; 4) sõjalise väljaõppe juhtimine ja järelevalve;
4 Ühel korral sai sõna Heidi Gil (Allikas 4), kes on Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravi kliiniku juhataja. Tema põhisõnum oli, et lillede toetusest saadud raha eest soetatakse Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikliinikule kõnniabiseade nii vigastatud veteranidele kui ka kõigile teistele kliiniku patsientidele. Kuid põhisõnumeid tema edasi ei andnud. Kõneisikuna esines ka Ave Proos, Naiskodukaitse esinaise asetäitja, (Allikas 5) kes rääkis peamiselt, mida lill sümboliseerib. Tema oli kindlasti põhisõnumi edasikandja. Samuti sai sõna ka Urmas Reinsalu (Allikas 10), kelle sõnul on oluline edasi rakendada kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitika järgmisi samme. Tema põhisõnum oli välja tuua, et on vajalik pidada meeles ja toetada mehi ja naisi, kes osalesid relvastatud vabadusvõitluses. Tema ei olnud põhisõnumi edasikandja.
Soome lahe õed Film rääkis Soome ja Eesti naiskodukaitsjatest. Nende koostöö sai alguse 1920ndatel. Soomes sai alguse Lotta Svärdi liikumine ja selle järgi sai ka Eestis alguse naiskodukaitse, kelle ülesandeks oli vajalikku toidukraami tuua, aidata abivajajaid, põetada. Filmis oli väga hästi välja toodud Nõukogude Liidu okupatsioon Eestis. Filmis näidati erinevaid ajaloolisi klippe. Juttu oli NSV Liidu ja Hitleri vahel sõlmitud MRP-st, millega jagati Baltikum. Filmis näidati sinna juurde Poola ohvreid, mis mõjus väga masendavalt, sest kaadrid olid jubedad. 1939. a. toodi Nõukodude Liidu sõjaväe baasid Eestisse, Soome keeldus ning samal aastal soomet rünnati ning sellega algas Talvesõda, mis kestis 1940. a märtsini. Näidati Nõukogude Liidu terrori pärast hukkunud inimesi, mis näitas kui kole see aeg tegelikult oli. Inimeste jutud, kes olid selle üle elanud kõlasid sinna juurde väga tõeliselt ning näitasi...
järgmistel aladel: Eesti loodus, Eesti ajalugu, Kodutütarde teadmised ja oskused, käitumine, loovus, matkatarkused ning skaudioskused, turvalisus. Mida kõrgem on järk seda rohkem peab järgu sooritaja teadma. Selleks, et saada I järku, peab kodutütar kaitsma noortemagistritöö, mille järel omistatakse talle noortemagistri tiitel. Järgukatsed on kirjas kodutütre isiklikus järgutunnistuses, vaata Lisa 1. Organisatsiooni tekkimine Eestis Samaaegselt Kaitseliiduga hakkas Naiskodukaitse looma enda juurde tütarlaste organisatsiooni. Põhimääruse väljatöötamisega asus tegelema Mari Raamot. Esimesed rühmad tekkisid juba 1931. aastal. 19. jaanuaril 1932. aastal kinnitas Kaitseliidu ülem J. Roska (hiljem Orasmaa) esimese variandi “Kodutütarde” põhimäärusest. Seda päeva loetakse Kodutütarde organisatsiooni asutamispäevaks (Evald Uustalu 1962). Organisatsiooni sümboolika
asusid Pori jõe parema kalda künklikul maastikul. Pärast 5 aastat kestnud õpinguid Sipe ministeeriumikoolis (Vana-Kuuste) astus 1910. aastal Tartu Õpetajate seminari. Kooli lõpetamise järel 1914. aastal palus ta ennast määrata Kambja külakooli õpetajaks, sest I Maailmasõtta mobiliseeritud õpetajate puuduse tõttu ähvardati külakool sulgeda. Julius Kuperjanov laulatati Alice Johansoniga 24. veebruaril 1918 Kambjas Alice Kuperjanov sai hiljem tuntuks aktiivse Naiskodukaitse tegelasena. Alice oli sündinud 1894. Ta küüditati 1941 ja mõrvati 1942. aastal Nõukogude Liidus. Mälestuse jäädvustamine Julius Kuperjanovi nime kannavad tänavad Tartus, Valgas ja Põltsamaal. Samuti loodi 23. detsembril 1938. aastal kolonelleitnant J. Soodla eestvõtmisel Kuperjanovi Partisanide Polgu Selts, kelle järglaseks tänases taasiseseisvunud Eesti Vabariigis peab end J. Kuperjanovi Selts. Selts asutas 2010. aastal
Daniel pere tagasi Eestimaale. Elama asuti ema Liisa esivanemate Lalli tallu.Pärast 5 aastat kestnud õpinguid Sipe ministeeriumikoolis, astus ta 1910. aastal Tartu Õpetajate seminari. Kooli lõpetamise järel 1914. aastal palus ta ennast määrata Kambja külakooli õpetajaks, sest I Maailmasõtta mobiliseeritud õpetajate puuduse tõttu ähvardati külakool sulgeda. Julius Kuperjanov laulatati Alice Johansoniga 24. veebruaril 1918 Kambjas. Alice Kuperjanov sai hiljem tuntuks aktiivse Naiskodukaitse tegelasena. Alice oli sündinud 1894. Ta küüditati 1941 ja mõrvati 1942. aastal Nõukogude Liidus. ALICE KUPERJANOV SÕJAMEHEKARJÄÄR 1915. aasta veebruaris mobiliseeriti Kuperjanov Vene armeesse ja paisati Esimese maailmasõja keerisesse. Pärast riviõppust Novgorodi tagavarapataljonis saadeti Kuperjanov sama aasta kevadel Petrogradi lipnikkude kooli, mille lühiajaliste lipnikekursuste lõpetamise järel määrati 5.
KAITSEJÕUD Markus Andreas Henrik Link 08.12.2010 Sisukord 1) Kaitsejõudude jagunemine 2) Kaitseväe peamised ülesanded 3) Maavägi 4) Merevägi 5) Õhuvägi 6) Kaitseväeteenistuse kohustus 7) Kaitseliit 8) Ajateenistus 9) Kaitsepolitsei 10) Eesti Kaitseväe tehnika Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja riigi kaitse. Kaitsejõudude olulisemad osad: Kaitsevägi Kaitseliit Maaväg Mereväg Õhuväg Eriorganisatsioon i i i Malevad id Kaitseväe peamised ülesanded Osutada relvastatud vastupanu agressorile, teavitada maailma puhkenud sõjast. Abistada tsiviilelanikke kriisiolude...
Jalaväebrigaad. Teiseks väeliigiks on merevägi, mis kontrollib ja kaitseb Eesti teritoriaalvete julgeolekut. Kolmandaks väeliigiks on õhuvägi, mis kontrollib riigi õhuruumi, ning tagab õhukaitse. Kaitsejõudude sekka kuulub ka Eesti Kaitseliit, mis on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseorganisatsioon. Ülesandeks on suurendada kodanike vabat tahet osaleda Eesti iseseisvuse kaitses. Kaitseliidu eriorganisatsioonideks on: Naiskodukaitse, Kodutütred ja Noored Kotkad. Kaitseväe toimimise efektiivsuse aluseks on kaitseväedistsipliin- teenistuskohustus ja kaitseväe kord, mida peavad täpselt täitma kõik kaitseväelased (isik tegevteenistuses). Kaitseväekohuslasena peab ta täitma kõrgematelt võimudelt saadud käske, mis on täpne, selge, lühike ja kindel. Käskude eiramisel ja mitte täitmisel võib kaitseväelane saada karistuse, mis on määratud ülema poolt. Sõjalise väljaõppe üks tähtsamaid osi on riviõpe
24. Maa-, mere- ja õhuväeks 25. kaitseliit- kaitseministeeriumi alla kuuluv vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvastatud riigikaitse organisatsioon 26. Piirkondlikud malevad(maakonnas 1 e. 15 üle Eesti) 27. tsiviilkontroll- valitsuse kontroll kaitseväe üle 28. 03.09.1991.a Ülemkogu 29. Ajateenistuse asendus, pääste-, sotsiaalhooldus- või hädaabitööd. Kestab 16-24kuud 30. Riho Terras, abistab Kaitsejõudude Staap 31. Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred 32. kaitseminiter- Mart Laar 33. Riigikaitseosakond 34. President
Eesti Vabariigi 99. Kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul Üles rivistatud: • 40 liputoimkonda • 5 kompaniid • 4 patareid • 22 rühma • 3 orkestrit • 5 teenistus koera • 109 ühikut tehnikat • kokku osalejaid 1053 Eesti Vabariik Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Liputoimkond Reservohvitserid: • Indrek Reismann • Lippur: Alar Nigul • Lipu saatorid: Tiit Riisalo, Alo Tamm Eesti Kaitsevägi • Juhataja: kindral Riho Terras • Peakaplan: major Gustav Kulsar Liputoimkond • Kolonel Alar Kalmus • Lippur: major Tanel Lelov • Lipu saatorid: major Anneli Kajamaa, kaptenmajor Arto Reinmaa Maavägi • Ülem: kolonel Veiko-Vello Palm Liputoimkond • Indrek Raudsepp • Lippur: major Ivar Sammal • Lipu saatorid: Marten Rumel, Ingmar Viires Õhuvägi • Kolonel Jaak Tarien • Kopterit R-44 • NATO lennukit AWACS E-3A ...
RIIGIKAITSE 1. Nimetage nn. totaalseid riike (hetkeseisuga) Põhja-Korea 2. Kuidas sundida teisi riike oma tahtmise järgi tegutsema? Vägivald, majanduslikud meetmed, diplomaatia, siserahutuste korraldamine, psühholoogiline sõda. 3. Mis on strateegia ja mis on taktika? Strateegia on suur pilt, näiteks eesmärki võita tagasi sõjas kaotatud alad, võita sõjas mõni uus ala vms. Taktika on lahingu ettevalmistamise ja läbiviimise teooria ning praktika, mida rakendatakse ellu läbi allüksuste, üksuste ja kõrgemate väekoondiste. 4. Kus leiutati ,,faalanks" ? Kreekas 5. Peale millist sündmust algas üleminek üldisele sõjaväekohustusele? PRANTSUSE REVULUTSIOON. Tollal sõjanduses toimunud murrangu käigus leidsid aset ka põhimõttelised muudatused relvajõudude komplekteerimises: algas üleminek üldisele sõjaväekohustustele ja selle alusel massiarmeede loomine 6. Millal jõudsid Eestisse (hiljemal...
takistanud laskeradade vähesus. Asudes uute laskeradade väljaehitamisele lähtuti põhimõttest, et ühelgi kaitseliitlasel ei kuluks sinna jõudmisel üle ühe tunni. 31. märtsiks 1932 oli kaitseliitlastel kasutada ligi 650 laskerada. Panustamine laskeasjandusele tähendas seda, et 1930-tel aastatel tegid maailma laskespordis ilma Eesti soost laskurid. Mure kodukaitsjate järelkasvu pärast sundis isasid-emasid võtma kaasa ka oma poegi-tütreid. Nii kujunesidki Kaitseliidu ja Naiskodukaitse kõrvale kolmekümnendate aastate teisel poolel noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred. Eriorganisatsioonide tekkega kasvasid Kaitseliidu ülesanded ja vastutus üha suuremaks. Harilikule väljaõppele lisandus noorsookasvatustöö, kuid just nii lõi Kaitseliit aluse oma ridade täienemisele tulevikus. 1940. AASTA KUUM SUVI 17. juunil 1940 marssis punavägi Eestisse. Samal päeval saadeti malevatesse Kaitseliidu
Rinnas kanti lottade nõela. Külmaga kanti hundinahast kasukat. (http://saaremaa.kaitseliit.ee/et/eesti-ja-soome- vabatahtlike-koostoo-jatkub) Ajalugu- Siberi hirm Teise Nõukogude okupatsiooni ajal (1944– 1991) oli Naiskodukaitse keelatud. Repressioonide kartuses hävitasid paljud endised liikmed oma vormiriided, aumärgid, liikmekaardid ja fotod. Kuulumist Naiskodukaitsesse ei meenutatud isegi perekonnaringis. Karistused organisatsiooni kuulumise eest võisid ulatuda pahandustest töökohtadel kuni Siberisse saatmiseni. 1949. aasta suurküüditamine puudutas kõige
J.Vilms- eesti esimene kohtuminister. Sai tuntuks vaikiva ajastu nime all. J.Tõnisson-riigiteadlane, poliitik, õiguse teadlane, korduvalt olnud EV riigivanem, sai tuntuks jõulise kõnemehena. J.Poska- eesti riigimee, Vene tsaaririigi kokkuvarisemise järel sai j.poskast eestimaa kubermangu komissar. Landeswehr- kuramaa ja liivimaa rüütelkonna poolt organiseeritud koondis J.Kuperjanov-Eesti väejuht, Eesti vabadussõja kangelane. Auastmelt leitnant. Sai tuntud naiskodukaitse tegelasena. J.Soots-eesti sõjaväeline ja poliitik. Saksa Okupatsioon-territooriumite vallutamine ja kontrollimine saksamaa relvajõudude poolt 1. Ja 2. Ms ajal. Saksamaa vallutas eesti 1941 aastal ning okup. Kestis kuni 1944 aasta sügiseni. Compiegne vaherahu, lõppes 1.ms- lõpetas 4a3k13p kestnud sõja.(1914-1918) Eestimaa sõja-revolutsioonikomitee-4 novembril 1917 tallinnas sotsialistlike parteide ja tööliste nõukogude poolt läbi viidud Eesti Nõukogude 2
2002.aastal kogus see kinodes umbes 167 000 vaatajat ning hoiab enda käes Eesti viimaste aegade kinokülastusrekordit, DVD-de müügist rääkimata. Oma riigi sünd on eestlasele tähtis, seda näitab ka TV-sarja "Tuulepealne maa" populaarsus. Selle sarja vaatajate vanus ulatus kuuendast eluaastast kaheksakümne kuuendani, nagu näitas sugulaste ja tuttavate seas läbiviidud kiire küsitlus. Et vajaduse korral minnakse uuesti oma riiki kaitsma, seda näitavad Kaitseliidu 15 maleva ja Naiskodukaitse olemasolu. Igalühel meist on olemas tuttav kaitseliitlane... ja keegi meist ei tunne kedagi, kes oleks Riigikogu liikmega kuluhüvitamisele kuuluvalt väljas söömas käinud. Võib-olla on see valmidus oma riigi kaitsmise kaudu oma kodu ja peret kaitsta vähem metsarahva ning rohkem idaviikingite iseloomu avaldus. Aastatuhandete jooksul on meie esivanemates segunenud väga erinevate hõimude ja rahvaste verd. Läänemeri on olnud piiriks, kust kaugemale
alates 6. maist 2002. aastast pr Angelika Naris. 1932. aastal kinnitas Kaitseliidu peastaap esimese variandi “Kodutütarde” põhimäärusest. Lõplik variant, mis kehtis 1940. aastani, kinnitati 5. veebruaril 1934. aastal. Põhimääruse järgi oli Kodutütarde eesmärgiks kõlbliku isiku, hea kodaniku ning oma ülesannete kõrgusel seisva naise ja ema kasvatamine. Motoks oli sama hüüdlause, mis noorkotkastel: “Isamaa Auks – alati valmis”. Tütarlaste laagritesse suhtus Naiskodukaitse esialgu tõrjuvalt, kuni 1936. aastal korraldas Pärnu ringkond esimese laagri Reius. See õnnestus ja juba järgmisel suvel toimus üleriigiline laager Elva lähedal Vapramäel. Sellised laagrid kujunesid iga – aastaseks traditsiooniks. Kodutütarde tegevusaastad 1932-1939 näitasid edu kõikidel tegevusaladel. Juba alguses seadis keskjuhatus esmaseks ja kõige tähtsamaks ülesandeks kodutütarde üksustele juhtide ettevalmistamise. Aastate jooksul toimus juhtide väljaõpe kursuste kaudu
ÕHUvägi lahingukool MEREvägi jne õppeasutused. Kõikidel väeüksustel on oma staabid,staabi- ja tagalakeskused Eesti Kaitseringkonnad: PÕHJA, KIRDE, LÕUNA, LÄÄNE Kaitseliit on kaitsejõudude osa, kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon selle eriorganisatsioonid: kodutütred, noored kotkad, naiskodukaitse Kaitseväekohustuslane 16. kuni 60. Eluaastani kutsealune võetakse arvele kui ta saab 17 ajateenistusse kutsutakse 18-27 KRA arstlik komisjon hindab kutsealuse kaitseväeteenistuskõlblikkus www.KRA.ee Kaitseväeteenistus 11kuud / 8kuud SBK sõduri baas kursus EK erialakursus
Juhan Lumiste ja Gruusia president Mikheil Saakasvili. 2001. aastal, Eesti Vabariigi 83. aastapäeval autasustas Vabariigi president Jüri Kaske teenete eest Tori kiriku taastamisel Valgetähe viienda klassi ordeniga. Tekstiilikunstnik Lea Valter kinkis pühakojale vaiba, millel on kujutatud okaskroon ja selle keskel tikitud kristliku sümbolina rist. Võidupüha eelsel jmalateenistusel, 17. juunil 2001 kinkis Naiskodukaitse kogudusele lipu, mille andis üle Naiskodukaitse ülem Dagmar Mattiisen. Lipp valmistati heraldika- kunstnik 7 Priit Herodese kingitud kavandi järgi Tallinna lipuvabrikus. Lipu valgel kangal on punane mantova rist ja selle peal kuldkollase äärisega mustal sõõril heraldiliselt vasakule suunatud mõõka hoidev hõbehall soomusvarrukas käsi ning kaarjas E täht. Lipu vardapoolses ülemises nurgas on Tori valla vapp. Vardaehiseks on kuldne rist, mille peal punane heraldiline roos,
Maakonnad ja omavalitsused. 1. Kas maakond on omavalitsus- või riiklik üksus? Maakond on riiklik üksus. 2. Millised on maavanema ja maavalitsuse ülesanded? Kuidas pannakse ametisse maavanem? Maavanema ülesanne: maakonna juhtimine. Maavalitsus: maakonna riikliku halduse teostamine; käsutada riigivara; korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. Planeerida regiooni arengut. Maavanem pannaks ametisse viieks aastaks. Selle nimetab ametisse valitsus, kuid on vajalik, et nõus oleksid ka maakonna omavalitsuse esindajate koosolek. 3. Mida tähendab, et vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused? See tähendab, et neil on oma valitud esindusorgan volikogu ja oma eelarve. 4. Milline on kohaliku omavalitsuse ülesehitus? Valla/linnapea, valla/linnavalitsus, volikogu, volikogu esimees. 5. Millised on omavalitsuse peamised ülesanded? Omavalitsuse peamised ülesanded on korraldada sotsiaalabi ja teenuseid; korralda elamu- ja ...
Läbivat suurtähte (s.t ka liigisõnad suurega) kasutatakse ametlikes tekstides (dokumentides, pitsatitel jmt): Tartu Ülikool, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Vabariik, Eesti Kaitsevägi,, Vanemuise Kontserdimaja, Euroopa Liit ~ euroliit, Euroopa Komisjon, euro - Asutuste allüksuste nimetused kirjutatakse väikese algustähega: Kaitseliidu Tartu maleva esimene malevkond, Naiskodukaitse Tartu ringkonna akadeemilise jaoskonna juhatus, siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond. Täiesti väär on om-s käändes nimi pärast liigisõna: 1kompvekid Teekonna, ^spordiklubi Ringi. ÕIGE: Teekonna kompvekid, Rini spordiklubi 1 Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii...kui ka ette koma ei panda. ordenid ja autasud: Vabadusrist, Kuldne Palmioks, Maarjamaa Risti orden
parema kalda künklikul maastikul. 5 aastat õppis Kuperjanov Sipe ministeeriumikoolis ning peale seda astus 1910. aastal Tartu Õpetajate seminari. Kooli lõpetamisel 1914. aastal palus ta ennast määrata Kambja külakooli õpetajaks, sest I Maailmasõja tõttu ähvardati külakool sulgeda. Julius Kuperjanov laulatati Alice Johansoniga 24. Veebruaril 1918 Kambjas. Alice Kuperjanov sai hiljem tuntuks aktiivse Naiskodukaitse tegelasena. Alice oli sündinud 1894. aastal, ta küüditati 1941 ja mõrvati 1942. aastal Nõukogude Liidus. 1915. aastal, veebruaris mobiliseeriti Kuperjanov Vene armeesse ja paisati Esimese Maailmasõja keerisesse. Pärast riviõppust Novgorodi tagavarapataljonis saadeti ta sama aasta kevadel Petrogradi lipnikkude kooli, mille lühiajaliste lipnikekursuste lõpetamise järel määrati 5. Kiievi Grenaderipolku luurajate komando ülemaks, mis asus Valgevenes Baranovitsi
omavalitsustelt, seltsidelt, ühingutelt, ärimeestelt ja ametnikelt J. Randwere (Ap.-Õigeusu Wõrumaa praost), Antsla Põllumeeste Selts, Räpina-Linte Piimaühing, Räpina-Wõhandu Piimaühing, Kõlleste-Kioma Piimaühing, Kähri Piimaühing, Wõrumaa Õpetajate Liit, Wõru Õpetajate Ühing, Wäimela Põllutöökool, Dr. Fr. Reinhold Kreutzwaldi Mälestuse Jäädwustamise Selts, Wõru postkontori ülem ja teenijaskond, Antsla malewkonna orkester ja orkestri päälik, Teater ,,Kannel", Naiskodukaitse Laitsna-Rogosi jaoskond, Uue-Antsla Tuletõrje Ühing, Eesti Pank Wõru osakond, Ü.E.N.Ü. Kärgula osakond, Tsooru Haridusselts, A.-S. ,,Tekla" Wõru osakond, Ü.E.N.Ü. Sadrametsa osakond, Saaluse Wabatahtlik Tuletõrje Ühing, Kõrgepalu Rahwaraamatukogu Ühing, Wiitina Maanaiste Selts, Antsa metskond, Räpina Haridusselts, Ü.E.N.Ü. Karilatsi osakond, Dr. K. Andrejew (Roosa jaoskonna loomaarst), Kindlustusselts ,,EESTI" Petseri osakond, P.
ja 19.juunil oma relvad kogunemispunktidesse tooma.(L.Lõhmus 2009, 54) Relva äraandmise käsku, eirati mõnel pool, selleks kasutati erinevaid võimalusi. Näiteks anti arveloleva relva asemel ära mõni vanem kasutuskõlbmatu relv või teatati relva varastamisest või hävimisest. Püüti relvi ka ära rikkuda, kuna kardeti, et neid samu ära antud relvi hakatakse hiljem kasutama eestlaste vastu. 27.juunil likvideeriti kogu Kaitseliit, päev hiljem Noored Kotkad, Kodutütred ja Naiskodukaitse. (P.Silla 2002 99) ,,Kaitseliit oli formeeritud ja treenitud totaalkaitseks ammu enne, kui see termin kasutusele võeti. See oligi põhjus, miks Stalin Eesti anastamise käigus nõudis eelkõige kaitseliidu laialisaatmist."(J.Toomepuu, ,,Kultuur ja Elu" nr 3/2006) Nõukogude Liidu hirmu Kaitseliidu vastu näitas selgelt kas see, et esimesed Nõukogude Liidu poolt represeeritud olidki just Kaitseliidu ohvitserid ja allohvitserid(http://www.kaitseliit.ee/index.php? cat_id=47&op=body) 1.5
aasta. Ausamba asukohaks valiti Treieli mäe nõlv Tallinna-Tartu maantee ääres, sest samba algne asukoht jäi teeõgvenduste alla. Muudeti ka mälestusmärgi materjali ja välisilmet. Ardu lahingu mälestusmärk meenutab Tallinn-Tartu maanteel liiklejatele Vabadussõjas saavutatud tähtsat võitu. Harju-Jaani Avati arvatavasti 06.10.1935 Harju-Jaani kihelkonnast pärit meestele pühendatud mälestusmärk asus Raasikul Harju-Jaani kiriku aias. Samba püstitamise idee pärines Naiskodukaitse kohaliku organisatsiooni liikmetelt. Mälestusmärgi valmistas kujur Artur Mihkelson, samba aluse tegi insener Konik. Graniidist ausamba esiküljele raiuti 15 Vabadussõjas langenud, tagumisele küljele aga 28 Esimeses maailmasõjas hukkunud Harju-Jaani kihelkonnast pärit mehe nimed. Samba maksumuseks kujunes 800 krooni. Mälestusmärgi avapidustused olid 6. oktoobril 1935. aastal. Kõnega esines Kaitseliidu kindralmajor Johannes Orasmaa, samba pühitses EELK praost Jakob Aunver.
päevases politseitöös. Kotkad on vabatahtlikud ühendused, Peale otsese sõjalise väljaõppe annab kelle eesmärk on süvendada rahvus- Kaitseliit oma liikmetele muidki elus tunnet ja armastust isamaa vastu ning vajalikke oskusi ja kogemusi. Kaitse- aidata kaasa rahva kaitsetahte kasva- liitlased on otsustavalt tegutsedes ja tamisele. parameedikuoskusi kasutades pääst- Naiskodukaitse on 1927. aastal loo- nud nii mõnegi eluohtlikku seisundis- dud Kaitseliidu eriorganisatsioon, se sattunud inimese. Reservohvitserid kes koondab isamaalisi ja teotahteli- saavad põhitööst vabal ajal rakendada si naisi kogu Eestist. Naiskodukaitse juhioskusi vabatahtlike kaitseliitlaste
3.1937-1.12.1939) 1937 valiti Soome presidendiks Maaliidu Kyösti Kallio SDP toel. Kallio oli nõus Maaliidu (5 kohta), SDP (5 kohta) ja Progressiivse partei (2 kohta, PM) koondvalitsusega, mis jõi püsima kuni Talvesõjani. Konsolideeris Soome ühiskonda ja süvendas parlamentalismi II MS eel! Sotsiaalseadusandluse arendamine: näiteks 1937: vanadus- ja töövõimetuspensioniseadus ja sünnitoetused, 1939: suvepuhkuse seadus. Soome IV president Kyösti Kallio (1937-1940), Maaliit. Naiskodukaitse Lotta Svärd (1920-1944) Soome välispoliitika 1930. aastate II poolel 1935 Kivimäki valitsus deklareeris, et Soome järgib oma välispoliitikas Skandinaavia erapooletuspoliitikat. Välispoliitikas ei toetatud enam Rahvasteliidule 1938. aastast alates. 1935-37 käivitus uus baasrelvastuse hankimise programm: probleemiks rahapuudus. Kava läks läbi parlamendis 1938 (poolt ka SDP). Soome välispoliitiline hinnang oli, et riigi erapooletust ei pea
Pärast VS lõppu oli Kaitseliit langenud varjusurma. Ülemaalisest org-st rääkida 20 aastate alguses ei saa. 1924 suvel alustati Kaitseliidu taasloomise katseid. Lõuna-Eestis Ernst Põdderi juhtimisel hakkas asi üsna hästi toimima. Mujal poliitiliste vastuolude tõttu asi eriti ei edenenud. Vasakpoolsed süüdistasid parempoolseid, et nad soovivad endale luua erasõjaväe. Milleks selline militariseerimine jne. Pärast 1925 sai teoks plahvatuslik taassünd. Sündisid naiskodukaitse, noored kotkad, kodutütred (tütarorg-d). 1925 võeti Vähemusrahvuste kultuuri seadus vastu. Seda kasutasid ainult baltisakslased ja juudid. Said oma kultuuri- ja hariduselu juhtida. Neil pidi olema vähemalt 1000 liiget. Teistel vähemusrahvustel ei olnud sellega nii suuri probleeme. Venelased ja rannarootslased elasid kompaktsemalt kui esimesed kaks. Nende käes olid oma ringkondade kohalikud omavalitsused. 1924 märtsis oli ellu kutsutud Akeli vähemusvalitsus
Pärast VS lõppu oli Kaitseliit langenud varjusurma. Ülemaalisest org-st rääkida 20 aastate alguses ei saa. 1924 suvel alustati Kaitseliidu taasloomise katseid. Lõuna-Eestis Ernst Põdderi juhtimisel hakkas asi üsna hästi toimima. Mujal poliitiliste vastuolude tõttu asi eriti ei edenenud. Vasakpoolsed süüdistasid parempoolseid, et nad soovivad endale luua erasõjaväe. Milleks selline militariseerimine jne. Pärast 1925 sai teoks plahvatuslik taassünd. Sündisid naiskodukaitse, noored kotkad, kodutütred (tütarorg-d). 1925 võeti Vähemusrahvuste kultuuri seadus vastu. Seda kasutasid ainult baltisakslased ja juudid. Said oma kultuuri- ja hariduselu juhtida. Neil pidi olema vähemalt 1000 liiget. Teistel vähemusrahvustel ei olnud sellega nii suuri probleeme. Venelased ja rannarootslased elasid kompaktsemalt kui esimesed kaks. Nende käes olid oma ringkondade kohalikud omavalitsused. 1924 märtsis oli ellu kutsutud Akeli vähemusvalitsus
(ehkki formaalselt ei olnud ta riigikaitseline) ning Volkssturm Berliini kaitsel Teise maailmasõja 76 lõppfaasis. Riigikaitseliste organisatsioonidena saab tinglikult käsitada I ja II Maailmasõja aegadel eriti laialt levinud halastajaõdede liikumist ja organisatsioone (NB! Mitte samastada Punase Risti ja Punase Poolkuu rahvusvaheliste organisatsioonide liikmetega - silmas on peetud nt Soome lottatüdrukute või Eestis Naiskodukaitse sarnast organisatsiooni) - ehkki nad täitsid abistavat funktsiooni. § 3. KULTUURAUTONOOMIA ORGANISATSIOONID Kultuurautonoomia põhimõtete ning organisatsiooni loomisel oli Eesti 1920-ndatel aastatel pioneeriks nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Juba tollal fikseeritud põhimõtted olid ja on eeskujuks mitmete rahvusvahelise õiguse aktide väljatöötamisel selles valdkonnas (kaasa arvatud pikemat aega ettevalmistamisel olev vastav ÜRO dokument)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
