Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"saapa" - 59 õppematerjali

thumbnail
16
docx

Suusatamine klassikaline sõidustiil

vedelikul keha pinnalt aurustuda, jättes nii keha ümber kuiva õhukihi. Õhk on aga teatavasti halb soojusjuht. Kandes sellist pesu suusakombinesooni all, ei tohiks külm näpistada ka kuni 15 kraadise pakase puhul. Suusasaapad ei tohi olla väiksemad, pigem olgu need pool numbrit kuni number suuremad. Kui saabas on tihedalt ümber ja pigistab, siis hakkab jalg külmetama. Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist (http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine, 2015) 5 3. Klassikalise sõiduviisi energiakulu Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega.

Sport → Kehaline kasvatus ja sport
13 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Suusatamine

Õhk on aga teatavasti halb soojusjuht. Kandes sellist pesu suusakombinesooni all, ei tohiks külm näpistada ka kuni 15 kraadise pakase puhul. Suusasaapad ei tohi olla väiksemad, pigem olgu need pool numbrit kuni number suuremad. Kui saabas on tihedalt ümber ja pigistab, siis hakkab jalg külmetama. Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist. (http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine/ ) 3. Õige suusa valimine Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 – 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline:

Sport → Kehaline kasvatus
4 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Suusatamine

keha ümber kuiva õhukihi. Õhk on aga teatavasti halb soojusjuht. Kandes sellist pesu suusakombinesooni all, ei tohiks külm näpistada ka kuni 15 kraadise pakase puhul. Suusasaapad ei tohi olla väiksemad, pigem olgu need pool numbrit kuni number suuremad. Kui saabas on tihedalt ümber ja pigistab, siis hakkab jalg külmetama. Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist. Positiivsed küljed Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid. Kuigi liikumine on sarnane käimisele ja jooksmisele, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele märksa väiksem. Seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab

Sport → Kehaline kasvatus
4 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Füüsiline ja motoorne areng

10b Esimene eluiga ja väikelapseiga Esimene eluaasta: Intensiivne areng ja kasvamine. Kasv 25cm ja kaal kolmekordistunud. Tunnetuslik ja sotsiaalne areng. Väikelapseiga: Motoorne käitumine piiratud. Mida laps on suuteline tegema 4;6;8 kuuselt ning 1; pooleteist ja 2 aastaselt. Koolieelikuiga ja kooliiga Koolieelikuiga: 2. kuni 6. eluaastani. Motoorne areng täiustub. On suuteline sooritama keerulisemaid tegevusi (nt: saapa paelade sidumine). Kooliiga:  6. kuni 11. eluaastani. Kordinatsiooni areng. Õpib joonistama ja kirjutama. Puberteet ja varane täiskasvanuiga Puberteet ehk murdeiga: 11. kuni 16. eluaastani. Tüdrukud kasvavad kiiremini. Kasvamine lõppeb tavaliselt noorukieas 16.-20. eluaasta paiku. Varane täiskasvanuiga: 20. kuni 40. eluaastani. Inimesed on oma füüsiliste võimete kõrgtasemel. Keskmine- ja hiline täiskasvanuiga Keskmine täiskasvanuiga: 40-60 aastaselt.

Psühholoogia → Üldaine arengupsühholoogia
15 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Itaalia

Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad saared.Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Kliima · Itaalias on klassikaline vahemereline kliima, pehme vihmase talve ja kuuma ning kuiva suvega. Suvel kuni +42°C ja talvel kuni -11°C. Aasta sademete hulk on 500-1000 mm. · Alates 1950­ndatest Majandus aastatest kuulub Itaalia maailma tugevaimate majandusriikide hulka. Kokkuvõte · Saapa kujuline Itaalia ulatub Lõuna-Euroopas kaugele Vahemerre. Tal on ühine piir Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Maa ida- ja lääne- ranniku vahel kõrguvad Apenniinid, mis jaotavad Itaalia pikkupidi kaheks. Kasutatud materjalid · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/itaalia_evekangro · http://www.estemb.it/est/itaalia · http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia · http://www.tlu.ee/~raine89/atv/02/itaalia%20loodus.jpg · http://www.tlu

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Venemaa olukord 19. sajandi lõpul

Venemaal toimub majandus puum. Räägitakse veel Venemaa võidust 1812. a. kus venemaa sai võidu ning suutis ennast ära elatada kümmekond aastat. Räägiti veel et Venemaal olid väga hea statistika, kuna inimestel oli palju aega. Aleksander III valitsusaeg oli rahulik. Inimestel on kogu aeg kogu aeg midagi teha. Vene ­ Jaapani sõda sai alguse,kui Nikolai sai ühelt hullunud Jaapani ohvitserilt mõõgaga vastu pead. Ta kandis kogu viha jaapani rahva peale. Saapa vabrikutel oli hea kui sõda tulek , kuna siis saab teenid suurt kasu saabaste pealt. Toimus Venemaa ja Jaapani sõda.

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Suusatamise kontrolltöö

nii keha ümber kuiva õhukihi.. Kandes sellist pesu suusakombinesooni all, ei tohiks külm näpistada ka kuni 15 kraadise pakase puhul. Suusasaapad ei tohi olla väiksemad, pigem olgu need pool numbrit kuni number suuremad. Kui saabas on tihedalt ümber ja pigistab, siis hakkab jalg külmetama. Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist. 4. Suusavarustus : suusad (suuskade pikkus), kepid (keppide pikkus) Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline

Sport → Sport
10 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Viimne reliikvia

Viimne reliikvia Neti, Marju, AnnaMaria, Kelly Sisu Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ning pruudi suguvõsa. "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Eesti filmi sajanda juubeli puhul 2012. aastal valiti "Viimne reliikvia" parimaks nii filmikildude kui ka filmilaulude poolest. Lavastaja Grigori Kromanov Produtsent Raimund Felt Stsenaarium Arvo Valton Peaosades Aleksandr Goloborodko Ingrida Andrina Elsa Radzina Muusika Uno Naissoo Tõnu Naissoo...

Kirjandus → Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
2
wps

Kokku- ja lahkukirjutamine

1.NIMISÕNADE KOKKU-JA LAHKUKIRJUTAMINE. NIMISÕNA+NIMISÕNA Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes, siis kirjutame selle järgneva nimisõnaga kokku. Nt: a) jalgpall, puuleht. b) naisarst, medõde, sinilill. Kui täiendsõna on nimisõna ainsuse omastavas käändes, siis sõltub kokku-lahku kirjutamine küsimusest. a) küsimused kelle, mille näitavad kuulumist ja sellised sõnapaarid kirjutame lahku. Nt: saapa paelad, sinu õpik. b) küsimus missugune näitab liiki või laadi, sellepärast sellise sõnapaari kokku. N: kooliõpik, juturaamat. OMADUSSÕNA+NIMISÕNA Omadussõna ja nimisõna kirjutatakse üldjuhul lahku. N: must aken , kuum päike. Kui omadussõna ja nimisõna moodustavad mingi uue mõiste, siis kirjutame sellise sõnapaari kokku. N: noor kotkas-kirjutame põhireegli järgi kokku. Noorkotkas- tekib uus mõiste ( noorte organisatsiooni liige ).

Eesti keel → Eesti keel
141 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Suusavarustus

Murdmaa Suusavarustus K e h a l i n e k a s v a t u s S t e f a n i K a s k X a k l a s s P i r i t a M a j a d u s g ü m n a a s i u m Mis kuuluvad varustusse? Saapa valimine Uisusaabas on spetsiaaluisu jaoks mõeldud, on ülevalt toestatud. Klassikasaabas on madalama toestusega. Erinevus kummijäikuses, kuid klambrisüsteemid on samad. Kombisaapaga saab mõlemat stiili sõita, tald on pehmem kui uisusaapal, kinnitused on suhteliselt samad. Tippsuusatajatel on alati 2 paari saapaid, kuid kombisaabas ajab asja ära (muidu hävitakse ajas). Salomoni saapaid ei saa Rottefella suusaklambritele panna, saabas peab olema samast firmast mis klambergi.

Sport → Suusatamine
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Itaalia kokkuvõte

Kokkuvõte Kõrgekontsalise saapa kujuline Itaalia ulatub Lõuna-Euroopas kaugele Vahemerre. Tal on ühine piir Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Maa ida- ja lääne- ranniku vahel kõrguvad Apenniinid, mis jaotavad Itaalia pikkupidi kaheks. Lumistest Alpidest maa keskosani ulatuv Põhja-Itaalia on haljendav ja viljakas. See hõlmab nii Po jõe laias ja tasases orus paiknevad põllumajandusmaad kui ka suured tööstuslinnad Torino ja Milano. Põhjaosa tehased toodavad autosid, riiet, rõivaid ja elektrikaupa. Need tooted on aidanud Itaalial saada üheks Euroopa jõukamaks riigiks. Lõuna-Itaalia on hoopis testsugune- kuiv ja kaljune. Seal tegeletakse vähem põllumajanduse ja tööstusega ning inimesed on vaesemad. Sitsiila ja Sardiinia, kaks suurimat Vahemere saart, kuuluvad Itaaliale. Pealinn Rooma paikneb riigi keskosas. See on Itaalia demokraatliku valitsuse ja ka katoliku kiriku peakorteri Vatikani asupaik. Itaalia talunikud kasvatavad ...

Geograafia → Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kevade märgid

Kevade märgid Kalendris märgitud kevade algusest - 21. märtsist, on möödas veidi üle nädala. Selle aja jooksul ning juba mõni aeg enne seda kuupäeva on loodus võtnud suuna suve poole. Praegu ilmutab ta üha enam märke muutustest, mis on kevadele iseloomulikud. Erinevaid sellele aastaajale omaseid tähelepanekuid võib teha kasvõi marsruudil kooli ja tagasi koju olenemata tee pikkusest või sellele kuluvast ajast. Esiteks, märkamatuks ei saa jääda maapinnal sulav lumi. Meelehärmi võib põhjustada jalgu märjaks tegev lume sulavesi, mis on kogunenud loikudeks ning nii mitmeski kohas ikka veel üle saapa/kummikusääre sissetungiv lumi. Üheks kevadet iseloomustavaks teguriks võiks kindlasti nimetada ka kummikud, sest tõesti, peab olema eriliselt osav, et ilma kummikuteta sellisel aastaajal kuiva jalaga koju jõuda. Seega annavad kevadest märku ka inimeste jalanõude eelistused. Jõest mööda jalutades on kuulda ü...

Kirjandus → Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika I töö - liikumine,vektorid, gravitatsioonijõud

aknast alla. 7)liikumine on suhteline, sest keha liigub erinevate asjade suhtes erinevalt 8)nihe ei saa olla teepikkusest üle, saab olla sama pikk või lühem. Et jõuda ühest punktist teise, peab ta läbima kogu teekonna. Seega ei saa ta läbida vähem kui nighe algpunktist lõpppunkti. 9)see kui spidoka näit oli 300 km suurem, see arv näitab teepikkust, mille keha tööpäeva jooksul läbis. 10)jalgrattapedaal liigub maantee suhtes üles-alla, rattaraami suhtes ringiratast, saapa suhtes ei liigu. 11)a) teisendan. min-60s, h-3600s,24h- 86400s, a-31.536.000 s.b)arvutan mitu km on valgusaasta, kui levimise kiirus 300 000km/s: 31 536 000x300 000km/s=9 460 800 000 000k m-vahemaa, mis läbib valgus 1 aasta jooksul. *nähtus millegi muutumine, ntks keha paisumine *vaatlus-vaatluse käigus uurija ainult jälgib ja mõõdab, toimuvasse sekkumata. *katse-uuritava nähtuse esilekutsumine või tingimuste muutmine .*mõõtühik tähistab füüsikalist suurust

Füüsika → Füüsika
42 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Suusavarustus ja suusahooldus

1. Suusavarustus Suuskade pikkus: klassikalise tehnikaga sõiduviisi puhul on suusad 15­20 cm õpilasest pikemad; uisutehnikaga sõiduviisi puhul on suusad 5­15 cm õpilasest pikemad. 2. Suusasaapad ja suusasidemed Suusasaapaid valmistatakse tänapäeval kolme erinevat tüüpi: klassikasaabas on madal ja päkaosas painduv; uisusaabas ulatub üle pahkluu, tema tald on jäik ning selle saapaga on raske sõita klassikalist tehnikat; kombineeritud saapa puhul on klassikasaapa tallale lisatud uisusaapa kõrgendus. 3. Riietus Suusatamise juures on väga tähtis roll õigel riietusel. Külm pole mitte sellepärast, et väljas on külm, vaid et riietus on vale. Suusatamisel on oluline kihiline riietus. Vastavalt õhutemperatuurile pannakse kihte kas kaks või kolm. Kõige olulisemad neist on alumine ja pealmine kiht. Alumine kiht. Ihule kõige lähemal oleva aluskihi mõte on hoida higi ja niiskus kehast eemal

Sport → Sport
3 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Statistiline uurimustöö

Leida hajuvusnäitajad. Võrrelda tulemusi. Statistiline rida 43, 41, 42, 43, 44, 44, 40, 43, 42, 43, 44, 42, 43, 46, 44, 40, 45, 42, 43, 41, 42, 43, 44, 43, 41, 42, 41, 43, 42, 44, 41, 42, 43, 45, 44, 46, 40, 41, 43, 44 Variatsioonirida 46, 46, 45, 45, 44, 44, 44, 44, 44, 44, 44, 44, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 42, 42, 42, 42, 42, 42, 42, 42, 41, 41, 41, 41, 41, 41, 40, 40, 40, Sagedustabel Saapa number 40 41 42 43 44 45 46 Kandjaid 3 6 8 11 8 2 2 Graafik Aritmeetiline keskmine X= 43+41+42+43+44+44+40+43+42+43+44+42+43+46+44+40+45+42+43+41+4 2+43+44+43+41+42+41+43+42+44+41+42+43+45+44+46+40+41+43+44= 1709 ÷ 40 = 42,725 Mediaan Mediaan on arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas sama palju Me= 43 Seega on 43 jalanumbrist väiksemaid ja suuremaid jalanumbreid samapalju Mood

Matemaatika → Statistika
6 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Suusatamine referaat

õhukihi. Õhk on aga teatavasti halb soojusjuht. Kandes sellist pesu suusakombinesooni all, ei tohiks külm näpistada ka kuni 15 kraadise pakase puhul. Suusasaapad ei tohi olla väiksemad, pigem olgu need pool numbrit kuni number suuremad. Kui saabas on tihedalt ümber ja pigistab, siis hakkab jalg külmetama. Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist. Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad 4

Sport → Kehaline kasvatus
190 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Suusatamise referaat

Tõstepöörded: · Toeta kepid ühele poole. · Tõsta üks suusk lumelt. · Viia see nina ees vastassuunda. · Tuua teine suusk juurde. Mäest üles Trepptõus: · Pööra küljega mäe poole. · Astu samm mäe poole ja tõsta teine suusk juurde, kuni tõusu lõpuni. Käärtõus: · Hoia suusaninad kogu aeg hästi laiali ja suusakannad koos. · Suusad aga toeta sisemistele kantidele. Mäest alla Kõrgasendis: · Üks jalg on teisest poole saapa jagu eespool, sest nii on parem tasakaal. · Sääred on kallutatud ette just nii palju, et kui ülevalt vaatad, siis pole saapaid näha. · Kere on püsti ja ise vaatad ette. · Käed on ees ­ alla ­ kõrval ja kepiteravikud tahapoole. Põhiasend: · On suurema kiiruse saamiseks. · Jalad jäävad nii, nagu oli kõrgasendis laskudes. · Kere kallutatakse ette. · Käed tõusevad kõrgmale, kepiteravikud jäävad tahapoole. Puhkeasend:

Sport → Kehaline kasvatus
59 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Suusatamise referaat

Õhk on aga teatavasti halb soojusjuht. Kandes sellist pesu suusakombinesooni all, ei tohiks külm näpistada ka kuni 15 kraadise pakase puhul. Suusasaapad ei tohi olla väiksemad, pigem olgu need pool numbrit kuni number suuremad. Kui saabas on tihedalt ümber ja pigistab, siis hakkab jalg külmetama. Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist. 4 Vali õiged suusad ja suusata õigesti Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad

Sport → Sport/kehaline kasvatus
49 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hariv reisikiri Itaaliast.

Tere vanaema ! Lubasin sulle kirjutada, kui olen siinse eluga kohanenud. Muide, et sa teaks Itaalia on riik, mis on saapa kujuline ning ta asub Lõuna-Euroopas Vahemere ääres, leiad selle kaardilt kiiresti üles. Itaalial on ühine riigipiir Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Meil siin on palju rohkem elanikke, kui Eestis. Siin on nii palju turiste.Selles pole midagi üllatavat, sest Itaalia pakub toredaid maastikke, sooja kliimat, oivalisi toite, meeldivaid ja külalislahkeid inimesi ning ajaloo ja kultuuri poolest rikkaid linnu. Olen käinud Roomas, Milaanos ja Torinos. Praegu olen

Geograafia → Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kinemaatika

Liikumine on suhteline, st üks ja sama keha võib samaaegselt erinevate kehade suhtes liikuda erinevalt. (nt parv liigub vabalt allavoolu. Kalda suhtes ta liigub, kuid vee suhtes mitte, sest jõe vee kiirus ühtib paadi kiirusega) (nt meile tundub, nagu Maa oleks paigal ja Päike tiirleks ümber meie. Samas teame, et Maa tegelikult pöörleb ümber oma telje ja tiirleb samas suure kiirusega (30 km/s) ümber Päikese)7. Ülesanded õpikustKirjelda jalgrattapedaali liikumist jalgratturi saapa, jalgrattaraami ja maantee suhtes.Saapa suhtes seisab paigal.Raami suhtes üles-alla, mööda ringjoont.Maantee suhtes liigub kaasa? 8.Milline on plaadimängija nõela või laseri liikumine pöörleva plaadi, mängija korpuse ja helipea või laserihoidja suhtes?8. Mida nimetakse punktmassiks? Punktmass on keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata, aga massi arvestakse. 9.Millal võib keha punktmassiks lugeda? (nt auto liikumine

Füüsika → Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Arvsõnade, omadussõnade ja määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamine

· eba- · ala- · Üliagar · Põrgupalav · Püstirikas · Imelihtne · Lihtviisiline · Verinoor · Ebamugav · Alaväärtuslik 5. 6. tegemist on ne- ja line-omadussõna ja käändsõna ühendiga 7. meetrilaiune, mäekõrgune, rahuaegne, jõulueelne, ookeanitagune, sajanditepikkune, eeldustekohane 8. 9. -ne/ -line sõnad kirjutakse LAHKU, kui täiendsõnal on omakorda käändsõnaline täiend · vana saapa taoline kogu · suurte linnade vaheline · kõigi eelduste kohane · paljude sajandite pikkune · · Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line-omadussõnaga SIDEKRIIPSU abil: · Kreutzwaldi-aegne, · Lurichi-vägevune, · Tartu-lähedane, · Vabadussõja-aegne, · show-maiguline, · T-kujuline, · NATO-väline, · lik-liiteline ·

Eesti keel → Eesti keel
161 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Itaalia köök

Pastat on juba valmistatud u 3000 aastat. Pitsa, nagu seda kogu maailmas mõistetakse (ümmargune, punane ja juustuga kaetud) mõeldi välja Itaalias 19. sajandi lõpul. Klassikalisi pitsasid on 10 erinevat ja menüüdes nende koostisosade loetelu ei anta, sest itaallaste jaoks on see elementaarne. 1905. aastal avati New Yorgis esimene pizzeria. Itaaliast on saanud kogu läänemaailma armastatuim ja hinnatuim söögi- ja veinimaa. Kõige “kuumemaks“ regiooniks on muutunud Itaalia saapa põlvekohal paiknev Toskaana, kuhu korraldatavad spetsiaalsed söögituurid on alati kaugele ette välja müüdud.

Toit → Toit ja toitumine
3 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

Abja-Paluoja

aastast Viljandi maakonnas). Abja külanõukogu moodustati 1945 aastal Abja valla koosseisus. Aastal 1956 liideti Abja külanõukoguga Paluja külanõukogu ja Penuja külanõukogu (Kaart 7) (Abja vald). 5 1967. aasta seisuga olid külanõukogus järgmised asulad: Abjak u, Atika, Jaanushansu, Kariste, Maru, Määraste, Penuja, Põlde-Mulgi, Päigiste, Rängle, Saapa, Saate, Sooküla, Tümpsi, Veskimäe ning asula Abja toorlinavabriku juures (Kuningas, 2012). Aastal 1967 oli külanõukogu pindala 161 km² ja elanike arv 2199. Külanõukogu keskus oli Abja- Paluoja alev. Külanõukogu piiresse jäid Abja sovhoos (keskus Abja-Paluojas), Kariste kolhoos (Saapa külas), kolhoos Olev (Tümpsis) ning Abja toorlinavabrik (3 km Abja-Paluojast lääne pool). Abja- Paluoja kõrval olid kohalikeks keskusteks Penuja (kultuurimaja, raamatukogu, algkool) ja Saapa küla

Ajalugu → Eesti asustuse kujunemine
17 allalaadimist
thumbnail
2
odt

REGILAUL

Kokku osaleb allteratsioonis 12 382 sõna, seal hulgas 1 773 sõnatüve. Paralleele moodustavad 9 914 sõna ja liitsõna, seal hulgas 2 149 eri sõnatüve ja liitsõnatüve. Kokku esineb valimis 4 332 paralleelsõnade ühendust, neist erinevaid 3 090. Läts ta edo edesi, Sai toole talole, Essü toole eläjäle, Koh tetti Tooni tulda, Vaanu vettä vaeldedi. Tooni sai ta tulda tegemä, Vaanu Vettä vaeldama. Sääl kullu kuvve kängä, Kullu sada saapa paari, Kullu olga oräpuine, Kullu pihta pihlapuine, Kullu rusiku ravvatse, Käe kundi kuslapuidse. KASUTATUD ALLIKAD -''Regilaul-keel,muusika,poeetika'' Eesti Kirjandusmuuseum.Eesti Rahvaluule Arhiiv. Tartu Ülikool. Eesi ja võrdleva rahvaluule õppetool, Tartu 2001 -http://et.wikipedia.org/wiki/Regiviis

Muusika → Muusika ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Itaalia köök

Itaalia köök Koostas: Laura Ojamaa Itaalia köögi võlu Itaaliast on 21. sajandiks saanud kogu läänemaailma armastatuim ja hinnatuim söögi ja veinimaa. Kõige "kuumemaks" regiooniks on muutunud Itaalia saapa põlvekohal paiknev Toskaana, kuhu korraldatavad spetsiaalsed söögituurid on alati kaugele ette välja müüdud. Söögi tähtsus Itaalias Itaallased jumaldavad head toitu ning veedavad söögilaua taga üsna märkimisväärse osa oma elust. Juba pealelõunal hakatakse töökohas rääkima sellest, kuhu õhtul sööma minnakse ja millist rooga tellitakse. Kuigi päeva keskel, poole ühe ja poole kolme vahel süüakse

Toit → toiduainete sensoorse...
37 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tunnikontroll - Ettevõtlus alused

(2x) kululiikide arvestuses, kulukoht, püsikulud (2x), mittetootmislikud kulud. 16. Kuluobjektiks toidukauplustes on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - piim - kaubakulu - müüjate töötasu - kaupade soetusmaksumus - salatite osakond - juhataja töötasu - ostutegevus - hulgiostjad - uue jogurti tutvustamise projekt 17. Kulukohaks saapavabrikus on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - saabas - tootmisosakond - saabaste materjalikulu - uue saapa juurutamise projekt - vabriku juhataja töötasu - toodetud saabaste arv - palgakulu - materjalide soetusmaksumus -IT osakond - amortisatsioon - võetud laen summas 500 000 kr - ostutegevus 18. Kululiigiks Sotsiaalministeeriumis on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - personalikulu -väljamakstud toetus - Tervisekaitseinspektsioon - majandamiskulu - peretoetused - amortisatsioon - pensionide väljamaksmine 19

Majandus → Majandus
85 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Itaalia köök

Tortellini pärineb Bologna linnast.Itaalias leidub erinevaid pasta vorme u 300. Üldiselt jaotatakse pasta kolme suuremasse gruppi: pasta corta, pasta lunga ja pasta ripiena. Pastat on juba valmistatud u 3000 aastat.Itaaliast on 21. sajandiks saanud kogu läänemaailma armastatuim ja hinnatuim söögi- ja veinimaa. Kõige "kuumemaks" regiooniks on muutunud pärast Frances Mayesi'i autobiograafiliste raamatute ilmumist Aadria mere ääres, Itaalia saapa põlvekohal paiknev Toskaana (skeemil heledana) , kuhu korraldatavad spetsiaalsed söögituurid on alati kaugele ette välja müüdud.Vaimustavat sööki ja Veini leidub muidugi mitte ainult Toskaanast, vaid kõikjalt Itaaliast. Itaallased jumaldavad head toitu ning veedavad söögilaua taga üsna märkimisväärse osa oma elust. Juba pealelõunal hakatakse töökohas rääkima sellest, kuhu õhtul sööma minnakse ja millist rooga tellitakse. Kuigi päeva keskel,

Toit → Kokandus
35 allalaadimist
thumbnail
20
odp

Lumelauatamine

28cm laiad ning nendega on parem keeruline mõõta, ent algajad eelistavad tasakaalu hoida. Alpisõiduks on lauad tavaliselt pehmemat lauda, võistlejad tavaliselt 1821 cm laiad kuigi on ka jäigemat ning teised midagi 15cm laiuseid. Enamus inimesi sõidab vahepealset. laudadega, mille laius jääb vahemikku 2425cm. Sidemed Lumelaua sidemed võivad olla kas kõvad või pehmed, olenevalt saapa tüübist, mida nende kandmiseks vaja läheb. Kõvade sidemete puhul on saapad ja sidemed sarnased suusaklambritele, pakkudes suuremat stabiilsust ja kontrolli laua üle. Pehmed saapad meenutavad pigem talvesaapaid ning annavad vajaliku mugavuse hüpeteks ja maandumisteks. Erinevalt suusaklambritest ei avane lumelauasidemed kukkumisel automaatselt. See süsteem arendati suusatajatele, et vältida raskeid õnnetusi, kui kukkumisel tiritakse suusad mitmes suunas

Sotsioloogia → Kõneõpetus
33 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Suusatamine - keskkooli referaat

keha ümber kuiva õhukihi. Õhk on aga teatavasti halb soojusjuht. Kandes sellist pesu suusakombinesooni all, ei tohiks külm näpistada ka kuni 15 kraadise pakase puhul. 5 Suusasaapad ei tohi olla väiksemad, pigem olgu need pool numbrit kuni number suuremad. Kui saabas on tihedalt ümber ja pigistab, siis hakkab jalg külmetama. Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist. Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad

Sport → Kehaline kasvatus
73 allalaadimist
thumbnail
22
odt

Itaalia

.................................................................................................................................20 Lisa 6..................................................................................................................................22 2 Sissejuhatus Itaalia on oma pindalaga, milleks on 301225 km² üks suurimaid riike Euroopas. Itaalia tunneb kaardi pealt ära tänu sellele, et ta on saapa kujuline, mis vaatamisel eriti silma paistab. Itaalia on tuntud veel kui mägede maa, sest seal on tõesti suured ja ilusad mäed. Kui sinna üles ronida, näeb päris palju silmale huvi pakkuvaid kohti. Viimased taliolümpiamängud toimusid ka Itaalias ja televiisorist sai nähtud päris palju sellest maast, siis see tekitas minus suurt huvi Itaalia kohta. Itaalias on valitsevaks usundiks katoliiklus.

Geograafia → Geograafia
146 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Itaalia rahvusköök

cappuccinoga. Õhtusöök on kerge eine: supp, külmad lihalõigud, salat, juust ja puuviljad. 8 Helen Vaku Itaalia Rahvusköök Kokkuvõtte sajandiks saanud kogu läänemaailma armastatuim ja hinnatuim söögi- ja veinimaa. Kõige kuumemaks regiooniks on muutunud Itaalia saapa põlvekohal paiknev Toskaana, kuhu korraldatavad spetsiaalsed söögituurid on alati kaugele ette välja müüdud. 9 Helen Vaku Itaalia Rahvusköök Kasutatudkirjandus · http://eope.ehte.ee/toitlustus/?13._Erinevate_rahvuste_toidukultuur:Tuntumad_rahvusk

Toit → Kokandus
34 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Uusaja Mood

Esimest maailmasõda loetakse uusaja lõpuks. Nii et jah, see on taas kordne moe ajastu mis algas ja lõppes pauguga. Esimese maailmasõja ajal olid kasutusel erinevad mundrid. Mundrite tegumoed olid suhteliselt ühesugused ja lihtsad. Kuid nagu ka varasematel aegadel olid detailid need mis neid eristasid. Igal riigil oli oma märk varrukal. Mütsid olid eri kuju ja disainiga. Kõige imelikum asi mille järgi tehti kindlaks kas laip oli enda või vaenlase ridadest olid saapad. Tuli välja et saapa taldadel olid märgistused. Kuid need inimesed kes ei sõdinud kandsid tavalisi ülikondi või tavalisi talupoja riideid. Ning naised kandsid seda mis hetkel moes oli. TÄHTSAIMAD SÜNDMUSED MOEMAAILMAS UUSAJAL 1562 ­ hakati esmakordselt kasutama pahempidist kudumist (Hispaania ja Toledo), sai hakata kuduma paneelidena. Varem tuli kududa ringiratast ja hiljem lahti lõigata. 1589 ­ William Lee leiutab esimese kudumismasina, mis siiski oli käsiajamiga.

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Rootsi ajalugu Eestis

veel mõne muu kiviristi arvab rahvas Rootsi ülemate mälestuseks olevat püsti pandud. Jälle teisal, nagu näituseks Roosas Mustjõe kaldal, tunneb rahvas Rootsi kääpaid; sinna olla vanasti Rootsi sõjamehi sõja ajal maetud. Palju mälestusi Rootsi kuningast, nimelt Karl XII, on ennast Alistes alal hoidnud. Seal on näituseks Kuivsaapa talu, millest rahvasuu jutustab, Rootsi kuningas kaotanud sohu oma saapa ja saanud kaotatud saapa asemele Kuivsaapa peremehelt teise. Teise jutu järele tahetud Alistes korra Rootsi kuningat kinni võtta; ta põgenenud tagaajajate eest ahju ja pääsnud sedaviisi ära. Tänu täheks kinkinud ta abimeestele talud päriseks. Veel teab rahvasuu mitmes kohas mahamaetud suurtest Rootsi varandustest kõnelda. Kullamaale näituseks lasknud Rootsi kuningas koormate kaupa kulda matta. Viru Nigula kihelkonnas Lammasmäel, kus Rootsi kuninga haud, öeldakse ühtlasi ka suur kuninga varandus puhkavat

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Itaalia

Kõige enam külastatavad kohad lk 25 Reisivõimalused Eestist Itaaliasse lk 25 Turismi osa sisemajanduse kogutoodangust lk 25 Kokkuvõte lk 26 Kasutatud kirjandus lk 27 3 Sissejuhatus Itaalia on oma pindalaga, milleks on 301225 km² üks suurimaid riike Euroopas. Itaalia tunneb kaardi pealt ära tänu sellele, et ta on saapa kujuline, mis vaatamisel eriti silma paistab. Itaalia on tuntud veel kui mägede maa, sest seal on tõesti suured ja ilusad mäed. Kui sinna üles ronida, näeb päris palju silmale huvi pakkuvaid kohti. Viimased taliolümpiamängud toimusid ka Itaalias ja televiisorist sai nähtud päris palju sellest maast, siis see tekitas minus suurt huvi Itaalia kohta. Itaalias on valitsevaks usundiks katoliiklus. Peale selle on Itaalia huvitava kultuuri ja inimeste koosseisuga riik millest ma teada tahaks

Geograafia → Geograafia
297 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Arvo Pärt ja Rakvere Gümnaasium.

Kui tema korterisse tuli elama väike tüdruk nimega Vaike Toming, läks Arvo tema juurde pakkus ennast temale sõbraks. Kodus olid neil ka hüüdnimed; Arvo oli Varvaara ja Vaike Karpumpula. Koos tegid nad palju põnevat. Kuna oli sõjaaeg ja Arvol ning Vaikel ei olnud paljusid asju mis on tänapäeva lastel. Näiteks olid uisud suureks luksuseks, kuid uisutada tahtsid nad väga. Niisis võttis Arvo ühe plekiriba, painutas sellel ühe otsa üles ning pani ühe saapa alla ja ta lohistas ennast mööda tänavat üles, Vaike jälle mööda tänavat alla. Nii kulus mõlemal ühe saapa tald ja vanemad ei osanud seda kuidagi seletada. [13] Lapsepõlves oli Arvol ka sõber nimega Tiit Varts, kes elas Lasteaja tänaval. Nad veetsid koos palju aega. Nad käisd koos teiste poistega suvel ujulas , mängisid palli ja tegid muid poiste tegusid. Arvo oli nagu iga teinegi poiss. Ta ei erinenud teistest omavanustest poistest. Tiiduga käidi ka koos keskkoolis

Kategooriata → Uurimistöö
70 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Lumelauasport ja selle olukord Eestis

Lumelaua painduvust mõõdetakse 10 palli süsteemis, kus 1 on pehme ja 10 on jäik. Pehmed lauad kuuluvad peamiselt lumelauaparkidesse, kuna nad on järskudel pööretel, boksidel, reilidel ja teistel obstaaklitel, stabiilsemad. Jäigad lauad sobivad kõige paremini kas kiire tempoga mäest laskumiseks või puutumata ja pehmes lumes sõitmiseks. 2.1.2 Lauaklambrid Lumelaua sidemed võivad olla kas kõvad või pehmed, olenevalt saapa tüübist, mida nende kandmiseks vaja läheb. Kõvade sidemete puhul on saapad ja sidemed sarnased suusaklambritele, pakkudes suuremat stabiilsust ja kontrolli laua üle. Pehmed saapad meenutavad pigem talvesaapaid ning annavad vajaliku mugavuse hüpeteks ja maandumisteks. Erinevalt suusaklambritest ei avane lumelauasidemed kukkumisel automaatselt. See süsteem arendati suusatajatele, et vältida raskeid õnnetusi, kui kukkumisel tiritakse suusad mitmes suunas

Sport → Sport/kehaline kasvatus
27 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Kroonu onu tammispääl

Ma ütlen sulle, et sinu Elsa üks mõistlik ja hea tütarlaps on, kümme korda mõistlikum kui sina ise ! Kahju, et su Krõõt nii vara ära suri, ta oleks sind vaos hoidnud. Aga seda ära sina mitte looda, et minu poeg sinu väimeheks saab. (tõstab jala üles) Näe, Priidu, enne kui sina minu jalale mitte suud ei anna, ei luba ma ka mitte, et Aadu sinu väimeheks saab. Kas sa nüüd aru said ? PRIIDU :Näe, Madis, kui sa kümme korda minu saapa kannale suud annad, siis ma alles luban, et minu Elsa sinu Aadu peale vaatab. MADIS : Kasi minema, ma ässitan sulle koerad peale! Pontu, Lontu ! Tule siia, Pontu ! (koerad tulevad) Võta kinni (võtab reha) Ma löön sind rehaga, kui sa mitte minema ei saa ! (Priidu tahab rehast kinni hakata) Söö ta ära ! Võta kinni ! (Madis ajab Priidu minema, viskab rehaga järele) 7.etendus AADU(tuleb kurikaga) : Isa, isa, mis siin on ? Ma löön ! Kes see kurjategija oli ? Ma kuulsin alla

Teatrikunst → Teater
2 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti Taasiseseisvumine

hakata. Lootused IMEle, liidulepingule, õigusriigile, konstitutsioonilistele garantiidele lõhkesid üksteise järel nagu seebimullid. Üle terve Eesti vallanduski pahameele ja protestide torm. Kuid mis oli ühe kääbusriigi kääbusrahva kääbusrindeke terve suure impeeriumi kõrval? Millal on elevant enne hiire piuksumist kuulda võtnud ja suunda muutnud? Kas tõesti osutubki kõik vaid illusiooniks ja elu kulgeb edasi veelgi raudsema vene saapa all kui siiani? ..." Merike: ,,Mina ei kahelnud hetkegi. Ma lihtsalt teadsin, et kõik läheb hästi. Vastasel juhul oleks kõik lihtsalt nii jube olnud, et seda EI OLEKS SAANUD juhtuda, mitte mingil juhul. Selliseid asju lihtsalt ei juhtu! Ma olin täiesti kindel, et kõik läheb täpselt nii, nagu vaja." 20. augustil 1991 kuulutatigi Eesti Vabariik iseseisvaks, päev hiljem kukkus Moskvas riigipöördekatse läbi. Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid, Eesti

Ajalugu → Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
14
rtf

Jalatsite moe ajalugu

Kõik kannavad saapaid hoolimata oma sotsiaalsest staatusest. Saapad varieerusid tegumoelt: rasked ja kerged, kõrged ja madalad, lihtsad ja keerukad. Domineeriva musta värvi kõrval esines sageli ka muid toone. Enamus saapaid olid kõrge kontsaga. Saapad said nimetused tolleaja kangelaste järgi: Wellington, Napoleon, Suvorov, Hessian, Blucher. Blucher stiilis saapad on disainitud Preisi armee feldmarssal Blucherile. Saapa ,,küljed" on õmmeldud esiosa peale. Esiosa on välja lõigatud koos keelega. Selline lõige oli kasutusel algselt kingadel, kuid Blucher oli esimene, kes selle võttis kasutusele saabaste juures. 19. sajandi jalatseid, nii kingi kui saapaid, iseloomustab kitsas ja pikk liist. Jalale anti elegantne ja väike väljanägemine, millega rõhutati nooblit päritolu. Mehed kandsid ballidel fraki juurde kergeid saapaid, mis mõjusid sõjaväelaslikult, kuid võimaldasid ka kiiremaid valsisamme.

Muu → Käsitöö
17 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Lumelauasõit

rajaga. · Laua kaal ­ Mida väiksem on laua kaal seda lihtsam on sõita ja manööverdada · Laua suunad ­ Lauad on kahe- ja ühesuunalised. Kahesuunalise lauaga saab sõita nii vasak, kui parem jalg ees. Ühesuunalise lauaga saab sõita ainult vasak või parem jalg ees. Sidemed Lumelaua sidemed võivad olla kas kõvad või pehmed, olenevalt saapa tüübist, mida nende kandmiseks vaja läheb. Kõvade sidemete puhul on saapad ja sidemed sarnased suusaklambritele, pakkudes suuremat stabiilsust ja kontrolli laua üle. Pehmed saapad meenutavad pigem talvesaapaid ning annavad vajaliku mugavuse hüpeteks ja maandumisteks. Erinevalt suusaklambritest ei avane lumelauasidemed kukkumisel automaatselt. See süsteem arendati suusatajatele, et vältida raskeid õnnetusi, kui kukkumisel tiritakse suusad mitmes suunas

Sport → Kehaline kasvatus
65 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Suusatamine ja selle stiilid

Kumeruse raadius jääb tavaliselt 8­9 m juurde. Lastelaudadel võib see olla 5m, võistlejatel kuni 17m. Painduvus ­ Lumelaua painduvus mõjutab suuresti selle juhitavust. Reeglina on painduva lauaga kergem pöörata. Lumelaua painduvust on keeruline mõõta, ent algajad eelistavad tavaliselt pehmemat lauda, võistlejad jäigemat ning teised midagi vahepealset. Sidemed Lumelaua sidemed võivad olla kas kõvad või pehmed, olenevalt saapa tüübist, mida nende kandmiseks vaja läheb. Kõvade sidemete puhul on saapad ja sidemed sarnased suusaklambritele, pakkudes suuremat stabiilsust ja kontrolli laua üle. Pehmed saapad meenutavad pigem talvesaapaid ning annavad vajaliku mugavuse hüpeteks ja maandumisteks. Erinevalt suusaklambritest ei avane lumelauasidemed kukkumisel automaatselt. See süsteem arendati suusatajatele, et vältida raskeid õnnetusi, kui kukkumisel tiritakse suusad mitmes suunas

Sport → Kehaline kasvatus
41 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Eesti vanausu konspekt

o Kõhnud o Tekib käokuiv o Unustad o Täid ja puugid tulevad o Jääd jõuetuks o Ei lasta jänest lasta o Ei lasta karu lasta o ÜKS AGA ON: Käo poolt petetule saab osaks erakordne SEAÕNN! Kured lähevad - söögikord 2. korrale Jüripäev - Mihklipäev - 3 söögikorda Pasknäär - kõhulahtisus Kivitäks - Karjased löövad jalad vastu kive Saapamees - kasetoht saapa sees kriuksus; näha, õigemini kuulda, rikkurit Tikutaja - karjased löövad end vastu oksatikke Kakerdaja - hakkad kakerdama, ader ei püsi vaos (Järvekaur) Linalind - vilets linaõnn Tegevused 1. Kuuleb - kuulis 1x 2. Nägemine (kured kuulda, haned näha, luiged lugeda) 3. Varjamine 4. Situtamine (õnn on hilisem tõlgendus) Hingede ümberpaiknemine - Maagiline kontaktsus Kehaline kontakt 1. Kallistamine 2. Hammustamine 3. Suudlemine 4. Suguühe 5

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Tervist tagavad spordialad

· Rulluiskude rataste (rullikute) muretsemisel tuleks kindlasti vaadata, kas need on mõeldud sõitmiseks asfaldil, puu- või tsemendi-kvartsipõrandal. 5.3. Millised on sagedasemad vigastused Kuna tegemist on inimesele uudse liikumisviisiga, siis kõige sagedamini tekkivad vigastused on kukkumistraumad - küünarvarreluu murrud, lõua marrastused. Kaitsmata põlvede ja küünarnukkide puhul ka nende piirkondade marrastused. Vale suuruse või halva ehitusega saapa korral hüppeliigese nikastused. Erinevate lihasgruppide ülekoormusi väga sageli ette ei tule, kõige rohkem võib vale asendi tõttu kannatada selg - alaselja lihaspinge. 5.4. Mida rulluisutamine arendab Regulaarne rulluisutamine mõjub kogu kehale, arendab tasakaalu ning arendab tõhusalt reie- ja tuharalihaseid. 5.5. Nõuandeid algajale rulluisutajale · Koos rulluiskudega tuleks kindlasti muretseda põlve- ja küünarnukikaitseid,

Sport → Kehaline kasvatus
85 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Barokiajastu

ühel rõivakomplektil võis olla kuni 576 nööpi.Sageli olid osaliselt lahti jäetud ka kuue küljeõmblused. Kuub ulatus puusade keskkohani. Kuue peale võidi siduda lai siidist särpvöö. Ülerõivana kandsid mehed ¾ või täisringikujulist keepi või varrukatega mantlit, mõlema pikkus võis olla põlvini. Keebid ja mantlid olid kas karusnahkse voodri või kandiga. Jalatsid. Kõige rohkem kanti sääremarja keskkohani ulatuvaid lehterservadega saapaid. Saapa lehterservad olid alla pööratud ja kaunistatud pitside, batisti või sulgedega. Saabaste küljes olid kannused. Kingad olid kõrge kontsaga, neid kaunistati suurte paeltest rosettidega. Kanti värvilisi, eriti siniseid ja punaseid sukki. Aluspesu oli avar, rikkalikult kroogitud ning paistis rõivaste lõhikutest. Pesu oli õhukesest riidest ja väga hinnaline, kuid sageli oli see määrdunud ja räpane. Inglise kuningal Charles II ­l olevat olnud vaid 2 taskurätti ja 3 särki.

Kultuur-Kunst → Kultuur
4 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Maailmasõjad

1 SISSEJUHATUS Teine maailmasõda oli globaalne sõjaline konflikt mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli inimese ajaloo suurim ja sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle maailma. See lõppes 1945 aastal jättes maailma valitsema kaks suurvõimu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Palju rohkem kui mõnes eelnevas sõjas oli teises maailmasõjas kasutusel kogu võimalik tsiiviljõud et võita sõda. Samuti oli sõda unikaalne selle poolest et kadusid piirid võitleja ja mittevõitleja vahel niisiis oli suur hulk tsiviilohvreid. Samuti Natsi Saksamaa suhtumine erinevate rasside ja inimgruppide suhtes (juudid, mustlased, homoseksualistid ja teised inimgrupid) kui eriline sõja sihtmärk. Sõja lõpul tutvustati maailmale kahte täiesti uut radikaalset relva: aatomi pommi ja su...

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
54
docx

LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Erich Maria Remarque

Seejärel jättis ta nad rahule. Paul külastas järgmine päev Franzi. Ta oli iga päevaga üha kehvem. Paul lohutas teda ja lubas talle, et ta saab varsti koju. Kemmerich oli lootusetu ja ei uskunud. Ta ei tahtnud seal süüa ja enamus söögi jättis alles. Kemmerich rääkis Paulile, kuidas ta soovib metsaülemaks saada. Paul ütles talle, et selleks võib ta ikka veel saada. On olemas proteese, millega on kõik endine. Kemmerich lubas oma saapa Müllerile viia. Paul ja Kemmerich olid koos juba väiksest peale ja kasvasid koos üles. Voodis rääkides üritas Paul teda veel lohutada, aga lõpuks puhkes Franz nutma ja tegi seda tund aega. Ta ei öelnud midagi ja vaikis. See oli Pauli arvates talle üks raskemaid hüvastijätte. Korraga Kemmerich oigas ja hakkas korisema. Öeldes arstile, et Franz sureb ja paludes teda päästa, hakkas arst karjuma ja vihaselt nähvama. Kemmerich

Kirjandus → Kirjandus
75 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks

Vältevaheldus. 1) vältemuutus – astmemuutus, mille korral muutub ainult sõna välde, st häälduskestus, nt hõõruda : hõõrun, katsuda : katsun; (ka mets, pall); 2) pikkusmuutus – astmemuutus, millega kaasneb sulghääliku või s-i pikkuse muutumine, nt vaat : vaadi). Eristatakse a) nõrgenevat pikkusmuutust, kus k, p, t, ss muutub g, b, d, s-ks, nt pank : panga, kauss : kausi; b) tugevnevat pikkusmuutust, kus g, b, d, s muutuvad k, p, t, ss-ks, nt põrge : põrke, saabas : saapa, vaade : vaate, põrsas : põrssa.  Algläänemeresoome keeles puudutas see ainult geminaatklusiile (NB! Ajalooliselt on geminaatide VV pigem seotud laadivaheldusega). Tänapäeval laienenud mujalegi, kus tegemist häälduspinge erinevusega, nn lisapainuga (tugevates vormides esineb prosoodiline lisarõhk (pain)).  III välde ainus “tõeline” välde, I ja II välde taanduvad erinevatele silbitüüpidele. I välde – lühike

Eesti keel → Eesti keel
94 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Mehaanika

1. Mehaanika 1.1. Mehaaniline liikumine 1.1.1. Liikumise kirjeldamine Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Keha, mille mõõtmeid võib antud liikumistigimuste korral mitte arvestada, nimetatakse punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamiseks valitud alghetk moodustavad koos taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha tema asukohaga vaadeldaval ajahetkel. Need punktid, mida liikuv keha (punktmass) läbib, moodustavad alati mingi pideva joo...

Füüsika → Füüsika
193 allalaadimist
thumbnail
57
doc

Hiir rätsepaks

häbi olla teiste ees. Eedu võtab sigari, seisab julgelt, sigar ees, tõmbab selle lõpuni -- tahab olla kange mees. Häda hiilib hiljukesi. Peagi sõbrad kolmekesi istuvad nüüd jälle koos suures õnnetusehoos. Suits ei poisikestel' sobi, see -- kui kassil küünal ees. Viska nurka piibutobi, siis vast oled kange mees! Karu-Oti saapapuhastajaks (Ainetel) Oli saapapuhastaja väike Oti -- karupoja. Kure ainsa saapa ta nühkis puhtaks vaevata. Kuke uhked säärikud olid peagi määritud, tõmbas üle harjaga, ilusasti läikima. Juba elevandiga rohkem vaeva nägi ta. Ja kui merekrabi tuli, Otil veelgi raskem oli. Viimaks ligi komberdas sajajalgne mardikas. Oti viskas harjad käest laskis jalga kõigest väest. Jüri Kont ja Villem Vant (Ainetel) Jüri Kont ja Villem Vant rasket käru veavad. Tee on räbal, ilm on sant -- linna jõudma peavad.

Kirjandus → Kirjandus
33 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Mõistatused

MÕISTATUSED Mõistatus on kõige lihtsamalt öeldes traditsiooniline dialoogiline mäng, mis annab mingist olendist, asjast, tegevusest vm. nähtusest sõnalise, mõistukõnelise lühikirjelduse, peitepildi. Tihti on mõistatuses esitatav kujund fantastiline, vastuoluline, üllatuslik, tegelikkuses võimatu. Dialoogi osalised jagunevad küsija(te)ks ja vastaja(te)ks, need rollid võivad mõistatamisvooru kestel muidugi vahelduda. Zanri tuum ja perifeeria. Mõistatuste suhetest muu folklooriga Nagu geograafilised alad jagunevad tihti süda- ja ääremaa(de)ks, nii võime ka "folklooririikides" eristada tuumsemaid ja perifeersemaid piirkondi. Muinasjuttudest on imejutud kindlasti palju tüüpilisemalt muinasjutulised kui novellilaadilised jutud või jutud rumalast kuradist. Ütlustest on vanasõnad ja võrdlused kindlasti palju prototüüpsemad ja kesksemad kui nt. vellerismid või jutujätkud. Seaduspärasusi esitavais ütluste...

Kultuur-Kunst → Folkloristika alused
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun