vald, põhjas Halinge vald ja idas Tori ja Paikuse vald. · Vallas 10 küla; Eametsa, Kiisa, Kilksama, Nurme, Pulli, Räägu, Rütavere, Tammiste, Urge ja Vainu küla. · Valla üldpindala on 16482,3 ha. Sümboolika · Vapp · Lipp Tööstus · Vallas asub mitmeid saekaatreid. · Vallas asub ka plastik toodete tootmis tehas. · Planeeritakse tuulegeneraatorite kasutuselevõttu. Haridus · Vallas tegutseb üks põhikool: Sauga Põhikool Nurme külas. · Sauga alevikus asub Jänesselja Lasteaed. · Raamatukogusid on kaks: Urge külas ning Sauga alevikus. Kultuur ja sport · Treeninguteks võimalik kasutada Sauga Vallavalitsusega ühe katuse all olevat spordisaali. · Pulli külas, mis oli teadaolevalt Eesti esimene asula, asub muuseum. · Vallas tegutseb käsitööhuviliste selts, kirjandushuviliste selts, Kilksama-Räägu külaselts ning Sauga Lions Club. Noored
2.1 Koopia- Teenindaja Töötundide masinate tööstaaz, arv arv kuudes 1 1 12 SUMMARY OUTPUT 3,1 3 8 17 10 5 Regression Statistics 14 8 2 Multiple R 0,9346801 6 5 10 R Square 0,8736269 1,8 1 1 Adjusted R Square 0,8578302 11,5 10 10 Standard Error 2,056276 9,3 5 2 Observations 10 6 4 6 12,2 10 18 ANOVA df SS MS Regressi...
Sissejuhatus 1. Kaasaegse maailmapildi tekkimisel loetakse oluliseks a. Tugeva ja nõrga vastasmõju avastamist 2. Mehhaanilise maailmapildi korral vastastikmõju vahendajat ei tähtsustatud a. Õige 3. Millised neist on fundamentaalsed vastasmõjud? a. Gravitatsiooniline b. Nõrk c. Elektromagneetiline 4. Füüsikaline objekt, millega mõõtmise käigus võrreldakse teisi objekte, on a. Etalon 5. Kilogrammi prototüüp on plaatina-iriidiumi sulamist valmistatud silinder. a. Õige 6. SI süsteemi pikkusühik 1 meeter on kaasajal defineeritud kui kaugus plaatina ja iriidiumi sulamist valmistatud prototüübi vastavate kriipsude vahel temperatuuril 0°C. a. Väär 7. Millist tüüpi mõõteskaaladega on tegemist? a. elektrilaeng (positiivne, negatiivne) - nimiskaala b. tuule kiirus, me...
Koostajad: Anita Juckum Merilin Merirand Juhendajad: Juhani Püttsepp Milvi Talts Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 Teema „Sauga jõest pärnu linna vaheni“ valisime seetõttu, et meie elukoht asub Sauga jõe läheduses. Teema pakkus eriti huvi, kuna uurisime Sauga jõega seotud objekte ja saime palju uut informatsiooni. Eesmärgiks oli kodukoha looduse tundma õppimine ja selle väärtustamine. Töö ülesanneteks olid informatsiooni kogumine Sauga jõe ning seda ümbritsevate objektide kohta. Materjalide kogumiseks ja läbitöötamiseks kasutasime erinevaid viise: otsisime materjale raamatutest ja internetist. Samuti käisime jõge vaatlemas. .
Ülesande 1 lahendus Keskmine tellimuste arv 15 mminuti jooksul µ 7 Keskmine tellimuste arv 5 minuti jooksul 2.33 m P(x=m) Tõenäosus, et 5 min jookusl 0 0.097 ei ole ühtegi tellimust Töötajate Arenduskulud Firma Käive (mln $) arv (tuh) (mln $) Abbott Laboratories 10012 50.24 1072 Alza 326 1.44 20 American Home Products Corp 13376 64.71 1354 Bristol Myers Squibb 13767 49.14 1199 Carter Wallace Inc 662 3.61 26 Genentech Inc. 857 2.84 503 IVAX Corp. 1259 7.89 64 Johnson & Johnson ...
KORDAMINE ÖKONOMEETRIA KONTROLLTÖÖKS 2013 sügissemester kasutatud 2017. aasta sügissemestri KT õppimiseks Teooria 1. Ökonomeetrilise mudeli komponendid. Endogeensed (sõltuvad Y), eksogeensed (sõltumatud, X), hinnatavad parameetrid (beeta) ja juhuslik komponent ehk vealiige (u) 2. Andmetüübid. Kvalitatiivsed, kvantitatiivsed, ristandmed, aegread, paneelandmed 3. Valimvaatlused ja parameetri hinnangu mõiste. Uuritav objekt on üldvalim, andmebaas on üldjuhul valim. Järledusi teeme üldkogumi kohta ja selleks kasutame valimit. Valimi parameetrite põhjal leitakse üldkogumi parameetrite hinnangud. Valim on juhuvalim, hinnang on juhuslik suurus. Suvaline valimi andmete põhjal arvutatud funktsioon on statistik ning erinevad valimid annavad statistikutele erinevad väärtused. Statistik on juhuslik suurus. 4. Punkthinnang, intervallhinnang. Punkthinnang on ...
Rahvaloendus 2011 Tulemused 1 294 455 elanikku Suurenenud keskmine eluiga 40,8 aastat Meestel 37,7 aastat, naistel 43,4 aastat Elanikkonna kahanemine 75 597 inimese võrra Rahvaarv on suurenenud: Harjumaal ja Tartumaal Kahekordistunud on elanike arv: Viimsi vallas, Rae vallas, Harku vallas, Ülenurme vallas, Tartu vallas ja Sauga vallas Linnadest on elanikkond suurenenud: Sauel, Maardus ja Keilas 4438 külast on üle 1000 elanikuga 12 ja 100999 elanikuga 645 küla 102. külas ei loendatud ühtegi püsielanikku Püsivalt elab Eestis192 rahvuse esindajad, neist suuremad rahvusegrupid on eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Kodukoha riskianalüüs Töö teostaja: Tallinn 2011 Piirkond: Sauga vald, Sauga alevik, Pärnumaa Kodukoha kirjeldus: Sauga vald asub Pärnumaa keskosas. Valla lõunanaabriks on Pärnu linn, läänepoolseks naabriks Audru vald, põhjaosas piirneb Halinga ja Are vallaga, idaosas Tori valla, Sindi linna ja Paikuse vallaga. Geograafiliselt jääb Sauga valla territoorium Pärnu madalikule, Pärnu ja Sauga jõgede alamjooksude vahelisele alale, haarates lääneosas suurema osa Nurme rabast ja kogu Rääma raba. Soo ja mets hõlmavad valla territooriumist ca 58 %, siit ka valla peamine maavara - turvas. Valla üldpindala on 16482,3 ha, mis on 3,9 % Pärnumaa maavaldade pindalast. Valla territooriumil paikneb 10 küla ja 1 alevik, kus kokku elab ~ 4058 elanikku (01.10.2011). Tihedamini on asustatud valla lääne- ja idaosad, teede ja jõgede ümbrused
mainitud, on just viirsavi oma väikese tugevuse tõttu eriti lihkeohtlik. Need setted omakorda on kaetud nooremate mereliste liivadega, mille paksus on tavaliselt 23 meetrit, ulatudes kõige rohkem kümne meetrini. Pärnu ümbruse jõeorgude geoloogiline ehitus on üldjoontes sarnane. Säng on lõikunud kas viirsavisse või kohati ka moreeni. Viimase näide on Pärnu jõgi alates umbes pool kilomeetrit Paikuse politseikoolist ülesvoolu kuni Sindi paisuni, Audru jõgi alevi piires, Sauga jõgi Sauga kooli ja Rehe vahel ning Reiu jõgi vanast Valga maanteesillast ülesvoolu. Loomulikult on nendes orulõikudes lihked vähetõenäolised. Mõningatel Sauga ja Pärnu jõe lõikudel on geoloogiline läbilõige keerukam, kuna geoloogilises minevikus on olnud ajajärke, kus Läänemere veetase oluliselt alanes võimalik, et langes isegi praegusest meretasemest madalamale. Siis oli Pärnu jõgikond ilmselt liigniiske ala, kus algas turba tekkimine
Õppejõu kontaktandmed · Statistika ja ökonomeetria dotsent Ako Sauga ÖKONOMEETRIA · E-post [email protected] · Koduleht www.sauga.pri.ee TES0040 Bakalaureuseõpe TAAB 31, 32, 33, 51, 52 · Ruum SOC-480 MEM5220 Magistriõpe, TARM12 · Vastuvõtuajad (vajalik eelnev registreerimine õppejõu kodulehel):
MARJU TAMM Pargi 1-8 88301 Audru PÄRNUMAA 5557 4960 [email protected] Hr Rauno Saar OÜ Scanfil Vana-Sauga 40 88389 PÄRNU AVALDUS Lugesin ajalehest Pärnu Postimees Teie firma tööpakkumise kuulutust laopidaja ametikohale. OÜ Scanfil on tuntud eduka ja sõbraliku meeskonna poolest, seepärast soovin kandideerida laopidaja ametikohale. Loodan, et vastan ja sobin teie esitatud nõudlustele. Lõpetasin sel aastal Pärnumaa Kutsehariduskeskuse laopidaja eriala. Olen kohusetundlik, täpne, hea suhtleja ja õpihimuline.Olen veel füüsiliselt heas vormis....
teemaplaneeringu "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn Pärnu Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 170,0" koostamise ja planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise. [Pärnu maavalitsuse kodulehekülg] PlS § 12 lg 3: ,, (3) Maavanem informeerib kohalikke omavalitsusi nende territooriumi käsitleva maakonnaplaneeringu algatamisest kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates." Planeeringuala asub Pärnu maakonnas Halinga, Are, Sauga, Paikuse, Tahkuranna, Häädemeeste valla ning Pärnu ja Sindi linna territooriumil. [Pärnu maakonnaplaneering..., 2012:15]. Seega kaasati 8 omavalitsust. Peale teemaplaneeringu algatamist viidi läbi riigihange planeerija leidmiseks. Selle võitis AS Teede Tehnokeskus [Pärnu maakonnaplaneering..., 2012:6] Kaasati planeerija ning keskkonnamõjude hindaja AS Kobras. Teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi avalikustamine viidi läbi 2009
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57 Maatriksi mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57 Maatriksite liitmine ja lahutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 59 Maatriksi korrutamine skalaariga. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 61 ©Audentese Ülikool, 2003. Koostanud A. Sauga MAJANDUSMATEMAATIKA I Mudelid Maatriksi transponeerimine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 61 Maatriksite korrutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 62 Näiteid maatriksalgebra kasutamisest. . . . . . .
Koostasin selle töö, sest ma ei käinud Pärnus klassiekskursioonil. Töö eesmärgiks on tutvuda Pärnu ning Pärnu erinevate vaatamisväärsustega. Üldiseloomustus Pindala 4 806,68 ruutkilomeetrit Elanike arv: 89 343 asustustihedus: 18,9 Linnad: Kilingi-Nõmme (2220 el.), Pärnu (44 978 el.), Sindi (4157 el.); alevid: Pärnu-Jaagupi (1356 el.), Vändra (2652 el.), Tootsi (1323 el.); vallad: Are, Audru, Halinga, Häädemeeste, Kihnu, Kaisma, Koonga, Paikuse, Saarde, Sauga, Surju, Tali, Tori, Tõstamaa, Tahkuranna, Varbla, Vändra. Vallad: Are vald, Audru vald, Halinga vald, Häädemeeste vald, Kaisma vald, Kihnu vald, Koonga vald, Lavassaare vald, Paikuse vald, Saarde vald, Sauga vald, Surju vald, Tahkuranna vald, Tootsi vald, Tori vald, Tõstamaa vald, Varbla vald, Vändra alevvald, Vändra vald 2 Rahvastik Pärnu linna elanike arv on vähenenud, kuid seda ümbritsevate valdade elanike arv kasvanud.
Vallal on 28 km pikkune Pärnu jõe piir, 14 km pikkune Navesti jõe piir, 11 km pikkune Halliste jõe piir ja 9 km pikkune Raudna jõe piir. Jõed on aeglase vooluga, kevaditi toimub Riisal Halliste ja Raudna jõe ühinemiskohas üleujutus, mis haarab enda alla kuni 100 km2 suuruse maa-ala. Joonis 1. Valla paiknemise skeem 2. Valla piirid käesoleval hetkel Tori valla üldsuurus moodustab ca 5,87% Pärnumaa valdade pindalast. Vald piirneb Paikuse, Sauga, Are, Kaisma, Vändra ja Tootsi vallaga ning Sindi linnaga Pärnumaa valdadest ja Viljandimaalt Kõpu, Suure-Jaani ja Vastemõisa vallaga. Tänased valla piirid on sisuliselt endise Tori külanõukogu piirid. Joonis 2. Tori valla piirid Omavalitsusüksuse piir Riigipiir/kontrolljoon 3. Valla alade kuuluvus 20. sajandi esimesel poolel 1917.a. kuulusid valla osad Venemaale. 1918-1928.a. kuulusid valla osad Saksa okupatsioonile (vaata joonis 3). Joonis 3
a,Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe,Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putk aste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone,Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu,Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure- Kõpu, Kuremaa, Sauga (varemeis),Palivere, Vana- Võidu (kaks viimast ehitatud hiljem ümber täiskahekorruseliseks), Paju, Järvakandi mõisa matusekabel. Järelklassitsisitlikke mõisahooneid (19. sajandi teine pool, lõpp ja hiljemgi): Pagari, Järlepa (peale 1905.a. põlemise järgset taastamist) Raadi mõisa väravaehitus. Kasutatud kirjandus Tannberg, T, Uusaeg http://www.mois.ee/stiil/stiil7.shtml http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism
Nigula looduskaitseala 2013 Geograafilised objektidNigula Looduskaitseala läbib Pärnu , Sauga, Reiu, Audru, Raudna ja Halliste jõgi Linnadest- Pärnu, Sindi, Kilingi-Nõmme, Viljandi Nigula looduskaitseala asub Sakala kõrgustikul, Pärnu madalikul Nigula kaitseala asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Pihke, Reinu ja Tuuliku külas ja Häädemeeste vallas Nepste, Urissaare ja Uuemaa külas. Nigula looduskaitseala kaitse-eesmärk Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitse loodusliku linnustiku kaitse
madalikul. Nigula looduskaitseala Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Nigula raba on lääneeesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Geograafilised objektid Nigula LK alal voolab Pärnu jõgi, Reiu jõgi, Audru jõgi, Raudna jõgi, Halliste jõgi ja Sauga jõgi. Suurematest linnadest Pärnu, Sindi, KilingiNõmme ja Viljandi. LK ala asub Pärnu madalikul, Sakala kõrgustikul ja hõlmab väga paljusid soid. Nigula Raba Rajamise eesmärk Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Raba loomastikus on silmatorkavamaks rühmaks linnud, kelle arvukuse muutusi on siin jälgitud juba aastakümneid. Alates 1965. aastast on Nigulas tegeletud jõhvika kultiveerimisega ja sellealaste uuringutega
89 Võrtsjärve madalik * Valgejõgi 90 Peipsi-äärne madalik * Jägala j. 91 Põhja-Eesti e. Harju lavamaa * Pirita j. 92 Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa * Keila j. 93 Viru e. Kirde-Eesti lavamaa * Kasari j. 94 Kesk-Eesti tasandik * Vigala (Konuvere) j. 95 Haanja kõrgustik (Suur Munamägi) * Sauga j. 96 Otepää kõrg. (Kuutse m.) * Halliste j. 97 Pandivere kõrg. (Emumägi) * Raudna j. 98 Sakala kõrg. (Rutu m.) * Kõpu j. 99 Karula kõrg. (Rebasejärve Tornimägi) * Reiu j. Rahvuspargid: * Pärnu j. 100Lahemaa * Navesti j. 101Vilsandi * Narva j.
Ivan Kivima 26.03.73 37303269297 Jana Karjust 07.12.57 45712073802 Aleksandr Järvis 23.11.52 35211232467 Oliver Übi 08.03.73 37303081818 Tarvo Tammik 11.07.67 36707119669 Jako Riisalu 08.04.51 35104081390 Sigrid Kimmari 08.07.67 46707081401 Erkki Niit 25.05.78 37805254523 Olga Meronen 12.05.70 47005125764 Andrus Vaarmann 01.07.55 35507017050 Ivo Treier 23.04.80 38004234377 Sigrid Sauga 09.01.89 48901097189 Aleksandr Liivak 27.12.63 36312272122 Sirje Lehtla 02.10.69 46910023091 Kristina Mihhailov 06.08.56 45608063760 Aivar Treumann 11.05.78 37805111297 Karin Müürsepp 25.07.88 48807257547 Priit Laasik 24.11.63 36311242299 Priit Reinhold 11.02.59 35902116870 Riina Karu 31.07.76 47607317991 Karin Sauga 13.09.58 45809132498 Taivo Maripuu 24.02.83 38302242076 Eleri Karjust 19.05
E- Ruhnu J- Naissaar P- Piiri JÕED 1- Emajõgi 7- Narva 13- Keila 20- Navesti 2- Ahja 8- Kunda 14- Kasari 21- Põltsamaa 3- Võhandu 9- Valga jõgi 15- Vigala 22- Pedja 4- Värska 10- Soodla 16- Pärnu 5- Peeli jõgi 11- Pirita 17- Sauga 6- Väike Emajõgi 12- Harku 18- Haliste 19- Raudna JÄRVED 23- Peipsi järv 29- Võrts järv 24- Lämmijärv 30- Parika järv 25- Pskov järv 31- Saadjärv 26- Vigula, Tamula 32- Kuremaa järv 27- Kubija järv 33- Endla järv (Eest sügavaim) (Eesti läbipaistvaim)
istutusega 22,77 ha. Riigimetsa Majandamise Keskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) 5 Vändra Metskond (Joonis nr. 2) ÜLDINFO Vändra metskonna üldpindala on 99 253 ha ja metsamaa moodustab sellest 56%. Vändra metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Are, Audru, Halinga, Kaisma, Kihnu, Koonga, Lavassaare, Paikuse, Saarde, Sauga, Surju, Tori, Tõstamaa, Varbla . RiigimetsaMajandamiseKeskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/vandra-metskond] (24.10.2011) LOODUSLIKUDTINGIMUSED Vändra metskonna territoorium jaguneb Lääne-Eesti madaliku ja Soomaa maastikurajooni vahel. Lääne-Eesti madaliku maastiku eripäraks on väga mitmekesiste rannatüüpide esinemine rannavööndis ja Soomaale on loomulikult iseloomulikud jääpaisjärves ladestunud setetest moodustunud märjad tasandikud ning sood
OÜ Outside Riiete internetipood Mairo Toom Ettevõtte põhiandmed Ettevõtte nimi: OÜ Outside Aadress: Eesti, Pärnumaa, Sauga vald, Tammiste küla, Murelipuu tee 10, 85009 Toode / teenus: Internetis asetsev internetipood. Omandivorm: OÜ (Osaühing) Ettevõtte suurus: Omanik Äriidee Eestis mitte müüdavate rõivabrändide internetipood ning hiljem ka ettevõtte esinduskauplused suuremates Eesti linnades. Lisaks on müüa ka erinevaid aksessuaare. Kus tegevus toimub ? Algselt omades ainult internetipoodi ja tehes väikeses mahus, siis omas kodus.
Kaspar Rokk 06.05.56 35605061944 1 Elisabeth Mullari 25.10.71 47110254862 1 Jana Müürsepp 31.07.82 48207319910 1 Virve Vrager 08.11.52 45211083816 1 Elisabeth Öpik 15.12.88 48812156107 1 Kaspar Tosso 15.05.72 37205158155 1 Elisabeth Siirak 07.08.82 48208075933 1 Kaimo Tammik 25.01.75 37501256995 1 Veiko Übi 01.04.63 36304011367 1 Kairi Karjust 27.02.51 45102275432 1 Tiia Sauga 13.03.67 46703134714 1 Eneli Veskus 09.01.76 47601098944 1 Jako Laasik 13.06.77 37706132999 1 Karin Sonk 03.03.88 48803036987 1 Hannes Siirak 15.11.74 37411156144 1 Allan Raidjõe 20.03.81 38103203091 1 Signe Jaansoo 03.08.87 48708037849 1 Andrus Joonas 04.07.84 38407041316 1 Kaie Karu 05.04.87 48704057198 1 Henn Kallakmaa 22.11.83 38311225878 1 Aire Kalinin 06.09
58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva 85. Räpina 86. Valgjärve 87. Vastse-Kuuste 88. Veriora 89. Are 90. Audru 91. Halinga 92. Häädemeeste 93. Kaisma 94. Kihnu 95. Koonga 96. Lavassaare 97. Paikuse 98. Saarde 99. Sauga 100.Surju 101.Tahkuranna (Uulu) 102.Tootsi 103.Tori 104.Tõstamaa 105.Varbla 106.Vändra vald 107.Vändra alev 108.Juuru 109.Kaiu 110.Kehtna 111.Kohila 112.Käru 113.Märjamaa vald 114.Raikküla 115.Rapla 116.Vigala 117.Järvakandi 118.Kaarma 119.Kihelkonna 120.Kärla 121.Laimjala 122.Leisi 123.Lümanda 124.Muhu 125.Mustjala 126.Orissaare 127.Pihtla 128.Pöide 129.Salme 130.Torgu 131.Valjala 132.Alatskivi 133.Haaslava 134.Kambja 135.Konguta 136.Laeva 137.Luunja 138.Meeksi 139.Mäksa 140.Nõo
Iseseisev töö keskkonnakorralduse meetmetes Koostajad: … Juhendaja: … Tartu 2015 Jõe kirjeldus Mõnuvere jõgi, aga ka teise nimega Are jõgi on jõgi Pärnu maakonnas. Jõe pikkus on 29,1 km ja selle valgla suurus on 127,9 km². Are jõgi suubub Sauga jõkke 24 km kaugusel tolle suudmest. Jõel asub Pärivere paisjärv. Are jõkke suubuvad Marjassaare kraav, Kõressoo oja ja Saki jõgi. Kavandatava tegevuse eesmärk Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Are jõel asuva Pärivere paisu avamine ning veevoolu taastamine algsel kõrgusel ja voolusängi hüdromorfoloogia taastamine ligilähedaselt originaalse asukohaga kärestikuna, mis võimaldab taastuda jõe looduslikul ökosüsteemil võimaldades muuhulgas kalade looduslikku rännet.
hüdraulika tihendid, erimäärdeained, erimäärdeõlid, kiilrihmad, hammasrihmad, transportöörlindid, mehhaanilised lindiliitmikud, veerelaagrid, liugelaagrid, ajamiketid, transportöörketid, kummitooted. Kaubamärgid: FLENDER - reduktorid, FLENDER - elektrimootorid, FREUDENBERG SIMRIT - tihendid, KLÜBER - määrdeained, OPTIBELT - kiil- ja hammasrihmad, HABASIT - lamerihmad, FLEXCO - lindiliitmikud, OKARTEK - plastist transportöörliini elemendid Ekto Pärnu AS Lauka tee 4, Sauga, Sauga vald, 85008 Pärnu maakond e-post: [email protected] kodulehekülg: www.ekto.ee telefon: (+372) 4475013 faks: (+372) 4475012 Juhataja: Urmas Kurgjärv GSM: (+372) 5026648 e-post: [email protected] Elektrimootorite remont: Rein Tiitma telefon: (+372) 4475016 AS EKTO PÄRNU tegeleb kuni 90kw elektrimootorite katsetamise ja remontimisega. Raasiku Elekter AS Tehase tee 1, Raasiku, 75203 Harjumaa e-post: [email protected] kodulehekülg: www.rer.ee Juhatus: telefon: (+372) 6082333 ja (+372) 6082254
ENNOSAARE AIN Elisabeth Aspe Pärnu linnast 2 versta õhtupoole seisab Sauga jõe ääres Sauga mõis ja tema ümber laialine Sauga vald. Mõis oli lihtne kiviehitis, seisab ilusal kohal kõrgel jõekaldal, kesk väikest puiestikku ja viljapuuaedu. paar versta jõge üles minnes seisid esimesed valla talud teine teisel pool jõe kallast. Ühe nimi, mis mõisa poolt tulles paremalt kätt jäi oli Ennosaare ja teisel pool oli pajusaare talu. Lisad Enno ja Paju o saadud esiisade kaudu. Talud mõlemad olid
Jõe alamjooksu kaldail on asustus võrdlemisi tihe. Jõge reostavad ülemjooksul Roosna-Alliku alevik ja seal asuv forellikasvandus ning Tarbja küla, keskjooksul Paide linn ja osalt ka Türi linn, enamus Türi reovetest juhitakse pärast puhastamist Lintsi jõe lisajõkke, Lokuta jõkke ning alamjooksul Sindi ja osaliselt Pärnu linn ning Tori ja Paikuse alevik. Pärnu jõe suudme- eelsesse ossa kandub reostust ka sadamast ja Sauga jõest. Pärnu jõe veejõudu on kasutatud pikka aega paljudes kohtades - suured veskid on töötanud Türi-Allikul, Jändjal, Kurgjal, Suurejõel, Vihtras jm. 1904-1963 töötas jõel Sindi tekstiilivabriku veejõujaam ja 1927-1941 Jändja veejõujaam. Suurim vesiehitis on Sindi pais. Pärnu jõgi kuulub Eesti parimate kalajõgede hulka. Sealt võib püüda meriforelli, lõhet, vimba jt. Kuna Sindi pais on olnud tõkkeks kalade liikumisteel ülespoole, siis kudemisrände
Pärnu jõgi Paiknemine Pärnu jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist ning voolab edelasse. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul.Jõgi suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte ning kuulub liivi lahe vesikonda. Suurus Pärnu Jõgi on Eesti üks suurimaid jõgesid. Jõe pikkuseks on 144 km, langus on 76,2 m, lang on 0,53 m/km ning valgala pindala on 6920 km². Selle jõgikond katab umbes kuuendiku Eesti pindlast. Aluspind Alamjooksul voolab jõgi Devoni liivakivi- ja Siluri paasaluspõhja piiri lähedal, enamasti moreeni-, savi- ja liivakuhjatistes. Jõeorg on seal üldiselt laiem ja sügavam ning kive ja kärestikke on jõesängis kohati Pärnu jõe ülemjooksul. Jõesäng on Järvamaal enamasti madal, kivine ja uuristunud aluspõhjaga. Elustik Pärnu jõgi on Eesti üks liigirikkama kalast...
· Paepank, kõik jõed on kärestike ning koskede rohked. · Saavad peaaegu kõik alguse Pandivere kõrgustikust. · Kõik voolavad üle ja läbi paepinnase ning nendel on palju karstivorme. Väinamere ja Liivilahe veiskond: · Tasandikulised, laisa vooluga, loogelised ja neil on palju lisajõgesid (lõppeb deltaga). · Pärnu jõgi, Sauga jõgi, Reiu jõgi, Koiva jõgi. Peipsijärve ja Narva jõe vesikond · LÕUNAPOOLSED JÕED · Saavad alguse kõrgustikelt. Ülemjooks kiirevooluga, kulutavad palju orgusid ning taevaskodasid. Alamjooksul muutuvad laiemaks ja väiksema voolu kiirusega jõgedeks. · Võhandu , Piusa, Ahja · PÕHJAPOOLSED JÕED · Väikse vooluga, hästi loogelised, sootide rikkad, tihti üleujutatud ning ümbrus soine.
Raikküla, Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnja, Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe, Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putkaste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone, Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu, Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure- Kõpu, Kuremaa, Sauga (varemeis), Palivere, Vana-Võidu (kaks viimast ehitatud hiljem ümber täiskahekorruseliseks), Paju, Järvakandi mõisa matusekabel. Järelklassitsisitlikke mõisahooneid (19. sajandi teine pool, lõpp ja hiljemgi): Pagari, Järlepa (peale 1905.a. põlemise järgset taastamist) Raadi mõisa väravaehitus.
Kokku 122 480 Aegviidu polügon (33 100 ha); Laeva polügon (13 411 ha); Nursi polügon (3703 ha); Värska polügon (1962 ha); Paldiski linn koos Pakri poolsaarega (3703 ha); Pakri saared (2447 ha); Naissaar (1867 ha). Keskkonnakahjud: pinnas on saastunud naftaproduktidega, reostunud pinna- ja põhjavesi, metallijäätmed, ehitusmaterjalide jäätmed, plast- ja kummijäätmed, kemikaalid. Olulise reostusega NA militaarobjektid: *Tapa, Ämari, Raadi, Sauga, Paralepa lennuväli. *Paldiski katlamaja ja Lõunasadam. *Rakvere piirvalvelennuväli ja raketibaas *Husari õlijärv *Piirivalve sadamakütusehoidla Tallinnas Sõjategevuse mõju: purustatud objektidest lähtuv õhu- ja veereostus, põlemisel paiskub õhku tahma ja väävliühendeid, väävliühendid on happevihmade põhjustajad. Lahesõda 1991. aastal üks suurim ökosõdasid ja keskkonna katastroofe, 11mlj. Barrelit naftat juhiti Pärsia lahte, 67 milj.
04.55 35504172097 17 4 17.04.2008 53 Mihhail Jaansoo 01.06.55 35506019920 1 6 01.06.2008 53 Innar Randrüüt 14.06.55 35506143483 14 6 14.06.2008 53 Andrus Vaarmann 01.07.55 35507017050 1 7 01.07.2008 53 Jako Karu 11.07.55 35507112819 11 7 11.07.2008 53 Argo Tamm 12.07.55 35507126298 12 7 12.07.2008 53 Egert Jürimägi 30.07.55 35507303995 30 7 30.07.2008 53 Gert Sauga 10.09.55 35509102295 10 9 10.09.2008 53 Mihhail Aidarov 21.10.55 35510213387 21 10 21.10.2008 53 Allan Jaansoo 15.02.56 35602158127 15 2 15.02.2008 52 Hannes Jürimägi 25.02.56 35602252682 25 2 25.02.2008 52 Kaspar Rokk 06.05.56 35605061944 6 5 06.05.2008 52 Taivo Palu 19.05.56 35605198684 19 5 19.05.2008 52 Üllar Kuhi 24.05.56 35605243028 24 5 24.05.2008 52
Pärnumaa muuseumid Nasa Talumuuseum Aadress: Pulli küla Sauga vald 85005 Pärnumaa Kontaktisik: Helju Tults 5251273 E-mail: [email protected] Asub Pärnumaal, Pärnust 14 km Vändra poole Pulli külas, Pärnu jõe paremal kaldal. Muuseumikogud pärinevad sajandivanustest Pulli küla taludest. Korraldame tähtpeadega seotud tegevusi. Ööbimisvõimalus. Varbla Muuseum Aruküla küla Rene Kask tel: 5668 5168 Avatud:01.05 - 31.10. L, P 12 - 17 Muul ajal etteteatamisel Varbla Muuseum on loodud 2002. a. omaalgatuse korras ning tegutseb
puudutavate probleemide lahendamiseks või suurte kriiside korral. Oma halduse ülesehitamiseks oli ordu territoorium jagatud väiksemateks haldusüksusteks komtuur- ja foogtkondadeks , mille keskus oli ordulinnus. Ordul oli Eesti alal neli komtuurkonda (Tallinna, Pärnu, Viljandi ja Kursi) ning seitse foogtkonda (Järva, Narva, Vasknarva, Karksi, Maasilinna, Rakvere ja Toolse). Ajutiselt oli olemas ka Lihula komtuurkond ning ametis Sauga foogt. Ordulinnuseid ja neid ümbritsevaid piirkondi (komtuurkondi ja foogtkondi) valitsesid komtuurid ja foogtid, neid abistasid konvendid. Ordu algusaegadel oli komtuuri ja foogti vahel selge seisusevahe, hiljem see kadus. Liivimaa Ordu sõjaväe (15. sajandi alguses umbes 4000 meest) moodustasid rüütelvennad koos sõjasulastega ja vasallid; 14. sajandi lõpus hakati kasutama ka palgasõdureid. + Saksa Ordu alad 1480
Elisabeth Mullari 25.10.71 47110254862 1 5 Jana Müürsepp 31.07.82 48207319910 1 3 Virve Vrager 08.11.52 45211083816 1 1 Elisabeth Öpik 15.12.88 48812156107 1 4 Kaspar Tosso 15.05.72 37205158155 1 4 Elisabeth Siirak 07.08.82 48208075933 1 2 Kaimo Tammik 25.01.75 37501256995 1 4 Veiko Übi 01.04.63 36304011367 1 1 Kairi Karjust 27.02.51 45102275432 1 6 Tiia Sauga 13.03.67 46703134714 1 3 Eneli Veskus 09.01.76 47601098944 1 5 Jako Laasik 13.06.77 37706132999 1 5 Karin Sonk 03.03.88 48803036987 1 1 Hannes Siirak 15.11.74 37411156144 1 2 Allan Raidjõe 20.03.81 38103203091 1 8 Andrus Laidvee 24.08.78 37808245727 1 1 Signe Jaansoo 03.08.87 48708037849 1 1 Andrus Joonas 04.07.84 38407041316 1 6 Kaie Karu 05.04
Põhjaosa katab kidurakasvuline madalsoo (3472 ha) kuusekasemets. Kirdeosas on palju väikseid soosaari Ainus teadaolev perifeerselt oligotroofse arengukäiguga raba Baltimaades. Raba läbivad keskelt Tahkuranna oja ja Timmkanal. Tolkuse raba koos teda ääristavate rannikumoodustiste ja nüüdse rannavööndiga kuulub Rannametsa Soometsa LKAsse (Luitemaa). Veestik Loodesihilised jõed Reiu (75 km) ja Uulu (50 km) Kitsast põhjaosa läbivad Pärnu jõe, Sauga ja Audru jõe alamjooks Siseosas Timmkanal (10 km) Edelaosas Häädemeeste jõgi (18 km) ja Lemmejõgi (23 km) Muld ja taimkate Mereäärne rannariba ulatub 4050 meetrist (Orajõel) kuni 1,5 kilomeetri laiuseni (Häädemeestest Uuluni). Tegemist on kamardunud mölli-ja liivarannaga, kohati kivise moreenrannaga, leidub ka soostunud ning pilliroogu kasvanud alasid. Muldadest valitsevad liigniisked leostunud, leetunud ja küllastunud gleimullad, mis kannatavad aegajalt
• Liivi lahe rannikumadalikul on glei- ja leet- gleimullad. • Gleimuld- pidevalt liigniiske muld, mille profiilis on rohked gleilaigud ja roosteplekid. • Leet-gleimuld- alustevaesel lähtekivimil tekkinud happeline liigniiske leetunud muld http://bonnieplants.com/library/articles/soilsoilbuilding/ Siseveed • Liivi lahe rannikumadaliku idaosa veestavad Reiu ja Ura jõgi, • põhjaosa Pärnu, Sauga ja Audru jõe alamjooks, keskosa läbib Timmkanal. • Lõunaosas voolab Nigula rabast merre Lemmejõgi. Pärnu jõgi SindiLodjal Reiu jõe suudme Timmikanal juures http://entsyklopeedia.ee/meedia/liivi_lahe_rannikumadalik/parnu http://entsyklopeedia.ee/meedia/liivi_lahe_rannikumada maa_haademeeste_timmkanal_2001 lik/parnu_jogi_sindilodjal Veestik
liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei pruugi toimuda. Maalihete taajärjel jäävad enamasti kodudeta sajad või tuhanded inimesed, põhjustab üleujutusi ning kujundab jõe kallast ja jõge ennast ka ümber. Maalihkeid võib ette tulla ka Eestis. Suurim maalihe (LISA6) on olnud Sauga jõel, Nurme silla juures. Sealt vajus kuuekümnendate lõpus vähemalt kahesajameetrine kaldariba vette ning jõgi oli mitu tundi kinni, enne kui vesi paisust läbi murdis. 9 Metsatulekahjud Metsatulekahjude tekkeid on mitmeid. Näiteks liiga pikalt kestev põud võib vallandada metsatulekahju, kuid inimesel on ka metsatulekahjudes oma roll. Eriti suitsetajad peavad olema tähelepanelikud
24. Kas asjaolu, et eestlastel puudus 12 saj. oma riik, näitas meie mahajäämust muust maailmast? (arutle) Ei, me arenenesime ja jõudsime ilusti järgi . 25. Kuidas hinnata eestlaste suhtumist ristiusku Muinasaja lõpul?(arutle) Sellesse ei suhtutud eriti tõsiselt. Mõisted Venekirves – oli venekujuline tööriist nöörkeraamika kultuurist, mis levis kivi- ja pronksiajal. Pulli küla - on küla Pärnumaal Sauga vallas. Vanim Eesti asula, mesoliitiline (8500–9000 eKr) Pulli asula. Rehi – talurahvaarhitektuuris hoone, kus kuivatati ja peksti vilja. Lõuna-Eesti rehtedes töödeldi ka lina. Hiied – looduslik püha, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. Tacitus - oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees. tšuudid - on nimetus, mida on 9.–10. sajandil algselt kõigi Kirde-Euroopa mitteslaavlaste ja
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool Allar Plaksi EALB-41 062005 TALLINNA JA TARTU ELANIKKONNA ARVULINE VÕRDLUS JA STATISTILINE ANALÜÜS Kodune töö õppeaines Statistika TES0020 Juhendaja: Dotsent Ako Sauga Tallinn 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolevas töös viib autor läbi statistilise analüüsi Eesti kahe suurima linna Tallinna ja Tartu elanikkonna põhjal. Uuritakse nende jaotumist erinevatesse vanusegruppidese aastal 2010, viiakse mõlema põhjal läbi aegrea analüüs, kasutatakse mitmeid kirjeldava statistika meetodeid ning võrreldakse neid omavahel. Antud uuringu eesmärgiks on anda ülevaade Tartu ja Tallinna elanikkonna hetkeseisust, muutustest viimase 20 aasta
Tootsi Lasteaed Põhikool Pärnu jõgi referaat Kaupo Klemmer 9.klass 2012 Tootsi Sisukord Paiknemine..........................................................................................................................3 Majandustegevus ja inimjõud............................................................................................. 3 Elustik................................................................................................................................. 5 Suurus..................................................................................................................................6 Aluspind......................................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool Tiina Vaht Abortide arv Eestis 1970-2008 Juhendaja: prof. Ako Sauga Tallinn 2010 1. Sissejuhatus Kodutöö tegemisel kasutasin Eesti Statsitikaameti kodulehelt saadud andmeid. Valimis on abortide arv Eestis 1970. aastast kuni 2008. aastani. Valimi kirjeldamiseks kasutasin keskmisi ja variatsiooninäitarve ning aegrea analüüsi, mille käigus leiti vajalikud juurdekasvud ja kasvutempod. Samuti viisin läbi erinevad silumised ning koostasin nendele vastavad diagrammid.
Võistlejad pidid läbima kokku 338 kilomeetrit. Kokku oli stardis 58 võistlejat ning pealtvaatajaid oli üllatavalt palju 160 000. Eestlast tabas seal väike õnnetus, kui seitsmendal ringil purunes ta klapi vedru ning selle parandamisega läks tal viis minutit. Kui sellist viperust poleks juhtunud oleks ta võinud saavutada isegi viienda koha. Hinnati väga tema vastupidavust. Üks tragöödilisem sõit toimus aastal 1937 Pärnus. Kuna tee oli väga auguline kukkus viljandlane Elmar Sauga seal väga õnnetult ning suri koheselt. Nimelt purunes tal pealuu. Õnnetuse tegi hullemaks see, et tagant tulnud Ernst Rektmeister sõitis Saugale otsa. Elmari mälestuseks on püstitatud Audrus mälestusmärk. Aasta 1940 suvel algas okupatsioon ning sellega vaibus ka motosport. Riias toimus sama aasta augustis esimene suur võistlus. Võistles parimate hulgas ka Ove Veldeman, keda oli juba paar korda NKVDs üle kuulatud sellepärast, et ta oli üks
20. Kuidas hinnata eestlaste suhtumist ristiusku Muinasaja lõpul? (arutle) Eestlastele see ei meeldinud. Kristlus toodi vägivallaga, jäi läbi aegade meie esivanematele võõraks ning seostus eelkõige võõra võimuga. 21. Vene kirves - ; Pulli küla - ; Rehi - ; Hiied - ; Vene kirves oli venekujuline tööriist nöörkeraamika kultuurist, mis levis kivi- ja pronksiajal. Pulli küla on küla Pärnumaal Sauga vallas. Vanim Eesti asula, mesoliitiline (85009000 eKr) Pulli asula. Rehi talurahvaarhitektuuris hoone, kus kuivatati ja peksti vilja. Lõuna - Eesti rehtedes töödeldi ka lina. Hiied looduslik püha, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. 22. Tacitus - ; Tsuudid - ; Veneedid - ; Igaunija - ; Tacitus oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.
11.1952 mees Sügis Kaljukits Oliver Übi 8.03.1973 mees Kevad Kaljukits Tarvo Tammik 11.07.1967 mees Suvi Kaljukits Jako Riisalu 8.04.1951 mees Kevad Kaljukits Sigrid Kimmari 8.07.1967 naine Suvi Kaljukits Erkki Niit 25.05.1978 mees Kevad Kaljukits Olga Meronen 12.05.1970 naine Kevad Kaljukits Andrus Vaarmann 1.07.1955 mees Suvi Kaljukits Ivo Treier 23.04.1980 mees Kevad Kaljukits Sigrid Sauga 9.01.1989 naine Talv Kaljukits Aleksandr Liivak 27.12.1963 mees Talv Kaljukits Sirje Lehtla 2.10.1969 naine Sügis Kaljukits Kristina Mihhailov 6.08.1956 naine Suvi Kaljukits Aivar Treumann 11.05.1978 mees Kevad Kaljukits Karin Müürsepp 25.07.1988 naine Suvi Kaljukits Priit Laasik 24.11.1963 mees Sügis Kaljukits Priit Reinhold 11.02.1959 mees Talv Kaljukits Riina Karu 31.07
Sauga Põhikool Esmaabi Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................... 3 Esmaabi............................................................................................................................................... 4 Elustamine........................................................................................................................................... 5 112....................................................................................................................................................... 7 Kokkuvõte........................................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjanuds ...................................
03.2020 7 Tarvo Tammik 11.07.1967 mees Suvi 11.07.2020 6 Jako Riisalu 8.04.1951 mees Kevad 8.04.2020 3 Sigrid Kimmari 8.07.1967 naine Suvi 8.07.2020 3 Erkki Niit 25.05.1978 mees Kevad 25.05.2020 1 Olga Meronen 12.05.1970 naine Kevad 12.05.2020 2 Andrus Vaarmann 1.07.1955 mees Suvi 1.07.2020 3 Ivo Treier 23.04.1980 mees Kevad 23.04.2020 4 Sigrid Sauga 9.01.1989 naine Talv 9.01.2020 4 Aleksandr Liivak 27.12.1963 mees Talv 27.12.2020 7 Sirje Lehtla 2.10.1969 naine Sügis 2.10.2020 5 Kristina Mihhailov 6.08.1956 naine Suvi 6.08.2020 4 Aivar Treumann 11.05.1978 mees Kevad 11.05.2020 1 Karin Müürsepp 25.07.1988 naine Suvi 25.07.2020 6 Priit Laasik 24.11.1963 mees Sügis 24.11.2020 2 Priit Reinhold 11.02.1959 mees Talv 11.02.2020 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
