Gustaf II Adolf Miks just see inimene? • Huvitav teema • Väga tihedalt seotud Eesti ajalooga • On väga tähtsal kohal Euroopa ajaloos ja selle mõjutamsiel Algus • 19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632 • Karl IX poeg ja kuninganna Kristiina isa Jätkuv • Rootsi kuningas 1611–1632 • hiilgav väejuht Kolmekümneaastases sõjas • langes Lützeni lahingus • enne lahingut kirjutas alla Tartu Ülikooli asutamisürikule (1632) Perekond • Maria Eleonora von Brandenburg • Christina I – Rootsi kuninganna Lõpp • Lützeni lahing • Kolmekümneaastase sõja (1618–48) osa: Hollandi Vabariik,Prantuse Kuningriik, Roosti kuningriik, Inglismaa kuningriik, Taani-Norra (1625–1629) VS Saksa- Rooma riik, Kuninglik Ungari, Hispaania, Taani-Norra (1643–1645) luterlus või katoliiklus, Saksa-Rooma rii...
(50-neste lintidena) · Linditrummel: 50 padrunit lintiga Kuulipilduja 58 · Kaliiber: 7,62 mm · Padrun: 7,62 x 51 · Kuuli algkiirus: 830 m/s · Tehniline laskekiirus: 600- 850 lasku/min · Efektiivne laskekaugus: 600 m · Sihikuline laskekaugus: 1400 m · Pikkus: 1275 mm · Raua pikkus: 545 mm · Kaal: 11,6 kg (tühjalt) · Lindikasti maht: 250 padrunit (50-neste lintidena) Granaadiheitja Carl Gustaf (CG) · Laskeseade Kaliiber: 84 mm Pikkus: 1130 mm Kaal: 14,2 kg (tühjalt) Sihikuline laskekaugus: 1200 m · Granaat HEAT 551 Kaal: 3,2 kg Algkiirus: 255 m/s Efektiivne laskekaugus: 700 m Soomustläbistavus: 400 mm Tankitõrjeseade Milan · Laskeseade Valmistajamaa: Saksamaa- Pranstusmaa Laskeseadme kaal: 17 kg Sihikuline laskekaugus: 2000 m Efektiivne laskekaugus: 300-1950 m Meeskond: 1 allohvitser + 2 sõdurit
Rootsi kuningas Gustav VI Adolf Gustaf VI Adolf (eesti päraselt Gustav VI Adolf) sünninimi Oskar Fredrik Vilhelm Olaf Gustaf Adolf, sündis 11. november 1882 ja suri 15. september 1973 oli Rootsi kuningas alates 29. oktoobrist 1950 kuni surmani. Ta oli Gustaf V vanim poeg. Gustaf VI Adolf oli abiellus kaks korda. 15. juunil 1905 abiellus ta on esimese naisega, kelleks oli Suurbritannia ja Iiri printsess Margaret, kellega sündis neil neli poega ja tütar (Gustaf Adolf, Sigvard, Ingrid, Bertil ja Carl Johan). Pärast esimese naise surma abiellus ta leedi Louise Mountbatteniga 3. novembril 1923. Ta oli laialdaste teadmiste ja huvidega, eriti arhitektuuri, botaanika ja arheoloogia vallas.
(school) The Royal Family Of Sweden Report (name) (your location and year) Contents Introduction.................................................................................................................................3 King Carl XVI Gustaf.................................................................................................................4 Hobbies:................................................................................................................................. 4 The Queen Silvia.........................................................................................................................5 Hobbies:.............................................................................................
sündis 30. aprillil 1946. aastal Haga lossis Stockholmi külje all prints Gustaf Adolfi (1906-1947) ja tema abikaasa, Saksi-Coburg-Gotha hertsogi tütre, printsess Sibylla (1908-1972) kauaoodatud pojana, vennaks neljale õele. Pärast isa hukkumist lennuõnnetuses 26. jaanuaril 1947. aastal sai selgeks, et Carl Gustaf pärib krooni oma vanaisalt - kuningas Gustav Adolfilt (valitses 1950-1973). Väike poiss polnud sellisest tulevikuväljavaatest eriti meelitatud: «Ma ei taha saada kuningaks, vaid ehitustööliseks,» olevat ta ükskord öelnud oma õele printsess Christinale. Rootsi traditsioonide kohaselt seati lossis sisse lasteaed tulevase monarhi jaoks. Hiljem käis ta tavalistes koolides, kus teda koheldi nagu harilikku õpilast. Pärast gümnaasiumi lõpetamist 1966. aastal alustas Carl Gustaf
Carl Gustaf Emil Mannerheim, kes tavaliselt kasutas eesnime Gustaf, sündis 4. juunil 1867 Turu läänis Lohisaare rüütlimõisas Hollandi päritolu rootsistunud krahvi perekonnas. Isa oli ülimalt ettevõtlik mees, kes aga nõrga iseloomu tõttu uppus võlgadesse ja pages lõpuks ühe kaunitariga Pariisi. Ema suri 1881 ja seitse last jäid sugulaste kasvatada. Koolipoisina Helsingis ja Hamina sõjakoolis paistis Gustaf silma pöörase aktiivsuse ja ettevõtlikkusega. Niisiis oli kahjuks heideti ta ka paar korda koolistki välja. Eriti valus oli väljaheitmine Hamina kadetikoolist just enne lõpetamist. Kuid edasi läks olukord paremaks. Nimelt pääses Gustaf 1887. aastal Peterburi kuulsasse ratsaväekooli. Pärast selle lõpetamist 1889. aastal sai ta korneti auastme ning saadeti teenima Poola. Seal teenis ta lühikest aega ning seejärel tegi karjääri Peterburis ratsakaardiväes. Too teenistuskoht
............. ... 3 2. loodusvarad............................................... .... 4 3. Rootsi eksport & import välis kaubanduses ........ ... 5 4. kokkuvõte.......................................................... ..... 6 rootsi kuningriik rootsi kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb euroopas skandinaavja poolsaare idaosas (62c põhjalaiust, 15c idapikkust). Keel - Rootsi (de facto). Pealinn - Stockholm. Kuningas - Carl XVI Gustaf. Peaminister - Fredrik Reinfeldt. Pindala - 449 964 km 2. Rahvaarv - 9,060,430 (2006). Rahvastiku tihedus 20,1 in/km2. Iseseisvus 6.juuni 1523. Rahaühik - kroon (SEK). Ajavöönd - kesk- euroopa aeg. Riigihümn Du gamala, Du fria. Maakond 46n 3218 km. Rootsi on silla abil ühendtatud taaniga. Linnastumine: 84%. Sündimus: 12%0 suremus : 11%0 . Keskmine eluiga: 79 aastat. Põlumajandus. % SKP- st 27 teenuse % 71 SKP s in. 19 700.
ROOTSI Mart Mardõkainen ja Ander Allikvee Üldinfo Pealinn Stockholm Pindala 449 964 km2 Rahvaarv 2008 aasta seisuga 9,2 milj. Riigihümn Du gamla, Du fria Riigikord konstitutsiooniline monarhia Rahaühik rootsi kroon (SEK) Riiki valitseb kuningas Carl XVI Gustaf Euroopa Liidu liige 1995. aastast Click Click icon to icon addtopicture add picture Rootsi Kuningriik paikneb Skandinaavia poolsaarel. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab
Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Prins Eugens Familj Pappa Oskar II Mamma Soffia av Nassau Äldre bror Gustaf Mitten bror Oscar Yngre bror Carl. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ar t Uppsala universitet(18851886) Bonnats skola(18871889) Ny målning stilar Naturen Tack för uppmärksamheten! http://www.waldemarsudde.se/xom_prinsen.html http:// www.theroyalforums
Estland Este, Estin Estnisch Toomas-Hendrik Ilves Finnland Finne, Finnin Finnisch Tarja Halonen Russland Russe, Russin Russisch Dmitri Medvedev Letland Lette, Lettin Lettisch Valdis Zatlers Litauen Litauer, Litauerin Litauisch Dalia Grybauskaite Schweden Schwede, Schwedin Schwedisch Carl XVI Gustaf Norwegen Norweger, Norwegisch Harald V Norwegerin Dänemark Däne, Dänin Dänisch Margrethe II Island Isländer, Isländerin Isländisch Olafur Ragnar Grimsson Deutschland Deutsche, Deutsche Deutsch Horst Köhler Österreich Österreicher, Deutsch Heinz Fischer Österreicherin
1)Stalin-Nõukogude Liidujuht 2)Hitler-Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea 3)Mussolini-Itaalia peaminister ja diktaator 4)Georges Clemenceau-Prantsusmaa peaminister 5)Woodrow Wilson-USA president 6)David Lloyd George-Suurbritannia peaminister 7)Mustafa Kemal-Türgi Vabariigi 1.president 8)Franscisco Franco-Hispaania riigipea 9)Winston Churchill-Suurbritannia peaminister 10)Roosevelt-Ameerika Ühendriikide 32.president 11)Robert Lansingi-Wilsoni sekretär 12)G.Groswi-Saksa kunstnik 13)Edward 8-kuningas,India keiser 14)Wallis Simpson-Suurbritannia kuningas 15)Al Capone-Ameerika tuntuim gangster 16)Lenin-Venemaa bolsevike juht 17)H.Himmler-Hitleri ihukaitseväge juhtija 18)Jaan Tõnisson-Eesti riigitegelane,poliitik ja korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem 19)K.Päts-Eesti Vabariigi 1.president 20)J.Laidoner-Eesti sõjaväelane ja poliitik 21)J.Poska-Eesti riigimees 22)I.Moscicki-Poola president 23)Gusta 5-Rootsi kuningas 24)August Rei-Eesti riigiv...
esindajad, seejärel läks see üle Nassau-Weilburgi dünastiale. 6. Monaco Vürstiriik Vürst Albert II. Monacos valitseb Grimaldide dünastia, kes tähistas 1997. aastal oma 700. aastapäeva. 7. Madalmaade Kuningriik (Holland) Kuninganna Beatrix (Orange-Nassau dünastia). 8. Norra Kuningriik Kuningas Harald V (Glücksburgi dünastia) 9. Hispaania Kuningriik Juan Carlos I (Bourbonide dünastiasse. 10. Rootsi Kuningriik Kuningas Carl XVI Gustaf Bernadotte'i dünastia on Rootsi kuningadünastia, mis on valitsenud alates 1818. aastast. 18181905 valitsesid Bernadotte'id ka Norrat. 11. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik Kuninganna Elizabeth II. Windsori dünastia on praegune Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki valitsev dünastia. Dünastia vana haru on Wettini dünastia Saksi-Coburgi ja Gotha liin ning uuem haru on Oldenburgi dünastia Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburgi liin.
Geograafia referaat ROOTSI Koostas: Kristel. ÜLDANDMED · Pealinn Stockholm · Pindala 449 964 km² · Rahvaarv 9 174 100 · Riigikeel rootsi keel · Riigikorraks konstitutsiooniline monarhia · Riigipea on kuningas Caril XVI Gustaf · Rahaühik rootsi kroon (SEK) · 1995 aastal liitus Euroopa Liiduga ASEND · Paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. · Idast piirneb Soomega, läänest Norraga · Lõunast ja idast piirab Rootsit Läänemeri · Rannajoone pikkus on 3218 km · Silla abil on ühenduses Taaniga LOODUSOLUD · Kogu pindalast on 410 934 km² maismaad · Siseveed (peamiselt järved) hõlmavad kogu pindalast 39 030 km². · Idarannikut liigestavad tugevalt skäärid
Leiboristlik Partei. 1924.a. said võidu parlamendivalimistel tööerakond, kes moodustas oma esimese valitsuse Soome pärast I maailmasõda, eripärad. Kõige tähtsam oli iseseisvuse säilitamine. 6. Dets. 1917.a. kuulutas Soome Eduskund välja oma maa iseseisvuse. 1918.a. jaanuaris haarasid Pahempolsed radikaalid (punased) Vene sõjaväe toetusel Helsingis ja LõunaSoomes võimu. Soome iseseisva riigi pooldajate sõjaväe ülemjuhtajaks sai Gustaf Mannerheim, kelle juhtimisel võideti punasoomlased ja vene enamlased lahingus Tampere pärast. 1918.a. sai Mannerheim riigihoidjaks ja tema juhtimisel loobuti saksa orientatsioonist ja hakati otsima poliitilisi kontakte Antandi riikidega. http://www.abiks.pri.ee Sõjategevusega kaasnenud purustused ja kaod olid Soomes väiksemad ning Soome majanduslik olukord oli tollal parem
Katrin Karro 9.A klass Sikupilli keskkool Rootsi kaart Euroopa kaart Üldandmed · Pealinn: Stockholm · Üldpindala: 449 964 km² · Rahvaarv: 9,2 miljonit · Rahaühik: kroon · Keel: Rootsi, Soome, Inglise keel · Rootsi kuningas: Carl XVI Gustaf · Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele Rahvastik Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 77% rootslastest on luteri usku. Rootsi rahvastik on koondunud keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale; ainult üks rootslane seitsmest elab maal Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige. Loodustik
vähenenud, ka varem igapäevatoiduks Rahvuspargid Rootsis on 29 rahvusparki kogupindalaga 7315 km2. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas. Suurimad on Abisko, Ängsö ja Björnlandet. Rahvus pargid moodustavad 1,6% Rootsi kogupindalast. Lisa Suuremad linnad: Stockholm (894 200 inimest), Malmö (280 400 inimest), Göteborg (549 800 inimest). Kuningas on Carl XVI Gustaf. Rootsit ja Taanit ühendab sild. Rootsi kogupindala on 450 295 km2. Rootsis elab kokku ~9 694 000 inimest. Küsimused Mis mäestik on Rootsi lääneosas? Mis on see eksootiline taim, mis kasvab Rootsis? Nimeta üks suurimatest Rootsi linnadest. Nimeta üks enimlevinud loomaliik. Kui palju inimesi Rootsis elab? *Mitu rahvusparki on Rootsis ja millal ehitati esimene?
Schweden und Stockholm Das Königreich Schweden ist eine parlamentarische Monarchie in Nordeuropa. Schweden Amtssprache ist Schwedisch. Schweden Hauptstadt ist Stockholm. Staatsoberhaupt ist König Carl XVI. Gustaf. Schweden Fläche ist 450.295 km² Schweden einwohnerzahl ist 9.573.466 Stockholm ist größte Stadt in Skandinavien. In Stockholm leben 868.141 einwohner. Stockholm fläche ist 187 km² In Stockholm gibt es eine Reihe von Theatern, darunter die Königliche Oper, das Königliche Dramatische Theater. Von den sportlichen Einrichtungen ragen das Olympiastadion Stockholm und die Globen Arena heraus. Beide werden auch für Konzertveranstaltungen genutzt.
Majandussüsteemide võrdlus Kati Labe Riigikord Eesti Rootsi Eesti on parlamentaarne Seadusandlik võim kuulub vabariik Riigipäevale (Riksdag) Põhiseadustega on Konstitutsiooniline kehtestatud võimude monarhia lahusus ja tasakaalustatus Parlamentaarne demokraatia Seadusandlik võim kuulub Kuningas Carl XVI Gustaf´i Riigikogule osa riigivalitsemises piirdub Täidesaatev võim esindusfunktsiooni Valitsusele täitmisega Kohtuvõim Riigikohtule Täidesaatvat võimu juhib Riigipea on president peaminister Kõrgeim võim kuulub rahvale Omandisuhted Eesti Rootsi Omandisuhete muutused ja ...
ROOTSI Referaat Juhendaja: 2 RIIGI ÜLDANDMED Riigi hümn: Du gamla, Du fria Pealinn: Stockholm Pindala: 449 964km2 Riigikeel: Rootsi keel Rahvaarv: 9 234 309 (2008) Rahvastiku tihedus: 20,1 in/km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Kuningas: Carl XVI Gustaf Peaminister: Fredrik Reinfeldt Iseseisvus: 6. juuni 1523 Euroopa liiduga ühinemise aasta: 1995 SKT: 285,1 miljardit USD (2006) SKT elaniku kohta: 31 600 USD Rahaühik: rootsi kroon (SEK) Usk: luterlus Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen: .se ROK-i kood: SWE Telefonikood: 46 Haldusjaotus: 21 lääni, mis omakorda jagunevad valdadeks
Gustaf Adolfi Gümnaasium Karl Anders Vaikla 3B klass õp. Raili Pukk Referaat Ussid ja Aafrika loomad Tallinn 2005 Gepard Lühikest maad joostes on gepard kõige kiirem loom maismaal. Gepard saab nii kiiresti jooksta tänu erilisele kehaehitusele. Painduv selgroog võimaldab sellel suurel kassil pikkade hüpetega edasi tormata. Seejuures on abiks teravad küünised, mis nagu ogad maapinda haakuvad ja gepardil väga kiiresti joosta aitavad. Erinevalt teistest kaslastest ei saa gepard küüsi sisse tõmmata. Gepard on lühimaajooksja, tal puudub vastupidavus. Sel põhjusel ei jälita ta oma saaki rohkem kui umbes 180 meetrit. 2 Nahkhiir Nahkhiired tekitavad nii kõrgeid helisid, et meie neid ei kuule. Need helid levivad nähtamatute lainetena öises taevas. Kui need helilained kohtava...
Maavägi Volodymyr Kostiak 11.klass Üldine Maaväe kui kaitsejõudude suurimal põhiväeliigil on kandev roll Eesti territooriumi kaitses. Maavägi arendab kiirreageerimisüksusi ja üldotstarbelisi lahinguüksusi, vastuvõtva riigi toetust ning territoriaalset toetusstruktuuri. Maaväge juhib maaväe ülem, kes allub kaitseväe juhatajale. Maaväe ülem alluvuses on staap, väeosad ja väljaõppekeskused (VÕK), kes rahuajal õpetavad reservi. Maaväe väljaõppe- ja administratiivkoosseisu kuuluvad kolm jalaväe väljaõppekeskust, Tapa Lahingutoetuse Väljaõppekeskus, Üksik-sidepataljon ning Rahuoperatsioonide Keskus. Operattivüksustest on maaväe ülema otseses alluvuses brigaadi staap ja Scouts- pataljon. Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel Maaväe staabi ülem kolonel Artur Tiganik Rahuajal on maaväe ülesanneteks: korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase; kinnistada läbi ...
Rootsi Rootsi paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi pindala on 449 964 km2 . Rahvaarv on 2011 aasta seisuga 9 428 100. Pealinnaks on Stockholm. Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on kuningas Carl XVI Gustaf, kes on abielus brasiilia-saksa päritolu kuninganna Silviaga. Neil on 3 last. Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Ilm on muutlik. Rootsi suuremad saared on Gotland, mille pindala on 2994 km² ja Öland 1347 km². Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas aga segametsad. Neis elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab
N ende tikkudega tuli olla äärmiselt ettevaatlik, sest need süttisid hõõrdumisel mis tahes pinnaga. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tänapäeva tuletiku leiutas 1844. aastal rootslane Gustaf Erik Pasch Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Fourth level Third level Fifth level Fourth level
TALVESÕDA Risto Tõldsep IX klass TALVESÕDA • Sõda Soome Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel. • Osa II maailmasõjast. • Toimumisaeg 30. november 1939 – 13. märts 1940. • Kestis 105 päeva. SÕJA PÕHJUSED • NSV Liidu nõudmised Soomele kehtestada vastastikuse abistamise pakt ja Soome keeldumine. • Molotov-Ribbentropi pakt. • Nõukogude Liidu soov saada tagasi Soome alad. TÄHTSAIMAD ISIKUD Soome vägede ülemjuhataja marssal Nõukogude Liidu Gustaf Mannerheim riigijuht Jossif Stalin NSV Liidu Punaarmee Soome peaminister välisasjade ülemjuhataja Kliment Risto Ryt rahvakomissaar Vjatšeslav Molotov Vorošilov SÕJA ALGUS • 26. november 1939 konflikt Manila piiril. • 28. november 1939 katkestab NSV Liit mittekallaletungilepingu Soomega. • 30. november alustab Punaarmee rünnakut. • Rahvasteliit kuulu...
Kliima § Loodusvarad § Taimestik § Loomastik Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Sissejuhatus Järgnev referaat räägib Rootsist,selle majandusest ja loodusest. Rootsi taimestikust,loomastikust ja loodusvaradest. Üldandmed · Pealinn: Stockholm · Üldpindala: 449 964 km² · Rahvaarv: 9,2 miljonit · Rahaühik: kroon · Keel: Rootsi,Soome,Inglise keel · Rootsi kuningas: Carl XVI Gustaf Rahvastik Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Rootsi rahvastik on koondunud keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale. Rootsis elab peamiselt soomlasi ja rootslasi,ning ka peamiselt eestlasi,kes on Rootsi sisserännanud. Majandus Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite
Rootsi majandus Ronald Bertil Sang Üldandmed Pealinn: Stockholm Üldpindala: 449 964 km² Rahvaarv: 9,2 miljonit Rahaühik: kroon Keel: Rootsi, Soome, Inglise keel Rootsi kuningas: Carl XVI Gustaf Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele Rahvastik Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 77% rootslastest on luteri usku. Rootsi rahvastik on koondunud keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale; ainult üks rootslane seitsmest elab maal Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige. Loodusvarad
1 DAN PÕLDROOS Dan Põldroos on sündinud 6. märtsil 1970. aastal. Tema ema oli teenistuja ja isa kondiiter. 1988. aastal lõpetas ta Tallinna 12. Kutsekeskkooli mööblitislerina. Alates 1988. aastast õppis ta lavakunstikateedris näitlemist ja lõpetas XV lennu 1992. aastal, tema kursusekaaslasteks olid teiste hulgas Jaanus Rohumaa, Rednar Annus, Ivo Uukkivi ja Marika Korolev. Diplomilavastusteks olid Delaney "Mee maik" 1991. aastal, kus ta mängis Peter Smithi ning 1992.aastal Dostojevski ja Rohumaa "Kosjakased 2 (Idioot)", kus tema mängis Parfjom R. Mõlemad etendusid teatris "Ugala". Alates 1985.aastast tegutses Dan Põldroos harrastusnäitlejana kirjandusteatris "Varius". 1992 1999 oli ta Eesti Draamateatri näitleja. 2000. aastal oli Dan Põldroos Nõmme põhikoolis õpetaja, kus ta õpetas suhtlemist. Dan Põldroosi rol...
Molotov Ribbentropi pakt Saksa-NSVL mittekallaletungi ja koostööpakt Nimetus välisministrite järgi Sõlmiti 23.08.1939 Kurikuulsaim lepe 20.sajandi ajaloos Sisaldas salaprotokolle Ida-Euroopa jagamise kohta Eesti-Läti ja Soome NSVL Kes otsustasid sõja.. Teljeriikide poolel Hermann Gõring - Luftwaffe juht Adolf Hitler - Wehrmachti ülemjuhataja Wilhelm Keitel - OKW ülemjuhatus Karl Dönitz - Kriegsmarine i ülemjuhatus. Einrich himmler - SS juht; holocausti elluviija Carl Gustaf Mannerheim - Soome vägede ülemjuhataja, president 1944-46 Erich van Manstein - Saksa kindral-feldmarssal, lõuna armeedegrupi ülemjuhataja Friedrich Paulus - Saksa kindral-feldmarssal, stalingradi vallutaja Erwin Rommel - Saksa kindral-feldmarssal, kõrberebane, Saksa Põhje Aafrika operatsioonide juht Isoroku Yamamoto - Jaapani laevastiku ülemjuhataja, pearl harbori rünnaku korraldaja Kes otsustasid sõja Lääneriikide poolel
Eleri Saarik Saksamaa president Hurt Köhler Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy Venemaa president Dmitri Medvedev PõhjaKorea diktaator Kim Jonguni Ameerika president Barack Obama Prantsusmaa peaminister François Fillon ÜRO peasekretär BanKi Moon NATO Peasekretär Anders Fogh Soome president Sauli Niinistö Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuninganna Silvia Rootsi printsess Madeleine Inglismaa kuninganna Elizabeth Läti president Andris Brzis Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Dalia Grybauskaite Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige 1. Üldandmed Pealinn: Stockholm (kogu Stockholmi piirkonnas elab 2012.a lõpu seisuga 2,13 miljonit inimest; Pindala: 209,12 km²) Üldpindala: 449 964 km² Rahvaarv: 9,2 miljonit Rahaühik: kroon (kr) ELiga ühinemise aasta: 1995 Schengeni ala: Schengeni ala liige alates 1996 Kuningas: Carl XVI Gustaf Peaminister: Fredrik Reinfeldt 2. Geograafiline asend Rootsi asub Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Rannajoone pikkus on 3218 km
Rahvaarv 9 142 817 (2006) Rahvastiku 20,1 in/km² tihedus Riigikord konstitutsiooniline monarhia Kuningas Carl XVI Gustaf Peaminister Fredrik Reinfeldt Iseseisvus 6. juuni 1523 Rahaühik rootsi kroon (SEK) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Loodus
oktoober 2006, Helsingi, töövisiit · Ungari president László Sólyom, 22.23. oktoober 2006, Budapest, töövisiit · Leedu president Valdas Adamkus, Poola president Lech Kaczyski, Läti president Vaira Ve-Freiberga, 5.6. november , Vilnius, töövisiit · Gruusia president Mihheil Saakasvili, 22. november 2006, Thbilisi, töövisiit · NATO tippkohtumine 28.29. november 2006, Riia, töövisiit · Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt, 30. november 2006, Stockholm, töövisiit · Belgia kuningas Albert II, 20. detsember 2006, Brüssel, töövisiit · Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, 9.12. veebruar 2007, München, töövisiit · Soome president Tarja Halonen, 14.16. märts 2007, Helsingi, riigivisiit · Gruusia president Mihheil Saakasvili, 7.9. mai 2007, Thbilisi ja Bathumi, riigivisiit · Tsehhi president Václav Klaus, 4.6
ROOTSI Üldandmed: Pindala: üle 500 000 km2 Rahvaarv: üle 9 miljoni Pealinn: Stockholm Suuremad linnad: Malmö, Göteborg, Uppsala Kuningas: Karl XVI Gustaf Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia GEOGRAAFILINE ASEND Paikneb Põhja-Euroopas, Skandinaavia poolsaare idaosas. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Piiririigid on idas Soome ja läänes Norra. Lähiriigi Taaniga on ühendatud silla abil üle ÖRESUNDI väina. Lääneosas on Taanist eraldatud SKAGERRAKI ja KATTEGATI väinadega. Suuremad saared on GOTLAND ja ÖLAND LOODUS Pinnamood
Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Tulevane helilooja õppis Hämeenlinna lütseumis, mängis kooliorkestris, kuid kõige meelsamini viibis ta looduses. Seal sai tema fantaasia tuule tiibadesse .Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad".1880. aasta kevadel hakkas Jean Sibelius tõsiselt õppima viiulimängu, seda dirigent Gustaf Levanderi juures. Esimesed esinemised olid pereringis, hiljem koolipidudel ja peenemates perekondades. Enne esinemisi närveeris ta alati, kuigi kuulajateks olid ainult lähimad seltsimehed. Poisikese eas oli ta paljudel konserditel saatepillimängija või noodilehepöörajana, tänu millele tutvus ta kammermuusikaga,orkestrimuusikaga ja paljude lauludega. Tal oli selge soov pärast koolilõppu muusikat edasi õppida, kuid tema pere ei olnud samal arvamusel temaga. Niisiis
Narva lahing(1700) Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700. aastal Narvas Rootsi ja Vene tsaaririigi vägede vahel. Rootslased saavutasid selles veenva võidu. See on üks suuremaid sõjalisi võite Rootsi ajaloos. Vägesid juhatas Rootsi poolel Karl XII. Paremat tiiba juhatas kindral Carl Gustaf Rehnskiöld, vasakut tiiba Ingerimaa kindralkuberner ja Jõhvi mõisnik Otto Wellingk. Osales palju prantsuse ohvitsere. Vene poolel olid väejuhid feldmarssal hertsog Charles Eugène de Croy ning tsaari sõjakomissar vürst Jakov Dolgorukov. Rootsi poolel võitles umbes 10 500 meest, Vene vägede koguarv ulatus eri andmetel 29 kuni 37 tuhandeni. Vene vägede hulgas oli ka saksimaalasi. Rootslasi langes 667, venelaste kaotused ulatusid paljudesse tuhandetesse.
Engeli peatööks oli Senati väljaku kujundamine Helsingis : Toomkirik, Riiginõukogu hoone, Helisingi Ülikooli peahoone ja Rahvusraamatukogu. Ta on projekteerunud ja ka arvukalt kirikuid ja ühiskondlikke hooneid Soome eri paigus. Ferdinand von Wright - ,,Võitlevad metsised" - Realistlik loodusmaal. Magnus von Wright hobune ja Rootsi kunst 19.-20.sajandil Klassitsism Arhitektuur kuni 19.sajandi lõpuni vähehuvitav Isak Gustaf Clason eklektika, historitsism. (Nordika museet ligger pa Lejonslätten pa Djurgarden i Stockholm (1889-1907)). Ragnar Östberg rahvusliku romantismi rajaja arhitektuuris. Sai tuntuks villade projekteerijana. Peatööks Linnahall Stockholmis Kungsholm'i saarel (1923). Imposantne, maitsekas. Klassitsistlik skulptuur Bengt Erland Fogelberg. 1819. aastal asus õppima Pariisi, jätkas õpinguid Roomas.
Müncheni kokkulepe 29.september 1938.aasta sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia kokkuleppe. Selle lepinguga ei takistatud Tšehhoslovakkia vallutamist. Molotovi-Ribbentropi pakt Mittekallaletungileping, mis sõlmiti 23.august 1939. aastal Moskvas Saksamaa ja NSV liidu vahel. Sellele kirjutasid alla Nõukogude Liidu välisminister V.Molotov ja Saksamaa välisminister J.von Ribbentrop. See andis võimaluse tegutseda segamatult mõlemal poolel. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida-ja Kagu-Euroopas. II maailmasõja algus (1939-1942) II maailmasõda algas 1. september 1939.aastal Saksamaa sissetungiga Poolasse. 3.septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 1939. aasta novembris lõpul algas NSVL sõda Soome vastu. 1940.aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja Bessaraabia. 1940.aasta kevadel vallutas Saksa armee: Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hol...
o Tsehhoslovakkia hävitamise plaan juba mais ülemjuhataja ,Wilhelm Keitel OKW ülemjuhataja, Karl Dönitz 1938 Kriegsmarine`i ülemjuhataja, Heinrich Himmler SS juht; Holocausti elluviija · Inglismaa alustas ainukesena 1938. aastal relvastuse Carl Gustaf Mannerheim Soome vägede ülemjuhataja, president uuendamist 1944-46 o W. Churchilli pikaajaline tegevus hoiatajana Erich von Manstein Saksa kindral-feldmarssal, Lõuna armeedegrupi ülemjuhataja Müncheni konverents Friedrich Paulus Saksa kindral-feldmarssal, Stalingradi vallutaja · 29.09
Rootsi iseseisvuse algusajaks on 6. juuni 1523. aastal, kui kuningaks sai Gustav Vasa. Samal kuupäeval 1809. aastal kuulutati välja konstitutsiooniline monarhia. Konstitutsioon kehtib alates 1. jaanuarist 1975. aastast, millesse tehti parandus 1979. aastal troonipärimise kohta. Rootsi kõrgeim seadusandlik organ on Riksdag (Riigipäev), mis asutati 1435. aastal. Praegune riigipea on 19. septembril 1973. aastal kuningaks saanud Carl XVI Gustaf. Troonipärija on kroonprintsess Victoria Ingrid Alice Desiree, sündis 14. juulil 1977. Peaminister on 21. märtsil 1996. aastal ametisse asunud Goran Persson. Kaitse: Rootsi Armee, Rootsi Kuninglik Merevägi, Rootsi lennuvägi. Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda
Referaat Jean Sibelius (8.12.1865 18.09.1957) Koostas: Liina Saia Jean Sibeliuse looming Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad". 1880. aasta kevadel hakkas Jean Sibelius tõsiselt õppima viiulimängu, seda dirigent Gustaf Levanderi juures. Esimesed esinemised olid pereringis, hiljem koolipidudel ja Hämeenlinna peenemates perekondades. Poisikese eas sai ta paljudele konserditele, küll saatepillimängijana või noodilehepöörajana, tänu millele tutvus ta kammermuusikaga, orkestrimuusikaga ja paljude lauludega. Kui Jean hakkas koolil...
Sürrealism loomingu lähtealuseks unenägu, eitati loogikat Muusikal Dzäss Seltskonnatantsud fokstrott, tango Balletis vaidlus klassika ja modernismi vahel Eestis asendub õppekeeles vene keel eesti keelega. Ühtluskool 1 dets 1919 avati Eesti Vabariigi Tartu Ülikool Talvesõda 6 det 1917 kuulutati Soome iseseisvus Välisriigid tunnistasid seda alles siis, kui seda oli teinud NSVL Kuid Punaarmee ei lahkunud Sõjaväe ülemjuhataja kindral Gustaf Mannerheim Tema juhitud väed saavutasid punasoomlaste ja vene enamlaste üle võidu 1918 nim Mannerheim riigihoidjaks 1919 suvel kinnitati põhiseadusega, et Soome on vabariik 1920 Vene-Soome Tartu rahulepinguga lõppes NSVL iga sõda 1918-1920 sõjasündmusi nim nii kodu- kui ka vabadussõjaks 1920liituti Rahvasteliiduga Lapua liikumine kommunismivastane . nõudis karmikäelise valitsemiskorra kehtestamist . koguti poolehoidu
· jodiidid: TbI 3 Jodiidid: TbI 3 · fluoriidid: TbF 3, TbF 4 Fluoriidid: TbF 3, TbF 4 Terbium (IV) fluoriid on tugev fluoreerimiseks agent, mis kiirgavad suhteliselt puhas aatomi fluori kui kuumutatud [9] pigem segu fluoriidi auru eralduda COF 3 või CEF 4. Terbium (IV) fluoriid on tugev fluoreerimiseks agent, mis kiirgavad suhteliselt puhas aatomi Fluor OTS kuumutatud [9] pigem segu fluoriidi Auru eralduda COF 3 või CEF 4. Ajalugu Terbium avastati 1843 Rootsi keemik Carl Gustaf Mosander, kes avastatakse seda lisandina ütriumoksiid, Y 2 O 3, ja nime küla Ytterby Rootsis. Terbium avastati aastal 1843, Mida Rootsi Keemik Carl Gustaf Mosander, Kes avastatakse seda lisandina ütriumoksiid, Y 2 O 3, ja nime küla Ytterby aastal Rootsi. See ei olnud isoleeritud puhtal kujul kuni hiljutise tekkega ioonvahetuse tehnikat. [10] Vt EI OLNUD isoleeritud puhtal kujul kuni hiljutise tekkega ioonvahetuse tehnikat. [10]
oli teinud Nõukogude Venemaa. Vaatamata Soome iseseisvuse tunnustamisele ei lahkunud Punaarmee Soomest, vaid sellest sai seal vasakäärmuslaste ehk punaste põhiline toetaja. Punaste eesmärk oli kehtestada Soomes nõukogude kord ning liita maa enamliku Venemaaga. Vene sõjaväe toetusel haarasid nad võimu Helsingis ja Lõuna-Soomes. Soome valitsus taganes Vaasasse riigi pooldajate (valgete) sõjaväe ülemjuhatajaks nimetati endine Vene tsaariarmee kindral Gustaf Mannerheim. Tema juhitud väed saavutasid võidu punasoomlaste ja vene enamlaste üle. 1918. aasta lõpul nimetati Mannerheim riigihoidjaks. Järgmise aasta suvel kinnitas ta põhiseaduse, millega Soome kuulutati vabariigiks. Sõda Nõukogude Venemaaga lõppes 1920. aasta oktoobris sõlmitud Vene-Soome Tartu rahulepinguga. 1918.-1920. aasta sõjasündmusi on Soomes nimetatud nii kodu- kui ka vabadussõjaks. SOOME 1920.-1930. AASTAIL Iseseisvunud Soome ülesanne oli tugevdada riiki. 1920
eksisteerib. Rootsi poliitiline- ja õigussüsteem võeti vastu 1975. aastal. Demokraatliku monarhia puhul on on monarhi võimu ulatus määratud põhiseadustega ja peamine seadusandlik organ riigis on parlament, kuid põhiseaduslik monarhia ei ole alati demokraatlik. Täidesaatev võim kuulub valitsusele. Täidesaatvat keskvõimu juhib peaminister. Rootsi praegune moderaadist peaminister Fredrik Reinfeldt nimetati teistkordselt ametisse 5. oktoobril 2010. Rootsi riigipea on kuningas Carl XVI Gustaf, kelle osa riigivalitsemises piirdub esindusfunktsiooni täitmisega. Rootsis on ühekojaline 349-liikmeline parlament (Riksdag). Riksdag on Rootsis ülim seadusandlik võim, üleriigilised rahvahääletused on vaid nõuandva iseloomuga. Parlamendisaadikud valitakse otsestel valimistel nelja-aastaseks perioodiks proportsionaalsuse põhimõttel. Parlamenti pääsemiseks on erakonnal vaja koguda vähemalt 4% koguhäältest. Rootsi poliitikamaastikul olulist rolli mängivaid erakondi
maailma suurimatele ja kiireimatele, paigaldati kummalegi kaks peaaurumasinat á 20 000 hj . Enam kui 20 m pikkused, 14 m kõrgused ja 1500 t kaaluvad peamasinad on suurimad kunagi ehitatud kolbaurumasinatest. Aurulaeva populaarsus hakkas langema, kui tulid auruturbiin ja diiselmootor. Auruturbiini teoreetiliste aluste rajamise ja esimeste töötavate turbiinide loomise au jagavad inglane Sir Charles Parsons ja rootslane Gustaf de Laval. 1907. a. vettelastud Cunard Line'i nelja korstnaga 241 m pikad 32 000 brt reisi-laevad Lusitania ja Mauretania olid esimesed suured auru- turbiinlaevad. Kuulsam turbiinlaev oli Titanic, mis uppus 1912 kokkupõrkes jäämäega. Minu arust on kummaline see ,et kokkupõrkes jäämäega oli taevas täiesti selge. Titanicul oli teadaolevalt ka kaks eestlast. Katastroof uppumatuks peetud laevaga sundis merendusringkondi tõsisemalt, kui
...................................9 KEEL........................................................................................................................................ 11 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................... 12 2 ÜLDANDMED Keel: rootsi (de facto) Pealinn: Stockholm Kuningas: Carl XVI Gustaf Peaminister: Fredrik Reinfeldt Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 9,060,430 Rahvastiku tihedus: 20,1 in/km2 Iseseisvus: 6. juuni 1523 Rahaühik: kroon (SEK) Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Riigihümn: Du gamla, Du fria Üladomeen: se Maakood: 46 3 LOODUS Rootsi 449 964 ruut kilomeerisest pindalast on 410 934 km2 maismaad ja 39 030 km2 on
Havis Amanda in Helsinki V Aaltonen Skulptuurid Eduskunna istungitesaalis E Hiltunen – Sibeliuse monument TAANI Hilisrensessanss Hollandi stiilis lossid Kronborg - Hamlet Frederiksborg Barokk & rokokoo Arhitektuuris baroklik klassitsism N.M Eigved- Amalienborg väljak Kopenhaagenis J.F. Saly- Frederik V ratsamonument (1772) Amalienborgis Maalikunst Carl Gustaf Pilo- Taani kuninga õuekunstnik 1742-1772, portreedes rokokoolik koloriit N.A. Abildgaard- rahvusliku maalikunsti rajaja, klassitsistlik Jens Juel- portreed, maastkud, olustikumaalid Skageni maalijad Skageni maalijateks nimetati Skandinaavia kunstnike rühmitust, kes alates 1870. aastatest kuni sajandivahetuseni käis suviti koos Skagenis, mis paikneb Taanis Jüüti poolsaare põhjatipus.
9550 aastat) juurestikuga puu – harilik kuusk. Kõik Rootsi kirjanikud kokku on võitnud 7 Nobeli kirjandusauhinda. Esimene olümpiamängude dopingukaristus määrati 1968. aastal Mehhikos Rootsi viievõistlejale alkoholi pruukimise eest. Rootsis leiutati külmkapp ja turvavöö Rahvaarv- 9 747 355 (31.12.2014) Riigikord- konstitutsiooniline monarhia Kuningas- Carl XVI Gustaf Rootsis on 29 rahvusparki kogupindalaga 731 589 ha. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige. Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad
Tänu balti erikorrale oldi majanduslikult edukamad. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaal kehtis edasi luteri usk ja asja ajamised oli saksa keeles. 9. Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti kultuuri? Rootsi ajal hakati tähtsustama eesti keelset haridust ja talupoegade harimist, tekkisid koolid ja algkoolid. Loodi Forseliuse seminar, mille eesmärk oli õpetada lugemist, usuõpetust ja ka kirikulaule. Hakati ka eesti talupoegi õpetama ning loodi oma kool. Rajati Gustaf Adolfi Gümnaasium 1631 aastal ja 1632 aastal rajati Tartu Ülikool. 10.Nimeta tähtsamad Eesti-jaLiivimaa rahvaseaduseid (aastaid) Milline oli seaduste mõju talupoegadele? 1802 – Eestimaa tunnistas talupoegade õigust vallasvarale. 1804 – Liivimaa keelustas koormise tõstmise. ( Võib talupärandada, talupoegade müük ja kinkimine keelustati.) 1816 – Eestimaa pärisorjus kaotati, talupoegade vaba seisus. 1819 – Liivimaa talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult.
Algul 250000 nüüd 100000. Kaotused, rüüsted, vaimne kaotus. Eesti rahva pärismusloos lünk. Rootsiaeg (17.sajand): 3 Kuningaaeg. Põ-Eesti 4 maakond Eestimaa kubermang- Poola vallutatud alad Liivimaa kubermang. Vormiliselt kuulus Saaremaa Liivimaale, kuid tal oli mitmeid eriõigusi. Varsti läksid kõik valdused rootsile. Rüütelkonnad: Eesti-, Saare-, ja Liivimaa, neid juhtisid Maanõunike Kolleegium maapäevad aadlite üldkogunemine. Iga 3 aasta tagant. Asju ajasid maanõunikud. Gustaf Adolf pani alguse Rootsi ajale. Eestit valitseti Stockholmist. Eesti oli rootsi kuningriigi osa. Kultuuriliselt oli selle mõju väga viljakas, vaadatakse, kui positiivset aega. Kultuuriliselt viljakas. Aristokraatia mõju kasvas, sest kuningavõim oli nõrk. Oldi huvitatud baltiaadli privileegide säilitamisest ja suurendamisest. Edu saatis pigem mõisnike. Talupoegadele tähendas see pärisorjust. Keskvõimu ja kohaliku aadliku vastuolu. Aadlikud polnud harjunud, et keegi sekkub nende
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
