Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"alutaguse" - 167 õppematerjali

alutaguse - segaasustusega ala (polovernikud-tänaseks eestistunud, kodukeeleks oli Eesti keel )18 saj hakkas venelaste hulk eelkõige kasvama läbi linnade ( sõjaväelased, kaupmehed, ametnikud). 1782 moodustasid venelased umbes 2% eesti ala elanikest.
Alutaguse

Kasutaja: Alutaguse

Faile: 0
thumbnail
5
doc

Alutaguse referaat

kilomeetri laiune männimetsane katkendik luitevöönd. Kliimaolud. Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Ka siin on karmid talved, ent naaberalaga võrreldes jahedamad suved, sest soode ja veekogude rohkuse tõttu kulub palju päikesekiirgust vee aurustamiseks. Veestik. Alutaguse on sisevetelt rikas ala. Eriti palju on siin järvi. Kurtna mõhnastikus on umbes 15 km2 suurusel alal 40 järve, moodustades Eesti suurima järvestiku. Alutaguse idapiiril voolab Eesti veerohkeim jõgi ­ Narva, mille lähtel on rohkesti harujõgesid, nn struuge. Tähtsamad vooluveekogud on Avijõgi, Rannapungerja, Tagajõgi, Alajõgi, Purtse ülemjooks ehk Oandu, Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi. Alutagusel on väga tihe kuivenduskraavide võrk ning palju on kaevanduste ja elektrijaamade kanaleid ja paisjärvi. Muld ja taimkate. Valitsevad leedemullad, soostunud leetmullad ja soomullad. Lääneosas ka soostunud kamarmullad

Geograafia → maailma loodusgeograafia ja...
13 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Alutaguse madalik

Alutaguse madalik Mari Ann Ainsar RVG 10.b 2011 Asukoht ja kirjeldus Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik.(estonica) (cmsimple) Kaitsealad ja kliimaaolud Alutaguse madalikul asuvad Agusalu looduskaitseala, Kurtna maastikukaitseala, Puhatu looduskaitseala, Muraka looduskaitseala, Tudusoo kaitseala ja Sirtsi looduskaitseala. Alutaguse kesk- ja põhjaosas on ülekaalus madalsood, lääne ja kagu pool siirdesoodest ümbritsetud rabad.(vkg) Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni

Bioloogia → Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
30
pptx

Alutaguse madalik

Alutaguse madalik Mati Kesma VPG 2016 https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ec/Ida-Virumaa-kaart.jpg/300px-Ida-Virumaa- kaart.jpg Paiknemine Eestis  Põhja-Eesti paeplatoo ja Peipsi järve vahel  Pindala: 3345 km²  Moodustab 7,4 % Eesti pindalast  Piirneb:  põhjas - Viru lavamaa  lõunas - Ugandi ehk Kagu-Eesti lavamaa  idas - Narva jõgi  läänes - Pandivere ja Vooremaa http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html Geoloogiline ehitus  Madaliku moodustavad alad, mis on Peipsi nõo kerkinud põhjaosas olnud hilisjääaegse suure jääjärve põhjaks  Aluspõhjas Peipsi järvest põhjas Ordoviitsiumi paekivid (ei paljandu)  Mustveest läänes Siluri lubjakivid  Äärmises kaguosas Devoni lubja- ja liivakivid  6-30 m sügavusel paekihtide vahel leidub 2,6- 2,8 m paksuses kukersiipõlevkivi kihte Pinnamood  Kõrgeim koht: Täriv...

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
12 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Alutaguse madalik

ALUTAGUSE MADALIK Lühireferaat Asukoht, kirjeldus ja ajalugu Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik. Naaberaladest valdavalt madalam (vaid 30­ 40 m üle merepinna) Alutaguse oli jääaja lõpul üle ujutatud jääpaisjärvede vetest. Seetõttu domineerivad pinnamoes nõrgalt lainjad liiva- ja viirsavitasandikud, mis on suures osas kaetud turbaga. Tugevaks kontrastiks sellele on ootamatult esile kerkivad mandrijää servakuhjatised: oosiahelikud, mõhnastikud, otsamoreenid ning voored. Alutaguse suuremaid kuhjevorme on Iisaku­Jõuga­Illuka oosideahelik. 21 km pikkune kirde­ edela sihis orienteeritud vallseljakute rida on üsna keeruka ehitusega

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Alutaguse madalik

docstxt/1526812800842.txt

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti murrete erijooned

'toa'. Keskmurde tuumala: Läänepoolseimad Virumaa, lõunapoolsed Harjumaa (nt Amb, Jür) ja suur osa Järvamaa murrakuid (nt JMd, Ann, Koe, Pee). Tuad, lueb, süed, teud, kautab, autu, aama, lääma, oln 'olnud', padja 'padi', pailu 'palju', pa'lk, jäneksed, juuksed Kirderanniku murderühm Kirderanniku murdel puuduvad uuendused, mis on toimunud teistes murretes. Rannamurdel sarnasused soome ja isuri keelega. Alutaguse murdel sarnasused idamurde ja vadja keelega. · Vältevaheldus puudub · Palatalisatsioon vähene · Lõpu- ja sisekadu piiratud · Vokaalharmoonia · Je- või lõputa illatiiv (sisseütlev) · Isi- või iksi- konditsionaal Kirderannikumurde tähtsamaid uuendusi · Tugevaastmeline n(n)i-terminatiiv: poiganni 'pojani' · Analoogilised da-infinitiiivi tunnused: jättädä · Topeltmitmus: kanudel 'kanadel'

Keeled → Eesti murded
120 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Alutaguse kriivad - levik, morfoloogia ja tekke teooriad

üsna hästi jääajajärgsete suurveekogude rannajooni. Kolmandaks on mandriluited, mida Eestis leiub vaid Alutagusel ehk kohalikus kõnepruugis kriivad. Seal asuvad umbes 200 kirde- edelasuunalist kriivat, mis avanevad Iisaku-tagustes Luiska, Pootsiku ja Võhma metsades. Kriivad asuvad soostunud alade keskel, mistõttu kriivade kõrgust on raskemäärata, kuid matkalisele on see ala kindlasti põnevaks piirkonnaks (Eesti Loodus, 2008; matkajuht.ee). Matkaklubi kirjeldab alutaguse kriivasid vahel olevaid rabasid „soosiilidena”. „Kohati on kriivad tihedalt üksteise kõrval, vaid tilluke soosiil nende vahel, teisal jälle laiutavad sood, millest luited kõrguvad soosaartena ” (Matkaklubi, 2011). Nimetuse seletus Kriivat polealati sellisena kirjutatud kohaliku loodusgeograafilise nimetusena. Kasutusel on olnud nii kriiva kui ka griiva. Arvatakse et see pärineb venekeelsest sõnast кривой, mis

Loodus → Loodus
13 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Marsruut Ida-Virumaal

Marsruut Ida- Virumaal Oksana Koloshenko Zlata Sokolovskaja KELA-1 Marsruut Ida-Virumaal Marsruud on 1- päevane ning tehtud Estimaa koolilapsedele Kava: 1. Alutaguse seikluspark 10.00-12.00 2. Selisoo matkarada 13.00-14.00 3. Lõunasöök Jõhvi kohvikus ja vabaaeg 14.30-15.30 4. Toila-Oru park 16.00-17.30 5. Sinimäe vaatetorn 18.30-19.00 Alutaguse seikluspark Seikluspargis on 5 rada Seiklusradadel on 33 sportlikku mängu. Ülesanded muutuvad järk-järgult keerukamaks. Tarzani hüpe (9 m kõrguselt) Selisoo matkarada Asub looduskaitsealal Rada tutvustab erinevaid sootüüpe (siirdesoo, lageraba, puistraba) Rikkalikku taimestikku ja rohkelt erineva

Turism → Turism
4 allalaadimist
thumbnail
34
pptx

IDA-VIRUMAA

IDA-VIRUMAA Ida-Viru maakond • Pindala: 3364 km2 • Elanikke: 149 483 • Maakonnalinn: Jõhvi • Omavalitsuslikud linnad: Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe Loodus • IDA-VIRU MAAKOND PAIKNEB MAASTIKULIKE LIIGESTUSE JÄRGI NELJAS MAASTIKURAJOONIS: SOOME LAHE RANNIKUMADALIK, VIRU LAVAMAA, ALUTAGUSE MADALIK JA PEIPSI RANNIKUMADALIK. • PINNAMOOD: ÜSNA TASANE • KOLMEST KÜLJEST ÜMBRITSEB IDA-VIRU MAAKONDA VESI: PÕHJAST SOOME LAHT, LÕUNAST PEIPSI JÄRV JA IDAST NARVA JÕGI. Vaatamisväärsused ● AIDU VEESPORDIKESKUS SA ● ALUTAGUSE SEIKLUSPARK ● AVINURME ELULAADIKESKUS ● IISAKU MUUSEUM ● JÕHVI ISSANDA RISTIMISE KIRIK ● JÕHVI MIHKLI KIRIK JA MUUSEUM ● KAUKSI RAND ● KIVIÕLI SEIKLUSKESKUS ● KIVIÕLI TUHAMÄED ● KOHTLA KAEVANDUSPARK

Turism → Eestimaa tundmine
6 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti kaart

3-Orasoja joastik 8-Aluoja jostik 13-Keila juga 4- Udria juga 9- Turjekelder juga ja 14-Kersalu juga 5-Langevoja joastik Vararisti juga 15-Pakri juga 10-Nõmmeveski KÕRGUSTIKUD MADALIKUD I- Haanja kõrgustik VII A- Peipsi madalik II- Otepää kõrgustik VII B- Alutaguse madalik III- Sakala kõrgustik VIII- Võrtsjärve madalik IV- Pandivere kõrgustik IX- Lääne-Eesti madalik V- Karula kõrgustik X- Liivi lahe rannikumadalik VI- Alutaguse XI- Soome lahe rannikumadalik XII- Metsepole madalik 2 3

Loodus → Loodus
61 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Loodusturismi teenuse analüüs - pruunkaru vaatlus

Keskkonnasõbralikkusele ja loodushoidlikkusele pole teenuse kirjelduses otseselt viidatud aga kuna tegemist on elektrita puuonniga, milles on kuivkäimla võib seda loodushoidlikuks pidada. Kohale saamise alla on märgitud, et tuleb kohale tulla autoga aga arvestades, et onnid mahutavad 6-10 inimest oleks keskkonnasõbralikum organiseerida bussiteenust. Onni täpsemat asukohta nende kodulehel pole, on öeldud vaid, et see asub Alutaguse metsas. Seega saab oletada, et see asub Alutaguse looduskaitsealal. Saab öelda, et nad järgivad seadusi, kuna pakuvad teenust ainult karuvaatlus hooajal. Nende eesmärk ainult loomavaatlus ning seega ei häirita looma elu. Seda, et arvestatakse hügieeni nõudmistega näitab välikäimla olemasolu. Samuti on arvesse võetud ohutust, kuna vaatlus toimub siiski onnist. Nende teenust saab kasutada aprillist oktoobrini iga õhtu 17.00-8.00. Teenuse maksumus

Turism → Loodusturismi alused
2 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Liivi sõda

Liivi sõda: 1558-1583 Põhjused: 1) Liivimaa killustatus 2) Ümberkaudsete riikide kasvav võimsus ja võimuiha Ajend: Tartu maks- Tartu piiskop peab hakkama Vene tsaarile maksu tasuma Osalejad: 1) Venemaa- Ivan IV Saatis Alutaguse kanti mongolid 2) Rootsi 3) Leedu-Poola 4) Taani- Magnus Tagajärjed 1) Liivimaa oli rüüstatud ja pooleldi inimtühi maa 2) Jagunenud Rootsi ja Poola vahel

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Ida-Virumaa rahvakultuur

algas soomeugrilaste ühe osa antropoloogilise tüübi muutumine europiidsuse suunas, mis jätkus hilisneoliitikumis uute europiididest siirdlaste jõudmisega Eestisse. Viimased olid nn. venekirveste kultuuri kandjad, kes ilmusid Eestisse III aastatuhande viimasel veerandil. Venekirveste kultuuri asukate keel kuulus indoeuroopa keelte hulka ning need hõimud etendasid olulist osa eelkõige balti rahvaste kujunemisel. Alutaguse tähtsamateks venekirveste kultuuri leiukohtadeks on Sope kalmistu ning Jõuga asulakoht. Võrreldes mitmete teiste Eesti piirkondadega on selle kultuuri leiukohti Alutagusel siiski suhteliselt vähe teada. Eesti idapoolses osas jäigi venekirveste kultuuri kandjate osa võrreldes Lääne-Eesti etniliste protsessidega tagasihoidlikumaks. Nimelt sulasid indoeuroopa päritolu siirdlased pikapeale kogu Eestis kammkeraamika hõimude hulka. Nähtavasti alles pronksiajal lõpule jõudnud

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
24 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti geograafia 9. klass

tasandikud (ürgorud) kuhjeline kõrgustik ­ Haanja (Suur Munamägi), Otepää (Kuutse mägi), Karula (Rebasejärve Tornimägi) lavamaad ­ tasased, jõeorud, lubja/liiva madalikud ­ hiljem vee alt vabanenud nõod, orundid ­ lahutavad kõrgustikud. Kausjad, keskel järv või soo/piklikud ja laiapõhjalised MADALIKUD LääneEesti madalik (Saaremaa, Hiiumaa), PõhjaEesti rannikumadalik, Pärnu madalik, Peipsi madalik, Alutaguse madalik) NÕOD ja ORUNDID Valga nõgu, VäikeEmajõe orund, Hargla nõgu, Võru orund TASANDIKUD KeskEesti tasandik, VaheEesti tasandik ehk Kõrvemaa LAVAMAAD PõhjaEesti ehk Harju, KirdeEesti ehk Viru lavamaa, KaguEesti ehk Ugandi lavamaa PINNAMOE KUJUNEMINE devonist kvaternaarini ­ suurvormide kujunemine aluspõhja ürgorud jääajad ­ 3 kuni 6 viimane 13 00011 000.a. tagasi. kulutuskuhjetasandumine, ärkamine vs elu ja inimtekkelised setted MANDRIJÄÄTEKKELISED PINNAVORMID

Geograafia → Geograafia
162 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Curriculum Vitae

Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON NIMI Margit Sepp SÜNNIAEG 28.02.2002 AADRESS Ida-Virumaa Mäetaguse vald Võrnu küla Sepa talu EMAIL [email protected] TELEFON 58923411 PEREKONNASEIS Vallaline HARIDUSKÄIK 2009-2018 Mäetaguse Põhikool TÖÖKOGEMUS 2017 Juuli Alutaguse Õpilasmalev 2016 Juuli Alutagsue Õpilasmalev KEELTEOSKUS Eesti keel Väga hea Inglise keel Rahuldav Vene keel Rahuldav ARVUTI OSKUS Microsoft Word Väga hea Ecxeli Hea Power Point Väga hea Photoshop Hea TÄIENDAV INFO Huvialad Käsitöö Autojuhiluba Ei ole Tugevad küljed Kohuse tundlik, aus, lahke.

Eesti keel → Eesti keel
2 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Eesti pinnavormid

rühmiti poolringjas savi (Viitna) Pehmete Kruus, Liustikujõgede sete Kesk-Eesti tasandik ja Oos...3 Piklik (kitsas) otstega veeristik, kuhjed Alutaguse madalik kolmnurk liiv Ümarjas, üks nõlv on Liustiku kuhjest lauskem kui Moreen, Otsamoreen...1 Piklik (lai) Kirde-Eestis Sinimäed

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Rabapüü

liigi säilumine ka edaspidi.  eesmärk on uurida rabapüü bioloogiat ja tema kaitsemeetmeid eestis ning kas praegused kaitsemeetmed on efektiivsed. Liigi bioloogia  Välimus  Söök  Pojad  Paigalind  Suguküpsus  Sigimisaeg  Pesa  Haudumine  3 erinevat sulestikku(Kevad, suvi, talv) Liigi levik ja arvukus  Eestis umbes 50- 100 paari  rabapüü levila piirdub Eestis praegu põhiliselt Alutaguse, Lääne-Eesti ja Pärnumaa sooaladega Ohutegurid  Peamisteks vaenlasteks on rebased, kullid ja kotkad  Üleküttimine, lumevaesed talved, soode kuivendamine ja turbavõtmine on tema arvukust pidevalt vähendanud.  Rabapüü arvukuses täheldatakse mõõdukat vähenemist.  26 paari rabapüüsid eestis hetkeolukorras Kaitsemeetmed  I kategooria meetmeid  keelatud täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
13
docx

EESTI KUNST JA KUNSTNIKUD

EESTI KUNST JA KUNSTNIKUD Maal:  Ernst Hallop ‘’Lõuna – Eesti maastik’’  Lembit Sarapuu ‘’Türannosaurus’’  Viktor Leškin ‘’Loksa rand’’  Oskar Georg Adolf Hoffmann ‘’Naine rannal’  Toomas Vint ‘’Rahulik suvepäev’’ Graafika:  Silvi Väljal ‘’Elukevad’’  Märt Laarman ‘’Vana emajõgi’’  Eduard Wiiralt ‘’Monika’’  Märt Laarman ‘’Varesed’’  Richard Kaljo ‘’Tartu kivisild’’ Skulptuur:  Amandus Adamson ‘’Eesti Vabadussõjas langenute Kuressaare mälestussammas’’  Aivar Simson ja Kalev Prits ‘’Alutaguse hirv’’  Tauno Kangro ‘’Tarvas’’  Amandus Adamson ‘’Kalevipoeg ja sarvik  Mati Karmin ‘’Püha Jüri võitlus lohega’’ Arhitektuur:  Kalle Rõõmus Tallinna linnateater  Jüri Okas ja Martin Lõoke Optiva pank Pärnus  Andres Siim ja Hanno Kreis Nissani keskus Lasnamäel  Indrek Vainu ja Toomas Pakri Emajõe ärikeskus Tartus  Andres Alver j...

Kultuur-Kunst → Eesti kunst
6 allalaadimist
thumbnail
22
doc

EESTI MAASTIKU LIIGESTUS

meetri võrra kõrgem. 8 Valga nõgu-valdavalt niiskete liivaste ja metsarohkete tasandikega Valga nõgu Võru-Hargla orund-utab endast kirde-edelasuunalist laia vagumust, mida piirab ühelt poolt Haanja kõrgustik, teiselt poolt Otepää ja Karula kõrgustik[3] Ida-Eesti maastikuvaldkond Alutaguse-Soine ja metsane Alutaguse madalik hõlmab Peipsi nõo põhjaosa. Seda iseloomustab eelkõige vanade rannavallide, rabade ja siirdesoode ulatuslik levik. Peipsiäärne madalik-ujutab endast järve ümbritsevat liivase pinnakattega, kuid kohati tugevasti soostunud tasandikku. [3] Kaart 3 Maastike looduslik liigestus[2] 9 KOKKUVÕTE Eesti maastikuteaduse nurgakiviks sai 1922.a

Loodus → Keskkond
7 allalaadimist
thumbnail
6
docx

LOODUSTURISMI TOOTE/TEENUSE KIRJELDUS

EESTI MAAÜLIKOOL LOODUSTURISMI TOOTE/TEENUSE KIRJELDUS Iseseisev töö õppeaines ,,Loodusturismi alused" Keskkonnakaitse õppekava Koostas Julia Vassina Juhendaja: Marika Kose EMÜ 2018 Sissejuhatus Antud koduse töö eesmärgiks on analüüsida olemasolevat loodusturismi toodet, teenust või piirkonda (kas ettevõtte poolt pakutavat või avalikku). Analüüsi käigus toon välja järgmised asjaolud: 1) Toote/teenuse lühike sisu ja kirjeldus (mis teeb sellest loodusturismi toote või teenuse või piirkonna). 2) Toote või teenuse sihtgrupp (kas see on määratletud, kas toode vastab soovi(ta)tud sihtgrupile). 3) Toote või teenuse keskkonnasõbralikkus ja loodushoidlikkus (kas ja kuidas toote või teenuse kirjeldusest tuleb välja, et selle koostajad või planeerijad on sellega a...

Turism → Loodusturismi alused
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Maailma- ja Eesti turismigeograafia, Eesti ja Euroopa kaart

Mis meri jääb Hiiumaa ja Saaremaa vahele? Nende vahele jääb Väinameri. Mis maakonnas asub Tõrva? Asub Valga maakonnas. Milliste maakondade piirides asub Soomaa RP? Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril. Millises veekogus asub Piirissaar? Asub nö kahe maailma piiril. Peipsi järve ja Lämijärve piiril, Eesti ja Venemaa vahel. Mis jõgi suubub Võrtsjärve? Võrtsjärve suubub Väike Emajõgi. Milliseses Eesti turismiregioonis asub Alutaguse? Asub Ida-Viru regioonis. Mis jõgi voolab läbi Londoni linna? Läbi Londoni linna voolab Thamesi jõgi. Milline mäestik läbib Slovakkiat, Ukrainat ja Rumeeniat? Neid läbib Karpaatide mäestik. Mis on Lõuna-Euroopas asuva saabast meenutava poolsaare nimetus? Nimetus on Apenniinide poolsaar. Millisel saarel asub Etna vulkaan? Asub Sitsiilias. Millises riigis asub Balatoni järv? Balatoni järv asub Ungaris.

Geograafia → Eesti turismigeograafia
2 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Murded

Kirderühma murrakud: Jõe maapoolne osa, Kuusalu mandripoolne osa, Kadrina põhjaosa, Haljala lõunaosa, Rakvere põhjaosa, Viru-Jaagupi põhjaosa, Iisaku loodeosa. Kagurühma murrakud: Kursi, Äksi, Laiuse, Palamuse Keskmurde tuumala: läänepoolseimad Virumaa, lõunapoolsed Harjumaa ja suur osa Järvamaa murrakud) Kirderanniku murderühm · Puuduvad uuendused, mis on toimunud teistes murretes · Rannamurdel sarnasused soome ja isuri keelega · Alutaguse murdel sarnasused idamurde ja vadja keelega Kirderanniku ja keskmurde erinevused Vältevaheldus puudub Vältevaheldus Palatalisatsioon vähene Palatalisatsioon Lõpu- ja sisekadu piiratud Lõpu- ja sisekadu järjekindel Vokaalharmoonia Vokaalharmoonia taandunud Je- või lõputa illatiiv Sse-illatiiv

Keeled → Eesti murded
55 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

Pandivere kõrgustik

Pandivere kõrgustik Toila Gümnaasium Fred-Georg Pääro Pandivere kõrgustik  Pindala:  2415 km2  Moodustab Eesti territooriumist 5,3%  Kuulub Lääne-viru ja Järva maakonda  Naabruses asuvad: põhjas- Viru lavamaa idas- Alutaguse madalik lõunas- Kesk-Eesti lavamaa läänes- Kõrvemaa Pandivere kõrgustik Iseloomustus  Laugjad nõlvad  Pinnamood nõrgalt lainjas  Lubjakivist aluspõhi  Eesti suurim karstiala (1375 km2)  Allikarohke  Kõrgustiku jalamil asub Endla soostik Iseloomustus  Kõrgeim punkt- Emumägi (166m)  Suuremad järved- Väinjärv ja Porkuni järv  Suuremad jõed- Põltsamaa, Pedja, Pärnu ja Kunda Linnad ja asulad

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Salumetsad

· saluilmelised segametsad, Taimed : tamm, vaher, jalakas, saar, pärn, haab, kuusk, imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo-koeratubakas, ussilakk, võsaülane, · salu-okasmetsad Küllaltki palju leidub meil ka salu-okasmetsi (umbes 10 000 ha), peamiselt salukuusikuid. Salumännikuid Eesti mandriosas peaaegu pole. Salukuusikuid on ohtrasti Vooremaa, Alutaguse ja Sakala viljakatel muldadel. Salukuusik : Puuliigid: kuusk, kask, haab, vaher, jalakas, pärn, raagremmelgas, pihlakas Põõsaliigid: sarapuu, magesõstar, kuslapuu, toomingas, näsiniin Rohttaimed: sinilill, lõhnav varjulill, kopsurohi, saluhein, salunurmikas, salu-tähthein, metspipar, sõrmtarn, mets- hiirehernes, koldnõges, maarjasõnajalg, pesajuur, käopäkk Samblad: kähar palusammal, metsakäharik, roossammal, sulgjas õhik.

Loodus → Loodusõpetus
104 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Maakoor,pinnavormid

MOREENpeamine pinnakatte materjal_rndrahnud,veeris(1-10cm)kruus(1- 10mm)liiv(.1-1mm)viirsavi(>0.1mm)turvas. PINNAMOODmaakoore pealispinna kuju, koosneb eri vormidest.Krgustikud:haanja suur munamgi 318m, otep kuutse 217m,pandivere emumgi 166m, sakalarutu 146m, vooremaa laiuse 144m, karuka rebasejrve 137m, lne saaremaa 54m. Lavamaad: phja eesti e. harju, kirde e vire, kagu e ugandi. Tasandikud: kesk eesti, vahe eesti. madalikud:lne est, prnu, phja est, vrtsjrve, peipsi, alutaguse. Nod:valga ngu, hargla ngu Orundid: vike emaje orund, vru orund.NGUkinnine pinnavorm, keskel soo vi jrv ORUND piklik,laiuv,raskesti piiritletav org. Balti klintH=ontika, 56m. voor:tri,saadjrv;liustiku kuhjav tegevus, pudedad setted. Moreenitasandik:krg,kagu est.Otsamoreen:vaivara sinimed, pudedad vallid.jsulamisvee uuristatud.Oosid:krvemaal;kruusast veeristikust, pikliku kujuga. Mhn:viitna krvemaal;mar, kruusast,liivast.Slkorg:vooluvesimoldorg:phjaerosioon;lammorg:klgerosioon;k

Geograafia → Geograafia
70 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Muraka looduskaitseala

Muraka looduskaitseala Andres Alla 10.H Asukoht Neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala asub Alutaguse madalikul Ida-Virumaal Tudulinna, Iisaku, Mäetaguse ning Maidla vallas, Tudulinnast kümmekond kilomeetrit põhja pool. Kaitseala tuumiku moodustavad raba-, siirdesoo- ja madalsooaladest koosnev Muraka soostik ning selle kirdeserva jääv Ratva raba. Eellugu ja kaitsekorraldus. Osa praeguse Muraka looduskaitseala territooriumist võeti kaitse alla juba 1938. aastal, kui kotkaste kaitseks asutati Ratva raba reservaat. 1957. aastal loodi Muraka raba botaanilis-zooloogiline keeluala. 1981 haarati kogu soostik Muraka sookaitsealasse. Oma praegustes piirides on kaitseala 1997. aastast, kui rajati neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala pindalaga 13 059 ha. Harulduste elupaik. Muraka looduskaitsealal elab mitu kaitsealust loomaliiki nin...

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
28
odp

Pandivere kõrgustik

Pandivere kõrgustik Pandivere kõrgustik ● Kõrgustik ja maastikurajoon Põhja-Eestis Viru lavamaa, Alutaguse madaliku, Kesk-Eesti tasandiku ja Kõrvemaa vahel ● Asub Eesti suurim karstiala (1375 km²) ● Kogupindala – 2145 km² ● Pinnamood tasandikuline, lausikuline (moreentasandikud,oostikud, moreenkünkad, voored, mõhnastikud, otsamoreenid) ● Suurima sademevee infiltratsiooniga piirkond Eestis (õhuke pinnakate ja lõheline pind) Asukoht Ajalugu ● Esmane uurimine - geograaf Karl Rathlef ja Christian Bornhaupt

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Uurimustöö Tartu-Jõgeva puhkeala

Üldinfo Jõgevamaa metskonna üldpindala on 68 815 ha ja metsamaa moodustab sellest 79%. Metskonna maakasutusest annab ülevaate Tabel 3.1 [11] ja Tabel 3.2 [12]. Jõgevamaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Jõgeva, Kasepää, Pajusi, Pala, Palamuse, Puurmani, Põltsamaa, Saare, Tabivere ja Torma vallas. Jõgevamaal elab 2007. aasta andmetel 36 698 inimest. [9] Looduslikud tingimused Jõgevamaa jaotub kuue maastikulise regiooni vahel: Alutaguse, Kagu-Eesti lavamaa, Vooremaa, Kesk-Eesti tasandiku, Võrtsjärve nõo ja Endla nõo vahel. Alutaguse maastikurajoon jääb Jõgevamaa kirdeossa ja on põline metsaala. Jõgevamaa põhjaosas ulatub sarnaste tingimustega, paksu liivakihiga kaetud lubjakiviala kuni Pandivere kõrgustiku lõunanõlvani. Lõunas läheb metsamassiiv järsult üle tihedalt asustatud, moreeniga kaetud liivakivi platooks. Vooremaa maastikurajoon paikneb

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
21 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Vooremaa

Edvard Torm Vooremaa Vooremaa on Eesti maastikurajoon. Mille pindala on 1050 km2 . Vooremaast umbes viiendik on soostunud. Voorema piirneb põhjast Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani mille pikkus on 55 km, lääne-ida suunas on selle pikkus 24km. Vooremaad ilmestavad voorestikud ja nendevahelised nõod. Sealsete voorte omapäraks on nende suurus ja kuju: näiteks Koimula hiidvoore pikkus on 13km ja laius 3,5 km. Suurt osa vooremaa pinnast kasutatakse põllumajandusmaana. Geograafiline iseloomustus. Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod Kõrg ­ Eestis ulatusliku levimusega lainjad moreentasandikud, moreenkattega mõhnastikud ja voorestikud, mis on kokkuvõttes viljakamate muldade ja paremate metsakasvutingimustega kui Madal . Inimtegevus. Maakattes domineerivad Vooremaal põllumajandusalad, hõlmates...

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
36
ppt

Jõgevamaa

Kuulsad inimesed Põltsamaga on seotud rida kuulsaid nimesid Kohaliku kihelkonnakooli juhataja ja sildade arhitekt Gustav Heinrich Beermann, keeletedlane ja muusikamees Karl August Hermann, esimene eestlasest budistlik pühak vend Vahindra, Eesti kodu-uurimise rajaja August Wilhelm Hupel, esimese eestikeelse ajakirja väljaandja Peeter Ernst Wilde jt. Jõgeva maakonna LOODUSLIKUD TINGIMUSED Jõgevamaa jaotub kuue maastikulise regiooni vahel: Alutaguse, Kagu- Eesti lavamaa, Vooremaa, Kesk-Eesti tasandiku, Võrtsjärve nõo ja Endla nõo vahel. Alutaguse maastikurajoon jääb Jõgevamaa kirdeossa ja on põline metsaala. Jõgevamaa põhjaosas ulatub sarnaste tingimustega, paksu liivakihiga kaetud lubjakiviala kuni Pandivere kõrgustiku lõunanõlvani. Lõunas läheb metsamassiiv järsult üle tihedalt asustatud, moreeniga kaetud liivakivi platooks. Vooremaa maastikurajoon paikneb maakonna keskosas olles väga eriilmeline ala.

Geograafia → Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Peipsi Järv Referaat

Värska, Kruppi. Pika ajavahemiku jooksul on Peipsi järve järkjärgulisel taandumisel selle põhjarannikule tekkinud omapärased luited, mida ääristavad kaunid männimetsad. Ainult edelaosas, Lohusuu ümbruses on ülekaalus madal liivarand. Peipsi põhjarannikut ääristava luiteala keskmine kõrgus on 5 - 9 m, suurima kõrgusega luide (ca 20 m) on ida pool Alajõge. Need rannamoodustised ulatuvad ka kilomeetrite kaugusele järvest, mitmekesistades Alutaguse soid ja rabasid. Liivaseid, kruusaseid ja saviseid kaldalõike leidub ulatuslikult Peipsi läänekaldal. Seal leidub rohkesti ka rändrahne ja kivist kallast. Põhjakalda kaks osa - Järvevälja ja Smolnitsa luidestikud on võetud riikliku kaitse alla. Peipsi järv kogub oma vee ulatuslikult alalt. Järve suubub umbes 30 jõge, neist suuremad on Velikaja ja suur Emajõgi. Väljavool toimub Narva jõe kaudu. Peipsis ei ole eriti taimestikku. Üksnes varjatud lahesoppides ja saarte varjus

Bioloogia → Bioloogia
31 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Jõhvi linn

Jõhvi linn IR.kursus Gregor Kustav Köster Sisukord 1. Jõhvi linna üldiseloomustus...........................................................................................3 2. Jõhvi linna geograafiline ehitus ja pinnavormid............................................................5 3. Jõhvi linn Ida-Virumaal. Ortofoto...................................................................................5 4. Jõhvi linna põhikaart......................................................................................................6 5. Jõhvi ajaloolistel kaartidel..............................................................................................7 6. Jõhvi maanteedekaart....................................................................................................9 7. Jõhvi Looduskaitsealad. Ortofoto................................................................................10 8. ...

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Viru lavamaa maastikurajoon

Viru lavamaa maastikurajoon Asukoht ● Hõlmab paese rannikumaa Kirde-Eestis klindist lõuna poole kuni Alutaguse madalikuni ● Pindala 1727km² ● Narva jõgi → Loobu jõgi Pinnas ● Viiendiku moodustavad paetasandikud ○ Vaevalt meetri paksune pinnas ○ Paljudes kohtades karstunud Uhaku karstiala kevadise suurvee ajal Autor: Heidi Tooming Veestik ● Domineerivad jõed ○ Suubuvad Soome lahte ○ Tükeldavad lavamaa lavadeks. ○ Nüüdisjõgede sängid ürgsete jõgede orgudes

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti keel

võõrtähtede väljajätmisel saadavat tähestikku (nii on seda terminit kasutatud "Eesti keele käsiraamatus").Nimede kirjutamisel järgitakse originaalkeele kuju, s.t võivad esineda ka muud ladina kirja tähed - å, c, , ô, é, ù jne. Nende tähtede puhul ignoreeritakse tähestikulisel järjestamisel diakriitilisi märke. MURDED: · keskmurre · läänemurre · saarte murre · idamurre · kirderannikumurded · rannamurre · Alutaguse murre · Lõunaeesti murded · Mulgi murre · Tartu murre · Võru murre

Eesti keel → Eesti keel
86 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Liivi sõda

läänepoolseid alasid tüli Liivimaa võimud keelasid venelaste kauplemise VanaLiivimaal, takistasid välismaa kaupmeeste pääsu Venemaale ning tekitasid kahju ajend ­ Tartu maks (Tartu piiskopkonna maks 1 mark aastas elaniku pealt) Iseloomusta pildi järgi Liivimaa sõjalist võimsust! Ivan IV Julm 15301584 Sõjategevuse algus 22.01.1558 Vene väed SigAlei juhtimisel rüüstasid Tartu. Läti ja Alutaguse piirkondi 1558 aprill Vene väed alustasid Narva piiramist ja pommitamist 1558 juuli alistub Tartu 1558 august vallutati Rõngu, Rakvere, Laiuse, Põltsamaa, Toolse 1559 sõlmiti vaherahu Mõisameeste laager Olukord 1559 Tartu piiskopkond oli likvideeritud ordumeister Fürstenberg ei suuda organiseerida vastupanu, tema asemele valiti Gotthard Kettler katsed tagasi vallutada Tartu ja Laiuse kindlusi ebaõnnestusid sept

Ajalugu → Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pinnamood

Geograafia Eesti pinnamood Pinnamood e reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Pinnamoe osad: Kõrgustikud - ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge ja väiksemaid pinnavorme. Kõrgustik ja kõrgeim tipp Pandivere kõrgustik ­ Emumägi Sakala kõrgustik - Rutu mägi Haanja kõrgustik - Suur Munamägi (318 m) Otepää kõrgustik - Kuutsemägi Karula kõrgustik - Rebasejärve Tornimägi Vooremaa - Laiuse voor Voor - piklik leivapätsi kujuline pinnavorm, mis on mandrijää poolt tekitatud. Lavamaad e platood - ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud. Põhja-Eesti lavamaa e Harju lavamaa Kirde-Eesti lavamaa e Viru lavamaa Kagu-Eesti e Ugandi lavamaa Kesk-Eesti e Ugandi lavamaa Vahe...

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ajaloo vastused küsimustele

8. Maanõunike kolleegium saadetakse laiali 1694 Rootsi võimude poolt kaotatakse endine Liivimaa maaomavalitsuse korraldus. 9. Kindralkuberner Totti 1671 annab korralduse eesti talupoegade pärisorjastamise lõpuleviimiseks. 10. Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn ­17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor, Eestimaa piiskopkonna Virumaa praost (1633­1638), Tallinna Toomkiriku õpetaja (1638), 1641 esimene Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendent, Narvas. 11. Gustav II Adolfit võib pidada Rootsi kõigi aegade kõige silmapaistvamaks kuningaks. Oma tegudega oli ta kaitsnud rahvuslikke huve. Ta pani aluse kõrgemale haridusele Rootsis. 12. Johan Skytte kindral kuberner, Duderhofi vabahärra oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane. 13. Johann Hastfer Krahv, baltisaksa päritolu Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane. 14. FORSELIUS - talurahva hariduse algataja Eestis. 15

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kaitsealade loomine ja majandamine Eestis

a asutati Soomaa ja Karula rahvuspargid ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. 1994. a asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala - Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Samuti võeti vastu kaitstavate loodusobjektide seadus. 2004. a sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks ja 10. mail võeti vastu uus looduskaitseseadus. Samal aastal nimetati Matsalu looduskaitseala ümber rahvuspargiks. 2018 aastal muudeti looduskaitseseadust ja asutati Eesti kuues - Alutaguse rahvuspark. Eesti kaitsealade süsteem areneb pidevalt, seetõttu muutuvad väga kiiresti ka selle kohta käivad andmed. Nii ei oskagi alati esimese hooga anda täpset vastust näiteks küsimusele, kui suur on Eesti kaitsealade pindala. 1. jaanuaril 2001 oli Eestis 308 kaitseala. See arv muutub pidevalt, sest järjest kinnitatakse kaitse-eeskirju, moodustatakse ka päris uusi kaitsealasid, kui leitakse, et mingi seni tähelepanuta jäänud ala ühel või teisel põhjusel seda vajab

Geograafia → Geograafia
1 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Rahvastik Rootsi ajal

· Oli palju tühje talusi, kuhu oli võimalik kolida · Mandrile asus palju saaslasi, 1620.aastal moodustasid nad veerandi kogu Eesti elanikkonnast. · Tõusis sündimus ­ sai võtta viljakamaid alasi oma hoolde alla. · Negatiivne tagajärg : asutuse järjepidevuse katkemine -> talurahva pärisorjastamine. Venelased Eesti aladel · Rohkesti asus Eesti alale ka naaberaladelt sisserännakuid. · Enim vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kaluried. · Nad asustasid Alutaguse ning Peipsi põhja- ja läänekalda. · Hiljem rändasid nenddele aladele Venemaal tagakiusatud vanausulised. · Toimus ka vastupidine protsess : Eestlased asusid Peipsi idakaldale -> Eesti külad püsisid kuni 2.maailmasõjani Soomlased Eesti aladel · 17.sajandi teiseks veerandiks moodustasid Virumaal 20% rahvastikust, Harjumaal 12% rahvastikust. · Paljud soomlasid pagesid Eestisse kohustusliku sõjaväeteenistuse eest.

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

Noored Kotkad - Kaitseliidu eriorganisatsioon

Seaduste täitmine Väike sõrm tähistab isiklike huve Pöial sümboliseerib ühiskond Noored Kotkad ... ... on Kaitseliidu skautlik noorteorganisatsioon, mis asutati Kaitseliidu Vanematekogu otsusega 27. mail 1930. aastal. 1940ndal organisatsioon likvideeriti Taasasutamine 1989 aastal Noorte Kotkaste malevad Tallinna Malev Viru Harju Malev Alutaguse Malev Malev Rapla Järva Lääne Malev Malev Malev Jõgeva Malev Pärnumaa Saaremaa Malev Sakala Tartu Malev Malev Malev

Sõjandus → Riigikaitse
2 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Geograafia

joogiks jm. 12) Nimeta Eesti kõrgustikud ja iga kõrgustiku kõrgeim mägi. V: 1) Haanja kõrgustik Suur Munamägi 318m 2) Otepää kõrgustik Kuutsemägi 217m 3) Karula kõrgustik Rebasejärve Tornimägi 137m 4) Sakala kõrgustik Rutu mägi 146m 5) Pandivere kõrgustik Emumägi 166m 6) Saadjärve kõrgustik Laiuse mägi 144m 13) Nimeta Eesti madalikud ja nõod. V: 1) PõhjaEesti rannikumadalik 2) Pärnu madalik 3) LääneEesti madalik 4) Alutaguse madalik 5) Võrtsjärve madalik 14) Nimeta Eesti lavamaad ja tasandikud. V: Harju, Viru, Ugandi ja KeskEesti lavamaad. 15) Mis on voored, oosid, mõhnad, sandurid? V: Voor: Ovaalse põhjaplaaniga pinnavorm. Oos: Pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm. Mõhn: Liivast ja kruusast koosnev positiivne pinnavorm. Sandur: Pealt lauge liiva ja kruusakuhjatis, kuulub liustiku servamoodustiste hulka. 16) Nimeta liustikutekkelisi pinnavorme.

Geograafia → Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Lendorav Referaat

kaugusele. Lendu juhib ta saba abil. Enne maandumist puule ta pidurdab, painutades saba alla. Pärast puule maandumist jookseb ta kohe teisele poole puud, et võimalike jälitajate eest ära pääseda. Vaenlasi on tal aga palju: nugised, kakud, kanakullid jne. Elupaik, toitumine Nad elavad Põhja- ja Kesk-Ameerikas, Kirde-Euroopas ,Sise-, Ida- ja Kagu-Aasia okas- ja segametsades. Eestis elutseb peamiselt Alutaguse metsades ja on kantud punasesse raamatusse. Lendorav elab pea kogu oma elu puu otsas, tulles maapinnale vaid äärmise vajaduse korral. Elupaigana eelistab ta vanade puudega metsa, kus on palju puuõõnsusi, millesse oma pesa teha, kuid asub elama ka tema jaoks pandud pesa- kastidesse. Lendorav sööb puude pungi, noori oksi, seemneid, urbasid, noori võrseid, puukoort, okkaid ja käbisoomust. Talveks kogub ta endale ka toiduvarusid külmade päevade üleelamiseks.

Loodus → Loodusõpetus
20 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

SINIMÄED

vallseljakut: Pargimägi, Põrguhauamägi, Tornimägi kogupikkus 3 km ja laius 300m, umbes 2,5 km mererannast järsud põhjanõlvad (kuni 45m) ja lauged lõunanõlvad on osa Vaivara maastikukaitsealast Vaivara klindile (Põhja-Eesti klindi alalõik) kõige iseloomulikumaks alaks. Vaade Sinimägedele AJALUGU On olnud kindlustusvööndiks mitmes sõjas: Põhjasõda, Vabadussõda, II maailmasõda Hea strateegiline asukohta- Soome lahe ja Alutaguse soode vahelisel kitsal läbipääsualal andis võimaluse kontrollida Tallinn-Narva maanteed Peeter I lasi ehitada Põhjasõja ajal Tornimäele vaatetorni rootslaste tõrjeks rajati ulatuslik muldkindluste vöönd, nn. Rootsi kants II maailmasõjas rajasid sakslased Tannenbergi kaitseliini AJALUGU 1944 juuli-september peeti Sinimägedel veriseid lahinguid, hukkus kuni 200 000 inimest püstitatud palju mälestusmärke

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Pandivere Kõrgustik - Esitlus

Pandivere kõrgustik Asend Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Pandivere kõrgustik asub Teine tase Kõrg-Eestis, peamiselt Lääne- Kolmas tase Neljas tase Virumaal, piirnedes põhjast Viies tase Viru lavamaaga, läänest Kõrvemaaga, lõunast Kesk- Eesti tasandikuga ning idast Alutaguse madalikuga. Pilt 1 ­ Eesti kaart Tekkelugu, Aluspõhi Pandivere kõrgustik on kulutuskõrgustik, mis sai oma ilme viimase jääaja mandrijää kulutava toime tõttu. Kõrgustiku aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi mille peal on küllalt paks moreenhoris...

Geograafia → Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Naiskodukaitse

Naiskodukaitse eesmärke ja aitab oma tegevusega kaasa nende saavutamisele.  Auliige on Naiskodukaitse ees silmapaistvate teenete omamise eest Naiskodukaitse auliikmeks valitud Eesti või välisriigi kodanik. Koosseis   2012 .a juulikuu seisuga on Naiskodukaitses üle Eesti 1768 liiget.  Jaguneb 15-ks ringkonnaks ning ringkonnad jagunevad veel eraldi jaoskondadeks.  Ringkonnad: Alutaguse, Jõgeva, Harju, Lääne, Järva, Põlva, Rapla, Pärnumaa, Saaremaa, Sakala, Tallinna, Tartu, Valga, Viru ning Võru ringkond Erialad   Meditsiinigrupp  Toitlustusgrupp  Side-ja staabigrupp  Avalike suhete grupp  Spordigrupp  Kultuurigrupp  Formeerimisgrupp  Noortejuhtide grupp Pildid  Tänan kuulamast! 

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Keskkonna analüüs- Jõgeva vald

Statistika põhjal tegutseb ligi pool Jõgevamaa ettevõtetest põllumajanduse valdkonnas. (Jõgevamaa, 2009, lk 63) Jõgeva valda läbib Tallinna ja Tartut ühendav Piibe maantee ning Tallinna- Tartu raudtee. Vald ümbritseb rõngasvallana Jõgeva linna, millega tal on tihedad majandus- ja kultuurisidemed ning kus paikneb ka valla keskus. Jõgeva valla asustus paikneb peamiselt valla lõunaosas voorte nõlvadel ja lagedel. Jõgeva valla lõunaosa paikneb Vooremaal ja põhjaosa Alutaguse madalikul. Loodeosa madalikualal on suured sood, mis kuuluvad Endla looduskaitsealadde, kirdeosas on Tammissaare raba ning Sakussaare ja Pedja soo. (Jõgevamaa, 2009, lk 191,192) Jõgeva vallas arendatakse infrastruktuuri: Siimusti, Kuremaa, Jõgeva ja Laiuse alevikku on rajatud gaasitrassid ja ehitatud kergliiklusteed, laieneb elamuehitus. Vallas on kolm lasteaeda, kaks lasteaed- algkooli, üks lasteaaed- põhikool koos

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
37 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Referaat ''Kuidas vanasti mängiti''

kostümeering, koguni lavapilt. Tegevuse eraldatus vaatajaskonnast põhimõtteliselt puudub, sest koosolijaist igaüks võib mängust osa võtta, aga tegelikult kujunes ka eraldatud vaatajaskond, kes järgmise mängu puhul võis juba tegelane saada. Mängiti peamiselt talvel, välistöödest vabamal ajal küla noorte kooskäimisel, mis enamasti olid seotud ühise töötegemisega, naguon Kihnu ülaljõstmised, Puhja kildsann, Alutaguse subrikud või Lääne- Eesti mängutoad. Viimased keelati küll 17 sajandil põhjendusega, et seal esinevat ebamoraalsust noorte omavahelises suhtlemises. Nii mõisa- kui talutalgud on tuttavad juba keskajal, ka lõppesid talgud lõbutsemisega. Mängiti jaanitule, Muhus ja Matsalu lahe ääres leedutule juures (2.juulil). Mängudega seostuvad tihedasti kiiged. Ka tundub kiigekombestik vana. Kiigelõbustused algasid varakevadel, seostati lihavõttepühadel

Kirjandus → Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Liivi sõja ja Põhjasõja tagajärjed Eestile

Seoses pearahamaksuga leidsid Eestis aset ulatuslikud talurahvarahutused, sest talupojad tõlgendasid pearahamaksu kui mõisakoormistest vabastamist. Pärast Liivi sõda oli märkimisväärselt kõrgel kohal sisemigratsioon. Palju saarlasi asus mandrile elama tühjadesse taludesse, mis olid peale sõda tühjaks jäänud. Teistest rahvustest oli sisserändajaid samuti palju, eriti suur osakaal oli vene talupoegadel, käsitöölistel, kaupmeestel ja kaluritel, kes asutasid Alutaguse. Suurel hulgal asus Eestisse ka soomlasi. Lõuna-Eestisse asus rohkesti lätlasi. Võrreldes Liivi sõja-järgse sisserändega, oli Põhjasõja-järgne sisseränne märgatavalt väiksem ning piirdus põhiliselt Peipsi kaldale elama asunud venelastega. Üritati asustada ka Baltikumi saksa talupoegi, kuid eduta. Linnades jäi eestlaste asustus väikseks, alla 50%, kuid terve riigi suhtes moodustasid eestlased 95% rahvastikust.

Ajalugu → Ajalugu
142 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Karu

Karu Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik. Perekonnad karul on Harilik ehk pruunkaru (ursus), Valge ehk jääkaru (thalassarctos), Mustkaru (selenarctos) Levik Pruunkaru oli algselt levinud suures osas Põhja-Ameerikast, Euraasiast ja Põhja-Aafrikast.. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on pruunkaru levila ahenenud. Paljudes piirkondades on ta välja surnud. Lääne- ja Kesk-Euroopas on alles ainult jäänukasurkonnad, samuti USA põhiosas, kus nad elavad ainult loodes. Ka Edela-Aasias ning osas Põhja- ja Ida-Euroopast on nende arv tunduvalt vähenenud. Suured asurkonnad on säilinud Alaskas, Lääne-Kanadas ja Põhja- Aasias. Eriti ohustatud asurkondade suurendamiseks püütakse asustada ümber karusid teistest piirkondadest. Pruunkarude koguarv maailmas on hinnanguliselt 185 000 – 200 000. Andmed karude arvu kohta konkreetsetes riikides on jämedad hinnangud, sest karud rändavad üle riigipi...

Metsandus → Jahindus
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti pinnavormid

Põlevkivi Elektri tootmine Mineraalvesi Joomine Lubjakivi, Ehitusmaterjal dolomiit Ravimiseks Ravimuda Keraamika, ehitus Savi Põlumaade Turvas väetamine, Kütteks Fosforiit Fosforiidijahu Liiv, kruus ehitusmaterjal 1. Miks ei paljandu Eestis aluskorra kristalsed kivimid? 2. Miks ei leidu Eesti alal settekivimeid devoni ajastust kuni kvaternaarini? 3. Tuntumad devoni liivakivipaljandid Eestis. 4. Miks on pinnakate oluline? Kuidas mõjutab pinnakate nt majandustegevust? 5. Miks on rändrahne Põhja Eestis rohkem kui Lõuna Eestis? 6. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnakatte kujunemist? 7. Miks erinevad Pandivere ja Haanja pinnamood? Põhjenda. 8. Kus Eestis on tehispinnavorme kõige rohkem? 9. Milliste reljeefi pinnavormide piirid eristuvad maastikul selgelt? 10. Ürgorg? Kuidas erineb tavalisest orust? 11. K...

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
26 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun