Täida tabel ! Taime nimi Kohastumise kirjeldus 1. Tooneliilia Maaalune mugulsibul, kasvab kivisel pinnal. 2. Soolarohi Suur soolataluvus, lihakad varred, soomusjad lehed. 3. Kõrbeliilia Sirgub pärast vihma maaalusest sibulast. 4. Okotiljo Piisava veega ilmuvad punased õied, kuivaperioodil langetab lehed. 5. Kivitaim Hea maskeering, taime osad on mulla sees , pärast vihma puhkevad õide, Looma nimi Kohastumise kirjeldus 1. Labidjalgkonnad Kuivaperioodil elavad maa sees, vihmaga tulevad kudema ,kullesed arenevad kiiresti, 2. Hiidsametlestad Punane kaitsevärvus, vihamaga tulevad välja. 3. Skorpionid Peidavad kuumuse eest, astel saagi tapmiseks,
põhjas nad kasvada ei saaks vesi uhuks nad lihtsalt minema. Nende tugevalt lõhnavad lehed sisaldavad õlisid, mis peletavad eemale rohusööjaid loomi. Tiiu Uibo KÕRBETAIMED OKOTILJO USA edelaosa kõrbetes kasvav ligemale 10meetriste okkaliste vartega taim. Kuivaperioodil langetab ta lehed, et niiskust kokku hoida. Vihmade saabudes kasvavad okaste vahele uued lehed. Kui vett on piisavalt, ilmuvad okstele veripunased õisikud. VELVITSIA Sellel kummalisel taimel on ainult kaks narmendavat rihmataolist lehte ning vägev juurikas, mis ülalt võib olla kuni 1 meetri jämedune.Ta kasvab Namibi kõrbe kivistel lagendikel
Kohastunud põuaperioodidega. Vastupidavad Valitsevad kõrrelised, mis on tavaliselt 1 2m kõrged. Akaatsia Ahvileivapuu e. baobab Purpurhiidkirss e. Ahvileivapuu e. baobab Harilik sõrmrohi elevandirohi Palmid Pudelipuud Loomastik Arvukalt rohusööjaid imetajaid. Toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest. Liiguvad karjadena Kuivaperioodil kogunevad veekogude lähedusse. Linnud Sebra Kaelkirjak Flamingo Gnuu Marabu Jaanalinnud Termiidid Termiidid elavad kolooniates, mille suurus võib ulatuda mõnesajast kuni mõne miljoni isendini. Toit taimejäänused, näiteks lagunenud puit ja lehekõdu. Kasutatud kirjandus Google.com Wikipedia.org
· Leemur: Hammaskamm- tihedasti koos paiknevad lõikehambad ja silmahambad- seda kasutatakse puudelt toiduks vaigu kogumisel ja karvastiku hooldamisel.[5] · Ahvileivapuu: Puit on pehme ning veerohke. Lisaks sellele, et kuivaperioodil on võimalik sealt elevantidel vedelikku saada(mitte Madagaskaril- seal elevante ei leidu), aitab see ka puul endal kuivaperiood üleelada. Kohastumus olekski see, et puit on pehme ning veerohke. [6] · Ränduripuu
Rahvuslik koosseis: 75% taid, 14% hiinlased, 11% muud Rahaühik: baht Riigikeel: tai keel Religioonid: budistid 94,6%, muhameedlased 4,6%, kristlased 0,7% Naaberriigid: Laos, Malaisia, Kambodza, Birma/Myanmar Kliima ja loodus Tai Kuningriik asub Lõuna-Aasias, 6. ja 19. põhjalaiuse vahel. Enamus riigist on väga tihedalt asustatud. Eriti kõrge on rahvastikutihedus pealinna ümbruses Tai lahe ääres ja maa idaosas. Tais on troopiline kliima ja temperatuurid on vahemikus 19-38 kraadi. kuivaperioodil paistab päike praktiliselt koguaeg, keskmiselt on siis sooja +31, vesi meres on +28. üldselt võib Tai kliima jagada kolmeks hooajaks: kuuma hooaeg, vihma hooaeg ja selline vahepealne hooaeg ehk siis ei ole liiga kuum ega ka liiga külm. Loodus on võimas, võimalik näha unikaalseid karstistruktuure Krabi piirkonnas. Samuti on Tais asetsevad vihmametsad vanemad, kui Amazonase omad. Positiivne trend on, et Tais on rahvusparkide all suhteliselt suur osa metsadest, samuti on oluliselt piiratud
hoovihmadena,suved põuased Rohtla kliima erinevates paikades: Mullastik: v Levivad huumusrikkad mustmullad Taimestik: Taimestik: v Taimedeks on kuivalembesed tihedapuhmikulised kõrrelised v Nendega kõrvuti kasvavad ka poolpõõsad v Kõrreliste vahele jääb ruumi veel samblikele ja lühiealistele õistaimedele v Rohtlavööndi ülemineku alal metsavööndis näeme metsatukkasid (puid) v Taimed on võimelised säilitama niiskust, kuivaperioodil keeravad lehed rulli Erinevaid kõrkjalisi: v Habehein v Preeriarohi v Stepirohi Lühiajalisi õistaimi: v Kullerkupp v Palu kurekell v Anomaalne pojeng Puid: v Hikkoripuu v Hõbevaher Loomastik: v Savanniga võrreldes liigivaene v Suurem osa on pisiimetajad, närilised v Elavad urgudes ning toituvad rohtla taimedest v Suuremaid imetajaid vähe v Rohttaimed on toiduks näiteks piisonitele v
India tähtsaimad impordipartnerid on Hiina 10.94%, Ameerika Ühendriigid 7.16%, Saudi Araabia 5.36%, Araabia Ühendemiraadid 5.18%, Austraalia 5.02%, Saksamaa 4.86%, Singapur 4.02% (2009). Tööstus: 1. Põllumajandus - India põllumajandus on kohanenud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Tähtsaim põllumajandusharu on taimekasvatus. Peamised kultuurtaimed, mida külvatakse, on riis, nisu, hirss, sorgo. Kuivaperioodil niisutatakse põlde jõgede veega. Indias kasvatatakse veel ka palju suhkruroogu, teepõõsast, tubakat, puuvilla, dzhuuti, mitmesuguseid õlitami, maapähklit jms. 2. Turism - Indias algab turismi kõrghooaeg oktoobrist, mil mussoonid on möödas ja ilm põhjamaalasele vastuvõetavam. Turism Kerala, Tamil Nadu, Delhi, Uttar Pradesh ja Rajasthan on kõige populaarsemad osariigid turistide poolest. Vaatamisväärsused:
Ekvatoriaalne kliimavööde Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske. Aasta läbi valitsev kuumus on tingitud selle ala asendist Päikese suhtes. Päikesekiired langevad siia peaaegu alati 90 kraadise nurga alt ja nii saavad ekvaatorilähedased alad palju rohkem soojust, kui teised alad Maakeral. Kuna ekvaatorilähedastel aladel on aasta läbi soe, on sellest tingitud ka püsiv madalrõhkkond neil aladel. Hommikune kliimamuutus Hommikuti on ekvaatorilähedastel aladel sooja umbes 20 kraadi. Päeva jooksul soojeneb õhk päikesekiirte toimel ja soe ning niiske õhk tõuseb üles. Kõrgemale tõustes õhk jahtub ning veeaur ei mahu enam jahedasse õhku ära. Moodustuvad pilved ja pärastlõunal hakkab sadama. Õhtuks on pilved jälle hajunud, kuid nüüd ei jõua silmapiirile vajunud Päike õhku nii palju soojendada ning sademeid tavaliselt enam ei teki. Kuna õhus on väga palju niiskust, siis ei suuda õhk öö jooksul eriti palju jahtuda ja järgmise päeva i...
Seetõttu on seal kliima kuiv. Rohtlas sajab vähe 350-550 mm, ja sademed jaotuvad aasta jooksul ebaühtlaselt. Suved on kuumad ja kuivad, kohati isegi põuased. Joonis 1 Parasvöötme rohtlad (on märgitud kollasega) 2. TAIMESTIK Euraasia steppides kasvavad stepirohud, stepi-aruhein ja sale haguhein; preeriate kõrgrohustus habehein, preeria-ja piisonirohi. Kõik nad on võimelised säilitama vajalikku niiskust kuivaperioodil. Koos kõrrelistega kasvavad seal veel poolpõõsad(taimed, mille maapealne osa on rohtne, maa-alune aga puitunud). Neist enam levinud on pujuliigid. Kõrreliste ja puhmikute vahel kasvavad samblikud ja lühiealised õistaimed(pojengid, kullerkupud, tulbid). 3. MULLASTIK Parasvöötme rohtlad levivad savikatel ja lubjarikastel setetel - lössil. Peamiseks mullatüübiks on mustmuld, mis on maailmas kõige viljakam muld. Mustmuldade huumushorsont on väga
Eestis vähem, sest jääaja tõttu mullateke noorem- levivad Kesk. Euroopas MUSTMULLAD: A- tüse huumusehorisont, B- sisseuhtehorisont C- lähtekivim TEKKETINGIMUSED · tasakaalustatud veereziim (sademete hulk võrdne auramisega) · piisav mullaelustik, rohttaimed · intensiivne mullasegamine ( mullaelustik, pisinärilised) · orgaaniline aine laguneb niiskuseperioodil, suvel kuivaperioodil lakkab lagubemisprotsess ja tekib huumus KAMARDUMINE- protsess, kus maapinna lähedale tekib huumusehorisont, toimub keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel ja piirkondades, kus kasvavad rohttaimed 18. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja oskab tuua näiteid mulla kaitsmise võimalustest; MULDADE HÄVIMISE PEAMISED PÕHJUSED: 1. vee- erosioon ( 56%) 2. tuule- erosioon ( 28%) 3. keemiline degradeerumine ( 12 %) 4
Rohtlas sajab vähe 350-550mm, ja sademed jaotuvad aasta jooksul ebaühtlaselt. Enamik langeb talvel lumena ja varakevadel hoovihmadena. Suved on kuumad ja kuivad, kohati isegi põuased. Taimestik Rohtlavööndi iseloomulikeks taimedeks on kuivalembesed tihedapuhmikulised kõrrelised. Euraasia steppides kasvavad stepirohud, stepi-aruhein ja sale haguhein; preeriate kõrgrohustus habehein, preeria-ja piisonirohi. Kõik nad on võimelised säilitama vajalikku niiskust kuivaperioodil. Koos kõrrelistega kasvavad seal veel poolpõõsad(taimed, mille maapealne osa on rohtne, maa-alune aga puitunud). Neist enam levinud on pujuliigid. Kõrreliste ja puhmikute vahel kasvavad samblikud ja lühiealised õistaimed(pojengid, kullerkupud, tulbid). Väikesel maa-alal kasvab koos palju taimeliike, kuna taimed kasvavad ja õitsevad eri aegadel ning kasutavad vett ja toitaineid mulla erinevast sügavusest Mullastik
ebaühtlaselt. Enamik neist langeb talvel lumena ja varakevadel hoovihmadena, andes soodsa lathe taimekasvuks. Suved on seevastu kuumad ja kuivad, paiguti põuased. Rohtlavööndi iseloomulikeks taimedeks on kuivalembesed tihnikupuhmikulised kõrrelised. Euraasia steppides kasvavad stepirohud, stepi- aruhein ja sale haguhein., preeriate kõrgerohustus on kuni paari meetri kõrgused habeheinad, preeria- ja piisonirohud. Kõik nad on võimelised säilitama niiskust kuivaperioodil. Nad keeravad põua ajal lehed rulli, et vähendada auramist. Kõrrelistega kõrvuti kasvavad poolpõõsad, need on taimed, mille maapealne osa on rohtne, maa-alune aga puitunud. Neist on enam levinud mitmed pujuliigid. Kõrreliste puhmikute vahele jääb piisavalt ruumi samblike ja lühiealiste õistaimede jaoks. Kuna taimed kasvavad ja õitsevad eri aegadel ning kasutavad vett ja toitaineid mulla erinevast sügavusest, siis kasvab väikesel maa- alal koos palju taimeliike.
- Levik: Vahemere ümbrus, Lõuna-Ameerika lõunaosa, USA - California jne 5. Troopiline - Väga ebasobiv - kõrbekliima - Põllumajandusega tegelemine vaid oaasides ja niisutamise korral - Kastavatakse: puuvili, datlipalm, puuviljad ja pähklid - Levik: Lähis-Ida, Põhja-Aafrika 6. Lähissekvatoriaalne - Temperatuuride, sageli esineb aga kahjulikke loodusnähtusi (põud kuivaperioodil, üleujutused, kahjurid, külmalained) - Ülekaalus istanduskultuurid, näiteks kakao, kohv, suhkruroog - müügiks! - Levik: Aafrika, Lõuna-Ammerika 7. Ekvatoriaaalne (Vihmamets) - Ebasoodne, mullad peaaaegu puuduvad (v.a vulkaanilised alad) Põllumajandusliku tootmise vormid Tootmisviisid: 1. Agraarsed - Varaagraarsed - Hilisagraarsed 2. Industraalsed 3. Postindustriaalsed Varaagraarne 1
kirdemussooni novembrist veebruarini (kuiv periood) ja mussoonieelset perioodi märtsist aprillini (kuuma periood). Aasta jaotamine vihma- ja kuivaperioodiks mõjutab suuresti ka põllumajandust – riigi erinevates osades kasvatatakse erinevatel aastaaegadel erinevaid kultuure. (Raudsepp et al 2010; Weather in Thailand 2012) Kuigi riik asub sademeterikkas piirkonnas, on niisutus vajalik (kasvatatakse mitmeid kultuure, mis vajavad enam niiskust kui kuivaperioodil sademetest saadav on). Seega on loodud Taisse ulatuslikud kanalite süsteemid. Riisi kasvatamiseks kasutatakse ka vett, mida säilitatakse tammides ja veehoidlates, riik on investeerinud miljon dollarit aksiaalpumpade kasutamiseks, tagamaks alade niisutatuse. (Irrigation 2015) Vegetatsiooniperiood on aastaringsest kõrgest keskmisest temperatuurist tulenevalt väga pikk – 12 kuud. Enamikke põllukultuure saab aastas korjata mitu (2-3) saaki.
jälle elule. Loomad rändavad tagasi või ärkavad talveunest, puud kasvatavad tänu veele jälle uued lehed, maa seest tärkab rohi ning eelmisel aastal taimede poolt külvatud seemned hakkavad idanema. Kogu ala on rohust roheline ning lilleõitest kirju. Lähisekvatoriaalse kliimavöötmega aladel laiuvad ulatuslikud rohumaad, kuna metsade kasvuks ei piisa seal vett. Puudest peavad vastu vaid mõned üksikud, kes on kohastunud kuivaperioodil vett säilitama. Pampades ja savannides elab arvukalt rohusööjaid loomi. 5 Troopika Troopiline kliima on alati soe ja kuiv. See asetseb umbes 30. laiuskraadil olevatel aladel. Kogu aasta valitseb seal kõrgrõhkkond ja sademeid ei teki. Ka pilvi seal ei kohta. Aasta läbi on seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärjel. Ööpäevaste temperatuuride kõikumised on väga suured
Turbataimla tegemine Mitmed tuntud aiataimed (rododendronid, kanarbikud, erikad jt) vajavad normaalseks arenguks happelist pinnast. Neile sobiv pH tase on 4-5 ühikut. Tavaline aiamuld on enamasti 6,5-7,5. Näiliselt on ju vahe tühine. Kas tasub selle paari pügala pärast muretseda? Kindlasti tasub! pH olemus on üsna keeruline - negatiivne logaritm vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses. Seega tegelikult on vesinikioonide koondumus happelembestele taimedele sobivas mullas 100 korda suurem kui aiamullas. Sauna ei lähe ju keegi 0 °C juures, ikka köetakse esiteks leiliruum +100 °C-ni ja alles siis saab saunamõnusid nautida. Järelikult peame midagi tegema, et oluliselt suurendada happelembeste taimede juurte piirkonnas vesinikioonide arvu. Turvas auku või kuhja? Käepärane happeline materjal olukorra parandamiseks on turvas. Selle saame taimede juurte ümber paigutada kahel viisil: võime kaevata pinnasesse augu, täita selle turbaga, mill...
piirkondades kasutatakse pöörlevat niisutit. Ringikujulised niisutuspõllud Jordaanias. New Jerseys USA-s antakse kuivaperioodil taimedele lisavett vihmuti abil. http://www.tourdafrique.com/blog/tourdafrique/author/Erik?page=4 http://www.dzineblog360.com/2011/05/astoundingly-stunning-rare-aerial- photography-it-blows-mind/ 2. Pinnamood · Mägise või künkliku pinnamoega piirkondades on põlluharimine raskendatud. · Nõlva kalle mõjutab muldasid nende paksust, niiskust, lõimist.
piirkondades kasutatakse pöörlevat niisutit. Ringikujulised niisutuspõllud Jordaanias. New Jerseys USA-s antakse kuivaperioodil taimedele lisavett vihmuti abil. http://www.tourdafrique.com/blog/tourdafrique/author/Erik?page=4 http://www.dzineblog360.com/2011/05/astoundingly-stunning-rare-aerial-photograph y-it-blows-mind/ 2. Pinnamood • Mägise või künkliku pinnamoega piirkondades on põlluharimine raskendatud. • Nõlva kalle mõjutab muldasid – nende paksust, niiskust, lõimist.
järsult Ida-Aafrika alanguvöötme piirkonna mägedeks ja platoodeks. Kenya asub ekvaatoril ja ekvatoriaalsed õhumassid liiguvad sealt üle kaks korda aastas, on seal 2 vihmast perioodi. Aprillist juunini on seal palju sademeid, oktoobris ja novembris on sademeid mõõdukalt. Ka õhutemperatuur on kevaditi ja sügiseti kõrgem. Siseveekogud hõlmavad 13400 km 2. Riigi loodeosas asub Turkana järv ning edelaosas Victoria järv. Jõgesid on vähe ja nende vooluhulk kõigub tugevasti, kuivaperioodil osa neist kuivab. Suurimad jõed on Galana ja Tana kagus, Turkwel loodes ja Nzoia läänes. Riigi suurim mägi on Mount Kenya (5199m). Kenya on arengumaa, kuid majandusgeograafili-selt asub ta heas kohas, kuna on ligipääs merele, samuti soe ja niiske kliima, mis soodustavad eksportartiklite kasvatamist. Nendeks on näiteks kohvi, tee, puu- ja köögiviljad, lilled, naftasaadused ja tsement. Ida- ja Kesk-Aafrika riikidest on Kenyal kõrgeim SKT
PARASVÖÖTME Paks karvkate; kabjad; OKASMETSAD põder; kobras; hunt; siidisaba; Lehed muutuvad okasteks; kakk; kooniline võra; igihaljad; Siberi lehis; mustikas; pohl; põdrasamblik; kuusk; mänd; nulg; Metsade langetamine; maavarade kaevandamine; kuivaperioodil võivad äikesega tekkida metsatulekahjud; Parasvöötme okasmetsad Taiga on okasmets eelkõige Venemaal. 1. Tumetaiga kuusk, nulg 2. Heletaiga mänd, lehis, seedermänd Igikelts on igikülmunud pinnas mõnest meetrist mitmesaja meetrini. Kirsmaa on igikeltsa alad maailmas (25% maismaast). Leedemullad kujunevad välja tingimustes, kus sademete hulk ületab aurumise. Toitainetevaesed.
Selline juurestik saab paremini kätte vee sügavamatest põhjaveehorisontidest, kuhu vesi koguneb sademeterohkel ajal. Kuivematel aladel kasvavad puud laiavõralistena ja hajusalt, hõrendikena. Veepuuduse korral reguleeritakse veekadusid õhulõhede abil ja edasi heitlehelisuse teel. Osa puid saab varuda vett oma kudedesse, kuid isegi raagus puu kulutab auramisel vett ega saa kasvada, kui kuivaperiood kestab pikka aega. Ajutine niiskusepuudus ei lase kasvada ka epifüütidel ja liaanidel. Kuivaperioodil võivad kasvada vaid kavalad parasiittaimed teiste taimede võrades ja juurtel (Masing,1979). Väljaspool metsa leidub savannikõrrelisi. Neil on kompaktne juurestik, mis põimub tihedalt läbi pindmised mullakihid ja kasutab ära sademete vee, laskmata sellel sügavamale koguneda. Kõrrelistel on tugev traspiratsioon, energiline aineringe ja suur bioproduktsioon ajaühikus. Kuival perioodil maapealsed osad kuivavad täielikult, säilivad vaid kuivade
või Belo Horizonte, ookeanituulte poolt jahutatud Atlandi rannikul nagu Rio de Janeiro, Recife ja Salvadoris võib kohati siiski esineda ka suurt kuumust. Lõunapoolsetes linnades nagu Porto Alegra ja Curtiba sarnaneb kliima Lõuna Euroopale. Amazonase piirkonnas on alati niiske kuid tempertuurid tõusevad harva üle 32oC. Aasta keskine on 22-26oC ja ei ole suurt erinevust jahedamate ja kuumemate kuude vahel. Palavaim on Brasiilia kirdeosas, kus kuivaperioodil, mis kestab maist novembrini tõuseb temperatuur sageli 38oC ni ja rohkem. Atlandi ookeani rannikul Recifest Rio de Janeironi kõiguvad keskmised temperatuurid 23o-27oC-ni Sisemaa kõrgplatool 18o-21oC. Riost lõuna pool on temperatuuri kõikumised aastaaegade lõikes suuremad ja aasta keskmine temperatuur madalam langedes 17-19oC ni. Vihmarokeim on Amazonase piirkond (üle 2000 mm aastas), ülejäänud Brasiilias on aasta keskmine sademete hulk 1000 ja 1500 mm vahel
klassile PRZEVALSKI HOBUNE, kes elas karjadena Mongoolia steppides, on praeguseks looduses välja surnud. Õnneks on järel veel vangistuses peetud loomi, keda paljundatakse ja lastakse tagasi vabadusse. TUMESELGSAAKALID elavad Ida ja Lõunaaafrika kõrbetes ning rohtlates. Kalahari kõrbes söövad nad väga mitmesugust toitu, sealhulgas väikesi loomi, linde, marju ja metsikuid meloneid, mis on tähtis veeallikas kuivaperioodil. Saakalid on osavad hüäänide, lõvide ja teiste kiskjate tagant lihajäänuseid varastama. SURIKAADID elavad kolooniatena Kalahari ja Namibi kõrbes ning mujal Lõuna Aafrika kuivadel avamaastikel. Et lagedal kõrbemaastikul on toitu otsiv surikaat kerge saak röövlindudele, peab alati üks koloonia liige puu või põõsa otsas vahti. Surikaatidel on ka lapsehoidjad, kes valvavad poegade järele, siis kui ema on koos teistega toitu otsimas.
Namibi kõrb Koostaja: Krista M.R.G 8D TARTU 2004 Namibi kõrb Namiibia Vabariik asub Aafrika lõunaosas Atlandi ookeani ääres. Andmed Namiibia Vabariigi kohta on toodud tabelis 1. Tabel 1. Andmed Namiibia Vabariigi kohta. Iso koodid NA / NAM Ametlik nimi Namiibia Vabariik Pealinn Windhoek Rahvaarv 1 800 000 Riigikord Vabariik Pindala (km²) 825 418 Religioon Kristlus Staatus iseseisev riik Keel inglise, saksa, afrikaani keeled Valuuta lühend NAD Rahaühik Namiibia dollar Valuutakurss 1 NAD = 1.97948 EEK (01.09.2003) Namiibia ulatub lõunas Oranje, põhjas Cunene jõe alamjooksuni. Atlandi ookeani rannik on kogu ulatuses (umbes 1500 km) vähe liigestunud. Üle poole pindalast hõlmab 1200-1600 m kõrgune kiltmaa. Sellest ida ...
9. Kokkuvõtte lk 9 10. Kasutatud kirjanudus lk 10 2 Savann Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. Savannid ulatuvad põhjapoolkeral 16-18° põhjalaiuseni, lõunas aga ületab nende levikupiir lõunapöörjoone. Savannid hõlmavad Aafrikas tohutu suure ala (kuni 40% mandri pindalast). Savanni ilme muutub vastavalt aastaajale. Kuivaperioodil rohi närtsib, paljudelt puuliikidelt varisevad lehed ning savann omandab kollaka varjundi. Kõrvetava kuumuse käes kuivab kõik. Tarvitseb aga hakata sadama, kui rohi tärkab üllatava kiirusega ning puud saaavad uue lehestiku. 5-6 päevaga toimub selline muutus, mis meil parasvõõtmes võtaks aega 1,5-2kuud. Kus vihmaperioodon pikk, kasvab rohi kuni 5 m kõrguseks. Asend Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas.
Kambodza Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituut Rekreatsiooni geograafia - Tallinn 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Kambodza............................................................................................................................... 3 Riigi nimi................................................................................................................................. 3 Loodus.................................................................................................................................... 3 Pinnamood.......................................................................................................................... 4 Kliima....................................................................................................................
roomajaid, mitmed loomad on väga lärmakad ja värvikirevad. Mulladeks on samuti nagu savannis ferraliitmullad, mille ülemistest kihtidest igapäevased hoovihmad uhuvad välja toitaineid. Pinnasesse valguv vesi kannab need sügavamale ja mulla ülaossa tekib leedehorisont. Savannide ja vihmametsade vahele jäävad mussoonmetsad, nende rindeline struktuur on litsam ja taimeliike on vähem kui vihmametsades. Seal võib juba kohata heitlehiseid, mis langetavad lehti kuivaperioodil. Kuna mussoonmetsades esineb kuivaperiood, siis ei lagune maapinnale langenud puude ja põõsaste lehed ning muud taimejäänused nii kiiresti kui ekvatoriaalses metsas, mistõttu mullad on huumusrikkamad. Kõrbed ja poolkõrbed on levinud ainult mandri kõige lõunapoolsematel aladel Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Namiibia riikide territooriumil. Kõrbevööndis kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad, mis on osalt igihaljad, osalt heitlehised.
eelnevalt välja toodud puit ja lehma-koogid toidu ja vee keetmise jaoks, sest maakohtades kindlasti isegi pole elektrit saadaval. Väljatoodud kaardil märgitud tuumaelektrijaamad riigis kokku 6. Riigi põllumajanduse iseloomustus India põllumajandusega tegelevad päevast päeva 70% elanikkonnast, mille SKT moodustab 25%. India on kohanenud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Ligemale pool India territooriumist on üles haritud.Tähtsaim põllumajandusharu on taimekasvatus. Kuivaperioodil niisutatakse põlde jõgede veega. Suveperiood kestab mai lõpust oktoobri lõpuni. Põldudel kasvatatakse kõige rohkem riisi, ka nisu, hirssi ja sorgot. Palju põllupinda on puuvilla ja dzuudi all. Suur tähtsus on õlitaimedel maapähklil, seesamil, rapsil jt., millest saadav õli asendab toiduvalmistamisel loomseid rasvu. Tee ja suhkruroo tootmise poolest on India maailmas esikohal. Indias kasvatatakse veel ka palju tubakat, puuvilla, dzhuuti, mitmesuguseid õlitami, maapähklit jms
Kõrbetaimed ja loomad Sissejuhatus Kõrbes on palju taimi ja loomi. See töö annab ülevaate vaid vähestest nende hulgast. Põhirõhk on suunatud nende omapärale. Et paremini mõista, millest jutt, on mõnest taimest ning loomast ka väike pilt. Esmalt siiski sellest, mis ootab igat looma või taime kõrbes ees. Kõrbed Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 20 milj. km². K...
hindepunktid olid sügavuse ja huumusesialduse näitajate põhjal 65+. Haritaval maal mõjutab viljakust suuresti suur huumuse- ja lämmastikusisaldus. Rähkmullad on suure toitainetesisaldusega, vastupidava sturktuursusega ja kiire tahenemise ja soojenemisega. Nende kasutamise määrab ära siiski enamasti nende kivisus, sest see näitab nende viljakust ja mõjutab haritavust. Kõige rohkem takistab hairimist rähk, kuna ta on teravaservaline. Rähkmullad võivad muutuda teatud kuivaperioodil põuakartlikuks, seega tuleks nende külv sooritada võimalikult vara, et maksimaalselt ära kasutada kevadist mullaniiskust. Sellel hetkel kasvatati sellel põllul otra. Kohapealt vaadatuna sobis see põld kõikide peamiste kultuuride kasvatamiseks, ning eelnevalt on seal kasvatatud nisu, hernest, rapsi, rüpsi aga ka kaera. Et mulda kaitsta tuleks jälgida kindlasti lämmastiku koguseid, sest muld asub nitraaditundlikul alal. Lisaks tuleks
Kõrb. Kõrbed on kuiva kliimaga ning hõreda taimkattega troopika, lähistroopika ja parasvöötme loodusmaastik. Peamiselt on kõrbed mandri sisealal ja lääneserval. Kõrbed hõlmavad u.23% maismaast. Nad on tekkinud kas püsiva kõrgrõhkkonna, niiskete õhumasside liikumist takistavate mäestike ja mandrite lääneosas rannikualade sademetevähesust soodustavate külmade merehoovuste mõjul. Kõrbekliimale on iseloomulik temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul (30-90 kraadini) Sageli puhub tugev tuul (samuun, tromb) või on ilm üldse ilma tuuleta. Taimkate on väga hõre - lehtedeta taimed, poolpõõsad, tava-ja turdpüsikud, kõvalehised ja lehitud võrapõõsad. Paljudel kõrbetaimedel on suur toiteväärtus (ka pärast kuivamist), neid tarvitatakse sööda-ja toidutaimedena, paljusid ravim-ja tehniliste taimedena. Paljude kõrbeloomade is...
Las Vegase elanikud on maailma suurimad vee tarbijad. Planeet ei suuda sammu pidada. Colorado jõgi, mis toob vett neisse linnadesse on üks neist jõgedest mis ei jõua enam merre. Veepuudus võib mõjutada aastaks 2025 miljardeid inimesi. Vett on veel rikkalikult Maa rikkumata paikades. Märgalad. Need on olulised kogu planeedile. Need moodustavad 6% planeedi pinnast. Sood on nagu käsnad, mis reguleerivad vee voolu. Vihmaperioodil nad imavad ja kuivaperioodil vabastavad seda. Sood on asendamatud keskkonnad vee tekkeks ja puhastamiseks. Viimase sajandiga kuivendati pooled maailma soodest. Me ei tea nende rikkust ega rolli. Kõik elav on omavahel seotud. Vesi, õhk, muld, puud. Puud hingavad põhjavett atmosfääri udu kaudu. Metsad toodavad niiskust, mis on eluks vajalik. Nad on vihma emaks ja isaks. Metsad talletavad süsinikku. Neis on seda rohkem kui kogu Maa atmosfääris. Nad on kliimatasakaalu nurgakiviks, millest me kõik sõltume
septembril 1768. aastal. Aastatel 18161923 oli riik de facto Suurbritannia protektoraadi all. 28. mail 2008 kaotati monarhia ja Nepalist sai vabariik. Nepali loodus ja matkamine Ainult mägedes matkates peaks alates üle 3 kilomeetri kõrgusel merepinnast ettevaatlik olema, et mitte mägihaigeks jääda. Parim aeg Nepali külastamiseks on aprillis-mais (kevad), kui on rododendronite ja muude taimede õitseaeg. Arvestama peab siiski, et Kathmandu orus ja tasandikel võib sel kuivaperioodil palavus tõusta üle 30 kraadi. Populaarseim külastusaeg on siiski pärast mussooni lõppu oktoobris, novembris. Vihmaperiood kestab juunist septembrini. Detsembris kipub Himaalajas asi juba karmiks kiskuma (lumi ja pakane), aga Kathmandu orus on ka sel ajal ligemale 20 kraadi sooja. Lennukitega tuleb Luklasse üle 300 turisti päevas ning iga turisti kohta tuleb 2-3 kandjat, kes lääne inimese pambud suurtes korvides üles mäkke kannavad
jõe keskele pikimadalatesse. Maateaduste alused I (5.okt) Kui saabub küljeerosiooni tasakaal, siis on ühel kaldal erosioon sama kiire kui teisel küljel settimine, ja jõe laius enam ei suurene, vaid jõesäng muudab oma asukohta. Alluuvium jõetekkeline sete. Sängialluuvium jõesängis moodustunud setted. Sängialluuviumi alumise kihi moodustavad suurema läbimõõduga kivitükid. Meandreerumine toimub kiiremini kevadiste suurvete ajal ja aeglasemini suvisel kuivaperioodil. Alluviumikehades võib leida tsüklilisi erineva kliimaga perioodidel tekkinud kihte. Lammialluuvium - Kevadiste suurvete ajal tekib settekiht ka lammi peale. Peamiselt muda ja igasugune orgaaniline material. Sel ajal tekivad ka peamiselt liivast kaldavallid. Soodialluuvium Sooti tekitav orgaanikarikas settekeha. Terrass on suurveest mitte üleujutatav vana lammitasandik, mis tekib kui muutub erosioonibaas või kerkib maapind ja hakkab toimuma kiire põhjaerosioon
skarabeused. Tehti ka katset kehtestada ainujumalakultus e. monoteism. Kiri Hieorglüüfkiri (Egiptuses) Võis tähistada: · Mõistet ~800 · Konsonantühendit ~200 · Seletavat märki Arenesid välja: Hieraatiline kiri ja demootiline kiri (8. sai. eKr) Sõna mis oli ovaali e. kartussi sees tähistas valitseja nime. Eluolu Vana-Egiptuses Toiduks kasutati otra ja nisu. Valmistati leiba ja putru/körti. Kasvatati ka oliivipuid. Kasutati oliiviõli toiduvalmistamise juures. Kuivaperioodil kasvatati sibulat ja küüslauku, mida kasutati ohtrasti. Kasutati ka loomaliha, kala ja puuvilju nagu granaatõunad, viigimarjad, arbuusid ja viinamarjad. Viinamarjadest valmistati ka kääritatud jooki. Seda veini valmistati ka datlipalmimahlast (palmivein). Datleid kasutati ka magusainena. Oli tuntud ka õlu (vähemalt 17 erinevat sorti). Kuivaperioodil kasvatati ka kaunvilju: herned, põldoad ja läätsed. Liha tavainimene väga ei saanud, toidulaud oli kesine
GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemi...
97. Mullastikku määravad tegurid? Üks mullastikku määravatest peamistest teguritest on kliima, eriti sademete hulk. Kui sademeid on palju, uhutakse mulla pindmistest kihtidest välja palju toitaineid, mis jäävad alumistesse kihtidesse, kui aurumine on suur kuid põhjavesi kättesaadav (läbi kapillaartõusu), ladestuvad põhjavees lahustunud soolad mulda. Mõnedes kliimavöötmetes esinevad mõlemad protsessid, vihmaperioodil uhutakse mineraalaineid allapoole ja kuivaperioodil tõusevad nad jälle ülespoole. Ka temperatuur mängib mullatekkel suurt rolli. Niisketes ja soojades tingimustes on lagundamine väga kiire ja mulla orgaanilise aine sisaldus on madal, jahedamates tingimustes orgaaniline aine sageli laguneb mitmeid aastaid ja võib kuhjuda. Näiteks on troopiliste vihmametsade mulla orgaanikasisaldus väga madal, tundrate turbamuldades ja boreaalsetes okasmetsades aga suur. Suure osa mulla omadustest määrab ära muidugi tema lähtekivim
Väljakujunenud konteinervedude skeemide (HUB sadamad ja fiidervedude sadamad) muutmise vajalikkus ja võimalikkus; Kauba ja reisijatevoogude analüüs AS Tallinna Sadamas ja nende SWOT analüüs, voogude tulevikuvaade. 2. Puistekaupade laadimisest sadaamtes https://www.riigiteataja.ee/akt/943563?leiaKehtiv Puistekaupade laadimisel tuleb täita järgmisi nõudeid: vähendatakse kauba kukkumiskõrgust laadimistöödel, tuulega üle 15 m/s ning pikemal kuivaperioodil vältida kaupade laadimist, kasutada kaskaadseadmeid samuti niisutusseadmeid. Sadamal peavad olema vahendid reostuse koheseks likvideerimiseks. Peaks olema tehtud hinnang kui kaugel asub Natura ala e. kui täidetakse eeltoodud nõudeid ei ole ette näha puistekaupade lendumist Natura võrgustiku alale. Vastavalt välisõhu saasteloale LV 139 ÕL/20.12.2004 peab ettevõte rakendama meetmeid tolmu leviku tõkestamiseks väljapoole tootmisterritooriumi. 3. Tuule energia
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. Suvi on soe ja kuiv, talv võib olla külm. Põhiline vihmahooaeg on juunis ja juuli alguses. Taifuunid võivad esineda septembris või oktoobris, kuid tavaliselt kestavad vaeval ühe päeva. Peamisteks vaatamisväärsusteks Tokyo linn. Tai : Taimaa kliima on troopiline, kuivaperioodil paistab päike praktiliselt seniidist, keskmiselt on temperatuur +31° C (aprillis kohati +40° C, talvekuudel +25° C). 25 Meres on vesi mõnusalt soe +28 ° C. Parim aeg Tai Kuningriigi külastamiseks on novembrist märtsini, kui on jahedam hooaeg. Tais on kaunist loodust, iidset ajalugu ja kultuuri, buddha templeid, suurepärane Tai köök ning sõbralikud, naeratavad ja abivalmid Tai inimestest. Vaatamisväärsused Bangkok, Royal Grand Palace
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
