Kontserdipäevik ,,Gustav Adolfi kooli saladus" Henry Lehts Õpetaja: Malle Veske Kuressaare 2017 Sissejuhatus Mina külastasin 6. novembril 2016 Gustav Adolfi Gümnaasiumi 385. aastapäeva tähistamiseks loodud rokkooperit "Gustav Adolfi kooli saladus", mis toimus Nordea Kontserdimajas. Heliloojaks ning muusikaliseks juhiks oli Siim Aimla, kes juhatas ka orkestrit, lavastajaks oli Mari-Liis Pruul ning ajalooülevaatelise libreto kirjutas Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalooõpetaja Jaak Juske. Laval laulsid ja tegid muusikat Gustav Adolfi Muusikakooli õpetajadest koosnev bänd, segakoor, kelle juhendajateks olid Merle Ilus ja Karin Kuulpak, puhkpilliorkester juhendajaga Riho Sild ja keelpilliorkerster juhendajaga Marianne Leibur
, kes tunneksid kohalikke olusid ja rahva keelt. 3. Nimed Tallinna Gümnaasium 1631 1653 Kuninglik Gümnaasium 1653 1710 Linna Keiserlik Gümnaasium 1710 1805 Tallinna Kubermangu Gümnaasium 1805 1890 Keiserlik Nikolai I Gümnaasium 1890 1917 Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium 1917 1918 Töörahva Valitsuse Tallinna Poeglaste Gümnaasium.1918 1918 Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 1918 Gustav Adolfi Gümnaasium 1918 1918(Saksa I okupatsioon, kestis veebr kuni nov) Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 - 1923 Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium kevad 1923 1932 Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasium 1932 1940 Tallinna I Keskkool 1940 1941 Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium 1941 1944 Tallinna I Keskkool 1944 1991 Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium 6.11.1991 4.Tähtsad:
Rattareis Kõpu poolsaarel Gustav Adolfi Gümnaasium 6.A Klass Eesmärgid Veeta aega sporti tehes ning samal ajal olles looduses. (Kõpu poolsaare vaheldusrikast loodust) Näha kohalikke vaatamisväärsusi ja ajaloolisi kohti. (Kõpu tuletorn, Kärdla kirik jne.) Läbida rattaga vähemalt 40km. Lõbusalt aega sõpradega veeta. Kohale minek Kõigepealt läheme kaugliinibussiga nr. 705 Kärdlasse. Väljumine 8.00 ja saabumine 12.45. Kärdlast käisime ajaveetmiseks kohalikku kirikut vaatamas ja kõhtu täitmas. Buss Kõpule väljus kell 15.00 ja kohal Kõpul olime 16.45. Kõpul Umbes 17.00 alustasime retke Kõpu bussipeatusest ja sõitsime RMK metsarajale. (Kõpu elupaigatüüpide jalgrattarada) Poole tunni pärast olime looduskeskuse juures, kust igaksjuhuks rääkisime RMK Ristna looduskeskuse instruktoritega asjad selgeks ja küsisime kaardi. Alustasime raja läbimist. Plaan...
Gustav Adolfi Gümnaasium Uurimistöö Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnaasiumi õpilaste teadlikkus meigitoodete koostisest ja mõjust nahale Koostaja... Klass... Juhendaja... Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1TEOREETILINE TAUST.....................
Tema sõjategevus oli agresiivne taktika ja hästi koolitatud sõjamehed Muutis Rootsi üheks domineerivamaks riigiks Rootsi ja Poola sõda Gustav II Adolf sõjategevus: Troonile astudes sai sõjalise päranduse 1613 sõlmiti rahu Taaniga 1617 lõpetati sõda Venemaaga 1629 tehti rahu Poolaga Rootsi sekkus kolmekümneaastasesse sõtta Saatuslik Lützeni lahing Gustav II Adolfi surnukeha transportimine Wolgast Rootsi Gustav II Adolfo sakrofaag Stockholmis Riddarholmi kirikus Gustav II Adolf ja Eesti: 16.veebruaril 1631 kirjutati astuamis leping Gustav Adolfi kooli jaoks ja 6.juunil 1631 kool avati 30.juunil 1632 kinnitas Gustav II Adolf Academia Dorpatensise ehk Tartu Ülikooli asutamisüriku 16.Veebruaril 1631 sõlmitud Gustav Adolfi kooli astutamisleping Gustav II Adolfi kuju Tartus Kasutatud materjalid: http://www.gag.ee/index.php?categoryid=2 http://et
Saku Gümnaasium Gustav II Adolf ja Eesti Referaat ajaloos Autor: Tõnis Piip 11. klass Saku 2012 Sissejuhatus Käesolev referaat annab lühikese ülevaate Rootsi kuninga Gustav II Adolfi eluloolistest andmetest ning tema tegevusest oma suhteliselt lühikeseks jäänud valitsemisajal. Ülevaade on koostatud osas, mis puudutab ka Eesti ajalugu. Eraldi on käsitletud Gustav II Adolfi tegevust väejuhina ning tema osa Eesti hariduselus toimunud muutustes. Käsitletud on ka Rootsi aja algust Eestis ja Rootsi aja mõju siinsele elule. 2 Eluloolised andmed Gustav II Adolf sündis 19. detsembril (Juliuse kalendri järgi 9. detsembril) 1594. aastal Karl IX ja Holstein-Gottorpi printsess Kristina pojana. 30.oktoobril 1611 suri Karl IX ning Gustav II Adolfist sai Rootsi kuningas. Kaks kuud hiljem, 31.detsembril 1611 andis
taotledes Eesti- ja Liivimaa tihedamat liitmist Rootsiga. Gustav II Adolf oli sõjapidamise tõttu kodust eemal vähemalt poole oma valitsemisajast Gustav II Adolfit võib pidada Rootsi kõigi aegade kõige silmapaistvamaks kuningaks. Gustav II Adolfit võib pidada Rootsi kõigi aegade kõige silmapaistvamaks kuningaks. Oma tegudega oli ta kaitsnud rahvuslikke huve. Tema halvemate omadustena on nimetatud tormakat iseloomu ja avarat mõttelendu Gustav II Adolfi trooni päris tema tütar Kristiina. Perekond Gustav II Adolf abiellus 25. novembril 1620 mit Maria Eleonora von Brandenburgiga, kellega tal oli kaks tütart: Christina Augusta (16. oktoober 1623 21. september 1624) Rootsi printsess Christina I (18. detsember 1626 19. aprill 1689) Rootsi kuninganna. Gustav II Adolfi monument Gustav II Adolfi monument on 27. juunil 1928 Eesti Vabariigi riigivanema Jaan Tõnissoni avatud ja 15. mail
Ilmar Mikiver Ilmar Mikiver oli ajakirjanik, kirjanduskriitik, teatrimees ja raadiohääl. Ilmar sündis 1.01.1920 Loksal kellassepp Jakob Mikiveri peres. Ilmar Mikiver oli pere kõige vanem laps, tal olid veel nooremad vennnad Heino ja Olev. Ilmar Mikiver alustas kooliteed Loksa algkoolis, mille ta lõpetas 1932. aastal. Peale Loksa algkooli lõpetamist läks Ilmar Mikiver edasi õppima Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, kust ta lahkus 1938. aastal ja suundus õppima Tallinna Reaalkooli (tollal Tallinna 2. Gümnaasium). Mikiveri klassijuhatajaks sai Paul Ederberg ehk Pudi, kes andis matemaatika ja füüsika tunde. Direktoriks oli Karl Koljo, kes ühtlasi andis klassile eesti keelt. Ernst-Peterson Särgava ehk Habe oli sel ajal kooli inspektor. Temaga puututi kokku iga kolmapäeva hommikul, kui toimus aulas hommikupalvus
Gustav Adolfi Gümnaasium 7.B GAG 2015 SEELIK ЮБКА PÜKSID БРЮКИ TEKSAD ДЖИНСЫ SVIITER СВИТЕР PLUUS БЛУЗКА SÄRK РУБАШКА ÜLIKOND/KOSTÜÜM КОСТЮМ LIPS ГАЛСТУК SUKKPÜKSID КОЛГОТКИ SOKID НОСКИ PINTSAK ПИДЖАК KLEIT ПЛАТЬЕ KINGAD ТУФЛИ POOLSAAPAD БОТИНКИ MÜTS ШАПКА STIILSELT СТИЛЬНО MOODSALT МОДНО LIHTSALT ПРОСТО TÄNA ON СЕВОДНЯ KÜLM ХОЛОДНА SOE ЖАРКО Gustav Adolfi Gümnaasium 7.B GAG ...
WTO ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................... 3 Ajalugu........................................................................................................................... 3 ITO ja GATT..............................................................................................................3 Genevast Tokyoni........................................................................
Tartu Ülikool Academia Gustaviana(1632-1665) Asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt Pidulik avaaktus 25. november 1632 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Esimene rektor Johan Skytte Vene-Rootsi sõda 1656-1665 ülikool Tallinnas Tartu Ülikooli avamise kõne tiitelleht Academia Gustavo-Carolina (1690-1710) 1690. aastast ülikool taas Tartus Näljahädade ja Rootsi-vastase koalitsiooni tõttu koliti ülikool Pärnusse Ülikool suleti 1710 Kaiserliche Universität zu Dorpat (1802- 1918)
Rangelt oli keelatud piiritusjookide tarvitamine ning suitsetamine, kuid sellest keelust astuti siiski üle. Mundrikandmise kohustus oli ka õpetajatel ja koolipersonalil. Ametikuub oli sinisest kalevist, mida kaunistasid kullakarva ameti- ja auastmetunnused ning samasugused nööbid. Pidulikel juhtudel kanti ordeneid. (Gymnasium Revaliense 1631-1981, 1981, Lukas, 1980, Verag von Franz Kluge, 1881) Joonis 1. Tallinna Keiser Nikolai I Gümnaasiumi õpilased 1987.aastal (Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseum) Saksa keele õpetajad Berg ja Donner ning naissoost õpetaja Agnes Iversen olid ainukesed õpetajad, kes ei kandnud õpetajatele ettenähtud vormirõivaid, vaid kandsid erariideid. 1905.aastal lubati õpilastel väljaspool kooli kanda ka muud riietust, kuid see tühistati kaks aastat hiljem. 1914.aastal evakueeriti kool Venemaale. (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981, Lukas, 1980) 3. Päevarežiim Lisaks koolivormi kandmisele kehtestati väga karm päevarežiim
Roomas. 1932. aastal külastas ta Tartu ülikooli 300. aastapäeva pidustusi ning 2. juunil 1932 sai Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktoriks ja 2. juulil Narva aukodanikuks. Samuti armastas ta on eluajal sporti, eriti tennist ja golfi. Lisaks oli ta veel Rootsi olümpiakomitee ja Rootsi spordi Konföderatsiooni president Kuningas käitus tagasihoidlikult ning vältis igasugust uhkeldamist, mis tegi ta rahva seas armastatuks. Gustaf Adolfi eluajal hakati töötama välja uut Rootsi põhiseadust, mis asendas eelmise, 1809. aasta põhiseaduse. Põhiseadus võeti vastu pärast Gustaf Adolfi surma 1975 aastal. Kuninga isiklik populaarsus aitas kaasa sellele, et vabariiklik liikumine oli Rootsis nõrgal järjel. 20. novembril 1972 võttis Gustaf VI Adolf vastu Eesti Komitee esimehe Artur Reintamme, Eesti Rahvusfondi esimehe Endel Kreppi ja Eesti Rahvusnõukogu esimehe Tõnis Kindi, kes andsid talle Otto Paju kujundatud auaadressi.
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Ameerika Põliskultuurid Koostaja: Kristiina Pruul 11D Juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2008 Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord Lk. 23 Esimesed Ameeriklased Lk. 45 KeskAmeerika kõrgkultuurid Lk. 67 Andide kõrgkultuurid Lk. 8 Põlisameeriklaste elukulg Lapsepõlv Elukaaslase valimine Lk. 89 Põlisameeriklaste toitumisharjumused Küttimine Korilus kalastamine Põllundus Toiduvalmistamine Lk. 1011 Põlisameeriklaste rituaalid ja kombed Rõivad Pidulikud sündmused
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Unenäod Koostaja: Kristiina Pruul 11D Juhendaja: Eve Tammaru Tallinn 2009 Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord Lk. 3 Une mõiste Lk. 3 Unenäo mõiste Lk. 4 Unenägude iseärasused Lk. 5 Unenägude põhjustajad Lk. 56 Unenägude seletamine Lk. 6 Kokkuvõte Lk. 6 Andmed saadud.. 2 Tallinn 2009 Gustav Adolfi Gümnaasium Une mõiste Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem.
,,kingitud maade" tagasi võtmist ehk algas reduktsioon. 17.saj. jätkus vilja väljavedu Eestist saab ,,Rootsi viljaait". Ida- ning Hansakaubandus käis alla.Tekkisid esimesed manufaktuurid Hiiumaalne ning Narva. Valitsemise kõige tunnuslikum joon- keskvõimu ja aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus Rootsi esinduskogus, riigipäeval 1611.a. asus Rootsi troonile Gustav II Adolf. Pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-a. tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Alex Oxensterna. Toimus ulatuslik riigimaade müük ning läänistamine kohalikele kui Rootsi aadlikele. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid. Lugemisoskus hakkas levima,
Ardo Kaurit 12.b Gustav Adolfi Gümnaasium ,,Teadmised on vahend, aga mitte eesmärk" Lev Tolstoi ,,On olemas kolm teadmiste liiki: faktide teadmine, arukus-kavalus ja kogemus- teadmine," sõnas Karel Capek. Nendest kolmest saab õppida vaid fakte, arukus tuleb pika aja vältel ning on osalt ka geneetiliselt määratletud ning kogemusd suurenevad elu jooksul ja nende arengu kiirust mõjutavad võimalused ja tahe. Teadmised on põhjendatud uskumused tegelikkuse kohta ning nad aitavad mõista
Eestis on mitu avalikku ja era ülikoolid. Suuremaid on: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnika Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Kunstiakadeemia ja suurim eraülikool - International University Audentes. Eesti koolihariduse ajalugu algab esimestest kloostri- ja katedraalkoolidest, mis oli tekkitud XIII—XIV sajanditel. Esimene eesti keelne aabits ilmus 1575. aastal. Kõige vanem ülikool Eestis on Tartu Ülikool, asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt 1632. aastal. 1919. aastal ülikooli kursused lugedakse eesti keeles. 3.TARTU ÜLIKOOL 3.1 Tartu Ülikooli ajalugu Tartu Ülikool oli asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt 1632 Liivimaal, nime all Academia Gustaviana. Ta sai teise ülikoolina Rootsis (pärast Uppsala) - Universitas Gustaviana. Esimeseks Akadeemia rektoriks kuningas Gustav II Adolf määratas oma õpetajat ja mentorit, Liivimaa kindralkubernerit, Ingerimaa ja Karelii-Yuhani Schutte.
Gustav II Adolfi järeltulijad. Üks huvitavamaid Rootsi monarhe oli kuninganna Kristiina, Gustav II Adolfi tütar, kes valitses 1644-1654. Talle abikaasaks mõeldud Karl Gustavit tunnistati tema troonipärijana. Hiljem Kristiina loobus troonist, siirdus katoliku usku ja asus elama Rooma. 1654. aastal tuli võimule Karl X Gustav, kes valitses 1654-1660. 1655. aasta Riigipäeval surus Karl X Gustav läbi otsuse mõisate osalise reduktsiooni kohta. Samaaegselt otsustati uuesti alustada sõda Poola vastu. Sõtta asusid ka Taani ja Venemaa. Sõda Taaniga lõppes Roskilde rahuga 1658. aastal.
Hr. Hendrik Agurile Gustav Adolfi Gümnaasium Tallinn, 15. jaanuar 2009 AVALDUS Austatud Hendrik Agur. Palun võtta mind vastu 10.c klassi. /allkiri/ Sinu Nimi Isikukood: Aadress: Telefon: Lisa: 9. klassi lõputunnistuse koopia.
1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa
Eestimaal Eestimaa Ülemkohus, Liivimaal kuni 1703. aastani Tartus asunud Tartu õuekohus ning pärast 1703. aastal Riiga üleviimist Liivimaa Õuekohus. 4. Tallinna kodanikust kaupmees oli aastal 1680 võlgu teisele sama linna kaupmehele ja keeldus võlga tasumast. Eestimaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Ülesanne nr.6 Vasta küsimustele juuresolevast fotost lähtudes 1. Kelle auks püstitatud monumendiga on tegemist? Gustav II Adolfi monument 2. Milline oli selle isiku osa Eesti ajaloos? Gustav II Adolf asutas gümnaasiume Tartus ja Tallinnas ning kirjutas alla Tartu ülikooli asutamisele. Ta oli silmapaistev väejuht. Ta jagas heldelt riigi maid Eestis ja ka Hiljem Liivimaal. 3. Kus asub pildil kujutatud monument? Miks just seal? See asub Tartu Ülikooli peahoone taga Kuningaplatsil, kuna ta oli Tarru Ülikooli asutaja. 4. Milline on olnud selle monumendi saatus?
Adolf Hitler Adolf Hitler oli Austriast pärit Saksamaa poliitik, Natsionaalsotsialistliku Saksa töölispartei juht, kellest sai Saksamaa diktaator aastatel 1934-1945. Ta sündis aastal 1889 Braunau Inni ääres. Adolf oli keskne juht natsismi välja kujunemises, II-maailmasõja alustamises ning holokaustis. Adolfi vanemate Klara ja Aloisi peres kasvas kokku kuus last, kellest neljas oli tema. Omapärane on asjaolu, et tema vanemad olid väidetavalt sugulased. Oma haridusteed alustas ta algkoolis, kus käis kokku viis aastat. Peale seda astus üheteistkümne aastasena 1900. aasta septembris Linzi reaalkooli, kus ta juba varemalt oli kaks korda sisseastumiskatsetel läbi kukkunud, ebaõnnestunud. Pärast nõukogude vabariigi kukutamist asus ta tööle Müncheni
on kasutusel ka tänapäeval. Mis meeldib minule Aristotelese filosoofias? Aristotelese õpetuse järgi on iga konkreetne asi mateeria ja vormi ühtsus. Inimese puhul on võimalik mõtteliselt eristada mateeriana inimese keha, vormiks pidada aga tema hinge. Vorm on mateerias juba olemas võimalikkusena. Seega eristab ta kahesugust olemasolu: tegelikkust ja võimalikkust. Võimalikkusest minnakse üle tegelikkusele ning seega ollakse olemas. Näiteks pole Gustav Adolfi Gümnaasiumi 12. A klassis ühtegi Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlast. Küll aga käib seal 30 võimalikku selle kooli vilistlast. See mõte meeldib mulle, sest see on loogiline, kui selle üle natuke mõtlema hakata. Tegelikkus ja võimalikkus on kaks erinevat nähtust. Asjade olemasolu, mida tegelikult olemas pole, on võimalik. Voorused jagas Aristoteles vaimseteks ja tahtelisteks. Et inimese olemuse määrab mõistusehing, siis on tema õnnestavaim tegevus mõtlemine
·1629 sõlmiti Altmarki vaherahu, mis lõpetas sõja Poolaga. Selle vaherahu käigus sai Poola suure osa Liivimaast endale ·1630 Sekkus Rootsi juhtimisel 30aastasesse sõtta, et kindlustada oma ülemvõim lõunarannikul. Gustav II Adolf maabus oma vägedega Pommeris ja purustas kataliiklasste väed ning tungis Baierimi. oli põhiline vastutaja, kes pidi tagama neile edu. See kestis 1618-1648. ·6.november 1632 kohtusid Leipzingis Wallensteini ja Gustav II Adolfi väed Lützeni lahinh. See lahing oli saatuslik , kus suri austatud väejuht ja kuningas. Gustav II Adolf küll suri, kuid rootslased tulid siiski võitjaks. IV Slaid- adolf &eesti · Pärast 1629. aastat, kui Liivimaa läks täielikult Rootsi võimu alla, tehti juttu rohkem haridusest. Haritud Rootsi kuningal Gustav II Adolfil oli selleks kindel soov, et Liivimaal on vaja haritud inimesi . Kahe aasta jooksul olid vaidluses kellele ja kuhu tuleks kool avada, kuid 16
Rowan Atkinson Gustav Adolfi Gümnaasium 8a Zazu Mufasa's assistant He was annoying He was in a cage Rowan Atkinson Born on 6 June 1955 Known for his role as Mr. Bean There was a rumor he was dead Other roles Got famous in Blackadder Later played in Mr. Bean Also Johnny English Sources https://et.m.wikipedia.org/wiki/Rowan_Atkinson https://m.imdb.com/name/nm0000100/ Thank you!
ja Saaremaa Taani võimu alla. 1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa
Eestimaa III arutati aadlike süüasju, väga ränkasi ülemkohus süütegusid Rootsi riigi võim ja Balti aadlikud Aadlikesse suhtus Rootsi võim erinevalt: Põhja Eestit käsitleti kui vabatahtlikult Rootsi riigiga ühinenud piirkonda ning seetõttu säilitati aadlike eesõigused. Lõuna-Eestit koheldi kui vallutatud piirkonda. Alustati rootsistamist. Sellega hakkas tegelema kindralkuberner Jonas Skyte. Eelmainitu oli kuningas Gustav II Adolfi õpetaja. Rajas Tartusse ülikooli (1632). 1631 rajati Tallinnasse Gustav Adolfi nimeline gümnaasium. Rahvastik Rootsi ajal asutati siinsetele aladele mujalt talupoegi. Kokku on eestlaste talurahva hulgas umbes 10 töörahvust: soomlased (Harju- ja Viru ranna külades, Altja, Käsmu) rootslased (saartel) venelased (ida poolsetel aladel) lätlased (lõuna-aladel) u. 20% talurahvast oli mujalt tulnud. Linna elanikkonna moodustasid peamiselt mitte-eestlased
Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige soodsa geograafilise asendi tõttu- asus Rootsi Baltikumi valduste keskpunktis. Ülikooli asutamisel oli oluline tegelane Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolfi kasvataja. Tänu temale loodi esialgu Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu Gümnaasium ülikooliks. Järgmine aastal avatigi Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool, millest sai kõrgeim õppeasutus Eestis. Taru Ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritoluga tudengid, eestlastest üliõpilasi sel ajal veel ei olnud. Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteriusu põhiseisukohtadest. Arvati, et talupoeg peab ise olema suuteline läbi lugema piibli ja muu vaimuliku kirjanduse. 1655. aastal otsustati, et igas kihelkonnas peab olema
Claes Oldenburg “I am for an art that is political- erotical-mystical, that does something other than sit on its ass in a museum.” 12.d Gustav Adolfi Gümnaasium • 1929, Rootsi • USA popiskulptor • Noorte kunstnike rühmitus • Kolmemõõtmelised teosed- tavalised objektid Teosed • Materjalid: erksad kiled, madratsitäidis, puit, segatehnika • Tähtis teoste suurus • Tarbimisühiskonna ülistus ja pila • Kunst peab kujutama kõike seda, mis on olemas • Naeruvääristamine Oldenburg leidis kõigepealt niši oma kunstielus ja alles siis sai selle najal kuulsaks, mis kestab tänase päevani Koni
Kasutamiseks ainult Gustav Adolfi Gümnaasiumis Füüsika Gümnaasiumile I. Mehaanika 10. LIIKUMISHULGA JÄÄVUSE SEADUS 10.1 Suletud süsteem F1 ja F2 - sisejõud m2 F2 Fv m1 F1 Fv Välisjõud ei mõju (või need on 10.2 Seadus tasakaalustatud) m1v1 m2v2 F1 = ...
Kuninganna Kristina Cristhel Kraav, Merit-Mariam Saleem, Geethe-Grislyn Ütt 10.a Christina Augusta 18.12.1626 19.03.1689 Gustav II Adolfi tütar Oma aja haritumaid naisi, kunsti ja kirjanduse metseen. Ei soovinud abielluda. Valitsemis aeg · Oli Rootsi kuninganna 16321654. · Tõusis troonile 8 aastaselt. · Algul tegeles riigiasjadega innukalt, kuid hiljem tüdis neist ning jättis kõik kantsleri või soosikute hoolde. · Kristina-aegne välispoliitika osutus õnnelikuks. · Seevastu Rootsi majanduslik seisund halvenes, alguse oli saanud juba isast. Loobumine troonist
LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK ANETT USKA 10.A 2010 Üldinfo Luksemburgi kohta väikeriik KeskEuroopas ümbritsevad Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa ning tal puudub väljapääs merele Pealinn: Luxembourg (76 000 elanikku) Pindala : 2586 km2 Suurhertsog: Henri Riigikord: põhiseaduslik monarhia Riigikeel(ed): prantsuse, saksa ja letseburgi Rahaühik : Euro Turistid : Käib aastajooksul 400 000 turisti Kliima : Luksemburgis on pehme mandriline kliima koos rohkete sademetega, seda eriti suve lõpus Luksemburgi vaatamisväärsused: LUXEMBOURG PILT Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Asub kivine massif Teine tase eespool liitumiskoht Kolmas tase jõgede Alzette ja Pétrusse Neljas tase Tänaseks on linn Viies tase Luxembourg üks rikkamaid linnu maailmas L...
Kasutamiseks ainult Gustav Adolfi Gümnaasiumis Füüsika Gümnaasiumile I. Mehaanika 3. LIIKUMISE GRAAFIKUD 3.1 Ühtlane liikumine a v x + v 0t v = v0 = const x0 a=0 v0 x= x0 0 t 0 t 0 t 3.2 Ühtlaselt kiirenev liikumine a v x + at v0 a=a0=const>0 v= ...
Kasutamiseks ainult Gustav Adolfi Gümnaasiumis Füüsika Gümnaasiumile I. Mehaanika 9. NEWTONI III SEADUS 9.1 Mõju ja vastumõju langev keha F21=-F12 1 2 F12 F21 F12 F21 F1 Maa F3 F4 F2 9.2 Katseline kinnitamine F1 F2 F1 F2 Mõlemad dünamomeetrid näitavad ühesuurust jõudu Liikuvate kehade vastastikmõju Omapära: - tekivad alati paaridena - on alati ühte liiki - ei tasakaalusta teineteist - kehtib mi...
1631. aastal kus valiti välja rüütelkonna peamees (Eestimaal) või maamarssal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. (Liivimaal). Mõlemasse kubermangu määrati Stockholmist keskvõimu aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esindav kuberner või kindralkubener, kes osales ka maapäeva töös. GUSTAV II ADOLF oli Rootsi kuningas 1611–1632. Gustav II Adolf sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei
Kasutamiseks ainult Gustav Adolfi Gümnaasiumis Füüsika Gümnaasiumile I. Mehaanika 8. NEWTONI I ja II SEADUS 8.1 Inertsiseadus v=0 v ÷ const Inerts - keha võime iseenesest säilitada oma liikumisseisundit muutumatult seni, kuni ... 8.2 G.Galilei mõtteline katse Absoluutselt takistusvaba liikumise korral Ühtlane liikumine v=const v 8.3 Kehade vastastikmõju. Jõud Kivi ...
KARU Katrina Raiend Gustav Adolfi Gümnaasium 8c 2008 Elupaikja viis Elupaigana eelistab rabadega metsamassiive, milles leidub tuulevarju. Aktiivsed on nad hämaras, harvem päevavalgel. Päeval magavad tavaliselt kõrge heina sees, kui neid ei segata. Üksikeluviisiga Talve veedavad taliuinakus, mis kestab novembrist kuni märtsaprillini. Eelistavad suuri metsi. Toitumine Karud on segatoidulised
Kasutamiseks ainult Gustav Adolfi Gümnaasiumis Füüsika Gümnaasiumile I. Mehaanika 7. KEHA MASS, LIIKUMISHULK JA IMPULSS 7.1 Keha mass * Tühja vaati on kergem liigutada kui täidetud vaati * Koormatud autot on raskem peatada (s.o. muuta kiirust) kui koormamata autot. viis inimest autos üks inimene autos Katse veerevate vankritega m=rV m1 niit, mis läbi põletatakse m2 V- keha ruumala r- tihedus ...
House Triinu Prants Gustav Adolfi Gümnaasium 8. c klass Stiili tunnused • Eltrooniline tanstumuusika • Disko, jazz’i, soul’i, funk’i ja latiinomuusika jooned • Taktimõõt 4/4 • Rütmimasina basstrummiga rõhutatakse kõiki lööke • Rütm tähtsam kui laul ise Tekkimine • 1980 keskpaik • Chicago • Klubis The Warehouse • Soul’i ja disko mõju • Nö garaažimuusika • Arvutiga muusikategemine Instrumendid • Rütmimasin • Arvuti • Sämpler • Sekventser • Süntesaator • Plaadimängijad • Klaviatuurid Stiili taotlus • Algselt teha muusikat kodust lahkumata Tuntumad esindajad • Tänapäeval Avicii, Detroit Swindle, Bondax • Eestis Firejosé (Mark Stukis), Mord Fustang ehk DJ Rauno Roosnurm Syn Cole ehk Rene Pais Kuulamisnäited • 80’ndate house https:// www.youtube.com/watch?v=q5awkF4v3JM • Avicii – X You (progresive house) https:// www.youtube.com/watch?v=LpKyzSxVhk4 Kautatud allikad • https://news....
5. Eesti korvpalli ajalugu Esimene ametlik korvpallimäng Eestis toimus 7. juunil 1920 Tallinnas, Poeglaste Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) ja Reaalkooli vahel. Esimesed Eesti meeste meistrivõistlused korvpallis toimusid aastal 1925 ja esimesed naiste meistrivõistlused 1927 aastal. 23. novembril 1934 võeti Eesti Rahvusvahelise Korvpalliföderatsiooni FIBA liikmeks. Korvpall jõudis olümpiamängudele 1936. aastal Berliini mängudel. Turniiri avamängus 8. augustil olid vastamisi Eesti ja Prantsusmaa meeskonnad, kusjuures avaviske-hüppepalli sooritas James Naismith, korvpalli looja.
Kasutamiseks ainult Gustav Adolfi Gümnaasiumis Füüsika Gümnaasiumile I. Mehaanika 4. GRAAFIKUTE LUGEMINE 4.1 Esitatud liikumisgraafikute põhjal iseloomustage kehade ( I ... IV ) liikumist ja leidke kõikvõimalikud füüsikalised suurused, mida võimaldavad graafikud x v m m/s 12 III I 6 III IV 10 5 I 8 4 II II 6 3 4 ...
1613 - rahu Taaniga 1617 - sõja lõpp Venemaaga 1629 - rahu Poolaga 4 Kolmekümneaastane sõda 1618 - 1648 Hiilgav väejuht Territoorium laieneb Edukas armee Läänemere võimsaim riik Napoleon austas 5 6 Lützelni lahing - surm 6. november 1632 Suri haavadesse Nyköpingi loss Lahingu võitsid rootslased 7 Tähtsus Eestile Tähelepanu haridusele Gustav Adolfi Gümnaasium - 1631 Academia Dorpatensis - Tartu Ülikool - 1632 Asustamisürik 8 9 Rahva südames Gustav Adolf Suur Põhjamaade lõvi Kuldne kuningas 6. november 10 AITÄH! 11 Allikad https://en.wikipedia.org/wiki/Gustavus_Adolp hus_of_Sweden https://miksike.ee/documents/main/referaadi d/kolmekumneaastane_soda_liina.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_II_Adolf
Mai 1557-25.märts 1645 Johan Skytte õppis Schroderuse nime all Nyköpingis ja Stockholmis, sai 1617. aastal riiginõunikuks, oli aastatel 16221645 Uppsala Ülikooli kantsler, tegutses Põhja- Soome laamanina, oli 16291634 Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala kindralkuberner, 1632. aastast Tartu Ülikooli esimene kantsler, 1634. aastast Göta õuekohtu esimene president, saadik Brömsebro rahu sõlmimisel 1645. J. Skytte oli ka Rootsi kuninga Gustav II Adolfi isiklik õpetaja, ning hiljem nõunik. Ta tegeles eriti haridus- ja majandusprobleemidega. Rootsiaegne Tartu Ülikool (1632-1710) Esimesed üliõpilased kanti sisse 20. ja 21. aprillil 1632. Pidulik avamine toimus sama aasta 15. oktoobril. 1690. aastal sai Tartust jälle ülikoolilinn. Ülikooli viimine Tartust Pärnusse oli tingitud Rootsi-vastasest koalitsioonist ning 1695.-1697. aastate suurest näljahädast. 17
et eestlane ei ole paandunud mats ning ka teda saab harida. Forselius oli oluline figuur hariduse leviku arendamisel. Kuid Eesti terriotooriumil ei piirdutud aint rahvakoolide loomisega. Johan Skytte oli oluline isik toomaks Eestisse kõrgharidust. Tema algatusel loodi loodi gümnaasiumid nii Tartusse kui Tallinnasse. Hiljem esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avatigi Gustav II Adolfi korraldusel Taru ülikool. Juba 1641. aastast on teateid seal esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Oluline samm lugemisoskuse arendamiseks talupoegade seas ning kuni Forseliuseni oli see peaaegu ainuke õppematerjal. Aabitsa väljaandmine näitab, et Tartu ülikool ei loodud ainult välismaistele aadlikele vaid mõjutas juba üheksa aastat pärast rajamist eestlaste haridust. Juba Gustav II Adolfi päevil ilmusid mõned vaimuliku sisuga raamatud, kuid need olid
Rootsi aeg. Kordamisküsimused 1) Millal ja kelle valitsemisajal hakkas Rootsist kujunema suurriik? - Gustav II adolfi ajal (1611-1632). 2) Milles seisnes Rootsi keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu? - Kuningakoda polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ning aadlimehed harjunud sellega et kõrgem võim sekkub nende õigusesse oma maa ja talup. Üle. 3) Mida tähendab mõiste Landesstaat? - Maariik, iseseisev provints. Eesti-ja Liivi omavalitsuslik elukorraldus kus võim kuulus aadlile. 4) Kuidas valitseti Eesti ala Rootsi ajal?
På morgonen äter jag en smörgås eller två och dricker juice. Mitt rum är musik rum. Jag älskar lyssna på jazz. Jag gör min hemläxa efter frukost. Då ringer jag till en väninna eller en vän och vi går ut. Ibland går vi på bio. På kvällen gör min familj bastu. Vi bjuder vänner också. Jag gå och somnar mellan klockan elva och ett. Ibland pratar Jag och min bror till klockan tre. Gustav Adolfi Gümnaasium Min dag Martin Laurik 10c Tallinn 2009
NEWFOUNDLAND AND LABRADOR TRIINU PRANTS GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM 8. C KLASS GEOGRAPHICAL LOCATION · Country's atlantic region · Most easterly province · Island of Newfoundland and mainland Labrador · Area of 405,212 square kilometres · Capital St. John's http://en.wikipedia.org/wiki/Newfoundland_and_Labrador#/me dia/File:Newfoundland_and_Labrador_in_Canada.svg FLAG http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_premiers_of_Newfoundland_and_Labrador POPULATION · In 2013 526 702 people · 92 % of population on the Newfoundland · 40% on population in St. John's city · 97.6% of residents reporting English as their mother tongue · In Labrador local dialects of Innu-aimun and Inuktitut are also spoken. CULTURE · Folk musical heritage based on the Irish, English and Scottish traditions · Much of the region's music focuses on the strong seafaring tradition · Ice Hockey · So...
Lõuna-Ameerika Polaarium Linnutiik Insektaarium Kured Laste loomaaed(suvel) Elevandimaja avati 1989 Tallinna Loomaaia 50. sünnipäevaks Hoones saab näha elevante ninasarvikuid ja jõehobusid ja ka roomajaid ja pisinärilisi. Hoones elab kolm elevanti: kaks emast Draay ja Fien ning isane Carl Carl - Toetajad Tallinna loomaaeda toetab ligikaudu: 50 firmat (McDonald's) 20 õppeasutust(Gustav Adolfi Gümnaasium ) 20 eraisikut. Lisaks on ka teisi toetajaid (Saku Läte) Sihtgrupp Väga lai. Teenindab kõiki vanusegruppe, rahvusi ja eluvaldkondi. Loomaaias peetav loomkond on ammendamatu uurimismaterjal õpilastele ja teadlastele Üritused Loomaaia sünnipäev 25.augustil. Oksjonid, mille tulu läheb loomaaiale Tere tulemast Tallinna loomaaeda! Tänan! Baruto
Kasutamiseks ainult Gustav Adolfi Gümnaasiumis Füüsika Gümnaasiumile I. Mehaanika 5. LIIKUMISTE LIIGITAMINE 5.1 Sirgjooneline (ühemõõtmeline) liikumine 0 x/m x0=-3 x=6 nt. tramm, auto maanteel, keha langemine jms. 5.2 Kõverjooneline (kahemõõtmeline) liikumine y nt. paat veekogul, jalgpallur y staadionil, Maa tiirlemine ümber Päikese jms. y0 Liikumine ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
