Diplomaatiline olukord põhjasõja eel: 17. sajandi II poolel oli rootsi muutunud läänemere valitsejaks. 1699 sõlmiti saksamaa pealinnas liit rootsi vastu. Liidu eesmärk oli likvideerida rootsi ülemvõim läänemerel. Laiendada oma territooriumi. Eesti alade vallutamine venelaste poolt: 1704 vallutati tartu ja narva. 1708 viidi läbi suur küüditamine tartus, narvas ja valgas. Sealsed saksa linnakodanikud veeti venemaale. 1709 poltaava lahin, mis tõi põhjasõtta pöörde. Karl 12. sai purustavalt lüüa ja see võimaldas venemaal baltikumi vallutamise lõpule viia.1710 alguses kapituleerus riia. 29sept kapituleerus tln. eestimaa vallutamise tegi lihtsamaks katk. Pärast tlna kapituleerumist kestis põhjasõda veel 11 aastat, kuid lahingutegevust eesti aladel enam polnud. 1721 uusikapunki rahu: venemaa sai eesti, liivi ja ingerimaa ja osa kagu soomest. Venemaa
Ajalugu 1. Viini kongress (millal? Osavõtjad, otsustajad, mida arutati?, tulemus). 1814-1815a suveni. Osavõtjad- 216 esindajat enamikust Euroopa riigist, peamisteks otsustajateks olid Inglismaa, Austria, Venemaa, Preisimaa, suurematest riikidest ei osalenud Türgi. Läbirääkimistel ilmnesid suuriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi ,,korrastamisel" ähvardasid puhkeda uued sõjalised konfliktid. Napoleoni Sada päeva lükkas aga vastuolud tagaplaanile, liitlased asusid taas Prantsusmaa vastu sõtta. Päras Napoleoni purustamist pandi paika ka sõjajärgse Euroopa uus poliitiline korraldus. 2. Napoleoni sada päeva (millal? Mida tähendas? Tagajärjed) Napoleon lahkus saladuskatte all koos oma lähikondlaste ja umbes 1100 mehega Elba saaralt ja maabus 1815 a . märtsis Prantsuse rannikul .Pariisi saabudes oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pealinnast pagenud . Napoleon tegi uu...
1944.aasta jaanuariks oli blokaad täielikult murtudning sellega lõppes Leningraadi elanike 900 päevase kannatuse. Leninkraadi blokaad oli Teise Maailmasõja ohvriterohkeim aksioon. Blokaadis suri nälga umbes 640 000 inimest. Kurski lahing (4. juuli 1943 23. august 1943) Kurski lahing oli sakslaste viimane püüe asuda edasi suurele pealetungile itta kuid seegi ei õnnestunud ning Punaarmee sai veelgi hoogu kaotatud alade vallutamiseks.Kurski lahin oli teise maailmasõja suurim tankilahing. Lahingusse oli kogunenud 1/3 saksamaa sõjalisest jõust Midway lahingus (4.06.1942-6.06.1942) Ameerika ühendriikide laevastik mis paseerus peamiselt lennukikandjatel sai suure võidu Jaapani laevastiku üle ning Jaapan pidi taganema. Sellega oli Jaapani pealetun peatatud ning Ameeriklased võisid hakkata tagasi võitlema kaotatuid maid. Midway merelahing näitas et merel võib toimuda lahing ka nii et laevad ei ole otseses konfliktis.
Võitlus juutide ja moslemitega Nekonkista- Tagasivallutamine,Pürenee poolsaare Kristluse pealesurumine(juutide karistamine) Riiklus Keskajal: Frangi riigi lagunemise järel Lääne-Euroopas (?) võim puudus 962 loodi Saksa Rahva Püha Rooma Riik Riik püsis faktiliselt 1806 aastani. 12.-13. Sajandil tsentraliseeritud riikide teke Kuningavõimu tekkimine Domeeni suurendamine Aadlike allutamine kuninga võimule Ühtse Inglismaa teke 1066 Hastingsi lahin, William vallutaja 13-sajandil rahvaesinduskogude teke 1215 Magna Charta Libertatum 1265 Inglismaa Parlament ! 1302 Prantsusmaa parlament ehk generaalstaadid 1337-1453 100-aastane sõda Inglismaa-Prantsusmaa vahel Inglismaa kaotas alad Prantsusmaal Tulirelvastuse kasutuselevõtt rüütliväe ja linnuste tähtsuse langus, nn, rüütliajastu lõpp palgaarmee kasutamine Keskaegne maaimapilt Allumine kõrgema võimule Aadel,valitseja,kirik/paavst Seisuslik ühiskond allumine saatusele
7-12 peatüku kokkuvõte 1202.a.- Mõõgavendade ordu rajamine Liivimaa vallutamiseks. 1208.a.- Ristisõdijad jõuavad Eesti aladele, tuldi Saksa ja Ugandi kandist. 1210.a.- Ümera lahin. Ainuke lahing, mille võitsid Eestlased. 1217.a.- 21 sept. Madisepäeva lahing(Saksa-ordud&liivlased). Hukkusid Lembit&Kaupo 1219.a.- Taanlased Voldemar II juhtimisel jõuavad Rävala (tln) alla. 1227.a.- Saaremaa vallutamine. Nüüd ongi kogu Eesti vallutatud. Tähtsamad inimesed Berthold- üksküla uus piiskopp, peale Meinhardi. Korraldas Ristisõja, kuna liivlased ei tahnud teda vastu võtta.
-Saksi-Poola Sõja algus *Veebruar 1700 August II juhitud Saksi väed ründasid Riiat *Veebruar 1700 ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal *August 1700 rootslased ründasid Kopenhaagenit Taani oli sunnitud sõjast välja astuma *Samal ajal Venemaa kuulutas sõja Rootsile *Sügisel 1700 Vene väed piirasid Narvat *Rootsi kuningas Karl XII saabus vägedega Eestisse *Novembris toimunud Narva lahing venelaste suur lüüasaamine Sõja jätkumine *1701 Erastvere lahin *1703 suur vene vägede rüüste *1703 vene vägede edu Ingerimaal algab Peterburi rajamine
tempel jumalakujuga (tsikuratt Ur'is) templid ka ühiskondlike tööde juhtimise ja arvepidamise keskus kaared, võlvid peam. väravate ja keldrite ehitamisel Akadi vallutus võtsid kultuuri üle Sargon I akadlaste tähtis valitseja kiilkiri ja savitahvlid silinderpitsatid II Vana-Babüloonia ajastu (1800-1500 eKr) Babülon variseb kokku, keskuseks Assur Sargon II kuningaloss III Assüüria ajastu (1500-605 eKr) Karkemisi lahin Akadi keel rahvusvaheliseks keeleks(aramea) Sargon II loss Horsabadis, loss ehitati ebakorrapäraselt, omapäraks siseõued. Palju on leitud tiivulisi härgi viie jalaga. Seintel madalreljeefild. Assurbanipali loss e Ninive loss raamatukogu savitahvlitega Losside seinareljeefid kujutasid sõjastseene, peamine oli kuninga ülistamine. Figuurid on üldistatud, kuid ühes stiilis. Uus-Babüloonia müürid peavärav Istarile Kujutav kunst skulptuur-reljeefid ja kujud (enamasti seot
tase lähemate naabrite kallaletunge tagasi tõrjuda. Muistne vabadusvõitlus Muistne vabadusvõitlus algas 1208 aastal ja kestis kuni 1227 aastani. 1208. Aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. a) Vallutuse põhjuseks oli ristiusu levitamine Eesti aladel, mida tahtsid eestlastele peale suruda saksa ristisõdijad, taanlased ja rootslased. b) Vallutused algasi Lõuna-Eestis ja toimusid esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonnas. Esimene tähtis suur võit eestlastele tuli Ümera lahin 1210. Aastal. 1212. aastaks olid nii eestlased kui ristisõdijad kurnatud ja puhkes katk, sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu. 1215. aastal algas võitluse uue hooga. Sakslased jõudsid Läänemaale ja Kesk-Eestisse ja 1217. aastal tegid ugalased koos sakslastega juba ühise sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad sõlmisid aga liidu venelastega ning peagi jõudsid Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi
28. novembril 1918. aastal algas Eesti Vabadussõda. Sõda jätkub. 1919. aasta alguseks oli ligemale pool Eestimaast venelaste poolt vallutatud. Mitu päeva kestnud lahingute tulemusel suutsid eestlased Vene vägede rünnaku peatada ja varsti asuti ise rünnakule. Eestimaa üksikute maa alade vallutamine läks kergemini kui vaenlastel. Ka Lõuna-Eestis alustati vasturünnakut. Varsti suudeti tagasi võita Tartu. 1919. aasta 31 jaanuaril toimus Paju lahin, mida juhtis leitnant Julius Kuperjanov. Eestlased alustasid pealetungi ja nengega liitusid veel soomlased. 700 mehega vallutati Paju mõis. Sellega oli Lõuna Eestis venelaste vastupanu murtud. Kuid lõunast tuli baltisakslaste üksus nimega Landeswehr. 20 juunil alustasid sakslased suurt pealetungi. Eestlasi oli 8100, sakslasi 9300, kuid eestlased said abiväge ja sakslaste pealetung suudeti peatada. Järgmisel päeval alustasid eestlased vasturünnakut ja purustasid Saksa väed täielikult
1918. üheparteivõim. Bresti rahu. Brest-Litovski kindluses rahuläbirääkimised Saksamaaga, venelased venitasid ja 17. veebruar 1918. alustas Saksamaa uuesti sõjategevust. Hõivatu Baltimaad, Ukraina. Venelased nõustusid nüüd kohe. 3. märtsil 1918. sõmiti Bresti rahu, sakslased said suure maa-ala Venemaalt. Venemaa väljus sõjast. USA kuulutas Saksamaale sõja 6. aprillil 1917. Liitlasvägede ülemjuhataja Foch. Amiensi juures lahin 8. august 1918. Sai Luddendorffi vägi suure hoobi, ,,must päev." Sakslased said aru, et nad ei suuda seda sõda võita. 29. septembril tegi keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. 29. sept Bulgaaria alustas rahuläbirääkimisi Pransusmaa ja Inglismaaga. Türgi kokkuvarisemise äärel. Thomad Edward Lawrence, inglise sideohvitser, pidas edukalt kõrbesõda, sest oli suutnud türklaste vastu mässule kihutada araablased. 30. okt kirjutas Türgi alla rahukokkuleppele
1210aastal toimus Ümera lahing-eestlased(ugalased,sakalased) sakslaste, liivlaste ja latgalite vastu. Eestlased võitsid selle lahingu . · 1212aastal sõlmiti 3aastaks Turaide vaherahu, sest nii eestlased kui ka ristisõdijad olid sõjas kurnatud ning puhkes katk. See tähendas aga seda et Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku. · 1217aastal võitsid kristlased Madisepäeva lahing, 21sept kus hukkus Sakala vanem Lembitu ja Liivlaste vanem Kaupo. Lahin toimus Viljandi lähedal · 1219 aastal 15juunil jõudsid taanlased eesti aladele, Taani kuningas Valdemar2 maabus suure laevastikuga rävalasse. kus toimus lahind, taanlaste võit(seal said endale lipu) vallutasid kogu põhja-eesti. · Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. · 1227 hävitati Mõõgavendade ordu Saue Lahingus
"Võitlejast" Leegionär ,,Aks" kirjutab: PRANTSUSE VÕÕRLEEGIONIS (1) Eelmistes numbrites kirjutasin, kuidas ühest leegionist teise sattusin. Nüüd siis pikemalt sellest teisest, kurikuulsast prantsuse VÕõrleegionist (Leegion), mille ridades ma olude sunnil teenisin viis aastat. Kui mitmel endisel leegionäril on jäänud halb mulje Legio Patria Nostra (leegioni deviis) ridades teenitud ajast, siis ei saa ma seda ise ütelda. See tuleb ehk sellest, et minu teenistus möödus eriüksuses, ühe rügemendi muusikuna, olles seega natuke eelistatud olukorras. Indo-Hiinas (Vietnamis), seal tekkinud mässulise olukorra tõttu ei kasutatud muusikut mitte alati tema erialal, vaid ka rünnaküksusena. Selline vahelduv tegevus andis mulle võimaluse palju ringi sõita ja nii üht kui teist näha nii sellest suurest territooriumist, tema rahvast kui ka leegioni tegevusest. Kui enne Teist maailmasõda oli Prantsuse Võõrleegion üldises arvamises tuntud igasuguste s...
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Võru Lahingukool JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT 2012 EESSÕNA Jaoülema käsiraamat on oma olemuselt õpik, mille kaante vahele on koon- datud meie Kaitseväe arusaam jalaväejao lahingutegevusest. Jaoülema käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes. Kuigi käsiraamatu kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle- maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees- kondade ülemate väljaõppes. Jaoülema käsiraamat annab võimaluse ühtlustada jaoülemate väljaõpet Kaitseväe väljaõppekeskustes ja Kaitseliidus ning tagab ühtse arusaama jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne käsitlus vastaks kõige pa- remini meie vajadustele ja lahinguvälja nõudmistele, ei tohi käsiraamatu kasutajad mitte mingil juhul õpikut ainult passiivs...
V¨aike kanji s˜onastik Vastavalt “Nihongo shoho” m¨argij¨arjestusele Indrek Pehk 31. oktoober 2001. a. ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO チュウ〔音〕 あ た る〔訓〕 う ち〔訓〕 な 中 か〔訓〕 4 11 38 1 卜文 卜文 ✄ きかん ぐんき ✂象形 ✁S˜ojav¨ae lipuvarda 旗竿 kujutis 軍旗, luu- ja pronkskirjas on n¨aiteid, kus lipu u¨ lal ja all on kujutatud o˜ huvoolus liikuvaid linte nagu viirlipul ふきながし さい 吹流.〔説文〕toob seose manan˜ouga 口, mis ei pea paika, 中 asemel on manan˜ouga し じ seotud hoopis ...
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
