Mai 2006 Eksamijuhendi lisa nr 4 TOIDU NIMETUS Pirnipuding portsjoni kaal 0.140 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20% ta Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Ühiku hind 0 Riivsai kg 0.020 0.020 0.040 0.040 1.56 € 0 tume šokolaad kg 0.030 0.030 0.060 0.060 9.01 € 0 demerera suhkur kg 0.025 0.025 0.050 0.050 0.87 € 0 või kg 0.020 0.020 0.040 0.040 0.97 € 0 vahtrasiirup kg 0.022 0.022 ...
12) Liisa-Kai Pihlak, Andres Tõnisson. Geograafia põhikoolile. Eesti ja Euroopa. Koolibri, 2005. 13) Andres Tõnisson, Liisa-Kai Pihlak. Geograafia 7. klassile, 1.osa. Koolibri, 2011. 14) Lea Koppel, Ülle Liiber, Ene Saar. GEO 1. Geograafiaõpik põhikoolile. Studium, 2008. 15) Lea Koppel, Ülle Liiber, Ene Saar. GEO 2. Geograafiaõpik põhikoolile. Studium, 2010. 16) Lea Koppel, Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa. GEO 3. Geograafiaõpik põhikoolile. Studium 2011. Atlased 17) Maailmaatlas. Jana Seta, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, 2003, 2005. 18) Uus maailma atlas. Jana Seta, 2010. 19) Eesti atlas. AS BIT, TÜGI, 2007. Lisamaterjalid 20) Helle-Mai Pedastsaar, Tiia Pedastsaar. Geograafia mõisted 7.- 9. klassile. Eesti-vene- eesti sõnastik. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. 21) Lea Koppel. Põhikooli lõpetajale geograafia eksamist. Argo, 2008. 22) Õpilase geograafiasõnastik. Koostanud Liisa-Kai Pihlak. Koolibri, 2002. Kus said?
Mis on edu saladus? Edu võib mõista mitmeti. Paljudel inimestel seostub edukusega esmalt just suur palganumber ja kallis auto. Tegelikkuses on see vaid jäämäe tipp. Raha aitab vaid olla sõltumatu ning annab julgust oma unistuste poole pürgida. Julgus unistuse poole pürgida on kindlasti üks tugevate ja edukate inimeste tunnusjoon. Sageli inimesed mõtlevad, et milleks unistada, kui mu unistused nagunii ei täitu. Edukad nii ei mõtle, nad ei mata unistusi maha, vaid leiavad võimalusi kuidas oma unistusi teoks teha. Vahel nad põruvad ja vahel nad pälvi- vad õnne. Kuid isegi kui nad põruvad on nad lõppkokkuvõttes siiski võitjad, sest nad vähemalt proovisid, mitte ei andnud kohe alla ega loobunud proovimast. Edukaid leidub kindlasti igal tegevusalal ja kõik nad on kindlasti väga erinevad isiksused, kuid neid ühendab julgus võidelda oma unistuste ja eesmärkide eest. Suurem osa inimesi alistub raskusi nähes, seega ei saa k...
Aravete Keskkool BELGIA Uurimustöö Koostaja: Kaari Tamtik 10. klass Juhendaja: õp Maie Paap Aravete 2008 1 Riigi üldiseloomustus............................................................................................................3 0.1 Riigi üldandmed................................................................................................................3 0.2 Geograafiline asend...........................................................................................................4 0.3 Looduslikud tingimused....................................................................................................5 1 Riigi arengutase.......................................................................................................................6 1.1 Arengutaseme näitajad....
Mopilapist - valmistatakse puuvillast, tehiskiust (polüamiid, polüester) või nende segust. Erineva pikkusega narmad on õmmeldud alusriide kluge. Narmad on lahi lõigatud või aasataolised. Alusraamist või plaadist valmistatakse plasmassist või traadist. Mopilapp kinnitatakse raamile trukkide, paelte või takjaribadega. Kokkupandava raamiga mopil on mõlemas otsas taskud. Raami pikkus 40 kuni 140 cm. Liigendiga mopiotsikust Varrest töövahendi varre jämedus on sobiv, kui seta pole vaja töötegemise ajal pigistada. Varre pikkus on reguleeritav ja peaks ulatuma töötajale ninani, mis tagab, et tööd on võimalik teha sirge seljaga, hoida käed keha ligi ja südamest allpool. Mopid jagunevad Plaatmopid Raammopid Pesumopid Pressmopid Kasutusotstarbe järgi Põrandapesumopid Tahvlimopid Radiaatorimopid Tööasend Ülemine käsi haarab mopi varrest õlast veidi alt poolt. Kuiva ja
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Laura Nirgi ISLANDI KULTUUR REFERAAT Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2011 1. SISSEJUHATUS Islandi Vabariik (Lveldi Ísland) on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Pindala on 103 125 km2 ning rannajoone pikkus on 4988 km. Rahvaarv 2010. aasta seisuga on 318 800. Üle poole rahvastikust elab pealinnas Reykjavikis. Islandi esmaasukateks olid Iirimaalt keldid ja Skandinaaviast norralased. Tänapäeva islandlased ongi peaaegu kõik nende esimeste saabujate järeltulijad. Saare asustamine algas aastal 874, aastast 1262 oli Norra, aastast 1380 Taani maksualune (Taani-Norra unioon). Aastani 1537 oli Island sisemiselt iseseisev, sealtpeale allus Taanile. 01.12.1918 Island iseseisvus, kuid jäi Taaniga personaaluniooni. 17.06.1944 kuulutas end iseseisvaks vabariigiks. Aastast 199...
LÄTI MAATUNDMINE 1201 Riia asutamine piiskop Alberti poolt 1236 Saule lahing (22.sept); Semaisid ja semgalid Mõõgavendade ordu vastu 1873 esimene üldlaulupidu, ,,Jumal, õnnista Lätit" esmaesitus (Läti hümn, lauldi siis tavalise lauluna) 18.11.1918 Läti Vabariigi väljakuulutamine 11.11.1919 sõda Bermondi sõjaväe vastu 4.05.1990 iseseisvuse kuulutamine 21.08.1991 taasiseseisvumine 1) ÜLDINE PINDALA 64 589 km2 PIIR 1862 km NAABRID Eesti, Venemaa, Valgevene, Leedu LÄTI · Asutati 18.nov 1918 VABARIIK · Kuulutati iseseisvus 4.mai 1990 · Taastati iseseisvus 21.aug 1991 OKUPATSIOON · NL ID o 1940 1941 o 1945 1991 · Saksamaa o 1941 - 1945 LIIKMESTAAT · ÜRO 1991 USED · NATO 2004 · EL 2004 PEALINN · Riia · Elanikke...
4. Saarma, J. Narkoloogia Tallinn: Valgus, 1989, 324 lk. 5. Saat, H. Noorukid ja narkootikumide kuritarvitamine. Põhjused ja ohumärgid. [http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/noorukid_ja_narko.html] 6. Tammepuu, O. Narkomaania paratamatu või juhuslik? [http://www.estpak.ee/~sy004a/Orm/jutud/Narkomaania.htm] 20.05.2009 7. Wahl, M.D, Eik, E Narko Teadmiseks õpilasele narkootikumidest, alkoholist ja tubakast Riia: Jana seta publishers&printers ltd, 1998 52 lk. 8. [http://web.zone.ee/killer666/NARKOOTIKUMID_failid/image006.gif] 20.05.2009 9. [http://www.narko.ee/UserFiles/TextPics/site/kokaiin.jpg] 20.05.2009 10. [http://www.narko.ee/UserFiles/TextPics/site/__thumb_-3-heroiin.jpg] 20.05.2009 11. [http://www.postimees.ee/foto/6/9/575964533231c0ea02_3.jpg] 20.05.2009 12. [http://www.bluntbeats.com/wp-content/uploads/2007/03/ectasy.thumbnail.gif] 20.05.2009 13. [http://www.usdoj
Lisa 5 Brasiilia sotsiaal-geograafiline jaotus [20] 1 - Amazonase regioon 2 - Kesk-Lõuna regioon 3 - Kirde regioon Lisa 6 Indiaani asustused [21] 11 Kasutatud kirjandus 1. Briney, A. An Overview and Geography of Brazil. [WWW] http://geography.about.com/od/brazilmaps/a/brazilfacts.htm(27.04.2014) 2. CIA. The World Factbook. [WWW]https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/br.html(27.04.2014) 3. Seta, J. 2003. Maailma Atlas. Eesti Entsüklopeedia kirjastus, Tallinn. 4. Infoplease. Brazil. [WWW]http://www.infoplease.com/country/brazil.html? pageno=11(27.04.2014) 5. West, J. The Europa Regional Surveys of the World set 2010: South America, Central America and the Caribbean 2010. Europa publications, London. 6. Crocitti, J.J., Vallance, M. 2012. Brazil today : an encyclopedia of life in the republic. ABC-CLIO, Santa Barbara. 7. IBGE
jpg 13. http://images.google.ee/images?um=1&hl=et&q=Larix+gmelinii 14. http://images.google.ee/images?um=1&hl=et&q=pinus+pumila 15. http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=6705 16 16. http://images.google.ee/images? um=1&hl=et&lr=&q=Enhydra+lutris&btnG=Otsi+pilte 17. http://images.google.ee/images?um=1&hl=et&lr=&q=Callorhinus+ursinus+++++ +&btnG=Otsi+pilte 18. ,,Maailma atlas", Jana Seta, ,,Eesti entüklopeediakirjastus" 17
KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.europa.eu http://karavanserai.bluemoon.ee http://www.census.gov www.geographic.org www.theodora.com/maps www.census.gov/ipc www.citypopulation.de/cities www.opec.org www.google.com www.wikipedia.ee www.aktiva.ee www.hot.ee/läänemeremaad www.world-tourism.org www.wttc.org http://www.estemb.se/est http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/8teema/loodus/pohjaeuroopa.htm Raamatud: Maailma riigid autor: Varrak Maailma atlas autor: Jana Seta,Eesti Entsüklopeediakirjastus Suur Maailma Atlas autor: Eesti Entsüklopeediakirjastus
23 Kasutatud kirjandus Lingid: www.geographic.org/ www.theodora.com/maps/ www.census.gov/ipc/ www.citypopulation.de/cities/ www.opec.org/ www.google.com/ www.wikipedia.ee/ www.aktiva.ee/ www.hot.ee/läänemeremaad/ www.world-tourism.org/ www.wttc.org/ Raamatud: Maailma riigid autor:Varrak Maailma atlas autor: Jana Seta,Eesti Entsüklopeediakirjastus Suur Maailma Atlas autor: Eesti Entsüklopeediakirjastus Atlas autor:Matti Palosaari,Jukka Vahtola,Pirkki Kenno 24
Mohäär Angoorakitse vill või sellest villast lõng. Mohäärkiud on väga pikad, iseloomuliku läikega, värvuselt valge, vahel hallikas, pruunikas, harva must. Tunduvalt siledama ja libema pinnaga, kui lambavill. On tugev, hästi sirgestuv, ei elektriseeru ning on hea puhastada. Kasutatakse lambavillaga segatult, sest juba 15-25% mohäärvilla lisamine annab tootele mohäärile omase loomuse. SIID(SE) - silkki, natursilke, silk, Seide, soie, seta, zijde. Erinevad siidist või keemilistest kiududest õhukesed kangad: ORGANZA on läbipaistev siidkangas. Valmistatakse keemilistest filamentidest, mida on viimistlemise käigus töödeldud väävelhappega. Kangas on vähekortsuv. VUAAL on õhuke, läbipaistev, tugeva keeruga, väga kerge puuvillane või sünteetiline labase sidusega kardinaks kasutatav kangas. TÜLL Võrgutaoline, korrapäraste aukudega puuvill- või keemilisest kiust kangas. KREPPKANGAD
Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Kaja Belials Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Retsenseerinud Kalju Kaasik Toimetanud Esta Erit Keeletoimetaja Kaire Luide Kujundanud Anne Linnamägi ISBN 9985-2-0849-8 © AS BIT, 2003 Müügiesindused: TALLINN 10133, Pikk 68 tel 6 275 401, faks 6 411 340 TARTU 51003, Tiigi 6 tel/faks (07) 420 637, tel (07) 427 156 PÄRNU 80011, Kuninga 18 tel/faks (044) 42 278 JÕHVI 41532, Rakvere 30 tel/faks (033) 70 108 www.avita.ee [email protected] Lugupeetud õpetajad Käesolev õpetajaraamat püüab teile abiks olla ja nõu anda, kui ka- sutate Kaja Belialsi koostatud tööraamatut I klassile ning ülesanne- te kogumikke „Arvuta” ja „Iseseisvad tööd”. Tundide näitlikustamiseks saab kasutada õpetajaraamatu juurde kuuluvat pildikomplekti. Raamatu lk...
2000 2. S. Kaljula, A.Saar. Loodusõpetuse õpik IV klassile, I osa. Tallinn, Koolibri 2001 3. J. Jaaniste. Füüsika XII klassile, Kosmoloogia. Tallinn, Koolibri 1999 4. T. Soopalu. Kooliastronoomia põhivara. Tallinn, Koolibri 1994 5. B. Vorontsov- Veljaminov. Astronoomia õpik Keskkooli XI klassile. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1951 6. C. Varley ja L. Miles. Laste Geograafia Entsüklopeedia. Lk. 6 Tallinn 1995. 7. kaardikirjastus Jana Seta. Maailma atlas. Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn 2000 8. http://opik.obs.ee/ 9. http://paikesesysteem/sun.html 10. http://www.solarviews.com/cap/index/solarsystem1.html 11. http://www.solarviews.com/eng/sun.htm 34
Üldmaateadus gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2004. 6) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Arvo Järvet, Maia Uibo. Üldmaateadus gümnaasiumile. Töövihik. Eesti Loodusfoto, 2004. 7) Margus Harak, Jaan Jõgi, Are Kont, Liisa-Kai Pihlak, Jaan-Mati Punning, Urve Ratas, Reimo Rivis. Üldmaateadus gümnaasiumile. AS BIT, 2003. 8) Sirje Viita. Üldmaateadus. Töövihik gümnaasiumile. AS BIT, 2004. Atlased 9) Kooliatlas. Otava, Keuruu, Soome 1995. 10) Maailmaatlas 2003. Jana Seta, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003. 11) Eesti atlas. Koostaja Raivo Aunap. Avita, TÜGI, 2004. Lisamaterjalid 12) Anne Allpere. Väike inimgeograafia ning ühiskonnateaduste oskussõnastik. AS BIT, 2003 13) Lea Koppel. Eksaminandile geograafia riigieksamist 2004. Argo, 2004. 14) Lea Koppel, Ülle Liiber Eksaminandile geograafia riigieksamist 2005. Argo, 2005. 15) Õpilase geograafiasõnastik. Koostanud Liisa-Kai Pihlak. Koolibri, 2002.
Näide. A P C P K 4 G 16mm 2 500 T1500 1. Soone materjal: A alumiinium, eritähiseta vask. 2. Isolatsioon: P polüvinüülkloriid (PVC). 3. Põhisooni ümbritseva, paljastest ümar- või lapikkiududest koosneva ühekihilise, rõngakujulise ristlõikega soone (ümbrissoone) olemasolu: C ümbrissoon olemas, eritähi- seta ümbrissoont ei ole. 4. Mantel: P polüvinüülkloriid(PVC). 5. Kaabli liik: K jõukaabel; J paigalduskaabel, O abiahela- (kontroll-) kaabel. 6. Soonte arv. 7. Märgistatud kaitsesoone olemasolu: G kollarohelise soonega. X - kollarohelise sooneta. 8. Nimiristlõige. 38 9. Nimipinge. 10.Pakkimisviis: R karp, rull või viht;
grapes la uva leek el puerro hazelnut la avellana lentil la lenteja kiwi el kiwi lettuce la lechuga lemon el limón mint la menta lime la lima mushroom la seta / el hongo lychee el lichi oats la avena mango el mango onion la cebolla melon el melón parsley el perejil olive la aceituna pea el guisante orange la naranja pepper el pimiento
I Teema Õigusteadusest Sissejuhatav loeng Ühiskonnad ja riigid on muutunud üha enam sõltuvaks kommunikatsioonist, selle efektiivsusest ja kvaliteedist. Üha enam räägitakse globaalsest Õlikust integratsioonist. Küsimus globaalselt kehtiva Õe võimalikkuse, vajalikkuse, aga ka soovitavuse kohta. Eesti kuulub Sel põhinevasse Õkultuuri. Kõigi riiklikult organiseeritud ühiskondade ehk riikide Õsuhteid reguleerib ka rahvusvaheline Õ. Kolmanda Õstr. ina tuleb meil siin näha ka EL Õt. Neljandana: EL kui integratsiooni organisatsioon, on kujunenud eelkõige Õe kaudu. Üha suuremat rolli hakkab mängima Euroopa Kohus. päevakorrale on tõusnud sidemed erinevate Õkordade vahel. Küsimus ühe riigi Õkorrast ja legitiimsusest on väljunud traditsioonilisest jur. st paradigmast ning on Õe kui piiriülese normatiivse kommunikatsiooniprobleem. Rahvusriigi keskne paradigma on asendunud piiriülese normatiivse kommunikatsiooniga. Kommunikatsioon toimub keele kaudu....
Puura, Jüri Roosaare. Üldmaateadus gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2004. 6) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Arvo Järvet, Maia Uibo. Üldmaateadus gümnaasiumile. Töövihik. Eesti Loodusfoto, 2004. 7) Margus Harak, Jaan Jõgi, Are Kont, Liisa-Kai Pihlak, Jaan-Mati Punning, Urve Ratas, Reimo Rivis. Üldmaateadus gümnaasiumile. AS BIT, 2003. Atlased 9) Kooliatlas. Otava, Keuruu, Soome 1995. 10) Maailmaatlas 2003. Jana Seta, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003. 11) Eesti atlas. Koostaja Raivo Aunap. Avita, TÜGI, 2007. Lisamaterjalid 12) Anne Allpere. Väike inimgeograafia ning ühiskonnateaduste oskussõnastik. AS BIT, 2003 13) Lea Koppel. Harjutusülesandeid geograafia riigieksamiks. Argo, 2007. 14) Lea Koppel. Eksaminandile geograafia riigieksamist. Argo, 2008- 15) Õpilase geograafiasõnastik. Koostanud Liisa-Kai Pihlak. Koolibri, 2002. 16) Helle-Mai Pedastsaar, Tiia Pedastsaar. Geograafia mõisted 7
Kolvi põhi on kas tasapinnaline või kumer ja selles võivad .Silinder valatakse kas peeneteralisest hallmalmist (K-750, olla süvendid gaasi voolu juhtimiseks või klappidele' liiku- M:66) või alumiiniumisulamist, millesse on pressitud malm- misruumi' tagamiseks. hülss («Voshod-2»r M-106, M2K-IO3, MT-9 jt.). Hõõrdu- Kolvi alumine osa ehk jühtpind 5 tagab kolvi laperdami- mise vähendamiseks on detaili sisepind hoolikalt lihvitud seta liikumise silindris. Juhtpinna kummalgi küljel on tugevdatud seintega avad- nn. kolvisilmad. Nendesse teljega). Kinnikiilumist väldib asjaolu, et kolb paisub kuu- menemisel peamiselt silmade telje sihis, sest silmade ümb- ruses on metalli rohkem
Joonis 9.10. Käsivarremurru lahastamine Joonis 9.11. Vigastatud jäseme fikseerimine Lülisambamurrule viitavad valu ja de- lalahasega ning kaitstakse kannatanut formatsioonid lülisamba piirkonnas. alajahtumise eest (kannatanu kaetak- Seljaaju vigastusele viitavad tundehäi- se termotekiga). Ilma äärmise vajadu- red, võimetus liigutada käsi või jalgu. seta ei tohi muuta kannatanu asendit. Kindlasti tuleb kutsuda kiirabi häda- Kaelavigastuse kahtluse korral fiksee- abinumbril 112, et kannatanu haiglas- ritakse kael olemasolevas asendis kae- se viidaks. Venitus, nikastus, nihestus Venitus on lihaskiudude ülevenitus Venituse ja nikastuse korral peab and- või osaline rebenemine. ma jäsemele puhkust ning asetama sel-
legi muule. Te võite seda aega käsutada näiteks hetkeliseks Nii võibki televiisor muutuda meie ühiskonnas teesilluta- vestluseks oma lapsega. Vestelge lapsega reklaamide sageli jaks vägivallale, kahjustades laste õppeedukust, rikkudes nen- eksitava sisu üle. Selgitage lapsele, et ka ilma pideva tarbimi- de fantaasiamaailma, pärssides kõnearengut, ärgitades vägi- seta on võimalik hästi elada. vallale ning soodustades liigset tarbimist. Kokkuvõte Telerivaatamist ei peaks ära keelama, küll aga tuleks seda pii- rata. Valige koos oma lapsega vaatamiseks välja üksikud saa- ted mingi teatud perioodi jooksul (näiteks üks nädal). Võima- luse korral vaadake sel ajal filme või muid saateid koos ning arutage saate lõppedes nähtut
3. AVALIKU Teiste riikide osariik (liidumaa) VÕIMU -põhirahvus kodanikud ORGANISATSIOON A:- supra- - supra- V -minoriteedid Kodakondsu- seta isikud regionaalne regionaalne (sh kosmo- poliidid) - sub- - sub- regionaalne regionaalne Diplomaatil
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
