2.bakter paljuneb, 3. ühendatakse ligaasiga meristeemsed taimerakud ja töötlemisel.(bakter võtab agrobakterid viiakse ühisele plasmiide endasse ümbritsevast kasvusöötmele,4. Agrobakteri kkst saab viia teistesse plasmiid tungib taimerakku ja bakteritesse). võõrgeen siirdub kromosoomi. DNApüssiga taimerakku Agrobakteriga 1.agrobakteri tulistatakse kulla või plasmiidi sisestatakse geen, volframiosakesi, mille peale on 2.bakter paljuneb, 3. eelnevalt seotud võõras DNA. meristeemsed taimerakud ja Transgeenne organism organism, kelle genoomi on agrobakterid viiakse ühisele siirdatud võõrliigi geene, mis kasvusöötmele,4. Agrobakteri organismis avalduvad ja plasmiid tungib taimerakku ja
Nad võisid küll sõjast eluga välja tulla, aga psüühiliselt ei ole neil siiski kõik korras. Nad hakkavad igal pool oma vaenlast nägema, neil on hirm iga astutud sammu ees. Nad on näinud tapmisi, palju verd ning enamus sõjas ellujäänuid inimesi ei suuda sellise pinge all elada ja kahjuks teevad lõpuks enestapu. Näiteks noored poisid lähevad sõtta sellepärast, et saada palju raha, ehkki riskivad oma noore eluga. Ta ei tea, kus teda varitseb oht kas teda tulistatakse taevast, kas ta astub miini otsa, kas ta jääb kuulirahe alla? Õnnelikud pääsevad koju ja saavad oma suure summa raha kätte, aga nendega on vaimselt kõik korrast ära. Isegi sõjaväearstidel on karm kohustus. Nad peavad kogu aeg nägema hästi paljusid haavatuid. Paljud, kes on tulnud sõjast elusana, ei saa hakkama tavamaailmas, sellepärast nad lähevad uuesti sõtta. Osad aga on loodud sõduriteks. Nad ei karda midagi, nad on valmis oma eluga
manipulatsiooni (geneetilise muundamise) teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Üks võimalus on kasutada bakterite abi. Mullas elav agrobakter, mis põhjustab taimedes kasvajalisi muutusi, suudab viia ühe osa oma DNA-st taimerakku ja sisestada see taime pärilikkuse ainesse. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega, saadaksegi selle bakteri abil viia võõr-DNA taimerakkudesse. Kasutatakse ka nn DNA-püssi, millega tulistatakse taimerakku pisikesi kulla- või volframiosakesi, kuhu on eelnevalt seotud võõras DNA. Raku sees tuleb võõr-DNA metalliosakese küljest lahti ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainesse. Sõltumata meetodist, õnnestub võõr-DNA siirdamine vaid väikesesse hulka rakkudesse. Tundmaks ära, millised rakud on sisestatud võõr-DNA vastu võtnud, lisatakse siirdatavale geenile ka antibiootikumiresistentne märgistusgeen
0.010 s. 46. Jalgpalli mass on 0.40 kg. Ta liigub esialgu horisontaalselt vasakule kiirusega 20 m/s, saab siis löögi ja lendab 45-kraadise nurga all üles paremale kiirusega 30 m/s. Leida liikumishulga muut ja keskmine jõud, mida jalg avaldab pallile, kui põrge kestab 0.010 s. 47. Püssi mass on 3.00 kg ja teda ei hoita kindlalt õla vastas, nii et ta annab tulistades tagasilöögi. Kuuli mass on 5.00 g ja ta tulistatakse välja horisontaalselt kiirusega 300 m/s. Kui kiiresti liigub püss tagasisuunas? 48. Kaks keha liiguvad hõõrdevabalt teineteise suunas kiirusega 2.0 m/s ja põrkuvad. Keha A mass on 0.50 kg, keha B mass 0.30 kg. Pärast põrget on B kiirus 2.0 m/s. Kui suur on A kiirus? 49. Kaks keha liiguvad hõõrdevabalt teineteise suunas ja kleepuvad kokku. Keha A mass on 0.50 kg ja keha B mass 0.30 kg. Enne põrget liiguvad mõlemad kiirusega 2.0 m/s. Leida ühendkeha kiirus
mõõtejoonlaud, nihik Joonis Töö teoreetilised alused Ballistilseks pendliks nimetatakse võnkuvat süsteemi, mille võnkeperiood on palju suurem võnkumist põhjustanud mõju kestvusest. Antud töös kasutatav ballistiline pendel kujutab endast suure massiga keha - osaliselt plastiliiniga täidetud silindrit massiga M, mis on riputatud pikkade, kergete ja venimatute niitide külge. Silindrisse tulistatakse horisontaalsihis kuul, mille mass on m ja kiirus v. Kuul peatub plastiliinis ja süsteem massiga M + m saab kiiruse v1. Pendel liigub tasakaaluasendist välja ja tema massikese tõuseb kõrgusele h. Põrke kestel ei jõua pendel tasakaaluasendist kuigi palju välja nihkuda. Süsteemi pendel-kuul võib vaadelda kui isoleeritud süsteemi, kuna põrke ajal ei mõju jõud, mis püüaksid pendlit tasakaaluasendisse tagasi viia. Süsteemile võib
Hea laskeasendi puhul on lihased lõdvad, et hingamine ja vereringe saaksid võimalikult hästi töötada. Kaitseväes kasutatakse püsti, põlvelt ja lamades laskeasendit. Lasketehnika printsiibid Laskeasend ja relva hoidmine piisavalt kindlad. Relv suunatud sihtmärgile vabalt, ilma füüsilise pingeta. Sihikupilt peab olema õige. Lask ja järelsihtimine sooritada nii, et see ei mõjutaks lasu tulemust. Püsti laskeasend Püstiasendit kasutataks siis, kui tulistatakse lähidistantsil ja reageerimiseks vaenlase tegevuse peale on vähe aega. See on tavaliselt esmane kontakti sattumine. Pärast varjumist või kontakti vältimist võetakse sisse mõni teine asend. Jalad on õlgade laiuselt, vasak jalg eespool. Keharaskus toetatud rohkem vasakule jalale. Keha on jalgade suhtes 45 kraadi pööratud vasakule. Põlvi ei tohi painutada taha. Käed kergelt kõverdatud. Vasak käsi juhib üles-alla ja parem vasakule-paremale. Silma
Tallinna Polütehnikum Arvutid ja Arvutivõrgud PRINTERITE TÜÜBID Referaat Juhendaja : Printerite tüübid Printerid saab väga laias laastus jaotata löökprinteriteks ja löögita printeriteks. Täpsemalt saab neid jagada järgmiselt: Löökprinterid Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud. 1) Maatriksprinter e. nõelprinter Maatriksprinterid on löögiga printerid. Need töötavad peaaegu samuti nagu jugaprinterid, kuid värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallnõelt...
Bioloogia kordamisküsimused 1. Mükoloogia-teadusharu, mis tegeleb seente uurimisega. 2. Saprotroofid- seened, mis suudavad toituda surnud orgaanikast. 3. Biotroofid- seened, kes suudavad hankida orgaanilisi ühendeid organismide elusatest rakkudest. Siia kuuluvad parasiidid ja sümbiondid. 4. Seente tähtsus- Mõne seeneliigi poolt eritatavad keemilised ühendid on osutunud efektiivseks ravimiks, kasulikuks tooraineks toiduainetööstusele või ohtlike tööstusjäätmete lagundajateks, teine osa aga kasulikeks kultuurtaimede juuresümbiontideks, mis soodustavad taime kasvu või tõrjuvad juureparasiite. Seened on tähtsad surnud organismide lagundajad. 5. Seente ehitus- Seeneniite nim. hüüfideks. Läbipõimunud hüüfid moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened paljunevad eostega ehk spooridega. Seeneraku kest sisaldab kitiini. Molekulaarbioloogia andmete põhjal on seentel ja loomadel ühised eellased. 6....
Geneetiliselt muundatud (GM) ehk transgeenseid ehk muundkultuurtaimi luuakse mitmel viisil. Üks võimalus on kasutada bakterite abi. Mullas elav agrobakter, mis põhjustab taimedes kasvajalisi muutusi, suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkuse ainesse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega, saadaksegi selle bakteri abil viia võõr-DNA taimerakkudesse. Kasutatakse ka nn DNA-püssi, millega tulistatakse taimerakku pisikesi kulla- või volframiosakesi, kuhu on eelnevalt seotud võõras DNA. Raku sees tuleb võõr-DNA metalliosakese küljest lahti ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainesse. Sõltumata meetodist õnnestub võõr-DNAsiirdamine vaid väikesesse hulka rakkudesse. Uue päriliku info lisandumisega mõjutatakse aga geenide vahel juba varem väljakujunenud vastastikuseid toimeid, mistõttu muundkultuurid on sageli osutunud tavakultuuridest ebastabiilsemaks
Vahepeal jõuavad teised end haigeks vihastada, kuid siis tuleb tagasi, ilma vahenditeta (need viskas kuristikku), kuid mõne lisamehega. Ettevalmistustel lahinguks tundub kõik olevat korras ja meeleolugi on lootusrikas. Lahingus saavad surma kõik Pablo mehed (see on kahtlane natuke, RJ-le tundub et ta tegelikult tulistas neid ise, et pääseda), Eladio ja Fernando. Plahvatus õnnestub, kuid Anselmo saab selles surma. Põgenemisel tulistatakse Robert Jordanit ja teised peavad ta maha jätma. Just seda Pilar ette nägigi ja hoolimata sellest et teadis ja sedagi, et pääsu pole ja Maria peab sellest üle saama, ei hoidnud ta seda ära. Läbivaks mõtteks on idee, et sa sured nagunii - tee aga enne nii palju ära, kui suudad. Raamat lõpeb, kui Robert Jordan, teades et temaga on kõik läbi, sihib fashistiohvitseri, kes El Sordo hävitamise eest vastutav oli.
Bioloogia 1. Ränivetikad- on suurim vetikate rühm, ligikaudu 16000 liiki, on üherakulised või elavad kolooniatena, võivad hõljuda või elada veekogu põhja kinnitatult. Iseloomulikuks tunnuseks on ränipantser. 2. Pruunvetikad- teada 1500 liiki ja enamus neist elavad merevees. Nende seas on ni mikro- kui makroskoopilisi organisme. Pruunvetikad on võimelised fotosünteesima 20-30m sügavusel. Meie vetes esineb harilik õisadru. 3. Punavetikad- põhiliselt esinevad soolases vees ja sügavamal kui teised vetikarühmad u 200m sügavusel. Teada u 1500 liiki. Põhiliselt on nad hulkraksed ja sisaldavad klorofülli, mis aitab neil fotosünteesida nõrgas valguses. Punavetikatest toodetakse agarit, mida kasutatakse toiduainete tööstuses ja meditsiinis. 4. Rohevetikad- enamik elab magevetes, osa ka mullas, puudüvedel ja lumel. Osa neist elab sümbioosis vee algloomadega, selgrootute loomadega või ...
· Noored sõdurid peavad mõnda aega üht evakueeritud küla valvama. Seal elavad nad üsna hästi, kuna siit-sealt leitakse toidupoolist ning ka sigarette. · Rindele naastes saavad Paul ja Albert Kropp haavata. Nad saadetakse sõjaväehaiglasse, kus Paul tasapisi kosub, kuid Albert Kropil amputeeritakse jalg. · Detering põgeneb rindelt. Teatakse, et militaarpolitsei sai ta kätte, kuid rohkem uudiseid temast polnud. Tapetakse Müller. · Kat'i tulistatakse jalga ning Paul toimetab ta kiiresti lähimasse esmaabipunkti, kus ilmneb, et Kat on juba surnud. · Viimaks langeb sõjategevuses ka Paul Bäumer. 5. Seos kaasajaga - Olulisemaid seoseid pole võimalik raamatust välja tuua. Maailmasõja koledused on minevik ning loodetavasti ei tule inimkonnal enam taoliste õudustega kunagi silmitsi seista. 6. Mõtted: -) ,,Me pole enam noorus. Me ei taha enam maailma vallutada. Me oleme põgenikud. Me põgeneme iseenda eest
Pual on juhtunust vapustatud. Noored sõdurid peavad mõnda aega üht evakueeritud küla valvama. Seal elavad nad üsna hästi, kuna siit-sealt leitakse toidupoolist ning ka sigarette. Rindele naastes saavad Paul ja Albert Kropp haavata. Nad saadetakse sõjaväehaiglasse, kus Paul tasapisi kosub, kuid Albert Kropil amputeeritakse jalg. Detering põgeneb indelt. Teatakse, et militaarpolitsei sai ta kätte, kuid rohem uudiseid temast polnud. Tapetakse Müller. Kat'i tulistatakse jalga ning Paul toimetab ta kiiresti lähimasse esmaabipunkti, kus ilmneb, et Kat on juba surnud. Viimaks langeb sõjategevusest ka Paul Bäumer. 5.Peategelane: Paul Bäume- ta oli traumeeritud ega suutnud enam elust rõõmu tunda, kogenud sõjamees Kõrvaltegelased: Albert Kropp- väikekasvuline, kelle peanupp poistest kõige paremini töötas Müller V- kannab veel kooliraamatuid kaasas ja unistab sõjajärgsest eelisküpsuseksamist
Paul on juhtunust vapustatud.Noored sõdurid peavad mõnda aega üht evakueeritud küla valvama. Seal elavad nad üsna hästi, kuna siit-sealt leitakse toidupoolist ning ka sigarette. Rindele naastes saavad Paul ja Albert Kropp haavata. Nad saadetakse sõjaväehaiglasse, kus Paul tasapisi kosub, kuid Albert Kropil amputeeritakse jalg. Detering põgeneb rindelt. Teatakse, et militaarpolitsei sai ta kätte, kuid rohkem uudiseid temast polnud. Tapetakse Müller.Kat'i tulistatakse jalga ning Paul toimetab ta kiiresti lähimasse esmaabipunkti, kus ilmneb, et Kat on juba surnud.Viimaks langeb sõjategevuses ka Paul Bäumer. 5. Peategelane: Paul Bäumer ta oli traumeeritude ega suutnud enam elust rõõmu tunda, kogenud sõjamees Kõrvaltegelased: Albert Kropp- väikekasvuline, kelle peanupp poistest kõige paremini töötas. Müller V- kannab veel kooliraamatuid kaasas ja unistab sõjajärgsest eelisküpsuseksamist
Nad viskasid talle koti selja tagant üle pea, peksid ja mõnitasid teda, tõmbasid püksid alla, peksid piitsaga. Haie lõik kaks korda pähe ja poisid jooksid ära. Ta ei saanud kunagi teada, kes teda ründasid. Ja nüüd tuli Himmelstoss pärid sõtta, kus poisid teadsid temast rohkem. 4. ptk. Neid saadeti ette kaevikuid kaevama. Sõitsid pimedas, et mitte tähelepanu äratada. Rinne on rahutu, täna öösel läheb märuliks. Ümberringi tulistatakse. Kat arvabl et varsti inglased pommitavad neid. Paul ja teised ei ole hirmund ent on pinges ja nad on valmsi varjuma. Pauli jaoks on rinne üks õudne keeris, kui oled sellest kaugel, nö rahulikus vees, siis juba seal tunned tema imemisjõudu ja ei suuda erilist vastuseisu osutada. Maa on koht, kus nad end varjata saavad ja seega elus püsida. Ent lahingus võtavad su üle võimust loomainstinktid. Nad saabuvad hõreadsse metsa ja väljuvad autodest. Nad ei tohi suitsetada, et mitte
Valangutega laskmise hõlbustamiseks on kuulipildujal stabiilsust parandavad omadused, põhiliselt suurem kaal ja (raua) pikkus. Laadimiseks kasutatakse lasu ajal püssirohu põlemisest tekkiva gaasi survet rauaõõnega ühenduses oleva ava kaudu, harvem raua tagasilööki. Padrunid antakse ette lindist või salvest. Kergelt kuumeneva vintraua jahutamiseks rakendatakse tavaliselt õhkjahutust. Samuti võib kuulipilduja vintrauda vahetada komplektis oleva varuvintraua vastu. Kuulipildujast tulistatakse lühikeste (kuni 10 lasku) või pikkade valangutega (kuni 30 lasku) või pidevtulega (kuni padrunid lindis või salves lõpevad). Lahinguline (praktiline) laskekiirus on 100300, tehniline (maksimaalne) 5003000 lasku minutis, sihikuline laskekaugus 800 1500 meetrit. Kuulipilduja tööpõhimõtet on rakendatud ka püstolkuulipildujas. 2.3.Liigitamine: Kuulipildujaid liigitatakse: · kergeteks automaadipadrunil, · keskmisteks vintpüssipadrunil,
GEENITEHNOLOOGIA - bioloogia rakenduslik haru,mille ül-ks organismide geenide muutmine - seisneb DNA valitud lõikude eraldamises,töötlemises in vitro ja siirdamises sana või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri - lähtekohaks rekombinantse DNA metoodika loomine - rekombinante DNA-DNA molekul,milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA-fragmendid - restriktaas-ensüümid,mis lõikavad DNA molekuli kaksikahelat kindlate järejestuste kohalt - enamik restriktaase lõikab DNA mõlemat ahelat vastava järjestuse(4-8 nukleotiidipaari) eri otstest - kui sama restriktaasiga töödekda erinevat päritolu DNA-d, siis on tekkinud fragmentidel komplementaarsed üheahelalised(nn kleepuvad) otsad - kui need fragmendid lahuses kokku viia, siis otste paardumisel nad ühinevad - lõigatakse katki kahte moodi: 1. tekivad kleepuvad otsad-DNA ahelale jäävad ü...
organisatsioon).Moskva nõuab liitlasvägede väljaviimist Lääne-Berliinist ja vabalinna väljakuulutamist, uus kriis Berliini staatuse üle.Mao Zedong kuulutab Hiinas välja "Suure hüppe" poliitika. Kiire edu asemel tööstuses ja põllumajanduses toob see kaasa täieliku läbikukkumise 1959 Revolutsioon Kuubal, F. Castro asub uue marksistliku valitsuse etteotsa. Kuubast innustust saanud sissivõitlejad alustavad tegevust kogu Ladina-Ameerikas 1960 Maipühadel tulistatakse alla kõrgel NL-i õhuruumis lennanud USA luurelennuk U-2.OEEC kujundatakse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniks (OECD).Endise Belgia Kongo kõrval iseseisvuvad 17 Aafrika riiki, nn "Aafrika aasta" 1961 J. F. Kennedy astub ametisse USA 35. presidendina.Ebaõnnestub CIA toetusel korraldatud Sigade lahe operatsioon Kuuba marksistliku valitsuse kukutamiseks.NL püstitab Ida- ja Lääne-Berliini eraldava Berliini müüri 1962 Kuuba kriis, maailm jõuab tuumasõja lävele
BIOTEHNOLOOGIA KT2 Geenitehnoloogia on biotehnoloogia haru, kus eesmärgi saavutamiseks viiakse gene ühest organismist teise või muudetakse gene muul viisil. Geenitehnoloogia meetodid: - Transgeensete organismide loomine: võõra geeni viimine ühest organismist teise - Mutagenees: kuntslikult soovitud mutatsioonide esilekutsumine - Geeni-nokaut: organismi teatud geeni time surutakse alla Kuidas geenid üle kanda? 1. Bakteri plasmiidiga – plasmiidse vektori abil 2. Viirustega – viirusvektori abil 3. Kullapüstoliga – Au kuulikesele on kinnitatud DNA, see “tulistatakse” rakku 4. Taimedesse Agrobakteriga – taimi kergesti nakatav bakter 5. Homoloogiline rekombinatsioon – Dna molekuli homoloogiliste piirkondade vaheline ristsiire, kus rekominantne DNA asendab olemasoleva Erinevate DNA-de liitmisel same rekombinantse DNA. Kuidas DNA-d lõigata? Restriktaasid on ensüümid, mida ...
Geenitehnoloogia Insenergeneetika DNA valitud lõikude eraldamine,töötlemine in vitro ja siiramine kromosoomi,plastiidi või viirusesse. Eelduseks rekombinantse DNA loomine so. DNA molekul,mis koosneb eri liigi DNA juppide ühendusest.(1970) restiktaasid bakterites leiduvad ensüümid mis tagavad neile nn ,,immuunsuse" viiruste vastu lõigates nende DNA juppideks. · Bakterid omavad võõra DNA vastu nn R/M süsteemi · toimub kahe ensüümi koostöö : restriktaas(R) mis lõikab DNA tükkideks ja metüültransferaan(M) mis metüleerib ära oma DNA ja kaitseb seega oma DNA-d lõhkumise eest. · Restriktaasid tunnevad ära teatud järjestusega nukleotiidi paarid (4-8)DNA-s · teada erinevaid restriktaase üle 3500 · vastavalt restriktaasi toimele lõigatakse DNA lahti kas lõikuvalt või tömbilt. Kahe DNA kleepuvate otste liitumine toimub komplementaarsus printsiipide alusel ja ...
Eestis vahetati rongid välja Seve Ehitus Taliolümpia Sotsis. 18 veeb allkirjastasid Eesti ja Vene välisministrid kahe riigi piirilepingu. See pole siiani jõustunud. Ansip astub tagasi Krimm Venemaale 45 Eesti õdurit Kesk-Aafrika Vabariigis Hispaania saab uue kuninga – Filipe VI Uus korrakaitsesüsteem - oorahureform ja avalikus kohas lubatud alkoholi tarbida. Ida-Ukraina kohal tulistatakse alla Malaisia reisilennuk Eestit ähvardab seakatk 3. Ühiskonnaelu tasandid – tabelite alusel. 5. Bioloogilised ja sotsiaalsed erinevused inimeste vahel – oskad tuua välja ka küsitavusi teatud tunnuste juures (rahvus, seksuaalne orientatsioon). Bioloogilised erinevused – sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon Sotsiaalsed erinevused – haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade ja
2) kõik kolm tööpinki töötavad häireteta? (0,612) 8. Teate toimetamiseks ühest punktist teise saadeti teineteisest sõltumatult teele 2 käskjalga. Tõenäosus, et esimene käskjalg jõuab sihtpunkti, on 0,9 ja teisel 0,8. Kui tõenäone on, et teade jõuab sihtpunkti? (0,98) 9. Umbrohutõrjet tehes suudab üks lennuk preparaati pritsides umbrohu hävitada tõenäosusega 0,7, teine lennuk - 0,8. Kui suur on umbrohu hävitamise tõenäosus mõlema lennuki käsutamisel? (0,94) 10. Tulistatakse 3 lasku. Märgi tabamise tõenäosused on I lasuga 0,4, II - 0,5 , III - 0,7- Kui tõenäone on, et märki tabab vähemalt üks lask ? (0,91) 11. Aparaadi monteerimisel käsutatakse neljas tsehhis valmistatud detaile. Praagi tõenäosus tsehhide kaupa on 0,04; 0,03; 0,06; 0,02. Tsehhidest saabus detaile järgmistes kogustes: 30, 20, 30 ja 25 tükki. Kui tõenäone on, et juhuslikult võttes saadakse praakdetail? (0,066) 12
Radioaktiivsus on ainete omadust iseeneslikult (väliste energiaallikate abita) kiirata elektromagnet kiirgust või suure energiaga osakesi. Tuumajaamad peavad olema ehitatud väga turvalisteks, sest muidu kui seal kulgevad protsessid kontrolli alt väljuvad, võib jaam õhku lennata ning siis tekkiv radioaktiivne reostus on loodusele, inimestele väga kahjulik. Tuumaenergia tootmine. Energia tekib U-235 või Pu-239 molekuli tuuma lõhkumisel kui selle pihta tulistatakse vaba neutron. Molekuli tuum muutub ebastabiilseks ja laguneb. Tekib 2 uut ainet ja vabaned 3 neutroni. 1 neutron neeldub U-238 molekuli. 1 neutron ei põrku mitte millegagi ja läheb kaotsi. 1 neutron põrkub uue U-235 või Pu-239 molekuliga ja tekib ahel reaktsioon. Reaktsiooni tagajärjel tekib palju energiat kuid mitte niipalju nagu tuumade ühinemisel. Uued ained mis tekivad on aga radioaktiivsed ja ohtlikud elusorganismidele
RIIGIKAITSE KT nr.2 1. Mis on jagu, meeskond, rühm, kompanii, patarei, pataljon, rügement, brigaad, diviis, korpus, armee? Kui palju on neis sõdureid ja millistest väiksematest üksustest need koosnevad? Millised on nende üksuste NATO taktikalised tingmärgid? Jagu on sõjaväeline allüksus, mille koosseisus on tavaliselt 5...15 inimest. Harilikult kuulub jagu rühma koosseisu. Jao isikkoosseis võib olla jagatud lahingpaarideks, lahingkolmikuteks, gruppideks või pooljagudeks. Jao koosseis ja relvastus sõltuvad otstarbest ja ülesannetest. Näiteks: · jalaväejagu · motolaskurjagu · luurejagu · snaiprijagu · tulejuhtimisjagu · pioneerijagu · juhtimisjagu · sidejagu · remondijagu · laskemoonajagu Jagu juhib jaoülem, kelleks on tavaliselt allohvitser. Relvasüsteemi või kindlat seadet käsitsevat ja jaoga võrdsustatud...
· Geeninokaut- lülitatakse välja olemasolev geen · Reproduktiivne kloonimine- indiviidide vegatatiivne paljundamine · Terapeutiline kloonimine- embrüonaalsete tüvirakude kasutamine rakuteraapias · Geenivektor- sisaldab siirdatavat geeni (geenivektorite loomisel kasutatakse bakterite plasmiide) · Genoomipank e. DNA pank- bakterites ja pärmseentes kloonitud DNA fragmendid · DNA püss- geenide siirdamiseks loodud. Sellega tulistatakse taimerakku pisikesi kulla või volframiosakesi, mille peale on eelnevalt seotud võõras DNA (GMO-de loomine) · Markertunnus- geenisiirde õnnestumise tuvastamiseks (nt jaanimardika geen, mis paneb helendama) · Kimäär- keha koosneb erineva geneetilise päritoluga rakkudest · Geeniteraapia- normaalselt talitleva geeni siirdamine haige koe rakkudesse. Mõningatel juhtudel seisneb ravi mutantse geeni avaldumise blokeerimises.
Rohumaade kiire asendumine põllumaadeks, mida võis näha aastal 2004, mil rakendusid Euroopa Liidu põllumajandustoetused. Kiire asendus põllumaadeks on ohumärgiks suur- konnakotkastele (Keskkonnaministeerium. s.a.). Eesti aladel on 1990 aastatest teada viis kotkaste, seal hulgas konnakotkaste tulistamist, Läti andmetest on teada saadud, et kotkaste tulistamisi on rohkem kui neid on ametlikult registreeritud. Eriti kriitiline on see Euroopa mastaabis, sageli tulistatakse konnakotkaid rändeteel Lähis-Idas. Pesitsuspaikade asukoha-andmete kergesti tulev leke viib inimesi poegade röövini (Väli & Lõhmus 2000). Suur-konnakotkale põhjustavad kahjustavaid mürgistusi lindudesse jäänud haavlid, mis on jahimeeste poolt põhjustatud, ja põllumajanduses kasutavaid pestitsiide. Lindudest toituvate röövlindude üheks surmafaktoriks on pliimürgitus. Kuigi pliimürgituse ulatust Eestis pole uuritud on see üks kaalutavast ohuteguriks
2009) Saksa käsigranaat NebelEihandgranate 42 (Lisa 4) oli tehtud kahest teras lehest, millel olid avad külgedel ja need olid suletud paber-ketastega. Sellele granaadile oli pandud rõngas põhja 7 külge, sest siis oli hea kanda granaati mundri küljes. (http://www.inert- ord.net/ger03a/gerrg2/mod30/index.html, 8.15.2009) 2.2 Miinipildujate miinid Miinipildujast tulistatakse kild- või eriotstarbeliste miinidega. Kildmiini hävitusjõud peitub peamiselt miini korpuse purunemisel laialipaiskuvates kildudes. Samal miinil võib teatud tingimustes olla ka fugasstoime. Kildmiin (Joonis 6) koosneb lõhkelaengut sisaldavast teraskorpusest, sütikust, detonaatorist, sabasektsioonist, aluslaengust ja lisalaengust. Eriotstarbelised miinid on valgustusmiinid (Joonis 3), suitsumiinid, süüte-suitsumiinid.
moodustab elementaarsündmuste saame valge kuuli? Kui esimest kuuli sündmus.Korrutamine P(ABCD)= ruumi, tähistatakse . Eelnevas näites tagasi ei pane, siis järgi on neli kuuli P(A)P(B|A)P(C|AB)P(D|ABC). S =. Näide 2. Kui meid huvitab (kaks valget, kaks musta) ning valge P(ABC)= P(A)P(B|A) P(C| paarituarvulise tahu pealetulek, siis kuuli valimise tõenäosus on P(B) = AB).Näide15. Märklauda tulistatakse sellele katsele vastav P(BA) = P(valge) = 2/4 = 0,5 e. 50%. kaks korda. Tõenäosus tabada esimesel elementaarsündmuste hulk on:S = {1, Sama loogikaga jätkates on kolmanda lasul on 0,6 ja tabada teisel lasul on 0,8. 3, 5}.Siin sündmuseks A on valge kuuli valimise tõenäosus vaid P(C) Leida tõenäosus, et märklauda tabatakse paarituarvulise tahu pealetulek
näiteks A = 2.C Elementaarsündmuste ruum = {S, S }. C Näide 3. Kui katseks on auto eluea pikkuse mõõtmine, siis elementaarsündmuste hulgaks on kõik mittenegatiivsed arvud: S = [0, µ ). Juhusliku katse tulemus, mille korral toimub meid huvitav sündmus, nimetatakse selle katse jaoks soodsaks. Sündmus A toimub, kui juhusliku katse tulemus on tema jaoks soodne. Näide 4. Tulistatakse märklauda. Olgu juhuslik sündmus A, et toimub üks tabamine ja üks möödalaskmine. Sellele katsele vastav elementaarsündmuste hulk S = {s , s , s , s } 1 2 3 4 on: s esimesel ja teisel lasul tabatakse; 1 s esimesel tabatakse, teisel lastakse mööda; 2 s esimesel lastakse mööda, teisel tabatakse; 3 s esimesel ja teisel lastakse mööda. 4
Kolmemõõtmeline printimine on kasutust leidnud ka arheoloogias väärtuslikest esemetest koopiate valmistamisel. Antud juhul tehakse algsest esemest 3D-skänneriga mudel arvutisse ning seejärel prinditakse mudelist koopia. Kriminoloogias on eelnevalt kirjeldatud tehnoloogiat kasutatud kannatada saanud asitõendite taastamiseks 25.Mis on nanotrükk ? · Trükiviis mille kaudu on võimalik trükkida nano suuruseid detaile. Värv tulistatakse tüüslitest kuumale alussilindrile mis kuivatab selle ja siis kannab edasi paberile · Väga kvaliteetne, kiire, suur värviruum, Jugatrüki kasutusalad Jugatrükk on leidnud viimasel ajal väga laialdast kasutust. Siin on toodud kasutusalad, millega oleme kokku puutunud igapäevases elus: 1. Kontoritrükiste valmistamine 2. Proovitrükk trükitööstuses 3. Digitaalfotode trükkimine 4. Diapositiivide valmistamine trükkimiseks 5
16. Karbis on 5 punast, 3 musta ja 4 valget Camay´ seepi. Karbist võetakse juhuslikult 2 seepi. Leida tõenäosus, et mõlemad on valged seebid. 17. Visatakse 3 täringut. Leida tõenäosus, et erinevatel täringutel tuleb 4, 5 ja 6 silma. 18. Urnis on 7 sinist, 4 valget ja 1 must kuul. Urnist võetakse 4 korda järjest juhuslikult üks kuul, vaadatakse selle värv ja pannakse urni tagasi. Leida tõenäosus, et kõigil neljal korral tuli valge kuul. 19. Märki tulistatakse 3 korda. Märgi tabamise tõenäosus igal lasul on 0,7. Leida tõenäosus, et märki tabatakse alles viimase lasul. 20. Urnis on 5 valget ja 3 musta kuuli. Kui suur on tõenäosus, et sellest urnist järjest 3 kuuli võttes esimesed 2 osutuvad mustadeks, aga kolmas valgeks? 21. Urnis on 4 valget ja 16 musta kuuli. Võetakse juhuslikult 3 kuuli. Leida tõenäosus, et 1) kõik 3 kuuli on mustad, 2) vähemalt üks kolmest kuulist on valge. 22
sai iseseisvuse ja tänu sellele on ka kõik mälestusväärselt kirjutatud raamatutes. No tere. Tere ka. Tahsin teile midagi ütelda, Tahtsin kunagi ütelda, Et väidan: sel Aastal tuleb kevad teisiti. Tiu-tiu ja tulistatakse. Aserid ütlesid, et nad lähevad koju Hea sõnastus. See luulets on lühike ülevaade sellest, mis toimus 1991 aastal. Siin on kõik öeldud kaudselt, mida öelda saab. Vaikne ajastu sai läbi ja ka see-tõttu algab see luuletus sõnadega ,,No tere". Edasine käik liigub selle suunas, et tahetakse edasi öelda, mis nende arvates hakkab toimuma
merele 24.09.'39 Kohtumine Moskvas. Molotov esitab Selterile ultimaatumi vastastikuse abistamise lepingu sõlmimiseks 18.10.'39 Punaarmee alustab baaside paigutamist Eestisse, sama 05.10 Lätis, 10.10 Leedus Kevad NSVL ja Balti suhted halvenevad, kiirustatakse iseseisvust likvideerima '40 Juuni '40 Saksa sisstung Pr tekitab diversiooni, Eesti blokeeritakse õhust, maalt ja merelt 14.06.'40 Ultimaatum Leedule 15.06.'40 Leedu okupeeritakse; reisilennuk Kaleva tulistatakse alla, kõik reisijad hukkuvad 16.06.'40 Ultimaatum Lätile ja Eestile 17.06.'40 Narva traktaat; Balti riigid on okupeeritud 21.06.'40 Töörahva ,,meeleavaldused" nõuavad uue valitsuse sisseseadmist, Päts-> Barbarus 14/15.07 Lavastatakse Balti riikides parlamendivalimised 21.07.'40 Nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid NS Vabariikideks 3- NSV Liidu Ülemnõukogu vormistab Balti riikide annekteerimise ja liidab nad 6.08.'40 endaga (5.7
42. Kirjelda tuumapommi ehitust. Tuumapommis on lõhustuv aine mitmes osas. Iga osa mass on väiksem kui kriitiline mass. Vajalikul hetkel viiakse need osad kokku ja kogumass ületab kriitilise massi ning toimub plahvatus. 43. Kirjelda reaktori ehitust. Tuumakütus Tuumkütus Tuumkütus Tuumkütus Tuumkütus Tuumkütust eraldavad juhtvardad, mis on materjalist, mis neelavad neutroneid. Tuumkütust tulistatakse neutronitega ja toimub lõhustumine. Tuumareaktoris on aeglusi, mis vähendab neutronite kiirust. Juhtvardaid saab liigutada, mis annavad võimaluse kontrollida neutronite liikumispiirkonda ning lõhustuva tuumkütuse kogust ehk kontrollida lõhustumise toimumist. 44. Mis on termotuumareaktsioonid? Sünteesireaktsioonid ehk termotuumareaktsioonid on kergete tuumade ühinemine raskemateks tuumadeks. Termotuumareaktsioon toimub temperatuuril vähemalt 10 miljonit kraadi.
SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: · maas · vees · parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: · Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf · Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides · Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) · Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu paljunemisr...
42. Kirjelda tuumapommi ehitust. Tuumapommis on lõhustuv aine mitmes osas. Iga osa mass on väiksem kui kriitiline mass. Vajalikul hetkel viiakse need osad kokku ja kogumass ületab kriitilise massi ning toimub plahvatus. 43. Kirjelda reaktori ehitust. Koosneb tuumakütusest, juhvarrastest, soojuskandjast,varjest,aglustist ja neutronipeegeldist.Tuumkütust eraldavad juhtvardad, mis on materjalist, mis neelavad neutroneid. Tuumkütust tulistatakse neutronitega ja toimub lõhustumine. Tuumareaktoris on aeglusi, mis vähendab neutronite kiirust. Juhtvardaid saab liigutada, mis annavad võimaluse kontrollida neutronite liikumispiirkonda ning lõhustuva tuumkütuse kogust ehk kontrollida lõhustumise toimumist. 44. Mis on termotuumareaktsioonid? Sünteesireaktsioonid ehk termotuumareaktsioonid on kergete tuumade ühinemine raskemateks tuumadeks. Termotuumareaktsioon toimub temperatuuril vähemalt 10 miljonit kraadi. 45
Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile. Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart. Printerite liigid: Laserprinterid töötavad umbes samal põhimõttel nagu koopiamasinad: terve leheküljetäis infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. Kõige populaarsemad on firma Hewlett- Packard laserprinterid, neid valmistavad aga ka Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox. LED-printerid annavad sarnaselt. eelmistega korraga üle terve lehekülje, aga kasutavad trumli valgustamiseks laserkiire ja läätsesüsteemi asemel odavamaid valgusdioode. Seda tüüpi printereile on spetsialiseerunud OKI. Juga...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste teaduskond Referaat ,,Intelligentsuse areng" Õppejõud: Kristiina Uriko Tallinn 2009 Sisukord. 1. Intelligentsuse mõiste................................................................................... 2. Intelligentsuse teooriad................................................................................. 3. Vaimne areng ja intelligentsuse areng........................................................... 4. Herrnsteini ja Murray kognitiivsete klasside teooria..................................... 5. Vaimselt intelligentne mida see tähendab.................................................. 6. IQ................................................................................................................... 7. EQ....................................................................................................
SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................4 1. Sisendseadmed.................................................................................................................5 1.1 Klaviatuur...................................................................................................................5 1.2 Hiir............................................................................................................................. 5 1.3 Hiirematt.................................................................................................................... 6 2. Väljundseadmed...............................................................................................................8 1.4 Kuvar.........................................................................................................................8...
SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: maas vees parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks...
"Kellele lüüakse hingekella" (Ernest Hemingway) Tegelased: Anselmo (A) vanamees (partisan) Robert Jordan (R) ameeriklane, sildade õhkulaskja Golz (G) kindral, pealetungi juht Pablo (P) partisanirühma juht Rafael (RA) mustlane Maria partisanide laagris elanud tüdruk Pilar (PI) P naine El Sordo (S) teise partisanirühma juht Fernando (F) - partisan Agustin (AU) - partisan Primitivo (PR) partisan Andrés (AN) partisan Marty (MA) prantsuse revolutsionäär, internatsionaalse brigaadi peakomissar Karkov (K) ajakirjanik, "Pravda" erikorrespondent (ta oil Staliniga otseses ühenduses) Duval (D) G staabiülem kindralstaabis Sisu: R ja A lamasid metsa all ja vaatlesid veskit. A seletas talle, kus asuvad valvepostid ja sild. Seejärel hakkasid nad laagri poole liikuma. A käskis R oodata ja ta läks mehi tema tulekust teavitama. R pani seljakotid lõhkeaine ja muu vajalikuga maha ja hakkas meenutama. Talle meenus, ku...
muundkultuurtaimi (muundkultuure) luuakse mitmel erineval viisil. On võimalik kasutada kas bakterite abi või siis nn DNA-püssi. Esimese puhul on tegemist mullas elava bakteriga agrobakteriga ning see põhjustab taimedes kasvajalisi muutusi. Ta suudab viia taimerakku osa oma DNA-st ja sisestada see pärilikkuse ainesse. Asendades agrobakterites looduslikud geenid võõraste siirdatavatega, saadaksegi bakteri abil viia võõr-DNA taimerakkudesse. DNA-püssi puhul taimerakku tulistatakse pisikesi kulla- või volframiosakesi, kuhu on eelnevalt seotud võõras DNA. Jõudnud raku sisse võõr-DNA tuleb see metalliosakeselt lahti ja tungib rakutuumas pärilikkuse ainesse. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) Selleks, et sisestatud DNA rakus funktsioneerima hakaks ja soovitud tunnus avalduks, on vaja promootorit. See on DNA osake, mis sageli võetakse viirustelt. Promootor lülitub sisse kohas, mis on sellele kõige vastuvõtlikum. Muundkultuurid on tihti ebastabiilsed
ökoloogiline risk. Diplomitöö, [http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/protection/biosafety/gmorisk] (vaadatud: 23.03.2011), lk 8 1.1 Geneetiliselt muundatud põllukultuurid Geneetiliselt muundatud (GM) ehk transgeensed ehk muundkultuurtaimi üheks loomismeetodiks on bakterite abil. Selleks kasutatakse mullas elavat agrobakterit, mille abil viiakse võõr-DNA taime pärilikkuse ainesse. Teise võimalusena kasutatakse nn DNA-püssi, millega tulistatakse võõr-DNAga metalliosake taimerakku, kus võõr-DNA tuleb metalliosakeselt küljest ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainega.1 1.1.1 GM taimede jaotus kolme põlvkonda lähtuvalt tehnoloogiast ja eesmärgist Esimese põlvkonna GM kultuurid jõudsid tootmisse 1990.aastate keskel. Nendeks on näiteks mais, soja, raps, tomatid või muud GM kultuurid. Eesmärgiks oli toota umbrohumürgi ehk herbitsiiditolerantsed, parandatud valmimis- ja säilimisomadustega ja kahjurikindlad kultuurid.2
0.010 s. 46. Jalgpalli mass on 0.40 kg. Ta liigub esialgu horisontaalselt vasakule kiirusega 20 m/s, saab siis löögi ja lendab 45-kraadise nurga all üles paremale kiirusega 30 m/s. Leida liikumishulga muut ja keskmine jõud, mida jalg avaldab pallile, kui põrge kestab 0.010 s. 47. Püssi mass on 3.00 kg ja teda ei hoita kindlalt õla vastas, nii et ta annab tulistades tagasilöögi. Kuuli mass on 5.00 g ja ta tulistatakse välja horisontaalselt kiirusega 300 m/s. Kui kiiresti liigub püss tagasisuunas? 48. Kaks keha liiguvad hõõrdevabalt teineteise suunas kiirusega 2.0 m/s ja põrkuvad. Keha A mass on 0.50 kg, keha B mass 0.30 kg. Pärast põrget on B kiirus 2.0 m/s. Kui suur on A kiirus? 49. Kaks keha liiguvad hõõrdevabalt teineteise suunas ja kleepuvad kokku. Keha A mass on 0.50 kg ja keha B mass 0.30 kg. Enne põrget liiguvad mõlemad kiirusega 2.0 m/s.
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus TAK REFERAAT „PRINTERID“ Pärnu 2012 2 Sisukord 1.Mis on printer?..................................................................................................... 3 2.Printerite tüübid................................................................................................... 5 2.1Löökprinterid.................................................................................................. 5 2.1.1 Maatriksprinter e. Nõelprinter.................................................................5 2.1.2 Õisprinter (Daisy-wheel)..........................................................................6 2.2 Löögita printerid..............................................................................................
vaatasid ringi. Seejärel pöörasid nad ringi ja lahkusid. Robert Jordan oli õnnelik, kuid Anselmo oleks tahtnud nad tappa. Seejärel möödusid neist 20 ratsanikku ja ka Anselmo mõistis, et 4 mittetapmine oli õige otsus, sest muidu oleksid need 20 neile appi tulnud. Robert Jordan ütles A-la., et abiellub M-ga. Robert Jordan ütles, et usaldav A-d ja käskis tal lahingus kõiki tema käske täita. Järsku kuulis ta kauguses tulistamist. Nad taipasid, et El Sordo laagris tulistatakse ja Anselmo tahtis neile appi minna. Robert Jordan keelas teda. Robert Jordan jättis Anselmo kuulipilduja juurde ja läks Primitivo juurde. Ka Primitivo tehtis S-le appi minna, kuid Robert Jordan keelas. Ta teadis, et ratsapatrull oli mööda hobusejälgi liikudes El Sordo laagrisse jõudnud ja enam polnud midagi teha. Üle nende laagri lendas lennuk. El Sordo oli taganenud künkatipule ja tõrjus sealt koos oma meestega fasistide rünnakut. Paljud olid haavatud ja janus
Sündmus A-viiteistkümne kontrollitud detaili hulgas 0 praaki Sündmus B-viieteistkümne kontrollitud detaili hulgas 1 praaki Sündmus C-viieteistkümne kontrollitud detaili hulgas 2 praaki 15 15 P(A)= C26 / C30 14 1 15 P(B)= C26 * C4 / C30 13 2 15 P(C)= C26 * C4 / C30 Leida tõenäosus, et partii võetakse vastu on P(A)+P(B)+P(C) .............................. Ülesanne 2: Tulistatakse rigikujulist märklauda, mis koosneb kolmest kontsentrilisest rõngast, mille tabamise tõenäosus on 0.11; 0.24;0.35. Leida tõenäosus et märklauda ei tabata. Sündmus B- märklauda ei tabata. Ülesanne 3: Automaatpink stantsib detaile. Tõesnäosus, et vahetuse jooksul ei tehta ühtegi praakdetaili on 0.9. Leida tõenäosus, et praakdetaile, ei tehta kolme vahetuse jooksul. Sündmus A - praakdetaile, ei tehta kolme vahetuse jooksul
beta glucuronidase gene (gusA gene) toodab sinist molekuli (transformeerunud rakud on sinised) Roheline fluorestseeruv valk (green fluorecent protein - gfp) rakud helendavad rohelise valguse käes Lutsiferaas (luciferase) jaanimardikast rakud helenduvad pimedas Transformatsioon - Geneetilise materjali taime viimine Biolistiline meetod (gene gun) Agrobacteriumi abil (loeng 7) Biolistika - Mehhaaniline meetod Nö. Geeni püss ja kullast kuulid Kulla osakesed kaetakse DNAga ja tulistatakse taime kudedesse DNA satuvad raku sisse ja 12 tunniga siseneb DNA tuuma ja integreerub taime genoomi. Kuld kogutakse vakuoolidesse ja saadetakse taimest välja Agrobacteriumi abil - Bakter · Taime patogeen · Põhjustab kasvajalaadset kasvu taimedel · Sisaldab plasmiidi (tumor-inducing plasmid) · Võimeline integreerima osa Ti plasmiidist (Transfer-DNA) taime genoomi · Ti plasmiidi saab modifitseerida, et DNA vektorit sinna panna. (loeng 7)
pärast lööki Impulsi komponendid leiame Keskmise jõu komponendid on seega Seega keskmise jõud pallile on ⃗⃗ ehk numbriliselt √ 650 850 = , ⃗⃗ N Nurk, mis moodustub selliste jõuvektorite vahel (joonis.2) 47. Püssi mass on 3.00 kg ja teda ei hoita kindlalt õla vastas, nii et ta annab tulistades tagasilöögi. Kuuli mass on 5.00 g ja ta tulistatakse välja horisontaalselt kiirusega 300 m/s. Kui kiiresti liigub püss tagasisuunas? Lahendus: Püssi mass = 3 kg Kuuli mass 5 gr = 0,005 kg Kuuli kiirus = 300 m/s Püssi kiirus ? =0 , siit saame avaldada püssi kiiruse , /
Referaat Monitorist, graafikakaardist ja muust sellega seonduvast Tallinnas, 2007 2 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Liigitus 2.1. Monokroomsed ja mitmevärvi-kuvarid 2.2. Elektronkiire- ja vedelkristallikuvarid 2.2.1. Elektronkiirekuvarid 2.2.2. Elektronkiirekuvari tööpõhimõte 2.2.3. Pildi saamine 2.3. Trinitron 2.4. Vedelkristallikuvarid 2.4.1. LCD-monitori ülesehitus 2.4.2. LCD-kuvari tööpõhimõte 2.5. Plasmakuvarid 3. Värvid arvutimaailmas 4. Bitisügavus 5. Resolutsioon 6. Graafikakaart 6.1 Enimlevinud pildimälud 6.2 Draiver 6.3 Ühendus muu arvutiga 6.4 Kuvareziimid 7. Kasutatud allikad 2 3 Sissejuhatus Kuna minu õpitav eriala nõuab arvutiga trükise kujundamisel pidevat vaatlemist ja kujun...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
