Tõmbamine Tõmbamine seisneb tooriku (traadi, varva, toru) tõmbamises läbi karastatud silma, mille tulemusena ristlõige väheneb ja kalibreeritakse, pind kalestub. Tõmmatakse nii terasest kui ka värviliste metallide sulamitest materjale. Tõmbamise tulemusena saame kalibreeritud traati, kuuskanti, torusid ja väga mitmesuguseid eriprofiile. Tõmbamine võimaldab kokku hoida nii materjali kui ka töömahtu. Tõmbamiseks nimetatakse metalltooriku etteantud profiiliga avast läbitõmbamist. Tõmbamisel on tööriistaks tõmbesilm. Tõmbamisprotsessis tooriku ristlõikepindala väheneb ja pikkus suureneb. Tõmbamine toimub reeglina külmalt, kuna kuumutamine, suurendades küll metalli plastsust, vähendab samal ajal tõmbetugevust.
Vastus: vertikaalsuunaline algkiirus on 0 lõppkiirus on vv = 6.263 , ja horisontaalsuunaline s m algkiirus on võrdne lõppkiirusega vh = 10.96 . s Ülesanne 3. Peenikese pronkstraadi tõmbetugevus on 4 N. Traadi otsas ripub koormus 3.5 N. Kui suur on maksimaalne kiirendus, millega võib traati üles tõmmata, ilma et ta katkeks? m a := g = 9.807 Fmax := 4N Fk := 3.5N 2 s Leiame koormuse massi: F = m⋅ a Fk mk := = 0.357⋅ kg a Leiame maksimaalse kiirenduse, millega võib traati tõmmata: Fmax m
LABORATOORNE TÕÕ 7 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine kolme traadi meetodil See on üks täpsemaid keerme keskläbimõõdu mõõtemeetodeid. Nii mõõdetakse sageli keermekaliibreid. Selleks on valmistatud igale keermesammule 3 traati. Traatide keskosad on töödeldud ülitäpselt ( ±0,5 m ) mõõtmele, mis on märgitud traatide külge kinnitatud lipikutele. Igale keerme sammule vastab kindel traadi läbimõõt. Keermetraadid Kolme traadi meetod Seades kaks traati keskkohtadega ühele poole mõõdetava keerme niitide vahele ja kolmanda traadi teisele poole, mõõtsin traatide pealt vahekauguse M. Traatide läbimõõt on arvutatud nii, et traadid
2. Töövahendid Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks, nihik. 3. Töö teoreetilised alused Pikkusega l ja ristlõikepindalaga S homogeense traadi takistus: (1) kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: (2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadilõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mõõtmisel kasutame joonisel toodud lülitussüsteemi: Joonisel toodud lülituse korral näitab ampermeeter traati ja voltmeetrit läbivat voolutugevuste summat: (3) kus rv on voltmeetri sisetakistus.
leidmine. 2.Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks,kruvik. 3.Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristloikepindalaga S homogeense traadi takistus: (1) kus r on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks voib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: (2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadillõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mootmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi. Joonisel toodud lülituse korral näitab ampermeeter traati ja voltmeetrit läbivate voolutugevuste summat: (3) kus rV on voltmeetri sisetakistus. Voltmeetriga järjestikkuolevate ühenduste takistust pole
1. Töövahendid Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks, nihik. 2. Töö teoreetilised alused Pikkusega l ja ristlõikepindalaga S homogeense traadi takistus: (1) kus ρ on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: (2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U – pinge traadilõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mõõtmisel kasutame joonisel toodud lülitussüsteemi: Joonisel toodud lülituse korral näitab ampermeeter traati ja voltmeetrit läbivat voolutugevuste summat: (3) kus rv on voltmeetri sisetakistus.
Tootlikus Üksikud tooted Suured tootmismahud Odav Protsessi pidevus Ei ole pidev Pidev protsess Aeglasem keevituse Suurem keevituse kiirus kiirus Ei sobi kasutamiseks välistingimustes Elektroodimaterjalide vajadus Kasutatakse kattega Kasutatakse traati vardaid Kaitsegaaside vajadus Pole vaja Gaasisegu 98% Ar + 2% O2 AGAMIX Õmbluste kvaliteet Kvaliteet sõltub Puuduvad elektroodi suuresti keevitaja vahetamisest tingitud oskustest katkestused, õmbluste
Vasesulamite korrosioonikindlus on märkimisväärne. · Tihedus 8900kg/ruutmeeter · Sulamistäpp 1083C Korrodeerumine · Korrodeerumine toimub pindmise kihi tumedamaks muutumisega. Vase ja tema sulamite pinnale võib ka tekkida nn paatina kiht (roheline). Tavaliselt võib see aega võtta kümneid aastaid, kui aga lisanduvad niisked välistingimused - mõned kuud. · Vask ehitusmaterjalina, tooted: Valmistatakse lehti, torusid, traati, profiilitooteid, linti, lattmaterjali. · Torusid kasutatakse vee- ja soojatorudena. ka dekoratiivsetel eesmärkidel. · Profiilitooteid kasutatakse katusekatete osadena jms. · Traati kasutatakse side- ja elektrijuhtmete ja - kaablitena, võrguna. · Profiilitooteid -L-, T-, U-kujulised- kasutatakse ehitusel täiendavate detailide ja -elementidena (uste ja akende puhul jms). Värvilised metallid. Alumiinium.
Lugemiskontroll Kuninganna Anni lood 1. Mida pani kuninganna Ann kringli sisse, et see kõveraks läheks ? - Traati. 2. Millega tegi kuninganna Ann heina? - Noa ja kahvliga. 3. Milleks sobis kuninganna Anni kootud sall prints Eduardile ? - Magamistoa kardinaks. 4. Miks kuninganna Ann ei jõudnud kohtamisele prints Eduardiga ? - Midagi ei olnud selga panna. 5. Mis tuli kuninganna Annil välja vahukoore asemel ? - Koorevõi. 6. Miks prints Eduard kuninganna Anni liivalossi ehitamisel ei aidanud ? - Ta tegi toas liivalossi projekti. 7. Mis tekkis kuninganna Anni puhutud seebimullidest
Traadi etteandmine. ·Traadikeral (joon. 4) tuleb lahti keerata ja eemaldada kera hoidev mutter ja seib. Traadikera pidurimutrit ei tohi eemaldada. Joon. 4 ·Sobita traadikera rummule, kontrolli, et fikseeriv tihvt oleks pesas ning paigalda seib ja keera mutter tagasi oma kohale. Kontrollida tuleb, et rumm pöörleb vabalt. Kui vaja määrige rummule veidi laagrimääret. ·Lõika traat läbi (nii, et sellesse ei jääks keerdusid) ja lükka traadi ots traati suunavasse torusse. Aparaat peab olema seejuures ühendatud käpaga, millel puudub käpa otsik ja düüs. ·Lase survekäpp alla ja vabasta traadi etteandetugevust reguleeriv hoob. ·Vajuta käpa lülitile. Keera traadi söötmistugevust reguleerivat kruvi seni, kuni traat hakkab läbi käpa jooksma. Seejärel keera reguleerimiskruvi veel poole pöörde võrra. Mõnel mudelil on eraldi traadi etteandemehhanism, mille
• Traadikeral (joon. 4) tuleb lahti keerata ja eemaldada kera hoidev mutter ja seib. Traadikera pidurimutrit ei tohi eemaldada. Joon. 4 • Sobita traadikera rummule, kontrolli, et fikseeriv tihvt oleks pesas ning paigalda seib ja keera mutter tagasi oma kohale. Kontrollida tuleb, et rumm pöörleb vabalt. Kui vaja määrige rummule veidi laagrimääret. • Lõika traat läbi (nii, et sellesse ei jääks keerdusid) ja lükka traadi ots traati suunavasse torusse. Aparaat peab olema seejuures ühendatud käpaga, millel puudub käpa otsik ja düüs. • Lase survekäpp alla ja vabasta traadi etteandetugevust reguleeriv hoob. • Vajuta käpa lülitile. Keera traadi söötmistugevust reguleerivat kruvi seni, kuni traat hakkab läbi käpa jooksma. Seejärel keera reguleerimiskruvi veel poole pöörde võrra. Mõnel mudelil on eraldi traadi etteandemehhanism, mille esipaneelil on traadi etteandmiseks
2 3 4 5 Traadi takistuse sõltuvus traadi pikkusest Katse nr l(m) U(V) R() 1 2 3 4 5 6 7 8 I= Katse nr l(m) U(V) R() 1 2 3 4 5 6 7 8 I= I traati läbiv voolu tugevus U pinge traadilõigul S traadi ristlõike pindala k sirge tõus
erinevate inertsmomentide I ja I korral ning saadakse T2 I2 . 1 2 2. Töö käik 1. Määran traadi raadius r. Selleks mõõdan traadi läbimõõt d kruvikuga kolmest kohast (igast kohast kahes ristsihis). Määran traadipikkus L. Tulemused kannan tabelisse 1. 2. Määran keerdvõnkumise periood T1 juhendaja poolt antud n täisvõnke aja kaudu, kui traati pingutab ainult põhiketas (soovitav väiksem ketas). Tulemused kannan tabelisse 2. 3. Mõõdan lisaketta ja tema ava läbimõõdud D1 ja D2 ning mass m. 4. Asetan lisaketas põhikettale ja määran periood T2. 5. Arvutan nihkemoodul ja tema liitmääramatus. Tabel 1. Traadi läbimõõt ja pikkus L = ................± … Katse nr d, mm d d , mm d d 2
et rööpad saaksid soojenemisel vabalt pikeneda. 8 m pikkustel rööbastel peab õhuvahe pikkus temperatuuril 0 oC olema 6 mm. Et õhuvahe täielikult kaoks, peab rööpa temperatuur tõusma 65oC-ni. Raudbetoon koosneb betoonist, mis on tugevdatud terasvardaga. Temperatuuri muutumisel ei lagune raudbetoon just selle tõttu, et betoon ja teras paisuvad temperatuuri muutudes ühepalju. Elektripirnis on elektrivoolu juhtimiseks pandud kaks traati. Voolu sisselülitamisel pirni klaasballoon ja traadid soojenevad. Et pirn ei puruneks, peavad klaas ja traat paisuma soojenemisel täpselt ühepalju. Selle tagamiseks valmistatakse need traadid raua ja nikli sulamist, mida nimetatakse raudnikliks. Raudnikkel ja klaas paisuvad soojenemisel võrdselt. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nimetatakse soojusülekandeks. Soojusülekanne liigitatakse siseenergia viisi alusel soojusjuhtivuseks, konvektsiooniks ja soojuskiirguseks
tänapäeva lühisest elektromagnetväljast. Magnetvälja kirjeldamiseks kasutatakse magnetvälja jõujooni- need on jooned, mida mööda asetuvad magnetväljas paiknevate väikeste magnetikeste teljed. Jõujoonte omadused- 1)on alati kinnised kõverad 2)nad ei lõiku kunagi üksteisega 3)mida tihedamalt paiknevad jõujooned, seda tugevam on magnetväli. Elektromagnet-on traatpool, millel on raudsüdamik. Kuidas tugevdada vooluga pooli magnetvälja? - suurendada voolutugevust, traati juurde, panna südamik. Elektrimootor-toimib elektrimagnetilisel toimel. Leiutaja Moritz Hermann Jacobi 1834. Elektromagnetiline induktsioon- on nähtus, mis seisneb et magnetvälja abil on võimalik saada elektrivool. Pöördnähtus elektrivoolu magnetilisel toimel. Trafo koosneb 2- st traatpoolist, millel on lüliline raudsüdamik. Trafot saab kasutada vahelduva pinge tõstmiseks või alandamiseks. Maa- hiiglaslik magnet. Maa magnetiline lõunapoolus asub tema geograafilisile põhja-
1) Töö ülesanne. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2) Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks, kruvik. 3) Töö teoreetilised alused. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R= I kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadilõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga k=/S ning siit saame, et =k·S kus S on traadi ristlõike pindala. Traatide ristlõike pindalad leiame kasutades valemit : S = · r2 Kus r on traadi raadius, millle leiame kasutades valemit d = 2r , kus d on diaametr
korda. Tänu teemandile on läbi mägede kaevatud kilomeetripikkusi tunneleid ja tungitud kilomeetrite sügavusele Maa sisse. Teemandiga lõigatakse, puuritakse ja poleeritakse metalle, klaasi kivimeid ja mineraale. Eriti laialt kasutatakse teemanti täppismehaanikas, lennuki- ja autoehituses, elektrotehnikas ja optikatööstuses. Täpsete kellamehhanismide ja mõõteriistade laagrid valmistatakse teemandist. Teemantfiljeerist, mille läbimõõt on 0,3 mm, võib tõmmata 13 tonni traati, ilma e ava suureneks; kõvasulamist filjeerist saab tõmmata 60 kg traati. Teemantifiljeerist tõmmatakse ka langevarjusiidi. Mõnede teemandiliikide radioaktiivne kiiritamine annab neile väärtuslikke pooljuhiomadusi. Teemantpooljuht võib töötada suurtel mehaanilistel koormustel ja korrodeeruvas keskkonnas. Teemantkristalli saab kasutada täpse termomeetrina. Teemant ioniseerub radioaktiivse kiirguse toimel. Seda omadust kasutatakse ära radiatsiooniindikaatorite ning kiirgusmõõturite
Telefoni leiutamine Telefoni leiutas Alexander Graham Bell 7. Märtsil 1876 koos oma assistendi Thomas A. Watsoniga. Bell kavandas telfoni oma suvekodus Brantfrodis, Ontarios aga valmis tegi Bostonis, Massachusetts. Tema põhimõte oli ,,harmooniline telegraaf" mis seisnes selles, et mitu sõnumit saaksid liikuda mööda traati samaaegselt. Samal ajal tuli tal idee, et häält saab edastada elektrooniliselt. Esimesed sõnad mis läbi telefoni kõlasid olid:"Mr. Watson, come here, i want to see you!" ehk siis eesti keelde tõlgituna: ,,Mr. Watson, tule siia, ma tahan sind näha!" On kindlaks tehtud, et enne Belli leitas telefoni Antonio Meucci. Veel võistle Bell Elisha Gray-ga, kes ennem telefoni valmis saab. Bell jõudis paar tundi ennem seda teistele näidata ja võitis. Siis
See pisike nikerdis oli volditud eesti 2kroonisest, ning see oli üle kullatud. Väga armas ja ilus nägi välja. Huvitavaks tegi selle töö ka see, et see oli asetatud punasele ruudukujulisele padjakesele. Minu lemmiktööks oli ,,Nööbilamp" , mis oli valminud samuti 2010 nagu teisedki tööd, Perit Looveri käe all. Neid lampe oli isegi kaks tükki, kuid mulle isiklikult meeldis vaid üks neist päris tõsiselt. Kasutatud oli väga palju nööpe, traati ning vanaaegset lampi. Traat oli lambi ümber keritud, ning nööbid sinna külge pandud. Väga ilus töö oli igatahes, kuna nööbid olid ilusad, värvilised ning väga palju erinevaid. Näitusega jäin vägagi rahule, kuna sain väga toreda kogemuse võrra rikkamaks. Põnev oli näha seesuguseid andekaid leiutisi, mis oli ühendatud kunstiga.
tabelisse „Võnkeperioodide määramine“. 3. Nihutage muhvid pöörlemisteljest kaugusele l2 ja määrake võnkeperiood T2 viiel korral. 4. Arvutage nihkemoodul valemist (12) ja tema laiendatud liitmääramatus. 5. Võrreldes saadud tulemust erinevate materjalide nihkemoodulitega, määrake traadi materjal. Töötamisel teise seadmega: 1. Määrake väändevõnkumise periood T1 juhendaja poolt antud n täisvõnke aja kaudu, kui traati pingutab ainult põhiketas (soovitatav on väiksem ketas). Mõõtmisi sooritage 5 korda. Tulemused kandke tabelisse „Võnkeperioodide määramine). 2. Mõõtke lisaketta ja selle ava diameetrid D 1 ja D2 ning mass m ja arvutage lisaketta ja selle ava raadiused. 3. Asetage lisaketas põhikettale ja määrake viiel korral n täisvõnke aja kaudu periood T2. 4. Arvutage nihkemoodul valemi (17) järgi ja tema laiendatud liitmääramatus.
kruvik. 3. Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlõikepindalaga S homogeense traadi takistus: l R= S, kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R= I , kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadil. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mõõtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi. Takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga k= S ning siit saame,et =kS , kus S on traadi ristlõike pindala.
Muist tuleb patareide keemilistest reaktsioonidest või valguse toimest fotoelementidele. Elekter on kasulik sellepärast, et seda saab muuta teisteks energialiikideks. Elektrimootorid muudavad elektrienergia mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse liikumise tekitamiseks. Elektrisoojendid tekitavad soojusenergiat, kui vool läbib nende kütteelemente. Elektrilambid annavad valgusenergiat sarnaselt soojenditega vool läbib peenikest traati, mis lööb helevalgelt hõõguma. Itaalia teadlane Alessandro Volta (1745-1827) oli üks elektriõpetuse pioneeridest. 1800. aastaks oli ta leiutanud esimese patarei, mis oli võimeline hoidma elektrilaengut. Seda nimetati Volta sambaks. USA füüsik Robert Millikan (1868-1953) võitis 1923. aastal Nobeli füüsikapreemia elektroni laengu mõõtmise eest. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!! :)
Müürituse kaudne tugevdamine seisneb temas ruumilise pingeolukorra tekitamises, millega hapra materjali purunemine blokeeritakse või seda oluliselt takistatakse. Põhiliseks võtteks müürituse tugevdamisel on temas külgdeformatsiooni takistamine müürituse pingestamisel. Müüritise tugevdamine ladumise ajal Põhiliseks tugevdamise võtteks on siin müüritise armeerimine võrkudega ladumise ajal. Võrkudes kasutatakse traati läbimõõduga 3...4 mm. Võrk peab olema tehtud ristuvatest varrastest, mitte ajavõrguna. Sellina võrk mahub normaalpaksusega vuuki(ca 10mm). Müürivõrk Müür on oma töötamise seisukohalt lõpmata pikk. Müüri koormamisel saavad külgdeformatsioonid tekkida ainult müüriga ristsuunas, pikisuunas on sümmeetria tõttu deformatsioonid takistatud. Johtuvalt nimetatud asjaolust töötavad külgdeformatsiooni takistajatena ainult risti müüriga vardad
Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud. Skeem Töö käik 1. Määrake traadi raadius r. Selleks mõõtke traadi läbimõõt d kruvikuga kolmest kohast (igast kohast kahes ristsihis). Traadi pikkus L on antud töökohal. Tulemused kandke tabelisse 1. 2. Määrake keerdvõnkumise periood T1 juhendaja poolt antud n täisvõnke aja kaudu, kui traati pingutab ainult põhiketas (soovitav väiksem ketas). Tulemused kandke tabelisse 2. 3. Mõõtke lisaketta ja tema ava läbimõõdud D1 ja D2 ning mass m. 4. Asetage lisaketas põhikettale ja määrake periood T2. 5. Arvutage nihkemoodul ja tema viga. Tabel 1 Traadi läbimõõt ja pikkus L=................ ± ................. Katse nr. d, mm d-dk, mm (d-dk)2, mm2 1. 2. 3. dk=.......
Vasesulamite korrosioonikindlus on märkimisväärne. Vase omadused: · Tihedus 8900 kg/m3 · Sulamistäpp 1083 oC Korrodeerumine · Korrodeerumine toimub pindmise kihi tumedamaks muutumisega. Vase ja tema sulamite pinnale võin ka tekkida nn paatina kiht (roheline). Tavaliselt võib see aega võtta kümneid aastaid, kui aga lisanduvad niisked välistingimused mõned kuud. Vask ehitusmaterjalid, tooted: Valmistatakse lehti, torusid, traati, profiilitooteid, linti, lattmaterjali. · Torusid kasutatakse vee ja soojatorudena. Ka dekoratiivsetel eesmärkidel. · Profiiltooteid kasutatakse katusekatete osadena jms. · Traati kasutatakse side- ja elektrijuhtmete ja kaablitena, võrguna. · Profiiltooteid L-, T-, U-kujulised kasutatakse ehitusel täiendavate detailidena ja elementidena (uste ja akende puhul jms). Alumiinium. · Alumiinium on plaste, kerge, kergestitöödeldav ja ei korrodeeru
eritakistuse leidmine. 2.Töövahendid-Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks, nihik. 3.Töö teoreetilised alused-Pikkusega l ja ristlõikepindalaga S homogeense traadi takistus: (1) kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: (2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadilõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mõõtmisel kasutame joonisel toodud lülitussüsteemi: Joonisel toodud lülituse korral näitab ampermeeter traati ja voltmeetrit läbivat voolutugevuste summat: (3) kus rv on voltmeetri sisetakistus. Voltmeetriga järjestikkuolevate ühenduste takistust pole vajadust arvestada, kuna see on voltmeetri
Takistus on füüsikaline suurus, mis Iseloomustab elektri juhti U Võrdub pinge ja voolitugevuse jagatisega R= I Näitab arvuliselt pinget, mis kutsub esile selles juhis voolutugevuse 1A V Põhiühik A =Ω 1Ω on sellise juhi takistus, milles pinge 1V kutsub esile voolutugevuse 1A. V 2 kΩ = 2000 Ω = 2000 A 2 k Ω tähendab, et voolutugevuse 1A kutsub esile pinge 2000 V Sõltuvus pingest on võrdeline Ohmi seadus Määrab voolutugevuse sõltuvuse Sõltuvus eletriväljast – juhti läbiv voolutugevus sõltub juhile rakendatud pingest võrdeliselt. Sõltuvus elektrijuhist – Voolutugevus sõltub traadi takistusest pöördvõrdeliselt. Voolutugevus juhis sõltub juhile rakendatud pingest võrdeliselt ja juhi takistusest pöördvõrdeliselt. ...
eritakistuse leidmine. 2. Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3. Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus: l R= S kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks vib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R= I kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U on pinge traadillõigu otste vahel. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi. Kuna voltmeetri sisetakistus on mõõdetava traadi lõigu takistusest mitu suurusjärku suurem, siis tema mõju ei arvesta. Sel juhul vime kirjutada , et U =R DF I kus RDF on traadi lõigu takistus. Kasutades seoseid (1) ja (2) , saame vrdusest (3)
,,Perekond" - võib olla seda ka sellest, et see rippus keset ruumi. See töö oli tehtud vahast, tekstiilist, paberist ja traadist materjali järgi tundub,et lihtne töö, kuid välimuselt tundus see raske ja keeruline olevat. Teine töö mis mulle silma jäi oli Eva Kõivu tehtud teleseriaalist ,,Komissar Rex" võetud peategelane ja koer Rex. Need olid värvitud akvarellvärviga, kehad traatkarkassil ja kostüümidel oli kasutatud nahka, tekstiili, paberit ja traati. Need nägid välja nägu päris eluski ainult, et kahandatud. Kõike neid nukke tehakse kingitusteks või siis elatise teenimiseks. Ja need mis seal olid, on enamus tehtud lihtsalt hobi korras. Nendel kunstnikel olid oma ära tuntavad tunnused, näiteks silmadeks ristikesed või siis säravad päikest meenutavad silmad. Kui olime esimesed kaks ruumi läbi käinud siis liikusime kolmandasse ruumi kus oli Paul Kondase maalinäitus. Ta on kokku teinud 26 maali, millest neist 6 on kahepoolsed
l R (1) S kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks vib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R (2) I kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U on pinge traadillõigu otste vahel. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi. TOITEALLIKAS Katsetatav traat I D F U
koputada servad tihedaks lauajupi ja haamriga. Rooplaadi servad võivad ulatuda aluspinnast (nt. roovitus) üle max 10 cm võrra. ¤ 6 Aluspinna jäikus ja tugevus peab olema kooskõlas ja vastavuses nende asukoha ja ülesandega ehituse konstruktsioonis. Rooplaadid peavad moodustama aluspinnaga ühtse, monoliitse ja jäiga terviku. 5.2. Lõikamine Rooplaati saab ja võib lõigata käsi-või mootorsaega ning ketaslõikuriga, traati tuleb lõigata lõiketangidega. Plaadi pikipidi lõikamisel tuleb jätta min. 2 cm ruumi plaadi serva ja traatõmbluse vahele, selleks et vältida traadi libisemist ja seoste katkemist. Plaadi ristipidi lõikamisel tuleks traatõmbluste seosed vajalikust kohast katkestada. a) b) Foto 7: Rooplaadi poolitamine. a) lõiketangidega traadi lõikamine, b) käsisaega rooplaadi lõikamine, (foto http://www.srik.ee/index.php?a=Read&id=88) 5.3. Kinnitamine
· Valamisega valmistatakse peaaegu kõike maltooteid, samuti kasutatakse valamist paljude teiste metallide puhul (teras, pronks, alumiinium jt); · Kuumalt valtsimisega töödeltakse plastsemaid metalle (teras, alimiinium, vask), suurem osa ehitusteraste valmistamiseks valtsimise teel; · Tõmbamist kasutatakse samuti plastsemate metallide puhul, tõmbamisega läbi tõmbesilma toodetakse traati ja teisi peenemaid materjale; · Sepistamine leiab kasutamist keerukama kujuga toodete valmistamisel; · Lõiketöötlusega toimub toorikule lõpliku kuju andmine (treimine, freesimine, puurimine jne) Metallidest ehitusmaterjalid Valtsmetalltooted on: · Ümarteras · Ruut-teras · Latt-teras · Leht-teras · Plekk · Torud võivad olla õmblustega (peenemad), võltsõmblusega või
lähevad seadmesse, mis arvutab ratta ümbermõõdu järgi kiiruse, teepikkuse vms. 3) Mehaanilise ajamiga spidomeeter või pöörete lugeja Ratta käigukastivõlli või mootoriga ühendatud tross paneb püsimagneti pöörlema. Pöörlev püsimagnet tekib alumiinium kettas pöörisvoolu, mille magnetväli sunnib ketta kaasa pöörduma. Kettaga ühendatud osuti näitab kiirust või pöörete arvu. 4) Elektrikarjus Elektrikarjuse traadis on pidevalt nõrk vool. Kui loom puudutab traati, voolutugevus traadis muutub ja voolumuutuse tõttu induktseerib karjuse generaator kõrgepingega elektrivoolu. See jõuab läbi traadi loomani ja siis saab loom elektrilöögi.
l ) S kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks vib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: R ( U 2 I ) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U on pinge traadillõigu otste vahel. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi. TOITEALLIKAS Katsetatav traat I D F U VOLTMEETER Liugkontakt
2 Enim mõjutas mõõtmisviga aja mõõtmine. Aja mõõtmisel esineb märkimisväärne viga aja fikseerimisel (reaktsiooni kiirus) ning suurest eksimisvõimalusest pendli null-asendi fikseerimisel. Kuna suhteline mõõtmisviga tuli väga väike, saab järeldada, et kasutatud meetod on sobiv traadi nihemooduli arvutamiseks. Tulemus on seda täpsem, mida suuremat ketast kasutatakse võrreldes põhikettaga, mida pikemat traati ning mida rohkem täisvõnkeid lastakse teha perioodi mõõtmisel. 5
teadlasena ja ta oli aastast 1873 Bostoni ülikooli häälefüsioloogia professor. 1876. aastal ta patenteeris esimese ALEXANDER GRAHAM BELL kasutuskõlbliku telefoni ning uuris ka kõne salvestamise ja taasesitamise võimalusi. 1871.aastal alustas ta koostööd tegema kurtidega ning aastal 1872 asutas ta kooli kurtidele, mis sai osa Bostoni ülikoolist. 7.märts 1876 edastati heli mööda ühte traati, ta edastas inimese kõne. 1877.aastal alustas ta Bell Telephone Company, kuna Belli telefoni patient oli üks kõige väärtuslikumaid patientidest Sõna "telefon" tuleb kreeka keelest; aastakümneid olid enim levinud elektromagnetilised telefonid, milles "püsimagneti pehmest magnetmaterjalist pooluskingadele paigutatud mähiseid läbiva helisagedusvoolu tekitatud muutuv magnetväli paneb võnkuma pehmest magnetmaterjalist membraani, mis tekitab heli
Käo-Jaani ajama – luiskama ei ole sooja ega külma – ta on väga paksu nahaga – ükskõikne ei pilguta silmagi – ei liigu mitte üks närv – väga rahulik ei öelnud musta ega valget – ei saanud sõnagi suust – vaikima esimest viiulit mängima – kõige tähtsam olema hinge tagasi tõmbama – puhkama hinge taha panema – alles jätma hundid söönud ja lambad terved – kellelegi ei tehtud liiga; mõlemad pooled jäid lahendusega rahule jalga laskma – ära minema jalgu jääma – maha või ette jääma kahe silma vahele jääma – mitte märkama kellegi luigelaul – viimane võistlus/esitus/jne kihva keerama – tuksi keerama – ära rikkuma kirvega kurge püüdma – kergesti läbinähtavate võtetega petta püüdma koera kaelas vorst / sea seljas sadul – millegi kiire läbilöömise, kulutamise kohta / millegi ligipääsmatu, kättesaamatu kohta kops üle maksa – vihastumise v vihale ajamise kohta kuidas Luukas õlut teeb – (ähvardades) õpetust andma kurg tuleb külla – last saama käis pappi...
Kontaktor on madalpingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline distantslülitusaparaat. Eristatakse: * alalisvoolukontaktoreid * vahelduvvoolukontaktoreid Kontaktori põhiosad on magnetahel mis on liikumatust ja liikuvast osast (ankrust) koosnev elektromagneti südamik, elektromagneti mähis ning liikuvad ja liikumatud kontaktid. Kontaktori rakendumiseks peab tema mähisele rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti. Elektromagnet tõmbab liikuvat terasankrut ja tema külge kinnitatud jõu- ja abikontaktid muudavad oma olekut (sulguvad või avanevad). Pinge katkemisel mähisel elektromagnet lakkab olemast ning jõu- ja abikontaktid taastuvad oma esialgse asendi. Kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. Aktiivtakistusega tarbija (hõõglamp, kütte-element) korral tuleb seadet kaitsta lühise eest. Kui tarbija...
Teine sosistab: alla! Kolmas põikab kõrvale ega vaata silma – Seisukohata, ilmavaateta, nagu emaihust tulnud, nelikümmend viis aastat vana.“ Traat proosakirjanikuna Arvo Valton on öelnud: „Pean Mats Traati mitte üksi meie põlvkonna, vaid ka meie aja, see tähendab mitme põlvkonna suurimaks proosameheks nii hästi tema arvukate romaanide mahu ja headuse poolest kui ka teoste haarde ja sõnumi olulisuse poolest.“ Traati on kutsutud ka sõjajärgseks Tammsaareks. Kui kuulus autor ise pidas oma kirjanduslikuks mantlipärijaks pigem Karl Ristikivi, siis Traadi maaeluromaanide eetos, inimsaatuste ning ajaloo keerdkäikude eepilised kujundid on hoopis Traadi tõstnud
DVD plaatidele on kirjutatud `väiksema kirjaga' ehk tihedamalt ja kahele poole. · Erinevalt CD-st ei karda DVD näpujälgi ja vist ka mitte kriimustusi. Kui CD plaat mahutab ~700 MB andmeid, siis DVD-le mahub andmeid tervelt 4 GB eest. Mp3 & iPod · Kümned miljonid noored maailmas tilbendavad (edevamas keeles hängivad ja chillivad) päevad läbi ringi, tropid kõrvas. Troppidest kostab muusika. Ja muusika tuleb sinna mööda traati väga erinevatest aparaatidest . · Esimene mp3 · iPod'i sünd Salvestusstuudio · Helisalvestusstuudio koosneb tavaliselt kahest ruumist: stuudiost ja foonikast. · Foonika ehk kontrollruum · Stuudio ehk salvestusruum · Inimkõrva jaoks on täielik vaikus omamüra nivoo ca 20 dB. Õpperuumide soovituslik normatiiv on 35 dB. Stuudios on kvaliteetseks tööks vajalik (taust)müra tase mitte kõrgem kui 25-30 dB. · Kontrollruum ja stuudioruum ei pea kaja
3 Eksperimentaalne osa Fe, Cu ja Zn sisalduse määramine kirjaklambris Aatomabsorbtsioonspektraalanalüüs-leekmeetodil Töö käik: 1. Valmistada Fe töölahused vastavalt 20, 10 ja 5 g/ml ning Cu ja Zn töölahused 10, 5, 2, 1, 0,5, 0,2 ja 0,1 g/ml. 2. Kirjaklambrist lõigata tükk traati (0.2-0,3 g) ja kaaluda analüütilistel kaaludel. 3. Traat panna keeduklaasi, lisada 10 ml kont HNO3 ja panna elektripliidile. 4. Peale traadi lahustumist viia lahus peale jahutamist üle 100 ml kolbi, pestes keeduklaasi väikeste koguste dest. veega. 5. Täita kolb kriipsuni ja loksutada korralikult. 6. Alglahusest teha 50 ja 100-kordsed lahjendused. 7. Määrata Fe, Cu ja Zn sisaldused. Tulemused
2. COULOMB'I SEADUS kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga Valem F= k* [ q1*q2 / r ruudus] Tõmbejõud=võrdtegur*[ laend1 *laeng2 / raadius ruudus] Coulombi katses anti kuulikestele ühenimelised laengud, üks kuulike liikus teisest eemale, hoidmaks kuulikest endisel kaugusel väänati elastset traati mingi nurga võrra, selle põhjal määratigi kuulikesele mõjuv jõud k=1/(4o), kus suurust o=1/(49*109)=8,85*10-12 C2/Nm2 nim elektriliseks konstandiks k=1/(4o) vaakumis; k/=1/(4o) keskkonnas Elektrilaengu ühikuks SI-s on 1C (kulon) 1 kulon on laeng, mis läbib 1s juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on 1A 3. ELEKTRIVÄLI -materiaalne st ta eksisteerib sõltumata meist ja meie teadmistest temast Elektrivälja iseloomustatakse füüsikalise suuruse elektrivälja tugevuse abil
Induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele. 10. Magnetkaardi ja elektrikarjuse töötamine. Magnetkaarte kasutatakse pangaautomaatides ja turvasüsteemides. Kaardi sisestamisel automaatseadmesse möödub magnetriba seadme anduri poolist, tekivad induktsioonivoolu võnked, mis sisaldavad infot ribale salvestatud andmete kohta. Elektrikarjus - karjaaia piirdetraadis kulgeb vool, mis läbib mingit pooli. Kui loom puudutab traati, tekib poolis ajutine voolukatkestus. Vastaval magnetvälja muutumisel indutseeritakse pinge, mis rakendub piirdetraadi ja maa vahele, loom saab kerge elektrilöögi. 11. Mis on endainduktsiooni emj? Nähtust mille korral voolu muutumine põhjustab induktsiooni emj. samades juhtmetes, kus vool ise muutub, nimetatakse eneseinduktsiooni ehk endainduktsiooni nähtuseks. Kui
Probleemid PLC kasutajatega Paljud kliendid peavad jagama ühte PLC pöörduspunkti. Saavutatav ribalaius ja allalaadimise kiirus on oluliselt madalam kui kliendid ootavad. PLC võib luua lairiba müra lairiba internetiühendus kõrvalt. Kuna kõik kasutajad jagavad sama füüsilist juurdepääsu, võimaldab 'data sniffing'ut ja turvalisus on probleem . PLC on rohkem nagu WLAN turvalisuse mõttes, sest ta kasutab raadiosagedus. RF-energia on alati olemas, mitte ainult mööda traati, mis on praegu kasutusel on, vaid ka kõikides magamistubades ja isegi üldse naabritega. PLC võib põhjustada rikkeid elektriseadmetes , nagu akulaadijates, audio-video süsteemides jne. Võimalus saada telekommunikatsiooniteenuste ja energiat sama firma kaudu loob ohtliku uut monopoli. Kui PLC põhjustab häireid olulistes raadioteenustes siis, kasutaja võib olla vastutav kahju eest. Muid PLC riske
mitme läbimiga keevitus. T-liite puhul tuleb toimida samamoodi kuid oluline on õmblus teha ka liite teisele poole. MIG/MAG keevituse tööpõhimõte on sama mis käsikaarkeevitusel, kuid erineb selle poolest ,et elektroodi ei kata räbusti, selle asemel kasutatakse kaitsegaasi (CO2 ,Ar) ning elektroodi antakse etteande mehhanismiga kaare piirkonda traadi sulamiskiirusega. Keevitustraadina kasutatakse 0,6-1,6mm läbimõõduga traati. Erandina on võimalik keevitada ka ilma kaitsegaasi kasutamatta kuid sel juhul tuleb kasutada täitetraati. Täitetraat kujutab endast traati mille sees on räbusti (analoogselt elektroodkeevituse elektroodiga). MIG/MAG keevituse puhul on oluline enne keevitus algust kontrollida kas keevitusaparaat on korrektselt seadistatud. Kontrollida tuleks ,et tagasivoolujuhtmel oleks kontakt keevitatava detailiga, gaasiballoonige ventiile, väljundpoole manomeetrit,
1. Määrake traadi raadius r. Selleks mõõtke traadi läbimõõt d kruvikuga kolmest kohast (igast kohast kahes ristsihis). Traadi pikkus l on antud töökohal. Tulemused kandke tabelisse. L = .......... ±........... Katse nr. d, mm d d, mm (d d)2, mm2 d =........... ±........... r = ........... ±........... 2. Määrake keerdvõnkumise periood T1 juhendaja poolt antud n täisvõnke aja kaudu, kui traati pingutab ainult põhiketas (soovitav väiksem ketas). Tulemused kandke tabelisse. 3. Mõõtke lisaketta ja tema ava läbimõõdud D1 ja D2 ning mass m. m = ......... ± .......... D1 =.......... ±.......... D 2 = .......... ±......... Põhiketas Põhiketas + lisaketas Katse nr. n t1 , s T1 , s n t2 , s T2 , s T1 =.......... ±..........
Kuivatatud putukaid oli kasutatud voodi ja voodikohal oleval valgustil. Arvan, et ühtegi putukat polnud kompositsioonis korratud. Putukaid oli väga palju ning kõik tundusid erinevad. See on väga huvitav idee putukaid niimoodi kasutada, kuid natukene tõi see minus esile vastikust. Ei tulnud soov minna magama sellisesse voodisse. Ja päris õudne oleks magada, kui voodi kohal ripuvad surnud putukad. Valgusti valmistamises oli kasutatud kuivatatud putukaid ning traati, mis oli keeratud keraks. Kõige rohkem meeldiski mulle Urmas Viiralti looming. See oli täiesti teistsugune ja huvitav. Kunstikool Pallase lõpetajate teosed ja looming oli rohkem ühetaolisem ning paljudes teostes oli näha sarnasusjooni, kuid Urmas Viigi loomingus oli minu jaoks midagi uut.
g t Vertikaal suunas liikumise lõpp kiirus: v h =g ∙ t = 6,26 m/s Vastus : Kivi algkiirus oli 10,96m/s ja lõppkiirus 6,26 m/s 3 ÜLESANNE 3 Peenikese pronkstraadi tõmbetugevus on 4 N. Traadi otsas ripub koormus 3,5 N. Kui suur on maksimaalne kiirendus, millega võib traati üles tõmmata, ilma, et ta katkeks? g = 9.807 m/s2 Fmax = 4N Fk = 3,5N Fmax =F k −mk ∙ a F max −Fk a= mk F k =mk ∙ g Fk mk = g 3,5 mk = =0,357 kg 9,807 4−3,5 a= =1,401 m/ s ² 0,357 Vastus: maksimaalne tõmbamis kiirendus on 1,401 m/s2
Kahjustuse vältimiseks tuleb metsamaterjal talvel välja vedada. Röövikute kohalolust Oksamailane annavad märku okste pinnal esinevad augud ja näripuru. Kui kahjustuse tunnused kiiresti tuvastada on võimalik hoida oksi röövikute rüüste eest,lükates tükk traati röövikute käiku.Oksad,mis on saanud tõsiselt kannatada ei taastu- need tuleks kärpida ning põletada. Hiired kahjustavad maarjakasekultuurides Põldhiir noori puid, koorides tüvede juurekaela talvel lume all, kui taimede ümbert on jäänud sügisel hein
Metalltoodete valmistamisel kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid : · Valamisega valmistatakse peaaegu kõik malmtooted, samuti kasutatakse valamist paljude teiste metallide puhul (teras, pronks, alumiinium jt) , · Kuumalt valtsimisega töödeldakse plastsemaid metalle (teras, alumiinium, vask), suurem osa ehitusterastest valmistatakse valtsimise teel . · Tõmbamist kasutatakse samuti plastsemate metallide puhul, tõmbamisega läbi tõmbesilma toodetakse traati ja teisi peenemaid materjale. · Sepistamine leiab kasutamist keerukama kujuga toodete valmistamisel. · Lõiketöötlusega toimub toorikule lõpliku kuju andmine(treimine, freesimine, puurimine jne). Mõni kord kasutatakse ka külmvaltsimist. Valtsmetalltooted moodustavad suurema osa ehitusel kasutavadest metallmaterjalidest. Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terasest, vähemal määral ka alumiiniumi ja vase sulameist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
