sõttaastumine ei tähendanud muidugi kohest ega otsustavat pööret. Ameerika väed oli üsnagi väiksed ja polnud piisavat väljaõpet saanud ning nende saatmine Euroopasse võttis omajagu aega. Kuid Saksamaa nägi kõiges selles siiski ennetavalt ohtu. Seega arvan, et see midagi erilist ei muutnud. Saksamaa jätaks pealtunge ning lõpuks sai lüüa 18. juulil 1918 Pariisi all. Peale seda hakkas Saksamaa sõjaliselt kokku varisema. 3. Kas Saksamaa lüüasaamine tulenes armee või tagala nõrkusest? Põhjendage oma seisukohta ja tooge näiteid. 1918 aasta 21. märtsist 17. juulini tegi Saksa vägi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, ohustades Pariisi aga pealetungid ei toonud strateegilist edu ja Saksa vägi kaotas 700 000 meest. Arvan, et nõrk koht oli Saksamaa puhul armees. Saksamaa ahnusel polnud piire. Ta liikus aina edasi ja edasi, kuigi teadis, et oli palju mehi juba kaotanud. 1918. aasta juuli lõpuks oli sakslastel läänerindel jõud otsas
· Kõik operatsioonid (intensiivsetest rahuvalveni kogu maailmas) · Kuni 60 000 sõdurit · Kuni 4 diviisi juhtimine operatsioonil 5 · Rahuajal allutatud 8 diviisi · Tegutseda maaväe komponendi peakorterina ARRC võimekus: · 48 tundi: sideohvitserid ja luuregrupp · 4 päeva: sidebrigaadi elemendid · 7 päeva: peakorter ning tagala staap http://www.arrc.nato.int/ http://www.army.mod.uk/1div/index.htm Taktikalise vastase maaväe võimekused, struktuur ja kasutatav relvastus ning tehnika. MOTOLASKUR DIVIIS POLGU MOTOLASKUR MOTOLASKUR TANKIPATALJON STAAP POLK ( BMP 2 ) POLK ( BTR 80 ) 31X T-80
Millised on positiivsed, millised negatiivsed ? Miks nii arvad? - Suurenes kuritegevus, polnud ühiselt selge, mis on hea, mis on halb. Väärtushinnangud olid muutunud. + Naised said kodudest välja ja nende hääl luges rohkem. Selle põhjuseks oli eelkõige see, et naised võtsid töökohustused ja majandamise üle, kui mehed sõjas olid. 2. Kuidas muutis USA sõttaastumine I maailmasõja käiku? Tänu USA jõududele võitis Atandi riik. 3.Kas Sakamaa lüüasaamine tulenes armee või tagala nõrkusest? Näited, põhjendused. Põjus oli tagala nõrkuses. Sõdureid ei suudetd piisavalt toita ja nad jäid "hispaania grippi". Lisas hagusele nõrgestas ka armeed tankide vähene olemas olu. Saksamaa ei olnud suutnud korraliku tankitööstus käivitada. Sõdurid hakkasid mõistma, et neil ei ole võimalik sõda sedasi võita. 4. Millised Versaillies´rahulepingu punktid muutusid edasises poliitilisel elus pingete allikaks? Kõik, mis puudutas Sakamaad. õ lk 72 3
1.) *eksistentsialism kahtlemine elu mõttes, lühtumine inimese individuaalsest eksistentsist ,vabadus, vastutus, elu rdamaatiliste olukordade lahkamine, filosoofilised probleemid, nt: Sartre, Camus *süvapsühholoogiline romaan alateadvus, tunded, puudutab sisemat olemust, hinge *maagiline realism reaalse ajaloo põimumine fantastiliste või üleloomulike kujunditega, müstika, saladused, metafüüsika, mitmetähenduslikkus, unenäod, nt: J. Rulfo 2.)kirjanduse riigistamine, kontaktide puudumine välismaailmaga, madaald hinnad ja suured tiraazid, pidi arendama sotsialistlikku realismi, küüditamised ja väljaränne. 3.)*väliseesti kirjandus arendati edasi nn eesti asja, teemad: kodumaa, pagulase tavaelu, piibliteema. Nt: Kalju Lepik, Gert Helbemäe, Helga Nõu. *tagala kirjandus nt: Eesti Nõukogude Kirjanike Liit, kunstiansamblid *kirjandus Eestis võeti vastu uus ideoloogia(J.Semper); tõmbuti tagasi kirjandusest(Betti Alver); osaline kaasam...
Juhan Smuul Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude tagala-ajalehe "Rahva Hääl" toimetuses, seal algas ka tema lähem tutvus oma kaasaegse eesti kirjanduse ja kirjanikega. Sõja järel tahtis ta realiseerida oma kauaaegset unistust ning astuda merekooli, kuid sinna teda ei võetud. Siis töötas ta lühemat aega Sirbi...
ehitusteaduskonnas, 18. augustil aastal 1941 viidi siis ta edasi Punaarmeese ja viidi merepidi Tallinnast Leningradi. Ta tuli Eesti tagasi 1944. aastal. Ots lõpetas aastal 1951. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Tiit Kuusiku lauluklassi. Georg valiti Eesti NSV saadikuks NSV Liidu 9. Ülemnõukogu kooseisus (1974-1979). Georg ots alustas laulmist Aleksanderi Arderi abil Nõukogude tagalas Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti NSV Riiklikud Kunstiansablid Punaarmee rindeüksuste ja tagala teenindamiseks. 1994. aastal alustas Georg õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus oli tema õpetaja Tiit Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Estonia ooperiteatris. Esimene Georg Otsa etteaste ooperisolistina oli väike osa ooperist ,,Jevgeni Onegin" (1944). Temast sai Estonia ooperiteatri hinnatuim solist ja ta laulis Estonia laval alates aastast 1951 kuni oma surmani. Otsa kutsuti tavaliselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle Nõukogude Liidu ja
sündmused: II maailmasõda, baaside ajastu (Vene vägede sissetoomine), ENSV loomine, küüditamine (1941, 1949, umbes 30000 inimest), Saksa (1941 -1944) ja Nõukogude (1940 1941; 1944 - 1991) okupatsioonid, pommitamised, pagulusse suundumine (1943/1944 ligi 70000 inimest, lahkus 2/3 haritlastest), kirjandus: pagulus kirjandus (piiri taga kirjutatud, enamik teoseid anti välja välismaal ja sealsetes kirjastustes, ilmus rohkem teoseid), tagala kirjandus (sõdivate riikide rahulikus piirkonnas kirjutatud, NSVL tagalas loodi kunstiansambleid ning anti välja raamatuid), Eesti kirjandus (Eestis kirjutatud, kaasaminek ideoloogiaga ja korraga, kirjutama pidi seda, mida kord tahtis, kes ei teinud visati Liidust välja (Friedebert Tuglas), trükiti nende teoseid, kes olid Eesti Kirjanike Liidu liige, paljud ei jätkanud kirjutamist, kirjandus muudeti riikliku propaganda vahendiks, suured tiraazid,
Kuidas lahendada arengumaade toiduprobleeme? Nälg on maailmas üheks suurimaks probleemiks. Viimaste aastakümnete jooksul on võetud kasutusele meetodeid, mille abil saab toitu küll rohkem toota, kuid näljahäda pole paljudes riikides siiski suudetud kaotada. Peamised toiduprobleemid on arengumaades, näiteks Lõuna-Aasias, Aafrikas ja Andide piirkonna riikides. Nende põhjustajateks on vaesus, suur rahvaarv, halvad loodusolud, sõjad ja haritava maa puudus. Kuidas lahendada arengumaade toiduprobleeme? 20. sajandil ei saavuta rahata mitte keegi enam midagi. Ka peamised toiduprobleemid on tingitud vaesusest. Seega üks peamisi abinõusid oleks arengumaade toetamine raha, arstiabi või toiduainetega. Seda enam, et arenenud riikides on probleeme ületootmisega. Lisaks on maailma kaubandussüsteem kujundatud arenenud riikide poolt nii, et vaestel arengumaadel tekib probleeme oma elanikkonna toitmisega kõrgete hindade pär...
See ei põhjustanud venelastele mingeid vaevusi, sest välitemperatuur oli nii madal, et kemikaal külmus ega aurustunud. 1915. aasta aprillis oli sakslaste käsutuses juba suur kogus väga surmava toimega kloori. See põhjustas lämbumissurma kopsudesse koguneva vedeliku ülehulga tõttu. 22. aprillil Ypres'i lähedal hakkas sakslaste poolt prantslaste kaevikute suunas hõljuma hallikasroheline pilv, millele järgnes äge tulistamine suurtükkidest ning varsti põgenesid tuhanded laskurid tagala poole, kõrist kramplikult kinni hoides, köhides, vaarudes ja näost siniseks muutudes. Tunni ajaga oli rinne maha jäetud ja Ypres'i kaitsesse tekkinud rohkem kui seitsme kilomeetri laiune auk. Osa gaasist jõudis kanadalaste positsioonideni, kuid nende kaitse jäi püsima ja varsti leiti ka abiväed, kes tõkestasid Saksa jalaväelaste edasiliikumise. Järgmisel päeval otsisid liitlased palavikuliselt vastumeetmeid. Üsna ruttu
Kaitseliidus. Kaitsevägi on ülesehitatud reservarmee põhimõttel, riigi kaitsejõudude põhiosa moodustavad reservis olevad üksused Funktsionaalsusest ja võimekusest lähtuvalt jaguneb kaitsevägi: üldotstarbelisteks üksusteks (reageerimisüksused ja põhijõud) - üldotstarbelised üksused on mõeldud sõjaliste ülesannete täitmiseks ülesannete kogu spektri ulatuses ning territoriaalkaitseüksusteks (maakaitseüksused) - peamisteks ülesanneteks on tagala julgestamine, vastuvõtva riigi toetuse korraldamine ja kaitseväe mobilisatsiooni toetamine Kaitsevägi koosneb: Maaväest Õhuväest Mereväest MAAVÄGI Maavägi koosneb: Maaväestaap 4 jalaväe väljaõppekeskust (Kuperjanovi, Pärnu, Viru, Vahipataljon) lahingutoetusüksuste väljaõppe keskus Tapal (suurtükiväegrupp, õhutõrjedivisjon, pioneeripataljon, tagalakeskus, KV keskpolügoon) Üksik-sidepataljon ja
Kas Eesti oleks võinud Vabadausvõitluse võita? Ma arvan, et Eesti oleks võinud võita sõja, kui selleajane Eesti oleks olnud Eesti kõige otsemas tähenduses - oleks onud ühtne üks riik. Paraku aga esines sel ajal probleeme, mis näisid väiksed, kuid mõjutasid oluliselt riigi ühtsust ja seeõttu ka riigi saatust. Arvan , et riigi ühtsus on siiski mõjutatav ja elanikest endist sõltuv põhjus, seda tõestab juba seegi, et nüüdseks on Eesti ühtsem ja seeõttu vältinud ka hulgaliselt probleeme ja rahva abiga teinud palju õigeid otsuseid. Eesti võite ja kaotusi oleks kindlasti tasakaalustanud ka rohke ja aktiivsem väljaõpe, mis paraku jäi sel ajajärgul liialt kesiseks. Võrreldes taas nüüdse Eestiga, siis meie elu on hetkel rahulikum, seda kindlasti tänu selllele, et me oleme garanteerinud endale tagala- igal aastal saavad tuhanded Eesti noormehed...
valitsenud Eesti talupoegade üle. Saksa armee ja politsei teenistusse astusid paljud eestlased vabatahtlikult, et ära hoida Punaarmee uut pealetung. Tänu eestlastest vabatahtlikele vallutasid sakslased 28. augustil 1941. aastal punaarmee käest Tallinna. Kuigi Saksamaa Eesti iseseisvust ei tunnistanud oli Saksa okupatsioon tunduvalt leebem kui Nõukogude oma. Tegutseda sai metsavendade üksusel põhinev Omakaitse, mis hoidis tagala puhta kommunistlikest partisanidest. Algselt ei pooldanud sakslased suuremate eestlastest koosnevate relvaüksuste loomist aga kui idarindel oli rohkem mehi vaja kuulutati välja sundmobilatsioon. 1944 aastal murdis punaarmee läbi Leningradi blokaadist, mis sundis rahvuslikul vastupanuliikumisel kurssi muutma. Rahvast kutsuti kaasa liituma Saksa armeega, et ära hoida järjekordne Nõukogude okupatsioon. Eestlaste kahjuks langes sõjast
kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia. Saksamaale jäid Poola lääneosa ja Leedu. Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks. · Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. · Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimalus andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud. Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud
08.1939 – NSV Liit ja Saksamaa sõlmisid üksteisega mittekallaletungilepingu. Selle lepingu üks salapunkt oli Euroopa jagamine, millega siis NSV Liit sai endale Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ja Bessaraabia. Saksamaa sai ülejäänud Poola ja Leedu. *Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata, kuid lootis et nad ei sekku. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. *Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimaluse andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud. Müncheni kokkulepe – Hitler nõudis Tšehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist; selle
Paljud ei toibunudki sõjakoledustest. Varisesid Austria-ungari, Venemaa, Saksamaa. Algas USA esiletõus. Riigid hakkasid sekkuma kodanike ellu tuues kaasa demokraatia kriisi . 2. kuidas muutis USA sõttaastumine maailmasõja käiku ? Saksa väejuhatus mõistis, et enam ei saa passiivselt oodata Antandi kokkuvarisemist, vaid Saksamaa peab pma vaenlased purustama enne, kui nende uus liitlane täies võimsuses vaenuväljadele ilmub. 3.saksamaa lüüasaamine armee või tagala nõrkus? Mõlema. Armee, sest sõdurid olid kurnatud, neid jäi järjest vähemaks ja neil puudus võitlusvaim. Tagala, sest polnud kuskilt võtta uusi sõdureid juurde ja polnud korralikku sõjavarustust, näiteks tankid puudusid. VI 1. miks puhkes Venemaal kodusõda? Paljud Venemaa piirkonnad keeldusid Pertogradi uusi kommunistlikke võimumehi tunnustamast. Esialgu suutsid enamlased vastuhakud maha suruda, kuid 1918.a kevadel puhkes uus kodusõda
pidepunkt millele toetuda, et hoida kontakti maailmaga väljaspool rinnet ja sõjaväebaase. Kokkuvõte: Tegevus toimub Esimese maailmasõja-aegsel Prantsusmaal. Peategelane, Paul astub enne viimase klassi lõppu õpetaja utsitusel samuti sõtta kodumaa kaitseks. Koos temaga läheb sõtta pooled tema klassi poisid. Nad on kogenematud, kuid õpivad kiiresti. Rünnaku ajal ajendab neid peamiselt hirm, kui kui see oli edukas, ollakse endaga rahul. Neid sõidutatakse edasi tagasi rinde ning tagala vahet. Baasides olles aeg venib ja kõik on üldjuhul rahuik. Neil kujunevad välja kombed, mis kodus olles oleks teiste jaoks vastuvõetamatud, kuid sõjas praktilised. Paul veetis oma aega peamiselt ühes kindlas sõpruskonnas, kellest paljud sõja käigus hukkusid või said raskelt haavata. Iga kaotus, mida sõpruskond kandis muutis meeleolu süngemaks. Kui Paul vahepeal puhkusele võis sõita, tundis ta et tal ei ole seal enam kohta. Ta ei
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA ERICH MARIA REMARQUE 1. AUTOR, TEOS - Erich Maria Remarque, „Läänerindel muutuseta” 2. TEGEVUSAEG- I Maailmasõja ajal. (1914-1918), Prantsusmaal. 3. TEGEVUSPAIGAD- Tegevuspaiku oli palju. Põhiline sõjaline tegevus toimus: Kaevikutes, mürsulehtrites ja eesliinil. Eesliin oli sõjas kõige ohtlikum piirkond. Teised tegevuspaigad: Tagala- Ehk köögitoimkond, seal valmistati toitu rindele viimiseks. Sealt sai ka esmaabi. Mahajäetud vabriku hoone ja armetu kolka asula- seal said poisid peavarju. Autori kirjeldusest sain aru, et enamus kohtadest oli üle pommitatud. Kõik oli hästi räbal ja must, mahajäetud. Poiste magamiskohad olid külmad ning kõvad. Kalmistu oli ka üks jube koht aga poistele elupäästev. Poisid peitsid end laipade varju. Kõik oli verine ja surnud said veelkord surma. Laibad olid kõik laiali ja tükkideks. 4. ÜLEVAADE SÜNDMUSTIKUST- Julm ja m...
Rahvatarkus ütleb, et sogasest veest on hea kala püüda. Miks see siis nii on? Mille poolest ona parem tegutseda sogases kui kristallselges vees? Eestlased on alati olnud kavalad ära kasutama segaseid olukordi enda kasuks, olgu see siis muistsel ajal või tänapäeval. 28. juuli 1914 algas Esimene maailmasõda. Meie regioonil oli alanud sõjas Venemaale relvajõudude ettevalmistamise tähtsus - Eesti territooriumist sai Vene põhjarinde tagala. Ka enne sõda oldi Eestisse rajatud mitu olulist sõjaobjekti. Suvel algas vägede ja varustuse sõjaks kogumine, Vene armeesse võeti üle 100 000 eestlase. Eestlased tahtsid rahulikult oma lombis istuda ja vaadata turvaliselt pealt, kuidas suured sõdivad, kuid eestlasi sunniti liituma punaarmeega. Paljud sõdurid ei näinud enam kunagi oma kodu. Enamlased, siin võimule pürgivad venelased-võõrliik meie tiigis-alustasid rahvuslike juhtide ja sõjaväelaste tagakiusamist
Jutuke Kõige lõpp on alles algus V arjudeis näod kattunud mure halliga, kastene muru hauaküngaste leinavas udus sünge varjualune inimese elukihkavale hingele, ainus tagala neetuile, kes eales rahus puhkavate sekka kuuluda ei saa. Iga vaikne sekund, saadetud tuule ulguvast kajast, neelab nähtamatu pisara meespõlve soost: armsama lahkumine on valu, piinav rebend südames, mida kogu elu endaga kanda. Kuid inimeste tunded, ka kibedamad neist, on privileegia, surelikkuse magusaim toon. Üksikud klaverinoodid lõhestamas hommiku kiretut tervitust, kajas Hallitiivaliste kodas hüvastijätt mineviku lembusega
millega NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne- Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina. Saksamaale jäid Poola lääneosa ja Leedu. Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks. · Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. · Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimalus andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud. Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud
suure osa oma vaenlase laevastikust. Jaapan soovis laiendada oma valdusi Vaikse ookeani maavaradest rikastes piirkondades. Stalingradi lahing(21.08.1942- 2.02.1943) Hitleri püüe vallutada ära Nõugogudeliidu pealinn Moskva kukkus läbi ning siis otsustas hitler edasi tungida lõunast ja ära lõigata Punaarmee Bakuu naftavarudest.Edasi tungides jäi ette Stalinkraad. Saksa armee oli peaaegu Stalingraadi vallutamas kui Punaarmee suutis linnas oleval armeel ära lõidata tagala. Sakslastel oli võimalus piiramisrõngast vabaneda kuid Hitler ei lubanud seda teha ja lootis ikka, et suudab edasi tungida. Punaarmee suutis 10-26 jaanuaril jagada niigi ümberpiiratud Saksa armee kahte ossa. Sakslased suutsid nimodi veel vastu pidada veebruari alguseni. Stalingraadi lahing oli suur läbikukkumine Saksamaa jaoks ning tõi pöörde II maailmasõjas Sakslaste ida rindel. Leningradi blokaad(8.09.1941-27.01.1944) Leningraadi blokaad algas 8 septembril 1941 aastal
mille suurus jäi täpselt määratlemata. 6)Eestlased I maailmasõjas- Suvel 1914 algasid Eestimaa ja Liivimaa kubermangus mobilisatsioonid. Hinnanguliselt võeti maailmasõja kestel Vene armeesse üle 100 000 eestlase, kellest umbkaudu kümnendik sõjas hukkus. Eesti ala jäi sõjategevusest kuni 1917. a sügiseni puutumata. Küll saabus juba 1915 Eestisse hulgaliselt sõjapõgenikke Lätist, mis oli saanud rindepiirkonnaks. Eesti territooriumist sai edaspidi Vene põhjarinde tagala, kuhu oli 1917. a alguseks koondatud üle 100 000 Vene sõjaväelase. 7)Tehnilised saavutused, nende roll sõjas-Eestlased tahtsid sõtta minna,said hullusti lüüa,halvendas majandusliku olukorda,toitu vähenes, 8)Ühiskondlikud muutused:naiste roll, „kadunud põlvkond“-Naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus, Lühikesed seelikud ja poisipea,tehastes kasutati massiliste naiste ja noorukite tööjõudu,NAISTE iseseisvumine.
Front – kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi vahel Soe front – soojem liigub külmemale peale Külm front – külmem liigub soojemale alla (äike, sademed) Tsüklon – ulatuslik madalrõhuala Eesosa (Atlandi poolt tuleval on selleks ida pool → NB vaata noolte liikumise suunda) – kagu- ja lõunatuuled, toovad sooja õhku. Idapoolses osas soe ilm. Tagala – loode ja põhjatuuled, ilm külm Lõunaosa – alguses soe front, pärast külm front tungib alla. Sademete teke Põhjaosa – fronte pole, sademed puuduvad (kõik on juba ära sadanud) Temperatuur suhteliselt madal, sademeid esineb rohkesti; Talvel pehme ilm, suvel jahe ja vihmane. Antitsüklon – ulatuslik kõrgrõhuala Talvel käre pakane; suvel kuum ja kuiv ilm. Sademeid ei esine.
Juhan Smuul 1954. aastani Johannes Schmuul Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. J.Smuuli sünnitalu Koguval. Aastast 2007 asub seal Muhu Muuseum Elukäik Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. 1941 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude tagala-ajalehe "Rahva Hääl" toimetuses, seal algas ka tema lähem tutvus oma kaasaegse eesti kirjanduse ja kirjanikega. Unistus Sõja järel tahtis ta realiseeri...
sõjaväebaase. Kokkuvõte: Tegevus toimub Esimese maailmasõja-aegsel Prantsusmaal. Peategelane, Paul astub enne viimase klassi lõppu õpetaja utsitusel samuti sõtta kodumaa kaitseks. Koos temaga läheb sõtta pooled tema klassi poisid. Nad on kogenematud, kuid õpivad kiiresti. Rünnaku ajal ajendab neid peamiselt hirm, kui kui see oli edukas, ollakse endaga rahul. Neid sõidutatakse edasi tagasi rinde ning tagala vahet. Baasides olles aeg venib ja kõik on üldjuhul rahuik. Neil kujunevad välja kombed, mis kodus olles oleks teiste jaoks vastuvõetamatud, kuid sõjas praktilised. Paul veetis oma aega peamiselt ühes kindlas sõpruskonnas, kellest paljud sõja käigus hukkusid või said raskelt haavata. Iga kaotus, mida sõpruskond kandis muutis meeleolu süngemaks. Kui Paul vahepeal puhkusele võis sõita, tundis ta et tal ei ole seal enam kohta. Ta ei osanud kuidagi käituda
a.? Millest oli sellise erineva suhtumise tekkimine tingitud? Algul arvasid eestlased, et Saksa väed tulid neid päästma NSVL võimu alt, aga hiljem nad said aru, et Saksamaa ja NSVL okupatsioonil pole suurt vahet ikkagi. 13. Miks tähistatakse igal aastal 14. juunit kui leinapäeva? Sest siis toimus massiküüditamine. 14. Mis põhjuse tõi küüditamiseks NSVL ja mis näitab, et see ettekääne oli mitte tõsiseltvõetav? Puhastada Saksa ja NSVLi sõja puhuks tagala Nõukogudevastasest elemendist; enamus küüditatud oli naised ja lapsed, sealhulgas vanurid, rasedad ja imikud. 15. Nimeta kolme riigi armeed, mille koosseisus võitlesid eestlased 1941-1945. a. 22. territoriaalne laskurkorpus, 8. eesti laskurkorpus, Eesti SS-leegion 16. Mis riigi armees sõdisid leegionärid? Saksamaa 17. Mis riigi armees sõdisid soomepoisid? Soome 18. Mis riigi armees sõdisid korpusemehed? NSVL 19
Kemmerich on raskelt vigastatud. Ta küll üritab vigastatut lohutada, kuigi ta teab, et sõber sureb. Teine klassikaaslane Müller ilmub ka palatisse. Müller tahab saada vigastatu saapaid endale. Kui ta sõber ära suri, siis Müller saigi ta saapad endale. Koolipoistel polnud mingeid elukogemusi ega ka sõjalist väjaõpet, oli vaid koolitarkus, millest rindel loomulikult ei piisanud. Nende päevad kulgesid sõites rinde ja tagala vahet. Sõda muutis noorte väärtushinnanguid. Nad väärtustasid rohkem enda elu ja sõpru. Sõprus oli see, mis hoidis Kat ´i (Pauli parim sõber) ja Pauli ning teisi klassikaaslasi koos ja elus. Kõik see, mis senini oli neile tundunud tähtis, muutus sõjaga tähtsusetuks. Kui Paul vahepeal puhkusele võis sõita, tundis ta, et tal ei ole enam peale sõdimise mingit eesmärki. Kui Paul oma kodu uksest sisse astub, näeb ta trepi peal oma õde
Hoolekandevalitsused Sisekaitseüksused Olulisemad kubermanguasutused: Tervishoiuosakond Vanglate inspektsioon Kindlustusasjade nõukogu Ehitusosakond Statistikakomitee Veterinaarinspektor Väeteenistuskomisjon Talurahvaasjade komisjon Kubermanguvalitsus 1783-1917 Eestimaa/Liivimaa kuberner 1783-1917 Eesti-, Liivi-, ja Kuramaa kindralkuberner 1783-1876 Siseministeerium 1801-1917 KEISER Impeeriumi sõjad Eesti oli vahetu tagala Napoleoni sõdade ajal ja sõja ajal oli olukord erakorraline (koormised, kaitse tugevdamine jne) Briti sõjalaevad Eesti vetes 19.saj esimesel kümnendil Püüti kohalikke talupoegi väkke värvata Baltisakslased impeeriumi teenistuses Talurahva omavalitsus Esimesed seadused Valgustusideede levik ja inimõigustele tähelepanu pööramine Talupoegade olukorrale pidid tähelepanu pöörama nii keskvalitsus kui ka kohalik
Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkumine.7.dets ründas Jaapan USA mereväebaasi.(J võit)19 nov.1942 Punaarmee piiras sisse Saksamaa 6.armee.2.veeb.1943 Sakslased kapituleeruvad.Sakslased said lüüa ka Aafrikas need hoobid oli tugevad ja Sm ei toibunudki enam.6.juuni.1944 maabusid lääneriikide sõjajõud P-Prm Normandias.Sm ei suutnud nende vastu ja suve lõpuks varises Sm kokku.Totaalne sõda:Kõike hõlmav.kõikide sõtta astunud riikide kodanikud pidid sõjas osalema.kadus rinde ja tagala vahe.pommitati edu saavutamiseks tsiviilhooneid.Okupeeriti riike.Nendesse riikidesse pandi valitsema nukuvalitsus-võõra võimuga koostöötavad tegelased-kolloborandid.Võideldi võõraste ideede eest.Naised pandi meeste asemel tööle.Holokaust:Saksamaa kasutas endale võidetud territooriumitel tihti terrorit.Enamiks sõjavange surid nälga või haigustesse.Vange kasutati ka orjatööl tööstusettevõtetes.Eriti jõhkralt käitusid sakslased Juutidega:massimõrvad, getodesse sulgemine.21
astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks. Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimalus andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud. Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust, kuna vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid.
Samal ajal ka ressursse säästval viisil, et kogu tegevus mööduks kasulikult tegutsedes. Sõna logistika päritolu kohta on olnud palju vaidlusi - kust ja kellelt see täpsemalt tuleneb. Näitena võib tuua selle, et kreekakeelse sõna all logisticos mõistsid vanad kreeklased mõtlemist, arvutamist ning otstarbekust. Rooma riigis tähendas see aga toodete jaotust. Termin logistika hakkas kajastuma 9. ning 10. sajandil sõjanduses - tagala, vägede varustamine, paigutamine ning majutamine. Sõna leiti kirjalikest tekstidest 1138. aastast. (1) Logistika valdkonna areng üleüldse on väga pikk ja arenenud protsess. Algul enne 50. aastaid olid varustus, transport ning turustamine üksteisest täiesti eraldatud tegevused. (1) Alustuseks keskenduti vaid tootmisele, mis toimus 50. - 60. aastatel. Tähelepanu pöörati pigem põhiliselt transpordile ning laomajandusele. Alates 60. Aastatest kerkis aga esile ettevõtte sisene koostöö
aastal eesti keelde Anton Hansen-Tammsaare. 2003. aastal kirjastus Varrak üllitas Anna Dostojevskaja (18461918) mälestused kirjanikust. Nende autor oli kirjaniku teine naine, tema laste ema, lähim kaastööline ja tagatipuks ka mänedzher, selle sõna tänapäevases mõistes. Anna Dostojevskaja, kes oli oma mehest 25 aastat noorem, pühendas terve elu sellele, et luua kirjanikule võimalused loometööks, kaitsta teda tüütu välisilma eest, tagada perekonnas kindel tagala. Tema memuaaridest koorub välja armastuslugu, mis ei lõppenud abikaasa surmaga, vaid kestis veel 27 aastat, mille truu naine pühendas kirjaniku käsikirjalise pärandi korrastamisele ja materjalide kogumisele tema kohta. Teose ajaline taust: Ajastu probleemid on antud teost mõjutanud kohe päris kindlasti. Raamat räägib selleaegsest vangla elust, mille eest inimesi kinni pandi ja kuidas neid karistati. Kuidas inimesi saadeti asumisele ja sunnitööle, lisaks olid veel füüsilised
· (rünnati) Sakalas rüüstati eestlaste vanema Lembitu linnus · Lembitu ja teised vanemad vangistati, kuid vabastati peale ristumist · Ristisõdijad said suuri abivägesid · Eestlased lootsid abijõude saada Novgorodist ja Pihkvast (abiväge ei tulnud) · 21. september on madisepäev 1217 a. · Madisepäeval, 21 september 1217 said eestlased rängalt lüüa. Langes Lembitu ja vastaspoolel Kaupo · Oma tagala kindlustusega sõlmis piiskop Albert Taani kuningas Valdemar II liidu 1218 a. · Taanlased ehitasid toompeale tugeva linnuse, oli tugev tugipunkt eestis · Legend Taani linn Tallinn Lõppjärk 1222 1227 · Eestlased tahtsid uuendada liitu venelastega · Abi ei saabunud · Kogu Mandri Eesti vallutatu ristisõdijate poolt · Kõige kauem pidas vastu Saaremaa. Vallutati tormijooksuga üle mere jää Muhumaale
Kogu tegevus leiab aset Esimese maailmasõja-aegsel Prantsusmaal. . Tegelased on sakslased. Peategelane Paul astub enne viimase klassi lõppu õpetaja utsitusel samuti sõjaväkke, sõtta, kodumaa kaitseks. Koos temaga lähevad sõtta pooled tema klassivennad. Nad on kogenematud, kuid õnneks õpivad kiiresti. Rünnaku ajal vaevab neid peamiselt hirm, kui kui see oli edukas, ollakse endaga rahul. Neid sõidutatakse edasi tagasi rinde ning tagala vahet ja baasides olles venib aeg ja kõik on üldjuhul rahulik. Poistel kujunevad välja omad kombed, mis kodus olles oleks teiste jaoks vastuvõetamatud, kuid mis on sõjas praktilised. Paul veetis oma aega peamiselt ühes kindlas sõpruskonnas, kellest paljud selle sõja käigus hukkusid või raskelt haavata said. Iga kaotus, mida sõpruskond läbi elama pidi, muutis poiste meeleolum üha süngemaks. Kui Paul vahepeal puhkusele võis sõita, tundis ta et tal ei ole seal enam kohta
või üldse mitte, peale piima ei lõhustatakse loomseid rakke siis. b) Sapp aktiveerib kõhunäärme lipaasi lipiide lõhustav ensüüm c) Sapp tänu sisalduvatele HCO3-ioonidele (vesinikkarbonaatioonidele) aitab neutraliseerida happelist peensoolesisaldist d) stimuleerib soole motoorikat 2) Glükogeeni deponeerimine glükogeen tekib maksas glükoosist, see on glükoosi talletamise tagala. Glükogeen saab vajadusel uuesti glükoosiks smutuuda energia saamiseks. Glükogeeni varyd maksas 200-300 gr öö jooksul kasutatakse ära, hommikul otsas. (TULEB KINDLASTI HOMMIKUL SÜÜA) 3) Glükoneogenees - süsivesikute (glükoosi) teke aminohapetest glütseroolist, pürovaadist (viinamarihape) ja laktaadist (piimhape). Võimalus sünteesida glükoosi teistest organismis olevatest ainetest.
Virtsu Kool Oskar Luts Referaat 2011 1 Sisukord 2 1. ELULUGU Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal, mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Ta oli peres esimene laps. Tema vend Arnold, kes sündis 1893. aastal suri vaid kolmeaastasena. Noorim vend Theodor, sündis 1896, jäädvustas end eesti kultuurilukku filmioperaatori ja lavastajana ning mõnede allikate kohaselt ka tantsuõpetajana. Kirjaniku isa Hindrik Luts abiellus 1886. aastal Posti talu noorima tütre Leena Jobsoga. Ta astus Palamuse kihelkonnakooli 1895. 1889 aastal läks ta Tartu Reaalkooli, kus ilmus kirjanduslik huvisuundi. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis apteekriks .Ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja s...
aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide juhtide kohtumisi Eesti Esimeses Maailmasõjas · Tallinnast sai Venemaa Läänemere sõjalaevastiku tegevusbaas, kuhu rajati sadam ja sõjalaevatehased · Hinnanguliselt võeti maailmasõja kestel Vene armeesse üle 100 000 eestlase, kellest umbkaudu kümnendik sõjas hukkus · Eesti territooriumist sai edaspidi Vene põhjarinde tagala, kuhu oli 1917. a. alguseks koondatud üle 100 000 Vene sõjaväelase · Pärast Vene veebruarirevolutsiooni 1917. a. asusid eesti rahvuslikud poliitikud Vene Ajutiselt Valitsuselt taotlema autonoomiat. 30. märtsil kinnitaski see määruse, millega eestlastega asustatud ala liideti ühtseks autonoomseks Eestimaa rahvuskubermanguks eesotsas kubermangukomissariga · Sügisel 1917 jõudis sõjategevus Eestisse
AASTAARVUD 2.02.1920-kirjutati alla Tartu rahu 1920-kuulutati välja EV 1920-anti välja Eesti esimene põhiseadus, mille järgi teostas seadusandliku võimu 1kojaline parlament, täidesaatvat võimu valitsus, mille tegevust juhtis riigivanem. Presidendi ametikohta ei loodud 1920-püüti luua Balti Liitu(Soome, Poola, Eesti, Läti, Leedu vaheline leping, milles alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral) 1923-kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930a. algul-rahvusvaheline olukord teravnes, Venemaa ja Saksamaa muutusid sõjakamaks, Rahvasteliit ja demokraatlikud riigid ei suutnud lahendada rahvusvahelisi probleeme okt.1933-rahvahääletusel kiideti heaks põhiseaduse parandused, mille koostasid vabadussõjalised 12.03.1934-Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid sõja väelise riigiöörde 1934-1940-vaikiv ajastu, autoritaarne Eesti 1937-uus põhiseadus, millega loodi presidendi ametikoht 1938-Päts valiti presi...
ründaja tohib rünnata seda palli? Tohib küll Kui libero asetseb eesliinis ja söödab ülaltsööduga eesliinis olevale ründajale, kas ründaja võib rünnata palli? Ei tohi, kui ründaja sooritab rünnaku võrgu ülemisest servast kõrgemal olevale pallile. Kui pall asetseb alla poole võrgu ülemist äärt, võib ründaja sooritada jalad maas löögi(söödu) vms tegevuse. Mis on julgestamine? Julgestamine tähendab kaaslase tegevuse toetamist, tagala kindlustamist igasuguse tegevuse juures, kaaslase ebatäpse tegevuse korral palli edasimängimist. Võrkpallimängus on vajalik ründaja ja sulustaja julgestamine. Ründaja julgestamine tähendab blokist tagasi tulnud palli edasimängimist. Bloki julgestamine on bloki taha suunatud hani või pettelöögi mängimine. Millised on enamlevinud vead sulustamisel? Tehnika: Käte vale asend (sõrmed lõdvad, liiga koos; käed teineteisest liiga kaugel; käed
(Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. · Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks. · Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata, kuid lootis et nad ei sekku. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. · Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimaluse andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud. · Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud
aastal alustas Irdi eestvedamisel tööd Vanemuise stuudio (ENSV Teatriühingu Lavakunsti Stuudio) Tartu vaatajaskonnaga paremate suhete loomise eesmärgil alustas Ird vestlusringe vaatajatega, mis leidsid aset pärast esietendusi. Sellest tsensuurivabast mõttevahetusest arenes 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate alguses välja oluline suhtlussild Tartu üliõpilaskonna ja teatri vahel. Teatriuuendus 60ndate lõpus ja 70ndatel sai Irdi toetusel "Vanemuisest" teatriuuenduse keskus ja tagala. Ta toetas noore põlvkonna lavastajate pealekasvu, seisis toona radikaalsena mõjunud etenduste ärakeelamisete vastu ja kasutas oma mõjuvõimu nii parteiorganisatsioonis, kui ka MoskvaLeningradi tunnustatud teatriteadlaste ja kriitikute seas, olenemata isiklike konfliktide tekkimisest. Vanemuisesse asuvad tegutsema teatriuuendajad Jaan Tooming, Evald Hermaküla, Kaarin Raid, Mati Unt jt. Olulisus Vanemuisele ja eesti teatriloole
5. Ülemaailmse majanduskriisi mõjud. 6. Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika äärmuslike ideoloogiate mõju. 7. Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist. Sõja algus: 1. 1939. a märtsis esitas Saksamaa nõuded Poolale (loovutada Danzig ´kaotada Poola koridor). 2. 23. Aug 1939 Sa. NSVL vaheline mittekallaletungileping (MRP) tagas Saksamaale kindla tagala. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteisest takistamata. MRP elluviimine: Poola jagamine. Talvsõda. NSV Liidu laienemine 1. MRP salajase protokolli järgi jagati Poola Sa. Ka NSVL vahel huvisfäärideks. 2. 28. Sept 1939 oli Poola vallutatud. 3. 28. Sept 1939 Sa. Ja NSVL piiri- ja sõpruselepngu, millel oli ka salajane lisaprotokoll, mille järgi läks Leedu NSVLi huvisfääri. Poola piir nihkus ida
Negatiivne: palju suremisi, kriisid, suured riikideprobleemid, riik sekkus kodanike ellu. 31. Kuidas muutis USA sõtta astumine I maailmasõja käiku? Põhjendage vastust! Ameerika väed oli üsnagi väiksed ja polnud piisavat väljaõpet saanud ning nende saatmine Euroopasse võttis omajagu aega. Saksamaa nägi siiski USAs suurt ohtu. Arvan, et see midagi erilist ei muutnud, kuna Saksamaa jätkas pealetunge. 32. Kas Saksamaa lüüsaamine tulenes armee või tagala nõrkusest? Põhjendage oma seisukohta näidetega. Arvan, et tuli armeest, kuna ta oli teinud suuri pealetunge ning kaotanud juba ligi 700 000 meest ning liikus aina edasi mõtlemata sellele, et ta nõrgas seisus on. 33. Mille lõpetas Pariisi rahukonverents ning kellega? I maailmasõja. 34. Kumb on laiem kas Versaillesi rahu või süsteem? Versailles' süsteem. 35. Millised Versaillesi rahulepingu punktid muutusid edasises poliitilises elus pingete allikaks
Peterburist suunati ta Pihkva välihaigla apteeki, sealt viidi detsembri lõpul üle Vilno (nüüdse Vilniuse) välihospidali apteeki. 1915. aasta jaanuarist augustini töötas Luts lahingutest ohustatud Varssavi haiglaapteegis, millele järgnesid evakueerimine Dvinski ja Vilnosse ning Vitebski. Vitebski väliapteegis oli Luts sõja lõpuni osakonnajuhatajaks. Ta ei viibinud küll lahingutules, kuid haiglate ja väliapteekide miljöö, sõja meeleheites lõtvunud ohvitserkonnaga tagala laastas mitmeti noormehe vaimu. Tervisehäirete tõttu süvenesid pessimistlikud eneseanalüüsid ja sünged meeleolud, mida mõneti leevendas vabal ajal kätte võetud raamat. Sõja rahutuid olusid trotsides proovis Luts jätkata ka loomingulist tegevust. Samal ajal tutvus Luts Holopovitsi politseipristavi tütre Valentina Krivitskajaga, kes töötas Vitebski raudteevalitsuses. Algab O. Lutsu vabakirjaniku elu... Juulis 1917 laulatati nad Vitebski Uspenski kirikus. Demobiliseerituna
Inglismaa ja Prantsusmaa loosid lõpuks ühise sõjaväe juhatuse. Väejuhatajaks sai Foch. Juulis hakkasid sakslased taanuduma (ga päev saabusid uued USA deviisid rindele). Sügisel oli Saksa armee veel sõitlusvõimeline, kuid tagaka hakkas lahgunema. Ludendorff palus 26. septembril vaherahukõnelusi, 7.-9. novebril levis üle Saksamaa revolutsioon ning keiser astus tagasi. 11. novebril kirjastati Compiegne'i metsas vaherahu. 6. Miks Saksamaa kaotas sõja? Kuna tema tagala hakkas lagunema. Saksamaal levis revolutsioon. Keiser astus tagasi. Isegi Saksa väejuhataja palus oma valitsuselt rahukõnelusi. 7. Nimed a) Schliefen tema plaan oli, et Saksamaa ründab Prantsusmaad Belgia kaudu b) Hindenburg sai pärast Gumbinneni lahingut idarinde juhiks Saksa armees; hävitab tannenbergi lahingus Vene armee c) Ludendorff Saksa vägede ülemjuhataja; palus oma valitsuselt, et hakatks pidama rahukõnelusi
Õigekeelsus ja õiguskeel (kordamine) KORRATA ON SOOVITAV RÜHMANA. Arutage 3-4 inimese rühmas ja leidke vastus 1. Mille poolest on norm õiguse ja keele mõistes erinev? • KEELES prevaleerivad normid – siin ja praegu kehtivad normid on tekkinud pika aja jooksul iseeneslikult – need räägitakse äärmisel vajadusel ASJALIKU ÜHISKONTEKSTI olukordade jaoks läbi – SÕNASTATUD KEELENORMING on suhteliselt piiratud ja direktiivne ainult seal, kus õigusakt seda nõuab (vt allpool) • ÕIGUSES prevaleerivad NORMINGUD – siin ja praegu kehtivad õigusnormid on – põhiseadusele kui riigi alusele tuginevad – SÕNASTATUD KOKKULEPED moraalinormi alusel läb 2. Kuidas kirjakeele sõnavaranorm kujuneb? Kirjakeele normf ikseeritakse, valikusoovitused muutuvad kohustuslikuks Ametlikus vm asjalikus suhtluses ja esindusrollis. Eesti kirjakeele normi (edaspid...
aastal hävituspataljonlasi ja Nõukogude aktiviste. Kuid kõik see ei muuda järeldust, et Suvesõjas osalenute võitlus oli võitlus Eesti eest. Metsavennad takistasid Nõukogude hävituspataljonidel põletamist ning purustamist ja hoidsid ära osa eesti meeste mobiliseerimise Punaarmeesse. Ning taastasid Eesti meeste maine ja eneseusalduse pärast 1940. aasta alistumist. Mõni päev pärast sõja algust alustasid sovetid Eestis oma tagala julgestamiseks ja "põletatud maa" taktika rakendamiseks nn hävituspataljonide loomist. Neisse kuulus arvatavalt 3000-5000 Eesti meest, kellest osa olid ideelised kommunistid. Augustis 1941 moodustati hävituspataljonidest Eesti kütipolk, mis hävis septembris Tallinna all peetud lahingutes, ning Narva kütipolk, mille riismed taandusid Venemaale. Põhja-Eestis õnnestus Nõukogude okupatsioonireziimil läbi viia sundmobilisatsioon ning viia Venemaale ligi 33 000 meest
Peteburi vajas ka vadjalaste nappi tööjõudu. 1920. aastate NSV Liidu rahvuspoliitika (põlismaistamine ehk korenizatsija) vadjalasi ei puudutanud. Mingisugust autonoomiat nad ei saanud, kirjakeelt neile ei loodud. 1926. aasta andmeil oli vadjalasi järel 705. Põllumajanduse kollektiviseerimisega seotud küüditamised (1929-1931) tabasid ka vadjalasi. II maailmasõja ajal oli vadjalaste asuala aastaid sõja tallermaa ja Saksa rinde tagala. Paul Ariste andmeil oli 1942. aastal alles veel 300-400 vadja keele oskajat. Sõja lõppfaasis evakueeriti koos ingerisoomlastega Soome ka osa vadjalasi ning anti pärast sõda NSV Liidule välja. 1959. aastal oli Leningradi oblasti Kingissepa rajoonis häid vadja keele oskajaid 35 ning need olid valdavalt vanema põlvkonna esindajad. 1989. aastaks oli H. Heinsoo andmetel järgi 62 vadjalast, vadja keelt oskasid neist umbes pooled. Alates 1990
Arbitaarsed sõnad - kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi, suur, elama, jooma, sööma Motiveeritud sõnad nimetamise aluseks seos mingi teise sõnaga või nähtusega: maanaine, maamees, metsloom, metslane, lumelinn, lumivalge. Sõnamoodustus tegeleb põhiliselt motiveeritud sõbade analüüsi ja kirjeldusega. Sõnamoodustuse analüütiline e staatiline aspekt kirjeldatakse keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne e dünaamiline aspekt jälgitakse tegelikku keelekasutust ja kirjeldatakse, kuidas sõnad sünnivad, kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Ühtlasi kirjeldatakse keeletarvitaja sõnamoodustuskompetentsi. Sõnamoodustuse liike: · Kompositsioon e sõnade liitmine sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja, päikesepaiste, taevaingel, põrgukoer · Derivatsioon e sõnade tuletamine sõnade moodustami...
On väga tähtis, et täiskasvanud teeksid perekonnas omavahel koostööd ja näitaksid välja vastastikust austust ja armastust. Perekonna suhted kui eeldused edukaks eluks Põhiteadmised ja kogemused tulevad alati perekonnast. Perekonna ülesandeks on oma liikmeid toetada ja õpetada. Perekond õpetab suhtlema. Inimene, kes oskab hästi suhelda on väga meeldiv ja tema seltskond nauditav. Perekond on kui tagala, kuhu inimene saab taanduda ning vajadusel ka abi leida. Kõige raskem ongi olukord, kui ei ole kuhu taanduda ega maanduda. Seetõttu valivad paljud lihtsa tee ja uputavad oma mured pudelisse. See ei ole lahendus! Kui aga üks liige hakkab kuritarvitama perekonna usaldust, siis see mõjub toetavale perele laastavalt ning võib lüüa laiali selle. Kannatajaks on peamiselt ikkagi see, kes kuritarvitas usaldust. Läbi ajaloo on perekond olnud staatuse sümbol
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
