Sõduriõpik (0)

KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL 
 
SÕDURI 
KÄSIRAAMAT 
 
Võru 2008
Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. 
 
 
Täname koostöö eest: 
Sidepataljoni 
LT VÕK  Tapa  VÕK-i 
Üksik- vahipataljoni 
Viru Üksik jalaväe-pataljoni 
 
 
 
 
Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: 
 
[email protected] 
 
EESSÕNA 
 
Hea Lugeja, 
 
Eesti  Vabariigi  ettevalmistus  sõjaliseks  kaitseks   toetub  
üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab  ajateenistus  
Eesti  kaitseväes  vähemalt  kaheksa  kuud.  Siis  õpitakse 
instruktorite  käe  all  sõduritarkusi,  mida  kogu  teenistuse 
jooksul  praktiseeritakse  ja  täiendatakse.  Kuid  inimene 
kipub   ikka  aeg  ajalt  asju   unustama   ning  ega  sõdurgi 
erand  ole.  Seega  annab  alljärgnev    “Sõduri  käsiraamat” 
võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle  korrata  ning 
vajalikul  hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel 
tähtsaks õlekõrreks osutuda. 
Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja 
nii  võiks  väita,  et  inimesel  ei  ole  lahinguväljale  enam 
asja. Tegelik sündmuste käik näitab aga, et siiani käivitab 
tehnilised  abivahendid  inimese  mõtte-  ja  lihasjõud. 
Tulirelvad  ei  ole  raalide  eest  taandunud,  üleüldisest 
tehisintellekti  võidukäigust rääkimata.  
Täna  ja  lähitulevikuski  on  määravaks  inimese  tahe  ning 
oskused.  Üheks  viimase  aja  põhioskuseks  on  määratust 
infohulgast  vajaliku  leidmine.  Emakeelse  Sõduri 
käsiraamatu  olemasolu  on  hädavajalik  sõduri  väljaõppe 
parema taseme tagamiseks.  
 
“Kordamine on  tarkuse  ema” 
 
Sõduriõpiku koostajad
SISUKORD 
 
Eessõna .......................................................................................... 2 
Sisukord ......................................................................................... 3 
1. 
ÜLDINE ........................................................................... 4 
1.1 
Riietus ..................................................................... 4 
1.2 
Relvastus ................................................................. 8 
1.3 
Transpordivahendid  ............................................... 13 
1.4 
Rahvusvaheline sõjaõigus ...................................... 21 
1.5 
Kehaliste  võimete kontrolltest ................................ 25 
2. 
VÄLIOSKUSED ............................................................ 31 
2.1 
Sõduri varustuse pakkimine ................................... 31 
2.2 
Kauguste määramine.............................................. 42 
2.3 
Moondamine  ......................................................... 50 
2.4 
Sihtmärkide osutamine ........................................... 59 
2.5 
Tulekaart  ............................................................... 66 
2.6 
Tuleliigid ja laskeasendid ....................................... 69 
2.7 
Granaatide kasutamine ........................................... 73 
2.8 
Imitatsioon - moona  kasutamine ............................... 78 
2.9 
Varjumine ja varjatud liikumine ............................. 87 
2.10 
Ettevalmistus lahinguks ......................................... 93 
2.11 
Sõduri liikumisviisid .............................................. 95 
2.12 
Paiknemine  .......................................................... 108 
2.13 
Käemärgid ........................................................... 116 
2.13 
Tingmärgid  
3. 
PIONEER  ..................................................................... 128 
3.1 
Tulepositsioon ..................................................... 128 
3.2 
M14, kaitselaeng 21 ............................................. 135 
4. 
KAITSEVAHENDID  ................................................... 143 
4.1 
TBK kaitsevahendid ............................................ 143 
5. 
SIDE ............................................................................ 154 
5.1 
Kuuldekoodid ...................................................... 154 
5.2 
Sidepidamisviisid (raadio-,  traat - ja alternatiivside 156 
5.3 
Raadioside  loomine ............................................. 159 
5.4 
Välitelefon, välikaabel ......................................... 161 
6. 
KAART JA SELLE KASUTAMINE ............................ 164 
7. 
HÜGIEEN JA ESMAABI ............................................. 177 
Kasutatud kirjandus .................................................................... 185 
 
3
1.   ÜLDINE 
1.1   RIIETUS 
Kasutatud Kaitseväe juhataja poolt kinnitatud “Eesti 
Kaitseväe Vormikandmise kord 02.07.2007” 
 
Kõik  komplektid  sisaldavad aluspükse, sokke, T-särki ja 
välivormi püksirihma. 
 
SUVISED  VÄLIVORMI KOMPLEKTID (1 – 3) 
Vormikomplekt nr 1 (pilt 1.1) 
Kantakse  teenistusülesannete  täitmisel  soojal  ajal. 
välivormi müts 
välivormi püksid 
poolsaapad 
Vormkomplekt nr 2 (pilt 1.2) 
Välivormi  baaskomplekt.  Lubatakse  kanda  kõigil 
juhtudel, mil on ette nähtud välivormi kandmine.  
välivormi müts 
välivormi  jakk  ja püksid 
        poolsaapad/talvekummikud 
 
   
 
 
 
4
Pilt 1.1 
Pilt 1.2 
Vormikomplekt nr 3 (pilt 1.3) 
Kantakse  jahedal  ajal,  mil  ei  ole  veel  vajalik  talvise 
välivormi  jope  kandmine. 
välivormi müts 
välivormi jakk ja püksid 
sooja  aluspesu  särk/ sviiter  
poolsaapad/talvekummikud 
sõrmkindad(vajadusel) 
 
TALVISED VÄLIVORMIKOMPLEKTID (4 – 7) 
Vormikomplekt nr 4 (pilt 1.4) 
Vormikomplekt  voodrita  talvise  välivormi  jopega. 
Kantakse jahedal ajal. 
välivormi müts 
välivormi jakk ja püksid 
sooja aluspesu särk/sviiter 
talvise välivormi jope soojendusvoodrita 
poolsaapad/talvekummikud 
sõrmkindad 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Pilt 1.4 
 
Pilt 1.3 
 
 
5
Vormikomplekt nr 5 (pilt 1.4) 
Vormikomplekt  voodriga  talvise  välivormi  jopega  ja 
suvise  välivormi  mütsiga.  Kantakse  varakevadel  või 
hilissügisel. 
välivormi müts; 
välivormi püksid; 
sooja aluspesu särk/sviiter 
talvise välivormi jope 
poolsaapad/talvekummikud 
sõrmkindad 
 
   
 
Pilt 1.5 
 
6
 
 
Vormikomplekt nr 6 (pilt 1.5) 
Talvine  välivormikomplekt  saabastega . 
talvise välivormi müts 
välivormi püksid 
sooja aluspesu särk/sviiter 
talvise välivormi jope 
poolsaapad/talvekummikud 
sõrmkindad/labakindad 
Vormikomplekt nr 7 (pilt 1.5) 
talvise välivormi müts 
talvise välivormi jope ja püksid 
sooja aluspesu särk/sviiter 
poolsaapad/talvekummikud 
sõrmkindad/labakindad 
 
 
 
 
 
 
7
1.2  RELVASTUS 
Valik  Eesti  kaitseväes  kasutusel   olevast   relvastusest.  
Andmed on võetud relvade õpikutest. 
 
PÜSTOL 
 
Püstol USP 
 
Pilt 1.6 
 
Relv  on lihtsa konstruktsiooniga, kuid kogenematul 
laskjal tuleb jälgida, et käsi ei jääks pärast  lasku  
tagasiliikuva  kelgu  ette. 
•  kaliiber 9 mm 
•   padrun  9 x 19 mm, salves 15 padrunit 
•  sihikuline  laskekaugus  50 m 
•  relva kaal koos laetud salvega 960 g 
•  relva pikkus 194 mm  
•  relva kõrgus 136 mm 
•  kuuli  algkiirus  350 m/s 
 
 
8
AUTOMAADID  
 
Automaat   Galil  AR 
Pilt 1.7 
Automaat AK-4 (G3) 
Pilt 1.8 
 
 
Galil AR 
AK-4 
kaliiber  
5,56 mm 
7,62 mm 
padrun  
5,56x45 mm 
7,62 X 51 mm 
salve maht 
35 padrunit 
20 padrunit 
Laadimata  relva 
3,95 kg 
4,4 kg 
mass    
relva pikkus  
979 mm 
1025 mm 
 
efektiivne 
500 m 
400 m 
laskekaugus 
 
9
KUULIPILDUJAD 
 
Kuulipilduja  MG 3 
Pilt 1.9 
Kuulipilduja KSP- 58 
 
 
Pilt 1.10 
 
 
MG-3 
KSP-58 (FN MAG) 
kaliiber  
7,62 mm 
7,62 mm 
padrun  
7,62x51 mm 
7,62x51 mm 
relva mass 
11,5 kg 
11,4 kg 
relva pikkus  
1225 mm 
1275 mm 
 
10
TANKITÕRJE - GRANAADIHEITJAD 
 
Tankitõrje - granaadiheitja Carl Gustav (CG) 
 
Pilt 1.11 
Tankitõrje-granaadiheitja M-69 
Pilt 1.12 
 
11
Tankitõrje-granaadiheitja B-300 
 
Pilt 1.13 
 
CG M-2 
M-69 
B-300 
kaliiber  
84 mm 
40 mm 
83 mm 
relva mass 
14 kg  
5,6 kg 
3,65 kg 
relva pikkus  
1130 mm 
910 mm  775 mm 
efektiivne laskekaugus   
 
mehaanilise  seisev 
200 m 
200 m 
200 m 
sihikuga  
sihtmärk 
liikuv 
150 m 
150 m 
150 m 
sihtmärk 
optilise 
seisev 
300 m 
300 m 
300 m 
sihikuga  
sihtmärk 
liikuv 
200 m 
200 m 
200 m 
sihtmärk 
Kumulatiivgranaadiga  m/66 
84-40A 
MK-1 
Läbistatav soomus  
400 mm 
180 mm  400 mm 
 
 
12
1.3  TRANSPORDIVAHENDID 
Valik Eesti Kaitseväes kasutusel olevatest transpordi-
vahenditest. 
 
ROOMIKAUTO BANDVAGN 206 
 
 
 
 
 
 
 
Pilt 1.14 
 
TEHNILISED ANDMED 
  Istekohtade arv 
esivagunis 1+5,  
tagavagunis 11 
Kütusepaakide kogumaht 
160 l 
Kütusekulu 
 
 
100 l/100 km 
Kütusepaakidega läbitav  distants  
 ~160 km 
Max kandevõime        esivagunis 600 kg,  
tagavagunis  1400  kg 
 
 
            sellest kasutusel max 200 kg 
Osa varustust on võimalik paigutadata ka tagavaguni 
katusele 
 
13
VEOAUTO  SAURER/BERNA 2DM 
 
Pilt 1.15 
 
TEHNILISED ANDMED 
   Istekohti  autos  
 
1+2 
  Kütusepaak   
 
160 l 
  Kütusekulu   
 
38 l/100 km 
  Paagitäiega läbitav distants  ~400 km 
  ( Diisel ) 
 
 
  Max kandevõime 
 
4500  kg 
 
 
14
MAASTIKUAUTO 131A MT 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Pilt 1.16 
 
 
TEHNILISED ANDMED 
 
Istekohti autos 
 
1+5 
Kütusepaak   
 
84 l 
Kütusekulu 
 
 
30 l/100 kg 
Paagitäiega läbitav distants  ~ 300 km 
( Bensiin  oktaanarvuga 97) 
Max kandevõime 
 
1580  kg 
 
15
MAASTIKUAUTO 211A 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Pilt 1.17 
 
TEHNILISED ANDMED 
Istekohtiautos   
 
1+19 
Kütusepaak   
 
84 l 
Kütusekulu 
 
 
32 l/100 km 
Paagitäiega läbitav distants  ~260 km 
(Bensiin oktaanarvuga 97) 
 
 
Max kandevõime 
 
2310 kg 
 
 
Varustuse saab paigutada istepinkide alla ja  eemaldatud  
istepinkide kohale. 
 
16
MAASTUR MB D250 GDD   
 
 
Pilt 2.18 
TEHNILISED ANDMED   
Istekohti autos 
 
1+3 
Kütusepaak   
 
98 L 
Kütusekulu 
 
 
12 L/100 km 
Paagitäiega läbitav distants  ~ 800 km 
(Diisel kütus) 
Max kandevõime 
 
515 kg 
 
17
VEOK  DAIMLER  BENZ  UNIMOG 1300 L 
 
 
Pilt 1.19 
TEHNILISED ANDMED   
Istekohti autos 
 
1+1 
Kütusepaak   
 
160 L 
Kütusekulu 
 
 
21 L/100 km 
Paagitäiega läbitav distants  ~ 750 km 
(Diisel kütus) 
Max kandevõime 
 
2250 kg 
 
18
SOOMUSTRANSPORTÖÖR  SISU XA 180 
EST 
 
 
Pilt 1.20 
TEHNILISED ANDMED   
Istekohti autos 
 
2+12 
Kütusepaak   
 
290 L 
Kütusekulu 
 
 
50 L/100 km 
Paagitäiega läbitav distants  ~ 550 km 
(Diisel kütus) 
Max kandevõime 
 
6500 kg 
 
19
VEOK MAN 4520 
 
 
Pilt 1.21 
TEHNILISED ANDMED   
Istekohti autos 
 
1+2 
Kütusepaak   
 
270 L 
Kütusekulu 
 
 
40 L/100 km 
Paagitäiega läbitav distants  ~ 650 km 
(Diisel kütus) 
Max kandevõime 
 
7400 kg 
 
 
 
20
1.4  RAHVUSVAHELINE 
SÕJAÕIGUS 
Rahvusvahelise  sõjaõiguse  järgimise  eesmärk  on 
tagada  tsiviilisikute  ja  objektide   puutumatus   ning 
komba-tantide  inimõigused  lahingus.  Koostamisel  on 
aluseks  võetud   Genfi -,  Haagi   konventsioon   ja 
lisaprotokollid. 
 
ÜLDISED REEGLID: 
•  võitle 
ainult  kombatantidega  (relvajõududesse 
kuuluvad  isikud  väljaarvatud  meditsiinipersonal  ja 
vaimulikud ) 
on 
võitlejad 
(lahingutegevusest 
osavõtjad)  neid  eristab   vormiriietus ,  äratuntav 
tunnusmärk või avalik relva kandmine; 
•  ründa 
ainult 
sõjalisi 
objekte 
(sõdurid, 
sõjaväeasutused,  transpordivahendid,  positsioonid  ja 
taktikaliselt olulised maastikuosad); 
•  säästa  tsiviilisikuid   ja- objekte (tsiviilisikud on  need, 
kes  ei  kuulu  relvajõudude  koosseisu.  Tsiviilobjektid 
on objektid, mida ei kasutata sõjalisel otstarbel); 
•  ära  tekita  suuremat  kahju,  kui  seda  nõuab  ülesande 
täitmine. 
 
Ära  ründa  järgmiste  märkidega  objekte  ja  isikuid, 
kui neid ei kasutata lahingutegevuseks või kui teisiti ei 
ole kästud. 
Pilt 1.22 meditsiiniteenistus ja 
vaimulikud  
 
21
 
Pilt 1.23 tsiviilkaitse 
Pilt 1.24 
Pilt 1.25 
Pilt 1.26 vaherahu  lipp  
 
22
KÄITUMINE RAHVUSVAHELISE SÕJAÕIGUSE 
PÕHIMÕTETE JÄRGI 
 
Haavatud vastased: 
 
•  kogu nad kokku ja käitu nendega samadel alustel, 
kui  sõjavangidega  kuid  arvestades  vigastuse 
iseloomu; 
•  osuta nendele esmaabi; 
•  tee   nendest   ettekanne  jaoülemale,  kes  annab  nad 
üle rühmavanemale; 
•  austa 
kõikide  poolte  meditsiini  töötajaid, 
varustust  ja  rajatisi,  juhul  kui  neid  ei  kasutata 
lahingutegevuses. 
 
Sõjavangid: 
 
•  säästa nende elu; 
•  kohtle  neid  vastavalt  sõjavangide  kohtlemise 
reeglitele; 
•  tee  nendest  ettekanne  jaoülemale,  kes  annab  nad 
üle rühmavanemale. 
 
Tsiviilisikud: 
 
•  suhtu nendesse lugupidavalt; 
•  kohtle oma võimuses olevaid isikuid inimlikult; 
•  kaitse  neid  ülekohtu  eest,  kättemaksuaktid  ja 
pantvangide võtmine on keelatud; 
•  austa nende vara, ära kahjusta ega  varasta  seda; 
•  tee nende kohalviibimisest ettekanne jaoülemale. 
 
23
Langenud: 
 
•  langenutelt  võid  eemaldada  ainult  relvad,  neid 
röövida on keelatud; 
•  vastaspoole langenutest tee ettekanne jaoülemale. 
 
Relvastus ja laskemoon: 
 
•  on  keelatud  muuta   laskemoona   ja  relvastust 
rohkem vigastusi tekitavaks. 
 
Käitumine sõjavangina: 
 
•  ole  rahulik  ja  täida  kõik  käsud  ning   korraldused  
mis ei ole seadusega vastuolus; 
•  ära  anna  oma  tegutsemisega  põhjust  arvata,  et 
soovid põgeneda või  sooritada   kallaletungi ; 
•  kasuta võimalust  edastada  Punase Risti teateid; 
•  edasta  ülekuulamisel  ainult  oma  nimi,  vanus, 
auaste  ja  isikukood ; 
•  jälgi,  et  sinu  isiklik  vara  ja  kaitsevahendid  sulle 
tagastataks; 
•  ära  edasta  informatsiooni  mis  võiks  viidata  oma 
üksuste tegutsemisele, asukohale või suurusele; 
•  ära 
edasta 
ülemate 
või 
kaasvõitlejate 
isikuandmeid (isegi mitte nime); 
•  kui vajalik kasuta oma õigust saada  meditsiinilist 
abi; 
•  ära  unusta , et ka sõjavangina jääd sa siiski 
Eesti Kaitseväe sõduriks.
 
24
1.5  KEHALISTE VÕIMETE 
KONTROLLTEST 
 
ÜLDKEHALINE ETTEVALMISTUS 
Üldkehalise  ettevalmistuse  eesmärk  on  kaitseväelase 
ettevalmistamine rahu- ja sõjaaja ülesannete täitmiseks.  
Kehaliste  võimete   arendamiseks   on  mitmeid  võimalusi. 
Regulaarsete 
kehalise 
kasvatuse 
tundide-, 
hommikuvõimlemiste-  ja  füüsilist  pingutust  nõudvate 
taktikaliste  harjutustega  on  võimalik  arendada  oma 
kehalisi  võimeid.    Ajateenistuse  alguses  ei  ole  sõdurite 
füüsiline  vorm  kaugeltki  ühesugune  ja  sellepärast  on 
allüksuse ülematel raske üles ehitada kehalise kasvatuse 
tunde   selliselt ,  et  kõikidele  oleks  tagatud  optimaalne 
koormus.  
Iga  sõdur  saab  üldise  ülevaate  oma  füüsilisest  vormist 
peale KV kehaliste võimete kontrolltesti sooritamist.  
 
INDIVIDUAALNE  TREENING  
Sihipärase  individuaalse  treeninguga  on  võimalik 
organismile  anda  koormust,  mille  mõju  (olenemata 
treenituse   astmest )  on  optimaalne  selleks,  et  tagada 
kehaliste võimete areng.  
Teades  üldisi  treeningu  põhimõtteid-  ja  kehalise 
koormuse mõju organismile on võimalik: 
•  koostada  lähtuvalt  vajadustest  individuaalne 
treeninguprogramm; 
•  tõsta teadlikult oma treenitust; 
•  vältida ületreeningust tingitud väsimust; 
•  vältida  valest  treeningmetoodikast  põhjustatud 
vigastusi.  
 
25
KEHALISE KOORMUSE MÕJU ORGANISMILE 
Kehalise  koormuse  mõju  organismile  sõltub  eelkõige 
intensiivsusest.  Eristatakse  anaeroobseid  ja  aeroobseid 
kehalisi koormusi. 
Anaeroobses  režiimis  (kõrge  intensiivsusega  lühiajaline 
kehaline  pingutus)  toimuva  kehalise  töö  puhul  on 
organismi   hapnikuvajadus   suurem,  kui  töö  ajal 
suudetakse  seda  tarbida.  Nii  tekib  hapniku  võlg,  mis 
likvideeritakse pärast pingutuse lõppemist. Hapnikuvõlg, 
mida inimene suudab taluda, sõltub oluliselt treenitusest.  
Treenimatu  inimese  puhul  on  oluline,  et  treeninguid 
alustatakse  aeroobses  režiimis,  (madala  intensiivsusega 
pikaajaline  kehaline  töö)  sest  sellisel  juhul  on  lihaste 
hapnikuvajadus 
täielikult 
kaetud. 
Kui 
sõduri 
vastupidavus võimed (nt nõrk tulemus 2 miili jooksus) on 
kesised,  siis  on  ennekõike  vaja  treenida   aeroobsel  
režiimil,  kuna  vastupidavus  omadused  paranevad  just 
pikka aega kestva töö tulemuse mõjul.  
Vastupidavustreeningu kestvus peaks olema vähemalt 40 
minutit.  Kui  inimene  suudab  treeningu  ajal   kaaslasega  
normaalselt  rääkida  on  tegemist  tööga  aeroobses 
režiimis.  Tugev  “aeroobne  baas”  annab  võimaluse 
järkjärgult tõsta ka  treeningute  intensiivsust.  
NB!  Mida  kestvam  on  treening  (aeroobne  töö),  seda 
selgemini on täheldatav ka lihasrakkude sisese rasvavaru 
vähenemine selle tulemusena.  
Kehalisel   pingutusel   suureneva  hapnikuvajadusega 
püüab  organism  kohaneda,  intensiivistades  südame-
vereringe ning hingamissüsteemi talitust. 
Südame  talitust  iseloomustavaks  oluliseks  näitajaks  on 
löögisagedus. Puhkeseisundis on enamusel  inimestel see 
60-70 lööki  minutis , kehalisel pingutusel võib see tõusta 
200  löögini  minutis  ja   enamgi .   Anaeroobsed   protsessid 
hakkavad  tööle  alates  ligikaudu  170  löögist  minutis, 
seega  saame  me  oma  treeningu  intensiivsust  hinnata  ka 
südame  löögisagedust  jälgides  (pulsi  kontroll  kehalise 
treeningu  ajal).  Mõõdukal  aeroobsel  treeningul  võiks 
 
26
südame  löögisagedus  jääda  vahemikku  120-160  lööki 
minutis. 
 
VEDELIKU TARBIMINE 
Kehalise  tööga  kaasneb  alati   suuremal   või  vähemal 
määral  higistamine , et kaitsta organismi ülekuumenemise 
eest. Seepärast on oluline vedeliku tarbimine mitte ainult 
peale treeningut vaid ka treeningu ajal ja isegi enne seda.  
Treenigu eel: 
juua 30-45 min enne starti kuni 0,5 l 
Treeningu ajal: 
väikeste koguste kaupa iga10-15 minuti järel 
Treeningu järel: 
juua  esimestel  koormuse  järgsetel   tundidel   võimalikult 
magusat  spordijooki. 
 
PUHKUS 
Treeningplaani  koostamisel  tuleb  arvestada  seda,  et 
organism   taastub   alati  puhkuse  arvelt.  Oluline  on  nii 
kehaliste harjutuste vaheline puhkepaus kui ka piisav arv 
puhkepäevi  nädalases  treeningtsüklis.  Mida  vähem 
treenitud   organism,  seda  suuremat  tähelepanu  tuleb 
pöörata puhkusele, et kaitsta organismi ületreenituse eest. 
Kerge  väsimus  ei  tähenda  aga  alati  ületreeningut. 
Ületreeningust või üleväsimusest võime rääkida siis, kui 
pulss   on  puhkeseisundis  ( istudes ,   lamades )  tavapärasest 
kõrgem.  
Regulaarne  kehaline koormus (3-5 treeningkorda 
nädalas) tagab kehaliste võimete arengu.  
 
27
KEHALISTE VÕIMETE ARENDAMINE 
Näitajaid,  mis  iseloomustaksid kehalisi  võimeid  oleksid: 
vastupidavus, jõud, kiirus ja  osavus . 
Et arendada kiirust ja osavust tuleks sõdurina ennekõike 
tagada head vastupidavus- ja jõu näitajad. 
Vastupidavus 
omadusi 
saab 
arendada 
selliste 
spordialadega  nagu   jooks ,  jalgrattasõit,  orienteerumine, 
ujumine , aga ka selliste tehniliste vahendite nagu sõude- 
ja  velo -ergomeetriga. 
Jõutreening, 
kus 
on 
kombineeritud  
erinevad 
jõuharjutused,  tagab  võimaluse  suurendada  oma 
lihasjõudu.  
Olenemata  sellest,  milliseid  kehalisi  võimeid  me 
arendame,  on  otstarbekas  treening  üles  ehitada 
alljärgneva skeemi alusel. 
TREENINGU ÜLESEHITUS 
Soojendus-
Treeningu 
Venitus -  ja  lõdvestus-
harjutused 
põhiosa 
harjutused 
(10 min) 
(20-60) 
(10min) 
 
Soojendusharjutused  tagavad  organismi  järkjärgulise 
valmisoleku  treeningu  põhiosaks  ning  vähendavad 
vigastuste  võimalusi.  Venitus-  ja  lõdvestusharjutused 
kiirendavad taastumisprotsessi ja  parendavad  treeningust 
väsinud lihaste olukorda. 
 
28
KEHALISTE VÕIMETE KONTROLLTESTI NR 1 
(KVKT-1)  
kasutatakse 
kaitseväelaste 
kehaliste 
võimete 
kontrollimiseks kevad-suvisel ja sügis- talvisel  perioodil. 
 
Tingimused: 
•  test koosneb kolmest kehalisest harjutusest:  
•  käte kõverdamine toenglamangus ( 2 minutit ); 
•  tõus istesse  selili  lamangust (2 minutit); 
•  3200 m jooks; 
•  harjutusi 
sooritatakse  
staadionil, 
võimlemislinnakus  või  selleks  kohandatud   
kohas; 
•  puhkepaus  harjutuste  sooritamise  vahel  10  -  20 
minutit; 
•  testi  tulemus  arvestatakse  välja  punktitabeli 
alusel; 
•  käte  asend  on  sooritajale  sobiva  laiusega,    jalad 
on koos või kuni  õlgade laiuseni hargis; 
•  käsi peab kõverdama, kuni õlavars on paralleelne 
tugipinnag; 
•  läheteasend  kõhulihaste  harjutusele  on  selili 
lamang, puhkeasend on istudes; 
•  harjutused sooritatakse spordiriietuses; 
•  harjutuste järjekorda ei tohi muuta; 
•  positiivse  hinde  saamiseks  tuleb  kõik  kolm 
harjutust 
sooritada.
 
29
Mehed/naised käte kõverd- 
  
Mehed/naised tõus istesse 
  
  
  
  
3200 jooks    
     
amine toenglamangus (*naised) 
selili lamangust (*naised)   
  
  
  
  
  
        
     
us       17-30 *17-25  us       17-30 *17-25  us 
17-30  *17-25 
us 
17-30 *17-25 
ulem
ulem
ulem
ulem
eg 
eg 
eg 
T
T
T
T
A
17-30 
17-25* 
A
17-30 
17-25* 
A
17-30 
17-25* 
82  100 
  
32  50 
74 
92  100 
  
44  52 
54 
11:54 100   
16:54 50  80  21:54    10 
81  99 
  
31  49 
73 
91  99 
  
43  51 
53 
12:00 99    
17:00 48  79  22:00    8 
80  98 
  
30  48 
72 
90  98 
100* 
42  50 
52 
12:06 98    
17:06 46  78  22:06    6 
79  97 
  
29  47 
71 
89  97 
99 
41  49 
51 
12:12 97    
17:12 44  77  22:12    4 
78  96 
  
28  46 
70 
88  96 
98 
40  48 
50 
12:18 96    
17:18 42  76  22:18    2 
77  95 
  
27  45 
69 
87  95 
97 
39  47 
49 
12:24 95    
17:24 40  75    
     
76  94 
  
26  44 
68 
86  94 
96 
38  46 
48 
12:30 94    
17:30 38  74    
     
75  93 
  
25  43 
67 
as 
93 
95 
37  45 
47 
12:36 93    
17:36 36  73    
     
74  92 
  
24  42 
66 
84  92 
94 
36  44 
46 
12:42 92    
17:42 34  72    
     
73  91 
  
23  41 
65 
83  91 
93 
35  43 
45 
12:48 91    
17:48 32  71    
     
72  90 
  
22  40 
64 
82  90 
92 
34  42 
44 
12:54 90    
17:54 30  70    
     
71  89 
  
21  39 
63 
81  89 
91 
33  41 
43 
13:00 89    
18:00 28  69    
     
70  88 
  
20  38 
62 
80  88 
90 
32  40 
42 
13:06 88    
18:06 26  68    
     
69  87 
  
19  37 
61 
79  87 
89 
31  39 
41 
13:12 87    
18:12 24  67    
     
68  86 
  
18  36 
60 
78  86 
88 
30  38 
40 
13:18 86    
18:18 22  66    
     
67  55 
  
17  34 
58 
77  85 
87 
29  37 
39 
13:24 85    
18:24 20  65    
     
66  84 
  
16  32 
56 
76  84 
86 
28  36 
38 
13:30 84    
18:30 18  64    
     
65  83 
  
15  30 
54 
75  83 
85 
27  35 
37 
13:36 83    
18:36 16  63    
     
64  82 
  
14  28 
52 
74  82 
84 
26  34 
36 
13:42 82    
18:42 14  62    
     
63  81 
  
13  26 
50 
73  81 
83 
25  33 
35 
13:48 81    
18:48 12  61    
     
62  80 
  
12  24 
48 
72  80 
82 
24  32 
34 
13:54 80    
18:54 10  60    
     
61  79 
  
11  22 
44 
71  79 
81 
23  31 
33 
14:00 79    
19:00 8  59    
     
60  78 
  
10  20 
40 
70  78 
80 
22  30 
32 
14:06 78    
19:06 6  58    
     
59  77 
  
9  18 
36 
69  77 
79 
21  29 
31 
14:12 77    
19:12 4  57    
     
58  76 
100*  8  16 
32 
68  76 
78 
20  28 
30 
14:18 76    
19:18 2  56    
     
57  75 
99 
7  14 
28 
67  75 
77 
19  27 
29 
14:24 75    
19:24    55    
     
56  74 
98 
6  12 
24 
66  74 
76 
18  26 
28 
14:30 74    
19:30    54    
     
55  73 
97 
5  10 
20 
65  73 
75 
17  25 
27 
14:36 73    
19:36    53    
     
54  72 
96 
4  8 
16 
64  72 
74 
16  24 
26 
14:42 72    
19:42    52    
     
53  71 
95 
3  6 
12 
63  71 
73 
15  23 
25 
14:48 71    
19:48    51    
     
52  70 
94 
2  4 
8 
62  70 
72 
14  22 
24 
14:54 70  100 19:54    50    
     
51  69 
93 
1  2 
4 
61  69 
71 
13  21 
23 
15:00 69  99  20:00    48    
     
50  68 
92 
     
  
60  68 
70 
12  20 
22 
15:06 68  98  20:06    46    
     
49  67 
91 
     
  
59  67 
69 
11  19 
21 
15:12 67  97  20:12    44    
     
48  66 
90 
     
  
58  66 
68 
10  18 
20 
15:18 66  96  20:18    42    
     
47  65 
89 
     
  
57  65 
67 
9 
17 
18 
15:24 65  95  20:24    40    
     
46  64 
88 
     
  
56  64 
66 
8 
15 
15 
15:30 64  94  20:30    38    
     
45  63 
87 
     
  
55  63 
65 
7 
14 
14 
15:36 63  93  20:36    36    
     
44  62 
86 
     
  
54  62 
64 
6 
12 
12 
15:42 62  92  20:42    34    
     
43  61 
85 
     
  
53  61 
63 
5 
10 
10 
15:48 61  91  20:48    32    
     
42  60 
84 
     
  
52  60 
62 
4 
8 
8 
15:54 60  90  20:54    30    
     
41  59 
83 
     
  
51  59 
61 
3 
6 
6 
16:00 59  89  21:00    28    
     
40  58 
82 
     
  
50  58 
60 
2 
4 
4 
16:06 58  88  21:06    26    
     
39  57 
81 
     
  
49  57 
59 
1 
2 
2 
16:12 57  87  21:12    24    
     
38  56 
80 
     
  
48  56 
58 
  
  
  
16:18 56  86  21:18    22    
     
37  55 
79 
     
  
47  55 
57 
  
  
  
16:24 55  85  21:24    20    
     
36  54 
78 
     
  
46  54 
56 
  
  
  
16:30 54  84  21:30    18    
     
35  53 
77 
     
  
45  53 
55 
  
  
  
16:36 53  83  21:36    16    
     
34  52 
76 
     
  
  
  
  
  
  
  
16:42 52  82  21:42    14    
     
33  51 
75 
     
  
  
  
  
  
  
  
16:48 51  81  21:48    12    
     
 
30
2.  VÄLIOSKUSED 
2.1  SÕDURI VARUSTUSE 
PAKKIMINE 
Aluseks  on  võetud  Sõduri  baaskursuse  õppekava 
(kinnitatud kaitseväe juhataja kk 29 jaanuar 2003 nr 
30) peatükk 9 välioskused instruktori käsiraamat. 
 
RAKMED . 
 
Vöörihm  
Neid on kolmes eri  pikkuses  (vöörihma paremal  esiosas 
asub number I-III)  
 
Traksid   
•  traksid  koosnevad  kas  ühest  või  kahest  osast 
sõltuvalt  rakmete  mudelist.  
•  trakside  külge  saab  kinnitada  1-2   seljakoti  
küljetaskut  ( seljale )  kuhu  paigutatakse  kogu 
ülesande täitmiseks vajalik  varustus .  
 
Taskud   
Vöörihmal asetsevad (Pilt 2.1): 
•  vasakul pool kaks salvetaskut, kummaski  taskus  2 
salve (nr 1, kasutusel kaks mudelit)  
•  vihmaülikonnatasku,  kus  hoitakse  vihmaülikonda 
+  kuivi   riideid   (kui   mahub ,  vastavalt  aastaajale) 
(nr 3 ja nr 5)  
•  katelokitasku, 
mis   mahutab   ka  priimuse, 
toidunõud (nr 4)  
•  veepudelitasku  
•  paremal pool salvetasku, 2 salvele (nr 2)  
•  gaasimaskitasku paremal jalal, vasakukäelisel 
vasakul jalal, kinnitatakse rakmete ja jala külge 
 
31
(püstolikandjatel on gaasimaskitasku vasakul 
pool, nr 7)  
 
6 
2 
1 
3 
4 
5 
Pilt 2.1 
7 
Rakmete  komplekteerimine  
  
 
 
Pilt 2.2 
 
 
32
1.  Rakmete   rihm    pange   läbi  trakside  alumise  parem-
poolse   aasa  
2.  Kinnitage  katelokitasku  rihmale  ja  pange  rihm  läbi 
trakside  alumise  vasakpoolse  aasa,  nii  et  katelokitasku 
aas jääb trakside alumiste aasade vahele 
Pilt 2.3 
 
33
3. Asetage paigale vasak ja parem tasku, pannes rihma 
läbi taskute aasade 
Pilt 2.4 
4. Kinnitage veepudelitasku ja salvetaskud  
Pilt 2.5 
 
34
5.  Gaasimaskitasku  vasak  rihm  asetage  läbi  rihma  aasa. 
rihm  asetage  läbi  pudeli  aasa  ja  seejärel  pange 
gaasimaskitasku  parempoolne  rihm  läbi  rakmete  rihma 
aasa. Kinnitage gaasimaskitasku  rihmad   
Pilt 2.6 
6. Viimasena kinnitage ja tehke parajaks trakside 
ülemine osa  
 
Pilt 2.7 
 
35
SÕDURIVARUSTUS  
Lahinguvarustus  
•  Varustus  mis  on  sõduril  kaasas  kui  kantakse 
rakmeid: 
•   relv   
•  kiiver + kiivrikate + kumm  
•  rakmed  
•  salved (vastavalt vajadusele)  
•  käsigranaadid.(kui on) (vastavalt mahutavusele)  
•  maskeerimisvärvid (vastavalt aastaajale)  
•   labidas  (kui on ülesande täitmiseks vajalik)   
•  joogipudel   
•  gaasimask  
•  katelok, priimus + piiritus  
•  sööginõud  
•  nöör)  
•  taskulamp  
•  relva puhastuspinal  
•  kuivmoon 
(vastavalt  vajadusele)  (seljakotti 
küljetaskutes)  
•   nuga  (kinnitatud vöörihma külge)  
•  tuletegemisvahendid (veekindlalt pakitud)  
•  kompass (välivormi rinnataskus)  
•  väike liivakott  
•  muu varustus olenevalt saadud ülesandest  
 
 
36
Olenevalt 
ülesandest 
on 
võimalik 
rakmeid 
komplekteerida  erineval  viisil. 
 
Pilt 2.8 
Pilt 2.9 
Pilt 2.10 
 
 
 
37
SELJAKOTT   
1 
2 
3 
5 
4 
6 
7 
7 
Pilt 2.11 
Seljakoti osad  (pilt 2.11) 
•  seljakotiklapp koos kinnitusrihmadega (nr 2)  
•  klapikott (nr 1 ja nr 2)  
•  vasak ja parem küljekott (nr 3 ja nr 4)  
•  suur põhikott (nr 5)  
•  põhikoti alumine osa (nr 6)  
•  põhikoti alumise osa rihmad (nr 7) 
 
38
Seljakoti varustuse pakkimine. 
 
Põhikoti alumisse  osasse  (nr 6):  
•   saapad  või  kummikud  (vastavalt aastaajale)  
•  saapapuhastus- ja  hooldusvahendid   
•  tagavarapatareid (vastavalt vajadusele)  
 
Põhikoti ülemisse osasse (nr 5):  
•  magamiskott (vastavalt aastaajale)  
•  tagavaravormi komplekt  
•   kampsun /polo (vastavalt aastaajale)  
•  kiivrialune müts  
 
Vasakpoolsesse küljekotti (nr 3):  
•  pesu (vastavalt aastaajale)  
•  hügieenitarbed  
•  riideparanduskomplekt  
•  2 käterätti  
•  tualettpaber  
•  2 paari villaseid sokke  
•  (vastavalt aastaajale)  
•  2 paari puuvillaseid sokke  
 
Parempoolsesse küljekotti (nr 4):  
•   kindad  (olenevalt aastaajast)  
Pilt 2.12 
•  telkmantel  
•  kuivmoon  
 
Klapikotti:  
muu varustus vastavalt vajadusele  
Magamismatt kinnitatakse rihmadega seljakotti peale. 
 
39
 VARUSTUSE JA RIIETUSE KASUTAMINE 
 
Seljakotist  ja  rakmetest  võetakse  välja  ainult  need  asjad 
mida hetkel vajatakse, kõik muu on pakituna. Riietumisel 
tuleb lähtuda alati ilmastikust ja ülesande iseloomust: 
rännakuks riietuda kergelt; 
kaitsepositsioonidel soojalt; 
vihmaülikonna 
kasutamisel  
tuleb 
arvestada, 
et 
kileülikond on demaskeeriv element; 
üks  komplekt  riietusest  peab  olema  kuiv  ja  kasutatakse 
ainult puhkeajal. 
 
 
VARUSTUSE HOOLDUS: 
rakmed,  seljakott  ja  riided  kuivatatakse  ja  puhastatakse 
riideharjaga; 
saapad kuivatatakse, puhastatakse ja viksitakse; 
relv hooldatakse; 
katkised   riided  parandatakse,  kasutatud  pesu  pakitakse 
puhtast  eraldi; 
saapaid viksitakse vähemalt  1 kord päevas; 
suuremaid   esemeid  kuivatatakse  kas  ahju  või  lõkke 
kõrval, väiksemaid esemeid võib kuivatada magamiskotis 
magamise ajal. 
 
40
LISAINFORMATSIOON  
 
• Enne  välja  minekut  kontrollige  kõiki  rihmu,  lukke, 
klambreid, haake, pandlaid jms  
•  Hoidke   rakmed  ja  seljakott  võimalusel  kuiva  ja 
puhtana.  
• Tähtis  on  hoida  seljakoti  seljaosa   kuivana ,  selleks 
pöörake  see  seljast  võtmise  järel  allapoole  või  vastu 
puud.  Võimalusel  hoidke  seljakott  kohas,  kus   vihm  
peale ei saja.  
• Rakmete  ja  seljakoti  märgumisel  kipuvad  need  kokku 
tõmbuma,  seepärast  võib  osutuda  vajalikuks  teha 
kohendusi.  
•  Kasutage   kõiki  väljaantud  rihmu  ja  sulgureid.  Need, 
mida  te   parajasti   ei  kasuta,  peaksid  olema  kindlalt  ära 
pakitud.  
• Katkised  rakmed  ja  seljakott  parandage  iseseisvalt 
riideparanduskomplektiga kui see on võimalik. Alati on 
kasulik kaasas kanda musta kleeplinti või nööri.  
• Rakmed on tehtud nii, et nad kannatavad välja ka üsna 
karmi   kohtlemise.  Kui  rakmeid  õigesti   hooldada , 
täidavad need oma otstarvet ning peavad kaua vastu.  
• Tagavaravormi  võib  panna  magamiskotti,  sest  kui  teie 
seljas    kantav   vorm  saab  märjaks  siis  magama  minnes 
saate  selle  kuiva  vormi  vastu  vahetada.   Hommikul  
pange märg vorm uuesti  selga .  
• Magamiskott  toppige   kotti   kokku  rullimata,  et  häire 
korral  saaksite  seljakoti  kiiremini  pakitud  ning  ka 
magamiskott kuivab niiviisi paremini.  
• Muretsege 
endale 
riidest  
kotid 
hügieeni-, 
saapapuhastus-, ja riideparandustarvetele.  
• Seljakotti ja rakmeid üheskoos  kandes  peavad rakmed 
olema piisavalt madalal ja seljakoti alumine osa 
toetuma rakmetele, see kergendab kandmist. 
 
41
2.2  KAUGUSTE MÄÄRAMINE 
 
Kauguste määramise eesmärk on tagada sõduri täpne 
tuletegevus ning arusaam läbitud  vahemaa  pikkusest. 
 
Kauguste määramiseks on alljärgnevad meetodid: 
•  SAMMUPAARIDEGA 
•  POOLITAMISE ABIL 
•  VÕRDLUSE ABIL 
•  OBJEKTI VÄLJANÄGEMISE JÄRGI 
•  ÜKSUSE KESKMISE ABIL 
 
 
Kaugusi on võimalik mõõta veel: 
•  BINOKLIGA 
•   LASER - 
VÕI 
STEREO  
KAUGUS-
MÕÕTJAGA 
 
Kauguse  määramise  meetodi  valib  sõdur  ise,  arvestades 
olusid ja võimalusi. 
 
 
SAMMUPAARIDEGA 
 
Iga  sõdur  peab  teadma  mitu  sammupaari  ta  teeb  100  m 
kohta  erinevates  maastikuoludes  kõndides  ja   joostes . 
Sammupaaride arvu teades on võimalik arvutada läbitud 
vahemaad . 
 
42
 
POOLITAMISE ABIL  
 
Hinnatakse võimalik maksimaalne ja minimaalne kaugus 
objektini.  Nende  kahe  arvu  keskmine  ongi  tõenäoline 
kaugus objektini. 
 
Näide.  
Maksimaalne  kaugus   800m ,  minimaalne  kaugus  500  m 
(pilt 2.13). Tõenäoline kaugus (800 m + 500 m)/ 2 = 650 
m 
Pilt 2.13 
 
 
43
VÕRDLUSE ABIL 
  
Selle meetodi kasutamiseks peab sõdur omama  eelnevast  
elust  ettekujutust,  milline  näeb  välja  näiteks  100  m 
pikkune  vahemaa. On siis selleks tuttavlik 100 m pikkune 
staadioni   jooksurada ,  jalgpalli  väljaku  või  mõne  muu 
enda  jaoks  kindlalt  teada  oleva  objekti  suurus.  Seda 
suurust  teades  saab  võrrelda,  kui  palju  selliseid 
pikkusühikuid mahub vaatluspunkti ja vaadeldava objekti 
vahele. 
 
Pilt 2.14 
100m    +    100m     +    100m     =300m 
Pilt 2.15 
Näide.  
Jalgpalliväljaku  pikkus  on  üldjuhul  100  m  (pilt  2.14), 
oletatav vahemaa on 300 m (pilt 2.15). 
 
OBJEKTI VÄLJANÄGEMISE JÄRGI 
 
Selle meetodi kasutamiseks peab sõdur teadma, kui palju 
ta  näeb  vaadeldava  objekti  detaile  erinevatel  kaugustel 
(100 m – 600 m) (pilt 2.16).  
 
44
Näide: 
100 m – kõik üksikasjad selgelt näha; 
200  m  -  kõik  üksikasjad  selgelt  näha,  nahavärv  ja 
varustud äratuntavad; 
300  m  –  selged  keha  piirjooned,  näovärv  hästi  nähtav, 
ülejäänud üksikasjad ähmased; 
400  m  –  keha  piirjooned  selged,  ülejäänud  üksikasjad 
ähmased; 
500  m  –  keha  piirjooned   hajusad ,  pea  pole  enam 
eristatav ; 
600 m – keha kiilukujuline pea pole nähtav. 
Pilt 2.16 
 
ÜKSUSE KESKMISE ABIL 
 
Sõdurite  poolt  erinevate  meetoditega  määratud  kauguste 
järgi arvutatakse üksuse keskmine.  
 
45
BINOKLIGA 
 
Kauguse  määramiseks  on  vaja  teada  objekti  kõrgust 
meetrites.    Binokliga  mõõdetakse  eseme  nurksuurus 
tuhandikes.  Nende  andmete  järgi  arvutatakse  kaugus 
kilomeetrites järgmise valemi alusel: 
objekti k
  õrgus (
  m)
kaugus (
  km) = n urksuurus(  tuhandik )
Näide: telefoniposti kõrgus 8 m, mõõdetud nurk 00-10 
 
8
Kaugus =
= 0,8 k
  m
1
  0
 
 
 
46
KAUGUSE MÄÄRAMIST RASKENDAVAD 
ASJAOLUD  
 
Objekt tundub lähemal, kui: 
 
1.  Valgus paistab vaatleja selja tagant (pilt 2.17); 
Pilt 2.17 
 
2.  Vaadeldav  objekt  on  suurem,  kui  teda 
ümbritsevad esemed (pilt 2.18); 
Pilt 2.18 
 
47
3.  Varjatud ala vaatleja ja objekti vahel (pilt 2.19); 
Pilt 2.19 
4.  Objekt asub kõrgemal, kui vaatleja (pilt 2.20); 
 
Pilt 2.20 
 
48
Objekt tundub kaugemal, kui: 
 
1.  Valgus  on  halb  või  paistab  vaatlejale  silma  (pilt 
2.21); 
Pilt 2.21 
2.  Objekt on väiksem, kui seda ümbritsevad esemed 
(pilt 2.22); 
 
 
Pilt 2.22 
 
3.  Vaatleja 
lamab  
maas  
(pilt 
2.23);
Pilt 2.23 
 
49
2.3  MOONDAMINE 
 
Vastane otsib sind. Ära tee seda talle lihtsaks, sulandu 
kokku ümbrusega. 
 
Sind paljastavad:  
•  KUJU 
•  SILUETT 
•  VÄLISPIND 
•  VARI 
•  KORRAPÄRA 
•  HELI 
 
KUJU  
Sõduri  juures on selgelt ära tunda  kehakuju , kiivri ümar 
ülaserv ja sirge alaserv (pilt 2.24). 
Pilt 2.24 
 
50
 
SILUETT 
Objekti  siluett  on  nähtav,  kui  see  on  teist  värvi  taustal 
(pilt 2.25) 
Pilt 2.25 
 
VÄLISPIND 
Ümbritsevast erinev  värv on selgelt nähtav (pilt 2.26). 
Pilt 2.26 
 
 
51
VARI 
Vari võib reeta sinu asukoha. (pilt 2.27) 
Pilt 2.27 
 
KORRAPÄRA 
Korrapärane   paigutus    maastikul    viitab   inimtegevusele 
(pilt 2.28). 
 
Pilt 2.28 
 
52
LIIKUMINE  
Liikuvad objektid on  kergemini avastatavad (pilt 2.29).  
 
Pilt 2.29 
HELI 
Keskkonda  mittekuuluv  heli  on  paljastav  (pilt  2.30). 
Paki varustus korralikult! 
Pilt 2.30 
 
53
MOONDAMINE 
 
Moondamine  on  kuju,  silueti,  välispinna  ja  teatud 
määral varju ning äratuntavate kontrastide vältimine 
ja hajutamine. 
Sõduri  põhimoondamisvahendiks  on  laiguline  välivorm 
(pilt 
2.31). 
Talvisel 
ajal 
kasutatakse 
talvist 
moondamisiülikonda 
(pilt 
2.32). 
Maskeeringut  
täiendatakse  spetsiaalsete  värvide 
ja 
looduslike 
materjalidega. 
Sõdur   teostab   isikliku  moondamise  enne  lahingülesande 
täitmisele  asumist.  Vajadusel  täiustab  moondamist 
lahingülesande täitmise ajal, arvestades maastikuolusid. 
Pilt 2.31 
Pilt 2.32 
 
54
Moonda: 
•  NÄO- JA KÄTE NAHAVÄRV 
•  KIIVER 
•  VARUSTUS 
•  RELV 
 
 
NÄO- JA KÄTE NAHAVÄRV 
 
Näo- ja käte nahk värvi roheliseks (suvel)  
 
või  halliks  (talvel), 
 
 
kasutades  moondamisvärve,   tahma ,  pori  või  põletatud 
korki. 
Kõrgemad kohad näol kata tumedama värviga ja ühenda 
triipudega. 
 
55
KIIVER 
 
Kinnita  kiivrile  kate  ja  kummipael.  Nende  abil  kinnita 
kiivri  külge   oksad   või  muu  moondamismaterjal  (pilt 
2.33),  et  varjata    äratuntavat  kuju.  Talvel  kata  kiiver 
valge riidega (pilt 2.34). 
 
Pilt 2.33 
 
Pilt 2.34 
 
56
 
VARUSTUS 
 
Kehakuju  muutmiseks  kinnita  nööride  või  kummipaelte 
abil  moondamismaterjal  varustusele  (pilt  2.35).  Pea 
silmas, et ei ole takistatud ligipääs  varustusele  ja säiliks 
liikumisvabadus .  
Pilt 2.35 
 
RELV 
 
Reeglina  on  relv  rohelist  või  musta  värvi  ja  eraldi  ei 
moondata.  Kui  ülesanne  nõuab  relva  moondamist  siis 
kinnita  relvale  moondamisvärvi   riie   (pilt  2.36),   teip   või 
oksad.  Moondamine  ei  tohi  segada  relva  käsitsemist  ja 
liikuvate relvaosade tööd. 
 
 
Pilt 2.36 
 
57
 
Jälgi, et moondamismaterjal: 
 
•  on kinnitatud korralikult  
•  vastab ümbrusele  
•  ei ole korrapärane 
•  on piisav (pilt 2.37) 
 
Pilt 2.37
 
58
2.4  SIHTMÄRKIDE 
OSUTAMINE 
 
LASKESEKTOR 
 
Selleks,  et  kogu  allüksuse   vastutusala   oleks  kaetud 
vaatluse  ja  tulega,  määratakse  igale  sõdurile  oma 
laskesektor.  
LASKESEKTOR  ON  SÕDURILE  VAATLUSEKS 
JA 
TULISTAMISEKS 
MÄÄRATUD 
MAASTIKULÕIK. 
Laskemoona 
efektiivsemaks 
kasutamiseks 
ning 
sihtmärkide  avastamiseks,  osutamiseks  ja  hävitamiseks, 
peab  iga  sõdur  tundma  oma  laskesektorisse  jäävat  maa-
ala. 
 
SIHTMÄRGI OSUTAMISE MEETODID: 
•  LASKESEKTORI JÄRGI 
•  ORIENTIIRIDE JÄRGI 
•  KELLA NUMBRILAUA JÄRGI 
•  LIIKUMISEL ( SUUND KL 12) 
•  LIIKUMISEL, LIIKUMISUUND KELL 12 
 
Kasutatakse  liikumisel,  kui  pole  kasutada  orientiire. 
Sihtmärgi 
osutamisel 
antakse 
suund 
lähtuvalt 
liikumissuunast,  mis  on  sel  juhul  alati  kell  12,  kaugus 
vaenlaseni  ja  kui  on  siis  ka  täpsustav   orientiir .  Ehk  kui 
vaenlane  ründab paremalt küljelt on suunaks kell 3. 
  
Näiteks:  
“kell üks -150  – üksik   kask  –” (pilt 2.40). 
 
 
 
59
 
Pilt 2.40  
 
 
 
 
•  TRASSEERIVA LASKEMOONA ABIL 
•  KÄENURKADE ABIL 
•  BINOKLIGA 
 
 
Laskesektori järgi 
Seda  meetodit  kasutatakse  hästinähtavate  sihtmärkide 
osutamisel.  Antakse  kaugus,  vaatlussuund  ja  sihtmärgi 
kirjeldus. Kasutatakse järgmisi termineid (pilt 2.38): 
 
•  “Sektori   telgjoon ”  -    Sihtmärgid,  mis  asuvad 
telgjoonel või selle vahetus läheduses. 
•  “Vasakul”  või  “Paremal”  -    Sihtmärgid,  mis 
asuvad telgjoonest 1600 tuhandiku kaugusel. 
 
60
•  “Pisut”, 
“Veerand”, 
“Pool” 
või 
“Kolmveerand”  ja  “Vasakul”  või  “Paremal”  - 
Sihtmärgid,  mis  asuvad  telgjoone  ja  sektori 
vasaku või parema ääre vahel  
 
 
Pilt 2.38 
 
61
Orientiiride järgi 
 
Vähemnähtavate sihtmärkide osutamiseks võib koos  
otsese  meetodiga  kasutada  orientiire  ning  täpsustuseks 
sõnu “Ülalpool” või “Allpool” 
 
Näiteks: 
“300  -  metsatukk  (orientiir)  -  pisut  paremal  -  väike 
põõsas” (sihtmärk) 
“200 - metsatukk (orientiir) - pisut paremal ja allpool” - 
värav” (sihtmärk) 
 
 
Kella numbrilaua järgi 
 
Raskesti  leitavate  sihtmärkide  osutamiseks  kasutatakse 
orientiire  koos  kella  numbrilauaga.  Osutamise  ajal 
kujutage   ette  kella  numbrilauda,  mille  keskpunkt  on 
kindlaksmääratud orientiir.  Sihtmärgi osutamisel antakse 
kaugus,  orientiir,  kas  sihtmärk  on  sellest  vasakul  või 
paremal ning vastav  kellaaeg : 
 
Näiteks:  
“150 – kask – pool vasakul – kell 2  – maja” (pilt 2.39). 
 
62
 
Pilt 2.39  
 
 
Liikumisel, liikumisuund kell 12 
 
Kasutatakse  liikumisel,  kui  pole  kasutada  orientiire. 
Sihtmärgi 
osutamisel 
antakse 
suund 
lähtuvalt 
liikumissuunast,  mis  on  sel  juhul  alati  kell  12,  kaugus 
vaenlaseni  ja  kui  on  siis  ka  täpsustav  orientiir.  Ehk  kui 
vaenlane ründab paremalt küljelt on suunaks kell 3. 
  
Näiteks:  
“kell üks -150  – üksik  kask –” (pilt 2.40). 
 
 
 
63
 
Pilt 2.40  
 
 
 
 
Trasseeriva laskemoona abil 
 
Eriti   keeruliste   sihtmärkide  osutamiseks  on  kasulikuks 
abivahendiks  trasseeriv  laskemoon.  Antakse  sihtmärgi 
kaugus  ja  piirkond,   tulistatakse   trasseerivkuul  ning  selle 
tabamust kasutatakse orientiirina.   
 
Näiteks: 
“200 - pool paremale -  heki  kaugem ots  – jälgi trasserit 
- vastane” 
 
64
Käenurkade abil 
 
Kaugemal  asuvate  raskemate  sihtmärkide  osutamiseks 
võib kasutada orientiire koos käenurgaga.  
 
Näiteks:  
“300  -  metsatukk  -  60  tuhandikku  paremal  –  üksik  puu” 
(pilt 2.41). 
 
Pilt 2.41 
 
Käenurkade  lugemiseks  tuleb  vasak  käsi  õlakõrgusel 
välja  sirutada  ja  üks  silm  kinni  pigistada.  Pildil  on 
näidatud mõned keskmised käenurgad (pilt 2.42). 
 
65
 
Pilt 2.42 
 
Binokliga 
 
Binokli  skaala  kriipsud  asuvad  teineteisest  umbes  10 
tuhandiku  kaugusel  ning  katavad  80-tuhandikuse 
vaatevälja (pilt 2.43). 
Neid võib vajaduse korral sihtmärgi osutamisel kasutada.  
 
Näiteks: 
“300  -  metsatukk  -  vasakul  -  30  tuhandikku  (või  kolm 
kriipsu vasakul)”. 
 
Pilt 2.43 
 
66
2.5  TULEKAART 
 
Iga  sõdur  peab  oma  tulepositsiooni  kohta   koostama  
tulekaardi. 
Tulekaart 
tagab 
efektiivse 
jao 
tulejuhtimise  ning  tulekontrolli  ja  aitab  sõduril 
saavutada maksimaalset lasketäpsust 
  
Tulekaart  koostatakse  positsioonile  rühmitumisel  (pilt 
2.44)  ning  seda  täiustatakse  vastavalt  laekuvale 
informatsioonile. 
 
Pilt 2.44 
 
67
TULEKAARDI KOOSTAMISE ÄRJEKORD 
(pilt 2.45): 
•  oma asukoht (koordinaadid); 
•  magneetiline põhja suund; 
•  mõõtkava märkimine; 
•  kuulumine (jagu, rühm, kompanii) 
•  selgesti  eristatavad   orientiirid   (suund  ja  kaugus 
nendeni); 
•  vaenlase oletatav tulekusuund; 
•  laskesektori piirid; 
•  tulealustusjoon; 
•  koondtule punktid; 
•  laskesektoris  asuvad  omad  üksused  ja  objektid, 
k.a tõkked, miiniväljad ja positsioonid; 
•  tingmärkide seletus; 
•  kuupäev ja kellaaeg; 
•   koostaja  auaste ja nimi 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
68
 
 
 
Pilt 2.45 
 
69
2.6  TULELIIGID JA 
LASKEASENDID 
 
TULELIIGID ON: 
 
•  Üksiklasud:   
kasutatakse 
tavaliselt 
eesmärgiga 
hoida 
vaenlast  
mahasurutuna, 
laskekiiruseks 10 lasku minutis; 
•  Kiirtuli: 
 
kasutatakse 
vaenlase 
mahasurumiseks 
või 
ründava 
vaenlase 
peatamiseks, 
lastakse 
üksiklaskudega, 
laskekiiruseks on 30 sihitud lasku minutis; 
•  Automaattuli: 
kasutatakse  lähivõitluses, 
rünnaku  viimases  etapis , tõrjudes tagasi  vaenlase 
massilist  rünnakut  lähidistantsil,  linnalahingus, 
kaevikute  ja  punkrite  puhastamisel,  kasutatakse 
ainult lühikesi valanguid (2-3 lasku). 
 
70
Lamadeslaskeasend 
 
 
Pilt 2.46 
 
 
Pilt 2.47 
Põlveltlaskeasend 
 
Pilt 2.48 
 
71
Kükkislaskeasend 
 
Pilt 2.49 
Istelaskeasend 
 
Pilt 2.50 
 
72
Püstilaskeasend 
 
Pilt 2.51 
 
73
2.7  GRANAATIDE 
KASUTAMINE 
 
KÄSIGRANAATIDE HEITMINE 
 
Käsigranaati heidetakse: 
•  lamades asendist (pilt 2.52 - ründe käsigranaat); 
•   varje   tagant  põlvelt  (pilt  2.53  -  kõik 
käsigranaadi liigid);  
•  kaevikust (pilt 2.54 - kõik käsigranaadi liigid).  
 
 
Pilt 2.52 
 
74
Pilt 2.53 
Pilt 2.54 
 
75
Sõduri tegevus käsigranaadi heitmisel: 
•  vii  granaat  lahingasendisse;  
•   heida  granaat; 
•  varju; 
•  peale plahvatust jätka lahingtegevust. 
 
Lahingpaari tegevus käsigranaadi heitmisel: 
 
sihtmärgist umbes 20-25 m kaugusel annab lahingpaari 
vanem käskluse “Kata, heidan granaadi!”; 
Katja: 
kinnitab käsust  arusaamist  käsklusega “Katan!”; 
katab heitja tegevust; 
Heitja: 
viib granaadi lahingasendisse, annab käskluse “Heidan!” 
Lahingpaar  varjub,  peale  plahvatust  jätkatakse  vastase 
hävitamist käsitulirelvadega. 
 
SUITSUGRANAATIDE KASUTAMINE 
 
Kasutatakse: 
 
•  ümberrühmitumise, 
eemaldumise, 
hoolduse,  
manöövri või täienduse katteks; 
•  vaenlase  ümber-  rühmitumise,  tulejuhtimise, 
vaatluse või hoolduse häirimiseks. 
 
76
Suitsugranaadi kasutamisel peab arvestama: 
•  tuule suunda; 
•  allüksuse rühmitumise paiknemist. 
 
Tegevus suitsugranaadi kasutamisel: 
Vastase suund
•  vii suitsugranaat lahingasendisse;  
•  suitsukatte tekkides jätka ülesande täitmist.  
•  Lahingpaarisisesed 
käsklused 
samad, 
kui 
käsigranaadi heitmisel.  
 
 
KÄSIGRANAADID 
 
             
 
Pilt 2.55 
  Pilt 2.56 
Nimetus 
Käsigranaat 56 
Tüüp 
Fugassgranaat(ründeotstarbeline) 
Lõhkeaine tüüp 
TNT 
Lõhkeaine 
190 g 
Kogupikkus 
100 mm 
Kogukaal  
580 g 
Värvus 
Pruun 
Märgistus 
Kollane ring 
Kidude toime 
Kuni 25m 
 
77
 
Pilt 2.57 
 
Nimetus 
F-1 
Tüüp 
Kildgranaat (kaitseotstarbeline) 
Lõhkeaine tüüp 
TNT 
Lõhkeaine 
60 g 
Kogupikkus 
124 mm 
Kogukaal 
600 g 
Värvus 
Tumeroheline/ helepruun  
Kildude toime 
Kuni  200m  
 
 
78
2.8  IMITATSIOON-MOONA 
KASUTAMINE 
 
VALGUSTUSRAKETTIDE KASUTAMINE: 
 
Tegevus valgustusraketi kasutamisel: 
•  vii  rakett  lahingasendisse;  
•   soorita   lask ; 
 
Nõuded valgustusraketi laskmisel: 
•  raketti lastakse väljasirutatud käega;  
•  rakett lastakse 45 kraadise nurga all; 
 
Valgustusraketti laskmistehnika: 
•  põlvelt (pilt 2.58); 
•  kaevikust (2.59); 
•  püsti (2.60); 
Pilt 2.58 
 
79
 
 
 
Pilt 2.59 
 
 
Pilt 2.60 
 
80
LÕHKEPAKETTIDE KASUTAMINE 
 
 
Pilt 2.61 
 
1. Avamiseks eemalda aasast  kork  (pilt 2.62) 
 
 
Pilt 2.62 
 
81
2. Lõhkamiseks tõmba tõmbeaasast ja heida kohe 
eemale (pilt 2.63) 
 
 
 
Pilt 2.63 
 
 
82
Suitsugranaat ASGV-460 (pilt 2.63) 
 
 
Pilt 2.64 
 
Kasutamiseks eemalda mõlemast otsast  
Kattekorgid (pilt 2.65 ja 2.66) 
 
Pilt 2.65 
 
 
83
 
Pilt 2.66 
 
Tõmmata aasast ja heita eemale(pilt 2.67) 
 
Pilt 2.67 
 
84
Suitsugranaat RDG-2 (pilt 2.68) 
 
Pilt 2.68 
 
Kasutamiseks  eemalda  kattekork  tagumisest  otsast  (pilt 
2.69) 
 
 
Pilt 2.69 
 
85
Eemalda kork ülemisest otsast (pilt 2.70) kuid jälgi, et ei 
viskaks ära nööri otsas olevat süüteriba(pilt 2.71). 
 
Pilt 2.70 
 
 
Pilt 2.71 
 
86
Süüta süüteribaga ülemises otsast olev väävel (pilt 2.72) 
ja heida eemale. 
 
 
 
Pilt 2.72 
  
 
NB! 
Kõ ikide 
imitatsiooni 
vahendit e 
kasutamiseks  on  ee lnevalt  vaja lik  läbida  vastav 
ohutustehnika   instruktsioon  ning  tõestada  seda 
allk ir jaga 
o hutustehnika 
raamatus.
 
87
2.9  VARJUMINE JA 
VARJATUD LIIKUMINE 
 
Varja ennast vaenlase vaatluse eest 
•  Vaatle varje kõrvalt või läbi selle (pilt 2.73). 
•  Üle  varje  vaatle  ainult  muu  võimaluse  puudumisel, 
kuid kontrolli, et taust oleks õige (pilt 2.74). 
Pilt 2.73 
Pilt 2.74 
 
88
 
•  Võimalusel vali positsioon  varjus  (pilt 2.75 – 2.76). 
•  Väldi eraldiasuvat või selgelt eristatavat varjet. 
•  Varje taga asuv taust peab olema sobiv. 
•  Avadest vaatlemisel ära seisa ava keskel (pilt 2.77) 
vaid servas (pilt 2.78).  
•  Ära seisa ava ääres (pilt 2.79), vaid tagapool ruumi 
varjus (pilt 2.80). 
 
Pilt 2.75 Vale 
Pilt 2.76 Õige 
 
89
Pilt 2.77 Vale 
Pilt 2.78 Õige 
Varjesse  sisenemisel  ja  sealt  väljumisel  liigu 
ettevaatlikult, väldi järske liigutusi. 
Pilt 2.79 Vale 
Pilt 2.80 Õige 
 
Ära   reeda   ennast  oma  liikumisega  –  liigu 
varjatult. 
 
90
•  Väldi lagedaid alasid (pilt 2.81). 
•  Väldi   kaardilt   selgesti  eristatavaid  suuremaid 
orientiire.  
•  Vali liikumiseks õige taust (pilt 2.82) 
•  Liigu ettevaatlikult ilma järskude liigutusteta (pilt 
2.83). 
•  Kasuta pimedust, halba ilma. 
Pilt 2.81 
Pilt 2.82 
 
91
Pilt 2.83 
 
•  Väldi mägede tippe ja orgude põhju (pilt 2.84). 
Mäe ületamisel on figuuri raske varjata ja orgude 
põhjad  on  liikumiseks  liiga  ettearvatavad  ning 
neid on vaenlase poolt kerge mineerida.  
•  Liikumisteekond  jaga  varjetega  osadeks,  kust 
oleks    võimalik  teostada  vaatlust  ja    vajadusel 
kaitsta  end  vaenlase  vaatluse  ning  tule  eest  (pilt 
2.85). 
Pilt 2.84 
 
•  Jälgi, et oleks kaitse õhuvaatluse eest. 
 
92
 
Pilt 2.85 
•  Talvisel 
ajal  kasuta  jälgede  varjamiseks 
õhuvaatluse eest loomaradu ja vanu jälgi.  
•  Päevasel ajal väldi võimalusel teede kasutamist.  
•  Öisel ajal kasuta väiksemaid teid ja  radu . 
•  Öisel ajal kasuta valgust ainult juhul, kui oled 
varjunud ja kaetud telkmantliga.
 
93
2.10 
ETTEVALMISTUS 
LAHINGUKS 
 
Lahinguks  ettevalmistamata  sõdur  on  lahinguväljal 
kasutu. 
 
Eri  lahinguliikide  puhul  tuleb  sõduril  lisavahendeid  või 
laskemoona  juurde  kuid  see  määratakse  vastavate 
käskude-korraldustega. 
 
SÕDURI ETTEVALMISTUSED LAHINGUKS 
(SOP): 
 
Kontrolli: 
•  varustuse olemasolu,  kättesaadavus ja pakitus; 
•  relva  puhtus , töökorrasolek ja seisund; 
•  laskemoona puhtus,  arv (0,5 salvelise täpsusega), 
salvede kättesaadavus; 
•  erilaskemoona 
(valgustusraketid,  suits  jne) 
puhtus, arv, kättesaadavus; 
•  erivahendite 
( raadiod , 
linnavõitluse 
ronimisvahendid  jne.)olemasolu,  töökorrasolek, 
kättesaadavus; 
•  maskeeringu  korrektsus  ja vastavus maastikule. 
Hooldus: 
•  varustuse  ümberpakkimine,  et  see   vastaks  
varustuse pakkimise nõuetele; 
•  vajadusel 
relva  puhastamine  ja  laadimine 
vähemalt 0,5 ulatuses täidetud salvega; 
•  laskemoona  puhastamine,  laskemoona  laadimine 
salvedesse; 
•  erilaskemoona puhastamine; 
•  erivahendite 
töökorda  seadmine  (patareide 
vahetus raadiotel jne.); 
 
94
•  individuaalse maskeeringu  teostamine ; 
•  vajadusel esmaabi endale või lahingpaarilisele. 
Ettekanded jaoülemale: 
•  tehakse jao võitlejate  numbrite  järjekorras; 
•  varustuse puudused (võib ära jätta, kui puudusi ei 
esine); 
•  laskemoon (täissalvelise täpsusega); 
•  erilaskemoon (tükiarvuliselt); 
•  erivahendite olukord; 
•  haavad, vigastused. 
 
Näide:  
Nr. 1; 
5 ja pool salve laskemoona; 
3 käsigranaati ja 1 suitsugranaat; 
raadiojaam  töökorras; 
vigastusi ei ole
 
95
2.11 
SÕDURI 
LIIKUMISVIISID 
 
Kui  liikumisviisi  ei  ole  kästud,  peab  sõdur  selle  ise 
valima , arvestades  maastikku  ja olukorda. 
 
KÄIMINE (PILT 2.86) 
Kasutatakse: 
•  vaenlase ohu puudumise korral; 
•  kui  maastik  pakub piisavalt varjet; 
•  rännakul; 
•  kui ei ole kiire.  
Relva hoitakse vastavalt vajadusele, kas käes, kaelas või 
küljel. 
                       
Pilt 2.86 
 
96
JOOKSMINE  RELV ÕLAS (PILT 2.87) 
 
Pilt 2.87 
Kasutatakse: 
•  kui on kiire; 
•  lagendike ja teede ületamisel; 
•  eemaldumisel. 
 
JOOKSMINE RELV KÄES (PILT 2.88) 
 
                      
 
 
Pilt 2.88 
 
 
97
 
 
Kasutatakse: 
•  kui on kiire, pikemate  vahemaade  läbimisel; 
•  kiiretel sööstudel. 
 
HIILIMINE (PILT 2.90) 
 
Kasutatakse: 
•  patrullis; 
•  kui maastik  
pakub piisavalt  
varjet; 
•  kui on vaja  
jõuda  
vaenlasele  
märkamatult  
lähedale. 
 
 
Pilt 2.90 
Mida jälgida (pilt 2.90): 
•  relv on käes; 
•  kaba õlas; 
•  vintraud suunatakse sinna kuhu ise vaadatakse; 
 
98
•  mõlemad silmad on lahti; 
•  jälgitakse ümbritsevat maastikku. 
 
Hiilimistehnika: 
Variant 1:  
 
•  jalg tõstetakse üles; 
•  kõigepealt asetatakse maha  kand ; 
•  seejärel jala välimine serv (pilt 2.91); 
•  viimasena pannakse maha  varbad  (pilt 2.92). 
Kasutatakse heinasel maastikul, kõval  pinnasel  ja teedel 
liikudes. 
 
 
 
 
 
 
Pilt 2.91 
Pilt 2.92 
 
Variant 2: 
 
•  jalg tõstetakse üles; 
•  asetatakse maha varbad (pilt 2.93);  
•  varbaid edasi lükates puhastatakse  maapind ;  
•  viimasena pannakse maha kand (pilt 2.94) 
 
 
99
 
 
 
Pilt 2.93 
Pilt 2.94 
Kasutatakse  metsas,  okste  korral  ja  talvel  lumes 
liikudes. 
 
Väldi:  
•  liiga  pikki   samme ; 
•  ainult eesoleva ja jalgeesise maastiku jälgimist; 
•  ära lohista jalgu (tõsta need piisavalt kõrgele). 
 
KÄPUKIL KÄIMINE RELV KAELAS (PILT 2.95) 
 
Kasutatakse:   
•  vaenlase ohu korral; 
•  kui maastik ei paku piisavaltvarjet; 
•  liikumisel kõrges heinas, madalas võsas, pilliroos 
või madala varje taga. 
 
100
 
Pilt 2.95 
 
Liikumistehnika: 
•  ollakse neljakäpukil; 
•  relva rihm on kaela tagant  
läbi pandud; 
•  kaba on käe ja jala vahel; 
•  vintraud on suunatud ülesse. 
 
Mida jälgida:  
•  relva rihm õige pikkusega; 
•  pilk suunatud eesolevale maastikule; 
•  kõval  pinnasel  ei  tohiks  kaba  mööda  maad 
lohiseda. 
 
Väldi:  
•  vale pikkusega relvarihma; 
•  ainult enese ette vahtimist; 
•  liigset müra liikumisel. 
 
 
 
 
 
101
KÄPUKIL KÄIMINE RELV ÕLAS (PILT 2.96) 
 
Kasutatakse: 
•  suure vaenlase ohu korral; 
•  kui maastik ei paku piisavalt varjet; 
•  liikumisel kõrges heinas, madalas võsas, pilliroos 
või madala varje taga. 
•  ollakse käpukil, toetutatakse vasakule käele; 
•  parem  käsi  hoiab  relva  püstolkäepidemest  ja 
surub pära õlga; 
•  vintraud on suunatud otse ette. 
 
 
Pilt 2.96 
 
 
Mida jälgida:  
 
•  pilk suunatud eesolevale maastikule; 
 
Väldi:  
•  ainult enese ette vahtimist; 
•  liigset müra liikumisel. 
 
 
102
 
 
 
ROOMAMINE  
 
Kasutatakse:  
•  vaenlase tule all liikumisel; 
•  maastik ei paku varjet. 
 
Mida jälgida: 
•  pilk on suunatud ette; 
•  relva rihm ei tohi järgi lohiseda; 
•  seljakott ei tohi olla seljas; 
•  et vintraua  suue  ei  satuks  vastu maad. 
 
Erinevad roomamistehnikad 
 
Kõrge roomamine (pilt 2.97): 
•  ollakse kõhuli maas; 
•  üks käsi hoiab laesäärest; 
•  teine käsi hoiab relva kaba liigendi juurest; 
•   salv  on suunatud endast eemale ja pisut ülespoole; 
•  toetutakse  küünarnukkidele,  millega  tõmmatakse 
end edasi; 
•  jalad on vastu maad ning lükkavad keha edasi. 
 
Kasutatakse: 
 madalas heinas ning madalate varjete taga liikumisel. 
 
103
 
Pilt 2.97 
Madal roomamine (pilt 2.98): 
•  ole kõhuli; 
•  rind ja pea vastu maad; 
•  käed on keha kõrval kõverdatud; 
•  ühe  käega  hoia  relva  rihmast  eesmise   kinnituse  
juurest; 
•  toeta relva käsivarrele; 
•  vaba käega tõuka enese eest prahti kõrvale; 
•  jalgade abil tõuka ennast edasi. 
Kasutatakse 
 maastikul, mis ei paku  
mitte mingit varjet ja vaenlase tule all liikumisel. 
 
Vead:   
•  jalad tõusevad liialt kõrgele; 
•  relva rihm  lohiseb  mööda maad. 
•  seljakott on seljas.  
 
 
104
 
Pilt 2.98 
SÖÖSTHÜPPED 
 
Kasutatakse  
vaenlase  väheefektiivse  tule  all  liikumiseks.  On  kiireim 
ja ohutuim liikumisviis lahinguväljal. 
 
Mida jälgida: 
•  kontrolli, et relv oleks laetud (pilt 2.99); 
•  vali sööstu  teekond  ja koht, kuhu tahad jõuda;  
•  vali  sööstmiseks  sobiv  hetk  vt  positsiooni  valik 
liikumisel ja võta hea lähteasend (pilt 2.100);  
•  enne 
sööstu  vajadusel  tulista  (võib  teha 
lahingupaariline); 
•  hakka liikuma ootamatult; 
•  relv liigub koos parema käega puusale; 
 
•  aja ennast vasaku käe peale püsti (pilt 2.101); 
•  söösta madalalt ja liigu  sikk -sakki (pilt 2.102); 
•  visku vaadatud kohta ja maandu vasakule käele 
 
105
 
 
Pilt 2.99 
 
Pilt 2.100 
 
•   rooma  varju valmistu uueks sööstuks ja vajadusel 
kata lahingupaarilist (pilt 2.104 ja 2.105). 
 
106
       
 
 
Pilt 2.101 
Pilt 2.102 
 
 
 
 
Pilt 2.103 
Pilt 2.104 
 
Pilt 2.105 
 
107
Sööstu  pikkus  sõltub  vaenlase  tule  tugevusest  ja 
eesolevast varjatud kohast. Sööstu  pikkuseks  on tavaliselt 
3-4 sammu. 
Paarikaupa liikudes tuleb kindlasti meeles pidada, et kui 
üks  sõdur  liigub,  siis  teine  samal  ajal  katab  teda  (pilt 
2.106 ja 2.107).   
Pilt 2.106 
Pilt 2.107 
 
108
2.12 
PAIKNEMINE 
 
Paiknemisalal  majutatakse  allüksus  jaotelki.  Sõdur 
peab  olema  suuteline  püstitama  vajadusel  ajutise 
majutuse  telkmantlitest. 
 
TELGIS MAJUTAMISEL PEAB ARVESTAMA 
JÄRGNEVAID PÕHIMÕTTEID:  
 
•  prügiauk,  välikäimla  ning  isikliku  hügieeni 
teostamise  koht   rajatakse   vähemalt  50  m 
kaugusele telgist; 
•  moondamiseks  ja  telgipõhja  katmiseks  vajalikud 
looduslikud 
materjalid 
korjatakse 
oma 
positsioonide tagant, vähemalt 50 m telgist; 
•  riiete  kuivatusnöörid  paigutatakse  telgiraami 
külge,  ahjust  vähemalt  ühe  meetri  kaugusele. 
Varustuse ahjul  kuivatamine  on KEELATUD! ; 
•  küttepuude  kaugus  ahjust  vähemal  0,5  meetrit. 
Igas  telgis  peab  olema    vesi   esmaseks   tule 
kustutamiseks;  
•  hetkel  mittekasutatav  varustus  paigutatakse   telgi  
seina  äärde  moondamisvõrgu  alla  ja  kaetakse 
võimalusel veekindla  kattega ; 
•  lahingrakmed võetakse telki kaasa ja on kogu aeg 
käepärast; 
•  igas telgis peab olema  määratud üks ahju   valvur , 
kes vastutab tuleohutuse ja ahju kütmise eest; 
•  relvad  laetakse  enne  telki  sisenemist  tühjaks  ja 
padrunisalv eraldatakse. 
 
Moondamisega 
tõhustatakse 
üksuse 
ja 
tegevuse  varjatust,  raskendades  vastasel 
objektide avastamist. 
 
 
109
TELGI MOONDAMINE: 
 
Telk   tuleb  paigutada  varjulisse  kohta.  Telgiava  peab 
olema vaatluse suhtes ohutus suunas. Nähtavale jääv telgi 
osa  moondatakse  moondamisvõrguga  (pilt  2.108).  Telgi 
tavalise  kuju  muutmiseks  toestada  moondamisvõrk 
altpoolt  puuokstega.  Kogu  varustus  paigutada  telki  või 
moondamisvõrgu alla. Telgi  juures  liikumiseks kasutada 
ainult  kindlaid  radasid, mis on varjatud õhuvaatluse eest. 
 
Pilt 2.108 
TRANSPORDIVAHENDI MOONDAMINE:  
Transpordivahendi  paigutamisel  maastikule  tuleb  ära 
kasutada  looduslikke  varjeid  ja  ehitisi.  Suurte  pindade 
piirjoonte 
muutmiseks 
kasuta 
moondamisvõrku, 
toestades  seda  altpoolt  puuokstega  (pilt  2.109). 
Peegeldumise  vältimiseks   katta   moondamispaberiga 
sõiduki peeglid, aknad ja muud läikivad osad. 
 
110
 
Pilt 2.109 
AJUTISE MAJUTUSE PÜSTITAMINE 
TELKMANTLIST 
 
Enese  kaitsmine  loodusjõudude  eest  on  tähtis,  sest 
ebasoodsates  ilmastikuoludes  võib  kehatemperatuur 
langeda ohtlikult madalale.  Parim viis  märja  ilmaga 
kehasoojust   säilitada  on  kanda  veekindlat  kuube  ja 
pükse.    Sama  eesmärki  võib  teenida  ka  telkmantlist 
valmistatud peavari. 
 
Metsane maa-ala 
 
Metsastel  aladel  on  soovitatav  valida  telgi  ehitamiseks 
üks kahest võimalikust meetodist: 
 
Meetod 1 (pilt 2.110):  
Kinnita  telkmantli  nelja  nurka  nöörid  või  kummipaelad. 
Leia  kaks  teineteisest  sobival  kaugusel  olevat  puud  ja 
kinnita   kummagi   puu  külge  telkmantli  üks  nurk.  
Kinnitus   peab  olema  umbes  poole  meetri  kõrgusel,  et 
tekiks  kallak.    Tõmba  ülejäänud  kaks  nurka  maapinna 
poole  ja  kinnita  need   vaiade   või  puude  külge.   Kapuuts  
seo  kinni,  et  vihm  varjualusesse  ei  sajaks.  Teine 
telkmantel  laota  maha.   Kaeva   telgi  ümber  väike   kraav , 
mis  vihmavee  eemale juhiks 
 
111
 
Pilt 2.110 
Meetod 2 (pilt 2.111): 
Murra telkmantel keskelt kokku, pane sealt läbi nöör või 
kummipael  ja  kinnita  mõlemad  otsad  puu  külge. 
Telkmantli  nurgad  kinnita  vaiade  abil.  Telgi  suu  jäta 
sinnapoole,  kust  vastane  võib  tõenäoliselt  rünnata.  Sel 
juhul saad kiiresti rünnakule reageerida. Telgi piirjooned 
ja kuju moonda puuokste ja lehestikuga. 
Pilt 2.111 
 
112
AVATUD MAA-ALAL 
 
Kahest kepist moodusta A- kujuline karkass (pilt 2.112). 
Selle  külge  riputa  telkmantel  maapinnani.  Kinnita  ääred 
vaiadega.  Teine  telkmantel  laota  maha  telgi  põhjaks  ja 
kaeva  vihmaveekraav.    Selline  telk  on  üsna  väike,  kuid 
tema   eeliseks   on  see,  et  ta  on  madal  ja  seega  kergesti 
varjatav.  
Telgi suu  jäta sinnapoole, kust vastane  võib tõenäoliselt 
rünnata.  Sel  juhul  saad    kiiresti  rünnakule  reageerida. 
Telgi piirjooned ja kuju moona puuokste ja lehestikuga. 
Pilt 2.112 
 
113
TEGEVUS TUGIPUNKTI VALVES 
 
Allüksuse paiknemiskoha julgestaja peab teadma: 
•  oma positsiooni asukohta; 
•  ülema asukohta; 
•  kui  kasutatakse  raadiot  siis  sageduste  ja 
kutsungite muutumist; 
•  andmeid vaenlasest; 
•  vaatlusala; 
•  teiste tunnimeeste asukohti; 
•  miiniväljade, tõkete asukohti; 
•  tegevust häire korral; 
•  häireandmise viisi; 
•  tunnussõna ja selle vahetamise aega; 
•  tuleavamise korda; 
•  alal liikuvaid oma üksusi; 
•   vahetuse  aega; 
•  tegevust keemiahäire korral. 
 
Julgestaja  püsib  varjatuna  ja  jälgib  vaatlusala  vastavalt  
vaatluse teostamise reeglitele. 
 
Allüksuse paiknemiskoha julgestaja tegevus juhul, 
kui läheneb alla pooljao suurune  üksus: 
 
•  jää varjatuks; 
•  kui  on  olemas  raadioühendus,  tee  ettekanne 
ülemale; 
•  lase  läheneda  kuuldekaugusele,  kuid  niikaugele, 
et  isik  ei  saaks  poisitsioonile   joosta   (  u.50m  ) 
anna käsklus “Seis, käed üles!”; 
•  anna  käsklus  “Üks  edasi”  ja  hoia  lähenejat 
sihikul, kuid jälgi samas ülejäänud gruppi, 
 
114
•  lase  isikul  läheneda  nii  lähedale,  et  on  võimalik 
teostada põhjalik  vaatlus  (u. 25m) ja anna  vaikselt         
käsklus “Seis”; 
•  kui  isik  on  vaatluse  järgi   omadest   üksustest,  ütle 
tunnussõna  esimene  pool,  korda  ainult  tugeva 
tuule korral; 
•  kui  vastus  on  õige  kutsu  isik  positsioonile,  käsi 
varjuda ja kutsu edasi ülejäänud üksus. Esimesena 
tulnud  isik  peab  lugema  üle  ja  kontrollima  oma 
üksuse. Annab üksuse andmed tunnimehele; 
•  kui  vastus  on  vale  hoitakse  lähenejad  sihikul  ja 
antakse  vaikselt  häire.  Edasi  tegutsetakse 
vastavalt jaoülema käskudele; 
•  sisenenud 
üksustest 
ettekanne 
jaoülemale 
“Üksus-ülem-aeg-edasine tegevus”  
•  Näiteks:  “Kompanii  luuregrupp  -  n-srs  Savi  -
23.15 - lõpetasid  luure  - liikusid  juhtimispunkti”; 
•  kui  lähenev  grupp  ei  täida  tunnimehe  käsku  teist 
korda,  tegutseb  tunnimees  vastavalt  tuleavamise 
korrale. 
 
Allüksuse  paiknemiskoha  julgestaja  tegevus,  kui 
läheneb üle pooljao suurune tundmatu üksus: 
 
•  anna vaikselt häire vastavalt kästud korrale; 
•  kui jaoülem jõuab positsioonile tee ettekanne, mis 
sisaldab “Üksus-asukoht-tegevus”  
 
Näiteks: 
 “Jalaväerühm-suunas 50-00-liikusid teeristi suunas”; 
 
115
 
TUNNUSSÕNA KASUTAMINE: 
 
•  tunnussõna kehtestatakse ööpäevaks; 
•  tunnussõna määrab allüksuse ülem; 
•  tunnusõna  koosneb  küsimusest  ja  vastusest,  mis 
võib olla sõnapaar või arvude summa.  
•  Näiteks: “Oscar- Charly”;  
•  tunnimees küsib -  tulija  vastab; 
•  tunnussõna öeldakse vaikse häälega; 
•  tunnussõna  korratakse  ainult  tugeva  tuule  puhul.
 
116
2.13 
KÄEMÄRGID 
 
Käemärgid  on  ühtsed  kokkulepitud  leppemärgid,  mille 
abil  on  võimalik  suhelda.  Erinevad  üksused  võivad 
kasutada  üksuse  ülesandest  lähtuvalt  lisa  käemärke. 
Antud  materjali  tegemisel  on  kasutatud  Valdo  Veski 
poolt ja leitnant  Arti  Levandi juhendamisel sooritatud 6. 
põhikursuse  lõputöö  “Käemärkide  alane  väljaõpe 
kaitseväes.” 
 
 Käemärke kasutatakse: 
•  kui vahemaad on pikad (nt rännakul); 
•  kui on vaja tegutseda vaikselt (nt patrull,  varitsus  
jne); 
•  kui müra tõttu on sõnaline käskimine raske; 
•  muudel  juhtudel,  kui  on  võimalik  kontaktioht 
vaenlasega. 
Tähelepanu saamiseks on neli võimalikku moodust: 
•  üks tugev  vile  (ainult lahinguolukorras); 
•  sõrmenips; 
•  koputus sõrmenukkidega vastu püssipära; 
•  vaikne vile. 
Käemärkide andmisel tuleb arvestada, et: 
•  käemärki  antakse  alati  selle  käega,  milles  pole 
relva; 
•  relv on alati suunatud vastase poole; 
•  võimalusel ei tohiks kasutada sõrmekombi-
natsioone (labakindad). 
Nähes käemärki on sõduri ülesandeks: 
•  käemärki dubleerida; 
•  veenduda, et ees, taga või kõrval liikuvad sõdurid 
seda nägid ning; 
•  tegutseda kästud moel. 
 
117
KÄEMÄRGID  
 
 
 
 
 
2.113 Koguneda 
2.114 Näen või kahtlustan 
vaenlast 
 
 
 
 
 
2.115 Vaenlast pole näha 
2.116 Takistus 
 
 
 
 
 
 
118
   
 
 
 
 
 
2.117 Jaoülem 
2.118 Rühmaülem 
             
        
2.119 Luure 
2.120 Kuula 
 
119
 
 
 
 
 
2.121 Üksikkolonn 
2.122  Malelaud  
 
 
 
   
2.123 Noolepea 
2.124 Tähelepanu 
 
120
 
 
 
 
 
 
2.125  Ahelik  
 
 
 
 
2.126 Seis 
 
121
 
 
2.127 Positsioonidele 
 
 
 
2.128 Suund 
 
 
 
122
 
 
 
2.129 Miinid 
2.130 Marss (marss-
marss kaks korda) 
 
 
 
2.131 Õhuhäire 
 
Käemärki näidatakse alati vaba käega 
 
 
 
 
123
KÄEMÄRGID TRANSPORDI JUHATAMISEKS 
 
Transpordi juhatamist käemärkidega tuleb kasutada 
olukorras, kus juhil on vaateväli piiratud, on pime või on  
tegemist  kitsastes oludes manööverdamisega. Transpordi 
juhataja peab olema autojuhile hästi nähtav ja kõik 
käemärgid tuleb anda kiirustamata ja korrektselt. 
Materjali koostamisel on aluseks võetud  NATO  
dokument APP -14 25.01.2007. 
Pilt 
Käemärgi kirjeldus 
Käemärgi 
tähendus 
Liiguta  
 
küünarnukkidest 
 
paraleelseid käsi enda 
EDASI 
 
ees üles-alla, nagu 
LIIGU ETTE 
tõmbaks autot enda 
poole 
Liiguta paraleelseid 
 
käsi enda ees 
TAGASI 
( peopesad  auto poole), 
    
 
nagu tõukaksid autot 
endast eemale. 
Liiguta kätt edasi-
 
tagasi küljele, 
 
kõverdades seda 
PÖÖRA 
 
küünarnukist.  Seistes 
PAREMALE 
autojuhi ees, liigutades  VASAKULE 
paremat kätt on pööre 
paremale ja vasaku käe 
liigutamisel pööre 
vasakule.  
Aseta peopesad 
 
vastastikku ning 
KAUGUS 
peopesade  vahega näita  TÕKKEST 
 
palju on autol maad 
takistuseni.  Vastavalt 
 
124
auto liikumisele  vii ka 
peopesasid teineteisele 
lähemale. Peopesad 
koos tähendab, et 
ruumi takistuse ja auto 
vahel enam ei ole  
Üks või mõlemad käed,   
peopesade auto poole 
STOPP  
vertikaalselt üles 
tõstetud 
 
Käed peakohal risti, 
 
peopesad auto poole 
HÄDA-
PEATUMINE 
 
Parema käega liiguta 
 
labakätt üle kõri 
SEISKA 
MOOTOR 
 
 
Liiguta patareivalgust 
 
lõua ja vöö vahel üles-
 
alla 
EDASI 
 
 
Vilguta vöökõrgusel 
 
patareivalgust  
 
TAGASI 
 
 
 
125
Liiguta patareivalgust  
 
ringikujuliselt rinna 
PÖÖRA 
ees. Kellaosutite 
VASAKULE 
liikumise suunas – 
PAREMALE 
 
pööra paremale. 
Vastupidi - vasakule 
Kustuta patareivalgus 
 
või kata kinni. 
STOPP 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
126
 
 
2.14 
TINGMÄRGID 
 
Üksuse suuruse tähised 
 
Tingmärk 
Liitlane  
Vaenlane 
 
Lahingupaar/ meeskond  
 
     
 
        
 
 
Jagu  
 
     
 
        
 
 
Poolrühm 
 
     
 
        
 
 
Rühm 
 
     
 
       
 
 
Kompanii 
 
     
             
 
 
Relvastuse tähised 
 
 
Kuulipilduja 
 
Tankitõrje 
granaadiheitja 
 
 
Miinipilduja 
 
 
Haubits 
 
 
Õhutõrjekahur 
 
 
127
 
Üksuste tingmärgid 
 
Tingmärk 
Liitlane 
Vaenlane 
 
Jalaväeüksus 
     
   
      
   
Transpordivahenditea 
jalaväeüksus 
     
 
      
 
Jalaväeüksus 
soomukitel 
     
            
 
 
Luureüksus 
     
            
 
 
Tankitõrjeüksus 
     
             
 
 
Suurtükiväe üksus 
     
 
       
 
Miinipilduja üksus 
     
 
       
 
 
Õhutõrjeüksus 
     
 
        
 
 
Pioneeriüksus 
     
 
       
 
 
Sideüksus 
     
 
        
 
 
Meditsiiniüksus 
     
 
      
 
 
Staap 
 
 
    
 
      
 
 
 
 
128
3.  PIONEER 
3.1  TULEPOSITSIOON 
 
Sõduri tulepositsioon peab vastama järgnevatele 
nõuetele: 
•  lai laskesektor; 
•  kindel tugi relvale; 
•  varjatud maa- ja õhuvaatluse eest; 
•  kaitstud käsitulirelvade tule eest; 
•  varjatud liikumistee positsioonile. 
 
Otsese  vaenlase  ohu  korral  või  vaenlase  tule  all 
rühmitades,  tuleb  võimalikult  kiiresti  leida  kaitse 
käsitulirelvade tule eest. Selleks rajada lamades laskepesa 
(pilt 3.1) Üks-teist kattes, kuhjata enda ette pinnast, mis 
kaevatakse  oma  lamamiskohast,  eesmärgiga  varjuda  ja 
tekitada enda ette kaitsevall. Kaitsevalli moodustamiseks 
sobib  väga  hästi  ka  liivakott.  Vaenlase  tule  raugedes 
tuleb  esimesel  võimalusel  ehitada  korralik  sõduri 
laskepesa. 
 
 
Pilt 3.1 
 
129
 
 
SÕDURI LASKEPESA EHITAMINE 
 
Pilt 3.2 
 
130
 
Laskepesa  kaevamist  peab  varjama  vastase  maa-  ja 
õhuvaatluse 
eest, 
selleks 
tuleb 
varuda 
kiired 
moondamisvahendid. 
Näiteks: 
tihedad  
oksad, 
moondamisvõrk. 
Aja   olemasolul   võib  ehitada  vastase  poolsele  küljele 
ajutise  varjeseina,  mis  ei  tohi  erineda  ümbritsevast 
loodusest. 
Kogu  moondamiseks   vajaminev   materjal  tuleb  tuua 
ainult oma positsioonide tagant.  
Kaevumise ajal tuleb moondada kõik tööde 
jäljed.  Tähelepanu  pööra    eriti  värskelt  kaevatud 
pinnasele, laskepesa süvendile ja vallide kontuuridele. 
 
LASKEPESA KAEVAMINE: (PILT 3.2) 
 
Etapp 1:  
Märgista laskepesa piirjooned. Eemalda mätas laskepesa 
süvendist ja vallide alalt (2,5-3 meetrit). 
 
Etapp 2: 
Lõika  ja  eemalda  mätas.  Mättad  aseta  kaeviku  taha 
telkmantlile või murupinnad kokku. 
  
Etapp 3: 
Kaeva  laskepesa.  Kaeviku  kaitsevallid  algavad  20  cm 
kauguselt  süvendi  servast.   Esmalt   raja   eesmised   vallid. 
Vallide  kogupaksuseks  2-2,5  m.  Vallide  kõrgus  peab 
varjama kiivri laskeasendis olles. 
Seejärel  raja  tagumine   vall   (tagumine  vall  varjab  kiivri 
kontuuri) 
Kaeviku  vallidesse  mata  kive,  palke  jms,  suurendamaks 
vallide  vastupidavust . 
 
131
Pilt 3.3 
Etapp 4: 
Vallid  moonda  mätastega,  alustades  vaenlasepoolselt 
küljelt.  
 
Etapp 5: 
Koos eesmiste vallide rajamisega raja laskeplatvorm. 
Laskeplatvormi nõuded: (pilt 3.3) 
•  laskeasendis  oleva  laskuri  mõlemad  küünarnukid 
toetuvad korralikult laskeplatvormile.  
•  Laskeplatvormi  sügavust  saab    kindlaks  määrata 
tööde  edenedes,  aeg-ajalt  laskeasendit  sisse 
võttes. 
 
Etapp 6: 
Laskeplatvormi ette aseta tugipuu (läbimõõt min. 20 cm) 
või  liivakott  relva   toeks   ja  kuulide  kaitseks.  Relvatugi 
raja  enne  eesmisi  valle.  Relvatugi  kaeva  ümbritsevast 
maapinnasest 2-4 cm madalamale. 
 
Etapp 7: 
Moondamise täiendamine. 
 
132
KILLUVARJE EHITAMINE (PILT 3.4) 
 
 
Üksikmehe  kaeviku  ehitamine  jätkub  killuvarje 
ehitamisega. Killuvarje tuleb tagumise  valli  asukohale. 
 
Etapp 1: 
Märgista killuvarje piirjooned. 
 
Etapp 2: 
Kaeva  killuvarje  (laius  1  meeter,  pikkus  umbes  2 
meetrit). 
 
 
133
Pilt 3.4 
Nõuded: 
Killuvarjesse  on võimalik paigutada haavatu  lebama . 
Killuvarjesse mahub kükakil sisse. 
Etapp 3: 
Pilt 3.5 
Valmista  killuvarje  lagi,  kata  see  pinnasega.   Paiguta  
sissepääsu  avasse  kaks  tugitala,  (pilt  3.5)  märgitud 
numbritega 1 ja 2 ( palkide  läbimõõt minimaalselt 15 cm). 
Vältimaks  pinnase  ja  plahvatuse   survel   tugitalade 
sissevajumist,  toesta  70-80  cm  pikkuste  risttaladega, 
pildil  3.4  märgitud  numbritega  3  ja  4  (minimaalne 
läbimõõt 15 cm). 
Killuvarje lae ehitamine. 
Ehitamisel  kasuta  umbes  3  meetri  pikkuseid  ja 
minimaalselt  15  cm  läbimõõduga  palke.   Palgid   aseta 
tihedalt üksteise vastu kogu killuvarje ulatuses  
(2 meetrit). 
Kata  killuvarje  lagi  pinnasega.  Võimalusel  mata 
killuvarje  pinnasesse  kive,  kände  jms.  Pinnase  läbimõõt 
vähemalt  60  cm.  Killuvarje  lae  pinnas  peab  täitma  ka 
tagumise valli eesmärki. 
 
134
 
Etapp 4: 
Moondamise teostamine. 
 
 
KUULIKINDLUS 
 
Käsitulirelva kuulide eest ( kuni 7,62 mm) tagavad kaitse 
järgmise paksusega materjalid. 
 0,015 m Teras 
 0,2 m Betoon 
 0,5 m Kivine maa 
 0,5 m Liivakotid 
 0,6 m Toores puu  
 1,0 m Tavaline pinnas 
1,5 m Pressitud lumi 
 3,0 m Pressimata lumi 
 
 
Pilt 3.6 
 
 
135
3.2  M14, KAITSELAENG 21 
 
KÜLGMIIN M-14 
Komplekti kaal 
 
2,5 kg 
Miini  kaal 
 
 
2,0 kg 
Lõhkeaine (heksotool) 
1,6 kg 
Soomustläbitavus –150 
60 mm 
Sihiku kasutuskaugus  
- 50 m 
Kastis   
 
 
8 miini 
 
Komplekt: (pilt 3.7) 
1.  miin 
2.  sihik 
3.  kinnitusalus 
4.  det.nöör koos detonaatoriga 
5.  löökmehhanism 
6.  kinnitusrihmad (2 tk) 
7.  kattekork 
 
Pilt 3.7 
 
136
Miini paigaldamine: 
1.  kinnita miini alus naelte või rihmaga 
2.  aseta miin (pilt 3.8) 
3.  aseta sihik (pilt 3.9) 
4.  eemalda detonaatori kaitsekork (hoia seda alles) 
5.  kinnita löökmehhanism naelte või rihmaga (mitte 
kaugemale kui 1,5 m) 
6.  kinnita det.nöör löögimehanismiga. NB! Ära 
kinnita detonaatorit miini külge (pilt 3.10) 
7.  sihi miin soovitud punkti (pilt 3.11) 
8.  moonda miin (ära kata miini eest) 
9.  keri välja tõmbenöör 
10. kinnita  detonaator  miinile (pilt 3.12) 
11. kontrolli, et miin on sihitud soovitud punkti ja 
veendu, et det. nöör ei kattuks 
12. seo nöör splindi külge 
13. eemalda kaitsesplint 
14. SÜSTEEM ON LAHINGVALMIS (pilt 3.13) 
 
Pilt 3.8 
 
137
 
Pilt 3.9 
 
Pilt 3.10 
 
Pilt 3.11 
 
138
 
Pilt 3.12 
 
Pilt 3.13 
 
139
KAITSELAENG 2(21) 
 
Kaitselaengu kaal 
 
3 kg 
Laeng (heksotool) 
 
700 gr 
Haavleid (0,88gr x 6mm) 
449 tk 
Haavlite lennukiirus   
1500 m/s 
 
 Kasti kuulub 5 komplekti (pilt 3.14) 
1.  Kaitselaeng 
2.  El. Initsieerimisseade 
3.  Kaitselaengu alus   
4.  Det.nöör  koos detonaatoriga 
5.  Elektridetonaator   
6.  Meh. Löökmehhanism    
7.  Naelad, haagid 
8.  Nöör 
9.  Traat 
10. El.  kaabel  (50 m) 
 
Pilt 3.14 
 
140
Miini paigaldamine( pilt 3.15) 
1.  aseta kaitselaeng miinialusele 
2.  paiguta kaitselaeng 
3.  eemalda detonaatori kaitsekork (hoia seda alles) 
4.  kinnita löökmehhanism naelte või rihmaga (mitte 
kaugemale kui 1,5 m) 
5.  kinnita det.nöör löögimehanismiga. NB! Ära 
kinnita detonaatorit kaitselaengusse 
6.  elektridetonaator kinnita detoneeriva nööri külge 
(el.detonaatori kinnitusmuhvi abil) 
7.  keri välja elektrikaabel (NB! Pidage meeles 
ohutuid kaugusi) 
 
 
Pilt 3.15 
8.  sihi kaitselaeng soovitud punkti (3.16) 
 
141
 
Pilt 3.16 
9.  kinnita detonaator kaitselaengusse 
10. ühenda elektrikaabli ja el.detonaatori pistikud 
11. ühenda karabiin löökmehhanismiga 
12. eemalda löökmehhanismi kaitsesplint 
13. ühenda el.initseerimiseade  kaabliga  
14. eemalda el.initseerimisseadmelt kaitsesplint 
15. SÜSTEEM ON LAHINGVALMIS (pilt 3.17) 
 
 
 
 
 
Pilt 3.17 
 
 
 
 
 
142
 
16. ühe el.initseerimiseadmega on lubatud lõhata 
maksimaalselt viis kaitselaengut (pilt 3.18) 
 
 
 
Pilt 3.18 
 
143
4.  KAITSEVAHENDID 
4.1  TBK KAITSEVAHENDID 
Tuuma-, bioloogilise – ja keemiarelva kaitsevahendite 
kasutamine 
 
GAASIMASK  
 
•  Gaasimaski  ehituse  tõttu  võib  tema  filtrit 
vahetada ainult saastumata keskkonnas.Ära kanna 
kontaktläätsesid, kui kasutad gaasimaski.  
•  Kurn  ei  tohi  vette  sattuda,  sest  siis  muutub  see 
kasutuskõlbmatuks. 
Gaasimaski kasutamine 
•  Sõdur  peab  suutma  gaasimaski  pähe  panna  ja 
tihendada  9  sekundi  jooksul;HOIA  HINGE 
KINNI  JA   SULGE   SILMADEemalda   peast   ja 
juustest  kõik  esemed,  mis  võivad  maski 
paigaldamist takistada. 
•  Esmalt  suru  gaasimaski  lõug,  seejärel  terve  nägu 
(pilt 4.1); 
 
Pilt 4.1 
Pilt 4.2 
 
144
Suru peopesaga väljalaskeventiilile (pilt 4.2); 
•  Hinga  järsult  välja,  et  eemaldada  maski  ja  näo 
vahele jäänud toksilisi aineid; 
•  Kata kurna  sisselaskeava  ja hinga sisse (pilt 4.3). 
Kui  mask  tõmbub vastu nägu, on see õhukindlalt 
peas; 
Pilt 4.3 
 
Pilt 4.4 
 
•  Tõmba pearihmad üle pea (pilt 4.4); 
•  Jälgi, et kuklalapp jääks kukla  keskele ; 
•   Pinguta   ükshaaval  põserihmasid.  Jälgi,  et  kõik 
rihmad oleksid tihedalt vastu pead (pilt 4.5); 
 
145
 
Pilt 4.5 
Gaasimaski kokkupakkimine 
•  Võta gaasimask peast ära. Aseta pearihmad maski 
esiküljele  (pilt  4.6);Kurna  võib  kinnitada  maski 
külge  või  panna  maski  sisse  (pilt  4.7);Aseta 
gaasimask rakmetesse.Gaasimaski puhastamine 
•  Saastunud õhu käes olnud gaasimaski osi  puhasta  
degaseerimiskomplekti abil; 
Jälgi  hoolikalt,  et  kaaslasel  püsiks  gaasimask 
õhukindlalt peas. 
•  Lase  kaaslasel  õhukindluse  tagamiseks   vajutada  
kahe sõrmega kõneseadmele; 
 
 
 
Pilt 4.6 
Pilt 4.7 
 
146
 
 
•  Puhasta kindad saasteainetest; 
•  Radioaktiivse 
saastuse 
puhul 
tehke 
läbi 
samasugused 
puhastusprotseduurid, 
puhastuskomplekti 
asemel 
kasuta 
kuuma 
seebivette kastetud käsna; 
•  Puhasta kindad saasteainetest. 
 
147
ÜHEKORDNE TBK KAITSEÜLIKOND  
  
Lahingpaarilise abil pannkase selga ühekordne TBK 
kaitseülikond. 
•  Võtke rakmetest ühekordne TBK kaitseülikond, 
harutage pakendist lahti, 
•  Pange jalga püksid ja traksid üle õla, (Pilt 4.8) 
  
 
Pilt 4.8 
Pilt 4.9 
•  Lahingpaariline seob sukapaelad kinni (Pilt 4.9) 
 
        
 
 
Pilt 4.10 
Pilt 4.11 
 
148
 
 
 
•  Pange selga kaitseülikonna ülemine osa (NB! 
Kummikinnaste olemasolul pange need kätte enne 
kaitseülikonna ülemise osa selga panemist)  
(Pilt 4.10) 
•  Lahingpaariline venitab kaitseülikonna näoosa 
ümber gaasimaski (NB! Gaasimask peab selleks 
etapiks juba peas olema) (Pilt 4.11) 
•  Asetage kummid ümber randmete. 
•  Asetage ka relvale kaitsev kileümbris  
 
Sõdur ühekordses TBK kaitseülikonnas (Pilt 12) 
 
 
Pilt 4.12 
 
TBK kaitseülikond võetakse seljast lahingpaarilise 
toetusel.  Abiline  peab olema TBK kaitseriietuses 
•  Kaitseülikonna ülemine osa tõmmatakse  pahupidi  
üle pea, 
 
149
•  Lahingpaariline tõmbab  sukad  jalast,  kusjuures  
sukad peavad  jooksma  pahupidi 
 
 
FILTREERIV  TBK  KAITSEÜLIKOND  
 
•  Riietumisel 
kasuta 
lahingpaarilise 
abi. 
Normatiivaeg  8 minutit; 
•  Pane  jalga   spetsiaalsed   kummist   jalatsid   (pilt 
4.13), püksid (pilt 4.14 - 4.15) ning selga jakk; 
•  Kinnita  kapuuts,  tõmba  kinni   lukk   ja  pinguta 
kapuutsi nööriga (pilt 4.16); 
 
Pilt 4.13 
 
150
 
Pilt 4.14 
 
 
 
 
Pilt 4.15 
 
151
 
 
Pilt 4.16 
•  Ühenda  jakk (pilt 4.17), 
•  pinguta vöökoha- ja (pilt 4.18),  
•  varruk takjakinnitust  (pilt 4.19). 
 
Pilt 4.17 
Pilt 4.18 
 
152
 
Pilt 4.19 
Seljast ära võtmine: 
•  Lase  kaitseülikonna  (pilt  4.20)  nöörid  lõdvaks, 
tee lukk lahti; 
•  Lahingpaarilise  selja  taga  seistes  haara  tema  jaki 
õlgadest ja tõmba jakk seljast (pilt 4.21); 
         
 
Pilt 4.20 
Pilt 4.21 
 
153
Aseta  jakk  maapinnale,  sisemine  (saastumata)  pool 
ülespoole; 
•  Ava  pükste  mansetid  ja  traksid  ning  astu 
püksisäärte peale; 
•  Lase  kaaslasel  üks  jalg  korraga  pükstest  välja 
võtta.  Aseta  püksid  jaki  kõrvale;Astu  kaaslase 
saapakanna  peale  ja  palu  tal  astuda  jalaga  jaki 
peale; 
•  Korda 
sama  protseduuri  teise  kaitsesaapa 
äravõtmiseks; 
•  Lase  kaaslasel  kindad  käest  ära  võtta,  vajadusel 
aita  teda  ja  jälgi,  et  ta  ei  puudutaks  kinnaste 
välimist poolt paljaste kätega. 
 
154
5.  SIDE 
5.1  KUULDEKOODID 
 
TÄHESTIKU RAHVUSVAHELINE 
KUULDEKOOD 
 
A - Alfa (´al‘fa)  
O -  Oskar  (´oska) 
B - Bravo (´bra:vou) 
P -  Papa  (pa´pa:) 
C - Charlie (´tsa:li) 
Q - Quebek (kwi´bek) 
D -  Delta  (´delta)  
R -  Romeo  (´roumiou) 
E -  Echo  (´ekou)  
S -  Sierra  (´siera) 
F - Foxtrot (´fokstrot) 
Š. - šahh (.ahh) 
G -  Golf  (´go(l)f) 
Z - Zulu (´zu:lu:) 
H -  Hotel  (hou´tel) 
Ž- Žurnaal (z´urnaal) 
I - India (´india) 
T -  Tango  (´tangou) 
J - Juliett (dzu´:ljet) 
U- Uniform (´ju:nifo:m 
K - Kilo (´kilou)  
V -  Victor  (´vikta) 
L - Lima (´li:ma) 
W - Whiskey (´wiski) 
M -  Mike  (maik) 
X - Xray (´eks´rei) 
N - November (no´vembe)  Y -  Yankee  (´janki) 
 
Täppidega tähtede edastamiseks kuuldekoodidena 
kasutatakse: 
Õ - Õnne 
Ä - Ärni 
Ö - Ööbik 
Ü - Ülle 
 
155
Eesti keeles kasutatavad  numbrid : 
 
1 - üks  
6 - kuus 
2 - kaks  
7 -  seitse   
 
3 - kolm  
8 - kaheksa 
4 - neli  
9 - üheksa 
 
5 - viis  
0 - null
 
 
Inglise keeles kasutatavad numbrid: 
 
1 - One (uan)  
7 -  Seven  (´seven)  
2 - Two (tu:)  
8 -  Eight  (eitθ) 
3 - Three (θri:)  
9 -  Nine  ( nain ) 
4 -  Four  ( foor )  
0 - Zero (´zirou)
5 -  Five  (faiv)  
6 - Six ( siks ) 
 
Inglise keelt kasutatakse ainult rahvusvahelistes 
raadiovõrkudes. (Side- Eeskiri  2000 LISA 2.2)
 
156
5.2  SIDEPIDAMISVIISID 
(RAADIO-, TRAAT- JA 
ALTERNATIIVSIDE) 
TRAATSIDE 
RAADIOSIDE 
ALTERNATIIVSIDE  
Alternatiivside jaotatakse kolmeks:  
1.  kullerside ehk virgatsside 
2.  signaalside  
3.  tsiviilside. 
Traatside headeks külgedeks on : 
•  turvalisus pealtkuulamise suhtes,  
•  raske  avastada , ei sõltu ilmastikust,  
•  majanduslikult  odav,  ei  nõua  eriti  erialaseid 
teadmisi  ja  oskusi.  Kõik  traatsidevahendid  on 
ühildatavad. 
 
Traatside halvemateks külgedeks on : 
•   mobiilsuse  puudumine; 
•  suur elavjõukulu ühenduse loomisel; 
•  varustuse hulk on suur; 
•  maskeerimata kaabel on kergesti avastatav; 
•  kõnelustest osavõtjate hulk piiratud. 
 
Raadioside eelised on : 
•  suur  mobiilsus ,  
•  ühenduse loomine lühikese  ajaga ,  
•  piiramatu hulk korrespondente,  
•  varustuse hulk väike,  
•  ühendust on võimalik võtta kõikides suundades,  
•  side 
loomine 
ei 
sõltu 
maastiku 
liikumiskõlbulikkusest  vaenlase  tuli  ei  katkesta 
ühendust.  
 
157
Raadioside miinuseks on : 
•  sõltuvus asukohast(mäed, hooned) ja ilmastiku-
tingimustest (äike, päike).  
•  Raadiosidet on võimalik pealt kuulata ja vaenlase 
poolt häirida,  
•  raadioside vahendid on kallid, nõuab  erialast  
väljaõpet ning kõik raadio  jaamad  pole 
ühildatavad oma vahel. 
 
OHUTUSTEHNIKA TÖÖTAMISEL 
RAADIOJAAMADEGA 
•  Raadiojaam 
paigaldatakse 
töökorda 
paigaldusjuhendi järgi 
•  Ei  ole   soovitav   olla  saatel  oleku  ajal  antennide 
vahetusläheduses 
•  Ei  ole  soovitav  saatel  oleku  ajal  kinni  võtta 
antennist, 
kui 
raadiojaam 
läheb 
saatele  
täisvõimsusel 
•  Raadioseadme  ja korpuse avamine  ja pingestatud 
osade kaitseta jätmine on keelatud 
•  Võrgupinget kasutav raadiojaam tuleb maandada 
 
Ohutustehnika töötamisel antennimastidega 
•  Peab  olema  saanud  piisava  koolituse  ja  tundma 
masti varustust 
•  Ei  tohi  tõusta  masti,  kui  oled  haige,  väsinud  või 
rohtude mõju all 
•  Äikeselise ilmaga töö keelatud 
•  Suure   tuulega   üle  15  m/s  töö  jätkamist  otsustab 
ülem 
•  Riietus vastavalt ilmastikule 
•  Meeskonnal  peab  omavahel  olema  kogu  aeg 
silmside  
•  Pimedal  ajal  peab  olema  masti  püstitus  koht 
piisavalt valgustatud 
•  Mitte korras olevat varustust on keelatud kasutada 
 
158
•  Masti  otsa  ei  või  tõusta  kiirgusallikate  töötamise 
ajal 
•  Ohualale ei tohi lubada kõrvalisi isikuid  
•  Poste ( maste ) kandes peavad kõik olema ühelpool 
posti (masti) 
•  Tugivöö  kett  peab  tööde  ajal  alati  olema 
kinnitatud ümber posti 
•  Enne vana posti otsa ronimist tuleb kindlaks teha 
posti lagunemisaste 
•  Masti- ja antennitöödel tuleb alati kanda kiivrit 
•  Töövahendeid  tuleb  alati  kontrollida  enne  masti 
püstitamist 
•  Antennide 
paigaldamist 
liiklusmagistraalide 
kohale tuleb vältida 
•  Antenne  ei  tohi  ehitada  kõrgepingeliinide  kohale 
või alla 
•  Antennis  ja  selle  ühendusjuhtmes  ei  tohi  olla 
sõlmi ega  joote  kohti 
•  Ühesuunaliste  antennide  vahemaa  peab  olema 
vähemalt  5  meetrit  ja  teineteisega  otsesuunas  
ristuvate antennide vahe 2 meetrit 
•  Antenni peab olema võimalik maandada 
•  Antenni 
viskeraskusega 
paigaldades 
tuleb 
hoiduda teiste isikute vigastamisest. Viskeraskuse 
heitmisel  tuleb  kõva  ja  selge  häälega  hüüda 
"Ettevaatust, viskan!".  
•  Antennimasti 
püstitamisel 
tuleb 
jälgida 
konkreetse masti püstitamise reegleid.  
 
 
159
5.3  RAADIOSIDE LOOMINE 
 
Raadioside  loomisel  edastatakse  standardne  väljakutse 
järgmiselt: 
 
Näit.: “AK3 DL5 kuuldel” 
 
Kui  vastust  ei  saada  või  halva  kuuldavuse  korral 
korratakse  väljakutsutava  raadiojaama  kutsungit  kaks 
korda 
 
Näit.: “AK3 AK3 DL5 kuuldel” 
 
Mitme korrespondendi üheaegse väljakutsumise korral : 
 
Näit.: “BM1,AR2, AK3   DL5 kuuldel” 
 
Standardsele väljakutsele vastatakse järgmiselt: 
 
Näit.: “AK3 kuuldel”. 
 
Kolmandale  väljakutsele  vastust  mitte   saades   on 
valveradist kohustatud  edastama  fraasi: 
 
Näit: “AK3 lõpp” 
 
Häireteta raadioside korral töötatakse sõnata “kuuldel”. 
 
Raadiokõnelused 
 
Näit.: “ Lubage  täita ülesannet” 
“Luban” 
 
160
Näit.: “AK3 orientiir 1 tankitõrjesuurtükk hävitada”. 
“sain”. 
 
Näit:  “BM1  DL5  Koondada  tuli  kõrgendikule  Kaalikas. 
Koondada  tuli  kõrgendikule  Kaalikas.”  (BM1  on 
ühiskutsung) 
 
EDASTAMISEKS KEELATUD ANDMED 
 
Raadio  kaudu  on  avatud  režiimi  kasutades  keelatud 
edastada  andmeid,  mis  sisaldavad  kas  täiesti  salajase, 
salajase või konfidentsiaalse tasemega teavet, aga samuti 
ametkondlikke andmeid: 
•  ametiisikute  sõjaväelisi  auastmeid,  ametinimetusi 
ja perekonnanimesid, 
•  üksuste, allüksuste ning staapide/juhtimispunktide 
tegelikke nimetusi ning  numbreid , 
•  üksuste,  allüksuste  ja  staapide/juhtimispunktide 
liikumise 
tegelikke 
suundi 
väljendavat 
informatsiooni, 
•  sidesõlmede  ja  väeosade  asukohti  tähistavaid 
tegelikke kohanimesid, 
•  salastamis-  või sagedushüpperežiimi puudutavaid 
andmeid, 
•  raadioseansside aegu, 
•  andmeid,  millest  võib  järeldada  raadiojaama 
kuuluvust  ühele  või  teisele  väeosale  või  määrata 
kindlaks täidetavate ülesannete iseloomu. 
 
 Täiesti  salajase,  salajase  või  konfidentsiaalse  tasemega 
teavet  on  sidekanali  kaudu  keelatud  edastada,  kui  ei 
kasutata  vastavat  krüpteerimistaset  tagavaid  seadmeid!
 
161
5.4  VÄLITELEFON, 
VÄLIKAABEL 
 
VÄLITELEFON M-37 
 
Pilt 5.1 
Välitelefoniaparaat  M-37  tagab  kindla  side  rootsi 
välikaabliga DL 
1. kahe telefoni vahel 
19km 
2. televõrgus 
6km 
3. kõrvaklappidega omavahel 
100m 
 
 
Tehnilised andmed: 
Tarbitav vool 
3V 
Patareide tööaeg  u50 tundi 
Patarei  tüüp 
2 ümarpatareid 1,5V 34x 61 mm 
Välitelefoni kaal  4,5 kg 
Mõõdud 
90x 190x 260 mm 
 
162
Välitelefoniaparaadi M-37 komplekt. 
 
Pilt 5.2 
1.  Korpus 
7.  konduktori vänt 
2.  Kaas 
8.  Kõnetoru 
3.  Välitelefoni tööosa  
9.  Kõrvaklapp 
4.  Induktori katteplaat 
10. Patareikonteiner 
5.   Kruvikeeraja  
11. Patareikonteineri 
6.  Välitelefoni tööosa 
kaas 
 
kinnituskruvid 
12. Rihm 
 
VÄLIKAABEL DL 
 
Välikaabel  DL  on  ette  nähtud  traatside  rajamiseks 
välitingimustes. 
Välikaabli DL tehnilised andmed 
Väikaabel jaotatakse kahte klassi: 
1.  Klass  A-  uued,  kasutamata   kaablid ,  välikaabli 
tehnilised   parameetrid   vastavad  tehnilistele 
normidele. Kasutatakse ainult eriolukordades. 
 
163
2.  Klass  B-  klassist  A  ületoodud,  kasutatud  ja 
remonditud  välikaabel.  Kasutatakse  õppuste  ja 
välitundide läbiviimisel. 
ehituslikud  pikkused  100m; 200m; 500m või 1000m 
kaal (1000m) 
koos kaablipooliga ~17kg 
tõmbetugevus 
~75kg 
kaablitakistus 
150Ω  (1000m  pikkuse  kaabli 
kohta) 
sidekaugus 
kasutades välitelefone 19km 
automaattelefonijaama 
siseselt 
6km 
ühepaarilise 
2 
välikaabli  soonte  arv 
kaablisoone 
2mm 
läbimõõt 
välikaabli 
soone  3 teras- ja 4 vasktraati 
traatide arv 
 
 
164
6.  KAART JA SELLE 
KASUTAMINE 
KAARDI TUTVUSTAMINE 
 
Kaart  on  maapinna  vähendatud  kujutis.  Kaardil 
kujutatakse  objektide  piirjooni  nii  nagu  nad  pealt 
vaadates  paistavad.  Maastikul   esinevaid   objekte 
kujutatakse kaardil leppemärkidega.  
(pilt 6.1) 
Pilt 6.1 
Topograafiline   kaart  on  maapinna  füüsilisi  omadusi 
peegeldav suuremõõtkavaline kaart, mis kujutab reljeefi, 
veekogusid,  taimkatet,  asulaid,  teid,  majandusobjekte, 
administratiivpiire  ja  orientiire.  Topograafiline  kaart  on 
maastiku   graafiline   dokument,  mis  sisaldab  täpseid  ja 
üksikasjalikke  andmeid    objektide  ja  reljeefide  kohta. 
(Pilt 6.2) 
 
165
Pilt 6.1 
Mõõtkava  on  arv,  mis  näitab,  kui  palju   kordi   kaardil 
esitatud   maastikuala   on  väiksem   samast   maastikualast 
tegelikkuses.  
 
Mõõtkava esitatakse: 
•  Arvmõõtkava  
•  suhtarvuna (1:50 000); 
•  murdarvuna (1/50 000); 
•  selgitava  tekstina  (1cm  kaardil  vastab  500m 
maastikul). 
Joonmõõtkava ( pilt 6.3) 
Kaitseväes  kasutatavad  kaardid  on  mõõtkavas  1:50  000 
see tähendab: 1 cm-le kaardil vastab 50 000 cm ehk 500 
m maastikul.  
Pilt 6.3 
 
166
KAARDI IDENTIFITSEERIMINE 
 
Selleks, et leida vajalikke kaardilehti nõutavas mõõtkavas 
teatud alade kohta, kasutatakse identifitseerimisandmeid. 
 
Identifitseerimisandmed koosnevad: 
•  Kaardilehe number (Näiteks O-35-66-CD) 
•  Kaardi seerianumber (Näiteks N757) 
•  Väljaande ehk trükinumber.(Näiteks 1) 
 
Identifitseerimisandmed  asuvad  kaardilehe  ülemises 
parempoolses servas. 
 
TOPOGRAAFILISED  LEPPEMÄRGID 
 
Kaardil  kujutatakse  maastikul  esinevaid  objekte  ja 
nähtusi joonte, märkide, teksti ja värvide abil.  
 
Leppemärgid jagunevad: 
 
Joonleppemärgid.  Näiteks   maanteed   (pilt  6.4),   rajad , 
raudteed,  elektriliinid  (pilt 6.5). 
Pilt 6.4 
Pilt 6.5 
 
167
Pindleppemärgid.  Veekogud-  sinine,   taimkate -  roheline, 
reljeef-  pruun,  lagedad  alad-  valge,  hoonestatud  alad- 
punane, inimkätega tehtud objektid- must. 
Mõõtkavata  leppemärgid.  Näiteks  geodeetiline  punkt, 
kirik, maja (pilt 6.6). 
Pilt 6.6 
Lisaks  kasutatakse  selgitavaid  kirjeid,  mis  võimaldavad 
saada  rohkem  informatsiooni  kohalike  objektide  ja 
reljeefi täpsusest või  suurusest  (pilt 6.7 ja  pilt 6.8). 
 
Pilt 6.7 
Pilt 6.8 
 
KILOMEETERVÕRK JA KOORDINAADID 
 
Kilomeetervõrguks  nimetatakse  kahte  paralleelsete 
joonte kogumit,  millest ühed  jooksevad  lõunast põhja  ja 
teised  läänest   itta   ning  need  jooned  on  nummerdatud 
kindla  süsteemi  järgi.  Vertikaaljoonte  numbrid  näitavad 
idapikkust  (E)  ja  horisontaaljoonte  numbrid  põhjalaiust 
(N) ( pilt 6.9). 
 
168
Pilt 6.9 
Koordinaate  kasutatakse  mingi  punkti  või  objekti 
tasapinnalise 
asukoha 
määramiseks 
kaardil. 
Koordinaatide  määramisel  võetakse  enne   idapikkus   siis 
põhjalaius.  
Neljakohalised koordinaadid annavad punkti asukoha 1 
km  täpsusega.  Neljakohalised  koordinaadid  koosnevad 
kahest  idapikkuse  ja  kahest  põhjalaiuse   numbrist   (pilt 
6.10) 
Pilt 6.10 
 
169
Kuuekohalised  koordinaadid  annavad  punkti  asukoha 
100 
m 
täpsusega. 
Kuuekohalised 
koordinaadid 
koosnevad  kolmest  idapikkuse  ja    kolmest  põhjalaiuse 
numbrist  (pilt  6.11).  Joonisel  näidatud  kivihunniku 
kuuekohalised koordinaadid on E357 N755. 
Pilt 6.11 
 
Kaheksakohalised  koordinaadid  annavad  punkti 
asukoha 10 m täpsusega. Kaheksakohalised koordinaadid 
koosnevad  neljast  idapikkuse  ja  neljast  põhjalaiuse 
numbrist  (pilt  6.12).  Joonisel  näidatud  kivihunniku 
kaheksakohalised koordinaadid on E 0865 N 3417.   
Pilt 6.12 
 
170
RELJEEF JA HORISONTAALID 
 
Horisontaaliks   nimetatakse  suletud  kõverjoont,  mis 
ühendab  merepinnast  ühel  ja  samal  kõrgusel  asetsevaid 
objekte 
(pilt 
6.13). 
Horisontaalid 
jagunevad 
põhihorisontaalideks, 
poolhorisontaalideks, 
veerandhorisontaalideks.  
Pilt 6.13 
Horisontaalidel  kasutatakse  veel  kõrgusarve,  mis 
näitavad  horisontaali  kõrgust  merepinnast.  Vahet 
järjestikku  asuvate   horisontaalide   vahel  nimetatakse 
reljeefi  lõikevaheks  (pilt  6.13).  Kahe  põhihorisontaali 
lõikevahe  Eesti  alal  on  5  m.  Horisontaalide  mustri  järgi 
on võimalik ära tunda maapinna reljeefi (pilt 6.14). 
Pilt 6.14 
 
171
MAASTIKUPUNKTI KÕRGUSE MÄÄRAMINE 
KAARDIL. 
 Maastikupunkti 
kõrgus 
kaardil 
määratakse 
horisontaalide  kõrgusarvude  ja  lõikevahe  järgi.  Joonisel 
punkti  1  kõrgus  merepinnast  on  100m,  punkti  2  kõrgus 
95m ja punkti kolm kõrgus merepinnast on 92,5m ( pilt 
6.15). 
Pilt 6.15 
 
MAASTIKUPUNKTIDE VAHELISE KAUGUSE 
MÕÕTMINE KAARDIL 
 
Sirgjooneline  kaugus  on  lühim  tee  kahe  punkti  vahel 
ehk  nii  nimetatud  kaugus   linnulennult .  Kaugust 
hinnatakse silma järgi (pilt 6.16) ja mõõdetakse erinevate 
vahenditega ( joonlaud ,  sirkel ) (pilt 6.17). 
Pilt 6.16 
 
172
 
Pilt 6.17 
Kõverjooneline kaugus on vahemaa kahe punkti vahel , 
mis 
mõõdetakse 
vastavalt 
kõverjoonelisele 
liikumisteekonnale.  Kaugust  mõõdetakse  erinevate 
vahenditega (sirkel, kurvimeeter). 
 
 
ASIMUUDID  
 
Kaitseväes 
kasutatakse 
nurkade 
mõõtmiseks 
tuhandiksüsteemi, kus täisringis on 6400 tuhandikku (64-
00). 1º ≈ 18 tuhandikku (00-18) ( pilt 6.18). 
Pilt 6.18 
 
173
Magnetasimuudiks 
nimetatakse 
magneetilise 
põhjasuuna  ja  mõõdetava  suuna  vahelist  nurka. 
Magnetasimuuti mõõdetakse maastikul (pilt 6.19). 
 
Direktsiooninurk   on  kaardivõrgustiku  põhjasuuna  ja 
kaardil  määratud  vajaliku  suuna  vaheline  nurk. 
Direktsiooninurka mõõdetakse kaardil (pilt 6.19). 
Pilt 6.19 
Suunaparandiks 
nimetatakse 
kilomeetervõrgu 
põhjasuuna  ja  magneetilise  põhjasuuna  erinevust. 
Arvutamiseks  vajaliku  suunaparandi  saab  kaardi 
legendist. 
 
Magnetasimuudi teisendamisel direktsiooninurgaks 
LIIDAME SUUNAPARANDUSE 
 
Direktsiooninurga teisendamisel magnetasimuudiks  
LAHUTAME SUUNAPARANDUSE 
 
 
KOMPASS 
 
Kompassi 
kasutatakse 
kaardi 
orienteerimiseks , 
ilmakaarte  määramiseks  ja  vajalikus  suunas  liikumiseks. 
Ära  kasuta  kompassi  metalli  läheduses.  Kompassi  osad 
(pilt 6.20). 
 
174
Pilt 6.20 
 
OMA ASUKOHA MÄÄRAMINE 
 
Joonlõikumine 
 Saab kasutada mistahes joonorientiiri puhul (pilt 6.21). 
Pilt 6.21 
 
175
Lõikumine ehk liitvaatlus  
Objekti  asukoha  määramiseks  tuleb  mõõta  kahest  või 
enamast punktist (pilt 6.22). 
Pilt 6.22 
 
Sälkimine külgorientiiri järgi  
Saab kasutada mistahes joonorientiiri puhul (pilt 6.23). 
Pilt 6.23 
 
176
Sälkimine kolme orientiiri järgi (pilt 6.24). 
Pilt 6.24 
 
Suuna määramine kompassita 
 
Kompassi puudumisel saab määrata ilmakaari looduslike 
märkide abil. 
Sammal  ja   samblikud   katavad  puude  ja  kivide 
põhjakülgi.  Sipelgapesa  asub harilikult puude lõunaküljel 
ning pesa lõunakülg on laugem (pilt 6.25). 
 
Öösel saab põhjasuunda määrata põhjanaela järgi, mis 
asub Väikese Vankri aisa  tipus . See võib olla kindlaks 
orientiiriks öisel ajal, kuna põhjanaela asend taevas 
üldiselt ei muutu  (pilt 6.26)
Pilt 6.25 
Pilt 6.26 
 
177
7.  HÜGIEEN JA 
ESMAABI 
 
 
HÜGIEEN 
 
Sõjaolukorras 
suureneb 
nakkustest 
põhjustatud 
haigusjuhtude 
hulk, 
mis 
tuleneb 
halvenenud 
hügieenitingimustest.   
 
Kasutada tuleb kõiki võimalusi, et tagada: 
•  isiklik hügieen; 
•  toiduainete ja vee hügieen. 
 
Isiklik hügieen 
•  pese nägu ja aja habet iga päev; 
•  pese hambaid vähemalt kaks korda päevas; 
•  pese  keha  iga  päev,  pöörates  erilist  tähelepanu 
kaenlaalustele ja kubemele; 
•  pese käsi enne sööki ja pärast  tualeti  kasutamist; 
•  hoia jalad puhtana, hoolitse küünte eest; 
•  vaheta aluspesu ja sokke regulaarselt; 
•  kuivata oma riided võimalikult kiiresti. 
 
Toidu- ja vee hügieen 
•  kasuta ainult väeosa poolt väljastatud toiduaineid; 
•  puhasta toidunõud kohe peale söömist; 
•  ära jäta avatud konserve lahtiselt seisma; 
•  pane toidujäätmed selleks ettenähtud kohta; 
•  joo ainult joogikõlblikuks  tunnistatud  vett. 
 
178
ESMAABI 
 
Esmalt hoolitse eluohtlikus seisundis kannatanute eest. 
 
Eluohtlikus seisundis on kannatanu: 
•  kellel on suur  verejooks ; 
•  kes  on  lämbumisohus  (teadvusekaotus,  pea-, 
rindkerevigastus, mürgistus jne.). 
 
Abi vigastuskohal: 
•  peata suur väline verejooks;  
•  kontrolli teadvust; 
•  vabasta  hingamisteed . 
 
Esmaabi välise suure  verejooksu  puhul:    
•  avalda  haavale  otsest  survet  (pilt 7.1);  
•  pane  kannatanu  lamama  ja  tee  haavale  surveside 
(pilt  7.2-  7.4),  kasutades  esmalt  kannatanu  enda 
esmaabisidet;  
•  kui  verejooks  ei  lakka,  ainult  siis  aseta  jäsemele 
žgutt. 
 
 
 Pilt 7.1 
Pilt 7.2   
Pilt 7.3    
Pilt 7.4 
 
179
Esmaabi jäseme amputatsiooni korral: 
•  aseta esmalt allesjäänud jäsemele žgutt (pilt 7.5);   
•  tee köndile katteside;   
•  amputeerunud  kehaosa  saada  kannatanuga  kaasa 
(pilt 7.6). 
Pilt 7.5 
Pilt 7.6 
Esmaabi luumurdude korral:   
•  lahtise  luumurru  korral peata verejooks; 
•  lahasta jäse (pilt 7.7);   
•  kata soojalt.  
 
 
Pilt 7.7 
Abi hingamistakistuse korral: 
•  puhasta  suuõõs  ja   neel   oksest,  verest,  limast, 
murdunud hammastest ja must;   
•  kui kannatanu hingab iseseisvalt, pane ta külili ja 
painuta pea  kuklasse ;  
•  vabasta kannatanu varustusest. 
 
180
 
Kannatanu asendid: 
 
 
Pilt 7.8  teadvuseta kannatanu asend 
 
 
 
 
 
Pilt 7.10 kõhuhaavaga kannatanu asend 
 
181
Pilt 7.11  šokiseisundis kannatanu asend 
 
 
 
Pilt 7.9  rindkerehaavaga kannatanu asend 
 
182
 
 
Pilt 7.12 lülisambavigastusega kannatanu asend 
 
Külmakahjustuste ennetamine: 
•  kanna  ilmastikuoludele  vastavat vormi põhimõtte 
järgi  –  avarad  riided  mitmes;  kihis,  väline  kiht 
tuulekindel; 
•  hoia riided kuivad; 
•  vaheta regulaarselt sokke ja aluspesu; 
•  söö  ja  joo  piisavalt  –  külmas   viibimine   nõuab 
rohkem energiat ja vedelikku;  
Pilt 7.12 lülisambavigastusega kannatanu asend 
•  jälgi  kaaslasi  tekkida  võivate  külmakahjustuste 
suhtes; 
•  tee  harjutusi  suurtele  lihasgruppidele  (üldise 
allajahtumise vältimiseks). 
 
Esmaabi külmakahjustuste korral: 
•  juhi kannatanu tuulevarjulisse kohta; 
•  vabasta kannatanu märgadest  riietest ; 
•  ära hõõru kahjustatud piirkonda; 
 
183
•  ära  soojenda  kahjustatud  piirkonda  otsese  elava 
tule paistel; 
•  soojenda  kahjustatud  piirkonda  kehasoojusega  – 
nägu  palja  käega,  külmunud  labakäsi  kaenla  all, 
külmunud labajala kaaslase kaenla all;  
•  anna sooja juua. 
Kuumakahjustuse  tekkimist soodustavad tegurid: 
•  kõrge välistemperatuur; 
•  füüsiline koormus; 
•  vähene vedeliku tarbimine; 
•   kitsas  riietus; 
•   katmata  pea; 
•  väsimus. 
 
Kuumakahjustuste ennetamine: 
•  viibi võimalusel varjus; 
•  joo rohkelt vedelikku; 
•  jälgi, et uriin oleks helekollane. 
 
Esmaabi kuumakahjustuse korral: 
•  vii kannatanu varjulisse kohta; 
•  vabasta varustusest ja pigistavatest riietest; 
•  anna juua. 
 
Esmaabi põletuse korral: 
•  kustuta põlevad riided; 
•  eemalda riided, mis pole haava külge kleepunud; 
•  söövitavate ainete korral loputa rohke veega; 
•  I  ja  II  astme  põletuse  korral   jahuta   põletuspinda 
veega; 
•  tee põletuspinnale katteside; 
•  anna rohkelt juua.  
 
 
 
 
184
 
 
 
Vee puhastamine 
 
Kui võimalik siis tarvita ainult väeosa poolt pakutavat 
vett. Kui seda võimalust ei ole siis leia võimalikult puhas 
veevõtukoht ning peale  vee filtreerimist kasuta ka 
steriliseerivaid veepuhastustablette, mis muudavad vee 
joogikõlblikuks.   Keetmine  on hädaabinõu ja peab 
kestma vähemalt 10 minutit.  
 
 
 
Pilt 7.13 Käepärane  filter  
 
 
185
KASUTATUD 
KIRJANDUS 
 
1.  AK-4  Instruktori  käsiraamat.  Maaväe  staap. 
Väljaõppejaoskond. Tallinn 2003. 
2.  De  Mulinen,   Frederic :  Sõjaõiguse  käsiraamat 
relvajõududele.  Rahvusvaheline  Punase  Risti 
Komitee. Tallinn 2000. 
3.  Kaitseväelase  vormiriietuse  ja  eraldusmärkide 
kandmise kord. Tallinn 2007 
4.  Kaitseväe 
kehalise 
kasvatuse 
eeskiri. 
Kaitsejõudude peastaap. Tallinn 2000. 
5.  Kruusmann, 
Arno : 
Sõjatopograafia, 
kaardilugemine. 
Kaitseväe 
Ühendatud 
Õppeasutused. Tartu 2004. 
6.  Kuldvere,  Aimar:  Relvaõpik  III  5,56mm  Galili 
automaat  AR(SAR)  ja  kergekuulipilduja  ARM. 
Eesti 
Vabariigi 
kaitseministeerium 
ja 
Kaitsejõudude peastaap. Tallinn 2000. 
7.  Side-eeskiri.  Kaitsejõudude  peastaap  J-6.  Tallinn 
2000. 
8.  Sõduri  baaskursuse  õppekava.  Maaväe  staap. 
Väljaõppejaoskond. Tallinn 2003. 
9.  Tankitõrjegranaadiheitja 
B-300 
õpik. 
Kaitseministeerium. Tallinn 2001. 
10. Veski, Valdo: Käemärgid. Lõputöö. Tartu 2005. 
11. Kaitseministeerium:  Riigikaitse  õpik gümnaasiu-
midele ja kutseõppeasutustele. Tallinn 2006 
12. Maismaasüsteemide taktikaliste tingmärkide 
käsiraamat. Tallinn 2003 
13.  Land  compendium of  Hand  signals. 
 APP-14, 2007 
 
 
186