paratamatu. 1208. aasta alguses tekkis kristlastel aga konflikt Ugandi eestlastega, kellele heideti ette kunagist Pihkvasse suundunud saksa kaupmeeste varade röövimist. Konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latgalitele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja eneste ristida laskmist. Sellega ugalased aga ei nõustunud ning samal aastal toimus Ugandisse latgalite ja sakslaste rüüsteretk, mida tihti loetakse muistne vabadusvõitluse alguseks ning mis tipnes Otepää linnuse süütamisega. Ugalased kogusid end aga kiiresti ning tungisid veel samal aastal koos sakalastega omakorda latgalite alale, piirates sisse Beverini linnuse, mille piiramine aga nurjus. Sakslastele latgalite selline isetegevus ei meeldinud, sest nad kartsid eestlaste ulatuslikku kättemaksu. Seetõttu sõlmiti
(Praeguse Riia all.) Piiskop Albert Järgmisena sai 1199.a. piiskopiks Albert, kes seadis kindlaks eesmärgiks rajada Liivimaale kirikuriik. Selleks ta: Ø Pühendas kogu maa Neitsi Maarjale; Ø Alustas 1201.a. Riia linna rajamist, kuhu viis koheselt üle ka piiskopkonna keskuse; Ø Hakkas läänistama juba vallutatud alasid; Ø 1202. asutati Mõõgavendade ordu (alaliselt kohal viibiv eliitväeosa); Ø Juhtis ristisõda liivlaste, latgalite ja eestlaste vastu. Taanlaste retk Saaremaale 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders Suneseniga Saaremaale Hakkas seal ehitama linnust kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest Keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe lahkumist sinna jääda, kuningas oli sunnitud poolelioleva rajatise põlema süütama Sakslaste ja latgalite ning eestlaste võitlused
Liivimaa ristisõja algus ja eestlaste muistne vabadusvõitlus: § 10 lk 52, 54-55, § 11 lk 56-57 + konspekt sh paljundus Liivimaa ristisõja algjärk 1198-1208: - liivlaste ja latgalite ristimine- koos kaupmeestega hakkasid Läänemere idakaldale jõudma esimesed ristiusu misjonärid. Meinhardile tehti ülesandeks Liivimaa ristiusku toomine. Berthold korraldas ristisõja, et liivlased jõuga alistuma sundida. Pärast mitmeid sõjalisi operatsioone pöördus osa liivlasi vabatahtlikult ristiusku. Ülejäänud liivlased 13. saj. Toimus ulatuslik ristimine ja ehitati kirikuid. Samal ajal võtsid ristimise vastu ka latgalid.
Võnnusse (Cesis) oma peamise tugipunkti (1207). 2. LÄTI HENRIK JA SAKSLASTE ESIMESED RÜÜSTERETKED NING ÜMERA LAHING Pildil: Ordurüütlid.Mõõgavendade ordu pitser ja vapp. Kõige rohkem teavet muistse vabadusvõitluse kohta on meieni jõudnud tänu Henriku Liivimaa Kroonikale (Heinrici chronicon Livoniae). Henrik oli rahvuselt sakslane ning teenis preestrina Ümera (Jumara) latgalite juures, mistõttu teda nimetatakse ka Läti Henrikuks. Tuleb silmas pidada, et Henriku tekst esindab eelkõige vastaspoole vaateid ning huve. Siiski leidub kroonikas palju olulist teavet, mis laseb meil sajanditetagustest sündmustest veidi aimu saada. 1208. aastal korraldasid sakslased ja latgalid esimese röövretke Ugandisse (Kagu-Eesti) ning süütasid põlema Otepää linnuse. Rüüstamise ettekäändeks toodi sealkandis aastaid tagasi väidetavalt toimunud saksa kaupmeeste röövimine
retke jaoks ristisõdijaid kogudes. 1200. aasta teisel poolel saabus ta Väina suudmesse, kus rajas 1201. aastal Riia linna. 1202. aastal rajas endiselt Liivimaal aktiivselt tegutsev Theoderich Läänemere idakalda ristiusku pööramise eesmärgil Mõõgavendade Ordu, mille tugikohaks sai Riia. Piiskop Albert suutis liivlased 1206. aastaks enamjaolt alistada, latgalitest said aga 1208. aastaks Mõõgavendade ordu liitlased ja nad lasid end samuti ristida. Latgalite maavanem Talibald kutsus rahva kokku, et nende juuresolekul küsida nõu oma senistelt jumalatelt, kas on õige nende uute preestrite kuulutus vastu võtta või mitte. Vastuse pidi andma “valge saatusehobuse” jalg. Ajaloolise tähtsusega otsus olenes sellest, kumma jala hobune esmalt üle palgi tõstab. Liisk langes ristiusu kasuks. Lätlased nõustusid sellega ja ei taganenud oma otsusest enam kordagi. Henrik paneb kirja: „Nimelt olid lätlased enne usu
· 1202 asustati ristisõja toetamiseks vaimulik rüütliorku Mõõgavendade ordu. · Esimene löök liivlaste vastu. · Vanem Kaupo tuli üle ristisõdijate poole. · Liivlaste vastupanu juhtis Ako, kes plaanis koos venelastega ja leedukatega Riiat rünnata. Enne jõudsid sakslased Holmi linnust rünnata ja Ako tappa. · Mõneks ajaks liivlaste vastupanu rauges ja nad ristiti. · 1208 seelide (Väina ääres elanud rahvas) ja Ümera piirkonna latgalite ristimine (vastupanuta, soovisid abi eestlaste vastu) · Ristisõdijate olukord ebakindel. · Järgmine löök eestlaste vastu. Küsimused lk 71. 4,5,8 4. Võrrelge omavahel Meinhardi, Bertholdi ja Alberti tegevust Läänemere idakalda ristiusustamisel. Kes neist oli oma tegevuses kõige edukam? Põhjendage oma seisukohta. Meinhard üritas liivlaste seas ristiusuku levitada, ehitades endale tugipunktiks Väina jõe äärde Ükskülla kiriku ja kivikindluse
Referaat Jõgeva 2018 Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................... 3 1. Mõõgavendade ordu .................................................................................................... 4 1.1. Mõõgavendade ordu rajamine........................................................................................ 5 1.2. Mõõgavendade ordu ja latgalite ülestõus ....................................................................... 6 1.3. Mõõgavendade ordu langus ja Liivi ordu teke............................................................... 7 2. Liivi ordu ....................................................................................................................... 8 2.1. Liivi ordu teke ................................................................................................................. 9
Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Eestlased oleksid suutnud kaitsta oma maad siis, kui oleks olnud eestis ühtne riik, või vähemalt head kommunikatsiooni sidemed maakondade vahel. Muidugi, eestlased suutsid, üsnagi hästi kaitsta oma maad, ning seda eriti siis, kui nad ründasid omakorda kristlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal. Kindlasti oli selles võidus oma osa ka meie sugulasrahval liivlastel, kes reeturlikult meelitasid sakslased kiirelt edasi liikuma. Nii tabaski eestlaste varitsus sakslasi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. Eestlastel oleks olnud ühtne riik, ja kommunikatsioonid teiste maakondadega.
Kroonik jutustab kristlaste omaaegse sissetungi algusest nii: "...tungides Sakala maakonda sisse, leidsid nad mehed ja naised ja lapsed oma kodudes kõigis külades ja paikades ja tapsid, keda nad leidsid, hommikust õhtuni nii nende naisi kui lapsi ja kolmsada Sakala maakonna parematest meestest ja vanemaist, peale selle veel lugematuid teisi kuni tapjate käed juba jõuetuks jäid rahva suurest mõrvamisest. Eestlased ründasid omakorda kristlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama 3.0 VÕNNU PIIRAMINE Võnnut piirati kolm päeva. Kindluse ette veeti hulk puid mis olid koos juurtega metsast välja veetud ja kokku seotud ja põlema pandud, et nende varjust oleks parem rünnata. Püüdes tuld ja suitsu kantsi juhtida, et sundida seesolijaid alistuma, rajati ka kõrge piiramistorn. Rünnates nii alt kui ülevalt, viidi linnuse kaitsjad raskesse olukorda. Neljandal päeval kui linnus oli juba peaaegu langemas, saadi teada, et Riiast tuleb abiväge
vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. -Põhjused: Muistne vabadusvõitlus algas, sest sõdijad ei suutnud kompromissi leida. Eestlasi taheti ristida, aga nood seda ei soovinud. Algas rüüsteretkega Ugandisse. -Algusperiood 1208-1212: Tõenäoliselt 1208. aasta suvel toimus latgalite ja saksa ristisõdijate sissetung Ugandisse, mis tipnes Otepää linnuse süütamisega. Ugalased kogusid end aga kiiresti ning tungisid veel samal aastal koos sakalastega omakorda latgalite alale, piirates sisse Beverini linnuse. Viimase piiramine aga nurjus. -2 järk Eestlased koos venelastega, madisepäeva lahing -3 järk Taanlased retkega Saaremaale, suudeti tagasi tõrjuda. Suur eestlaste ülestõus.
1208. aasta alguses tekkis kristlastel aga konflikt Ugandi eestlastega, kellele heideti ette kunagist Pihkvasse suundunud saksa kaupmeeste varade röövimist. konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latgalitele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja eneste ristida laskmist. Sellega ugalased aga ei nõustunud ning samal aastal toimus Ugandisse latgalite ja sakslaste rüüsteretk, mida tihti loetakse muistne vabadusvõitluse alguseks. Muistne vabadusvõitlus Taanlaste 1206. aasta retk Saaremaale Kuigi Henriku kroonikal põhineva saksa misjoni keskse ajalookäsitluse järgi algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208. aastal, siis mõnikord on selle alguseks peetud ka taanlaste kaks aastat varasemat sõjaretke Saaremaale. 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders
1223 eestl-te üldine pealetung, venelased appi Est vallutati tagasi, v.a Tln 1224 Trt kaitsmine Est mandriosa võõraste käes 1227 talv lõppvaatus Saaremaal, Muhu linnus, muhulased lubasid end ristida, aga sakslased polnud nõus Valjalas soostuti läbirääkimistega ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED: vastastel sõjaline ülekaal, väljaõpe, relvastus, pidevalt uued mehed, rooma katoliku kirik, diplomaatia (õhutasid liivlaste, latgalite ja eestlaste omavahelisi vastuolusid). Lisaks Saksam-le pidime võitlema ka Taani & Rootsiga. Eestlastel polnud riiki kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad, koostöö puudumine naaberrahvastega, halb koostöö venelastega.
Madisepäeva lahing Maksim Šušarov Madisepäeva lahing ► Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217. aastal Sakalas, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing. Mõõgavendade ordu, Riia piiskopi, Lauenburgi krahv Alberti, latgalite ja liivlaste sõjavägi purustas seal kuuest Muinas- Eesti maakonnast kogutud väe. Tegemist oli eestlaste vastu peetud ristisõja suurima välilahinguga. Sõjaline olukord 1217. aastal ► Pärast Turaida vaherahu lõppemist taasalanud sõjategevuse tulemusena olid Riias baseeruvad Mõõgavendade ordu ja piiskop Albert neid toetavate latgalite ja liivlaste abil 1217. aastaks oma võimu tunnistama sundinud Ugandi, Sakala, Järvamaa ja Soontagana vanemad.
saj algus-16.saj teine pool Muistne vabadusvõitlus Saksa piiskopid: Meinhord- Theodorichiga püüti Eestit ristiusustada Berthold-liivlastega tülid, langes Albert- 1201.a Riia linn, Maarjamaa( alistatud maa pühendati Neitsi Maarjale) 1202.a Mõõgavendade ordu- ordumeister, rüütelvennad, preestervennad jne. 1208.a Sissetung Eestisse Ugandi- põh.: röövisid saksa kaupmehi, Otepää linnus süüdati Ugalased võtsid appi sakalased ja tungisid latgalite maale( nii algas m. Vabadusvõitlus) 1210.a Võnnu piiramine Mõõgavendade tähtsaim tugipunkt piirasid linnuse, põgenensid Ümera lahing-võit 1211.a Viljandi piiramine kasutati sakslaste poolt kiviheitemasinat vaherahu, lubati ära ristida Eestlaste vastuplaan Toreida linnus-taandusid Hakkas leivma katk Toreida vaherahu-3 aastat 1212.a 1215.a Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse vaherahu rikkumine
Ristisõjad sai korraliku hoo sisse ja esile tõusis järjekordne piiskop Albert von Buxhoeveden (1199). 1201 aastal alustas Albert Riia linna ehitamist, kuhu viis üle piiskopkonna keskuse. 1202 asutati eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu ehk Mõõgavendade ordu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 jõudsid ristisõdijate retked eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonna. Nad kaitsesid end vapralt ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. Sama tegid ka läänemaalased ja saarlased. Probleeme tekitasid idanaabrid Novgorod ja Pihkva. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui ka eestlased sõnast kurnatud, ja konnad sõlmisid liidu venelastega ning peagi jõudis Otepää linnuse alla vanalaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Pärast 20päevast piiramistpidid ugalased ja sakslased alla andma ning sakslased kohustusid kogu eestist lahkuma
(12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). - Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. - Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. · Balti ristisõja I etapp: liivlaste ja latgalite alistamine 1186-1207: Daatum Sündmus Tähtsus 1186 Piiskop Meinhard alustas misjonit katoliku usk levib liivlaste seas liivlaste juures Ükskülas, kuhu rajati kirik ja kivilinnus 1200 Liivimaa piiskopiks sai Albert, kes võeti suund Baltimaade sõjaliseks saabus koos ristisõdijate väega hõivamiseks Liivimaale
Eestlastel olid keerulised suhted liivlaste,latgalite ja venelastega. Kui eestlased oleks oma jõud naabritega ühendanud oleks ehk ristisõdijate väed tagasi lükatud. Kuid vägede ühendamine oleks olnud aga väga keeruline, kuna sakslased olid vabadus võitluse ajaks liivlased ja latgalid oma võimu alla saanud. Lõpuks õhutasid latgalid sakslasi Eestit ründama, kuna eestlased olid rüüsteretkedel liivlaste ja latgalite juurde suurt kahju tekitanud. Ristisõdijad suutsid eestlased ja nende naabrid üksteise vastu üles ässitada, mille tulemusena alistati Baltimaade rahvad ükshaaval. Ma arvan,et eestlased kaotasid sellepärast,et neil puudus ühistegevus ja kõige tähtsam oli,et riiki ei olnud välja kujunenud. Iga maakond tegutses omaette ning sidemed maakondade vahel olid väga nõrgad. Siiski organiseeriti aastal 1215 koostöö tulemusena "kolme maleva
verevalamise tõttu". Saanud vanemate ja ülikute poegi pantvangi, kiirustas vaenuvägi tagasi. 17. Kolme maleva manööver; Peale Ridala ja Leole linnuse alistamist hakkasid eestlased otsustavalt tegutsema. Koostati laiaulatuslik vastupealetungi kava, mille eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. Saarlased pidid sulgema Väina jõe suudme ja piirama sisse Riia linna. Läänlaste ülesanne oli Toreida liivlaste ründamine, sakalaste ja uganlastel latgalite ahistamine, et need need (saksa liitlased) ei saaks Riiale appi minna. Saarlased taganesid, kuna kartsid jääda kahe tule vahele, sest oli näha 2 ristisõdalaste koge. Teised maakonna malevad olid tegutsenud samal ajal liivlaste ja latgalite aladel. Suuremat midagi ei saavutanud, sest rahvas oli jõudnud pugeda peitu linnusesse. Ühisaktsioon ei toonud tulemusi. Osalenud jõududes jäi rahvast ainult vähemaks. 12. Mõõgavendade ordu: 1202
Iseloomusta 3 piiskopi tegevust Liivimaal: Meinhard, Berthold, Albert. Iseloomusta 3 piiskopi tegevust Liivimaal: Meinhard, Berthold, Albert. Meinhard 1186 96 Pühak, ristiusu toomine, pani aluse kristlikule kogudusele. Tahtis rahumeelselt usku levitada, ei olnud edukas. Berthold 1196- 98 . Alustas misjoni. Ei saavutanud edu- Albert 1198-12229 Asutas mõõgavendade ordu, Alustas riia linna ehitust. Liivimaa piiskop,kes juhtis liivlaste, latgalite ja eestlaste alistamist. Rajas 1201 aastal Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Oli sitax edukas Millist perioodi loetakse Eestis keskaja alguseks ja keskaja lõpuks? 5-15 sajand. Vana-Liivimaa riiklik korraldus oli uusaja algul juba ajale jalgu jäänud. Sellal, kui naabermaades tekkisid tugeva keskvõimuga riigid, jäi Liivimaa omavahel tülitsevate ja vahel isegi sõdivate väikeriikide lõdvaks ühenduseks
Järgmiseks piiskopiks sai Albert, energiline ja võimuahne mees, kellest sai vallutussõja peamine juht ja organisaator. Ta rajas 1201.a-l Riia linna. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, mille järgi hakati Eesti ja Läti ala nim Maarjamaaks. 1202.a-l rajas ta Mõõgavendade ordu, mille liikmed oli elukutselised sõjamehed (valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega). Tugeva sõjalise jõu abil õnnestus liivlased alistada ja ristiusku pöörata. Latgalite ülikud andsid oma maa aga erilise vastupanuta sakslaste ülemvõimu alla. I PERIOOD (1208-1212) 1208. Vallutuse esimeseks ohvriks sai Ugandi, mille ajendiks oli see, et ugandilased oli röövinud enne Riia linna asustamist Venemaale suunduva saksa kaubavoori. Sakslasi õhutasid ja toetasid latgalid, kellele eestlased olevat suurt kahju teinud oma sõjakäikudega. Põletati Otepää linnus. Ugalased võtsid sakalased appi ja tegid vasturetke latgalite maile. 1210 Võnnu piiramine
Ümera jõe ääres ning lõid vaenuväe puruks. 1221. aastal piirasid mõõgavennad koos liitlastega sisse Viljandi linnuse, mis oli Sakala tähtsaim keskus. Sõjategevus kestis selle ümber viis päeva. Eestlastele oli lahing edukas. 1212. aastal sõlmiti üldine vaherahu kolmeks aastaks. Vaherahu polnud eestlastele soodne. Leedulased korraldasid sakslaste loal röövretke Sakalasse. 1215. aasta algul tungis ristisõdijate, orduvendade, piiskopi vägede, liivlaste ja latgalite suur vägi Läänemaale ning korraldas seal tapatalgud. Enne, kui eestlased tollest hoobist jõudsid toibuda, tormas teine vaenuvägi Sakala seni veel rüüstamata põhjaossa, piirates sisse Lõhavere linnuse, mis kuulus Lembitule (silmapaistev vanem). Linnus alistus. Lembit ja kaitsjad ristiti. Sakslaste vastu korraldati ühendatud sõjakäik. Saarlased ründasid Riiat, läänlased Turaida liivlasi ja sakalased ühes ugalastega latgaleid. Riia all tabas eestlasi ebaõnn.
Augustis hõivati. 1227 Muhu linnus hävitati, saarlased alistusid ja lasid ennast ristida. allajäämise põhjused:Sõjaline vähemus, oskamatus, kogemuste puudus, Halb relvastus ja sõjatehnika, Palju erinevaid vastaseid(Taani, Rootsi, ordu), Roomakatoliku kiriku toetus sõjakäigule,Vallutajad olid head diplomaadid, Maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvatus olid kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks, Lõpuks puudus elavjõust, Nõrgad sidemed maakondade vahel, Mitte koostöö latgalite ja liivlastega Eesti jagamine: 1224 maade jagamise leping.Eesti piiskop- Sakala, Ugandi ja külgnevad kesk-eesti maakonnad(Tartu piiskopkond),Riia piiskop- Läänemaa, Mõõgavendade ordu- Sakala(Viljandi linnusest), P-Eesti jäi lahtiseks, Abi Modena piiskop Guillelmuselt 1228 Riia piiskop- Saare-Lääne piiskopkond(Lihula), Ordu- ¼ S-L piiskopkonnast ja pool Lihula linnusest. Stensby lahing: Eestimaa hertsogkond(Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) Taani
Juulis 1198 üritas Bertold vallutada Holmi linnust Liivimaal, lahing küll võidetakse kuid Bertold sai lahingus surma. Peale piiskopi surma ajasid aga liivlased kristlased Holmist minema. Endiselt jäi kristlastele vaid Üksküla. 1202 rajati Läänemere idakalda kristianiseerimise eesmärgil Mõõgavendade Ordu, täpsem nimi: Kristuse Sõjateenistuse Vennad , mille tugikohaks sai Riia. Muistne vabadusvõitlus 1208. aastal ründasid latgalite soost kristlased Sakalat. "...tungides Sakala maakonda sisse, leidsid nad mehed ja naised ja lapsed oma kodudes kõigis külades ja paikades ja tapsid, keda nad leidsid, hommikust õhtuni nii nende naisi kui lapsi ja kolmsada Sakala maakonna parematest meestest ja vanemaist, peale selle veel lugematuid teisi kuni tapjate käed juba jõuetuks jäid rahva suurest mõrvamisest". Seda ajaloosündmust loetakse muistse vabadusvõitluse alguseks.
Baltikumi kulgevad kaubateed Venemaale. (1159. aastal rajati Lüübeki linn, millel olid kau-banduslikud huvid Läänemerel). Soov teha Jumalale meelepäraseid tegusid ning ristida Euroopa viimased paganarahvad. (Usuti, et surm ristisõjas lunastab kõik patud ning hing pääseb otse Paradiisi, vaatamata sellele, et inimene on varem elanud patust elu.) Balti ristisõda 1180-1290 Rahumeelne misjon 1180-1198 Liivlaste ja latgalite alistamine 1198-1207 Eestlaste muistne vabadusvõitlus 12081227 Seelide, semgalite, kurelaste alistamine kuni 1290 Misjon - usu kuulutamine rahumeelsel teel. Eesti- ja Liivimaa piiskopid Fulco 1165-1178 Eestimaa piiskop Meinhard 1186-1196 Liivimaa piiskop Berthold 1196-1198 Liivimaa piiskop Albert 1199-1229 Riia piiskop Theoderich 1211-1219 Eestimaa piiskop Fulco
1158 sakslased rajasid läänemere kaldale lübecki linna. 1201 piiskop albert rajas riia linna. 1202 asutati vaimulik rüütliordu, mida hakati kutsuma mõõgavendade orduks. 1208 algas sõda sakslaste ja latgalite rüüsteretkedega ugandi maakonda. 1210 toimus suurem lahing ümera jõel, eestlaste võit. 1211 sakslased koos liitlastega piirasid sakala tähtsaimat linnust viljandit. 1212 sõlmiti tänu puhkenud katkule 3 a. Vaherahu. 21.09.1217 madisepäeva lahing, viljandi lähedal, eestlased kaotasid, lõunaeesti taas saks. võimu alla. 1219 suvel saabus taani laevastik tlna alla.
Otepää linnust. Riiast tuli sakslastele abivägi (3000 meest). Aga sakslased pidid ikkagi lahkuma linnusest (ka Ugandist ja Sakalast) -> Vene väest oli kasu eestlastele. Valmistuti järgmiseks võitluseks. · Madisepäeva lahing : Eestlastel suur vägi, juhtiv roll oli Sakala vanemal Lembitul ( u 6000 meest). 2 nädalat oodati sakslaste tulekut, 20. sept õhtul olid sakslased Viljandi linnuse lähedal koos latgalite ja liivlastega. 21. sept 1217 Madisepäeva lahing ( u 11 km Viljandist sakslased ründasid eestlaste malevat, taplus vahelduva eduga, siis murti Eesti rinde keskosast läbi, nad taandusid soodesse ja metsadesse, langes u 1400 eestlast, vastaspoolelt sai haavata liivlaste vanem Kaupo, ka Lembitu langes selles lahingus. Sakslased rüüstasid 3 päeva külasid, Lembitu pea raiuti maha ja viidi Riiga, ta vennaga sõlmiti rahu, tasuks olid pantvangid. 1218 Vene väed Eestisse.
1198 - Bertholdi saatis 1000-mehelise ristisõdijate väe Ükskülla 1202 - Kristuse sõjateenistuse sõjavendade ordu ehk Mõõgavendade ordu loomine 1208 - latgalid võtavad vastu ristiusu 1208 - 1227 - Muistne vabadusvõitlus 1210 - Ümera lahing 1212 - katku puhkemine 1219 - Taani kuningas Valdemar II sekkub Baltikumi ristisõtta 1290 - semigalid annavad alla ja lõppes Liivimaa ristisõda Eestlaste muistne vabadusvõitlus Sõda algas sellega, kui ristisõdijad saabusid peale latgalite ja liivlaste alistumist Eesti aladele. Kõigepealt tabasid nad peamiselt Sakala ja Ugandi alasid, kuid nad võitlesid vapralt vastu. 1210. aastal toimus Ümera lahing, mille eestlased võitsid. See tugevdas eestlaste eneseusku. Kuid suhted pingestusid idanaabritega, kes korraldasid mitmeid sõjaretki Eesti aladele. See kõik kurnas nii eestlasi, kui ka ristisõdijaid. 1212. aastal puhkes katk ning sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu. 1215. algas võitlus uuesti
Nendega koos ka misjonärid. · Piiskop Meinhard - talle sai ülesandeks Liivimaa ristiusule toomine, pandi alus kristlikule kogudeusele. Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. Liiviristi sõda oli.. · 12sajandil · Rooma paavsti toetusel · Katoliku kiriku ja kristlike sõjaorganisatsioonide Mõõgavendade ordu) poolt · Liivimaal (tänapäeva Läti territooriumil) elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda) · Lõppes : liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega. Ristisõja algus, pööre · Üksküla piiskopiks sai Berthold · Sellega kaasnes uuspööre. · Pöördepõhjused : 1. Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis sel teel taastada oma kiriku kunagise liigripostitsiooni Põhja-Euroopas 2. Ristisõda toetasid saksa kaupmehed, nad olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe ääres. Usuti, et kristlik keskkond tagab kaupmeestele
4. Misjonäride jõudmine Liivimaale ehk Maarjamaale Meinhard ja Theoderich. Meinhard ja Theoderich saabusid siia Saksa kaupmeestega ning pidid alustama misjonit. 5. Kaupo isik. Kaupo ristimine, tema edasine tegevus. Kaupo oli liivlaste, täpsemalt Turaida vanem. Ta oli esimene liivlaste vanem, kes ristiti ning ta alustas koostööd sakslastega. 6. Piiskop Albert, tema tegevus Liivimaal Albertist sai ristiusustamise peaorganisaator Liivimaal. 7. Latgalite ja liivlaste vägivaldse ristiusustamise algus Alberti ajal. Maale toodi ristirüütlid, kes latgaleid ja liivlasi vägisi ristiusustasid 8. 1201 Riia linna rajamine. 1206 liivlaste alistamine ning 1208 latgalite alistamine. Liivlased ning latgalid alistusid ristirüütlitele ning said Saksamaa liitlasteks. 9. Muistne vabadusvõitlus Eestis selle algus 1208. Selle käik üldiselt. Sakala ja Ugandi alistamine. Novgorodi ja Pihkva vägede sekkumine
Mõisted: - Eesti keskaeg sh algus- ja lõpuaasta koos vastavate sündmustega- mvv-le järgnenud ajajärk Eesti ajaloos 1227, mil Saksa ja Taani võõrvõimud jagasid Vana-Liivimaa väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561, mil Liivi sõja algusjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid. - Liivimaa- Saksa võimuala, Saksa ristisõdijad nimetasid nii enda poolt vallutatud Läti ja Eesti alasid. Alguses liivlaste asula, seejärel latgalite ja eestlaste asulad. Keskaegset Liivimaad nimetati Vana-Liivimaaks. - Eestimaa- Taani võimuala, Taani valdusesse läinud Põhja-Eesti (kuni 1346), mil Taani kuningas müüs oma valduse Saksa ordule. Siis laienes Liivimaa ka Põhja-Eestile. - maahärra e maaisand sh osata nimetada- keskajal Saksa-Rooma riigis keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja. Eesti alal olid maahärradeks Liivimaa ordumeister ning Tartu ja Saare-Lääne piiskop. Põhja-Eesti valitsejaks oli Taani kuningas
Liivimaa ristiusustamine 1140 hoogustus sakslaste ja taanlaste sõjategevus paganlike slaavlaste vastu. Samal ajal jutlustati kogu Euroopas ristisõda ja paavst lubas Põhja-Euroopa kristlastel suududa Püha Maa asemel sõjaretkele kohalike paganate vastu. 49 aasta jooksul ristiusustati Vendi ristisõdadega Läänemere lõunakalda rahvad ja slaavlased. Edasi põõrdus tähelepanu Läänemere ida kaldale. Esile kerkisid ka kaubanduslikud huvid. Saksa kaupmehed soovisid jõuda Läänemere alade kaudu vene turule. 1143 rajati ristiusu ja saksa kaumeeste keskusena Lübeck. 1180 tel hakkasid saksa kaupmehed siin kandis sagedasti liikuma ja koos nendega saabusid Väina ehk Taugava äärde ka esimesed saksa misjonärid. 1186 tekkis kiriku toetus kaupmeestele. Saksamaal pühitseti augustiinlane Meinhard piiskopiks ja anti ülesandeks Liivimaa ristiusustada. 1196 - Liivimaa piiskopiks sai tsistertlane Berthold. Toimus murrang, liivlased olid hakanud sakslasi us...
1208 ristimise võtsid vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti alale tehtud sõjaläikudes. Järgnevalt vallutati Jersika ja Koknese. Selleks aastaks jõudsid ristisõdijate retked ka Eesti pinnale, tabades Sakala ja Ugandi maakonna. Nad kaitsesid end ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. Sama tegid ka läänemaalased ja saarlased. 6. 1210 Eestlased võitsid Ümera lahingu. 7. 1212 Sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu, katku tõttu. 8. 1217 Ugalased korraldasid sakslastega ühise sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega ning peagi jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Pärast 20-päevast piiramist pidid
*Eestlastel oli puudus elavjõust. Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki. *Vallutajate taga seisis Rooma katoliku kirik. *Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased, ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid. *Pikk sõda kurnas rahvast majanduslikult. *Riik polnud veel välja kujunendu ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad. *Puudus koostöö lähemate naaberrahvastega latgalite, liivlaste, leedulastega. Kaupo Üks Toreida liivlaste vanemaid, kellest sai ristisõja ajal sakslaste usin abiline. Madisepäeva lahingus surmavalt haavata. Lembitu Sakala vanemaid, eestlaste tuntuim väejuht sellest ajast, kuulus Leole linnus. Ta võitles kindlalt sakslaste ja ristimise vastu. Hukkus Madisepäeva lahingus Valdemar II Taani kuningas 1201-41a. Taani riigi mõjukamaid valitsejaid. Juhtis M. Vabadusv. Retke
*Eestlastel oli puudus elavjõust. Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki. *Vallutajate taga seisis Rooma katoliku kirik. *Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased, ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid. *Pikk sõda kurnas rahvast majanduslikult. *Riik polnud veel välja kujunendu ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad. *Puudus koostöö lähemate naaberrahvastega latgalite, liivlaste, leedulastega. Kaupo Üks Toreida liivlaste vanemaid, kellest sai ristisõja ajal sakslaste usin abiline. Madisepäeva lahingus surmavalt haavata. Lembitu Sakala vanemaid, eestlaste tuntuim väejuht sellest ajast, kuulus Leole linnus. Ta võitles kindlalt sakslaste ja ristimise vastu. Hukkus Madisepäeva lahingus Valdemar II Taani kuningas 1201-41a. Taani riigi mõjukamaid valitsejaid. Juhtis M. Vabadusv. Retke
Kooskõlastatud kava kohaselt ilmusid kindlal kokkulepitud päeval Toreida alla mandrieestlaste maavägi ja saarlaste laevastik. Linnus piirati sisse ja algas selle ründamine. Peagi jõudis Riiast kohale sakslaste suur abivägi, kellega piirajatel äge lahing puhkes. Lahing kestis hommikust õhtuni ja lõpuks olid eestlased suurte kaotuste tõttu sunnitud paluma rahu ja nõustuma ristimisega. Lisaks sõjakannatustele oli puhkenud ka katk. Põhiliselt möllas see latgalite ja liivlaste alal ning Sakalas ja Ugandis. Mõlemad pooled vajasid selgelt hingetõmbeaega ja nõnda kujunes soodne võimalus rahuläbirääkimisteks. Kõigepealt sõlmiti rahu liivlaste-latgalite ja eestlaste vahel. 1212. aasta kevadel jõudsid omavahel kokkuleppele ka eestlased ja sakslased. Sõlmitud Toreida vaherahu kehtivusajaks pidi olema kolm aastat. Suhted venelastega. Eestlasi sundisid rahuläbirääkimistele ilmselt ka pinevad vahekorrad venelastega. 1210.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Balti ristisõdadest, mis toimusid aastatel 1180-1290. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 1208-1227. Eestlaste eneseusku suurendas 1210. aastal võiduga lõppenud Ümera lahing. Eestlased jäid muistses vabadusvõitluses vastastele alla ent miks oli see nii? Esimeseks põhjuseks võib lugeda katoliku kiriku toetuse vastastele. Katoliku kirik oli Lääne-Euroopa tähtsaimaks poliitiliseks jõuks. Sõduritele lubati pattude andeksandmine ning neil endil oli soov rikastuda.(puudu ristisõja väljakuulutamine). Selle tulemusena alistati paganad ehk eestlased ning tulemuseks oli baltimaade ristiusustamine. Suureks põhjuseks oli kindasti sõjalise taseme erinevus eestlaste ning vaenlaste vahel. Vallutajatel olid elukutselised sõjamehed ning neid oli tunduvalt rohkem. Neil olid paremad relvad, suur abivägi ja nad olid saanud spetsiaalse väljaõppe. Eestlaste sõjavägi koosnes talupoegadest, kell...
aastal korraldasid taanlased retke Saaremaale. Sel aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders Suneseniga Saaremaale, kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest, ning hakkas seal ehitama linnust. Kuid et keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe lahkumist sinna jääda, siis oli kuningas sunnitud poolelioleva rajatise põlema süütama. Eestlased ründasid omakorda orduvägesi ja nende liitlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal, kus eestlaste varitsus tabas orduvägesi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja
rahvas. 13. sajandi algul oli Eesti suure ja väikese maakonna nõrgalt teostatud koondis. Siin oli umbes 22000 adramaad ja 15 000-18 000 elanikku. Eestlaste majandusliku arengu ja riigi kujunemise katkestas Baltimaade rahvaste alistamiseks 12. sajandi lõpul alustatud agressioon. Sel eesmärgil ja paavsti toetusel organiseeris Liivimaa piiskop Albert ristisõja. 1202. aastal asutati Mõõgavendade Ordu. Pärast liivlaste ja latgalite alistamist (1206, 1208) alanud võitlus eestlastega kestis 1208-1227. 1208-1212 korraldasid ordu ja piiskop Albert koos liivlaste ja latgalitega hulga rüüsteretki Ugandasse, Sakalasse, Soontagasse ning vallutati Otepää ja Viljandi linnused. Eestlaste alistamiseks külad riisuti ja põletati, mehed tapeti ning naised ja lapsed viidi vangi. Ümera lahingus 1210 saavutasid võidu eestlased, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega.
1215. aasta algas eestlastele õnnetult. Ristiusu olid sunnitud vastu võtma ugalased ja sakalased. Eestlased palusid abi venelastelt ning nende abiga löödigi peagi sakslased Eesti aladelt minema. otsustav lahing toimus aga 1217. aastal 21. septembril Viljandi lähedal, kus Sakala vanema Lembitu juhtimisel üle Eesti kokku tulnud väed jäid pärast väga rasket ja mõlemale poolele suuri kaotusi toomnudlahingut siiski pea 3000-pealisele sakslaste, liivlaste ja latgalite väele alla. Peale seda kõige kibedamat kaotust toimus Eesti aladel veel palju teisigi lahinguid eestlaste eesmärgiga säilitada oma vabadus ja iga vaenlase sihiga vallutada endale tükike sellest maast. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Eesti oli oma vabadusvõitluse kaotanud. Põhjuseid, miks eestlased selles võitluses alla jäid, võime leida palju. Esiteks oli
Ka oli vaenlastel selle aja kohta parim relvastus, eestlaste oma jäi nendele kõvasti alla. Veel tuli korraga vastu astuda mitmele vaenlasele, lisaks sakslastele pidi võitlema veel Taani ja Rootsiga, vabadusvõitluse algusaastatel valmistasid eestlstele probleeme ka vene väed. Samuti polnud veel ühtne riik välja kujunenud ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad, riik oli killustaud. Nõrgaks küljeks oli ka koostöö puudumine lähemate naaberrahvaste latgalite, liivlaste ja leedulastega. Vaenlased oskasid vastuolusid naabrite vahel hästi ära kasutada ja õhutasid omavahelisi tülisid. Muistne vabadusvõitlus tõi Eesti ajalukku suuri muutusi, meie alad jagati mitme võõrvallutaja vahel- Põhja-Eesti kuulus Taanile, Kesk-Eesti ja Sakala sakslastele ning Lääne-ja Saaremaa, samuti Tartu ümbrus, olid Riia peapiiskpi ning Mõõgavendade ordu alluvuses. Sellel vaatamata on eestlased suutnud koguda piisaval jõudu, et taas vabaks saada
võinud olla paremad. Naabermaakonnad aitasid mõnikord üksteist väiksemate vaenlaste alistamisel. Kuid sidemed polnud siiski piisavalt tugevad ning kõik maakonnad alistati ükshaaval ristisõdijate poolt. Tänu sellele ei olnud Eesti maakondadel enam mingit ühendust ning eraldi oli väga raske vaenlastele vastu hakata. Ka eestlaste suhted naabritega ei olnud väga head. Toimusid vastastikused röövretked eestlaste, liivlaste ning latgalite vahel. Seega olid lõunanaabrid kohe valmis ordurüütlitele abiväge pakkuma. Ka idanaabritega ehk venelastega ei olnud eestlaste suhted head. Pidev sõjaline kokkupuude nõrgestas eestlasi ja kuna ordurüütleid abistasid endised paganad siis eestlaste alistamine oli veelgi lihtsam. Kindlasti oli eestlaste üheks peamiseks kaotuse põhjuseks erinev sõjaline tase. Ordurüütlid olid elukutselised sõdijad. Samuti oli neil parem relvastus, hea väljaõpe ning neil ei puudunud ka kogemused
Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega ning kasutasid selle ajajärgu kõige täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat. Seega eestlastel polnud mingit võimalust oma kehva sõjaväega vastaseid võita. Kuid ometi suutsid nad pea 20 aastat kestnud sõja ajal oma maad ja rahvas kaitsta nii, nagu nad seda oskasid ja suutsid. Eesti riiki, kui sellist, muinasajal ei eksisteerinud. Olid ainult 8 suuremat maakonda, mida valitsesid vanemad. Naaberrahvaste latgalite, liivlaste ja leedulastega samuti koostööd ei tehtud. Fakt on, et teedevõrk kõikide maakondade vahel oli peaaegu olematu. Siit järeldub, et info levik oli väga halb. Maakondade vahel puudusid sidemed ning seega oli see üheks allajäämise põhjuseks Muistses vabadusvõitluses. Ristisõdijatel oli kindel eesmärk ristida kõik Euroopa rannikualad ja neil oli välja mõeldud strateegia vallutada iga paganlik riik üks haaval. Kui järg eestlaste kätte jõudis, olid
6. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Üldiseloomustus Tähtsamad sündmused a) Muistse vabadusvõitluse I periood Ugandi ja Sakala rüüstamine 1208: 1208-1212: süüdati Otepää linnus Algas sihipärane sõjategevus ugalaste ja sakalaste vasturetk eestlaste vastu. Toimusid ristisõdijate ja Ümera lahing 1210: alistatud liivlaste ja latgalite eestlased piiravad Võnnu linnust Lätis ning eestlaste vastastikused lahing Ümera jõeäärses metsas rüüsteretked. võit tugevdas eestlaste vastupanutahet 1210 Ümera lahing Eestlaste nurjunud ühisretk Toreida linnuse eestlastele võidukas vallutamiseks (1211) Eestlaste aladele korraldasid rüüsteretki ka venelased. Kolmeaastane vaherahuToreidas:
andsid vaenlastele suure eelise eestlaste ees. Eestlastel pole ühiskondlikku organiseeritust, see ongi põhjuseks miks nad alla jäid. Ei peetud nõupidamisi ega arutatud asju korralikult läbi. Selle kõige tagajärjeks ongi see, et eestlasi vallutati süstemaatiliselt. Võitluse käigus õppisid eestlased uusi sõjapidamise meetodeid . 1208 aastal Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha Otepää linnus, Eestlased tegid omakorda vasturetke latgalite maale. 1210 a. Eeslaste järjekordne vasturetk. Eestlased kuuldes, et sakslastele tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa. 1219.a. maabus Taani laevastik koos kuninga Waldemar II Lindanise linnuse lähedal. Sinna ehitati Taani linn, Tallinn. Taani oli kõige tugevam vastane, sest kui sakslased ja liivlased olid välja tõrjutud pidas ainult Tallinn vastu mis oli aga taani võimu all. 1220 a
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos. Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 1208 1227. Seal osalesid eestlased ja ristisõdijad. See oli Balti ristisõdade üks osa. 1208. aastal jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale. Peamiselt ründasid nad Ugandi ja Sakala maakonda. Sakalased ja ugalased kaitsesid end vapralt ja samas tehes vasturetki ka latgalite ja liivlaste aladele. Sama tegid ka saarlased ja läänemaalased. Arvatavasti suurendas eestlaste eneseusku, aga 1210.aastal võiduga lõppenud Ümera lahing. Probleeme tekitasid aga pingestavad suhted idanaabrite, Novgorodi ja Pihkva vürstiga, kes korraldasid Eestisse samuti sõjaretki. 1211. aastal püüdsid sakslased piirata Viljandit. See õnnestus neil pooliku võiduga, sest linnust ei suudetud vallutada, aga eestlased, kes olid linnuses ristiti. Lõpuks olid nii
pitsat Mõõgavendade ordu rüütelvennad kunstniku silme läbi Allikas:http://et.wikipedia.org/wiki/M %C3%B5%C3%B5gavendade_ordu 1208-1212 1208.a latgalite ja sakslaste rüüsteretk Ugandisse 1210.a Ümera lahing 1211.a. Viljandi esmakordne piiramine ja viljandlaste ristimine 1212.a sõlmite kolmeks aastaks vaherahu 1215. aasta Enne vaherahu lõppu korraldasid sakslased sõjakäigu Läänemaale ja Põhja-Sakalasse Eestlased üritasid vasturetke Riia hävitamiseks, kuid see ebaõnnestus Ugandi ja Sakala võtsid ristimise vastu 1217. aasta Jaanuaris toimus ugalaste ja
Suneseniga Saaremaale, kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest, ning hakkas seal ehitama linnust. Kuid, et keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe 3 lahkumist sinna jääda, siis oli kuningas sunnitud poolelioleva rajatise põlema süütama. Peapiiskop Anders käis aga pärast seda Riias, kus arutas piiskop Albertiga Liivimaa misjoniseerimise üle. Tõenäoliselt 1208. aasta suvel toimus latgalite ja saksa ristisõdijate sissetung Ugandisse, mis tipnes Otepää linnuse süütamisega. Rüüstati külasid ning tapeti inimesi, põlema süüdati Otepää linnus. Retkelt tagasi jõudnud, hakkasid latgalid kohe kindlustama oma linnuseid ning viisid sinna kokku oma vara, valmistudes niimoodi arvatavaks eestlaste vasturetkeks. Kartustel oli alust ning üsna pea järgnes ugalaste ja sakalaste sissetung Tolova maakonda, kus piirati sisse Beverini linnus
Sellest sai hilisemate retkede alguspunkt 1186 Piiskopiks sai Meinhard Hakati ristiusustama. Alguse sai rahumeelne misjonitöö 1198 Ristisõdijate lahing Riia all Ametlik luba paavstilt alustada ristiusustamist vägivallaga. 1199 Albert von Buxhoeveden sai Eestlaste, liivlaste ja latgalite usustamine ja piiskopiks maavallutus on seotud Alberti tegevusega 1201 Albert von Buxhoeveden alustas saksa Piiskopid said uue keskuse. Riiast sai uus asunike tarvis Riia linna rajamist vallutuste tugipunkt. 1202 Asustati Kristuse Sõjateenistuse Ristisõdijate sõjaline jõud on kogu aeg koha peal. Vendade ordu Teravnesid suhted piiskopi ja ordurajajate vahel. Ristisõdade põhjused · Usu levitamine
mille eest võidelda. Seega kui eestlased oleksid olnud vapramad ja jugemad ning loonud oma riigi koos seadustega. Kui eestlased oleksid teinud koostööd maakondadega oleks olnud suurem tõenäosus, et nad oleksid suutnud vastu hakata vallutajatele. Maakonnad kokku oleksid panustanud suure jõu. Kui maakonnad oleksid koostööd teinud, oleksid nad suutnud vallutada ka mõningaid riike. Võimalik oleks olnud ka alistada oma vallutajad. Samuti oleks kaasa aidanud koostöö naaberrahvaste latgalite, liivlaste ja leedulastega. Kui poleks suudetud üksi riigina hakkama saada, oleks võinud luua liidu venelaste või leedukatega. Kui eesltased poleks peale Otepää all saavutatud suurt võitu plaaninud minna Riiat ründama, siis oleks hea Sakala vanem ellu jäänud. Eestlased oleksid pidanud jääma Eestisse ja kaitsma enda linnuseid. Samas kui koondati peaaegu kõigist maakondadest kokku 6000 meest ja jäädi ikkagi alla, siis oleks võinud abi küsida ka Rootsilt
Esimesed märkimisväärsed konfliktid välisvaenlastega jäävad 11sajandisse, kui Vene suurvürst Jaroslav Tark allutas enda võimule Kagu-Eesti ja rajas Tartu linnuse kohale Jurjevi linnuse ja rajas samasse ka samanimelise asula. Jaroslavi algatatut jätkas tema poeg, kes oma ettevõtmistes ebaõnnestus ja aastaks 1061 olid venelased muistse Eesti pinnalt minema löödud. Eestlaste rahulik elu ja õitseng sai otsa aastal 1208, kui peale liivlaste ja latgalite alistamist asus Mõõgavendade Ordu piiskop Alberti juhtimisel ristiretkele eestlaste vastu. Ent eestlastele ei olnud ristiusk meeltmööda ja nii asuti oma iseseisvust ja usku mõõgaga kaitsma. Kahjuks ei olnud kehvasti varustatud ja keskvõimuta eestlastest elukutselistele sõduritele, kes end ristilipu alla koondasid, vastast ja peale rohket verevalamist alistus kristlastele ka viimane eestlaste kants- Valjala linnus. Aasta oli siis 1227.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
