sadamapaikadesse 4)vajalik oli ka talupoegade olemasolu, kelle toodang linlasi toidaks ja kellest linn saaks täiendust elanikkonnale 5)tekkisid ka põllumajanduslikesse piirkondadesse(Flandria, Pariis) c)mentaliteet 1)levis mõttelaad, et olemasolevat vara tuleb kasvatada 2)rikkust hinnati kõrgemalt kui päritolu 3)toimusid tänavalahingud aadlisuguvõsade vahel 4)vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi 5)taheti oma rikkust ja mõjukust näidataINGLIS. JA PRANT. a)inglis. 1)William: *kehtestas feodaalsuhted *kõik Inglismaa ülikud, ka kuninga vasallide vasallid pidid talle truudusvande andma 2)Henry II: *pani aluse Plantageneti dünastiale *korraldas valitsemist kohtadel ja tugevdas kohtuvõimu *kujunes uus tavaõigus b)Prantsus. 1)Philippe II Auguste: *kasvatas endale alluva domeeni kolmekordseks *murdis oma vastaste võimu *koolitati välja suur hulk osavaid ametnikke 2)Louis IX Püha: *tugevdas
koloniaalimpeeriumi järkjärgulise kadumisega; tekkisid rassiprobleemid; kaduma kippus briti eluviis; kahjumiga töötavate ettevõtete doteerimine tööpuudusu hirmusmajanduskasv oli pärsitud; Nad suutsid hästi superriigi seisusest loobuda ilma suuremate eksimusteta; Saksamaa- riik sammus ülesmäge; ebausk taastus, viimased sõjavaremed kadusid, majandusime jätkus; Prantsusmaa- Marssal oli keisrilike maneerida mees, kes käitus väliselt nii, nagu oleks Prant. maailma suurvõim number üks või vähemalt jagaks kohta Ameerikaga; see andis hoogu juurde Prant. kes arvasid, et nende riik ei kujuta supervõimu; nad lahkusid NATOst ja tegid ise omale tuumapommi. 2.Võrrelge Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa arengut sel perioodil. Milliseid sarnasusi ja erinevusi märkate? Inglismaa- majandus arenes ja heaolu kasv, ehki mitte nii suurte sammudega kui Saksmaal;
et tema ründamine võinuks paisata kogu Euroopa sõtta. Hitler kasutas Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda: tsehhid olevat neid kiusanud. Sept. 1938 nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tsehhoslo. lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Euroopa seisis taas sõja lävel. Lääneriigid lootsid Hitleriga kokku leppida, eriti Briti peaminister Neville Chamberlain. 29. sept. 1938 sõlmisid Ingl, Prant, It ja Sx Münchenis kokkulepe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud tsehhoslovakkia puutumatuse. Tsehhid ei söendanud suurriikidele vastu hakata ja alistusid. Tsehhoslovakkia häving: Pärast Müncheni kokkuleppe sõlmimist ütles Briti konservatiiv Winston Churchill: ,,Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me valisime häbi ja saame ka sõja!" Möödus paar kuud ja Churchilli ennustus hakkas täituma
1 I MS põhjused: a suurriikide võitlus kolooniate pärast; b alahinnati MS puhkemise ohtu; c puudusid rahvusvahelised lepped kriiside reguleerimiseks. 2 Sõjaliste blokkide kujunemine: 1872- kolme keisri liit (vene, A-U, Saks); 1879- kaksikliit (saksa, A-U); 1882- kolmikliit (saksa, A-U, itaalia); 1887- edasikindlustamisleping; 1893- kaksikliit (prant, Vene); 1902- salajane leping (prant, itaalia); 1904- südamlik liit (prant, inglismaa + vene 1907). 3 Ajend: a Sarajevo mõrv (28.06.1914), sõda 1 kuu hiljem; b Vene kuulutas välja üldmobilisatsiooni; c Austria sõda Serbia vastu edutu; d Saksa nõudis, et Vene tühistaks mobilisatsiooni; d Saksa kuulutas Venele ja Prantsusmaale sõja 01.08; e 03.08 Vene ja Prantsusmaa kuulutasid sõja Saksale ja A-U; f 04.08 Inglismaa kuulutas sõja Saksale ja A-U. 4 Sõdivate riikide plaanid: Saksamaa- Schlieffeni plaan; Prantsusmaa- plaan 17;
kadumisega; tekkisid rassiprobleemid; kaduma kippus briti eluviis; kahjumiga töötavate ettevõtete doteerimine tööpuudusu hirmusmajanduskasv oli pärsitud; Nad suutsid hästi superriigi seisusest loobuda ilma suuremate eskimusteta; Saksamaa- riik sammus ülesmäge; ebausk taastus, viimased sõjavaremed kadusid, majandusime jätkus; Prantsusmaa- Marssal oli keisrilike maneerida mees, kes käitus väliselt nii, nagu oleks Prant. maailma suurvõim number üks või vähemalt jagaks kohta Ameerikaga; see andis hoogu juurde prant. kes arvasid, et nende riik ei kujuta supervõimu; nad lahkusid NATOst ja tegid ise omale tuumapommi. 2.Võrrelge Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa arengut sel perioodil. Milliseid sarnasusi ja erinevusi märkate? Inglismaa- majandus arenes ja heaolu kasv, ehki mitte nii suurte sammudega kui Saksmaal; Tuli leppida
üheosalised teosed, sümfoonilist sulatas kokku son.- poeemi) tsükli 4 osa. 4. F. Chopin Poola * Väikevormide * Pianist, * ,,Soov" * 2 klaveri- - - (Prant- meister klaveri- kontserti, suse) klaverimuusikas. pedagoog * 3 sonaati, * Igal helil oli suur * 24 tähendurikkus. klaveri- * Poeetiline muusika. prelüüdi, Tundeküllane
sõjaga. Aga T kuulutas välja mobilisatsiooni, EU oli sõja lävel.Lääneriigid tahtsid Hi kokkuleppida.1938 sõlmisid UK,Pran,Ita ja S Münchenis kokkuleppe, mis kohutas Ts loovutama Sudeedimaa,kuid ülejäänud Tš pidi jääma puutumata.Tšehhid alistusid lepingule.Hitler võttis aga lepet Lääne nõrkusena.23.märts 1939 esitas S ultimaatumi Leedule ja viis väed Klaipedasse. 15.mä hõivasid S ja Ungari väed Tšehhoslovakkia.Järg tahtis Hi Poolat, aga UK ja Prant hakkasid vastu Hi plaanidele.Inglased hakkasid valmistuma sõjaks. Hi oli keerulises olukorras(ähvardas sõda 2l rindel).Hi vajas kindlalt seljatagust(Stalin) 4. MRP: 23.aug 1939 sõlmitud Mittekallaletungileping S ja NSVl vahel.Lubasid 10 a jooksul üksteist mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liius.Lepingu salajane lisaprotokollis jagati Ida-EU S ja NSVL vahel ära.NSVL pidi Eesti,Soome,Läti ja Bessaaraabia saama, Poola jagati ära. Kuna S vallutas rohkem
· Müncheni sobing- Hitler nõudis tsehhoslovakkialt sueedimaa · Asus looma uut lennu ja sõjalevastikku loovutamist,ähvardades sõjaga. TS loobus ning kuulutas välja mobilisatsiooni. 29 sept 1938 · Sõlmis inglismaaga kokkuleppe et sakslased sõlmisid Ing,Prant,Itaala,Saksa Münchenis said õiguse suurendada sõjaväe arvu. kokkuleppe,mis kohustas TS voovutama Sueedimaa,tagades jätta ülejäänud TS puutumatuks ja TS alistuski. · Kominterni-vastane pakt 1936- NL vastu · Tehhoslovakkia häving- 23 märts esitas
Suessi kriis 1956. aastal: Lääs ei suutnud Ida-ja Kesk-Euroopas toimunule reageerida ka sp, kuna samal ajal Lähis-Idas oli puhkenud konflikt. 1952. a toimus Egiptuses riigipööre ning monarhia kukutati. 1956. a riigistas uus valitsus eesotsas Gamel Abdel Nasseriga inglastele kuulunud Suessi kanali. See tõi kaasa konflikti lääneriikidega. Nasserit asus toetama NSV Liit, varustades teda relvadega. 1956. a sügisel ründas Egiptust Iisrael, peagi asusid sõtta Suurbrit. ja Prant, kes lootsid taastada kontrolli Suessi kanali üle. ÜRO, USA ja NSV Liit sundisid sõdivaid pooli sõjategevust lõpetama. Suurbrit. ja Prant. viisid oma väed välja, mõni kuu hiljem ka Iisrael. Suessi kriisi tagajärjel vähenes Ingl. ja Prant. mõju maailmas, suurenes NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas. 1956. a oli kommunistlik süsteem sattunud kuristiku äärele, kuid suutis keerulisest olukorrast välja rabeleda ning oma positsiooni tugevdada. Lääne autoriteet aga langes
Noorus ja haridus Terav mõistus Väga hea mälu Suur töö võime Karm Halastamatu Teadis paljude oma sõdurite nimesid peast Suutis tegeleda mitme asjaga korraga Auahne Armastas kuulsust Küllalt tujukas Isikuomadused 1796-1797 sõjakäik Põhja-Itaaliasse 1798-1799 sõjakäik Egiptusesse 1799 naases Prantsusmaale ja teostas 18. brümääri riigipöörde Lõi konsulaadi, olles ise üks kolmest konsulist 1801 paavstiga sõlmiti konkordaat (enamus prant. usk katoliitlik, aga sallitakse ka teisi nt. hugenotte) 1802 kuulutas end eluaegseks konsuliks 1804 kroonis end Prantsusmaa keisriks* Lõppes I vabariigi aeg, algas I keisririigi aeg Prantsusmaal Tõus võimule Absolutistlik valitsemisviis Range tsensuur Kirik allutati riigile Kesk- ja kõrgharidussüsteemi loomine Napoleoni koodeks e. TSIVIILKOODEKS Prantsuse panga rajamine ja uus rahaühik Eraomandi puutumatus Inimesed seaduste ees võrdsed Sõjaväekohustus Sisepoliitilised
11.Tilsti rahu?1807 pidas Prantusm. ja Venem. Sõda pran... võittis.Nad sõlmisid rahu venem. Sai tegevusIda- ja põhja- euroopas, prantsusmaa ällegi lääne euroopas. 12.Napoleoni venemaa sõjakäik?Vasutolu süvenemine viis sõjani.Napoleon kogus 650 00 meest ning asus venemaale minema.(24jun.1812)Napoleoni eesmärgiks oli alistada venemaa piirilahingus ja esitada rahuleping. Aga venemaa tagasnes oskuslikult. 120 km enne 1812 moskvat toimus lahing milles võidutses prant....Moskva pandi põlema, kui prant... sinna jõudsid oli moskva mahajäetud.1812 detsembris alustas napoleon tagasi käiku sest nad polnud talveks valmistunud .
napoleon saadetakse Püha Helena saarele. Krimmi sõda(1854-1856) Venemaa ja Türgi. Venemaa katse lõigata kasu Türgi alate arvelt. Suurbirtannia ja Pratsusmaa kuulutasid Venemaale sõja 1854a. Venemaa kaotas, sõda lõpetati läbirääkimistega. Usa kodussõda(1861-1865) Põhja ja Lõuna vahel. orjanduse probleem, lõuna majanduslik mahajäämine. Usa jäi ühte. Vabaturu majandus. Prantsuse-Preisi sõda(1870-1871)Pratsusmaa ja Preisi. Saksa püüd ülemvõimule euroopas. Prant. Tungis preis. Kallale. Prant. Kaotas.ühtne saksa keisririik.
valitavad nõukogud; riik e. vabalinnad-Sx-formaalselt allusid keisrile, tegelikult olid iseseisvad, neis valitses raad ja linnapea e. bürgermeister; Pr-l ja GB-l jäid linnad senjööri võimu alla; põhiosa linnaelanikest olid käsitöölised ja kaupmehed. Hiliskeskaja esimene pool XIV saj. oli Lääne-Euroopas sõdade (Saja-aastane sõda:Inglise ja Prantsuse dünastia vahel 1337-1453, sellep. et inglise kuningas Edward III avanes võimalus pärida Prants. troon, kuid Prant. kõrgaadel sellega ei leppinud), talurahvarahutuste ja taudide (must surm) ajastu. Sajandi lõpul hakkas rahvastik siiski jälle kasvama ning kaubandus kosuma. Varauusaeg:Tav. mõistetakse varauusaja all ajajärku XVI-XVIII sajandini. Muutused- koloniaalvallutuste algus, reformatsioon ja usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis, merkantilism, valgustus, olid isel. uusajale. Varauusaja alguse poliitilisel kaardil võib meile
Tilsiti rahu 1807. Venemaa nõustus prant. vallutustega. Tsiviilkoodeks sätestas inimeste võrduse Seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ja Kiriku lahutamise riigist. Napoleoni ajal võeti Tsiviilkoodeks, Katoliku usk kuulutati pran usuks, loodi Riiklik keskpank, soodustati tööstusev. Suured reformid tõid saksmaale päris- orjuse kaotamise, kodanikuõigused juutidele, tsiviilkoodeks, vandemeeste kohus, ilmalik abielu, riigivalitsus ja omavalituse ümber korraldus. Pran.oli liidetud belgia, illüüria, osa Itaaliast, Holland, loode-saksamaa. Liitlased- austria, Preisimaa, venemaa, taani Sõltumatud- inglismaa, rootsi, Portugal, türgi. Saksa liit- 41 saksa riiki, loodi viini kongressi otsusega. Püha liit- monarhide liit, revol. liikumise Mahasurumine- Nelja riigi liit- inglismaa, venemaa, austria, Preisimaa liit, mis lubas kaitsta relvaga viini uut poliitilist korraldust. Metternichi süsteem-eesmaräk oli seisusliku korra ja düna. Võimu säilita...
energiasisaldusega jõgedes nt Mississipi,Kolumbia,Yukon *Tootjad:Kanada, Usa,Brasiilia.* Exp:norra, kanada ,bras *Imp:kaudselt. *eelised:jooksvad kulutused väiksed,ühtlustab vee taset, omahind madal, ei saasta *puudused:jaamade ehit, kallis, sots ja keskkonna probleemid jaamade ehitusega, ajaloomälestiste kannatamine, ainult energiarikastele jõgedele TUUMAENERGIA5& taastumatu, trad* kasut:elekter,tuumapomm,allveelaevades*Paiknemine:LAV,USA, Kanada *tootjad:USA,Prant,Sks *Exp:kaug- ja lõuna Musta Aafrika riigid, Austraalia, Niger * Imp:Jpn, euroopa*Eelised:suur energiasisaldus, transporditava kütuse ja jäätmete hulk väik, keskkonnasõbralik*puudused:avarii korral suur saasteoht, tekitab verevähki,väärarenguid.*miks ei kasutata palju-riigid, kel teisi varasid,eelistavad noid. TUULEENERGIA alternatiivne*kasut:eleter*varud,kus tuule kiirus piisav* toodetakse sks,usa, hisp *eelised:keskkonnasäästlik*
1893-1907 - Antandi kujunemine. 28. Juuni.1914-Sarajevo atentaat. 28. juuli 1914- I MS algus, AU sõjakuulutus Serbiale. 1. aug 1914 Saksamaa sõjakuulutus Venemaale. 3. aug 1914-Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale. 4. aug 1914- Saksamaa saatis väed üle erapooletu Belgia piiri kuulutas Suurbritannia sõja Saksamaale September 2014 - Marne i lahing algab. 11. nov 1918-lõppes 1 MS. Riikide eesmärgis 1MS-s.- Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prant- susmaa, Belgia jaHollandi asumaad ning vallutadaBaltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat jaTsernogooriat. Türgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine`i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa
Võim on avalik ja kontrollitav. Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. · Parlamentaalse korralduse puhul valib parlamendisaadikud rahvas, otsestel valimistel. · Presidentaalse korralduse puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. · Föderaalriik riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus(USA, Venemaa) · Unitaarriik riigid, kus kohaliku elu määrab põhijoones keskvalitsuse poliitika(Prant. Suurbr.) · Võimu kontrollimine: Tagada ühisvara kasutamine rahva huvides. Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek. Vältida riigivõimu kuritarvitamist. · Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist. · Riigikontroll kontrollib riigi majandustegevust ja riigivara ümberkäimist. · Kaitsepolitsei jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist.
.....................6 3.3. Kasutusalad................................................................................................................................7 VIIDATUD ALLIKAD........................................................................................................................8 1 1. BUKLEE 1.1. Ajalugu Buklee (prant. k. boucle – keerd, bouclette – rõngas) ilmus möödunud sajandi keskpaiku ja oli Coco Chanel´i ja Jacques Heim´i lemmik kangas. 1960 aastatel olid populaarsed seelikud ja vestid buklee materjalist. [1] 1.2. Kanga kirjeldus Buklee on kangas krepplõngast, mille välimus iseloomustatakse sõlmede ja tihenenud kohtadega. Sellest tulenevalt tekib lainjas sõlm pind. Kõige tuntum on villane buklee. Samuti valmistatakse puuvilla, siidi, viskoosi või segatud kiududest
1.Austria ja Tsehhoslovakki okupeerimine saksamaa poolt. Hitleri eesmärgiks sai suursakasamaa loomine.1938a. hakkas ta avalikult seda ideeed elluviima. Esmalt okupeeris saksa austriat. Austria liitumist saksamaaga nim. Anslussiks. 1938a.süg. nõudis hitler tsehhoslovakkialt nande alade loovutamist, kus elasid sakslasedta pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida kogu tsehhoslovakkia sattumist hitleri võimu alla. 1938a. 19.sep. sõlmisid suurbritanni, prant, saksa ja itaalia müncheni kokkuleppe. Kevadel vallutas ta terve tsehhoslovakki. 2.MRP. 23.aug, 1939a. Kirjutasid Nõukogud liidu välisminister v.Molotov ja saksa välism. J.von ribbeutrop moskvas alla mitte kallale tungi lepingule. Tuntakse nime all Molotoviribbentropi pakti all. 3.II MS puhkemise põhjused. Poliitilised eeldused: rahvasteliit ei tlnud oma ül toime. 1930a. Lõpult teravnes järsult rahvusvaheline olukord.
Majandus majandus ol vga halb, ssi muutus kallimaks. Inglismaal hakkas paremini minema alles masu ajal, kuna neil oli odav tooraine ja seda oli hea eksportida. 7.iseloomusta Prantsusmaa sisepoliitikat ja majandust peale I maailmasda. Sisepoliitika- Demokraatlik (palju parteisid,valitsus vahetus vga tihti, u 2 korda aastas) Poliitiline elu oli pingeline. 8.Mille poolest oli SB ja Prantsusmaa areng sarnane ja mille poolest erinev? Mlemal riigil olid suured vlad, peale I maailmasda. Erinevus: Prant. Tegutses palju erinevaid parteid, Prants. 1920. A majandus arenes, aga inglismaal oli majandus vga halb. 9.Mis on koloonia? Too niteid. Koloonia e. asumaa on poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa ( harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult arenenum riik). Suurbritannia kolooniad olid nt austraalias, phja-Aafrikas. 10.Mis on dominioon? Too niteid. Dominioon Briti rahvaste henduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament , valitsus, kohtussteem ja seadusandlus. 11
Rokokoo Mis on rokokoo? 1 8. s aj an di 2 0n d at e a a stat e p aiku s ü n di s Prant su s e õ u ko n n a s ro ko ko o stiil, mi s p ü si s . u m b e s p o ol s a d a a Rokokoo sündis Prantsusmaal ja ta võeti omaks ka Saksamaal, kuid mujal Euroopas levis ta vähem. Rokokoo tähendab prantsuse keeles ,,veider" ja ,,koomiline". Rokokooaegse kunsti ülesandeks oli prantsuse ari stokra atia jõu d e elu ka u ni sta min e. Kun stolema pidi rõõmus ja meelelahutuslik. See hõlmas sisekujundust, mööblit,
demokraatias, kriisi tabades suurenes tööpuudus ja halvenes elujärg, hakkasid tugevnema äärmusliikumised(lubasid riigi karmi käega kriisist välja tuua), hoidmaks nende võimuletulekut sõlmisid kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ja esitasid Rahvarinde idee, mis avas koostöö kodanlike erakondadega, rahvarinne sai võimule aga varises kooku kuid siiski suutis riigi poliitilise olukorra stabiliseerida. Välispoliitikas pürgis prant tähtsaimaks suurvõimuks, aktiivne ka Kesk-ja Ida Euroopas, puudus sõjaline ja majanduslik jõud, 1930 alustas koostööd Venemaaga, et olla vat Saksamaale.
jaanuaril 2000 kogunesid Stockholmi 44 riigi valitsuse esindajad, et arutada holokausti hariduse, mälestamise ja uurimise küsimusi. Foorum lõppes üksmeelse deklaratsiooni allakirjutamisega, mis tunnustas Holokausti Mälestuspäeva. Seejärel loodi valitsuste ja vabaühenduste holokaustialane koostööfoorum ehk rahvusvaheline rakendusrühm, kuhu kuuluvad Ameerika Ühendriigid, Argentiina,Austria, Belgia, Holland, Horvaatia, Iisrael, Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Norra, Poola, Prant susmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Suurbritannia, Sveits,Taani, Tsehhimaa, Ungari ja Eesti. Rakendusrühma eesistuja on Tsehhimaa. Eesti ühines rakendusrühmaga 2007. aasta lõpul. Suurbritannias tähistatakse Holokausti Mälestuspäeva ametlikult aastast 2001. Eesti Vabariigis sai mälestuspäev valitsuse heakskiidu 23. jaanuaril 2003 ja esimest korda tähistati seda juba 4 päeva hiljem, 27. jaanuaril 2003
Keda kutsuti valsikuningaks? Uued muusikavormid: SuMFOONILINE POEEM-heosaline teos sumfooniaorkest- rile. PROGRAMMILINE SuIT- mitmeosaline teos m6nele pilli- le vi sumfooniaorkestrile, kus kujutataksegi siis mingi teose sisu vi muud. Enne nimetatud Liszti teos R2nnuaastad ongi programmiline suit. Maailma kuulsaim programmiline suit on aga kindlasti E.Griegi teos PEER GYNT. Romantismi ajal sndis OPERETT. Esimese opereti ORPHEUS P6RGUS kirjutas 1858.a Prant- susmaal J.Offenbach. HELILOOJAD-ROMANTIKUD olid: Niccolo Paganini, Franz Schubert, Robert Schumann, Frederic Chopin, Ferenz Liszt, Pjotr Taikovski, Edward Grieg. Ooperiheliloojad Giuseppe Verdi ja Richard Wagner. Moodi lks RAHVAMUUSIKA kasutamine oma teostes. EESTIS oli 19. Saj. II pool rahvusliku 2rkamise aeg! Huvi hakati tundma meie maa ajaloo, rahvamuusika, rahvaluule vastu. 1861.a. ilmus meie eepos KALEVIPOEG, mille rahvamuis- tendite jrgi seadsid kokku F.R.Kreutzwald ja F.Faelmann.
Modernism-uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus , uute tavade ja normide järgi loodud nüüdisaegne kirjaviis, tekkis prant. üks uuenduslik suund, enamvähem kindla alguse ja lõpuga kunstiliikide vaheliste piiride hajumine, luule muutub vahel dokumenteerivamaks ning proosa luulelisemaks; kindlate reeglite kadumine loomingus (ühel hetkel ka kirjavahemärkide kadumine luulest), katkendlikkus loomeprotsessi enesepeegeldus, eneseteadvustus, loome pöörab tähelepanu oma tekkimisele ja tarbimise viisile; formaalsete esteetika reeglite eiramine ja selle asemel spontaansuse ja intuitsiooni
kooskõlastati lõplikult Saksamaa purustamise plaan ja määrati kindlaks sõjajärgne maailmakorraldus.Määrati kindlaks ka ÜRO asustamiskonverentsi aeg ja koht.(1945 aprill-juuni. San Fransicos.ÜRO põhikiri jõustus 24.okt 1945).Natsi-Saksamaa lõppu tähistas Berliini vallutamine. 7-8.mai.1945kirjutati alla Saksamaa tingimusteta kapituleerimise aktidele.Punaarmee purustas veel Tsehhis viimased saksa üksused.Sellega oli sõjategevus Euroopas lõpenud. Saksamaa jagati Suurb,USA,Prant ja NSVL vahel neljaks okupatsioonialaks, Berliin neljaks sektoriks. 1945.aastal juuli-august toimunud Potsdami konverentsil arutasid Usa, Suurb ja NSVL Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi.Tähtsaim kokkuleoe oli anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. JAAPANI PURUSTAMINE:Usa jätkas ka peale Saksamaa vallutamist sõjategevust.1942Ta jätkas oma alade tagasivallutamist Jaapanilt.Pärast Saksamaa purustamist muutus Jaapani olukord
� Napoleon asus rajama bürokraatlikku riiki - tehes rahu vaenlastega, organiseeris ta oma võimu ja lasi ennast keisriks kroonida. � Napoleon võimsuse tipul: Lääne – Saksamaa riikidest moodustati Reini liit, vallutati Preisimaa, purustati vene armee, alistati Hisp. ja Port. ning kuulutati välja kontinentaalblokaad. � Kuna Venemaa ei teostanud kontinentaalblokaadi, tungis Napoleon riiki, kus lahing jäi sisuliselt viiki ent tagasiteel tabas Prant. armeed suured kaotusd ning naasnud Napoleon sai Leipzigi lahingus raskelt lüüa ja sunniti kroonist loobuma ning saadeti Elba saarele. � Otsustamaks Euroopa saatust, kutsuti kokku Viini kongress, Napoleoni naases Elbalt ning tõusis 3 kuuks võimule, selle lõpetas kaotatud Waterloo lahing ja ta saadeti lõplikult Saint Helena saarele. � Viini kongressil pandi paika Euroopa riikide piirid ning korrastati rahvusvahelisi suhteid, mille tulemusel moodustati Püha liit, kuhu
Naistest on kaks maailmameistritiitlit ette näidata Osleidys Menéndez'il (2001, 2005) ja Trine Solberg- Hattestadil (1993, 1997). 3.1.1 H ILJUTISED MAAILMAMEISTRID (MEHED) Maailmameister Võidutulemus (m) Võistluse toimumiskoht Jan Zelezny 92.80 Edmonton, K Sergei Makarov 85.44 Pariis, Prant Andrus Värnik 87.17 Helsingi, S Tero Pitkamäki 90.33 Osaka, Ja Andreas Thorkildsen 89.59 Berliin, Sak Matthias de Zordo 86.27 Daegu, Lõun
järelmaitsega Grüner Veltliner Austria levinuim valge sort, veinid on kuivad, mineraalsed, veidi vürtsised ja võivad pudelis küpsedes saavutada Burgundia veinidele omased täidlase-võise maitse Macabeo Põhja-Hisp. enimkasvatatud valge sort, veinid on lillelised, aromaatsed, madala happesusega, elegantselt kuivad; enamjaolt segatakse hulka ka teisi sorte; kasutatakse ka cava valmistamisel Marsanne populaarne Lõuna-Prant, Austraalisa ja Californias; on iseloomuga ja täidlane; vein on sügavkollase värvusega, raske ja täidlane, glütseriinine, tihti on tunda mandlisust ja mesisust Muscat, Moscato, Moscatel Hisp ja Portugal Moscatel, Prants Muscat, Itaalias Moscato; roosa kestaga mari, saab valm roosasid veine; veinid on veidi magusad, mahlaselt puuviljaaed, madala happesusega ja aromaatsed Melon, Melon de Bourgogne, Muscadet veinid on vesised, kerged, veidi soolased,
toorainel. Maksukoormuse kasv. Põlisrahvaste Suurfirmad: Vähemusrahvuste ülestõusud. A.Krupp ja A.Thyssen rõhumine, saksastamine. 1903.a leping Türgiga AEG Pangermanism BBB raudtee raja- Arengutempolt jäi maha miseks. vaid USA-st Prant- Venemaa sõjalised Vabariik. Passiivne periood. sus- tellimused. Mitmeparteiline süsteem Valmistumine uueks maa Raudteede ehitamine Kiriku roll ühiskonna, sõjaks. kolooniates. kiriku lahutamine 1904. a leping Traditsioonilised riigist. Inglismaaga majandusharud kriisis. Rantjeed
jaanuaris, määrati 3.Läänearmee ning Bautzeni lahingu jätel Vene vägede ülemjuhatajaks. Kuues koalitsioon (Leipzigi lahing). Rahvastelahingu pidas VI koalitsioon(Venemaa, Austria, Preisi, Rootsi) ja Pr.maa vägi 16.-19.okt 1813 Lepzigi lähistel. Algul oli Koal. 133 000 meest ja Nap.122 000 meest. Lahingu keskel õnnestus koal.juurde tuua 172 000 meest, Napil 87 000 meest. Suuttükke oli liitlastel 1400 ja prant.umbes 700. Kaotanud ligi 80 000 meest ja peaaegu kõik suurtükid pidi Pr.maa vägi 19.okt hommikul taganema. Leipzigi lahingu tagajärjel vabanes Nap ülevõimu alt kogu talle allunud Reinist ida pool asuv ala. Napoleon Elba saarele ja Louis XVIII võimule tulek. 1814 jõuti Pariisi, Nap.loodus troonist, ta saadeti Elba saarele eksiili. Seitsmes koalitsioon (Napoleoni Sada päeva, Waterloo lahing ja Napoleon St. Helenale). Viini kongress Esimene Pariisi leping 1814
Mõlemad pooled üritasid välja töödata uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. 1952a katsetasid Ühendriigid senisest veelgi võimsamat relva, vesinku ehk termotuumapommi. Tuumarelvade levik seadis maailma ühelt poolt hävimise ohtu, teiselt poolt hoidis nende olemasolu ilmselt ära kolmanda maailmasõja puhkemise. Saksa majandusime: Saksamaa purustati sõjas põhjalikult ning jagati NSV Liidu, Ameerika Ühendriikide, Inglismaa ja Prant vahel okupatsioonideks.1949. aastal Bundenstagi valimistel saavutasid võidu parempoolsed kristlikud demokraadid, kantsleriks sai Konrad Adenauer. Maj. Olukord sel ajal raske. Okupatsioonivõimude vastuseisusest hoolimata alustas kristlik-demokraatlik Valitsus radikaalselt majandusreformi, mis sai tuntuks sotsiaalse turumajanduse nime all. Selle eestvedajaks oli Erhard. Riik pidi kehtestama reeglid ,mida ettevõtjad jälgima peavad. Majan hakkas kiirelt kasvama, seda nim Saxa majanimex.
gümnaasiumi tudengitega. Ette kanne toimus 1680. aasta lõpul, me ei tea aga kahjuks, kas Suurgildi saalis, nagu teatrietendused tavaliselt, või gümnaasiumis. Muusikaliselt on ooperis üpris nõudlikke osi ning paljud repliigid partituuris lasevad arvata, et etenduses oli rohkelt ka toredat vaatemängu ja barokkteatrile iseloomulikku lavatehnikat. Juba noorusest oli Meder tuttav itaalia muusikaga, eriti Cesti ja Carissimi loominguga. Ta laenas neilt mõndagi, nagu ka prant suse teatrimuusikast, ometi ei püüdnud ta päriselt jäljendada itaalia ooperi stiili. "Argeniat" on ta ise nimetanud laulumänguks (Singspiel) ning paljude salmilaulude ja suhteliselt lihtsa helikeelega sarnaneb see mõnevõrra tõesti hilisemate Singspielidega. Ent samalaadne oli algselt ka saksa "päris" ooper Hamburgis ning Mederi viie vaatusega "Argenia" ei vaja anriliselt mingeid hinnaalandusi. "Argenia" lugu on omaaegne poliitiline allegooria. Väljamõeldud riigid Tracia ja Licia
Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos. Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastu- olude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuo- lude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid kaBalkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prant- susmaa, Belgia jaHolland asumaad ning vallutadaBaltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbia jaTsernogooria. Türgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia . Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine`i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa
Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti omanik. Baudrillard, Jean prant postmodernistlik filosoof, sotsioloog ja kulturoloog; Meedia- ja tarbijaühiskonna keskseid kirjeldajaid ja analüüsijaid.= hüperreaalsuse kontseptsioon. Temalt terminid ,,massitarbimine" ,,simulatsioon". Benedict, Ruth USA kultuurantropoloog ja kirjanik
armee ning taastada rahuaegne majandus. Kommunismi leviku pidurdamisest sai 1950a algul Ühendriigid sise- ja välispoliitika peamisi eesmärke. Sisepoliitika väljendus see nn makartismina, mis kujutas endast senaator Joseph algatatud kampaaniat kommunistde või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametistest. Saksa majandusime: Saksamaa purustati sõjas põhjalikult ning jagati NSV Liidu, Ameerika Ühendriikide, Inglismaa ja Prant vahel okupatsioonideks. Okupatsioonivõimude vastusisusest hoolimata alustas kristlik-demokraatlik Valitsus radikaalselt majandusreformi, mis sai tuntuks sotsiaalse turumajanduse nime all. Selle eestvedajaks oli Erhard. Idablokk: Kommunismi mõjuvõimu laianemise tulemuseks oli terve maailmasüsteem, mida võib ka idablokis nimetada. Idablokki kuulusid: NSVL, Poola, jugoslaavia, rumeenia, saksa dv, tsehhoslovakkia, ungari, bulgaaria, albaania, hiina, põhja-vietnam, põhja-korea, mongoolia
), mis sundis sõtta astuma ka Ing. Sõja algus tekitas vaimustuspuhangu, sõdurid läksid sõtta innustunult, oodates au ja kuulsust. Sõda laienes kiiresti Euroopa piireidest välja ja kaasati ka E riikide asumaad ja liitlased teistest maailmajagudest.(34 riiki). Kõrvale jäi Itaalia. J vallutas Si alad Vaiksel ookeanil. Sõdivate poolte plaanid: s sõjaplaan. Shlieffeni plaan: P kiire purustamine ja siis Vle kallaletung. umbes 4 kuud pidi kestma. P sõjaplaan. Plaan 17: vältida Prant-Preisi sõjas kogetud katastroofi, P-S piirile rajati kindlustuste süsteem(Belgia piirile seda ei tehtus, ja S tuli sealt). Lotringi ja Elsassi hõivamine ning pealetung Sile. I sõjaplaan. puudus, aga oldi valmis P toetama. V sõjaplaan. oli suht nõrgalt ette valmistatud, ründas Ida Preisimaad. AU sõjaplaan: oli koostatud võitlema kahel rindel Serbia ja Venemaa. KONFLIKTID: 1905-1906 I Marocco kriis(hakati ellu
See on itaaliapärane kohvijook. Valmistatakse surve all oleva auru ja kuuma vee juhtimisel läbi roostevabast terasest filtrisse asetatud kohvipuru. Kohv valmistatakse eelsoojendatud tassi. Espressot serveeritakse koos klaasi külma veega. Cappuccino kange kohv, harilikult valmistatud nagu espresso, millele on lisatud sama suur kogus auruga vahustatud piima. Serveerimisel lisatakse soovi korral riivitud sokolaadi, kaneeli või muskaati. Cafe au lait on traditsiooniliselt Prant tarvitatud kange kohvi ekstrakt, mida serveeritakse sooja piimaga. Kohv valatakse kausi kujulisse tassi. Itaalia versioon caffe latte koosneb ¼ espressost ja ¾ auruga vahustatud piimast, kohvi peale tõstetakse kuuma piima vaht. Jooki juuakse kõrgest klaasist. Iiri kohv alkohoolne jook mustast kohvist, fariinisuhkrust ja Iiri viskist, serveerituna rõõsa koorega. Valmistatakse soojendatud Iiri kohvi klaasi, valatakse sellesse Iiri viskit, lisatakse
dünastia alad: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola- Leedu. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundas õukond. Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhid. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantistlik Holland, kus põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Põhja-saksamaa, Skandinaavia, Rootsi, Eesti. · Barokk on tulnud prant. Keelest ja tähendas korrapäratut. Klassitsismis toetuti klassikalistele antiikkunsti eeskujudele. · Barokkkunsti sünnimaaks on Itaalia. Kirik ja paavst, õukond soovisid et kust oleks esinduslik, tore, sest see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kisik soovis elulähedast kunsti. · Baroki rahvalikkus. ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17.-18. SAJANDIL. · Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone, mis oli kohasem katolikule
Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastu- olude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuo- lude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertse- goviina (1908), ja põhjuseks olid kaBalkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prant- susmaa, Belgia jaHollandi asumaad ning vallutadaBaltimaad, Poola ja Ukraina. Austria- Ungari tahtis endale Serbiat jaTsernogooriat. Türgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine`i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta
natside vabastamist; austria liitus saksamaaga(ansluss); Müncheni sobing Hitler valmistus ründama järgmist maad; Valis Tsehhoslovakkia; Ettekäändedna tsehhoslovakkia ründamiseks kasutas hitler selle lääneosasa nn sudeedimaal elavate sakslaste olukorda: tsehhid olevat neid taga kiusanud. Hitler nõudis sudeedimaa loovutamist ähvardades keeldumise korral sõjaga; tsehhoslovakkia lükkas Sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni; 29.sep.1938 sõlimisd Ingl, Prant, Ital ja Saks Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkial sudeedimaa loovutama; Tsehhoslovakkia häving Hitler võttis müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23.märts 1939 esitas saksamaa ultimaatumi leedule; Tsehhoslovakkia hävitamisega sai lääneriikidel mõõt aga täis; Järgmiseks ohvriks oli Poola; Ründamaks poolat vajas hitler kindlat seljatagust. Seda võis talle pakkuda ainult NSVL juht Stalin Molotovi-Ribbentropi pakt
kodanikuõigused. Pärtliöö: Prantslaste vastuseisu lõpetamise järg tähts sammuks oli Navarra kuninga ja Charles IX õe abiellumine. Pulmad peeti 18.08.1572. Sel puhul saabus Pariisi hulganisti hugenotte ja nende ladvik ning otsustati kasutada juhust ja juhid hävitada ning liikumine välja juurida. Terrorit alustati ööl vastu pärtlipäeva, 24.08. Uued kodusõjad: Hugenotid said aru, et ei suuda levitada oma usku ja arusaamu üle kogu Prantsusmaa ja nii loodi L-Prant protestantlik konföderatsioon, mis kuj endast riiki riigis. 1562-1589 peeti kokku 8 kodusõda. 1589 läks Prantsusmaa troon Navarra Henrile ja alguse sai Bourbonide dünastia. Kuid Henri IV oli hugenott ja Pariis koos suure osa Prant keeldus teda tunnistamast. 1593 sai kuningas tunnustuse vahetades usku. Nantes'i edikt 1598: Henri IV usuvahetus kutsus esile vastakaid arvamusi. Usuküsimuse ja poliitilise vastuolude regul avaldas ta 1598 käskkirja, mida tuntakse Nantes'i ediktina
Teisel maailmasõjal tegutses rindetruppides, sõites mööda Nõukogude Liitu, esi- nedes evakueeritutele ja Eesti laskekorpuse sõjameestele. Tema saavutusi on ka ametlikult hinnatud. 2 Paul Pinna lapsepõlv Paul Pinna sündis Tallinnas linnaametniku perekonnas. Tema kodumaja Raekoja plats 4 on säilinud siiamaani. Tema kodus räägiti paljusid keeli saksa, prant- suse ja vene keelt. Ta oli oma ema kaheksas laps, pärast teda oli ta emal veel kaks last. Isale oli ta kolmeteistkümnes laps, kuna eelmisest abielust oli tal viis last. Pinna isa suri 71- aastaselt, siis kui Pinna ise oli alles 9-aastane. Pinna ema Marie Pinna oli vaes- laps ning abiellus Jaan Pinnaga, olles ise palju noorem, kui ta mees. Surres jättis isa Pinna koos emaga üksi, kuna ta ema teised üheksa last olid kõik varem ära surnud: õde 18 ja vend 21 aasta vanuses, teised varem
muutnud olukorda , sest suurriigid ei hoolinud väikeriikidest , Eesti oli suurriikidele kerge saak ja sattus välispoliitilisse isolatsiooni (eraldatus). Miks sattus Eesti 1930.datel aastatel välispoliitilisse isolatsiooni ? v. 1) Seda isolatsiooni soodustas K.Pätsi autoritaarne võim (sama terves Ida-Euroopas) 2) suurriigid otsustasid välispoliitilisi küsimusi (MRP 23.aug 1939) 3) demokraatlike riikide (ingl, prant.) lepitus poliitika Saksamaa suhtes (Müncheni leping). Kas Eestis oli hädavajalik kehtestada vaikiv ajastu (1934 märts - 1940) ? v. Oli , muidu oleksid vapsid riiki juhtima hakanud. Nii sise- kui välispoliitiline olukord nõudis seda .Liiga aeglane otsustamine demokraatial. Väliselt mõjutas seda majanduskriis ja enamikes ida- euroopa riikides oli autoritaarne võim. Eesti iseseisvuse kaotus Põhjused: Kas rahvusvaheline olukord ? Või Eestis tehtud valed otsused.
Kölni Franco pani aluse solminatsioonisüsteemile (notatsioonisüsteem) iga heli omas konkreetset vältust ja väärtustas ka pause tänapäevane noodisüsteem RENESSANSS kultuurirevolutsioon hiilgeaeg 15. saj II veerand muusikasse sünnib mitmehäälne ilmalikl laul polüfoonia mitmehäälsus Jaquin Desprez kõrgrenessansi suurkuju, kes tegutses Itaalias 14. SAJ MUUSIKA ars nova uus kunst, mõistet kasutati, et vastandada vana, tähistab muusikastiili Prant-maal 14. saj Philippe de Vitry peetakse ars nova'le alusepanijaks traktaat ''Ars Nova'', koostamisel aitas teda Johannes de Muris Võtsid kasutusele uue taktimõõdu mõiste: täielik(3-osaline) ja mittetäielik(2-osaline). Rütmisüsteem muutus keerukamaks ja aktiivsemaks. Isorütmika korduvad rütmijärgnevused Hakati komponeerima ordinaariumite baasil terviklikke missasid esimene, kes kirjutas Guillaume de Machaut
uulitsapoisina, kes märgib oma läbiminekut hävitusega. · Tundmuste luksus on katusekambrite luule; mis saaks armastusest ilma selle rikkuseta? · Isamaa hukkub, kui isasid tallatakse jalgadega. Sorboon elava inimese pea, tema nõuandja, ta mõte Nott põlgust avaldav sõna, mis peab väljendama, kuivõrd tühiseks muutub pea maharaiutuks Seroos isa Goriot haigus Kasut at u d ladina, itaalia, prant s u s e, inglise keelseid väiteid, väljendeid, sõnu.
g e es id ja kP Enami l aga kõrguv ad n u , kulunu i ni o r gu Vo g up iiri du b k a va jä r sult Re ka aal le i kuva d s u s m ir i l la s Prant s iiv e : idapi r d ennid. a s il A mäem B e l g ia piir on Keskmiselt kirdes 700 - 800 riigi lõunao m kõrgune sas on tek Prantsuse
1948 Stalini-Tito tüli algusaasta, kestis Stalini surmani 1953 (leppimus alles 1960). 1949 a loodi Saksa Demokraatlik Vabariik (DDR). Euroopa Söe- ja Teraseühenduse moodustamine: Saksamaa territ ühtsuse küsimus oli vaja kiiresti ja edukalt lahendada: konkurss Eur ühendamiseks algas Saksa söetööstusala Ruhri taasliitm-ga. Eeldused: poliitil. : 1949 kristl-dem Adenaueri valitsus astus ametisse. Moraalne: Prantsusmaal oli Saksa-ga ajalool leppimise meeleolu saabunud, Prant valitsus tunnetas 1950. a algul isolatsiooni sattumise ohtu,sest USA-Ingl toetasid Ruhri basseini kiiret ühiskasutamist. Sõjalis-kultuur: oht Venemaalt oli suur (aatomip) ja selle vastu ühise liiduna. Jean Monnet. Prants riikliku plaanikomitee juhi kava Ruhri söebass küs lah. 9. mail 1950 Prants Välism Robert Schumann infor ajakirj uuest initsiatiivist. Prantsusm ja Saksamaa söe- ja terasetootmise ühiseks haldamiseks kavas luua rahvusülene - Ülemamet (High Authority)
17) . 18) metternichi süsteem-julgeolek, tasakaalu legitiimsus pm, viini kongressi järel tekkinud euroopa korraldus, tagurlik poliitika euroopas 19 saj 19) revolutsioni põhjuseks ei olnud inimõiguste nõudmine. Tulemuseks ei saa lugeda euroopas konstitutsioonilise monarhia tekkimist. 1.rahvusliku liikumine tagajärjel suurenes huvi väikerahvaste kultuuri vastuÕ 2.kreekas tekkis nn elitaarne vabadusliikumine V Saksama 4. 3. 1848-1849 a rev järel kehtestati prant vabariik Õ 5. filhelleenide liikumine oli türgi ülemvõimu vastu.Õ 6. Rahvusliku liikumine tekitas feodalism ja tagurlusÕ 7. saksamaa ühendati 1866V 1871.1866 Itaalia 8. camillo di cavour oli itaalia peamine ühendajaV- Giuseppe 9. rahvusliku liikumise esimese laine järel kehtestati euroopas konstitutsioonid V- 10. ungaris tekkis liikumine preisi ülemvõimu vastu. V Austria vast 11. Baltikumis jõudis rahvuslik liikumine nn teise laine ajal
Sveits 1952 Oslo, Norra 1956 Itaalia Anton Sailer (Austria) 3kulda (mäesuusatamine) Sixten Jernberg(Rootsi) 1kuld, 1hõbe, 1pronks (murdmaa) 1960 Squaw Lidia Skoblikova ja Jevgeni Grishin(NSV) 2 kulda Valley, USA (kiiruisutamine) Veikko Hakulien(Soome) 1kuld,1hõbe,1pronks (murdmaa) 1964 Innsbruck, Austria 1968 Grenoble, Prant. 1972 Sapporo, Jaapan 1976 Innsbruck, Austria 1980 Lake Placid, USA 1984 Sarajevo, Gunde Svan (Rootsi) Jugos. 1988 Calgary, EESTLANE Allar Levandi(NSV) pronks (kahevõistlus) Kanada 1992 Alberville, Bjørn Dæhlie (Norra) 3kulda (15km jälitussõit, 50km vaba, Prant. 4x10 teade), 1hõbe (30km klassika) 1994 Lillehammer, Bjørn Dæhlie (Norra) 2 kulda (15km jälitussõit, 10km
annaabi.ee 
