B Andrus Kivirähk ,,Liblikas" Romaan ,,Liblikas" on ilmunud 1999. aastal. Romaani autor on Andrus Kivirähk, kes on sündinud 1970. aastal. Kirjastus Tuum on avaldanud teose kahel korral, 1999. ja 2007. aastal. Romaani tegelased olid August Michelson, Erika Tetzky, Paul Pinna, Theodor Altermann, Ants Lauter, Kurnim, Onu Leks ning hall koer. August oli peategelane, loo jutustaja ning Estonia näitleja. Erika oli tantsija, ,,liblikas", ning Augusti abikaasa. Paul ja Theodor olid teatri loojad ning samas ka näitlejad. Kurnim ja Onu Leks olid Augusti parimad sõbrad, ning viimaks hall koer, kes oli ,,surm" ja teatri hirm. See on lugu Estonia algusaastatest, kus tegutsesid veel näitlejad jumala armust, kus loodi inimesi ja tehti ka argielust kunst, mitte ei tehtud tööd
Tsitaatsõna või sümbol vormistatakse niisugusel juhul järgneva sõnaga sidekriipsu abil kokku. Liitsõnaline mall pole päris välistatud ka nimede korral, nt Vaalgalerii (= Vaala galerii), Star-printer (= Stari printer). Võõrmõjuline ja sellisena taunitav on aga nimetavaline lisand lahku kirjutatuna: Star printer, Balti Paber AS. Väär Õige Leksi kindlustus (Leksi kindlustusele) Leks kindlustus kindlustus Leks (kindlustusele Leks või kindlustus Leksile) Leks-kindlustus (Leks-kindlustusele) Grundigi teler (Grundigi telerile) Grundig teler teler Grundig (telerile Grundig, *teler Grundigile) Grundig-teler (Grundig-telerile) NB! Iseäranis halb on nimetava kasutamine omastava asemel siis, kui nime kohta saab esitada küsimuse kelle? mille
1. Kuumuta potis piim ja vahukoor, lisa suhkur ja vanillisuhkur ning lase keema tusta. 2. Kui suhkur on lahustunud, lisa riivitud laimi koor. 3. Pane elatiinilehed klma vette 5 minutiks paisuma. 4. Keera pliidil kuumust vhemaks, pane riivitud ingver teesela sisse ning aseta 2-3 minutiks potti. See annab piima-vahukoore segule rna ingveri maitse. 5. Pigista elatiinilehtedest vesi vlja ja lisa lehed potti, sega hoolsalt, et lehed lahustuksid. 6. Vala segu nelja vormi sisse ning aseta leks klmkappi. 7. Preesta vaarikad tuhksuhkruga 8. Vta panna cotta 5 minutit enne serveerimist klmkapist vlja, tmba noaga red lahti ning kummuta magustoidud taldrikule. 9. Kaunista pealt laimiviilude ja valge okolaadiga. Serveeri vaarikapreega.
a) finantsiline sobivus (financialJit) b) funkts ionaalne sobivus (func tio nal fi t) 'Q/ oreanisatsiooniline sobivus (formal t) fi d) strateegiate sobivus (formula /it) 7 Kui amortisatsioonikulud suurenevad, siis rahavoos (plaanis / aruandes) viiljaminekud: a) suurenevad 0 ei muutu c) viihenevad 8 Mdiste "(iiri)proj ekti analiiiis " @!in1 sisusel gitus o leks : a) (iiri)tegevuse kui ndhtuse lahutamine algosadeks (ehk osategevusteks) @ ajutise organisatsiooni (ehk institutsioon i)kui mdiste lahutamine tunnusteks c) ajab d) avdi b Sooritamise kuupiiev Sooritaja allkiri
Organell Ehitus Ülesanne Tsütoplasma Poolvedel aine, peamine koostisosa on vesi, Seob kõik rakuorganellid sisaldab hulgaliselt madalmolekulaarseid org. ühtseks tervikuks. ühendeid, lisaks biopolümeerid, ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, regulatoorained ja lahustunud gaasid. Rakutuum Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Reguleerib kõiki rakus Nendes paiknevad poorid, tuuma sees karüo- toimuvad protsesse. plasma, milles DNA ja RNA, lisaks madalmo- lekulaarsed ühendid. Tuumas on üks või mitu tuumakest. Enamasti ümara kujuga kui kuju ja suurus võib varieeruda. Rakumemb- Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Membraan eraldab raku sise- raan ...
Jõulud vanasti Jõulud olid algselt pööripäevapühad. See oli aeg, mil valgus sai pimeduse üle võidu. Võib arvata, et jõulud on seotud päikesekultusega. Pööripäevapüha on olnud pea- aegu kõikidel rahvastel ja on väga iidne. Vanasti arvati, et just pöördelisel ajal võib muu- tuda inimese käekäik kuni järgmise pööripäevani, ning sellega olid seotud ka uskumused ning kultused. Vanasti olid jõulud rahulikumad. Pered tulid kokku, söödi verivorsti, räägiti jõulu- jutte...Pühadel oli mõte, tuum, mida praegu paljude inimeste arvates kahjuks ei ole.On tunne, nagu oleks meisse sisendatud, et jõulude eel peab mööda poode ringi tormama ja kinke ostma. Pühade tähendus kaob, sest see ei väljendu kindlasti mitte ainult kingitustes. Muidugi on kinkide tegemine ilus, ostubuum selle juures aga mitte. Kaupmehed ongi põhi- lised "hulluse" algatajad. Nad leiutavad igasuguseid nippe, kuidas inimesi kauplustesse...
Kas k?k t?d on suhtelised ? M?rates t?e suhteliseks v? absoluutseks, peame enne teadma, mis ldse ??eon. Kuna aga ka sellele m?stele on l?i aegade v?a paljude erinevate maailmavaadete ja uskumustega isikute pool v?ja pakutud erisuguseid definitstioone, siis ei saa seda ka siinkohal htmoodi lahti m?estada. Siiski ks levinumaid arusaamu on, et t?e on see, mis vastab tegelikkusele, kuid nüdki tekib ksimus- mis on tegelikkus... Eesti vaimulik, kiriku- ja kultuuriloolane Toomas Paul on ?lnud : "T?e on nagu vesi janusele. Veel ei ole maitset, v?vi ega l?na, aga temata ei ole elu.Samas juudi vanas?a j?gi on t?e k?ge kindlam vale. Siinkohal tulebki v?ja et igal rahval, igal isiksusel on tekkinud oma t?d ja uskumused. N?teks kui keegi on kindel, et p?apikud on olemas, leidub kindlasti keegi teine, kes v?dab vastupidist. Kindel on aga see, et absoluutse t?ni ei j?a kumbki neist, kuna seda v?det verifitseerida...
Teadvustas esimesena kümnevõistlust kui iseseisvat spordiala. Kirjutas 1930 Saksamaal ilmunud kergejõustiku õpikusse "Athletik" peatüki "Kümnevõistlus", mis on esimene kümnevõistluse treeningut käsitlev metoodiline materjal maailmas. Kui Eesti Spordileht korraldas aastal 1925 Eesti kõigi aegade parima sportlase valimise, edestas Kolmpere veenva häälteenamusega Abergi, Lossmanni, Püttseppa, Neulandi ja Lurichit. Leks oli legendaarne sportlane esimese ametliku maailmarekordi omanik kümnevõistluses ja olümpiamedali võitja, temast algab kümnevõistluse ajalugu. Teda kõrvutati Paavo Nurmi ja Charles Hoffiga. Maailma kõigi aegade suurima sportlase valimisel 1923 jõudis Kolmpere 13. kohale. See positsioon Teivashüpe olnud jõukohane ühelegi teisele Eesti sportlasele. Leks oli kunstnik, kelle loomingut kandsid rütmitunne ja inspiratsioon, ja
Teadvustas esimesena kümnevõistlust kui iseseisvat spordiala. Kirjutas 1930 Saksamaal ilmunud kergejõustiku õpikusse "Athletik" peatüki "Kümnevõistlus", mis on esimene kümnevõistluse treeningut käsitlev metoodiline materjal maailmas. Kui Eesti Spordileht korraldas aastal 1925 Eesti kõigi aegade parima sportlase valimise, edestas Kolmpere veenva häälteenamusega Abergi, Lossmanni, Püttseppa, Neulandi ja Lurichit. Leks oli legendaarne sportlane – esimese ametliku maailmarekordi omanik kümnevõistluses ja olümpiamedali võitja, temast algab kümnevõistluse ajalugu. Teda kõrvutati Paavo Nurmi ja Charles Hoffiga. Maailma kõigi aegade suurima sportlase valimisel 1923 jõudis Kolmpere 13. kohale. See positsioon Teivashüpe olnud jõukohane ühelegi teisele Eesti sportlasele. Leks oli kunstnik, kelle loomingut kandsid rütmitunne ja inspiratsioon, ja
20. ja 21. sajandi eesti keel ja sõnavara muutumine Eesti keel on aastate jooksul väga palju muutunud. Samuti ei suuda keele tulevasi käänakuid mitte keegi ette ennustada. Keelte, seejuures nende sõnavara muutumine on arengu loomulik avaldumine. Mis muutub ja kuidas seda saame öelda ainult tagasi vaadates, võrdluses keele varasema olemisega. Tulevikku võime vaid oletada. 1990-ndate lõpuaastatel olid eesti keeles toimivad muutumistendentsid sedavõrd kindlad, et kutsusid esile avaliku mõttevahetuse ajakirjas Keel ja Kirjandus (1998-2000, ühisnimetuse all ,,Muutuv keel"). Sõnavaraga seaoses väljendasid paljud sõnavõtjad muret keeles valitseva anarhia ja võõrkeelendite pidurdamatu sissetungi pärast, kuid ohu olemusest ja ulatusest polnud veel ülevaadet. Rõhutati vajadust kaitsta eesti keelt teda risustavate, tema omapära ja väljendusvõimet vaestavate võõrmõjude, eriti inglise keelest võetud tsitaatsõnade laviini eest. En...
desse.100150ml lahusetarvi tamineiga 1015minuti järel vähe ndab dehüdratatsioonija hüperteemiatekkimiseohtuningvaru stab organismisamutitäiendavaenergiaallikaga.Intensiivsetetreeningute korral tulebvähendadavedelikukaotuseriski spordijookidetarvitamise teel. Aktiivsedspordijookidekoos tisosadmoodustavadkakspõhi - kategooriat:elektrolüüdidja energeetilisedkomponendid.Sel leks, et mõista,kuidas"toimivad"spordijoogid,tulebmõista,midakujutavad endastneedkakskom ponenti. Elektrolüüdid,sellisednagunäiteks:kaalium,magneesium,kaltsium, naatriumja kloriid oma vadäärmiseltsuurttähtsustpal judeorganismi protsessi detoimimisetagamisel,mis mõju tavadinimese kontsentratsiooni,energiatootmistja lihastekokku tõmbeidjms. Igapäevanetäis väär tuslik toituminepeabkatmaorga nismileoluliste elektrolüütidevajaduse
KAS LUUA UUSI ORGANISME Kas loomade geneetiline muundamine on moraalselt vastuvõetav? Kas geenide ülekandmine ühelt loomalt teisele on luba- tav? Kas loomadele võib siirdada geene, et uurida inimhaiguste ravi- võimalusi? Loomade geneetiline muundamine ja selle moraalsus pole just laialt levinud küsimus meie praeguses ühiskonnas. Teadus on siiski jõudnud nii kaugele, et selle teema uurimisega tuleb tegeleda ja leida vastused küsimustele, millele siiani pole neid leitud. Kui rääkida vaatepunktist, mis avaneb loomade õiguste eest võitlejate ehk loomakaitse seltsi poolt, võib üsna kindlalt väita, et loomade geneetilises muundamises pole mitte raasukestki moraalsust. Esimeseks ebamoraalseks tunnuseks loomade geneetilises muundamises võiks lugeda näiteks seda, et et tihti on meediast läbi käinud artiklid, milles kirjeldatud loomade katsealusteks olemist kosmeetilistes testides on ebaõnne...
Tänapäeva eksistentsiaalsed hirmud. Tänapäeva pidevalt arenevas maailmas peab inimkond arvestama mitmete oluliste tõsi- asjadega.Loodus,mis meid ümbritseb ei püsi sellisena lõpmatult.Samuti ei ole lõputult loodus- ressursse,mida inimkond eksisteerimiseks vajab.Sellistele ülemaailmsetele probleemidele pea- vad inimesed leidma sobilikke lahendusi,mis oleksid looduse suhtes säästlikud ning tasuvad. Ohumärgiks võib pidada ka rahvustevahelisi konflikte ja erimeelsusi,mis tulevikus võivad paljudele saatuslikuks saada. Looduse ja õhu saastatus on suureks probleemiks kogu maailmas,nõnda ka Eestis.Eel- kõige on selle põhjusteks inimeste hoolimatus ja ükskõiksus.Ma ei saa aru inimestest,kes oma prügi kusagile loodusesse viskavad.Sellejaoks on ju rajatud prügilad,kuhu inimesed oma jäät- med saavad viia.Prügilate kasutamise eest tuleb küll tasuda,kuid sellegipoolest pean ma täiesti absurdseks seda,et mõnel inim...
Teadvustas esimesena kümnevõistlust kui iseseisvat spordiala. Kirjutas 1930 Saksamaal ilmunud kergejõustiku õpikusse "Athletik" peatüki "Kümnevõistlus", mis on esimene kümnevõistluse treeningut käsitlev metoodiline materjal maailmas. Kui Eesti Spordileht korraldas aastal 1925 Eesti kõigi aegade parima sportlase valimise, edestas Kolmpere veenva häälteenamusega Abergi, Lossmanni, Püttseppa, Neulandi ja Lurichit. Leks oli legendaarne sportlane esimese ametliku maailmarekordi omanik kümnevõistluses ja olümpiamedali võitja, temast algab kümnevõistluse ajalugu. Teda kõrvutati Paavo Nurmi ja Charles Hoffiga. Maailma kõigi aegade suurima sportlase valimisel 1923 jõudis Kolmpere 13. kohale. See positsioon Teivashüpe olnud jõukohane ühelegi teisele Eesti sportlasele. Leks oli kunstnik, kelle loomingut kandsid rütmitunne ja inspiratsioon, ja
Buck elas Lõunamaal, kohtunik Milleri juures. Ta nautis elu ta aina puhkas, ujus basseinis ja lõbutses. Kuid ühel päeval läks aedniku abiline Manuel aiast välja ja tõttas kuhugi. Buck, kes käis alati kõikidel kannul läks koos temaga, mitte midagi ette aimates. Nad jõudis raudteejaama, seal pani Manuel Buckile nöörid kaela ümber, Buck ei hakkanud vastu, sest ta usaldas Manueli, kuid kui aedniku abiline andis nööris võõra mehe kätte, hakkas Buck närvitsema. Võõras mees tõmbas näärid pingule, ja pani koera endale selja peale. Buck pandi kaubavagunisse, varbkasti sisse. Koer veetis seal terve öö. Vahepeal Buckile tundus, et teda vaatab Miller, kuid see oli ainult kõrtsipidaja. Hommikul sisenesid kuuri neli meest ja viisid selle muusse kohta. Buck käis nii käest kätte, lõpuks laaditi ta kirrrongi vagunisse. Kaks päeva ja kaks ööd veetis Buck vagunis, ta oli ka söömata ja joomata. Lõpuks jõudis ta Seatlessi.Ta viidi kuhugi tagahoovi, ning s...
Ü les an n e Antud on hulk A ={ 1,2,3,4,5,6} . B= A . D efineeri me relats iooni aRb nii et b j agub a-ga (j aguvus relats ioon). Es itada s ee relats ioon maatriks i kuj ul. Täps us ta me, et ralats iooni maatriks es i tus pole ühene, s es t hulkade elemente s aab j ärj es tada mit me l viis il. M aatriks es itus on väga s obiv arvutis kas utamis eks . 3. Ekvivalentsi ja järjestusrelatsioon (R.Palm järgi) H ulgal A määratud relats iooni ni meta taks e R ef leks iivs ek s , kui iga a A korral (a,a) R iga element is eendaga paaris A n tiref lek s iivs ek s , kui iga a A korral (a,a) R ei s is alda paare is eendaga S üm m eetrilis ek s , kui iga (a,b) R korral alati ka (b,a) R (a,b) ja (b,a)s ees A n tisü m m eetrilis ek s , kui iga (a,b) R ja (b,a) R korral alati a= b ei tohi olla s ümmee tri lis i paare T ran s itiivs ek s , kui iga (a,b) R j a (b,c) R korral ka (a,c) R R efleks iivne on näiteks samas us relats ioon.
Ü les an n e Antud on hulk A ={ 1,2,3,4,5,6} . B= A . D efineeri me relats iooni aRb nii et b j agub a-ga (j aguvus relats ioon). Es itada s ee relats ioon maatriks i kuj ul. Täps us ta me, et ralats iooni maatriks es i tus pole ühene, s es t hulkade elemente s aab j ärj es tada mit me l viis il. M aatriks es itus on väga s obiv arvutis kas utamis eks . J ärgmin e kord 3. Ekvivalentsi ja järjestusrelatsioon (R.Palm järgi) H ulgal A määratud relats iooni ni meta taks e R ef leks iivs ek s , kui iga a A korral (a,a) R A n tiref lek s iivs ek s , kui iga a A korral (a,a) R S üm m eetrilis ek s , kui iga (a,b) R korral alati ka (b,a) R A n tisü m m eetrilis ek s , kui iga (a,b) R ja (b,a) R korral alati a= b T ran s itiivs ek s , kui iga (a,b) R j a (b,c) R korral ka (a,c) R R efleks iivne on näiteks samas us relats ioon. D ef: relats ioon i, m is on ref lek s iivn e, s üm m eetrilin e ja tran s itiivn e n im etatak s e ek vivalen ts ik s .
AJAD LIHTMINEVIK töötasin ei töötanud Lihtminevikku sobib kasutada, kui väljendatakse mingit minevikusündmust, seostamata seda olevikuga või mingi teise minevikuhetkega. Jüri käis eile siin. Komisjon kogunes igal esmaspäeval. TÄISMINEVIK (minevikus alanud tegevus jätkub.) olen töötanud ei ole töötanud Mari on töötanud arstina juba kümme aastat. Jüri on lõpetanud Tartu ülikooli. (Iseloomustatakse oleviku olukorda minevikus toimunu kaudu, Jüril on kõrgharidus.) *Seda probleemi uuritakse juba pikemat aega. > Seda probleemi on juba pikemat aega uuritud. *Raamatu tõlkis Peeter Mets. > Raamatu on tõlkinud Peeter Mets. ENNEMINEVIK (eelnevale tegevusele viidatakse mingi minevikuhetke seisukohast.) olin töötanud ei olnud töötanud Eilseks oli ta oma töö juba lõpetanud. Ma olin just magama heitnud, kui keegi helistas. Kui pealause on lihtminevikus, siis kõrv...
### 48 -200 - kr rate;nper;pmt;fv;type) rate;nper;pmt;pv;type) TE(nper;pmt;pv;fv;type;guess) ER(rate;pmt;pv;fv;type) T(rate;nper;pv;fv;type) na, pangast võetud sularaha aga positiivse väärtusena! kr. Pangas on intressimäär 6% ja 00 kr ja paigutad summad kuu FV ### raga 8% aastas. Kui palju on apäeva kingi jaoks välja 1000 kr? FV ### leks 6 aasta pärast pangas 12 000 PV ### kuu algul välja võtta 1 000 kr, kui se arvele iga kuu. PV ### at jätkuks 5 kuuks. Aastaintress on PMT ### na 10 000 kr? Aastaintress on 8% PMT(rate;nper;pv;fv;type) PMT ### essimäära 5% aastas korral 5 000 NPER 10.47 aastat 122.85 kuud ehk 10,24 aastat
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Täppisteaduste Kool Geomeetriline optika Koostanud Henn Voolaid ja Urmo Visk Tartu 2007 c 2007 Henn Voolaid, Urmo Visk c 2007 Tartu Ülikooli Teaduskool Geomeetriline optika 1 Sissejuhatus Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa , kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). Võib ka öelda, et kiir on joon, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilises optikas käsitletakse valgust sirgjooneliselt levivana, ükskõik kui väikestest avadest see läbi läheb. Teiste sõnadega, geo- meetrilises optikas loetakse valguse lainepikkus λ = 0 ja seetõttu pole vaja difraktsiooni või interferentsi arvestada. Geomeetrilise op- tika ülesandeks on eseme kujutise leidmine pärast optilise süsteemi läbimist. Optiliseks süsteemiks võivad olla igasugused detailid, kus valguskii...
Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast1 Tarmo Kulmar Teesid: Artiklis uuritakse, mil moel on Vana-Egiptuse Uue riigi vaarao Amen- hotep IV (Ehnatoni) religioonireform seotud muutustega riigivalitsemissüs- teemis. Analüüsist, mis tugineb ajaloolisele andmestikule ja lähtub autori nn varatotalitaarse riigi kontseptsiooni skeemist, ilmneb, et Ehnatoni valitse- misviis vastab täielikult või peaaegu täielikult varatotalitaarse riigi tunnus- tele ainult ajaloolis-poliitiliste põhjuste ja ideoloogia faktorite osas, osaliselt administratsiooni ja õiguskorra osas, vaid vähesel määral võib leida varatota- litaarsuse tunnuseid majanduse ja sotsiaalelu vallas. Välispoliitika faktor ei näita Ehnatoni valitsemisviisi puhul varatotalitaarsuse tunnuseid. Üsna suu- ...
tatud. Vahepeal vageldatakse sel- 0 –12 Vageldamine 12 tunni vanusest 1. juuni vaglast, kl 10.00 leks ettevalmistatud kupuraami- liistudel asuvatesse kupualgetesse. 5 –7 Inkubaatoris 5. juuni Sellisesse stardiperesse saab panna 12 0 Koorumine, kl 22.00 12. juuni
Me kõik oleme võrdsed (kuigi erinevad). Meil on teatud kohustused: igaüks peab andma ja võtma, igaüks peab rääkima ja kuu lama. Võib esitada küsimusi (pole rumalaid küsimusi, on rumalad vastused). Võib teha vigu. Lubatud on oma tunnete näitamine. Lubatud on mängida. Igaüks vastutab oma kasu eest. Konfidentsiaalsus. 44 Karjäärinõustamine Eesmärkide seadmine Oluline on ka positiivsete ootuste kujundamine, otsides vastuseid küsimustele, mida ja mil- leks tahetakse saavutada ning kuidas seda saavutatakse. Näiteks võib kursuse alguses anda osalejatele rühmatööna järgmise ülesande: “Kujutage ette, et on kursuse viimane päev. Te teete kokkuvõtteid ja kirjutate “see oli hea kursus sellepärast, et…”. Sellise ennast-teostava ennustuse abil sõnastatakse positiivsed eesmärgid ja ootu- sed juba algul ning keskendutakse edaspidi loodetud tulemuste saavutamisele. Grupidünaamika ja arenguetapid
kaitseväelased. Kaadrikaitseväelane on Reservväelasena ollakse arvel kuni sel- sõdurile, allohvitserile või ohvitserile le kalendriaasta lõpuni, mille jooksul vajaliku hariduse, sõjaväelise väljaõppe täitub 60. eluaasta. 74 KAITSEVÄETEENISTUS JA KAITSEväeDISTSIPLIIN Reservväelane on kohustatud: reservväelastest, kes on avaldanud sel- leks soovi. Nendega sõlmitakse valmis- 1) teatama Kaitseressursside Ametile oleku reservi leping. oma hariduse, perekonnaseisu ja töö- koha muutumisest, raskest haigusest, Valmisoleku reservi leping kohustab re- kehalisest puudest ning teistest asjaolu- servväelast osalema valmisoleku reser- dest, mis oluliselt mõjutavad tema kait- vi üksuse sõjalises väljaõppes ja asuma
retsidiivini on 18-24 kuud -23- Keskmine elulemus on 4-5 aastat, mis on statistiliselt parem kui konventsionaalse tsütostaatilise ravi puhul; protseduurist tulenev surevus on <1%. Vereloome tüvirakkude vahetul mobilisatsiooni eel tuleks hoiduda ravist alkülee- rivate ravimitega; kui patsient saab induktsioonravis lenalidomiidi >4 tsükli, tu- leks autoloogsed vereloome tüvirakud koguda hiljemalt 4 tsükli järel. Enamuses keskustes kasutatakse siirdamiseelseks raviks kõrgdoosis melfalaani 200 mg/m2, kogukeha kiirituse kasutamine on seotud suuremate kõrvalnähtudega olemata sealjuures efektiivsem kõrgdoosis melfalaanist Ülekantavate tüvirakkude puhastamine (purging) ei anna olulist kliinilist efekti Eelistatult kasutada perifeerse vere vereloome tüvirakke väiksema kontaminatsi-
Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... ...
LOENGUID MIKRO(EHITUS)ÖKONOOMIKAST SISUKORD: EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP ...
- tselluloos. gldkoos Organism kasutab seda stada krrrr energia saamiseks. Sel- .ssist, sest - rol leks tuleb aga laktoos re koostii.r ' seedekulglas esmalt monosahhariidideks la- - ,ikoosivar.i - gundada. Paljudel tdis- rrnse t;irk ' .
Rikkekoha (türistoriplokk või generaator) määramisel võib süüteseadme toitmiseks käsutada staatoril asuvat aku- laadimismähist (generaatorist väljuv roheline juhe). Sel- leks asetatakse rohelise juhtme pistik valge juhtme pessa. Kui käivituspedaäli vajutamisel tekib säde kõrgepinge- juhtme ja kere vahel, vihjab see rikkele anduri ahelas. Käi- 242 16* 24
Biosüstemaatika teooria ja meetodid Prof. Erast Parmasto loengukursuse konspekt Esimene versioon, okt. - nov. 1994 0. Sissejuhatus. 0.1. Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest: selle vormi- dest, põhjustest, tekkest; liikide ja teiste süstemaatika ühikute piiritle- misest, nimetamisest ja teaduslikut põhjendatud klassifitseerimisest. Kasutatakse ka lühemat nimetust süstemaatika (alates Linné tööst 1737. a.), kuid süstematiseeritakse ka elutu looduse nähtusi. Camp ja Gilly (1943) kasutasid biosüstemaatika mõistet erinevas tähenduses: eelkõige tsütogeneetiliste uurimiste kohta. See nimetusviis on aga juba ammu aja- lukku vajunud. Et käesolevas kursuses segimineku ohtu pole, kasutatakse mõlemat terminit siin samatähenduslikena. - Kasutusel on ka sõna taksonoo- mia (esmakordselt 1813. a. De Candolle poolt); nende tähenduserinevus pole aga ühtselt käsitlet...
1. TOIT JA SELLE TÄHTSUS Iga toiduaine, mis turule jõuab, peab olema tarbijale ohutu ning vastama kvaliteedi- nõuetele. Selle tagamiseks on välja antud vastavad õigusaktid. Nõuded, millele turustamisotstarbeline toidutoore ja toit peavad vastama, on järgmised. 1. Toit peab olema ohutu inimese tervisele. 2. Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi. 3. Keelatud on käidelda riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu. 4. Toit peab vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. 5. Loomsele toidule esitatavad erinõuded: 1) värskena müüdav või muul viisil üle antav liha peab olema veterinaarkontrolli tulemusel tunnistatud toidukõlblikuks, mida tõendatakse veterinaartõendiga; 2) loomset toidutooret ja toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustatud ravimit, ravimitaolist võ...
olevat surnud külma ja nälja kätte. Korraks oli pärimisprobleem lahendatud, aga Vassili jaoks küsimus kas ta on ikka legitiimne, kartis potentsiaalsete vastaste süüdistusi. Vassili III Abiellus 1505 teenistusaadlist pärit Salomonija Saburovaga. Varem olid suurvürstide pojad alati abiellunud vürstisoost neidudega. Ivan III ajal olid osa neist oma sisulise vürstivõimu kaotanud. Kui mõed udellid veel alles olid, siis abielutehing nende perekondadega leks udelli tugevdanud, see ei pruukinud Moskva suurvürsti jaoks hea olla. Abiellumine välismaa vürstitariga oleks olnud keeruline. Lahenduseks leiti Bütsantsi kirjanduslikust traditsioonist pärit ,,pruutide väljanäitus", riigist koguti kokku kõige kaunimad neitsid ja anti Vassilile valida. Abielu Saburovaga lastetu, aga pärimiseks oli poega vaja. Vassili keelas oma vendadel abielluda, kartis, et mõni neist võib poja saada. 1525 saatis Vassili Salomonija kloostrisse
● järjepidamise (scorekeeping) küsimused; ● tähelepanu juhtimise (attention-directing) küsimused; ● probleemi lahendamise (problem-solving) küsimused. Seosed kavandamise, controllingu ja tagasiside andmise vahel: * Controlling on organisatsiooni juhtimist toetav funktsioon, mille peamine ülesanne on varustada infoga planeerimis-, reguleerimis- ja kontrollisüsteemi. Termin kontrollimine o leks mõnevõrra eksitav, kuna ei teostata rivijuhtimisele iseloomulikku kontrolli. Different costs for different purposes. 5 2. KULUDE LIIGITAMINE Juhtimisarvestuses on kesksel kohal kulud. --- MÕISTED: kulu - tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb
tulusid ja kulusid, piirkondade tasakaalustatud arengut. Need on üsna ebaselged, KUID: EÜ kkõiguse eesmärgid ja põhiprintsiibid ei ole nendele tingimustele allut; lepingu sõnastusest ei tulene, nagu peaks neid alati arvestama; pol kujundamise tingimuste tõlgendamisel tuleb arvesse võtta evp. EÜ kkõiguse põhiprintsiibid 10 Tu leks rakendada ettevaatusabinõusid (evp). Saastuse v ältimiseks tuleks võtta kasutusele ennetavaid meetmeid. Tekitatud keskkonnakahjustus tuleks esmaj ärjekorras heastada kahjustuse kohas. Saastaja peaks maksma. Subsidaarsusprintsiip kk alal Üldine printsiip, mille kohaselt Komisjon jt institutsioonid sekkuvad, antud juhul siis kkpoliitikasse, vaid juhul, kui liikmesriigid üksikuna ebaõnnestuvad probleemi lahendamisel
Probleeme: - Algul väideti et printsiip defineeritud tsirkulaarselt: kuid see kriitika pole absoluutne – meenutamisaegne kontekst on eksperimentaalselt manipuleeritav st saab ennustada tulemusi - Meenutamine on teatud juthudel keerukas probleemilahendus ja ei sõltu ainult mälu ja konteksti info kattumisest - Kui mälujälje ja hetke konteksti info viiks alati teadlikule meeldetuletamisele siis neid olukordi leks iga päev ülipalju kuid tegelikult on neid palju vähem. Seega printsiip ei rakendu kõigil võimalikel juhtudem - Äratundmine ja meenutamine ei sõltu kontekstist ühtemoodi. Tuleks eristada seesmist ja välist konteksti; mõlemad olulised vaba meenutamise puhul, ainult seesmine oluline äratundmise puhul Aeg (ja konsolideerumise puudulikkus) unustamise põhjusena: - Mällu talletamine eeldab mäljujälgede konsolideerumist – füsioloogiline protsess mis
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE AES3630 I − II osa I osa SISSEJUHATUS Peeter Raesaar TALLINN 2005 SISSEJUHATUS 2 I osa SISSEJUHATUS SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 1.1 KURSUSE EESMÄRK JA SISU ....................................................................... 3 1.2 ELEKTRI ÜLEKANDE JA JAOTAMISE “PÕHITÕED”........................................ 5 1.3 ELEKTRIVÕRKUDE PLANEERIMISE JA PROJEKTEERIMISE ETAPID ................ 6 1.4 ELEKTRITARBIMISE JA KOORMUSTE PROGNOOSIMINE ................................ 7 1.4.1 Arengut mõjutavad trendi...
TsüS §3. Tõlgendada saab erinevaid aspekte aluseks võttes: Grammatiline tõlgendamine sõnaline tõlgendamine. Normi mõte peab tulenema seaduse sõnastusest. Seadusandja ülesandeks on sõnastada õigusnormid võimalikult selgelt.Kuid see pole nii lihtne.... Kui on tegemist kod õigusega, siis eelkõige need üldosa sätted on suhteliselt abstraktsed (et nad erinevatele elusituatsioonidele oleksid kohaldatavad). Ja nüüd tahta, et kõik leks grammatiliselt perfektne, on liiga palju. Kodifitseeritud õigusnormidega süsteemis on vaja seadustest arusaamiseks vaja teada mõisteid ning on vaja aru saada mõistetevahelisi seoseid. (bahel on seaduses ära toodud mõisted). Grammatilisest tõlgendusest tuleb alata ja vahel sellest piisabki. Süstemaatiline tõlgendamine (Tsüs §3) norme tuleb tõlgendada koos teiste normidega. 1 normis kasutatud mõisted on avatud (seletatud) mõnes teises normis
TsüS §3. Tõlgendada saab erinevaid aspekte aluseks võttes: Grammatiline tõlgendamine – sõnaline tõlgendamine. Normi mõte peab tulenema seaduse sõnastusest. Seadusandja ülesandeks on sõnastada õigusnormid võimalikult selgelt.Kuid see pole nii lihtne.... Kui on tegemist kod õigusega, siis eelkõige need üldosa sätted on suhteliselt abstraktsed (et nad erinevatele elusituatsioonidele oleksid kohaldatavad). Ja nüüd tahta, et kõik leks grammatiliselt perfektne, on liiga palju. Kodifitseeritud õigusnormidega süsteemis on vaja seadustest arusaamiseks vaja teada mõisteid ning on vaja aru saada mõistetevahelisi seoseid. (bahel on seaduses ära toodud mõisted). Grammatilisest tõlgendusest tuleb alata ja vahel sellest piisabki. Süstemaatiline tõlgendamine (Tsüs §3) – norme tuleb tõlgendada koos teiste normidega. 1 normis kasutatud mõisted on avatud (seletatud) mõnes teises
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid...
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Võru Lahingukool JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT 2012 EESSÕNA Jaoülema käsiraamat on oma olemuselt õpik, mille kaante vahele on koon- datud meie Kaitseväe arusaam jalaväejao lahingutegevusest. Jaoülema käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes. Kuigi käsiraamatu kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle- maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees- kondade ülemate väljaõppes. Jaoülema käsiraamat annab võimaluse ühtlustada jaoülemate väljaõpet Kaitseväe väljaõppekeskustes ja Kaitseliidus ning tagab ühtse arusaama jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne käsitlus vastaks kõige pa- remini meie vajadustele ja lahinguvälja nõudmistele, ei tohi käsiraamatu kasutajad mitte mingil juhul õpikut ainult passiivs...
¨ TALLINNA TEHNIKAULIKOOL MATEMAATIKAINSTITUUT Peeter Puusemp TOPOLOOGILISED RUUMID Loengukonspekt Tallinn 2003 SISUKORD Eess˜ona . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1 TOPOLOOGILINE RUUM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1 Topoloogilise ruumi definitsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.2 Topoloogilise ruumi baas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Kinnised hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 ¨ 1.4 Ulesandeid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11 ¨ 2 UMBRUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.1 Punkti u ¨mbruste s¨ usteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.2 Topoloogia m¨a¨a...
11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes kogustes toitu, tuli hankida söödavat vallutusretkedel pidevalt juurde. Kandeloomade seljas ja vankritel veeti s...
dx2 dx dx Märkus 5.8 Kõrgemat järku tuletise leidmisel üldjuhul ei kehti Leibniz'i tähistuse liitfunktsiooni tuletamise võte d2 sin(u) d2 sin(u) d2 u 2 = · 2, dx d2 u dx mis töötas väga edukalt esimest järku tuletise korral. Selle asemel tu- leks kasutada diferentseerimise reegleid, d2 sin(u) d d sin(u) d du = dx dx = dx cos(u) · dx dx2 d2 u du du = cos(u) · dx2 + - sin(u) · dx · dx d2 u du 2
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid ...
Matemaatiline anal¨ uu¨s I Jaan Janno ii Sisukord 1 Funktsioonid ja nendega seotud m~ oisted 1 1.1 Reaalarvud ja Arvtelg. Absoluutv¨a¨artuse m~oiste. Reaalarvudest koosnevad hulgad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 1.2 J¨a¨ avad ja muutuvad suurused. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid. 3 1.3 Funktsioonide liigid. Konstantne funktsioon. Astme-, eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.4 P¨o¨ ordfunktsiooni m~oiste. Logaritmfunktsioon. Arkusfunktsioonid. 8 1.5 Tehted funktsioonidega. Elementaarfunktsioon. Pol¨ unoom ja ratsionaalfunktsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.6 Ilmutatud ja ilmutamata funktsioonid. Parameetrilisel kujul an- tud jooned ja funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 1.7 H...
Matemaatiline anal¨ uu¨s I Jaan Janno ii Sisukord 1 Funktsioonid ja nendega seotud m~ oisted 1 1.1 Reaalarvud ja Arvtelg. Absoluutv¨a¨artuse m~oiste. Reaalarvudest koosnevad hulgad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 1.2 J¨a¨avad ja muutuvad suurused. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid. 3 1.3 Funktsioonide liigid. Konstantne funktsioon. Astme-, eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.4 P¨o¨ordfunktsiooni m~oiste. Logaritmfunktsioon. Arkusfunktsioonid. 8 1.5 Tehted funktsioonidega. Elementaarfunktsioon. Pol¨ unoom ja ratsionaalfunktsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.6 Ilmutatud ja ilmutamata funktsioonid. Parameetrilisel kujul an- tud jooned ja funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 1.7 H¨uperboolsed trigonom...
mõju, aga näiteks kuulates lume krudisemist suusatamisel võib see mõjutada ka sõidu- tehnika tunnetust. 103 SPORDIPSÜHHOLOOGIA NB! 2. Kuulamine Dialoogis on mitteverbaalsel suhtlemisel sama suur tähtsus kui verbaalselgi. Seega tu- leks suunata tähelepanu treeneri kuulamisoskusele. Aktiivse kuulamise põhimõte seis- neb selles, et treener ilmutab siirast huvi sportlase arusaamade vastu ning viimane ta- jub enda avatud ja emotsionaalset kaasahaaramist dialoogi. Läbi kuulamistehnikate areneb sportlase enesetaju, mis võimaldab tal ise mõista ja tun-
ne t¨a hendus viitab luuennus- seob m¨argi suuga, mis pole tus rituaali ajal maavai- ~oige. Venna t¨ahendus on hili- mude lohutamisele sem ja u ¨le kantud rituaali , Jaapanis sama rituaal teostava inimese kaudu, kel- 52 . leks oli ilmselt vanem poeg . Vanemat t¨ utart ni- / ¡ Koosneb `suu- metati . £128 ¢rest inimesest' ja , mis n¨aitamas kohta, kus seistak- / ¡ Vana vorm , se
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 ...
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
