Arvamuslugu Arvamuslugu on lühijutulaadne kirjutis elust ja inimestest. Neid on kahesuguseid : analüüsivad ja jutustavad. Analüüsiv kirjutis sarnaneb kirjandiga, sest see koosneb samuti sissejuhatusest, teema arendusest ja lõppsõnast. Et lugu oleks veenem arvestatakse järgmini soovitusi: kirjuta asjast, ära kaldu kõrvale ega keeruta, väldi kuulujutte ja klatsi, esita oma seisukohti kindlalt, soovita, ära käsi, tegele probleemidega, ründa seisukohti, mitte isikuid, ole ka enesekriitiline. Jutustav kirjutis sarnaneb tavalise lühijutuga, aga kui ilukirjandus esitab väljamõeldist siis lehekirjutis on täpne ja aus faktilugu. Portreelugudes lähtutakse enamasti küsimustest, mis on seotud portertreeritavaga ja aitavad teda iseloomustada: miks kirjutatakse just sellest inimesest, kuidas on tema isikuomadused ta elukäiku ja edu mõjutanud, millesse ta usub, millised on tema eesmärgid ...
Tallinna Tehnikaülikool Teist järku püsiva objekti siirdekarakteristikute määramine Termomeetrite võrdlus Protokoll 2013 1. Teist järku püsiva objekti siirdekarakteristikute määramine Teist järku objektid. Niisugustes objektides aine või soojus on suletud kahte mahtu, mis on eraldatud takistusega. Nende näiteks on soojusvaheti, kus läbi fluidumeid eraldava vaheseina antakse soojust ühelt fluidumilt teisele; kaks ühendatud anumat vedelikuga jne. Vaatleme süsteemi, mis koosneb kahest aparaadist, mis on omavahel ühendatud torustikuga, millele on paigaldatud ventiil. Joonis Vedeliku mahuti skeem (teist järku objekt) Selle objekti sisendsuurusteks on vedelikuvood Fs ja Fv, väljundsuuruseks vedeliku nivoo muutus L parempoolses mahutis. Väikese hüdraulilise takistuse korral mahuteid ühendavas torustikus, hakkavad vedeliku nivood mahut...
Isiksuse joonte teooria · Teooriate ühisosa põhineb sellel, et inimestel on teatud ühised jooned, mille alusel iseloomustatakse üksteisi. · Isiksuse jooned on püsivad ja iseloomustavad inimest pikema perioodi vältel. · Hetkel üks poplulaarsemaid isiksusekäsitlusi just sellest teooriast. · G.Allport hakkas isiksust uurima KEELE KAUDU. Kui keeles on tekkinud sõna ja see tähistab midagi, siis see on reaalselt ka olemas. Et kui sõna on juba olemas, siis see isiksus peab olemas olema. Tema kogus kokku ingliskeelsid sõnu (u 18 000). Taandades, 4500 ja need kõik ei ole ühetähtsad iseloomustamisel. Need sõnad võib jaotada 3 grupii tähtsuse alusel: 1. Kardinaalne isiksuse käsitlus on 1 nii tugev joon, mis allutab kõik teised enda alla. Reaalselt see väga võimalik pole. 2. Enamikel on see tsentraalsed jooned on välja arenenud, mida on umbes 10 ja nende alusel saab iseloomustada isiksust. Nende kaud...
TUNNIKONTROLL PROTSENTARVUTUSE KOHTA 1) Väikefirma Ritv OÜ tellis saksamaalt spinninguid 100 tükki . Saksamaal maksis õngeritv 2000 krooni . Firma aga kergitas hinda 9% Saksamaa hinnast ,et teenida kasumit .Transpordi hind spinningu kohta oli 2% spinningu hinnast saksamaal . Kui palju teenis firma kasumit ühe spinningu pealt ja palju teenis 100 spinningu pealt ? 2) 10% on 200 5% on 1 75% on 75 1% on 1000 3) 50% 100st 1% 50st 99% 200st 4% 4st 4) ¼ on 2 ½ on 200 ¼ on 12,5 ½ on 0.927 5) 5% on 34 50% 1.74st 10% on 99 ¼ on 0.347 ½ on 99.758
Keskkonnakeemia Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest Segu - süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne-koosneb ühest ühtlasest süsteemist, õhk Heterogeenne- koosneb mit...
Klassikirjand ,,Eesti head ja vead" Eesti on arenenud riik Ida-Euroopas, mille rahvaarv küündib 1,3 miljonini. Eesti pindala on ligikaudu 45 000 ruutkilomeetrit, mis on teiste riikidega võrreldes üsna pisike number. Eestimaa ei pruugi olla pindalalt suur, aga see-eest oleme me vaimult suured. Vanust pole samuti palju, kõigest 20 aastat. Eesti riik on sobilik nendele, kes otsivad rahulikku elupaika Euroopas koos toreda elanikkonnaga ja paljude võimalustega äraelatumiseks. Eesti on riik, mis kannab hoolt oma elanikkonna eest nii heas kui halvas. Aga olenemata sellest on eri arvamusi sama palju kui Eestis elanikke. Kõikidel on eri muljed oma kodumaast ning sellega seonduvast elu-olust. Need muljed on seinast seina ja kohati väga vastakad. Eesti näol on tegu arenenud riigiga, mille tugitala põhineb organiseeritusel ja oskuslikul tegutsemisel. Meie riik ei...
NAHK -koosneb 2 kihist: *MARRASKNAHAST - v�limine kiht Marrasknaha pindmine osa on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest, kaitseb organismi liigse veekao ja ei lase l�bi haigusetekitajaid, tolmu jne. Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest rakkudest, mis pidevalt jagunevad, selle t�ttu paranevad naha vigastused kiiresti. Moodustuvad uued rakud, mis nihkuvad nahapinnale. Toodetakse MELANIINI. *P�RISNAHAST - koosneb elus rakkudest; veniv, painduv ja sitke P�risnahas on palju vere- ja l�mfisooni, �rritusi vastu v�tvaid retseptoreid, higi- ja rasun��rmed, karvade juured. P�risnaha all olev nahaaluskude �hendab p�risnahka lihaste v�i luuga ja kaitseb elundeid. Kaitseb k�lma, p�rutuste eest, annab kehale vormi, rasva tagavaraks. Kananahk tekib, sest karvad hoiavad �hku kinni, et sooja hoida. Bakterid takistavad t�vestavate bakterite elutsemist nahal.Et nahk oleks terve, tuleb s��a mitmekesist toitu ja juua palju vett, nahka puhastada...
Sõnavõistlus, kirjakeele areng taasiseseisvunud Eestis, Emakeele Seltsi keeletoimkond Eesti kirjakeele täpsem kujundamine sai alguse juba 20. sajandi esimesel poolel, kui seoses riikliku iseseisvusega kujunes välja ka mitmefunktsiooniline kirjakeel. Pärast keelekorralduse taastamist 1947. aastal on eesti keel kõikides valdkondades jõudsasti edasi arenenud, vormides meile tänapäeval tuttava otstarbekohase ja äärmiselt korraldatud emakeele. Järgnevalt tutvustangi lähemalt kirjakeele arengut taasiseseisvunud Eestis ning kahte selle kujunemist ja ühtlustumist mõjutanud tegurit. Sõnavõistlus Kui eesti keelt suhtlemiseks rohkem kasutama hakati, kaasnes sellega ka õigekirjutuslik mitmekesisus, mis omakorda põhjustas probleeme haridusvaldkonnas. Kirjakeele normi kujundamiseks loodi kirjaviisikomisjon, mis hakkas tööle Eesti Kirjanduse Seltsi juures....
ÕPPIMINE JA MÄLU Õppimine hõlmab kõiki inimtegevuse eluvaldkondi, alates teadmiste ja oskuste omandamisest koolis kuni sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamiseni nii koolis kui ka mujal. Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suh- teliselt püsivad muutused inimese teadvuses (Uljas, Rumberg, 2002). Õppimise viise on mitmeid. Seda saab teha spontaalselt, ilma otsese sellekohase soovita, ja tahtlikult, nagu seda tehakse näiteks koolis. Samuti võib õppida kellegi tegevust imiteerides või kedagi- midagi jälgides (Toomela, 1999). Õpitakse seepärast, et elus võimalikult hästi hakkama saada ja endaga paremini toime tulla. Paljudel polegi soovi õppida, kuid nad teevad seda ikkagi alatedlikult. Näiteks õpivad inimesed ka enda ja teiste vigadest, tegemistest ning paljudest erinevatest olukordadest. Inimesed õpivad kogu oma eluaja. Õppimine on oluline, sest see arendab meie mõttetegevust, see...
EESTI KIRJAKEEL 20.sajand - … Kirjakeele ühtlustumine “Keel ja ühiskond” X klassile 11. ptk Mare Hallop 25.10.2013 KiNG 30.10.2012 Üldiseloomustus 20. saj algupoolel eesti kirjakeele kultuurkeeleks kujundamine 1918 – 1939: o arenes teaduskeel, o kujundati teadlikult eri alade terminoloogiat, o mitmefunktsiooniline kirjakeel (ametlik suhtlus, õiguses, majanduses, teadus-, ilukirjandus-, ajakirjandustekstides). Pärast I ms taastati keelekorraldus 1947, kus nõukogude ajal kohustuslikkus keelekorralduses - üks kindel õige variant, tänapäeval – kirjakeelde sobivate variantide paljusus, soovitused üldsusele. Praegu: o sihikindel ja otstarbekohane keelekorraldus, ...
Füüsika kordamis küsimused Jõud looduses 1. Mis on keha inerts? 2. Kuidas on seotud keha inertsus ja tema mass? 3. Millal muutub keha kiirus? 4. Millistel tingimustel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt? 5. Kui kaks keha üksteist mõjutavad, siis kuidas nende vastastiku mõju iseloomustada? 6. Mis on gravitatsiooni jõud? 7. Mis on raskusjõud (+valem)? 8. Mis on hõõrdejõud? Kuhu on suunatud? Millest sõltub? 9. Millega mõõdetakse jõudu? Jõu mõõtühik? 10. Mis on deformatsioon? Selle liigid? 11. Mis on elastsus jõud ja kuhu on suunatud? 12. Mida näitab rõhk (+valem+ühik)? 13. mis on resultant jõud ja kuidas seda arvutatakse? Vastused: 1. Inerts on keha omadus säilitada liikumise suund ja kiirus. 2. Mida suurema massiga on keha seda inertsem ta on. 3. Keha kiirus ja suund muutuvad vaid teise keha m...
Tallinna Laagna Gümnaasium Võõrad, kahjulikud ained meie keskkonnas Referaat Teele Kuri 11b Klass Tallinn 2010 Keskkonnamürgid Keskkonnamürgid on ained, mis tekivad või vabanevad inimtegevuse tulemusena ning sattudes keskkonda mõjutavad otseselt elusorganisme või kahjustavad looduse üldist funktsioneerimist. Harilikult käsitletakse keskkonnamürkidena keemilisi aineid. Põhimõtteliselt on elu ise ka keemia: elutagevuse käigus kasutatakse paljusid ühendeid, nad tekivad ja lagunevad. Kuid paljud ühendid, mida kaasaegne inimkond kasutab, on elule kahjulikud. Olulise osa keskkonnamürkidest moodustavad põllumajanduskemikaalid. Kuna haritava maa pindala pidevalt väheneb, siis püütakse intensiivistada põllumajanduslikku tootmist. Nii kasutatakse üha rohkem mitmesuguseid mineraalväetisi ning taimekaitsevahendeid. Põllumaj...
Väike Prints Antoine de Saint-Exupery Viisakalt vormistatud teose analüüs põhinedes viiele esitatud küsimusele. 1. Mida võiks sümboliseerida lammas? Miks väike prints võõral just lamba joonistada palus? Põhjenda. Kindlat vastust sellele küsimusele raamatus ei ole, kuid jäi mulje, et väike prints oli laps, kes elas suuresti just oma kujutlusvõime abil. Ta palus võõral joonistada just lamba, kuna see loom ei kujuta endast kellelegi ohtu. Lammas tundub nii süütu ja pehme loomake, kes võib pakkuda suurepärast seltsi. Ainukene, kellele lammas ohtu kujutas oli väikese printsi armas punane roos, kelle pärast lambale võõras ka hiljem suukorvi joonistas. 2. Mida autor tähetarga mõistulooga öelda tahab? Too näiteid elust, kus inimese väline pool on talle takistuseks ideede, mõtete väljendamisel. Selliseid olukordi on tänapäeval kindlasti väga palju. Autor tahtis selles pe...
Milline oleks maailm, kui mutatsioone ei esineks? Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandjad, tavaliselt DNA või RNA püsivad, edasikanduvad muutused. Neid võivad moodustada kopeerimisvead pärilikkuse kandjas raku pooldumusel ja kiirguse, kemikaalide või viiruste ehk mutageenide toime. Mutatsioonid põhjustavad sageli raku funktsioonide häirumist või raku surma ning võivad kõrgemate organismide puhul tekitada vähktõbe. Neid peetakse evolutsiooni liikumapanevaks jõuks: looduslik valik kõrvaldab ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus säilida. Nad jagunevad oma olemuselt kaheks: pärilikud ja mittepärilikud. Pärilikest mutatsioonidest eristatakse geen-, kromosoom- ja genoommutatsioone. Nende tagajärjeks on mutatsiooniline muutlikkus populatsioonis. Enamik neist ei avaldu organismi fenotüübis ning on kahjulikud, väga harva tekib organismis kasulikke mutatsioone. Mutatsioonide tõttu on põhjust...
Tuumafüüsika füüsika haru, kus uuritakse aatomituuma ehitust ja selles toimuvaid protsesse · Tuuma löbimõõdu suurjusjärk on 10 (astmes) -14 m · Aatomituuma peamiste karakteristikute hulk kuulub elektrlaeng · Elemendi järjenr Mendelejevi tabelis on sama suur kui tuumalaeng · Lihtaine koosneb ühesuuruse tuumalaenguga aatomitest · Aatomituum koosneb prootonitest (pr) ja neutronitest (ne) · Tuumalaeng q=Ze ( q- keemilise elemendi tuumalaeng; Z laenguarv, mis näitab pr arvu tuumas; e prootoni elektrilaeng) · A= Z + N (N ne arv) · Mn 55 massiarv ( pr + ne); 25 laenguarv (pr arv) · Isotoop keemilise elemendi teisend · Aatomituuma tähis - X ( X keemilise elemendi sümbol; A massiarv; Z laenguarv) · He heeliumiaatomi tuum (alfaosake), mille massiarv on 4, laenguarv 2. Selgub, et He tuumas on 2 pr ja 2 (N=A-Z) ne. · !! Massi mõõdetakse kg · Massiarv pr, ne ar...
1.Compiegne`i vaherahu- vaherahu,mille sõlmisid sõdivad pooled 18.nov.1918ja millega lõppes sõjategevus Pariisi rahukonverents-konverents, mis töötas välja püsivad rahulepingud Versailees`s lossis ja mis töötas rohkem kui aasta Reparatsioon-kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Versaille`s süsteem-Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus,nimetati ka Versaille`s diktaadiks. Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakati nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka valluta...
1.Uuritakse kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus ja kuivõrd keskkond. 2. Longituudne – katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani Ristlõike – katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga. Kaksikute – ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. 3.Kasvamise all mõeldakse üldjuhul füüsilist arengut. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui vaimne. 4.Eostumisperiood – 2 nädalat alates viljastumisest, esimesel nädalal saab algsest rakust juba 100-rakuline kogum, perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limakestale Embrüonaalperiood – 3.kuni 8. Nädala lõpuni, kujuneb kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad(käed, jalad, silmad kõrvad). Looteperiood – alates 9.nädalast kuni sünnini, olemas kõik organid ja kehaosad...
KORDAMISKÜSIMUSED: ÜLDMAATEADUS Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske. Passaattuuled puhuvad õhumassi põhjapoolkeral kirdest edela suunas. Samuti on õhumasside liikumine mõjutatud Coriolisie jõust. 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilansi seisukohast. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Maa pöörlemisest (Coriolise jõust) tulenev kõrvalekalle ...
Majandussotsioloogia kordamisküsimused Majandus ühiskonnas Kultuur ja majanduskultuur- ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele); on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väärtused on tugevalt seotud kindla kultuuriga; abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; suhteliselt kestvad. Sotsialiseerumine- isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus. Roll- käitumisnormide ja -praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga Rollikonflikt- kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet- indiviidi tead...
Uni Mis on uni? On ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus Funktsioon on töövõime taastamine Kasvuhormoonide eritamine Vajalik puhkuseks Kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ja REM (rapid eye movement) Rahulik ja kiire uni Eristatakse viit astet 1. aste kerge uni (2 min) 2. aste uinumine (20 min) 3. aste üleminek deltaune staadiumisse (3-8 % uneajast) 4. aste sügav uni ehk deltauni (10-15 % uneajast) 5. Aste ehk REM uni REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine Unenägude nägemine 70-90 min pärast uinumist esimese unetsükli lõpus Magava inimese aju ei lülita ennast välja Iseloomustus Lihastoonus on väga madal Kiired silmaliigutused Esineb imetajatel ja lindudel Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis seonduvad õppimisega Öö jooksul 4-4 REM - une faasi Unenäod Tänan kuulamast!
protsesse M6nede ensuumide aktiviseerimiseks on Valdav osa organismides toimuvaid keemi- vaja vitamiine Vitamiinid on bioaktiivsed madal- lisi reaktsioone ei kulge iseeneslikult: neid on molekulaarsed orgaanilised ained Taimed suniee- raja kas kiirendada v6i aeglustada. Biokeemi- sivad neid ise, loomorganismid saavad aga vitamii- liste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud, ne p6hiliselt toiduga Moningaid vitamiine suudavad mida nimetatakse ensiiiimideks. Neid iseloo- sunteesida ka inimese soolestikus elavad bakterid mustab kdrge spetsiifilisus, sest iga reaktsiooni (nditeks vitamiin K) Vitamiin D voib aga ultraviolett- juhib oma ensiiiim (joon.2.18.)
massihävitusrelvad Lisa 10.4 Ründemürkide toime ja omadused Ründemürgi Tuntumad esindajad Toime Omadused liik Kõik lenduvad ebapü- sivad (mõni tund) vedelikud, v.a VX, mis on püsiv. Sariin (GB), somaan Kutsuvad esile närvi- Värvitud (sariin, so- Närvimürk (GD), tabuun (GA), halvatuse maan, VX), punakas- VX, Vx
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
