PÜSIVAD ORGAANILISED SAASTEAINED MK13-TE2 Püsivad orgaanilised saasteained (POS) • On ohtlikud kemikaalid • Ei lagundu vees ega ka mujal keskkonnas • Põhjustavad tervisekahjustusi • Väga oluline on POS-i piiramine • Kõige tuntumad ja levinumad püsivad orgaanilised saasteained on taimekatsevahendina kasutatud dikloridifenüültrikloroetaan (tuntud kui DDT). Püsivate orgaaniliste saasteainete käitlemine • Püsivate orgaaniliste saasteainete käitlemist korraldavad ja piiravad õigusaktid • Püsivate saasteainete Stockholmi konventsioon • POS saasteainete protokoll Püsivate saasteainete sattumine keskkonda • Energiat tootvate põletusseadmete kaudu (põlevkivi, turba
Arvamuslugu Arvamuslugu on lühijutulaadne kirjutis elust ja inimestest. Neid on kahesuguseid : analüüsivad ja jutustavad. Analüüsiv kirjutis sarnaneb kirjandiga, sest see koosneb samuti sissejuhatusest, teema arendusest ja lõppsõnast. Et lugu oleks veenem arvestatakse järgmini soovitusi: kirjuta asjast, ära kaldu kõrvale ega keeruta, väldi kuulujutte ja klatsi, esita oma seisukohti kindlalt, soovita, ära käsi, tegele probleemidega, ründa seisukohti, mitte isikuid, ole ka enesekriitiline.
muutus L parempoolses mahutis. Väikese hüdraulilise takistuse korral mahuteid ühendavas torustikus, hakkavad vedeliku nivood mahutites muutuma praktiliselt ühtemoodi ja niisugust süsteemi võib vaadelda esimest järku objektina, mille maht on mahutite mahtude summa. Kui ventiil kahe mahuti vahel tekitab märgatava hüdraulilise takistuse, tuleb objekti käsitleda teist järku objektina. Teist järku püsivad objektid. Kui vedelikku juhitakse teisest mahutist välja isevooluga läbi takistuse, siis objekt on püsiv. Algul väljundsuurus muutub järjest kasvava kiirusega, seejärel rõhulangu vähenemise tõttu ühendaval ventiilil, nivoo muutumise kiirus järkjärgult väheneb nullini. Niisugust objekti saab käsitleda kahe järjestikku ühendatud esimest järku aperioodilise lülina. 1.1 Kalibreerimisgraafik 1.1.1 Töökäik
Isiksuse joonte teooria · Teooriate ühisosa põhineb sellel, et inimestel on teatud ühised jooned, mille alusel iseloomustatakse üksteisi. · Isiksuse jooned on püsivad ja iseloomustavad inimest pikema perioodi vältel. · Hetkel üks poplulaarsemaid isiksusekäsitlusi just sellest teooriast. · G.Allport hakkas isiksust uurima KEELE KAUDU. Kui keeles on tekkinud sõna ja see tähistab midagi, siis see on reaalselt ka olemas. Et kui sõna on juba olemas, siis see isiksus peab olemas olema. Tema kogus kokku ingliskeelsid sõnu (u 18 000). Taandades, 4500 ja need kõik ei ole ühetähtsad iseloomustamisel. Need sõnad võib
TUNNIKONTROLL PROTSENTARVUTUSE KOHTA 1) Väikefirma Ritv OÜ tellis saksamaalt spinninguid 100 tükki . Saksamaal maksis õngeritv 2000 krooni . Firma aga kergitas hinda 9% Saksamaa hinnast ,et teenida kasumit .Transpordi hind spinningu kohta oli 2% spinningu hinnast saksamaal . Kui palju teenis firma kasumit ühe spinningu pealt ja palju teenis 100 spinningu pealt ? 2) 10% on 200 5% on 1 75% on 75 1% on 1000 3) 50% 100st 1% 50st 99% 200st 4% 4st 4) ¼ on 2 ½ on 200 ¼ on 12,5 ½ on 0.927 5) 5% on 34 50% 1.74st 10% on 99 ¼ on 0.347 ½ on 99.758
Mesosfäär 50 80 (85) km Termosfäär 80 (85) kuni 640+km temperatuuri tõus Üle 80 km on ionosfäär, valdavalt laenguga osakesed Eksosfäär 500 (1000) km kuni 10 000 km Tropopaus, stratopaus, mesopaus, ionopaus Elutingimused õhuookeaani põhjas erinevad tunduvalt tingimustest atmosfääri ülakihtides . Puhta (kuiva) õhu keemiline koostis PÕHIGAASID : ~78 % N2, ~20,9 % O2, ~0,93 % Ar, ~0,0375 % CO2 LISANDGAASID : a) püsivad (ppm): He (5,2), Ne (18,0), Kr (1,1), Xe (0,086), H2 (0,5), N2O (0,25) Eluiga õhus aastaid ~4 (N2O, H2) kuni 107 (inertgaasid) aastat b) ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed (ppm-parts per million): CO (0,21), CH4 (1,6), O3 (0,04) , NO2 (0,02), NH3 (0,006), SO2 (0,002) Eluiga õhus mõnest päevast kuni aastateni (CO ja CH4) Tüüpilises linnaõhus (saastunud piirkond) on kontsentratsioonid suuremad (CO 10 ppm, SO2 0,08 ppm, NOx 0,05 ppm) NB!!
Klassikirjand ,,Eesti head ja vead" Eesti on arenenud riik Ida-Euroopas, mille rahvaarv küündib 1,3 miljonini. Eesti pindala on ligikaudu 45 000 ruutkilomeetrit, mis on teiste riikidega võrreldes üsna pisike number. Eestimaa ei pruugi olla pindalalt suur, aga see-eest oleme me vaimult suured. Vanust pole samuti palju, kõigest 20 aastat. Eesti riik on sobilik nendele, kes otsivad rahulikku elupaika Euroopas koos toreda elanikkonnaga ja paljude võimalustega äraelatumiseks. Eesti on riik, mis kannab hoolt oma elanikkonna eest nii heas kui halvas. Aga olenemata sellest on eri arvamusi sama palju kui Eestis elanikke. Kõikidel on eri muljed oma kodumaast ning sellega seonduvast elu-olust. Need muljed on seinast seina ja kohati väga vastakad. Eesti näol on tegu arenenud riigiga, mille tugitala põhineb organiseeritusel ja oskuslikul tegutsemisel. Meie riik ei...
NIKASTUS - liigesekapsli v�i liigesesidemete tugev venitus v�i rebenemine NIHESTUS - liigeses luuotste paigast nihkumine, liiges ei saa enam talitleda Nikastuse v�i nihestuse korral tuleb -peale panna midagi k�lma -vigastatud j�se fikseeruda -hoida j�se k�rgemal LIHASED Inimese kehas 3 t��pi lihaseid: SKELETILIHASED e v��tlihased - v��tlihasrakkudest, liigutada luid; talitlevad tahte j�rgi, t�mbuvad kiiresti kokku, v�sivad kiiresti S�DAMELIHASED - talitlevad tahtest s�ltumata, automaatselt, v�simatult pidevalt SILELIHASED - silelihasrakkudest, talitlevad tahtest s�ltumata, t�mbuvad kokku aeglaselt, ei v�si v�ga kiiresti Lihased peavad t��tama paarikaupa. �ks l�heneb, siis teine pikeneb. Lihas t�mbub kokku ajust saabunud n�rvierutuse t�ttu. Lihasrakud saavad energiat gl�koosi ja rasvade koostisosi l�hustades.
suurenemine ja soojuse eraldumine. Seda protsessi saab jagada: voolavuse periood, kui kips on vedel; tardumise periood, kaob voolavus, kuid materjal on deformeeritav tardumise lõpp – moodustunud on kivitaoline tehiskivi, mis tema tugevust ületava välisjõu toimel puruneb Millist mõju avaldab kuivatamine kipstoodete omadustele? Kipstoodete kuivatamisel nende niiskussisaldus väheneb ja tugevuslikud omadused suurenevad. Kas kipstooted on vees püsivad? Ei. Kips seob endaga vett, mille tulemusel kips pehmeneb ja laguneb. Kui õhu suhteline niiskus on >60% langeb kipsi tugevus ja toimub pehmenemine. Millistes tingimustes võib kipstooteid kasutada? Kipsitooteid võib kasutada kuivades tingimustes, oluline on neid kaitsta ülemäärase vee ja õhuniiskuse eest. Seega ei sobi kipsplaat näiteks vannituppa, sest niiskus on suuteline läbima ka keraamiliste plaatide vuuke ning nende alla paigaldatud niiskustõket, imbudes kõige all
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õppeaine YKL0063 Biokeemia PRAKTIKUM: Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Üliõpilane: Juhendaja: Kood: Esitatud: Sooritatud: 3.2 PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIVSUSE MÄÄRAMINE Teooria Proteolüütilised ensüümid e. proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides Proteaase leidub kõikides organismides, kuna nad osalevad väga paljude füsioloogiliste funktsioonide täitmises, alustades toiduvalkude seedimisest ja lõpetades väga kõrgreguleeritud ensüümireaktsioonide kaskaadidega Piiratud proteolüüsi viivad läbi ja produtseerivad põhiliselt peptiide järgmised proteaasid: Trüpsiin (R1= Lys, Arg; R2 Pro) Kümotrüpsiin (R1 = Tyr, Phe, Trp, Leu, Ile, Val; R2 Pro)
kirjakeeles kasutusele võtta uus sõnakuju pea, hea ning peal, seal jne. Järgmisel taolisel keelekonverentsil 1909. aastal arutati Tartus sõnaalgulise h kaotamise küsimust ja üksiksõnade õigekirjutust. 1910. aastal otsustati Tallinnas hakata kirjakeeles kasutama sid-lõpulist mitmuse osastavat ning lühikest, ilma käändelõputa sisseütlevat. Samuti vormiti olev kääne tugevaastmeliseks ja lihtmineviku vormides peeti õigemaks sivad- vormi asemel kasutada sid-vormi. Neljandal taolisel keelekonverentsil 1911. aastal Tartus sõnastati sihitise kasutamise reeglid ning arutati võõrnimede/võõrsõnade õigekirja küsimusi. 1912. aastal ilmus Johannes Voldemar Veski brošüür ’’Eesti kirjakeele reeglid’’, mis võtab kokku kõik konverentsidel arutatud küsimuste tulemused. 1918. aastal ilmus rühmatööna koostatud konverentsidel sõlmitud
Kordamisküsimused 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Päikesekiirguse hulk, maapinna iseärasused, hoovused, püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad. (Mäestikud Atlandi ookeani ääres, Islandi miinimum, Põhja- Atlandi hoovus, Atlandi ookean, Aasia maksimum, Assoori maksimum, asend vahemikus 36-84 kraadi pl, läänetuuled) 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? See, kui palju kiirgust neeldub ja mil määral pinnas soojeneb, oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind; hele (rannaliiv, lumi) või tume (küntud põld, kuusemets)
Lämmastikuühendite transformatsioon keskkonnas, nitrifikatsioon, denitrifikatsioon. Veekogude eutrofeerumine. Orgaanilised saasteained keskkonnas. Orgaaniliste saasteainete keskkonnaohtlikkus, näiteid orgaanilistest saasteainetest; orgaaniliste ainete lagunemine keskkonnas, biolagunemine ja selle tähtsus; poolestusaeg (poollagunemisaeg); aeroobne ja anaeroobne lagunemine, BHT ja KHT, arvutused reaktsioonivõrrandi järgi püsivad saasteained ja Stockholmi konventsioon. Bioakumulatsioon, bioakumulatsiooni tegur, biomagnifikatsioon. Redoksreaktsioonid, oksüdatsiooniaste, oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija, oksüdeerivad ja redutseerivad tingimused keskkonnas, redokspotentsiaal, raua-, väävli- ja lämmastikuühendid erinevates redokstingimustes (pH-pE diagrammid).
ÕPPIMINE JA MÄLU Õppimine hõlmab kõiki inimtegevuse eluvaldkondi, alates teadmiste ja oskuste omandamisest koolis kuni sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamiseni nii koolis kui ka mujal. Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suh- teliselt püsivad muutused inimese teadvuses (Uljas, Rumberg, 2002). Õppimise viise on mitmeid. Seda saab teha spontaalselt, ilma otsese sellekohase soovita, ja tahtlikult, nagu seda tehakse näiteks koolis. Samuti võib õppida kellegi tegevust imiteerides või kedagi- midagi jälgides (Toomela, 1999). Õpitakse seepärast, et elus võimalikult hästi hakkama saada ja endaga paremini toime tulla. Paljudel polegi soovi õppida, kuid nad teevad seda ikkagi alatedlikult.
30. mai 1908 Tapal – häälduselt täpne 1909 konverents Tartus kirjaviis muudab kirjakeele liiga h küsimus, keeruliseks (Eesti Kirjanduse Selts, üksiksõnad: katuksed – katused, kullassep – Eestimaa Rahvahariduse Selts) kullassepp • kajama: keeleajaloo, murrete ja 1910 Tallinnas rahvapärase keelekasutuse sid- mitm osastav: juttusid vs juttusi/jutte, otstarbekuse arvestamine lihtmin sivad-vormist sid- vormi: laulsivad – • ää – ea (pea, seal, teadus) laulsid • h kaotada, kus ebakindel (aganad, 1911 Tartus õrn, ani, ernes) • võõrnimede ja –sõnade õigekirjutus • auu, nõuu, kaotada lõpust teine u • sihitise kasutamise reeglite sõnastamine J. V. Veski „Eesti kirjakeele reeglid“ (1912) 1918 rühmatööna 1910-1918 kirjakeele kokkuleppeid sisaldav „Eesti keele
1 Pärandkooslused (pool-looduslikud kooslused) - looduslikud kooslused, mis on inimese poolt ümber kujundatud. Looduslikud kooslused – looduslikult kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Kultuurkooslused - inimtekkelised kooslused. Rohumaa - mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus. Parandatud rohumaa - pool-looduslik kooslus, kus inimtegevusega on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid säilib enamik varem kasvanud taimedest. Heinamaa ehk niit - moodustavad tihedalt koos kasvavate mitmeaastased mesofüütide kooslused, mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks.
Füüsika kordamis küsimused Jõud looduses 1. Mis on keha inerts? 2. Kuidas on seotud keha inertsus ja tema mass? 3. Millal muutub keha kiirus? 4. Millistel tingimustel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt? 5. Kui kaks keha üksteist mõjutavad, siis kuidas nende vastastiku mõju iseloomustada? 6. Mis on gravitatsiooni jõud? 7. Mis on raskusjõud (+valem)? 8. Mis on hõõrdejõud? Kuhu on suunatud? Millest sõltub? 9. Millega mõõdetakse jõudu? Jõu mõõtühik? 10. Mis on deformatsioon? Selle liigid? 11. Mis on elastsus jõud ja kuhu on suunatud? 12. Mida näitab rõhk (+valem+ühik)? 13. mis on resultant jõud ja kuidas seda arvutatakse? Vastused: 1. Inerts on keha omadus säilitada liikumise suund ja kiirus. 2. Mida suurema massiga on keha seda inertsem ta on. 3. Keha kiirus ja suund muutuvad vaid teise keha m...
sisaldusest. 20.sajandi tööstusrevolutsiooniga said alguse õhusaastega kaasnevad probleemid mitmel pool maailmas, eriti Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Nafta ja teiste fossiilkütuste põletamine energiamajanduses, tööstuse ja transpordi areng, mürkkemikaalide ja väetiste kasutamine jm. tõid kaasa happevihmad, toksilised sudud, kliima soojenemise, mürkkemikaalide kuhjumise meie toidulaual jpm. Keskkonnamürgid kanduvad kaugele ja püsivad kaua. Genfi konventsioonis käsitletud keskkonnamürgid püsivad orgaanilised ained (POSid) ja raskmetallid (Pb, Hg, Cd) on väga püsivad ning kuhjuvad seetõttu ökosüsteemides ja elusorganismides, kahjustades elutähtsaid organeid, ainevahetust, immuun- ja närvisüsteemi, paljunemist jm. Paljud POSid on inimese leiutatud ja leidnud kasutust nii taimekaitsevahenditena kui ka tööstuses. Saastatus
Tallinna Tehnikaülikool 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Liina Reimann 134537KATB Invertaas ehk β-D-fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas ehk β-fruktofuranosidaas on ensüüm, mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside hulka, mis katalüüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib süsivesikute, mis sisaldavad fruktoosi molekuli jääki furanoosi vormis, hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule. Invertaas β-D-fruktofuranosiid + H2O → β, D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Looduses on kõige levinumaks β-D-fruktofuranosiidiks sahharoos. Sahharoosi hüdrolüüsi produktideks on β-D-fruktoos ja α-D-glükoos
Kui mõnele kohale peaks asuma mõni uuspoliitik, kes reeglitest kinni pidamata tuleb tööle määrdunud riietes või dressides, ei võta teda keegi jutulegi, rääkimata sellest, et meie isegi teda usuks. 3. ,,Suured inimesed armastavad numbreid. Kui jutustate neile mõnest uuest sõbrast, siis ei päri nad teilt kunagi seda kõige tähtsamat. Iialgi ei küsi nad: ,,Missugune on tema häälekõla? Mis mänge ta kõige rohkem armastab? Kas ta kogub liblikaid?"" Mida täiskasvanud küsivad? Miks? Sa räägid vanematele oma uuest sõbrast ja esimesed küsimused, mis sinu suunas lendavad on puhtalt faktilised Kui vana ta on? Mitu õde venda tal on? Mitmendas klassis ta käib? Nii võivad need küsimused jätkuda hulka maad. Vastuseks saadavate numbrite alusel tehakse omad arvutused ja arvustused ning järeldatakse, kas selline uus sõber on nende lapsele kasulik või mitte. Täiskasvanud, kes elavad juba enda elu, peavadki elama numbritest. Enamus neist
Tallinna Tehnikaülikool 3.2 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Liina Reimann 134537KATB Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase leidub kõikides organismides, nad seedivad näiteks toiduvalke. Mõned proteolüütilised ensüümid lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele (piiramatu proteolüüs)
· Mn 55 massiarv ( pr + ne); 25 laenguarv (pr arv) · Isotoop keemilise elemendi teisend · Aatomituuma tähis - X ( X keemilise elemendi sümbol; A massiarv; Z laenguarv) · He heeliumiaatomi tuum (alfaosake), mille massiarv on 4, laenguarv 2. Selgub, et He tuumas on 2 pr ja 2 (N=A-Z) ne. · !! Massi mõõdetakse kg · Massiarv pr, ne arvude summa Tuumajõud hoiab koos tuuma, seega kogu Maailma · Aatomituumad on väga püsivad süsteemid · Pr ja ne tuumas koos hoidvaid jõude nim Tuumajõududeks · Tuumajõud on väga tugevad, väikese mõjuraadiusega · Pr ja ne vahel mõjuvad jõud ei olene elektrlaengust · Kaks pr mõjutavad teineteist samamoodi nagu 2 ne või pr ja ne · Ne üldnimetus nukleon · Pr ja ne on nukleoni 2 eri olekut, esimene pos elektrilaenguga, teine laenguta · Tuumajõudude mõjuraadius ei ulatu nukleoni mõõtmetest kaugemale (kaugemale kui
Milline oleks maailm, kui mutatsioone ei esineks? Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandjad, tavaliselt DNA või RNA püsivad, edasikanduvad muutused. Neid võivad moodustada kopeerimisvead pärilikkuse kandjas raku pooldumusel ja kiirguse, kemikaalide või viiruste ehk mutageenide toime. Mutatsioonid põhjustavad sageli raku funktsioonide häirumist või raku surma ning võivad kõrgemate organismide puhul tekitada vähktõbe. Neid peetakse evolutsiooni liikumapanevaks jõuks: looduslik valik kõrvaldab ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus säilida
Millistest põhiosadest närvisüsteem koosneb? Kesknärvisüsteem: Peaaju- juhib organismi talitlust, ühed piirkonnad võtavad info kehaosadest vastu, teised analüüsivad seda infot ja võtavad vastu otsuse, kolmandad saadavad käsklusi edasi eri elunditele, nt lihastele. Peaaju talletab ka infot. Seljaaju- ühendab peaaju enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega, seljaaju kaudu liigub info keha närvide ja peaaju vahel, seljaaju juhib ka tahtele allumatuid liigutusi. Piirdenärvisüsteem: Selle moodustavad närvid, mis kannavad infot kehast kesknärvisüsteemi ja sealt tagasi kehasse. Mis on ajukoor ning mis tähtsus sellel on?
ja mängib inimeste elus siiani olulist rolli. Enamik täiskasvanuid tunneb end olevat seotud kahe perekonnaga, kasvuperega ja enda loodud perekonnaga. Perekonna ülesanded abielul põhineva perekonna puhul, mille moodustavad abikaasad ja nende järglased on: ühiselu kindlustamine ja seksuaalsuse kontroll, tööjaotus, laste kasvatamine lähedase kooselu õhkkonnas, kultuuri õpetamine järgnevale sugupõlvele. Perekonna põhifunktsioonid on küllaltki püsivad olnud sajandeid. Perekonna peamiste funktsioonidega saab välja tuua järgmised. 1. Soojätkamisfunktsioon on sajandeid olnud perekonna olulisemaid funktsioone. See tagab rahvastiku püsivuse ja taastootmise. Abielupaari soov lapsi saada on üldinimlik ja sellel on palju põhjusi. Emotsionaalses plaanis tahetakse last, keda hoida ja armastada. Majanduslikus mõttes loodetakse, et laps jätkab vanemate elutööd. Tulevikus loodetakse lapselt tuge
1. aste – kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. 2. aste – uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45–55% kogu uneajast. 3. aste – Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3–8% kogu uneajast. 4. aste – sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10–15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. 5. aste – Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM – Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). 4 REM uni tekib tavaliselt 70–90 minutit pärast uinumist esimese unetsükli lõpus. EEG
1.Compiegne`i vaherahu- vaherahu,mille sõlmisid sõdivad pooled 18.nov.1918ja millega lõppes sõjategevus Pariisi rahukonverents-konverents, mis töötas välja püsivad rahulepingud Versailees`s lossis ja mis töötas rohkem kui aasta Reparatsioon-kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Versaille`s süsteem-Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus,nimetati ka Versaille`s diktaadiks. Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim.
4.Eostumisperiood – 2 nädalat alates viljastumisest, esimesel nädalal saab algsest rakust juba 100-rakuline kogum, perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limakestale Embrüonaalperiood – 3.kuni 8. Nädala lõpuni, kujuneb kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad(käed, jalad, silmad kõrvad). Looteperiood – alates 9.nädalast kuni sünnini, olemas kõik organid ja kehaosad, 38.- 40.nädalal valmis sündima, (/leht/) 5. Vastsündinutel võib eristada kolme temperamneditüüpi, mis püsivad läbi kogu lapsepõlve: Kerged beebid- kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest Rasked beebid – ärrituvad kergesti, ei kohane kuigi hästi ja on uutest olukordadest häiritud Aeglaselt reageerivad beebid – vajavad rohkem kui teised aefa kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud ja vähem aktiivsed. 6. Kõndimisrefleks – kui hoida vastsündinut püstiasendis kindlal alusel, hakkab ta tegema kõndimisliigutusi.See refleks kaob u 2-3 kuu vanuses.
Samuti on õhumasside liikumine mõjutatud Coriolisie jõust. 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilansi seisukohast. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Maa pöörlemisest (Coriolise jõust) tulenev kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest tekitab passaattuuled, mis on kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Põhjapoolkeral puhuvad kirdest edela suunas (kirdepassaadid); lõunapoolkeral kagust loode suunas (kagupassaadid). 4. Kuidas tekib Aasia mussoon? Kirjelda erinevusi talvel ja suvel. Aasia mussoon on eriti selgelt väljakujunenud variant mussoonkliimast, kus lisanduvad passaatkliima ja ekvatoriaalse konvergentsivööndi mõjutused ja tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral . Talvel kuiv, suvel äärmiselt
4. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. 5. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. 6. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. 7. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. 8. Kirjeldage ja joonistage hapnikuringet. 9. Vee omadused, veering ja tähtsamad keemilised protsessid vesikeskkonnas. 10. Põhjavee teke ja keemiline koostis. 11. Millised on tähtsamad kvaliteedi näitajad? 12. Mis on eutrofikatsioon ja mis on selle põhjused? 13. Hapniku roll vesikeskkonnas. 14. Mis on püsivad orgaanilised ained (POP) ja nende põhilised keskkonnaomadused? 15. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. 16. Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid (PCB)? Mis on nende üldvalem ning olulised omadused keskkonna seisukohalt? 17. Nimetage atmosfääris olevaid "sfääre" ning tooge välja nende põhilised omadused. 18. Atmosfäärihapniku reaktsioonid. Illustreerige valemitega. 19. Atmosfäärilämmastiku reaktsioonid. Illustreerige valemitega. 20
on avalikustatud ÕISis Õppematerjalid: loengumärkmed, õpik A.Giddens, P.Sutton ”Sociology”, vt ka soovitusi loengumärkmete lõpus. Mõisted on grupeeritud vastavalt loengutele/loengumärkmetele Moodle’s, kuid tasub meeles pidada, et suurt osa mõisteid on kasutatud ka teistes loengutes ja kindlasti seminarides! 1. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W.Mills) Ühiskond Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) Kultuur ja selle komponendid - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega ‘ KULTUURI KOMPONENDID väärtuseline - väärtussüsteemid normatiivne (normid) - ettekirjutused käitumise kohta, tulenevad
Primaarsed / esmased identiteedi vormid -omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet Sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid -sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Võim- võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda Sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel: Ühiskond, majandussüsteem Üksikisik Pere / leibkond: Tööjaotus ja soorollid Pere-eelarve kujunemine Majanduslikud suhted lähisuhtes Organisatsioon Ettevõte, selle erinevad vormid Ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel Tööstusharu, turg
Uni Mis on uni? On ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus Funktsioon on töövõime taastamine Kasvuhormoonide eritamine Vajalik puhkuseks Kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ja REM (rapid eye movement) Rahulik ja kiire uni Eristatakse viit astet 1. aste kerge uni (2 min) 2. aste uinumine (20 min) 3. aste üleminek deltaune staadiumisse (3-8 % uneajast) 4. aste sügav uni ehk deltauni (10-15 % uneajast) 5. Aste ehk REM uni REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine Unenägude nägemine 70-90 min pärast uinumist esimese unetsükli lõpus Magava inimese aju ei lülita ennast välja Iseloomustus Lihastoonus on väga madal Kiired silmaliigutused Esineb imetajatel ja lindudel Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis seonduvad õppimisega Öö jooksul 4-4 REM - une faasi Unenäod Tänan kuulamast!
protsesse M6nede ensuumide aktiviseerimiseks on Valdav osa organismides toimuvaid keemi- vaja vitamiine Vitamiinid on bioaktiivsed madal- lisi reaktsioone ei kulge iseeneslikult: neid on molekulaarsed orgaanilised ained Taimed suniee- raja kas kiirendada v6i aeglustada. Biokeemi- sivad neid ise, loomorganismid saavad aga vitamii- liste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud, ne p6hiliselt toiduga Moningaid vitamiine suudavad mida nimetatakse ensiiiimideks. Neid iseloo- sunteesida ka inimese soolestikus elavad bakterid mustab kdrge spetsiifilisus, sest iga reaktsiooni (nditeks vitamiin K) Vitamiin D voib aga ultraviolett- juhib oma ensiiiim (joon.2.18.)
Kuigi praktikas pakt seks. Multipolaarses süsteemis eksis- ei realiseerunud, mõjutas ta suuresti teeris suurvõimude paljusus. Eri rii- rahvusvahelise õiguse edasist aren- kidel olid erinevad huvid ning oma gut. huvide kaitseks moodustasid nad koos teiste huvitatud riikidega koalit- Pärast Teist maailmasõda tekkis kahe- sioone. Koalitsioonid ei olnud sageli pooluseline ehk bipolaarne maailma- püsivad ja partnerid võisid vahetuda süsteem, mida iseloomustas eelkõige sõltuvalt huvidest. Kuni 20. sajandini suurte süsteemide demokraatliku käsitati sõda ja relvastatud konflikti maailma ja kommunistlike riikide normatiivse tegevusena riikide ees- ideoloogiline vastasseis. Seda on märkide saavutamisel. Klassikalise iseloomustatud kui külma sõda, kus sõjakunsti isaks peetav Carl von Clau- mõlemad pooled hoidusid otsesest
annaabi.ee 
