vanglates näidati julmust.Riiklik sõjavägi oli rindel.Marat silmis oli norm. Parlamenti pääsesid kõik 10.aug ja 2.sept. sündmuste kangelased:danton,Robespierre,vend Augustin,linnapea petion,marat jt ja üliaktiivne jakobiin Saint-Just.Seadusandliku võimuesinduse uus koosseis kogunes Manège'i istungitesaali 21. septembril 1792. Nimeks sai uus parlament LA CONVENTION (tõlkes: kokkulepe, leping), eestipäraselt KONVENT.Valmy küla all vaenlaste armee taganema, sundis dumouriez.konvent kuulutas Vabariigi.paremal-zirondiinid,vasakull-jakobiinid,soo(Sieyes). Muudeti kalender.nädal Asendati dekaadiga. Uueks tööruumiks sai Tuileries loss.zirondiinide algatatud sõda kulges Edukalt,jakobiinide võimutaotlust ei võeta enam tõsiselt. Kuninga nõbu Philippe d'Orleans, Soovis olla kodanik Philippe Egalite.PR väed okupeerisid Belgia ja mitmed Lääne-
10. august 1792 Seadusandlik Kogu kõrvaldas kuninga troonilt, kutsus kokku Konvendi. Konvendi esimesel istungil kaotati kuningavõim. Louis Capet ( Louis XVI) anti kohtu alla tema ilmsiks tulnud salasepitsuste tõttu revolutsiooni vastu. Talle määrati surmanuhtlus. Louis XVI hukati 21. jaanuar 1793. Konvendi vasakus tiivas olid montanjaarid, kelle juhiks Robespierre. Tekkisid jakobiinid. Toitlusraskuste olukorras kehtestas Konvent 1793 vilja, jahu ja leiva maksimumhinna. Jakobiinide diktatuur 1792 lõi Konvent erakorralise võimuorgani Rahvapäästekomitee, kus olid jakobiinid. Rahva kaasatõmbamiseks viisid jakobiinid läbi olulisi reforme: Kogukonna ühismaade jagamine vastavalt perekonna suurusele Kõigi feodaalkohustuste kaotamine Maksimumhinnad kõigile toiduainetele ja laiatarbekaupadele 1793 kehtestati üldine valimisõigus kõigile meestele alates 21. eluaastast.
vabariikliku korra. Kuigi Danton sai justiitsministriks, oli tal suur mõju konvendi välispoliitikale. Vabariigi seisund oli peale preislaste sissetungi üpris lootusetu. Murrang toimus 20 septembril peale Valmy lahingut. 1793 aasta alguseks oli Prantsusmaa intervendid välja ajanud. Vabariiklikud väed vallutasid veel Savoy, Nizza, Belgia, Reini vasaku kalda. Zirondiinid alustasid massiivset revolutsioonilist propagandat Euroopa rahvaste vabastamiseks. 19 novembril 1792 võttis Konvent vastu dekreedi kõikide rahvaste aitamiseks, kes tahavad vabaneda türanniast. Tuntuks sai loosung ,, Rahu hüttidele, sõda lossidele". Vallutatud aladel leidsid zirondiinid palju poolehoidjaid. Eriti agar oli Hollandist välja aetud Klootz, kes jutlustas ülemaailmsest revolutsioonist ja kutsus ülemaailmset vabariiki looma. Danton ja zirondiinid piirdusid siiski Prantsusmaa ,,loomulike piiridega". Vaenulike riikide tülliajamine ei õnnestunud.
3 september- kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks 1 oktoober- kokku tuli uus saadikutekogu, seadusandlik kogu. Selles tekkisid poliitilised rühmitused: Föjaanid, zirondiinid ja montanjaarid. Olulist rolli etendas ka jakobiinide klubi. 1792 4 aprill- algas prantsusmaa sõda austria ja preisimaa vastu. 10 august- rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21 september- kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent 22 september- konvent kuulutas prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender 1793 21 jaanuar- LouisXVI hukati 2 juuni- algas jakobiinide diktatuur 24 juuni- võeti vastu uus põhiseadus mida reaalselt kunagi ei rakendatud 13 juuli- tapeti jean-paul marat 1794 27 juuli- 9. termidoori riigipöördega kukutati jakobiinid 1795 1 aprill- toimus zerminaali ülestõus. 29 mai- toimus preriaali ülestõus 25 juuni- inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant ?
riigid. Algasid aastaid kestnud revolutsioonisõjad. *1.augustil avaldati Pariisis Preisi&Austria keisrite nimel avaldatud manifest ( Pariis ähvardati hävitada, kui selle elanikud solvavad kuningat või tema perekonda ) rahvast taheti hirmutada, aga selles nähti hoopiski kuninga seotust välisvaenlastega *10.augustil puhkes uus rahvaülestõus Seadusandlik Kogu otsustas kuninga troonilt kõrvaldada à kutsuti kokku uus rahvaesindus Konvent *21.septembril tuli kokku Rahvuskonvent ( esimesel istungil kaotati kuningavõim ) à Louis XVI hukati *kõige parempoolsema osa moodustasid Konvendis zireondiinid ( pooldasid vabariiki ) *kõige vasakul olid jakobiinid ( nende juht oli Robespierre ) *valdav osa saadikutest kuulus Soosse Probleem : Prantsuse vabariik sattus kriisiolukorda seoses sõjaliste lüüasaamistega ning majandusraskuste tõttu. Tõsisemaks muutus tööpuudus. Sõda lõikas ära manufactured turustamisvõimalused.
Tähtsamad parteid revolutsiooni ajal Joanna Palginõmm Marie Roosalu Maria Kasepalu Tallinna Ülikool 2015 Žirondiinid ● Jacques Pierre Brissot ● Manon Jeanne Roland Montanjaarid ● Mäe rühmitus; ● Maximilien Robespierre; ● Jakobiinide klubi, 1792. aasta ● Pariisi ülestõus; ● Konvent ● võimuvõitlus žinordiinidega; ● Montanjaarid Kuninga hukkamine • Monarh kui kurjategija; • ässitustöö; • 21. jaanuar 1793 Prantsusmaa 1973. aastal kuni Jakobiinide diktatuurini • Vasakpoolsete toetus; • Keskvalitsuse aktiivus; • Pariisi kommuun; • Montanjaaride ehk Jakobiinide diktaatorvõim • Montanjaarid Kuninga hukkamine Jakobiinid Jakobiinide režiimi olemusest
1792- Algus Seadusandlik Kodanlus vabariik Kaotati kuningavõim; 1793 Kogu, seejärel (zirondiinid) kohus kuninga üle, (rahvus)Konvent. inflatsioon; max. hinnad (eeskätt leivale ja viljale); 1793- Konvent Jakobiinid Diktatuur, üldine valimisõigus 1794 Erakorraline (kodanlus, ametlikult (seoses 1793. aasta võimuorgan kelle arust vabariik põhiseadusega); max. (Rahvapäästekomitee oleks hinnad asjadel; ) pidanud feodaalkohustuste
Bostoni veresaun "Bostoni teejoomine" Esimen kontinentaalkongress Philadelphias Kokkupõrked Lexingtoni ja Concordi all Ameerika iseseisvussõja algus Teine Kontinentaal kongress George Washingtoni nimetamine Ameerika Ühendriikide esimeseks presidendiks Thomas Paine'i "Terve mõistus". Iseseisvuvdeklaratsiooni vastuvõtmine Põhja-Ameerika Koolooniate Könferatsiooni lepingu allkirjastamine Cornwallise alistumine Yorktowni all Pariisi rahuleping Shaysi mäss Konstitutsioonilien konvent Põhiseaduse vastuvõtmine Loodealade määrus Põhiseaduse ratifitseerimine George washingtoni valimine Ameerika esimeseks presidendiks Ameerika ühendriikide esimese keskpanga asutamine. Puuviljapuhastusmasina leiutamine John Adamsi valimine USA presidendiks Muulaste ja mässuseadused Thomas Jeffersoni valimine Ameerika Ühendriikide presidendiks. Pealinna viimine Washingtoni John Marshalli nimetamine Ülemkohtu presidendiks Lousiana ost M. Lewisi ja W. Clarki ekspeditsioon
[vah-dei]. Mässu sügavamaks põhjuseks on tavaliselt peetud Lääne-Prantsusmaa mahajäämust ja isoleeritust, mis lõi pinna monarhistlikule ja katoliiklikule veenmise. Vaenulikult võtsid Vendée talupojad vastu Rahvuskaardi moodustamise, milles nad ei tahtnud osaleda. Vastuseks meeste registreerimisele Rahvuskaarti puhkes mäss Moncontant'is. Algas kodusõda. Kriitilises olukorras oli selge, et zirodiinidest ministrid ja valitsusorganid on muutunud teovõimetuks. Oli vaja tugevamat võimu, Konvent otsustas luua erakorralise võimuorganina Rahvapäästekomitee. 1793 aasta kevadel zirodiinide ja jakobiinide vaheline võitlus teravnes. 15.aprillil ilmus Konventi järgmine Pariisi kommuuni delegatsioon, milles nõuti 22 zirodiini saadiku konvendist kõrvaldamist. Mis ei läinud läbi. Võitlus zirodiinide ja jakobiinide vahel oli kandunud Pariisist provintsidesse. Osutus, et Lõuna-Prantsusmaal olid zirodiinid kohaliku kodanluse ja ametnikkonna seas kindlas
Kuigi EP õigusi ja volitusi suurendati, siis siiamaani on Parlament kõige nõrgem institutsioon EL-is. Vaikselt on neid suurendatud, aga siiski on veel pikk tee minna, et EP saaks üheks tugevamaks jõuks Euroopas. Suurendati ka Esimese Astme Kohtu volitusi ning Euroopa Liidu Kohtule anti õigus tulla kokku mitmel erineval viisil: kolmest või viiest kohtunikust koosnevate kodadena, suurkojana (11 kohtunikku) või täiskoguna(Euroopa Parlament). Euroopa tuleviku konvent Euroopa tuleviku konvent oli üks on Nizza lepingust. Kooskõlas Nizza lepingule lisatud deklaratsiooniga otsustati Laekenis 14. ja 15. detsembril 2001. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel korraldada konvent, kuhu tuleksid kokku Euroopa Liidu tuleviku üle peetava mõttevahetuse peamised osalised(Euroopa Parlament). Konvendi eesmärk oli valmistada võimalikult läbipaistvalt ette järgmine valitsustevaheline konverents, käsitledes
Suur prantsuse revolutsioon ja Napoleon Bonaparte 1789 Madame de Pompardouri valitsemine Louis 15 ajal oli rahvast ärritanud Louis 15 tuntuim tsitaat: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus" Seda ei tulnud, kuid suure vulkaanipurske tõttu jahenes kliima Euroopas >Halvenes viljasaak>tõusid leivahinnad>süvenes vaesus> 1789.a. oli olukord plahvatusohtlik Lois 16 sai kuningaks 1774 Tühi kassa, Uued võlad õukonna ülespidamiseks, suur rahaline abi USA-le inglismaa vastu sõdimiseks 5.V.1789 Generaalstaadid kokku olukora arutamiseks>3 seisus muudustab Rahvuskogu reformimeene Asutav Kogu 9.7.1789 12.juulil 1789 algab pariisis rahvaülestõus 13.juulil moodustati Pariisi Rahvuskaart kodanike kaitseks kuninga sõjaväe vastu 14.juulil 1789 vallutas pariisi rahvas Bastille kindlusvangla, tappis selle komandadni ja lammutas hiljem vangla täiega. See päev on Prantsusmaa rahvuspüha Muutused Prantsusmaal: Valiti munitsipaliteedid sh Pariisi Kommuun Keelustati f...
territooriumi seaduste alusel. 4. Samuti sätestatakse, et taolise nõuetekohaselt valitud konvendi liikmetel on õigus koguneda nimetatud territooriumi valitsuse asukohas saabuva juuni teisel esmaspäeval ning selliselt kogunenud konvendil on õigus ja voli teha oma töös paus, et koguneda kõnesoleval territooriumil mõnes teises kohas, mis tundub selle liikmete arvates nende tegevuseks kõige paremini sobivat; selliselt kogunenud konvent otsustab kõigepealt häälteenamusega, kas põhiseaduse koostamine ja osariikliku valitsuse moodustamine eelkirjeldatud piiridesse jääva territooriumi rahva jaoks on sel hetkel otstarbekas või mitte; kui seda peetakse otstarbekaks, on konvendil õigus koostada põhiseadus ja moodustada valitsus; või kui konvent peab otstarbekamaks, annab ta korralduse valida esindajad, kes koostavad põhiseaduse või moodustavad valitsuse; konvent määrab esindajate arvu ja valimise viisi; esindajad
konstitutsiooniliseks monarhiaks. 1. oktoober- kokku tuli uus saadikutekogu, Seadusandlik Kogu. Selles tekkisid poliitilised rühmitused: föjaanid, zirondiinid ja montanjaarid. Olulist rolli etendas ka Jakobiinide klubi. 1792 4. aprill- algas Prantsusmaa sõda Austria ja Preisimaa vastu. 10. august- rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21. september- kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent. 22. september- Konvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender. 1793 21. jaanuar- Louis XVI hukati. 2. juuni- algas Jakobiinide diktatuur. 24. juuni- vastu võeti uus põhiseadus, mida reaalselt kunagi ei rakendatud. 13. juuli- tapeti Jean-Paul Marat 1794 27. juuli- 9. termidoori riigipöördega kukutati Jakobiinid 1795 1. aprill- toimus zerminaali ülestõus. 20. mai- toimus preriaali ülestõus. 25
hind; Louis XVI hukkamine Jakobiinide diktatuur · 1973. a aprillis loodi Rahvapäästekomitee; · Tähtsal kohal kõikide feodaalkohustuste kaotamine; · Juunis 1793. a võeti vastu uus konstitutsioon; · Loobuti parlamentlikust valitsemisviisist; · Ajendatuna Jean Paul Marat´tapmisest 13. juulil 1792 läksid jakobiinid üle terrorile; · Kaotati tunnistajate ülekuulamine kohtupidamisel; · Septembris 1793. a võeti vast seadus nn kahtlaste kohta; Termidoorlik Konvent ja Direktoorium · Prantsuse väed muutusid tugevamaks; · 27.juulil 1794 viis opositsioon läbi riigipöörde; · Kaotati terror ja vabastati kahtlased; · 1795. a võeti vastu uus konstitutsioon; · Presidendiks valiti Paul de Barras; · Uus süsteem oli ebastabiilne; Allikad · http://cdn.dipity.com/uploads/events/cd00ac481 9912fdd61e0c308e6e42d39.jpg · http://cincinnatiartistsblog.files.wordpress.com/2 009/06/jpg_bastille2.jpg
Prantsuse revolutsioon Toimus 17891799 Prantsusmaal Kukutati kuningavõim ja feodaalkord Maailma tuntuim revolutsioon Põhjused: Riiki juhiti halvasti (kuninglik võim ei tulnud toime) Sõjaline ebaedu (kaotused,kulutused) Majanduskriis Bastille' vangla vallutamine 14. juulil 1789. Pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa Kehtestasid diktatuuri Tõid terrori Hirm (palju inimesi tapeti) Kaasnes terror Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasi Kõige äärmuslikumad reformid Efektiviseeriti riigivalitsemine Veriseim ja julmeim periood Analoogsus Lenini ja Stalini valitsemisega Jakobiinide võimu tõeliseks algusesks loetakse ühe nende looja tapmist,JeanPaul Marat (püüti selle eest kätte maksta Loodi institutsioone: eesmärk muuta terrorit efektiivsemaks Üldine Julgeoleku Komitee (repressiiv organ) Rahvapää...
1. august 1792 öö vastu 10. augustit Valmy lahing rahvuskonvent 749 Prantsusmaa, 34 kolooniatest valitud saadikut Kaotati kuninga võim zironiinid montanjaarid Soo Maximilien Robespierre Prantsuse revolutsiooni tuntumaid juhte. hüüdnimed : Äraostmatu ja Voorusemees Põhimõttekindel, aus, valgustusmeelne aadlitiitel Jakobiinide rühmituse juht Kriisiolukord Kulukas sõjapidamine, raha ohjeldamatu juurdetrükkimine tööpuudus konvent 1793. aasta mais oht vabariigile Vilja, jahu, leiva maksimumhind https://www.youtube.com/watch?v=lTTvKwCylFY&feature=youtu.be Jakobiinid ja terror Sise-ja välispooliitiline olukord. Rahvapäästekomitee Diktatuur Maximilien Robespierre Revolutsiooni lõppvaatus Revolutsiooni taandumine 1795.a uus põhiseadus Riigikord-vabariik Seadusandlik Korpus Viieliikmeline Direktoorium Napoleon Bonaparte(1769-1821) 18. brümääri riigipööre
3. september kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks. 1. oktoober kokku tuli uus saadikutekogu, Seadusandlik Kogu. Selles tekkisid poliitilised rühmitused: föjaanid, zirondiinid ja montanjaarid. Olulist rolli etendas ka Jakobiinide klubi. 1792 4. aprill algas Prantsusmaa sõda Austria ja Preisimaa vastu. 10. august rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21. september kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent. 22. september Konvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender. 1793 21. jaanuar Louis XVI hukati. 2. juuni algas Jakobiinide diktatuur. 24. juuni vastu võeti uus põhiseadus, mida reaalselt kunagi ei rakendatud. 13. juuli tapeti Jean-Paul Marat 1794 27. juuli 9. termidoori riigipöördega kukutati Jakobiinid 1795 1. aprill toimus zerminaali ülestõus. 20. mai toimus preriaali ülestõus. 25
majandussüsteemi pooldajad. Vasakpoolsed olid ka montanjaarid. Valitsus kuulutab ennetavalt sõja Austriale ja teistele Euroopa riikidele, kes temaga liitusid. 10. augustil 1792 algas Pariisis taas ülestõus, vallutati kuningaloss ja kuningas ise vangistati. Kuningast oli saanud kodanik nimega Louis Capet (mingi Bock). Veel samal õhtul kutsus Seadusandlik Kogu kokku uue rahvaesinduse Konvendi. 22. septembril 1792 kuulutatakse välja vabariik. Konvent pidi otsustama kuninga surmanuhtluse küsimuse. Iga saadik pidi isiklikult ja avalikult oma arvamuse välja ütlema. Otsus: kuningas tuleb hukata, seda ka tehti 21. jaanuaril 1793. Konventi kuulusid parempoolsed zirondiinid, kes ei pooldanud revolutsiooni jätkamist, vasakpoolsed jakobiinid, kes pooldasid revolutsiooni jätkamist ja soo, kellel polnud kindlaid poliitilisi seisukohti. Prantsusmaal tekkisid suured majandusraskused, sest samal ajal peeti sõdu
tööle, ettevõtlusele erinevatest kihtidest. Asutava kogu poolt vastuvõetud ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" garanteeris vabadust, võrdsust, turvalisust ja õigust omandiks. Kõik see soodustas kodaniku õiguste laienemist kõikides Euroopa riikides, kus võeti vastu põhiseadust kui seda enne polnud. Revolutsioon sünnitas parlamentliku vabariiki ja realiseeris valimisorganite tööd. Need olid: Asutav Kogu, Seadusandlik Kogu ja Konvent. See soodustas parlamentaarse demokraatia arengut ja tugevdamist. Uus vabariik, mis sündis revolutsiooni käigus, omas suurt võimu kodanike vara ja elu üle, ta sai suurt võimalust stabiilsuse kindlustamiseks, võimaluste ühtsuseks ja sotsiaalseks korraks. Sotsiaalselt tähtsate valdkondade (haridus, majandus) kontrollimise tagajärjel sai vabariigist ühtsete õiguste tagaja kõikide kodanike jaoks. Kokkuvõteks võib öelda, et Suur Prantsuse Revolutsiooni käik oli traagiline,
rahvuskonvent(1792) 14. Millisteks perioodideks võib jagada Prantsuse revolutsiooni? Milliste sündmusega lõppesid perioodid? Revolutisooni algus, konstitsiooniline monarhia, revolutisooniline vabariik. Perioodid lõppesid rahvuskonvrendiga, doktatuuriga ja direktooriumiga. 15. Kuidas muutus Prantsuse riigikord erinevatel perioodil? Esinduskogud, seadusandlik kogu, rahvuskonvent, konvent, seadusandlik korpus 16. Milline oli Sinu arvates revolutsiooni kõige olulisem sündmus? Põhjenda oma arvamust. Kuninga hukkamine, kuna see muutis riigikorda. 17. Kas Sinu arvates oleks võinud revolutsiooni ära hoida? Põhjenda oma arvamust. Ei , kuna revolutisoon tekitas kultuurile väga palju muutusi, mida saab veel tänapäeval ka uurida. 18. Kes oli Robespierre ja milline oli tema roll Prantsusmaa ajaloos? Maximilien Robespierre oli montanjaaride tuntud juht
Kõikusid kahe leeri vahel pidevalt c. Revolutsioonilised jakobiinid(136) 8) Kohtuvõim Samal ajal valmistusid Austria, Suurbritannia ja Preisimaa astuma sõtta Prantsuse revolutsiooni vastu ja kuninga kaitseks. 1792 jakobiinide õhutusel vallutas rahvas kuningalossi ja võttis kuninga vangi. Kuningavõim kaotati ja kuningas mõisteti surma(21. jaanuar 1793) Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. Seadusandliku kogu asemel moodustati uus parlament Rahvus Konvent. 1793 loodi Rahvuspäästekomitee, mis pidi tegelema Prantsusmaa kaitsega nii sise- kui ka välispoliitikas. Võeti vastu uus konstitutsioon. Võimu haarasid jakobiinid. Kehtima hakkas nende terror ja diktatuur.
hertsogi pealetungi ning sundida teda pärast lahingut lahkuma. Võit oli küll kaheldava väärtusega kuid seda loetakse siiski revolutsioonilise Prantsusmaa saatuse pöördepunktiks, kuna esimest korda saavutati välilahingus võit vastaste üle. Samal päeval algas Pariisis aga ka vabariigi väljakuulutamise protsess, kuningas kuulutati troonilt kukutatuks ning hakkas kandma nime kodanik Louis Capet, 21. septmebril tuli kokku uus rahvaesinduskogu Konvent, kus zirondiinid ja montanjaarid olid tugevaimateks jõududeks. Seal otsustati lõplikult vabariigi kasuks ning 22. septembrist algas ka uus, vabariiklik ajaarvamine. Samas puhkes aga võimuvõitlus zirondiinide ja montanjaaride vahel, esimesed pooldasid laialdast demokraatiat, äärmusvasakpoolsed montanjaaride seast nõudsid aga koguni diktatuuri. Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu
*Piiskop - Kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Pühitsus, mitte amet nagu abt, kardinal või paavst. *Piiskopkond – piiskopide kogukond *ordu - munkade v rüütlite ühing. *Vana-Liivimaa - poliitilis-territoriaalne üksus, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Lätialad. *linnus - muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid *lään - kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. *vakus - feodalismiaegne hulgast küladest koosnev haldus- ja maksustusüksus; selle üksuse koormised ja nende tasumise tähtpäev *mõis - suur maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud *kümnis - feodaalne naturaalmaks, algselt kümnendik osa saagist. *hinnus - talupoegade feodaalaegne maks maaomanikule *kih...
eluaastast. Nüüdsest oli ettenähtud, et rahvaesinduse poolt vastu võetud seadused saadetakse laiali kohalikele rahvakoosolekutele arutamiseks. Minu arvates oli see väga õige samm. Nüüdsest oli inimestel võimalus avalikult oma arvamust. Võib väita, et Suur Prantsuse revolutsioon andis maailmale poliitika. Poliitika sai kõige aluseks. Inimesed olid võrdsed seaduste ees. Kõigil meestel alates 21. eluaastat oli õigus valida. 1793.aasta detsembris võttis Konvent vastu dekreedi usukultuse vabaduse kohta. Otsustati anda prantsuse rahvale uus religioon. Selleks pidi kujunema Kõrgema Olevuse kultus, mis koosneks ühelt poolt puhastatud kristlusest ja teiselt poolt andumusest vabariigile ja voorusele. Kristliku muusika asemel oli ette nähtud uued ilmalikud laulud. Minu arvates oli väga hea, et valimistel said kaasa lüüa kõik mehed. Kõigil oli nüüd õigus poliitikas kaasa lüüa ja oma sõna öelda. Algas üldine sõjaväekohustus
Inimõigused Mis on inimõigus? Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Mis on inimese põhivajadused? ● Kõikidel inimestel maakeral on samasugused põhivajadused, aga võimalused nende täitmiseks on erinevad. ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. 1948 võttis ÜRO vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni. 1950. aastast pärineb Euroopa inimõiguste konventsioon, mille alusel võib iga inimene pöörduda inimõiguste rikkumise korral kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu...
eluaastast. Nüüdsest oli ettenähtud, et rahvaesinduse poolt vastu võetud seadused saadetakse laiali kohalikele rahvakoosolekutele arutamiseks. Minu arvates oli see väga õige samm. Nüüdsest oli inimestel võimalus avalikult oma arvamust. Võib väita, et Suur Prantsuse revolutsioon andis maailmale poliitika. Poliitika sai kõige aluseks. Inimesed olid võrdsed seaduste ees. Kõigil meestel alates 21. eluaastat oli õigus valida. 1793.aasta detsembris võttis Konvent vastu dekreedi usukultuse vabaduse kohta. Otsustati anda prantsuse rahvale uus religioon. Selleks pidi kujunema Kõrgema Olevuse kultus, mis koosneks ühelt poolt puhastatud kristlusest ja teiselt poolt andumusest vabariigile ja voorusele. Kristliku muusika asemel oli ette nähtud uued ilmalikud laulud. Minu arvates oli väga hea, et valimistel said kaasa lüüa kõik mehed. Kõigil oli nüüd õigus poliitikas kaasa lüüa ja oma sõna öelda. Algas üldine sõjaväekohustus
tsistertslaste mungakloostrid Padisel. Kärknas, nunnakloostrid Tallinnas ja Lihulas, dominiiklaste konvendid Tallinnas ja Tartus, frantsisklaste konvendid Tartus, Viljandis ja Rakveres, naistertsiaaride konvent Tartus ning birgitiinide klooster Pirital. Vahetult enne reformatsiooni alustati ka dominiiklaste konvendi rajamist Narva. Dominiiklastel tekkis sageli vastuolusid kogudusevaimulikega, kuna kerjusvendade populaarsuse tõttu
4) Waterloo. "Suur Prantsuse revolutsioon" Prantsuse revolutsioon puhkes, esiteks - sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused. Teiseks - Majanduskriis, mis oli tingitud majanduspoliitikast ja sõdadest. Kolmandaks - valgustusest tingitud despootia ja absoluutse monarhia kriitika. Asutav Kogu pidi tegema.. uue põhiseaduse - uus riigikord. Pärast monarhia kukutamist koostati uus põhiseadus, tulid võimule jakobiinid, kes tahtsid saada endale võimu. 1793 otsustas Konvent luua Päästekomitee, mis koosnes jakobiinidest, sest Prantsuse vabariik sattus kriisiolukorda majandusraskuste tõttu. Tagajärgeteks olid, et inimesed muutusid võrdseks ja kuningriigist sai vabariik. Teised Euroopa riigid tahtsid Prantsusmaa mõju ära kasutada ja rünnata Prantsusmaad. Kindlasti oli Prantsuse revolutsioon tähtis, sest lõpuks kukutati kuninga võim ja kuningriigist sai vabariik. "Euroopa Napoleoni sõdade ajal"
vabaneda ning luua uus võimuorgan, Rahvuskonvent, mis asjad oma kätte võtaks. Esialgu polnud aga ikka veel selge, kas Prantsusmaa jääb kuningriigiks või saab tast vabariik. Prantsuse vabariik sattus kriisiolukorda seoses lüüasaamisega sõjatandril ning majandusraskuste tõttu.Kriitilises olukorras leiti, et zirondiinidest ministrid ja valitsusasutused on muutunud teovõimetuks. Aprillis 1793 otsustas Konvent luua erakorralise võimuorgani-- Päästekomitee, mis koosnes jakobiinidest. Rahva kaasatõmbamiseks viisid jakobiinid läbi olulisi reforme-feodaalkohustuste kaotamine, võttis vastu otsuse kogukonna ühismaade jagamise kohta vastavalt perekonna suurusele jnejne. Seega Diktatuuri tähtsaim organ oli 12 liikmest koosnev Rahvapäästekomitee.(kõik võrdsed, kuid juhtiv roll siiski Maximilien Robespierre´il.) 1
Kärt Ojala LG11E-kaug Terminid „ofert“ ja „aktsept“ Viini konventsiooni ja Võlaõigusseaduse alusel Võrdlev analüüs. Nii Võlaõigusseadus, kui ka Viini konventsioon defineerivad pakkumust ehk oferti võrdlemisi üheselt - ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord (Viini konventsioon, artikkel 14). Ka aktsepti ehk nõusoleku pakkumusega defineerivad nii Viini konventsioon kui ka Võlaõigusseadus üpris üheselt - nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida lepin...
loodi uus kodanlik valitsus zirondiinidest, kes korraldasid preisile ennetava sõja, millega liitusd ka ülejäänud maad. (kuninga kukutamine ja vabariik) 1792 avaldati manifest preisi ja austria keisri nimel lubadusega pariis hävitada kui kuningale viga tehakse, rahvas võttis sellest tuld seostades kuningat välisvaenlasega.. 10 augustil vallutati tuileries kuningaloss ja kunigas kõrvaldati troonilt. kokku kutsuti kolmas rahva esindus nimetusega konvent. kaotati kunigavõim ja kuningas otsustati hukata. konvendis olid parempoolseteks zirondiinid, vasakpoolseteks montanjaarid. esialgu kuulusid mõlemad Jakobiinide klubisse kuid pärast lõhenemist 1792 jõid klubisse vaid montenjaarid. valdav osa konvendist ei kuulunud siiski kuhugi ja jä erapooletuks. (jakobiinide diktatuur). avastati et zirondiind on valitsemises muutunud kasutuks ning 1793 otsustati luua erakorraline võimuorgan kus eesotsas olid jakobiinid. rahvast kaasa
(teda süüdistati ekslikult troonipärija mürgitamises); tema esivanematel oli mõis Eestis 17 Drouet [dru´ee], Jean Baptiste [ba´tist] (1763 – 1824) – postijaama ülem Varennes’i lähedal (Sainte-Menehould); 21. juuni 1791 sai temast päevapealt rahvuskangelane, sest tal tekkis kahtlus ega tõllaaknast välja vaatav tüse mees pole mitte kuningas; kui tõld teele asus, kihutas ta ratsa tõllast ette ja jõudnud Varennes’i, korraldas siin tõllas sõitvate isikute tuvastamise; Konvent määras talle 30 000 franki valvsuse eest, millest ta keeldus; valiti lähenevatel valimistel Konventi, kus liitus montanjaaridega; saadeti Konvendi esindajana Põhjaarmee juurde, kus langes vaenlaste kätte vangi; termidoorliku riigipöörde järel vahetas Tallien ta Louis XVI tütre vastu välja 18 Pétion de Villeneuve [pet´jo(n) dö vill´nõõv], Jérôme (1756-1794) – Chartres’ist pärit advokaat, kolmanda seisuse
Jakobiin(1793- 1794) - Suure Prantsuse revolutsiooni aegse radikaal-poliitilise Jakobiinide Klubi liige. Nad pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust.Nad käisid koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa, kehtestades diktatuuri ja terrori. Zirondiinid( 1792-1793) poliitiline rühmitus,mille liikmed arvasid,et vabariigi väljakuulutamisega on revolutsioon lõppenud. Direktoorium(1795-1799)- Et kindlustada vabariiki, võttis Konvent 1795. aastal vastu uue konstitutsiooni. See kinnistas revolutsiooni saavutused võitluses feodaalkorra vastu. Samuti kindlustas see ka uute maaomanike õigused. Majanduse aluseks pidi olema kaubanduse, tööstuse ja muu tegevuse vabadus. Uus rahvaesindus oli Seadusandlik Korpus. See koosnes kahest kojast. Alamkojaks oli Viiesaja Nõukogu, ülemkojaks- Vanemate Nõukogu. Viimasesse sai valida mehi, kes olid vähemalt 40- aastased. Riigipea ülesanded anti viieliikmelisele Direktooriumile
põhimõte. Senat - ülemkoda USAs , on parlamentaarse riigikorra puhul 2 kojalise parlamendi ülemkoda. täidesaatev võim võim, mis rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. President - on paljude organisatsioonide, ettevõtete, asutuste ja riikide juhi tiitel. Saadikutekoda - diplomaatiline ametiaste, saatkonna juht. Ülemkohus - kõrgeim kohtuorgan proportsionaalne osalemine mõõdukooskõlaline osalemine kodanikuõigused - Konstitutsiooniline Konvent põhiseaduste kogu riigis Walter Raleigh - rajas Roanoke´i saarele esimese inglise koloonia Põhja-Ameerikas, nüüdses Põhja-Carolinas.(inglane) Henry Hudson - Inglise meresõitja ja maadeuurija Henry Hudson sisenes hiljem tema järgi nime saanud jõele praeguses New Yorgi osariigis.(12. sept.) William Penn - Pennsylvania on nimetatud kveeker William Penni järgi, kes rajas sinna asunduse 1681. aastal. Opetsankanu pohatanide hõimupealik, kes oli t..d.o esimene, kes asus 1618 aastal
eraldised. kohust.+pik.ajalised koh.+omakapital, omakapital=varad-kohustused, Põhivara: pikaajalised Pikaajalised: varad=koh+ok+aruandeaasta kasum, varad=koh+omakap-aruandeaasta kahjum, finantsinvesteeringud (aktsiad, pikaaj.laenukohustused (laenud, varad=koh+omakap+(tulud-kulud) väärtpaberid, pikaajalised nõuded), võlakirjad, kapitalirent, konvent. kinnisvarainvest. , materiaalne põhivara Võlakoh. Kulu- ja tulukontodel ei ole alg ega lõppsaldot. Kulu kontol suurenemine deebetis, (maa, ehitised, masinad ja seadmed, Omakapital: ülekurss, oma osad tulukontol kreeditis. Tulukontodel pole mitte kunagi saldosid, kulukontodel võib muu mat. Põhivara, lõpetamata ehitised või aktsiad, kohustuslik vahepeal olla.
a. (teda süüdistati ekslikult troonipärija mürgitamises); tema esivanematel oli mõis Eestis 17 Drouet [dru´ee], Jean Baptiste [ba´tist] (1763 1824) postijaama ülem Varennes'i lähedal (Sainte-Menehould); 21. juuni 1791 sai temast päevapealt rahvuskangelane, sest tal tekkis kahtlus ega tõllaaknast välja vaatav tüse mees pole mitte kuningas; kui tõld teele asus, kihutas ta ratsa tõllast ette ja jõudnud Varennes'i, korraldas siin tõllas sõitvate isikute tuvastamise; Konvent määras talle 30 000 franki valvsuse eest, millest ta keeldus; valiti lähenevatel valimistel Konventi, kus liitus montanjaaridega; saadeti Konvendi esindajana Põhjaarmee juurde, kus langes vaenlaste kätte vangi; termidoorliku riigipöörde järel vahetas Tallien ta Louis XVI tütre vastu välja 18 Pétion de Villeneuve [pet´jo(n) dö vill´nõõv], Jérôme (1756-1794) Chartres'ist pärit advokaat, kolmanda seisuse
1 PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA. USA SÜND. Kolooniate kujunemine Inglismaa esimesed kolooniad rajati Ameerika idarannikule 17.saj alguses. Suurem osa väljarändajaid oli lahkunud usulistel ja poliitilistel kaalutlustel, aga ka majanduslikel põhjustel. Millised asjaolud kujundasid sisserännanute mentaliteeti? 1)Sageli seiklejad, kes lootis leida kulda. 2)Usulistel ja poliitilistel põhjustel väljarännanud (Inglismaalt puritaanid); neil olid kaasas tööriistad; usulahkude liikmed (kveekerid protestantlik usulahk ,,värisejad") jt. 3)vaesed, kes otsisid tööd ja leiba 4)ettevõtlikud ärimehed, kes otsisid vabamaid tingimusi, 5) kurjategijaid. 6)1619st toodi sisse neegerorjad. (vt Atlas 60) Miks indiaanlased ei suutnud kaitsta oma maad? Palju hõime, eripalgelised elatusalad. Hõimuliidud kujunesid, kuid mitte veel ühtne rahvas. Naiivsed, ei kujutanud ette, et maad saab osta-müüa. Relvastus vaid vibu, noole, sõjaki...
olevatest territooriumitest New Mexicost,Arizonast,Californiast,Texasest.Pärast Mehhiko iseseisvumist läksid need alad mehhiklaste kätte,see juhtus 1821 aastal.Texase asukad eesotsas endise Kongressi liikme ja Tennessee kuberneri Sam Houstoni,ekstsentrilise Davy Crocketti,vendade James ja Rezin Bowie´ ning tulevaste lõunaosariiklaste väejuhi Albert Sidney Johnstoniga otsustati Mehhiko lahku lüüa.Teisel märtsil 1836. aastal kuulutas moodustatud konvent Texase iseseisvaks vabariigiks ja masti tõmmati üksiku valge tähega lipp.Sellega ei olnud nõus Mehhiko president ja läks neid suure armeega karistama.Sealt on tulnud kuulus ,,Alamo kaitsemine``.Tänu selle muutus Texase probleem ka USA omaks ja Texas võeti uniooni liikmeks.USA ja Mehhiko vaheline rahu sõlmiti 2.veebruar 1948.Sellega kaasa said nad hiigelsuure maa-ala,mille üks osa oli Texas. Texas
ülempreetriks kinnitada. Paralleelselt sellega eksisteeris ka "Mõistuse kultus", kummardati Mõistuse, Tarkuse ja teiste analoogsete nähtuste ja omaduste personifikatsioone, Notre Dame'i (Püha Jumalaema) kirik kuulutati Mõistuse Templiks. Jakobiinide kukutamine 1794. aasta juuliks oli rahulolematus terrori ning ka muu senise poliitikaga tunginud ka Robespierre'i lähikonda, üha intensiivsemalt protesteeris tema süsteemi vastu ka Konvent. Vastuseks sellele plaanis Robespierre uusi hukkamisi, et oma lähikonda ja ka parlamenti "puhastada". Nii ei jäänudki meeleheites saadikutel muud üle, kui 27. juulil Konventi kõnet pidama tulnud Robespierre avalikult türanniks kuulutada ning ta arreteerida. Arreteeriti ka tema mitmed lähikondlased, kuid sellega polnud riigipööre veel siiski lõppenud, kuna Robespierre'ile jäi ustavaks Pariisi Kommuun. Ka paljud sõjaväeosad asusid tegutsema tema vabastamise nimel
1997/99 Amsterdami leping. Eesmärgiks reformida EL institutsioone, et valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks. Tulemuseks; muudeti EL lepingut; muudeti otsuste tegemise läbipaistvamaks 2001/03 Nice'i leping. Eemärgiks institutsioonide reformimine, et EL saaks toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga. Vajalikkude muudatused uute liikmesriikide vastuvõtuks. Tulemuseks: komisjoni kooseisu muutmise meetodid ning hääletamisüsteemi ümbermääratlemine nõukogus 2001-2003 Euroopa Tuleviku Konvent. Lähteülesanne: pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel; Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises. Tähtsamas arutlusteemad: EL missioon ja pädevus; välisuhtes; õigus- ja siseküsimused. Lõpptulemus: EL põhiseadusliku lepingu projekt EL põhiseaduse leping (jõustumata). Lihtsustamine ja läbipaistvus. Kolme samba asemele üks 2007/09 Lissaboni leping. Eesmärgiks muuta EL demokraatlikumaks ja tõhusamaks, et globaalsete
Konvendi istungil võeti vastu seadus millega kaotati kuningavõim; Louis Capet( Louis XVI) läheb kohtu alla; Ilmsiks oli tulnud endise kuninga salasepitsused revolutsiooni vastu; lõpuks hääletati surmanuhtluse poolt 380 ja vastu 310; Louis Capet hukati giljotiinil 21 jan. 1793; Prantsuse vabariik sattus kriisiolukorda seoses lüüasaamisega sõjatandril ning majandusraskuste tõttu; tööpuudus; Jakobiinide diktatuur Valitsusasutused teovõimetud; Rahvapäästekommitee; Termidoorlik Konvent ja Direktoorium 1794 . suveks muutus olukord sõjatandril prantsusmaale soodsaks; giljotiini alla võis sattuda ettevaatamatu sõna eest, surma tõi salakaebus; talupoegade viljasaak rekvireeriti; vältimaks ainuvõimu kujunemist anti riigipea ülesanded viieliikmelisele direktooriumile; demokraatia huvides oli püütud luua tasakaalu riigiorganite vahel; 21. Religiooniprobleemid Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal Vaimulik seisus 130000 inimest; mustad , valged; Kirik ja revolutsioon
Nad lootsid Euroopa riikide abil Prantsusmaal monarhia taastada ning nad muutusid üha aktiivsemaks.1795aastal surus Napoleon maga rojalistide mässukatse Direktooriumi vastu. 8.Kuidas,miks ja millal said jakobiinid võimule,iseloomusta nende tegevust? Kriitilises olukorras leiti,et zirondiinidest ministrid on teovõimetud siis loodi 1793aastal Rahvapäästekomitee,mis koosneb jakobiinidest.Juhtiv osa oli seal Dantonil,hiljem Ribespierrel.Zirondiinid kukutati samal aastal,kui Konvent võttis vastu otsuse 22juhtiva zirondiini arreteermise kohta.Selle tõttu algas mässuliikumine.Jakobiinid viisid läbi olulisi reforme.Nad kehtestasid dekreedi emigrantide maade müügi jaoks.Võeti vastu otsus kogukonna ühismaade jagamise kohta,mis toimus pere suurustele vastavalt.Kaotati feodaalkohustused.1793kehtestati maksimumhinnad toiduainetele ja tarbekaupadele.93a võeti vastu uus konstitusioon,mis oli vägagi demokraatlik.Kehtestati üldine valimisõigus meestele alates 21a
1794. aasta juulis arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning hukati järgmisel päeval. Nii kukutati jakobiinide diktatuur. Pärast Robespierre'i ja tema poolehoidjate hukkamist algas revolutsiooni taandumine. Konvendis pääsesid võimule jakobiinidevastased rühmitused. Ellujäänud zirondiinidest saadikud kutsuti tagasi, Jakobiinide Klubi saadeti laiali. Rahvuskonvendi otsusega tühistati 1793. aasta põhiseadus. Samaaegselt tegutses Konvent ka rojalistide vastu. Olid ju suurem osa Konvendi liikmetest nn. uusrikkad. Rahva majanduslik olukord aga ei paranenud ja seepärast algasid Pariisis 1795. aasta kevadel uued rahutused. 1795. aasta 22. augustil võttis Konvent vastu uue põhiseaduse. Konstitutsioon kinnitas riigis vabariikliku korra, kuid valimisõiguse said ainult maksumaksjad. Seadusi pidi välja töötama Seadusandlik Korpus, kes valis viieliikmelikse Direktooriumi ehk valitsuse. Alanud oli Direktooriumi aeg.
Dekreet avalike raamatukogude võrgu loomise kohta. Vana korra aegsete dokumentide säilitamiseks Rahvuslik Arhiiv. 9.Tähtsamad revolutsionäärid ja nende tegevus. Georges Jaques Danton tema algatusel puhkes rahvaülestõus, mille käigus vallutati Tuileries' kuningaloss. Etendas Rahvapäästekomitees algul juhtivat osa. Maximlien Robespierre juhtiv roll Rahvapäästekomitees. Astus välja dekristianiseerimise ja ateismi vastu, kaitses ristiusku. Kõrgema Olevuse kultus. Konvent vahistas koos 21 kaaslasega. Paul de Barras direktooriumi esimene president, etendas olulist osa 9. Termidoori riigipöörde ettevalmistamisel Emmanuel Joseph Sieyes Jean Paul Marat - Revolutsiooni populaarne juht, radikaalne jakobiin. Toimetas revolutsioonilist ajalehte. Tema tapmine ajendas kehtestama terrorit. 10. Miks oli Pr. Kuningate küsimus kogu Euroopa kun.kodade jaoks oluline? Sest rev. liikumine ja vastuolud olid eeskujuks kogu Euroopale
1792. Aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad. Monarhistid olid oma mõju kaotanud. Rahvuskonvent kuulutas 22.septembril 1792. Aastal Prantusmaa vabariigiks. 10. Jakobiinide diktatuur revolutsiooni päästmise võimalusena nägid Jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri kehtestamist. Jakobiinid viisid juba mõni päev peale võimuhaaramist läbi olulisi reforme. NT: emigrantide maade müük oksjonil järelmaksuga. Konvent aga andis välja selliseid reforme:, kogukonna ühismaade jagamine(vastavalt pere suurusele), eriti tähtis oli aga kõikide feodaalkohustuste kaotamine(talupojad muutusid nende kasutuses oleva maa omanikeks(ilma väljaostuta). Lisaks kehtestati ka toiduainetele maksimumhinnad. Juunis 1793 võeti vastuuus konstitutsiion ning kehtestati üldine valimisõigus kõigile meestle alates 21. eluaastast. Diktatuuri tähtsaim organ oli 12 liikmest koosnev rahvapäästekomitee
Eestimaa kristianiseerimisel erilist aktiivsust üles näidanud dominiiklased rajasid esmakordselt oma kloostri Tallinna Toompeale 1229. Selle vahepealse likvideerimise (1233) järel asutati klooster uuesti 1246. aastal. 1300. aastal rajati sarnane klooster Tartusse. Nimetatud mungaordu viimane klooster rajati Eestisse vahetult enne reformatsiooni, mil 1520. aasta 8. septembril toimunud ordu peakoosolekul kinnitati vast rajatud pühale annale pühendatud kloostri konvent Narvas. See jäi koos Karjalas paiknenud Viiburi kloostritega ka kaugeimaks katoliikluse eelpostiks idas. Mujal Baltimaadel küllaltki varakult ja usinasti tegutsenud frantsisklased jõudsid Eesti aladele alles 15. sajandi teisel poolel, mil ordu oli juba sisuliselt reformitud. Nende kloostrite rajamist Tartusse ja Viljandisse on seostatud eelkõige paavst Paulus II bullaga 1466, mis andis loa rajada uusi kloostreid Tartusse, Viljandisse ja Limbažisse.
(TV 65) · Oli vaadetelt rojalist · Oli revolutsiooni vastane · Oli vihahoos öelnud midagi riigivastast · Otsest põhjust polnudki, inimene tundus olevat kahtlane 10. Jakobiinide kukutamise põhjused. 1794. riigipööre. TV 64 11. Jakobiinide diktatuuri ja direktooriumiaja võrdlus. TV 66 Jakobiinide diktatuur Direktooriumi aeg Seadusandlik võim Konvent Kahekojaline seadusandlik korpus Valitsus Rahvapääste kommitee direktoorium Sisepoliitiline olukord · Terror · Kaotati terror · Mäss Vandee's · Vanglast vabastati · Opositsiooniline inimesi
1897 sai valmis TallinnaViljandiMõisaküla kitsarööpmeline raudtee (oli kasutusel kuni 1971, mõned lõigud kuni 1972; asendati laiarööpmelisega). 1899 hakati ehitama puupapivabrikut. Sellest ajast hakkas elanike arv tublisti suurenema. 1917 sai Türi aleviks, 2. juulil 1926 linnaks. 1926 oli Türil 2500 elanikku ja 30 tänavat. Hakati rajama parke ja puiesteid. 1936 oli Türil juba 3100 elanikku ja 50 tänavat, linna pindala oli 8,21 km². Linnas asus Türi põllumeeste konvent. 1936 hakati Türil rajama raadiosaatejaama, mis kujunes Eesti peasaatejaamaks, sest ta oli enam-vähem igast Eesti otsast umbes ühekaugusel. 15. detsembril 1937 alustas raadiojaam koos 197 meetri kõrguse mastiga tööd. Raadiojaama õhkis Nõukogude hävituspataljon 1941. aasta suvel. Sakslased taastasid selle kiiresti. Aastatel 19151972 oli Türil kitsarööpmelise raudtee otseühendus läbi Paide Tamsaluga (61 km). Algselt oli see raudteeliin plaanitud sõjaliseks otstarbeks.
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Info- ja dokumendihaldus Nimi ERNST ENNO ISIKULUGU Referaat Juhendaja: Viljandi 2012 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................... SISSEJUHATUS............................................................................................................................... ELULUGU ............................................................................................................................ ...
konvendi kahel korral. Esmalt kuulsusrikka valitseja isand Valdemari, Taani kuninga palvel, kes allutas eestlased mõõgaga oma valitemisele. Vennad saadeti Tallinna suurde linnusesse Issanda aastal 1229, kus nad kaitsekraavi kõrvale väikesest linnusest põhja poole ehitasid kiriku ning teised kloostrihooned." Mungad eelistasid üldreeglina tegutseda linnades, rajades oma konvente sageli rahvarohketesse ja mitte liiga elitaarsetesse linnaosadesse. Kuna konvent rajati Toompeale, on võimalik, et all-linn oli tol hetkel asustamata, liiga hõredalt asustatud, või taanlaste vallutuse tõttu hüljatud elanikud võitluses surma saanud, või pärast sõda mingil põhjusel Toompeale elama jäänud. Arvestades tsiteeritud kroonika esialgse versiooni puudumist ning analüüsides hilisemaid ärakirju, samuti tollal Läänemere-piirkonnas valitsenud poliitilist olukorda, ei saa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
