Riigikaitse essee (1)

Kaitsejõud- selle struktuur, teenistus, distsipliin
ja relvakonfliktid.
Kaitsejõud on rahuaja riigikaitse seaduse järgi sõjaväeliselt korraldatud üksus, mis koosneb kaitseväest ja Kaitseliidust . Eesti riigikaitse juhtimine ja korraldamine toimub demokraatlikest põhimõtetest lähtuvalt. Põhimõtete elluviimisel tagatakse seadustega piiritletud õigused, kohustused ja vastutus, mis sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse 10. peatükis.
Kaitsejõududest suurim ja tähtsaim on kaitsevägi, mis sai alguse Eesti Rahvaväest (1918). Eesti Kaitsevägi allub Kaitseministeeriumile. Üldiselt Kaitseväe ülesanneteks on hoida kontrolli Eesti (maismaa, territoriaalvete, õhuruumi) üle, osaleda rahvusvahelistes kriisiohje- ja rahuoperatsioonides, rahvusvaheline kaitsekoostöö, toetada vajadusel pääste- ja hädaabitöid, ning kollektiivne kaitsmine Eesti või teiste NATO liikmesriikide hädajuhul.
Kaitseväe juhatajale allub kaitseväe peainspektor ja Kaitsejõudude Peastaap, ning see omakorda peastaabi ülemale. Osakondade ülemate juhiks on peastaabi ülem. Lisaks Kaitsejõudude Peastaabile alluvad kaitseväe juhatajale keskalluvusega asutused; näiteks: Kaitseväe Logistikakeskus, Luurepataljon ja kaitseväe õppeasutused.
Kaitsejõudude suurim põhiväeliik on maavägi, mille põhiroll on Eesti kaitses. Selle väe ülesanded jagunevad kolme olukorda : rahuaeg, kriiside aeg ja sõjaaeg. Rahuajal saab kaitsevägi väljaõpet igaks olukorraks. Kriiside korral peab maavägi valmistuma edasiseks, ka sõja tulekuks. Kättejõudnud sõjaajal tuleb maaväel kaitsta kõikvõimalike meetmetega oma riiki. Maaväe väljaõppekeskused on näiteks: Scouts -pataljon, 1. Jalaväebrigaad.
Teiseks väeliigiks on merevägi, mis kontrollib ja kaitseb Eesti teritoriaalvete julgeolekut. Kolmandaks väeliigiks on õhuvägi, mis kontrollib riigi õhuruumi, ning tagab õhukaitse.
Kaitsejõudude sekka kuulub ka Eesti Kaitseliit, mis on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseorganisatsioon. Ülesandeks on suurendada kodanike vabat tahet osaleda Eesti iseseisvuse kaitses. Kaitseliidu eriorganisatsioonideks on: Naiskodukaitse , Kodutütred ja Noored Kotkad .
Kaitseväe toimimise efektiivsuse aluseks on kaitseväedistsipliin- teenistuskohustus ja kaitseväe kord, mida peavad täpselt täitma kõik kaitseväelased (isik tegevteenistuses). Kaitseväekohuslasena peab ta täitma kõrgematelt võimudelt saadud käske, mis on täpne, selge, lühike ja kindel. Käskude eiramisel ja mitte täitmisel võib kaitseväelane saada karistuse, mis on määratud ülema poolt.
Sõjalise väljaõppe üks tähtsamaid osi on riviõpe. Rivi on kaitseväelaste, allüksuste või väeosade paigutus , kus nad hakkvad ühiselt tegutsema jalgsi või sõidukitel. Rivis on kindlalt määratud vahed , kaugused, laiused , sügavused ja arvud. Rivi aitab kasvatada õppijates distsipliini - ja ühtekuuluvustunnet, lisaks kooskõlastatud tegutsemist .
Lisaks kuulub sõjalise väljaõppe juurde ka relvaõpe, kus kaitseväelased õpivad relvi käsitlema igas olukorras, et tulevikus vajadusel nendega toime tulla. Relv , kui seadis või ese, millegi haavamiseks või hävitamiseks, on keerukas ja vajab palju õppimist. Selle õppimine parandab sõjaväelaste täpsust ja kiirust. Relvaõppes on kehtestatud palju reegleid ja seadusi, mida sõjaväelased ei tohi rikkuda. Relvakonflikt ehk relvastatud konflikt on rahuajal kahe riigi või enama vaheline piiratud ulatusega võitlus. See pole mõeldud sõja kuulutamisesks, aga sellest võib see ka tekkida.
Lõpetuseks võib öelda, et Kaitsejõud hõlmab endas väga rasket, distsiplineeritud kogumit. Selles on palju rangeid seadusi ja tähtsaid tegelasi, kelle detailne meeldejätmine vajab pingutusrikast õppimist ja suurepäraseid teadmisi.
Kasutatud kirjandus:

Riigikaitse õpik (gümnaasiumile)

http://et.wikipedia.org