Läänemeri Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise režiimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. Läänemere liigestus ja tähtsamad saared. Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sel...
Darja Predbannikova JVG 6a klass Randaster Kõik tunnevad hästi aedades kasvatatavaid kauneid astritaimi. Neid võib leida nii suurte nõeljate õitega kui ka väikeste jässkate õiekestega. Nagu korvõielistel ikka, räägitakse astrite õitele mõeldes nende korvõisikust. *Merihein *Põisadru on eestlastele ilmselt üheks enamtuntud vetikaliigiks. Tuntuse põhjuseks on tema iseloomulik välimus ja lihtne praktiline kasutamine. Põisadru kasutamine tuleb kõne alla siiski peamiselt ranniku piirkondades, sest ta on meretaim. *Merikapsas *Kunagi pole näinud sellist taime nagu merikapsas, otsustasin teile ka näidata.Ta näeb valja nagu tänapäevane kapsas! *NB! Tema lihakates lehtedes on peidus mitmeid kasulikke toitaineid ja vitamiine. Eriti tasuks aga esile tõsta merikapsa lehtede kõrget B1vitamiini taset. *Kaervetikas Karevetikate perekond on üks liigirohkemaid rohelist...
A rida 1... Kuidas mõjutab Läänemere elustikku vee madal soolsus? Läänemere elustik on liigivaene. 2. Mis Eesti piirkonnas kaevandatakse põlevkivi? Kirde-Eestis Milleks põlevkivi kasutatakse? Fossiilkütuse tooraine; keemiatööstuse tooraine Too kaks näidet selle kohta, kuidas põlevkivi kaevandamine ja kasutamine mõjutab loodust: 1. Põletamine on kahjulik protsess; saastab loodust (eraldub ohtlikke aineid jne) 2. Kaevandamine kahjustab sealsete looma- ja taimeliikide elu 3. Kõrgrõhuala joonis Nooled vastupäeva. 4. Millist ilma põhjustab tsüklon Eestis? Suvel: Palju sademeid; jahe temperatuur; nõrk tuul Talvel: Sulailm; soe temperatuur; tuuline ilm 5. Vii kokku mõiste vastava selgitusega. Rannajoon – maismaa ja vee vaheline piir, mis muutub vastavalt .... Pagurand – ranna osa, mis kõrge veeseisu ajal jääb vee alla 6. Tõmba joon alla nendele teguritele, mis mõjutavad tänapäeval Eesti rannikuvööndi...
Läänemere eutrofeerumine Merily Taras PROBLEEMI OLEMUS Eesti randa loksuv Läänemeri usutakse olevat maailma kõige saastatum meri. Selle põhjuseks on nii Läänemere aegalne veevahetus kui ka Läänemere tasakaalu mõjutav inimtegevus. Samuti on Läänemeri ka maailma kõige tihedama liiklusega sisemeri. Läänemeri on kannatanud aastakümneid peamiselt endisest Nõukogude Liidust pärineva saaste käes. Jõed toovad endiselt merre keemilisi saasteaineid, mis panevad vohama vetikad. Tänu vetikatele on vähenenud kalade arv Läänemeres, kuna vetikad tarbivad veest ära hapniku ja eritavad vette mürke, mis põhjustab kalade massilise huku ning suplejatel nahakahjustusi. Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon on tavaliselt veekogude rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. See põhjustab taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagun...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Erli Pärnpuu LÄÄNEMERI Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS_______________________________________________________3 1. Läänemere liigitus ja tähtsamad saared____________________________________4-5 2. Läänemere kalastik_____________________________________________________6 3. Läänemere taimestik__________________________________________________7-8 4. Läänemere loomastiku ja taimestiku liigilise vaesuse põhjused___________________9 5. Kokkuvõte____________________________________________________________10 6. Kasutatud kirjandus_____________________________________________________11 Sissejuhatus Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Lääneme...
Sissejuhatus Läänemeri ehk Baltimeri on maakera üks suuremaid sisemeresid kogupindalaga 373 tuhat km2. Samas on Läänemeri võrreldes teiste sisemeredega ka erakordselt madal, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega, umbes 8...10 promilli (mere keskmine soolsus on 35). Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 23 C, lahtedes veidi alla 9 C, suvel lõunaosas 1618 C, Põhjalahes 1314 °C; põhjakihtide temperatuur on umbes 5 °C. Talvel jäätuvad Põhja-, Soome ja Liivi laht peaaegu üleni. Botnia lahe põhjasopis püsib jää üle poole aasta, Eesti lääneranniku lahtedes 45 kuud. Läänemere veereziimi kujundavad läbi Taani väinade toimuv veevahetus ja mageda vee juurdevool jõgedest (440 km3 aastas). Kuna Taani väinad on kitsad ja madalad, siis saab Läänemeri soolast ja seega raskemat ookeanivett vähe. Selle tulemusena toimub veevahetus väga aeglaselt. Vaid tugevate ja kestvate läänetormide ajal jõuab Läänemerre suurem kogus...
Lä ä ne me ri Birgit Na s ka Kirke Ma e P ä hn Ma ri P re s s Läänemere-äärsed riigid on Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad pindala on 366 000 ruutkilomeetrit Keskmine sügavus 55 meetrit Läänemere asukoht Ve s i Läänemerre suubub arvukalt jõgesid Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis Vee keskmine soolsus on 0,9% Talvel Läänemeri rannikuvesi jäätub, kuid keskmine osa on enamasti jäävaba Ta ime s tik Rohevetikas Põisadru Harilik pilliroog Ujuv penikeel Elustik Räim Lest tuttvart Alk Viiger Hallhüljes Läänemere ohud ja kaitse Läänemerd ohustavad naftareostused, toiteained, olmeveed ja muud ümbruskonnamürgid Läänemere merekeskkonna kaitsmisega tegeleb Helsingi Komisjon e. HELCOM
Läänemere linnud Läänemeres puuduvad täielikult ookeanilised linnuliigid ja mereliste liikide arv on tunduvalt väiksem kui Põhjameres. Siiski ei ole Läänemere linnustik liigivaene. Mereliikide arvu vähesust kompenseerib mageveeliikide juurdetulek (eriti kirde- ja põhjaosas). Merelinnud Hahk on Läänemeres laialt levinud, eriti kesk- ja põhjaosas. Pesitseb kaljusaarekestel ja lamedal kaljurannikul, seega on arvukas Soome ja Rootsi ranniku skäärides. Tegutseb suurtes salkades rannikulähedase madalmerealal, peamiselt limustest (rannakarp). Eesti vetes pesitseb hahk ainult Vaika kaljusaarekestel Saaremaa Lääneranniku lähedal. · Tüüpiline merelind · Pesitseb maismaal kolooniatena · Toiduks on karbid ja pisivähid · Poegade eest hoolitsevad peale oma ema ka teised linnud Kivirullija pesitseb Läänemeres kõikjal peale lõunaranniku, kõige arvukamalt Soome skääridel. Rändlind, kes talveks lahkub Läänemeres...
,,Läänemere isandad" August Mälk Ata suurvanem Lehho poeg, Alari isa. Ata oli väga rahumeelne ja kaalutlev, üritas lahendada probleeme sõnade, mitte rusikatega. Kaitses oma valduste au ega lasknud kellelgi oma kodukohas ega selle läheduses teha halba ilma karistust teenimata. Erinevalt Alarist oli ta sinisilmsem, ega tahtnud uskuda Musta Olavi kurje kavatsusi. Alar Ata poeg. Kuumaverelisem, kui tema isa. Alguses ei mõista, missugune koorem kaasneb suurvanemaks olemisega, kuid pärast pikka rännakut, isa ja sõprade kaotust, hakkab aru saama oma nüüdsetest kohustustest. Alar on oma isasse selles suhtes, et ka tema on kindel, et kuritöö ei tohi jääda karistuseta. Just seetõttu võtabki kokku ta kogu Saaremaa viikingid ning asub teele Rootsi poole, kus vallutatakse Sigtuna linn. See oli kättemaksuks selle eest, et Alarit ja tema sõpru mööda...
Läänemere kalastik Õppejõud Teet Krause Läänemere kalastik peegeldab vee soolsust, mis muutub seoses vee sissevooluga, kas Põhjamerest tuultega 10 x jõgede sissevoolust enam või jõgedest 160 000 m3 s-1. Kalad, kes mõnes oma elustaadiumis elavad meres, on soolataluvad e eurühaliinsed Keskmine sügavus, m Max sügavus, m Keskmine psu vee pinnakihis Suur Belt 18 15 Øresund 8 Läänemeri 60 250 6 Põhjameri 100 700 35 Haliinsus mitu grammi soola on liitris vees, Joonis 1. Läänemere pinnavee soolasus Psu Practical salinity units vee elektrijuhtivus standard KCl lahuse suhtes ...
Läänemere asend Jürgen Koll 31.01.11 Paiknemine maailmameres · Sisemeri, mis on ühendatud Atlandi ookeaniga Põhjamere ja Taani väinade kaudu Põhjameri an oke i o Taani väinad nd t la A Läänemeri Ümbritsevad riigid · Asub Skandinaavia poolsaare ja mandri Euroopa vahel · Läänemere äärsed riigid on: Soome Rootsi Eesti Venemaa Läänemeri Taani Läti Leedu Saksamaa Poola Haruline meri · Koosneb mitmest suurest lahest: Botnia laht Soo...
Koos mereimetajate ja mnede kalaliikidega moodustavad linnud mere toiduahelate lpplli. Merelinnud on telised maailma asukad. Nad elavad kigil rannikutel, kuid arvukamalt on neid krgematel laiuskraadidel,sest Seal on vesi klmem ja toidurikkam, eelkige on seal rohkem planktonit ja ka planktonitoidulisi loomi. Meremadalikud on olulised veelindude toitumisalad. Merelinnud joovad merevett. Koos kalade ja mnede roomajatega on nad ainsad selgroogsed, kes suudavad juua soolast vett. Seda vimaldavad nende erilised soolanrmed, mis vljutavad joogi ja toiduga saadud leliigsed soolad organismist. Peamised ohud merelindudele on inimtegevusest tulenev hirimine, elu- ja toitumispaikade kadumine (nt tuuleparkide vi muude ehitiste rajamise tttu), lireostus, kalavrkudesse takerdumine ja toiduvarude vhenemine. Lnemere res pesitsevad linnud : Khmnokk-luik. Khmnokk-luik on vga vaikne lind. Luik pesitseb Phja-, Lne-, Kaspia- ja Musta mere rsetel al...
Ravimireostus Läänemeres Sander Meentalo Olgert Viitak Ravimireostus Inimeste ja koduloomade raviks on kasutusel üle 3000 keemilise toimeaine Antibiootikumid ja valuvaigistid Põletikuvastased ravimid Sünteelised hormoonid (rasestumisvastased tabletid) Ravimained mõjutavad veeorganisme juba väga madalatel kontsentratsioonidel alla 10 ng/L. Kuidas tekib ravimireostus 1.Inimese ravimiseks kasutatavad ained Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 2. Loomade ravimiseks kasutatavad ained Millised on ravimireostuse tagajärjed Osad ravimid põhjustavad kaladel viljakusprobleeme ning isaste kalade "naiselikumaks" muutumise ehk feminiseerumise. St isased kalad vahe...
Läänemere kalad Kõigis Läänemeremaades tegeletakse tulusa kalapüügiga. Tähtsaimad püügilakad on merekalad, kuid eriti Soome lahe ja Põhjalahes on suur majanduslik tähtsus ka mageveekaladel. Nüüdisaegsete püünistega saavad kalurid Läänemeres kalasaagi hõlpsasti kätte. Kalapüüki reguleeritakse mitmete riikide vaheliste lepingutega, mille eesmärgiks on säilitada kalade elujõulisust ja võimalus kalavarusid pika aja jooksul kasutada. Kalavarude eest hoolitsemiseks lastakse merre kalakasvandustes kasvatatud kalamaime. Soome rannikul kasvatatakse vikerforelli toidukalaks suurtes sumpades. Räim on Läänemere tähtsaim kala. Läänmeres elab ligi sada kalaliiki, ¾ neist on merekalad. Enamiku merekalade marjaterad hõljuvad vees. Liiga madala soolsusega vees langevad nad põhja ja hukkuvad. Seepärast ei saa mitmed Läänemeres elunevad kalad paljuneda mere madala soolsusega osades. Merekaladest püütakse kõige rohkem räime ning samasse s...
Läänemere kalad Gretlin Isoborn Raud 2010 Kalad Läänemeres · Räim · Meriforell · Kilu · Lõhi · Lest · Angerjas · Emakala · Tursk Räim Kilu · Eesti rahvuskala · Enamasti 10-13 cm. · Umbes 15 cm. · Keskmiselt 7-15 g. · Keskmiselt 14-43 g. · Alammõõt 9 cm. · Koeb aprilli teisest poolest · Toitub ainult päeval. juulini. · Alammõõt 13 cm. · Kudemiseks vajalik vee soolsus. · Keskmine eluiga 2-4 aastat. · Sööb ainult päeval. · Keskmine eluiga 2-4 aastat. · Marjast toituvad siig, emakala, · Toiduks paljudele ogalik. Tarvitatakse värskelt, röövkaladele, hüljestele, suitsutatult ja konserveeritult. veelindudele. Lest · Üldjuhul on nad parempoolsed. · Keskmine k...
Läänemere pindala on 415 266 km2, samas kui selle valgala 1,7 miljonit km2. Keskmine sügavus on umbes 50 m. Kuigi Läänemeri on üleilmses mõõtmes väike, on ta ühe maailma suurima riimveekoguna ökoloogiliselt ainulaadne. Kuna Läänemeri on ookeaniga ühenduses ainult kahe väikese Taani väina kaudu, toimub veevahetus Põhjamerega piiratult ja vesi koos igasuguse selles sisalduva orgaanilise ja anorgaanilise ainega püsib sama umbes 30 aastat. Läänemeri kuulub maailma kõige saastunumate merede hulka. Põhjuseks on nii aeglane veevahetus kui ka mere tasakaalu mõjutav inimtegevus. Igal aastal veetakse Läänemerel mööda arvukaid ja aktiivselt kasutatavaid laevateid üle 500 miljoni tonni lasti (sh 120 miljonit tonni naftat). Läänemere sadamate vahelistel teedel kurseerib päevas ligi 2000 laeva (sh 200 naftatankerit). Iga kümne aasta jooksul toimub u 3-5 naftareostust. Varsti hakkab paistma, milline on Läänemerre rajatava Nord Streami gaasijuhtme mõ...
Eesti Merekool LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Riho Maidla 15VTS Juhendaja: Õp. Lembit Liimand Tallinn 2014 Sisukord 3. Sissejuhatus 5. Kalad Läänemeres 5. Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu 5. Räim ehk läänemere heeringas 7. Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo 8. Lest ehk jõelest 9. Lõhe ehk lõhi 11. Kokkuvõte 12. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatak...
Läänemere kalad Merekalad · Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) · Läänemere kilu balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) · Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) · Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) Mageveekalad · Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) · Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) Siirdekalad · Angerjas ehk harilik angerjas (ka jõeangerjas ja euroopa angerjas) (Anguilla anguilla) · Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) Räim - on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume- sinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning...
Läänemere keskkonnaprobleemid Käthy Kaits Läänemerest üldiselt Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri. Piirab Eestit põhjast ja läänest. Läänemere pindala on 373 000 km2 . Läänemerega me tavaliselt otseselt iga päev kokku ei puutu, kuid siiski mõjutab ta oluliselt meie elu. Praegu sööme me Läänemerest näiteks püütud kala. Läänemere asukoht Keskkonnaprobleemid läbiaegade väikese veemassi ning kehva veevahetuse tõttu väga kergesti reostuv veekogu. Seda ümbritsevad üheksa arenenud tööstuse ja põllumajandusega riiki, kus sattub vette mitmeid reoaineid. Läänemerre on sattunud mitmesuguseid mürkaineid, neist tuntumad on DDT, PCBühendid, elavhõbe ja raskemetallid. Kliima soojenemine Seoses globaalse kliima soojenemisega on vähenenud jäätumine see tuleb küll kasuks laevandusele, kuid mitte eluks jääd vajavatele loomadele. Tsüklonite kese on viimaste aastatega nihkunud ja seetõttu on hakanud esinema rohkem torme, mis too...
Läänemere põhjaloomastik Kairi Käiro Läänemere biootilisediseärasused · Vähesed liigid suutnud kohastuda Läänemeres esinevate tingimustega · Kooslused on liigivaesed ja üksikute liikide osakaal suur · Läänemere kooslused on omapärane segu mere-, järve- ja riimvee organismidest · Läänemeres on vähe ehtsaid riimveelisi liike võrreldes geoloogiliselt vanade riimveeliste Musta ja Kaspiamerega · Madala bioloogilise mitmekesisuse tõttu on Läänemere ökosüsteem kergesti haavatav · Eutrofeerumine · Soolsuse mõju: o liikide arv väheneb soolsuse vähenemisega;mageveeliikide arvu suurenemine soolsuse vähenemisega ei suuda kompenseerida mereliikide arvu vähenemist o isendite mõõtmed vähenevad soolsuse vähenemisega (söödav rannakarp, söödav südakarp, kilu, lest, meririst) Aineringe iseäras...
Läänemere plankton Õppejõud Kai Piirsoo Läänemere planktoni uurimise ajalugu 19. saj. keskpaik - 20. saj. algus. Uuringute üldiseloom: floristilised ja faunistilised. · Esimene mere-ekspeditsioon Eesti vetes, kus koguti ka planktonit, toimus 1884.a. · E. Eichwald tööd 1847-52: käsitlevad ränivetikaid, makrovetikaid, veeõitsengut. · Grimm uuris 1877.a. Neeva lahe zooplanktonit. · C. Gobi uuris 1879.a. põhjataimi ja veeõitsengut Tallinna lahes. · W. Hensen defineeris mõiste `plankton' 1887.a. Muu maailmas 1850 1900 Inglismaal: võeti kasutusele esimene postmark 1840.a USA: teksapükste leiutamine Oscar Levi Straussi poolt Californias Eestis: ajalehed "Eesti Postimees",...
Läänemere Soolsus Läänemeri on väikese soolsusega veekogu. Üks liiter vett sisaldab keskmiselt 6 kuni 8 grammi lahustunud sooli.Gotlandi basseisnis 10-12.50/00 ja Botnia Lahe Silkämeres 6.5-70/00 Meres on selgelt välja kujunenud vee kihistumine: pindmine veekiht on väiksema ja sügavamad veekihid suurema soolsusega. Läänemeri ongi suurim riimveeline veekogu maailmas. Läänemerre jõudnud soolane vesi seguneb jõgede toodud ja sademest pärineva mageveega ja muutub järkjärgult magedamaks. Põhjameres on vee soolasisaldus 34 g/l kohta, Taani väinades ainult 20 g/l, ava- Läänemeres langeb soolsus kirde suunas kuni 6 g/l ja lahed on juba üsna magedad. Lahesoppides, Peterburi ja Oulu juures on vesi juba peaaegu mage, sisaldades vaid 1-2 g soola liitri kohta. Seda vett kõlbaks isegi juua, kui ta oleks puhas. Eesti rannikul on merevesi kõige soolasem Saaremaast läänes (6,5-7 0/00). Peaaegu sa...
LÄÄNEMERE ELUKOOSLUS KOOSTAJA: KIRKE KAISA KAUNIS KLASS: 5.C ÕPPEAASTA: 2017 SISUKORD • Nolgus • Kirjeldus • Levik, elupaik • Toitumine • Paljunemine • Merikotkas • Kirjeldus • Levik, elupaik • Toitumine • Paljunemine • Hallhüljes • Kirjeldus • Levik, elupaik • Toitumine • Paljunemine NOLGUS http://www.looduskalender.ee/node/9320 KIRJELDUS • Ebahariliku välimusega kala. • Keha on kohmakas ja lühike. • Keha on kaetud luuplaatide, ogade või naastukestega. • Uimed on kõrged ja suured, eriti rinnauimed, mis on laiad ja lehvikjad. • Kui nolgus kätte võtta, püüab ta inimeses hirmu tekitada, ajades lõpusekaaned laiali ning tekitades lihaseid pingutades madalat ja urisevat häält. • 25-30 cm pikk. • kaalub kuni 400 g. LEVIK, ELUPAIK • On levinud peaaegu kogu Läänemere ulatuses. • Asustab ka Atlani ook...
Läänemere reostused Boriss Zahharov Marten Kuusman Artur Näägo · Pärast II maailmasõda Läänemerre uputatud keemiarelvad põhjustavad kaladel haigusi ja mutatsioone Keemilised Relvad · 50 000 tonni keemiarelvi · ipriit ehk sinepigaas · Teada 32 mürgilaeva asukohta Keemiarelvad Läänemere põhjas Tihe laevaliiklus Naftareostus Eutrofeerumine Nord Stream Maagasi torujuhe ·Läänemeri-maailma reostatuim meri Aitäh kuulamast
Läänemeri Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri mis on rannapiiriks üheksale riigile (Eesti, Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Poola, Taani, Saksamaa, Venemaa). Läänemerd ühendavad Põhja- merega madalad ja kitsad Taani väinad. Läänemere põhiliseks keskkonna saaste faktoriteks on sissesuubuvad jõed mis toovad omadega kaasa palju saastet mis on sinna ladestatud mandril. Suuremad jõed mis Läänemerre suubuvad on: Daugava,Nemunas, Wista,Pärnu, Neeva ja Oder.Suurim neist on Neeva, mis suubub Läänemerre Venemalt,samuti on Neeval kõige suurem vooluhulk ja toob Läänemerre ka kõige rohkem saastet. Läänemeri on liigivaene kuid isendite rohke, liikidevaene sellepärast, et mageveeliikide jaoks on liiga soolane ja ookeanliikide jaoks liiga mage. Põhilisteks püügikala liikideks on räim, kilu, tursk ja lest. Kuid vahest on siia ära eksinud ka mõned haruldasemad ja Läänemerele mittesobivad liigi nt. on hiljuti nähtud Tallinna lahes Valge-...
ÖKOSÜSTEEM · ÖKOSÜSTEEMI MOODUSTAVAD SAMAL TERRITOORIUMIL ELAVAD JA OMAVAHEL TOITUMISSUHETES OLEVAD ORGANISMID. LÄÄNEMERI · Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. · Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. · Rannajoon on väga liigendatud, suurimad lahed on Botnia laht ja Soome laht. Läänemeri on madal, keskmise sügavusega kuni 60 m. Läänemere pindala on 373 000 km². LÄÄNEMERE KAART LÄÄNEMERE TAIMESTIK · Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetiktaimi[3]. · Üks karakteerse...
PEAMISED PÜÜGIKALAD LÄÄNEMERES Kalavarud ja nende kasutamine Läänemere kalavarud ei ole püsiva suurusega. Need muutuvad pidevalt mitmesuguste looduslike tegurite ja inimeste tegevuse mõjul Intensiivne töönduslik püük Töönduslik kalapüük Ilmastik võib otseselt mõjutada kalapüügi intensiivsust Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki. Seal elab palju selliseid kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgedest, aga Läänemere madala soolsusetõttu saavad ka seal elada. Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Sellised kalaliigid on näiteks räim, kilu, lest ning tursk. RÄIM Keskmiselt 15 cm pikk, kuid leidub ka hiiglasi, kes on kuni 30 cm Koeb kevadel 1-15m sügavuses Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi Elutseb vilkalt liikuvates parvedes Elab Lääne...
Läänemere ökoloogiline olukord Kas Sina teadsid, et … 90 % eestlastest on oma vaba aega veetnud merel 43 % eestlastes leiab, et ranna vee kvaliteet on halb või väga halb 69 % eestlastes on mures Läänemere veekeskkonna pärast. Läänemere pindala on 373 000 km², koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km². Läänemere maht on 21 721 km³, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik) Milline on Läänemere olukord praegu ? 9 riiki 85 miljonit inimest Tähendab, et merel on suur koormus. Tundlik merekeskkond Väike soolase vee juurdevoolavus Suur magevee juurdevoolavus Aeglane vee vahetus Võrdub sellega, et Läänemeri on üks saastatuimaid meresid maailmas. Mis on Läänemere kõige suurem probleem ? Kõige suurem probleem on inimene. Eutrofeerumine (fosfori ja lämmastikuga) [Tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega] Ohtlikud ained Elup...
HELCOM HELCOM ehk Helsingi komisjon on Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon, mis korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks HELCOM-i liikmesmaad: Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Venemaa HELCOM-i eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest HELCOM-i tulevikunägemus: tasakaalus töötav Läänemere keskkond mitmekülgsete bioloogiliste komponentidega, mille tulemuseks on hea ökoloogiline keskkond ning jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne tegevus. Prioriteedid 1. eutrofeerumine (eelkõige maapiirkondade põllumajanduses) 2. ohtlikud ained 3. maismaatranspordi valdkond 4. meretranspordi sektor (sealhulgas teostada Balti strateegia) 5. keskkonnamõju kalavarudele ja tavadele 6. mere-ja rannikualade bioloogilis...
Läänemerel on meie ühises ajaloos väga oluline roll. Just selle mere kallastelt algasid suured avastusretked ja viikingite vallutused, siit tulenes ka Hansa Liidu oluline mõju tegemist oli esimese kogu Euroopat puudutava kaubandusjõuga. Läänemeri on samas üks Euroopa sõjajärgse jagunemisega tekkinud ,,piiridest". Praeguseks on see ainuke Euroopa piirkond, kus Euroopa Liidul on enam kui 1 000 km pikkune piir Venemaaga. Kuigi Läänemerega seotud majandustegevus on valdavalt suunatud tööstusele ja kaubandusele, ei saa kuidagi eitada kalapüügi rolli selles piirkonnas. Sarnaselt mitme teise piirkonnaga on ka Läänemere puhul üheks peamiseks probleemiks kalavarude säilimine. Varem tegelesid kalapüügi korraldamisega rannikuriigid, mida ühendas kalapüügi piirkondlik ühing Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon (IBSFC)(1). Praeguseks on see organisatsioon iganenud, kuna pärast liidu laienemist on sellesse jäänud veel vaid kaks osapoolt Vene...
Kool Referaat Läänemeri 2018 Sisukord Sissejuhatus............................................................................... 2 Läänemeri.................................................................................. 4 Läänemere füüsilised omadused................................................4 Veereziim................................................................................... 4 Eesti rannikumeri.......................................................................5 Hoovused................................................................................... 6 Elustik........................................................................................ 6 Taimestik................................................................................. 6 Loomastik...............................................................................6 Võõrliigid...........................................................
Referaat Läänemeri, ohud ja võimalused 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Veereziim 3. Elustik 4. Läänemere keskkonnaprobleemid 5. Läänemere kaitse 6. kasutatud materjalid 2 Sissejuhatus Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on Lõuna-Läänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. ...
Roosna-Alliku Põhikool LÄÄNEMERE KESKKONNAPROBLEEMID referaat Koostas: Liis Reinaru Juhendaja: Anne-Mai Jürisoo Roosna-Alliku 2006. aasta Sisukord Nafta Reostus ....................................................................................................................................................4 Läänemere kaitse .....................................................................................................................................................5 2 Läänemere keskkonnaprobleemid Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja töö...
Läänemere rahvaste keskaeg Püünsi Põhikool 7.klass Lisett Marmei Ühiskond muinasaja teisel poolel Eesti keskaeg algas 13. sajandil , ja kestis kuni 16.sajandini . Kolmeteistkümnenda sajandi algul olid eestlased veel ristimata , ehk paganad . Meil puudus ka ühtne riik. Terve meie maa jagunes kihelkondadeks , maakondadeks.. Muinasaja lõpupoole elas siin kuni 180 000 inimest , mis on praegusega võrreldes päris vähe . Suuremateks ja tähtsamateks maakondadeks olid Igandi , Sakala , Virumaa , Järvamaa , Saaremaa , Läänemaa , Harjumaa ja Rävala . Selle üle , kes valitsesid maakondi on päris palju vaieldud . Arvatavasti olid rahvajuhid vanemad , aga seda ei teata tänini kas see amet pärandati põlvest põlve . Muidugi võis see erinevates maakondades erinev olla.. Ilmselt ei olnud lihtrahva ja ülikute vahe kuigi suur , aga ka see võis erinevates paikades erinev olla . Kõige madalamal olid orjad , need olid võõrsilt pär...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILINE SEISUND REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA ALUSED Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: TÖ-21 Juhendaja: lektor Viiu Sillaste Tallinn 2008 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING..............................................................................................1 EESSÕNA......................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS ...........................................................................................................................................4 LÄÄNEMERI....................................................................................................
Vetikad läänemere elustikus Kärolin Klemm 6.Klass Lagedi Põhikool Sisukord Vetikad Rohevetikad Pruunvetikad Punavetikad Läänemere taimestik Läänemeri Läänemere asukoht Kasutatud kirjandus Vetikad · Kuuluvad protistide riiki · Puuduvad lehed,varred ja juured · Hõljuvad vees,kasvavad veegogu põhjas või kinnituvad kaljudele,kividele,veeloomadele · Vetikaid leidub ka mullas,puutüvel,kaljudel,polaaralade jääaladel,jääkaru karvades Rohevetikad · Rohevetikad on suur rühm vetikaid, millest on arenenud embrüofüüdid. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki. Pruunvetikad · Pruunvetikad on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda. Enamik pruunvetikaid on hulkraksed ja elavad meres. Pruunvetikad on umbes 15002000 liiki. Üks tuntuim pruunvetikas on harilik põisadru, mis kasvab ka Läänemeres. Punavetikad · Punavetikad on punavetiktaimede hõ...
Läänemere üldiseloomustus Õppejõud Sirje Vilbaste Eesti rannikumere uurimise ajalugu Läänemere uurimine algas 19. sajandil. Esimesed veetemperatuuri ja soolsuse proovid pärinevad 19. sajandi esimesest poolest. 1840-del aastatel võeti Tallinna, Haapsalu ja Pärnu lahest proove, et määrata vee soolsust. Haapsalu ja Kuressaare olid 19. sajandil tuntud Läänemere kuurordid. Dr Hunnius (1797-1851) avastas Haapsalu lahest ravimuda ja teostas mitmeid mõõtmisi (temperatuur). 1863-67 Dr von Sass uuris Saaremaa ümbruse merevee hüdroloogiat ja hüdrokeemiat. Esimesed andmed Eesti rannikumere (Tallinna, Haapsalu ja Kuressaare laht) fauna ja floora kohta pärinevad Eichwaldilt. Ta publitseeris mitu tööd "Infusooride" leviku kohta. Infusooride alla kuulusid tal mitmed selgrootud, aga ka näiteks ränivetikad. 1874-1880 ilmus Gobi sulest mitu tööd mere makrofloora kohta. Tema ...
JANARI KRISTIAN LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILINE TASAKAAL Mererand Roostal (foto: Katrin Lipp) Läänemerest üldiselt Läänemeri ehk Limneameri(nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis Läänemere ökoloogiline tasakaal Eesti randa loksuv Läänemeri usutakse täna olevat maailma kõige saastunum meri. Selle põhjuseks on nii Läänemere aeglane veevahetus kui ka Läänemere tasakaalu mõjutav inimtegevus. WWF tegevus läänemerel "2008 aastal avaldas rahvusva...
Läänemere riigid-Taani, Rootsi , Soome , Eesti , Läti , Poola , Venemaa ja Saksamaa Kõige pikem on Läänemere rannajoon on Rootsil Kõige lühem on Leedul.ainus riik mille mandri l asuvad osad Läänemere ääres teineteisest eraldi, on vebena-lisaks Peterburi ümbrusele kuulub Poola ja Leedu vahel asuv Kalingradi oblast . Veevahetus Läänemeres -Läänemere veevarusid täiendavad kolm allikat, jõed, vee sisevoo põjamerest. -vesi jääb vähemaks kahel viisil , aurumine ja välja Põhjamerre -TÄielik vee vahetumine toimub umbes 30 aastaga Temperatuurikihistumine -läänemere pinnaveel on maksimitihedus temepratuuril vahemikus 1,5-3,5 kraadi -Päike soojendab kevadel vaid õhukest pinnakirhti ja tuul ning lainetus segavad soojuse sõgavamale -termokliin on kiht kus temperatuur järsult langeb. -termokliini sügavus suve jooksul kasvab ja on augusti lõpus umbes 14-20 meetrit. Vee kihistumine -Läänemere vesi on kihistnud ...
Kliima 14. Vesi neelab päikese kiiri,samuti äsja küntud põld,küllaltki hästi 1. Parasvöötme ülemineku kliima mereliselt mandrilisele. puude lehestik.Päikese kiired peegelduvad liivaselt ja teistelt 2. Eesti kliimat mõjutavad Lääne poolsed merelised ja Ida poolsed heledatelt pindadelt. mandrilised õhumassid. 15. Kõrgustike ületamisel pilved koonduvad sademete hulk suureneb ja 3. Temperatuuri aastane amplituud on väga suur 30-50C.Sademete õhumass muutub kuivemaks. hulk väga väike 300mm. 16. Ranniku kliima on merelisem,sisemaa kliima aga mandrilisem 4. Temperatuuri aastane amplituud on väga väike 10-20C.sademete 17. Haanja ja Otepää kõrgustik ja sademete vaesed Saaremaa ja Hiiuma. ...
LÄÄNEMERE ÜLDISELOOMUSTUS Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise reziimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. LÄÄNEMERE LIIGESTUS JA TÄHTSAMAD SAARED Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sellise piiritluse bioloo...
Mida teevad inimesed, et Läänemere olukorda paremaks teha? 9.Klass Eesti asub Läänemere kaldal ja panustab selle mere kaitsesse koostöös teiste Läänemereäärsete riikidega. Koostöö aluseks on Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon, millega Eesti ühines 1992. aastal. Üleilmses mõõtmes on Läänemeri väike, kuid maailma ühe suurima riimveekoguna on ta ökoloogiliselt ainulaadne ja väga tundlik inimtegevusest põhjustatud keskkonnamõjude suhtes. Mida teevad inimesed, et Läänemere olukorda paremaks teha? Läänemeres liikuvatele laevadele on esitatud ranged nõuded, et säilitada tihedast laevaliiklusest hoolimata merekeskkonna hea seisund. Meedias tuuakse reisi ja kruiisilaevu sageli esile kui Läänemere suuri reostajaid. Tegelikkuses väheneb laevade poolt merereostuse tekitamine aastaaastalt järjest enam, sest reostuse vältimise nõuded on aina karmimad. Ühe olulisema rahvusvahelise keskkonnakonventsiooni MARPOL 73/78 tingimustel peava...
AJALUGU 16.sajandi keskel oli Vana-Liivimaa killustatud viieks omavahel sõdivaks väikeriigiks: Saksa Ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare- Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Läänemere piirkonnas tugevnesid järgmised jõud: Moskva suurvürstiriik, Poola-Leedu, Taani, Rootsi. Liivi sõda (1558- 1583). Põhjused:1) Moskva suurvürstiriigi välispoliitika allutada Läänemere idarannik 2) Vana-Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrkus 3) Rootsi püüe oma võimu laiendada ida suunas. Sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes tungis 1558 Tartu piiskopkonda ja samuti asuti vallutama narva ordulinnust. 1559 andis alla Liivimaa suurim riik Saksa ordu Liivimaa haru. 1561 sekkus sõjategevusse Rootsi, tugipunktiks Tallinn. Saksa ordu ja Tartu piiskopkond läksid ametlikult Poola võimu alla 1561, Poola kuningas kinnitas Liivimaa aadli privileegid, usuvabadus, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid. Põhilise sõjalise jõu siin piirkonnas moodustasid ko...
ARVESTUSTÖÖ NR. 6 Läänemere piirkond 1. Kes oli Bengt Gottfried Forselius ja kuidas tema tegevus mõjutas eestlaste kultuurielu? (5p.) 2. Lõpeta laused. (7p.) · Tartu Ülikooli rajamise ajal valitses Rootsit ............................ . · Kogu Eesti läks Rootsi alla pärast ............................. rahu. · Pärast Liivi sõda jagasid Eesti omavahel ...................... , ....................... ja ........................ . · Aadli maade riigistamist nimetatakse .......................... . · Piibli tõlkis eesti keelde ............................... . · Eesti talupojad said endale perekonnanimed pärast ........................... . · Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas oli .............................. . 3. Millal toimus? (3p.) · Pärisorjuse kaotamine Balti kubermangudes · Tartus toimub eestlas...
Ilm õhkkonna seisund mingil hetkel Kliima pikaajaline ilmastikuolude kordumine (muutub aeglaselt) Eesti asub parasvöötmes (põhja poolses) ja merelises kliimas. Eesti kliimat mõjutavad tegurid: Päikesekiirgus: selle hulk ja langemisnurk muutub aasta jooksul) Mere lähedus: Läänemeri muudab kliima pehmemaks Reljeef: kõrgustikkudes on rohkem sademeid Läänemere mõju Suve muudab jahedamaks ja pikemaks (ranniku ääres) Talved muudab pehmemaks ja lumekatte õhemaks ning muudab kliima niiskemaks. Sademeid on rohkem kõrgustikkudel Päikesekiirgust on rohkem saartel ja rannikuäärsetel aladel, sest seal on vähe pilvi, kuna meri on soe ja soojendab õhku ja kui on soe õhk, siis veeaur ei kondenseeru. Kõrgrõhkkond: õhk liigub ülevalt alla, selge taevas Madalrõhkkond: õhk liigub alt ülesse, pilved. Õhumassid lk 39. Õhurõhumiinimum ehk madalrõhkkond ( tekivad tsüklonid). Mõjutab Islandi miinimum. Madalrõhuala tekib Põhja-Atlandi hoovuse mõjul. Õhurõhum...
1. Mis laadi loom on merikilk: 6. kus soolsus varieerub rohkem, kas kattegatis v emameres planktiline loom kattegrat põhja loom (õ) 7. kas suvel hakkavad õitsema sinikud v ränivetikad 2. Millised organismid on LM valdavad: sinikud merelised (õ) riimveelised 8. millist vetikat kasutatakse tööstuslikult mageveelised õige vastus ei ole ...adru, vaid see teine liik 3. Milline hüljes meil haruldanel: 9. kuhu kinnituvad mingid taimed või vetikad, kas kõvale või pehmele pinnasele hallhüljes Mändvetikad ja õistaimed eelistavd pehmeid põhju randalhüljes (õ) viirghüljes 10. magevee kala haug 4. LM sügavaim koht: Landsorti (õ...
Eesti Merekool Läänemere iseloomustus ja kalad referaat Koostaja: Rainer Roosileht Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. RÄIM........................................................................................................................................... 3-4 2. KILU............................................................................................................................................ 5-6 3. LEST......................................................................................................................................... 7-8-9 4. TURSK...........................................................................................................
Lilian Vehk Läänemere loomastik ja taimestik Referaat Juhendaja: õpetaja Tallinn 2013 Sisukord Läänemeri ......................................................4lk Läänemere taimestik.......................................5lk Läänemere loomastik......................................7lk Kokkuvõte.......................................................9lk Kasutatud kirjandus........................................10lk Sissejuhatus See referaat on taimestikust või loomastikust. Me teame, et Läänemeri on meri.Kuid kui suur ta on ja mis loomad ja taimed seal on, seda saadki lugeda siit referaadist. Läänemeri Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mida ühendavad ookeanigaTaani väinad. Läänemere ääres asub üh...
TARTU ÜLIKOOL ÖKOLOOGIA JA MAATEADUSTE INSTITUUT ZOOLOOGIA OSAKOND HÜDROBIOLOOGIA ÕPPETOOL Taavi Porkveli MEREKAITSEALADE VÕRGUSTIKU LOOMISE ALUSED JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ LÄÄNEMERE TINGIMUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja: Tiia Möller TARTU 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1 Merekaitsealad ........................................................................................................................ 4 1.1. Ajalugu ja merekaitsealade vajadus ................................................................................ 4 1.2. Mõiste ja aspektid merekaitsealade loomisel .................................
Läänemeresoome mütoloogia (FLKU.04.075; 2 AP = 3 EAP) Kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Ava nende mõistete tähendusi erinevatel ajastatutel ja erinevate uurimissuundumuste (teooriate) kontekstis. "Müüdi all mõeldakse sakraalset lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra." (Valk 2001) müüdi-mõiste kahetasandilisus. Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid -- jumalad, loom-inimesed, heerosed. Näiteks filosoof Tõnu Luik määratleb müüti järgnevalt: "Müüt on hõimu-sugukonna algkogemusele igikestvana ilmnev jutt oma eksistentsi (oldavolu) seotusest oma jumalate, kangelas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
