Laboratoorne töö nr.5: joonte orienteerimine Laboratoorse töö eesmärgiks on määrata laboratoorses töös nr.3 märgitud kolmnurga joontele tõelised asimuudid ja direktsiooninurgad. Leida meridiaanide koonduvused, rumbid ja horisontaalnurgad. Laboratoorses töös nr.3 leitud punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid on esitatud tabelis (Tabel ). Tabel . Punktide 1, 2 ja 3 geodeetilised ning ristkoordinaadid Punkt B L X(km) Y(km) 1 5923'35'' 2507'35'' 6684,37 564,03 2 5924'20'' 2510'33'' 6685,80 566,81
Laboratoorne töö nr 4 Joonte orienteerimine Direktsiooninurgad 12 = 122° 13 = 154°30 Tõelised asimuudid A12 = 124° A13 = 156°30 Horistontaalnurk = 32°30 Punkt B L X Y 1 58°5526 26°185 6533850 655450 2 58°5436 26°2033 6532350 657850 3 58°5413 26°19 6531850 656400 1. Meridiaanide koonduvuse arvutamine a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine mõõdetud direktsiooninurkade ja tõeliste asimuutide järgi. 1 = A12 - 12 = 124° -122° = 2° 2 = A13 - 13 = 156°30 -154°30 = 2° Kaardil on SW : 1°51 a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine punkti geodeetiliste koordinaatide järgi. = L × sin B, kus L = L - Lt ja Lt = 24°00, see on te lg meridiaani väärtus. L1 = 26°185 - 24° = 2°185 1 = 2°185 × sin 58°5526 = 1°5816 L2 = 26°2033 - 24° = 2°2033...
1 Arvutasin ette antud punktide (0 ja 99 ning 36 ja 37) koordinaatide järgi x ja y väärtused (viimane miinus eelmine) 2 Arvutasin punktide 99 ja 0 vahelise lõigu tabelinurga valemiga tan(r)=y/x 3 Vaatasin y ja x ees olevate märkide järgi millisesse veerandisse saadud tabelinurgad jäävad ning tuletasin tabelinurkade valemite kaudu direktsiooninurgad 4 Saadud direktsiooninurkade abil (viimase punkti nurk - esimese punkti nurk + piisaval hulgal 360) leidsin teoreetilise mõõdetud nurkade (b) summa teor ja mõõdetud nurkade summeerimise teel prakt 5 Leidsin mõõtmisvea, mille jagasin mõõdetud nurkade vahel ära ja sain tasandatud veergu numbrid 6 Järgmiseks leidsin kõikide punktide juures direktsiooninurgad valemiga 2,3=1,2+2-180
Vasakpoolsed nurgad Parandatud nurgad Direktsiooninurgad Joonepikkused x y x - parandatud y - parandatud X koordinaadid Y-koordinaadid D D +0:00:01 110:45:07 E 180:05:06 180:05:07 +1,248 +0,027 6170,060 10860,900 E +0:00:01 110:50:14 430,010 -152,961 +401,885 -151,713 +401,912 7 174:28:48 174:28:49 +1,243 +0,027 ...
y + (0... 90) Leida: AB, dAB xAB = xB - xA III veerand II veerand yAB = yB - yA x (180.. x - (90... tanAB =zyAB /xAB arctan AB y - ..270) y + ..180) 12. direktsiooninurgad, nurkade leidmine jne Direktsoiininurkade arvutamine. Suvalises koordinaatide süsteemis võetakse tavaliselt ühe külje magnetiline asimuut võrdseks külje direktsiooninurgaga A1,2=1,2.Orienteeritakse magnetiline 2 2 asimuut tinglikult. 1,2= A1,2 Praktikas võib võtta aluseks 1 3 ükskõik millise külje magnetilise asimuudi. 1
lubatud erinevus määratud täpsusklassiga -> keskmine 2. Horisontaalnurkade tasandamine ja direktsiooninurkade arvutamine mõõdetud nurkade summa prakt = 1 + .... ; teor = LM - AB +k 180 - k tavaliselt nurkade arv; 0 f = prakt - teor . Teine variant sulgemisnurga leidmiseks on arvutada lähtekülje direktsiooninurgast alates kõigi käigu külgede direktsiooninurgad mõõdetud horisontaalnurkade järgi, sel juhul saame lõpukülje direktsiooninurga väärtuse väikese vea, s.t. tulemus erineb geodeetilisest pöördülesandest saadud tulemusest, see erinevus ongi nurgaline sulgemisviga. Lub f = ±1' n , kui sulgemisviga ületab lubatud piiri, siis tuleb leida viga ja see parandada. Kui nurgaline sulgemisviga on lubatud piirides, siis arvutatakse horisontaalnurkade parandused printsiibil kõiki nurki parandatakse proportsionaalselt,
Mets ja künkad aeglustavad meie liikumist, seega on mõistlik minna ringiga. Varjatud marsruut Marsruudi lihtsus Orientiir öösel Orientiir päeval Vältige ohtlikke kohti Marsruudi etapid ETAPP PIKKUS (meetrites) 1 2500 2 400 3 550 4 1200 5 1750 6 1250 KOKKU 7650 Direktsiooninurgad ja magnetasimuudid ETAPP PIKKUS Am (meetrites) 1 2500 49-90 48-65 2 400 57-50 56-25 3 550 52-20 50-95 4 1200 01-30 00-05 5 1750 57-40 56-15 6 1250 05-00 03-75 KOKKU 7650
16. IV I III II 17. Riiklik geodeetiline referentssüsteem Riigi ulatuses peavad ruumiandmes olema ühtses geodeetilises süsteemis. 18. Tagatud peab olema mõõdistamsvõrgu punktide omavaheline nähtvavus ja mõõdistamisvõrgu punktid peavad paiknema piisava tihedusega. 19. Direktsiooninurkade määramiseks kasutatakse plaanilise geodeetilise põhivõrgu punkte. Alustades mõõtmist ühest paarispunktist, saab teodoliitkäigu kõikidele külgedele arvutada direktsiooninurgad. Kontrolliks lõpetatakse käik samuti riikliku geodeetilise võrgu punktides. 20. Skemaatiline joonis, millel näidatakse ära lähimad maastiku püsiobjektid ja mõõdetakse sidemed. 22. Väikesed juhuslikud vead(ei ületa äärmist viga /n=0, mõõtmistulemused kuhjuvad ümber õige tulemuse), suured juhuslikud vead, korreleeritud vead, süstemaatilised vead, jäme viga. 23. Horisontaalnurkade summa 1800 n-nurkse hulknurga sisenurkade summa peab olema (n-2)1800
30", kahe võttega ja teodoliitidega, mille lubatud maksimaalne mõõtehälve on 15", ühe võttega. Mõõtevahendi ja viseerimismärgi kõrgus arvestatakse täissentimeetrini ümardatult. Mis on teada ja mis mõõdetakse kinnises käigus? Algab ja lõpeb samas koordineeritud punktis. Kinnine käik tuleb siduda geodeetilise põhivõrguga. Kuidas tasandada mõõdetud nurgad? Nurkade tasandamiseks arvutatakse polügoonis mõõdetud nurkade summa praktiline. Kuidas arvutada käigu joonte direktsiooninurgad? Järgmise suuna direktsiooninurk võrdub eelmise suuna direktsiooninurk ± 180° miinus parempoolne nurk (või pluss vasakpoolne nurk). Mis on koordinaatide juurdekasvud; nende arvutus? Koordinaatide juurdekasvud on vastavalt paralleelsed X- ja Y-telgedega. Kinnises polügoonis peab koordinaatide juurdekasvude summa ja teoreetiliselt võrduma nulliga. Praktiliselt erineb see mõõtmisvigade tõttu nullist sulgemisvigade fx ja fy võrra.
kõik punktid on ühesugusel kõrgusel. Kujutleme, et maa-ala reljeef on lõigatud kihikaupa nivoopinnaga paralleelsete pindadega, mille kõrgused on ühesugused. Lõikejooned ongi horisontaalid (joonis 1). 19 61. Projektpunkti plaaniline maha märkimine. Projektpunkti plaanilisel maha märkimisel kasutatakse teodoliidi ja mõõdulindi abi. Leitakse direktsiooninurgad baasjoone suhtes ning arvutatakse külgede pikkused ja kaugused baasjoonest koordinaatide abil. 62. Kalde määramine. Kalde määramisel võetakse tagumine lati lugem ja eesmine lati lugem, seejärel arvutatakse kõrguskasv. Kaldtee arvutamiseks kasutatakse valemit: i = h/l *100, milles i on kalde protsent, h kõrguskasv ja l kaldtee pikkus. Näiteks kui TL=3000 ja EL=1238, siis h=1762. Kui on antud i (näiteks 7%), siis saab leida kaldtee pikkuse ehk l=h/i *100
Antud: Punktid A(Xa, Ya) ja B (Xb, Yb) Leida: X, Y, d(AB), alfa (AB) Lahendus: X= Xb-Xa ja Y= Yb-Ya d(AB)ruudus= Xruudus+Yruudus alfa(AB)= arctan(Y/X) X: I+, II - (90...180), III- (180..270) , IV + Y: I+ (0...90), II +, III-, IV - (270...360) 16. Direktsiooninurkade arvutamine nii koordinaatidest kui ka mõõdetud nurkadest Direktsiooninurkade arvutamiseks kirjutatakse lähteandmed ja tasandatud nurgad koordinaatide arvutuslehele. Polügooni (käigu) kõik direktsiooninurgad arvutatakse järjest. Alustada antud algsuunast ja lõpetades antud lõppsuunaga (kinnisel käigul a=lõpp). Parempoolselt mõõdetud nurkade käik: Iga joone direktsiooninurk arvutatakse eelneva joone direktsiooninurga ja parandatud nurga järgi valemist: i = i-1 ± 180o i . Järgmise joone direktsiooninurk võrdub eelneva joone vastudirektsiooninurk miinus parempoolne nurk või järgmise joone dirnurk võrdub eelneva joone vastudirektsiooninurk pluss vasakpoolne nurk.
V ertikaalringi nulliase on lugem, kui viseerimiskiir on horisontaalne. Mõõtmist alustades tuleb vaadata, milline vertikaalringi lugemi väärtus vastab viseerimiskiire rõhtsale asendile. Nulliasend tuleb horisontaaltasandi suhtest mõõdetud nurgast maha lahutada, et saada täpne nurk. 34. Kinnise mõõdistuskäigu arvutamine, täpsushinnang 1. Arvutatakse lähte ja lõpudirektsiooni nurgad 2. Tasandatatakse horisontaalnurgad 3. Arvutatakse direktsiooninurgad 4. Arvutatakse koordinaatide juurdekasvud Kinnises polügoonis peab nii abstsisside kui ka ordinaatide juurdekasvude summa võrduma nulliga. 35. Lahtise mõõdistuskäigu arvutamine, täpsushinnang 1. Tasandatatakse horisontaalnurgad 2. Arvutatakse direktsiooninurgad 3. Arvutatakse koordinaatide juurdekasvud Käigu joonte koordinaatide juurde kasvude summad peavad võrduma kindelpunktide koordinaatide vahega. 3
Järelikult ei saa magnetilise meridiaani järgi joont orienteerida täpsemalt kui 15'. Täpsus 15' rahuldab meid paljudel juhtudel, kuid arvutustööde läbiviimisel on see tülikas. Ageom Amag tmag A1, A2, A3 - otseasimuudid A'2, A'3 - vastuasimuudid Pika sirge korral asimuudid eri punktides ei ole võrdsed. A1 A2 A3 Otse- ja vastuasimuudi vahe on alati 180o ehk poolring. Et vältida meridiaanide koonduvuse mõju, on tarvitusele võetud direktsiooninurgad. Direktsiooninurk on horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga paralleelse joone põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni. ( =0o-360o) Rumb on teravnurgaks taandatud asimuut. Rumb on teravnurk, mida mõõdetakse meridiaani kas põhja või lõuna suunast kuni antud jooneni. B RA;B A RB;A Tabelinurk on teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. Tabelinurkade leidmine: I veerand: T=1 II veerand: T=180o-2 III veerand: T=3-180o
litakse oma asukohta tihedamini kui ti märgatav, ent ka tehasekorstnad, päeval. tornid, sidemastid jms, mis eristu- Plaanides liikumist väljaspool teid, vad öise taeva taustal ning millel on tuleb andmed ette valmistada liiku- lennuohutuse tagamiseks plinktuled. miseks asimuudi järgi, mõõtes kaar Marsruut kaardil on soovitatav tõsta dilt vajalikud direktsiooninurgad esile eredamalt kui päeval liikudes, et ning teisendades need ümber mag- see oleks näha ka nõrga valgustusega. GPSi kasutamine Lisaks kompassi ja kaardiga navi- 13meetrilise asukoha täpsuse, mis geerimisele kasutatakse üha sageda- rahuldab enamikku maastikul liiku- mini õige teekonna leidmiseks GPSi jaid. Uuematel GPSidel on lisafunkt- (Global Positioning System). Laie- sioonina võimalik alla laadida arvuti-
annaabi.ee 
