ttp://vahipataljon.mil.ee/?page_id=263 Igapäevaelu Tavalised ajateenija õigused, kohustused, võimalused Erinevad õppused http://vahipataljon.mil.ee/?page_id=1 http://www.postimees.ee/2602954/sojavaepolitsei-ajateenijad-pidasid-kinni-joobe Karujälg Eesmärk on hinnata peatselt reservi minevate sõjaväepolitsei ajateenijate oskusi ja teadmisi sõjaväepolitsei kompanii ajateenijad patrullivad õppuse raames Nõmmel ning Suur-Sõjamäel märgistamine ja juhatamine korrakaitse tähtsate isikute ja objektide kaitse kolonnide julgestamine http://uudised.err.ee/v/eesti/988e77ff-45bb-482c-abeb-720cc25a Kasutatud kirjandus http://uudised.err.ee/v/eesti/988e77ff-45bb-482c-abeb- 720cc25adecc http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5jav%C3%A4epolitsei http://vahipataljon.mil.ee/?page_id=263 http://vahipataljon.mil.ee/?page_id=195 http://www.postimees
Samuti oli mõnel korral raske allohvitseridele piisavalt ülesandeid leida, kui sõdurid olid reservi arvatud, kuid uut ajateenijate lendu polnud näiteks väeossa võetud. Lisaks vähenes heade ajateenijate motivatsioon allohvitseriks saada, sest ei soovitud sõduritest kauem aega teenida. Alates 2003 3 2003. aastast mindi üle üksusepõhisele ajateenijate koolitusele ja hakati ajateenijad kutsuma teenistusse 2 osana: eelvõtmine ja põhivõtmine. Ajateenistuskohustust on võimalik täita vaid Maaväes või Mereväes. Eelvõtmise ajateenijatele kestab teenistus 11 kuud. Eelvõtmine toimub juulis ja vähesel määral ka jaanuaris. Eelvõtmise kõigist ajateenijatest peavad saama kas allohvitserid, autojuhid või erispetsialistid. Põhivõtmise ajateenijatele kestab ajateenistus 8 kuud. Põhivõtmine toimub peamiselt oktoobris. Põhivõtmise ajateenijatest saavad sõdurid
tagamine riigi territooriumil, kaitsevõime rakendamine agressiooni ärahoidmiseks, selle ebaõnnestumisel riigi terviklikkuse ja suveräänsuse kaitsmine kõigi olemasolevate sõjaliste vahenditega, riigi õhuruumi kontroll ja strateegiliste objektide õhukaitse tagamine, merekommunikatsioonide kontroll ning sadamate ja võimalike maabumistsoonide juurdepääsude kaitsmine Kaitseväe keskmine suurus rahuajal on 5500 inimest, neist ligi 2000 on ajateenijad. Kaitseväes teenib praegu ligi 2800 elukutselist sõjaväelast Kaitseväe isikkoosseis koosneb kolmest osast: ajateenijad, lepingulises teenistuses kaadrikaitseväelased (ohvitserid, allohvitserid ja sõdurid) ning teenistusse kutsutud reservväelased. Kaitseväe Peastaap on kaitseväe juhataja tööorgan. Kaitseväe Peastaap on väeliikide ühendstaap, mis tegeleb kaitseväe operatiivjuhtimise, väljaõppe ja arendusega. Peastaabi osakonnad tegelevad pikaajalise ja
Mereväe ülemale alluvad omakorda väeosad Miinilaevade Divisjon ja Mereväebaas, mis mõlemad asuvad Tallinnas, Miinisadamas. Mereväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu ning koosneb peamiselt kaadrikaitseväelastest. Merevägi vajab pidevalt oma ridadesse uusi relvastus-, mehaanika-, side-, elektri jm. erialade spetsialiste. Samuti on võimalik õppida mereväetuukriks. Esimestel kuudel läbivad kõik mereväe ajateenijad sõduri baaskursuse (SBK) baasikaitsekompaniis. Pärast SBK-d suunatakse Miinilaevade Divisjoni laevadele teenima asuvad ajateenijad mereväelase baaskursusele (MBK) ja baasikaitsekompanii ja Mereväebaasi kaldateenistuse ajateenijad edasi eriala baaskursusele (EBK). MBK lõppedes jätkab suurem osa ajateenijaid teenistust Miinilaevade Divisjoni laevadel. Mõned ajateenijad jätkavad siiski teenistust ka Mereväebaasi kaldateenistustes. Kutseaja pikkus mereväes on 11 kuud.
Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest, pidada kinni kaitseväe distsipliinist ning täpselt ja vastuvaidlematult täita kõiki oma kohustusi, pidades meeles, et vastasel korral seadus mind rangelt karistab.» Ajateenija on käesoleva seaduse alusel ajateenistuskohustuse täitmisele kutsutud kaitseväekohustuslane. Ajateenijad jagunevad sõjaväelise auastme järgi sõduriteks ja nooremallohvitserideks. Kaadrikaitseväelane on sõdurilt, allohvitserilt või ohvitserilt nõutava hariduse, sõjaväelise väljaõppe ja sõjaväelise auastme saanud, vabatahtlikult lepingulisse tegevteenistusse astunud Eesti kodanik. Kaadrikaitseväelased jagunevad sõjaväelise auastme järgi sõduriteks, allohvitserideks ja ohvitserideks.
ja 6. kai, mis on üks suuremaid investeeringuid mereväe infrastruktuuri väljaarendamisel. Kaide ehituse käigus paigaldati kõik vajalikud trassid, vendrid ja pollarid, uued laevade voolukilbid ühendati 2005. aastal sadamas valminud muundurjaamaga. Renoveeritud kailiini pikkus on 505 meetrit. Sadama konstruktsioonid vastavad NATO sadamatele esitatavatele nõuetele. Miinisadama infrastruktuuri uuendamine jätkub ka edaspidi. Väljaõpe: Ajateenistus-Esimestel kuudel läbivad kõik mereväe ajateenijad Madruse baaskursuse (MBK) Mereväekoolis. MBK raames omandatakse põhilised teadmised kaitseväe- ning mereväeteenistusest. Peale MBK-d jätkab suurem osa ajateenijaid teenistust Miinilaevade Divisjoni laevadel. Mõned ajateenijad jätkavad siiski teenistust ka Mereväebaasi kaldateenistustes, kus kutseaja pikkuseks on peamiselt 8 kuud (va. Autojuhid). Allohvitserid-Allohvitseride koolitamisega tegeleb Mereväebaasi Mereväekoolis. Allohvitseride
VÄLJASÕIT TALLINNA LENNUSADAMASSE Kell 9:00 toimus 11. klassi väljasõit Tallinna lennusadamasse, kus toimus eesti armee tehnikate näitus. Väljasõit pidi olema kell 9:00, aga kuna mõned õpilased tulid hilja ja bussijuht läks limonaadi ostma me sõitsime välja ainult umbes kell 9:15. Kahe tunni pärast me saabusime Tallinna lennusadamasse, kus vaatasime eesti armee tehnikat. Seal olid erinevad sõjaväe autod, relvad ja laevad. Ka kaks ajateenijad tegid suurepärast teed, mis võiksdid võtta kõik, kes tahtsid. Oli seal ka üks leitnant, kes rääkis palju kasulikut informatsiooni sõjaväe kohta. Me olime seal ainult poolteist tundi, aga saime teada sõjaväest väga palju uut. Pärast näitust sõitsime ühele parkla ja meil oli veel umbes poolteist vaba aega. See oli väga põnev väljasõit ja näitus, kuigi ilm ei olnud väga hea - sajas vihma.
oli ühes või teises väeliigis teenimiseks kõlblikke kutsealuseid Kutse tegevteenistusse “Tegevteenistusse kutsuti meessoost kodanikud, kes said sõjaväkke kutsumise päevaks 18-aastaseks Tegevteenistusse võtmine toimus kaks korda aastas (mais , juunis ja novembris- detsembris, kaugetes piirkondades asuvatesse vägedesse lisaks ka aprillis ja oktoobris) kaitseministri käskkirja alusel Reservi arvamine Ajateenijad on märkinud, et oli vaid üks asi, mida nad ootasid rohkem kui reeglina kord ajateenistuse jooksul antavat kojusõiduluba – see oli reservi arvamine Peeter Kalduri lugu Jõhvi Mihkli kiriku õpetaja Peeter Kalduri hiljutine reis viis ta Arhangelskisse, paika, kus suri üle 7000 sundkorras Nõukogude armeesse mobiliseeritud eestlase. Eestlaste orjatööd meenutab seal “Eesti tee”. 1944 https://www.youtube.com/watch?
Maakonda juhib 5aastat maavanem, kelle määrab ametisse Vabariigi valitsus. Linnades ja valdades on volikogud. Maavanem määrab maavalitsuse. ülesanded: Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Kohtusüsteem on asutus mis tegeleb konfliktide lahendamisega. Eestis on kohtusüsteem astmeline: 1) Maa- ja linnakohus(Harju, Viru, Pärnu, Tartu) kriminaal ja tsiviilasjad. Apellatsioon - 30 päeva jooksul võimalus edasi kaevata. 2) Ringkonnakohus (Tartu, Tallinn, Jõhvi) 3) Riigikohus. Kassatsioon - uuritakse eelmisi protsesse. 4) EL kohus. Halduskohus tegeleb eraisikute ja riigiametnike vaheliste tüliküsimustega (3astmeline, apellatsioon) Õiguskantsler - põhiseaduslik järelvalve, juhib oma kantseleid ja võtab osa riigikogu istungitest. A. Jõks. Valitakse 7aastaks, peab olema erapooletu(A-poliitiline) juriidiline kõrgharidus. Kohtuniku...
Sõjavägesid on suuremaid ja väiksemaid; vabatahtlikest koosnevaid, üldise sõjaväekohustuse või palgalise teenistuse põhjal komplekteerituid. Tänapäeval on Eestis kaitseväeteenistus üldine ja kehtib 16 - 60-aastasele tervetele Eesti meeskodanikele. Aja teenistusse kutsutakse aga 18 27-aastased terved Eesti kodakondsust omavad noormehed. Tegevväes on rahuajal umbes 5500 inimest, neist ligikaudu pooled moodustavad ajateenijad. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on president. Kaitsevägi ja vabatahtlikud riigikaitse- organisatsioonid kuuluvad kaitseministeeriumi haldusalasse. Kaitsejõud koosnevad kaitseväest, Kaitseliidust ning sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja alluvusse antavatest Siseministeeriumi valitsemisalas olevatest sõjaväeliselt korraldatud üksustest. Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja riigi kaitse
Egert Palkmets kuupäev: 15 .0 4. 20 15 Kas Eesti peaks loobuma üldisest sõjaväeteenistuskohustusest ja minema üle täielikult palgaarmeele? Lühiarutlus Lähitulevikus võib tulla aeg, mil Eesti peab kaitsma end, kehtkestama mobilisatsiooni ja astuma vastu Vene vägedele. Kuid kas Eestil oleks parem minna sõjaväekohustusest üle palgaarmeele? Mobilisatsiooniarmeega satub Eesti Vabariigi kui iseseisva riigi ek...
Julgeoleku eesmärk on kindlustada Eesti iseseisvus, sõltumatus, territoriaalne terviklikkus ja rahva turvalisus. Meie regioon oleks veel turvalisem ja stabiilsem, kui Soome ja Rootsi ühineksid samuti NATOga. Sõja raugemisel tuleksid meile meie liitlased appi, kuid tuleks hoopis mõelda, mida Eesti saaks veel ära teha, et ühiskond oleks vastupidavam. Kaitsevägi tagab riigi kaitsmiseks sõjalise tegevuse, kontrollib ja valvab õhuruumi, õpetab välja ajateenijad ning valmistab ette reservväed. Kaitseliidu ülesanne on vabade tahtel ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eestit. Eesti on oma iseseisvuse taastamisest saadik töötanud sihikindlalt oma julgeoleku tugevdamise nimel. Täna võime öelda, et väikeriigil Eestil on demokraatlikus vabas maailmas parim võimalikest julgeolekutagatistest. Me oleme NATO liikmed, meil on täna sõpru ja liitlasi rohkem kui kunagi varem meie ajaloos.
4/12/ 10A Ajateenistus või palgaarmee Tänapäeval on väga aktuaalne teema kas ajateenistus või palgaarmee. Mina isiklikult olen ajateenistuse poolt. Järgevalt toon poolt ja vastu argumente. Nagu öeldakse, teeb sõjavägi poisist mehe. See on üpriski tõekspidav ütlus, kuna sõjavägi õpetab ja kasvatab. Sealne range distsipliin tuleb pikas perspektiivis üsnagi kasulikuks. Samas on see ka kui iseseisvuskursus, kus saavad ajateenijad ennast proovile panna, kasvatada kohusetunnet ja vastutust. Eks endalgi ole kuidagi turvalisem tunne, kui elada koos mehega, kes on läbinud ajateenistuse. Mõne inimese jaoks on on ajateenistus ka selles suhtes hea, et siis saab peale gümnaasiumi aja aastaks maha võtta ja värskelt uuesti siis ülikooli minna, kui on tahtmist. Aamas on ajateenistusel ka omad miinused. Nimelt on täiesti reaalne, et kui jätta aasta vahele, siis ei viitsita enam uuesti kooli minna
oskusi. Teenistusse kutsutakse Eestis regionaalsuse põhimõttel, mis tähendab et ühest kohast pärit mehed lähevad ühte väeüksusesse. Kuni 60-aastaseid võib kord viie aasta jooksul kutsuda reservõppusele,et korrata eelenevalt õpitut ning teha tutvust uuema sõjatehnikaga. Sellise armee nimi on reservarmee. Need armeed tõõtavad rahuajal, kuna neid on odav ülal hoida. Tegevväes on rahuajal umbes 5500 sõdurit, neist ligikaudu pooled moodustavad ajateenijad. Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu tegevuses osalevad inimesed oma põhitöö kõrvalt, lähtudes missioonitundest. Kaitseliit jaguneb 15 malevaks, mis enam-vähem kattuvad maakondadega. Kaitseliit teeb koostööd omavalitsuse, piirivalve ja tuletõrjega. Näiteks on kaitseliitlased olnud abiks suurte metsatulekahjude kustutamisel, mitmes linnas töötavad nad abipolitseinikuna. Kaitseliidul on ka oma noorsooorganisatsioonid-Noored Kotkad ja Kodutütred.
REFERAAT Eesti Sõjamuuseum Viimsi Vabaõhumuuseum Vihula mõis Tallinn 2012 Sisukord: 1. Sissejuhatus......................................................................................lk 3 2. Eesti sõjamuuseum..........................................................................lk 4 2.1. Tutvustus..............................................................................lk 4 2.2. Ajalugu.................................................................................lk 5 3. Viimsi Vabaõhumuuseum..................................................................lk 6 3.1. Tutvustus..............................................................................lk 6 3.1.1. Piletiinfo..................................................................lk 6 3.2. Viimsi Taluturg..............................
Ühest küljest on see halb, et inimestel pole tööd, kuid samas saavad töötud endale parema hariduse. Kui majanduslik olukord paraneb, on töötajatel kohe võtta haritud töölised. Eestis peavad mehed omandama ka sõjalised teadmised ja oskused. Selleks tuleb läbi teha kohustuslik sõjaväeteenistus, kus mehed peavad täitma oma kodaniku kohust riigi ees. Peale teadmiste ja oskuste saavad mehed sealt ka parema füüsilise vormi. Öeldakse, et sõjavägi teeb poistest mehed. Mõned ajateenijad saavad sõjaväest ka juhiload, mis on kasulikud edasises elus. Ilma hariduseta on tänapäeva ühiskonnas peaaegu võimatu hakkama saada. Inimese haridustee algab sünniga ja lõpeb surmaga ning teadmisi pole kunagi liiga palju. Arvan, et haridus on ühtlasi nii kohustus ühiskonna ees kui ka võimalus ennast täiendada.
põhjendada miks ta ei soovi ajateenistusse minna. · Kutsealune peab teavitama Kaitseressursside Ametile talle sobiva ajateenistusse alustamiseks. Kui kutsealune ei tee seda, on Kaitseressursside Ametil õigus kutsuda noormees teenistusse Ajateenistus: · Ajateenistusel omandatakse palju uusi teadmisi ja oskusi. · Eestis on olenevalt väeliigist, erialast ja ametikohast ajateenistuse pikkuseks 8 või 11 kuud. · Ajateenistus läbitakse 18-27 aastaselt. · Ajateenijad elavad teenistuse ajal kasarmureziimil ja võivad väeosa territooriumilt lahkuda vaid loa alusel, mis võib kehtida kuni 72 tundi. · Teenistuse ajal on ajateenija riiklikul ülalpidamisel (toit, majutus ja riietus on tasuta). · Ajateenijale makstakse igakuist toetust. Ajateenistuse väeosad: Tapal- Suurtükiväepataljon, Õhutõrjepataljon, 1.jalaväebrigaadi tagalapataljon, Pioneeripataljon Jõhvis- Viru jalaväepataljon
Ajateenistus või palgaarmee? Ajateenistuses peab iga noormees ära käima, palgaarmeesse aga minnakse vabatahtlikult ja selle eest saadakse palka. Kumb on parem ja kasuliku, kas palgaarmee või ajateenistus ? Ajateenistusse minnakse selle pärast, et seadus seda käsib. Sinna peab minema iga 18-25 aastane eesti noormees. Alati ei pea seda tegema. On erandeid. Vabanduseks võib olla mõni raske tervisehäire või vigastus, puue või siis mõni muu väga mõjuv põhjus. Palgaarmeesse minnakse aga vabatahtlikult ja ei pea olema ilmtingimata just eestlane. Sissesaamiseks on vajalik, et oled elanud mõnda aega riigis ja oskad riigi keelt. Selle eest saab palka , kui samas on tegu päris ohtliku ametiga. Samas on hea, et olles armees, saad teha regulaarset trenni ja ei pea näiteks igavat kontoritööd tegema, näiteks päev läbi arvuti ees istuma. Praegu on ainult halb see, et alati ei pruugi riigil o...
Sõjaväe poolne kaitse võib realiseeruda nii akviitse osalemisega sõjas kui ka sõja ära hoidmisega heidutamise teel. See koosneb allüksustest, väeosadest, väekoondistest, operatiivkoondistest ning kõrgema sõjaväelise juhtimise ja tagalaorganitest. Mõnes riigis kuuluvad sõjaväkke ka mitmesugused sõjaväelised eriorganisatsioonid, nagu piirivalve või rahvuskaart. Eesti riigis on sõjaväe kohustus kõigil tervetel meestel. Ajateenijad kutsutakse teenistusse 2 osana: eelvõtmine ja põhivõtmine. Eelvõtmise ajateenijatele kestab teenistus 11 kuud ning põhivõtmise ajateenijatele 8 kuud. Eelvõtmise kõigist ajateenijatest peavad saama kas allohvitserid, autojuhid või erispetsialistid. Põhivõtmise ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu madalamatel ametikohtadel ja neil puudub võimalus ajateenistuse jooksul saada allohvitseriks. Kuid kas ajateenistus peaks kohustuslik olema ka naistele
Inglismaaa Inglismaa oli võitjariik. Pärast II maailmasõda, inglismaa oma rolli maailmapoliitikas oli kaotanud. Nii nagu Prantsusmaal, leidis ka Inglismaal aset koloniaalimpeeriumi lagunemine. Inglismaal toimus koloniaalimpeeriumi lagunemine suhteliselt rahumeelselt. 1940. aastate teisel poolel algas Inglise koloniaalimpeeriumi lagunemine Aasias. (india jagunes Pakistaniks (isalmiusuline riik, koosnes esialgu kahest osast: lääne ja ida tänapäeval Bangladesh) ja Indiaks) 1950.60 aafrikas. 1960-70 Ladina-Ameerika, Okeaania. Suurim kaotus oli India kaotamine Peamised kaks parteid külma sõja perioodil: Leiboristid riigi osa suurendamine majanduses. Riigistasid olulisi tööstusi raudteed, söe- ja terasetööstus. Konservatiivid riigi osa vähendamine majanduses. Müüsid ettevõtted erakätesse, mis leiboristid olid riigistanud. 1970. I poolel sai Inglismaast Naftat tootev maa põhjamere nafta. Võeti kasutusele, sest OPEC oli tõst...
POOLTE SÕJALISED JÕUD. Venemaa. Venemaal sõjaministeeriumi eelarve, mis Vene-Türgi sõjaajal moodustas 33% oli 1900- sajandate aastate ümber umbes 22% kogu riigieelarvest. Iga sõjaväelase kohta tegi see aastas 225-300 kuldrubla. Vene rahuaegne sõjavägi oma arvult ületas miljoni (1. 020.000 + 60.000 kasakat). Ettevalmistatud reserv Türgi sõja ajast oli tõusnud 5, 5 kordseks ja andis ligi 3. 000.000 meest. Obrucevi süsteemi kohaselt oli sõjavägi antiterritoriaalne, s.o. ajateenijad olid sunnitud sundaega teenima oma sünnikohast kaugetes rajoonides. Eestlased näiteks teenisid Poolamaa garnisonides ja Siberis. See süsteem võõrutas sõjaväe rahvast ja pidi selle muutma kindlaks toeks valitsusele sisemiste rahutuste mahasurumisel ja teiseks piiriäärsetes rajoonides venelastega täidetud garnisonid pidid mobilisatsiooni korral andma aluse muude rahvustega komplekteeritud rügementide lahinguvõimele.
kogu aeg puhtana. Isegi kosmoses tuleb trenni teha, sest muidu jääksid musklid liialt kängu. Selleks on olemas spetsiaalsed käimislindid. Maal norskamisega hädas olevad astronaudid saavad kaaslaste õnneks orbiidil oma pahest lahti. Uni aga pole siiski nii hea kui maa peal, sest 16 päikesetõusu ööpäeva jooksul ajab organismi lootusetult segadusse. Niigi halvasti väljapuhanud astronaudid aetakse aga varakult hommikul vastiku alarmiga üles nagu ajateenijad kasarmus. Pikk ja töörohke päev seisab ju ees. Samuti pole sul vaja voodit: sa ei püsiks ju seal! Magamiseks on spetsiaalsed magamiskotid, mis on kinnitatud seina peale. Seal oled sa kindlalt rihmadega kinni ja võid magada isegi pea alaspidi, sest olenemata asendist, tunned sa end alati ühtemoodi. Kosmoses saab ka väga edukalt töötada, võiks öelda, et isegi edukamalt kui Maal, sest kosmoses on võimalik toota palju aineid, millest Maal olles ei saaks unistadagi. Näiteks sulavad
Seetõttu ta suri 70, aastaselt mürgi joomise läbi. Kreeklaste silmis kes ilu kõrgelt hindasid oli Sokrates väga kole väikese kasvu ja jässaka keha tõttu, tal oli kiilaspea ja hiiglaslik laup. Tema isa Sophroniskos oli kiviraidur-kujur, ema Phainarete aga ämmaemand. Sokrates sai oma nime vanaisa järgi kes oli riukamees. Noorena oli Sokrates isal abiks ametis. Temast sai 18. aastaselt ajateenija sõjaväes (efeeb). Esimene aasta kulus tal sõdimisoskuste omandamisele, teisel osalesid ajateenijad lahingutes. Terve oma elu jooksul võttis Sokrates osa lahingtest kolmel korral ning näitas end vapra sõdumehena. Kui ta sõjaväest tagasi koju jõudis olid ta vanemad palavikku surnud nign armastatu juba aasta abielus olnud rikka värvaliga. Sokrates armus uuesti 45 aastasena siis ta abiellus. Ta uueks naiseks sai Xanthippe kes oli väga tulise iseloomuga mistõttu oli tihti suuri tülisid. Sokratest see ei häirinud vaid vastas, et kui suudad naist taluda on teistega lihtsam.
Tööpuudus 2012. aasta teises pooles mõjutas tööturu arengut Eestis mõõdukas ja varasemast märksa enam sisenõudlusele tuginev majanduskasv. Finantskriisi lahenemise aeglane kulg ja riigieelarvete valulik konsolideerimine hoidsid väliskeskkonna endiselt ebakindlana. Eesti väliskaubanduse peamistes partnerriikides (euroalal ja ka Rootsis) langes ettevõtete ja tarbijate kindlustunne. Euroala majandus läks 2012. aastal langusesse. Eesti majanduskasv püsis aga sisenõudluse toel positiivne ja see mõjutas ka tööturgu hõive kasvas, tööpuudus vähenes ning jätkus üsna kiire, ligi 6%line palgakasv. Tööjõu pakkumispoolt mõjutavad tugevasti demograafilised arengusuunad, mille kohta on tänu 2011 aastal toimunud rahva- ja eluruumide loenduse andmete avaldamisele palju uut informatsiooni. Eesti elanikkond kahanes vähem kui Leedus ja Lätis tänu Soome lähedusele, mis võimaldas välismaal tööt...
4. saj eKr kehtestati efeebiteenistus. See oli kõikidele ateenlastele kohustuslik alates 18. (16.) eluaastast ja teenistus kestis neli aastat. Sellest esimese aasta poisid õppisid ning ülejäänud aja teenisid Atika piirialadel. Efeebide füüsilist ettevalmistust korraldasid ja jälgisid pedotriibid. Didaskolosed sõjalised instruktorid jälgisid otseselt sõjalist ettevalmistust. Efeebide õppeprogrammi kuulusid jätkuvalt ka luule- ja muusikatunnid, sest ajateenijad osalesid riiklikel religioossetel pidustustel. Efeebid andsid vande, et ei häbista neile usaldatud relvi, ei jäta kaaslasi hätta ning et nad kaitsevad kodualtareid ja riigipiire. 4. Kasutatud kirjandus · ,,Kasvatus eri kultuurides I" M. Tilk Tallinn 2003 · ,,Vana Kreeka ajalugu" ,,Eesti Raamat" Tallinn 1965 · ,,Hellase Valgus" D. Dilyte Olion Tln 1996 · www.wikipedia.org · www.elysiumgates.com · www.freewebs.com · www.wsu
Sotsiaalmaksu defineeritakse kui sihtotstarbelist maksu, mille kogumise eesmärk on riiklikus pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamine. Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised; maksustamisperioodiks on kalendriaasta, mille kestel tuleb sooritada kord kvartalis sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Sotsiaalmaksu makstakse ka töötuskindlustushüvitistelt. Teatud isikute kategooriate (näiteks ajateenijad, töötutoetuse või lapsehooldustasu saajad) eest maksab sotsiaalmaksu riik. Kokkuvõte Sotsiaalmaks on oluline rahaline kohustus, mille eesmärgiks on kindlustada isiku olevik ja tulevik ning hoida kogu tema riiki tasakaalus. Ilma sotsiaalmaksuta poleks meil nii ravikindlustust kui ka korralikku pensioniplaani. Sotsiaalmaksu määr on 33% ning kui seda ei makstaks, laguneks ühiskond kokku, sest kui arstid jäävad oma varustusest ilma, ei saa nad ka
Sotsiaalmaksu defineeritakse kui sihtotstarbelist maksu, mille kogumise eesmärk on riiklikus pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamine. Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised; maksustamisperioodiks on kalendriaasta, mille kestel tuleb sooritada kord kvartalis sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Sotsiaalmaksu makstakse ka töötuskindlustushüvitistelt. Teatud isikute kategooriate (näiteks ajateenijad, töötutoetuse või lapsehooldustasu saajad) eest maksab sotsiaalmaksu riik. Kokkuvõte Sotsiaalmaks on oluline rahaline kohustus, mille eesmärgiks on kindlustada isiku olevik ja tulevik ning hoida kogu tema riiki tasakaalus. Ilma sotsiaalmaksuta poleks meil nii ravikindlustust kui ka korralikku pensioniplaani. Sotsiaalmaksu määr on 33% ning kui seda ei makstaks, laguneks ühiskond kokku, sest kui arstid jäävad oma varustusest ilma, ei saa nad ka
juhuslikest isikutest (teoses : Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk. 393 jj., 443 jj.). Kuigi seadus vastab põhiseadusele ja selle loojate seisukohtadele, tuleb ka praktikas teostatav valimine muuta sisuliseks, teatud kriteeriumitest lähtuvaks. Anglosaksi maade tüüpi vandekohut põhiseaduse § 56 ega 13. peatükk ei võimalda. 7 RIIGIKAITSE 7.1 Nimeta vabal valikul kolm väeosa, kus teenivad ajateenijad! Lääne, Lõuna ja Põhja kaitseringkonnad. 7.2 Nimeta Eesti vabatahtlikud riigikaitseorganisatsioonid! Kaitsevägi, kaitseliit ja küberkaitse. 7.3 Nimeta vabal valikul kolme juhtumit, mille puhul on Kaitsepolitseiamet paljastanud korruptsiooni või mõne muu Eesti julgeolekut ohustanud kuriteo. 1. 2002 kevad avastas KAPO väga suure koguse lõhkeainet. (Leiti 4 meest, kellel oli ilmatu suur kogus lõhkeainet ja saadi teada, et nad tahtsid seda edasi müüa.) 2
Kokkuleppel saab muuseumi külastada ka väljaspool ametlikku lahtolekuaega. Muuseumi piletihinnad on kenasti välja toodud- täiskasvanud, sooduspilet, perepilet, grupipilet. Ühispiletiga saab peale selle muuseumi ka külastada TÜ Kunstimuuseumi, Tartu ANNERIIN TRUU IK 12 AÜ tähetorni ja Toomkiriku torne (tornid on avatud maist oktoobrini ). Muuseumit saavad külastada tasuta TÜ üliõpilase ja töötajad, lapsed alla 8 aasta, ajateenijad jne. Täpsemat infot saab internetist muusemumi kodulehelt kui ka kohapealt. Aastas neli korda on ka tasuta külastuspäevad muuseumisse, mille infot saab leida muuseumi kodulehelt internetist kui ka kohapealt uurida. Järgmiseks tasuta külastuspäevaks on 18 mai. Kokkuleppel saab koos giidiga külastada muuseumi ja teisi hooneid väljaspool ametlikku lahtolekuaega. Sel juhul kehtib piletitele kahekordne hind ning lisandub giiditasu.
90. aastate algul tööpuudust polnud, kuid järgneva kümne aasta jooksul tööpuudus kasvas ning saavutas 2000. aastal 14% piiri. Hiljem hakkas tööpuudus järjekindlalt langema seoses sellega, et hakati looma uusi majandusettevõtteid, kus pakuti suurele hulgale inimestest tööd. 12. Kellel on õigus tervisekindlustusele? Ravikindlustusele on õigus lisaks töötavale inimesele veel RK liikmel, presidendil, FIE'l, töötuabiraha saav isik, ajateenijad, kuni 3-a lapsega lapsehoolduspuhkusel olev mittetöötav vanem, rase naine alates 12. nädalast, alla 19-a isikutel. Lisaks on õigus ravikindlustust saada põhiharidust omandaval inimesel kuni 21-a vanuseni, üldkesk või põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandav inimene kuni 24-a vanuseni. 13. Milline on Eesti kaitseväe ülesehitus? Kui sõjaväge hakati taastama Taasiseseisvumise järel, siis otsustati luua reservarmee, st seada sisse üldine sõjaväekohustus
Hennoste, Reet kasik, Krista Kerge, Piibe Leiger, Helle Metslang, Helmi Neetar, Pille Penjam, Tiia Peljam, Peeter Päll Maria-Maren Sepper, Tõnu Tender, Jüri Valge ning Jüri Viikberg. Ajakiri ilmub kaks korda aastas. Kokkuvõte Emakeele Selts on midagi palju enamat kui filolooge koondav organisatsioon. See on selts, mis kaasab oma tegemistesse kõik emakeelehuvilised, olgu nendeks siis filoloogid, (üli)õpilased, õpetajad, pensionärid või ajateenijad. Seltsi eesmärgiks kõige laiemas mõttes on inimestes eesti eesti keele tundmise, arendamise ja uurimise vastu huvi äratamine. Lisaks on selts enda eesmärgiks võtnud filoloogide akadeemilise suhtlemise edendamise ja ühisürituste korraldamise teiste eesti keele huvilistega. Kasutatud kirjandus 1) http://www.emakeeleselts.ee 2) Viikberg, J., ,,Emakeele Selts 90", lk 58 62. OK 2010, nr 1
1. SISSEJUHATUS Tänapäeva inimest nimetatakse sageli ka homo economicus'eks, majanduslikuks inimeseks, kelle edukus sõltub väga suurel määral tema majanduslikust edukusest ehk oskusest teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsida ja olukorrale vastavalt käituda. Õige majandamise korral võib ka suhteliselt väikese sissetulekuga toime tulla. Samas võib mõni hea sissetulekuga või juhuslikult rikkaks saanud inimene oma raha väga ruttu läbi lüüa. Me teeme iga päev kümneid kui mitte sadu majanduslikke otsuseid, st valikuid: kas kulutada raha nätsu, kinopileti või raamatu peale, kas otsida suveks mõni tööots või vahtida kodus niisama lakke. Asju, mille vahel valida, on tohutult palju. Mida rikkamad me oleme, seda suuremad on sissetulekud ja valikuvõimalused. Vaene inimene saab valida töölesõiduks bussi ja trammi vahel, rikas peab plaani, kas sõita puhkusereisile laeva või lennukiga. Nii rikka kui vaese vajadused on võimalustest alati...
leppimise Läänega. Gaddafi asus propageerima pan-Aafrika konföderatsiooni Euroopa Liidu eeskujul. 2009. a nimetati ta Aafrika Liidu esimeheks ning oli selleks kuni 2010. a 31. jaanuarini. Sõjaväelise riigipöördega võimu võtnud Gaddafi püüdis oma valitsusajal hoolitseda selle eest, et riigi sõjavägi ei oleks võimeline omakorda tema vastu mässu tõstma. Riigi viiekümnetuhandelisest armeest umbes poole moodustasid viletsa ettevalmistusega ajateenijad. Sõjaväeüksused moodustati sageli hõimukuuluvuse alusel. Gaddafi hõim domineeris õhujõududes ja armee kõrgemate ohvitseride hulgas. Oma kindraleid umbusaldades lõi ta tavaväeosade kõrvale hästi treenitud paramilitaarjõud ja Gaddafi perekonna liikmete otse alluvad regulaarväe üksused. Majandussanktsioonide tühistamise järel avanes Liibüa välismaistele ettevõtetele. Gaddafi, tema pereliikmed ja lojalistid püüdsid nende ärist sageli lõigata isiklikku kasu. Rahvusvaheliste
KGB ülesandeks oli loomulikult ka välisluure ja vastuluure korraldamine, kõrgete võimukandjate julgeoleku tagamine, eriside kindlustamine, välisraadiojaamade segamine, välismaalaste kontaktide kontrollimine jne. Võõrsõjaväe kohalolek. Sõjavägi oli kohalikele elanikele ränk koorem. Sõjaväe kasutusse antud aladelt tuli põliselanikel lahkuda, üsna suur osa linna elamufondist võeti sõjaväe kasutusse. Rahvusväeosade olemasolul said ajateenijad läbida teenistuse 1950 Eestis. Moskva kontrollmehhanism. Balti kontrollimiseks loodi ÜK(b)P KK Eesti büroo, mis likvideeriti 1947 põhjusega, et nüüd võib neid funktsioone vahetult täita liiduvabariigi kommunistlik partei. Liiduvabariigi juhtkonna vaoshoidmisel etendas väga olulist rolli teise sekretäri institutsiooni olemasolu. 40. Poliitilised olud. Võitlus kodanliku natsionalismiga.
Sõjavägi oli kohalikele elanikele ränk koorem. Sõjaväe kasutusse antud aladelt tuli oskab võrdeliselt hästi nii oma emakeelt kui ka vene keelt. 1976 kehtestati üleliiduline põliselanikel lahkuda, üsna suur osa linna elamufondist võeti sõjaväe kasutusse. kord, et teaduslikud väitekirjad tuleb kirjutada vene keeles. 1980 hakati vene keelt Rahvusväeosade olemasolul said ajateenijad läbida teenistuse 1950 Eestis. õpetama juba lasteaedades ja üldhariduskooli esimeses klassis ning oluliselt suurendati ka Moskva kontrollmehhanism. kõrgkoolides vastuvõttu nendele erialadele, milles õppetöö toimus vene keeles. Balti kontrollimiseks loodi ÜK(b)P KK Eesti büroo, mis likvideeriti 1947 põhjusega, et
veekogudesse, sest kui pole näha, siis pole ka probleemi. Raskemad osised vajuvad põhja ja jõgedesse uputades kergemad osad liiguvad koos veevooluga minema. Kui prügihunnikud olid piisavalt suured siis leidus ka neid kes jäätmeid põletasid. Tihti põles koos linnas tekkinud prügiga maha ka linn ise. Tihti veeti jäätmed lihtsalt linnamüüridest väljapoole, kaugemale endast ja enda elukohast. Linna ja üldse jäätmetega reostunud kohti pidid puhastama tavaliselt orjad, vangid ja ajateenijad. Jäätmehulk kasvas hüppeliselt 18 saj. tööstusrevolutsiooniga. Siis tekkisid tootmisjäägid ja ohtlikud jäätmed seoses keemiatööstuse arenemisega. Esimene prügipõletusettevõte rajati Inglismaal 1874 aastal. Aastaks 1912 oli Inglismaal juba 76 põletustehast ja mujal maailmas 17. Eesti prügilate arengut seostatakse: linnastumisega, tootmise koondumisega suurettevõtetesse, keskküttele üleminekuga, loomapidamise keelamisega linnas ja tehismaterjalide kasutuselevõtuga.
30. aastate teisel poolel ei taotlenud Eesti enam kollektiivset julgeolekut, vaid rõhutas 1938. aastast alates oma neutraliteedipoliitikat. Riigikaitse Vabadussõja lõppedes vastas Eesti armee võitlusvõime ja varustus kõigiti maailmatasemele. 1921. aasta sügisel oli olemas 370 suurtükki, 350 pommi- ja miinipildujat, enam kui 2700 kuulipildujat. Olid soomusrongid, soomusautod ja tankid. Loodud oli mere- ja lennuvägi. Mehi teenis relvajõududes 20.- 30. aastail 11 000- 12 000. Ajateenijad pidid enamikes väeosades teenima 12 kuud, mereväes ja tehnikaüksustes 18 kuud. Kuna 20. aastail suurriigid oma relvajõude oluliselt ei moderniseerinud, säilis ka Eesti kaitseväe löögijõud vajalikul tasemel. Halvemaks läks lugu 30. aastate teisel poolel, mil Eestil ei jätkunud jõudu, et suurriikide võidurelvastumisega kaasa minna. 1. septembril 1939. aastal teenis Eesti relvajõududes kokku 16 500 meest, neist 1500 ohvitseri ja 2300 kaadriallohvitseri
EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE Hoolekande algus Süsteemsel hoolekanne Eesti territooriumil saabus koos Saksa ordu ja ristiusuga 13. sajandil; Eesti- ja Liivimaa kloostrite varjupaigad; Seek ehk põdurate maja; Hospitaalid pidalitõbistele, süüfilisuse haigetele, vigastele; Seek Tallinna Püha Johannese leprosoorium ehk rahvapäraselt Jaani seek Eestimaa esimene hoolekandeasutus, mille kohta on kirjalikud andmed aastast 1237; Vaesed eestlased; Maaomanik ja laenuandja; Seek (Terve nädala söök) 1639 Iga pühapäeva keskpäevaks tuleb neile anda lihakarnist ostetud värsket loomaliha, seni kuni Rae mõisas karjatatavaid lambaid saab tapale viia. Härja- või lambaliha peab virtin keetma koos vedela supiga, kuhu on lisatud tangu, nii et vaesed saaksid sinna sisse leiba murda. Pühapäeva õhtul peab virtin lihasupi hospidalis üles soojendama ja vaestele välja jagama. Ja nii peab sündima terve nädala jooksul, nimelt et k...
1 keskastme juht..................................... 2 tippspetsialist (ametikohale vastava kõrgharidusega) 3 keskastme spetsialist, abispetsialist .... 4 ametnik, kontoritöötaja, isiku-/klienditeenindaja, kaitse-/päästeteenistuses .................... 5 oskustööline, seadmeoperaator, sõidukijuht 6 lihttööline.............................................. 7 Kriitika: lisanduvad muidugi veel need, kes ei ole palgatööl: ettevõtjad/talunikud, lapsehoolduspuhkusel, kodused, töötud, ajateenijad, õpilased/üliõpilased. Täpsus, liikuvus. 5. Kihtidesse jaotamine mitme teguri najal. Erinevaid ressurese hinnatakse ja ühendatakse. Paigutatakse skaalale, mis jaotakse suvalisest kohast. Nt. # Omand (Eestis talu 10%, pere või ridaelamu 20%, korter 70%) # Tulud (leibkonna keskmine 7000 krooni, kõrgem 8600 paari ilma lasteta, madalam 3500 üksik vanur; töölise palk (neto) 4500, juhid, riigiametis 12 000, finantsvahetus 15000) 6570 eur aastas (u 450 eur kuus) keskmine neto.
ning mittetulundusühingute seadus. Kirikute, koguduste ja koguduste liitude põhikirjad registreeritakse linnakohtutes. Kirikute ja koguduste seadus näeb ette, et iga väeosa ülem tagab ajateenijatele võimaluse täita oma usulisi talitusi. Sõjaväekaplan teenib kõikide usuliste ühenduste liikmeid. Kirikute ja koguduste seaduse kohaselt peavad vangladirektorid tagama vangidele võimaluse järgida oma usulisi veendumusi. Ajateenijad ja vangid said seda õigust ka kasutada. Kirikutel, kogudustel ja koguduste liitudel peab olema juhatus. Juhatuse liikmeks võivad olla 14 kodanikud ja riigis seaduslikult elavad isikud. Ametlikuks registreerimiseks linnakohtus peab usulise ühenduse juhatus esitama avalduse, millel on kõikide juhatuse liikmete allkirjad. Kogudusel peab olema vähemalt 12 täisealist liiget. Registreerimisavaldusele tuleb
Tekkimise põhjused: 1)Tööjaotus, töö jaotatakse rohkemateks etappideks 2)tooraine ja varustuse ostmine suurtes kogustes- madalam hind 3)Omahinna alndamiseks ostetakse spetsiaalseid masinaid ja seadmeid 4)Omahinna alndamiseks investeeritakse uurimis-ja arendustöösse. Tööealine rahvastik 15-74 aastased, Majanduslikult aktiivne rahvastik e. Tööjõud(hõivatud, töötud) Majanduslikult mitte aktiivne rahvastik(pensioniealised, õpilased, ajateenijad, koduperenaised, invaliidid) Turujõud Nõudlus- kui nõudlus tööjõu järele on suurem kui selle pakkumine, siis palgad suurenevad. Pakkumine- kui tööjõu pakkumine on nõudlusega võrreldes suur, siis palgad vähenevad. Tööjõu koosseisu mõjutavad turuvälised jõud Inimesed eelistavad jääda paigale - riik on kehtestanud mitmeid piiranguid ületunnitööle, tundide arvule, lastetööle, alampalgale(278.02)
kujunduse sai, oli saavutatud kujundlik tervik koolimaja idatiiva Jannseni - aegsest miljööst. Hetkel saab seda muuseumit külastati teisipäevast kuni laupäevani, kella 10.00 kuni kella 17.00. Juuli, juuni ja august on see muuseumi avatud samadel päevadel, aga kella 10.00 on ta nüüd avatud kuni kella 18.00. Pileti hinnad on suhtelised soodsad. Nimelt täispilet on 15 krooni, üliõpilastele ja pensionäridele 10 krooni ja õpilastele 5 krooni. Koolieelikud ja ajateenijad saavad muuseumit külastada aga hoopis tasuta. On olemas ka tasuta lahtioleku päev. Selleks on iga kuu esimene teisipäev. http://www.pernau.ee/ http://www.kultuuri.net/n/parnu/lydia-koidula-memoriaalmuuseum.do? op=events&pid=2133 22 Perekond Lydia Koidula isa nimi oli Johann Voldemar Jannsen. Ta õige sünninimi oli Jaan Jensen. Ta sündis 16. mail 1819 ja suri 13
kujunduse sai, oli saavutatud kujundlik tervik koolimaja idatiiva Jannseni - aegsest miljööst. Hetkel saab seda muuseumit külastati teisipäevast kuni laupäevani, kella 10.00 kuni kella 17.00. Juuli, juuni ja august on see muuseumi avatud samadel päevadel, aga kella 10.00 on ta nüüd avatud kuni kella 18.00. Pileti hinnad on suhtelised soodsad. Nimelt täispilet on 15 krooni, üliõpilastele ja pensionäridele 10 krooni ja õpilastele 5 krooni. Koolieelikud ja ajateenijad saavad muuseumit külastada aga hoopis tasuta. On olemas ka tasuta lahtioleku 14 / 15 päev. Selleks on iga kuu esimene teisipäev. 9) http://www.pernau.ee/ 10) http://www.kultuuri.net/n/parnu/lydia-koidula-memoriaalmuuseum.do? op=events&pid=2133 26 Perekond Lydia Koidula isa nimi oli Johann Voldemar Jannsen
ette sidespetsialiste. Sidekompaniis õpetatakse elektroo- nika ja elektrotehnika põhialuseid, raadio- ja traatsidet ning õpitakse hooldama ja kasutama kõiki kaitseväes kasutusel olevaid raadio- jaamu, telefoniaparaate ja kaableid. VÕK Üksik-vahipataljon Asutatud 9. jaanuaril 1919, taasasutatud 22. jaanuaril 1993. Tallinnas asuvas jalaväe väljaõppekeskuses õpetatakse põhiliselt linnavõitlusüksusi. Üksik- vahipataljon on ainus väljaõppekeskus, kus ajateenijad õpivad tseremooniate korraldamist Presidendi Kantselei, Kaitse- ja Välisministeeriumi ning kaitsejõudude vaja- duste kohaselt. Vahipataljon tagab ka Presidendi Kant- selei ruumide ööpäevaringse valve A-kompanii baasil. Vahipataljoni territooriumil asub Tallinna Garnisoni arestimaja. 50 EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED Lahingutoetuse Väljaõppekeskus Tapa väljaõppekeskusse on koondatud toetavate relvalii- kide väljaõpe
o Parlamendil oli kohus asjaga tegeleda o Küsimus läks rahvahääletusele Hiljem rahvahääletustest loobuti Mis polnud demokraatlik? I tasand institutsionaalne tasand · Autoritaarne suund (1938) · Otsustati suurendada valimisiga (20lt 22ni 1938 aasta PS). Otsust suurt põhjendada ei suudetud. Peamine argument oli vastutustundlikkuse puudumine noorematel. · 1938 ei saanud valida ka ajateenijad · President sai peaaegu absoluutse võimu, mille tekitas võimu koondumine ühe isiku kätte · Ükski eelnõu ei saanud ilma presidendi nõusolekuta jõustuda · Riigikogu puhkuse ajal (või laiali oleku ajal) sai president ikkagi eelnõusid teha ning parlament pidi need lihtsalt vastu võtma(nt dekreetide rahastamine) · President oli ka valitsuse juht (oli ka peaminister allus otseselt presidendile, mitte parlamendile, nagu ülejäänud valitsus)
tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija, lihtsustatult öeldes tööandja, ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised; maksustamisperioodiks on kalendriaasta, mille kestel tuleb sooritada kord kvartalis sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Sotsiaalmaksu makstakse ka töötuskindlustushüvitistelt. Teatud isikute kategooriate (näiteks ajateenijad, töötutoetuse või lapsehooldustasu saajad) eest maksab sotsiaalmaksu riik. Sotsiaalmaksu makstakse üldjuhul määraga 33% reaalselt makstud tasult, ent iga töötaja/teenistuja puhul vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, mis 2012. aastal on 278,02 eurot. Kui inimene töötab mitme tööandja juures, on sotsiaalmaksu miinimumkohustus tööandjal, kelle juures toimub maksuvaba tulu arvestamine töötasult tulumaksu kinnipidamisel. 11. FIE ja Tulumaks.
Seletuskiri Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Kaitseliidu seaduse (edaspidi KaLS), kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) viiakse nimetatud seadustesse sisse muudatused, mis on seotud 20.12.2012.a Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud ,,Poliitika Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide osas" meetmetega. Eelnõus toodud täiendavad tagatised on vaid osa veteranipoliitikaga seotud meetmete paketist. Tegemist on meetmetega, mille elluviimine ei eelda suuremahulisi ümberkorraldusi ega keerulisemaid muudatusi KVTSis, KaLSis ja alamaktides. Eelnõuga muudetakse KaLSi ühes valdkonnas ja KVTSi neljas valdkonnas. Samuti muudetakse kaitseväeteenistuse seaduse rakend...
Tegevväes rahuajal u 5500 meest President Teeb ettepaneku kuulutada välja sõjaseisukord, mobilisatsioon Nimetab ametisse Kaitsejõudude kõrgemaid juhte Annab sõjaväelisi auastmeid Riigikaitse nõukogu Presidendi juures nõuandev organ: Riigikogu esimees, peaminister, riigikaitsekomisjoni esimees, väliskomisjoni esimees, kaitseminister, siseminister, välisminister, justiitsminister, rahandusminister ja kaitseväe juhataja. Kaitsevägi Riiklik relvajõud: ajateenijad, kaadrikaitseväelased Koosneb maaväest, mereväest ja õhuväest Kaitseliit Vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon 15 malevat Noorteorganisatsioonid: Noored Kotkad, Kodutütred Kodanikukaitse Riiklikku hädaolukorraks valmisolekut reguleerib hädaolukorras valmisoleku seadus, mis hakkas kehtima alates 2001. aastast. Selle seaduse eesmärgiks on panna paika erinevate valitsusasutuste, kohalike omavalitsuste, ametkondade ja ettevõtete ülesanded hädaolukordades valmisoleku korraldamisel
....... 1 keskastme juht..................................... 2 tippspetsialist (ametikohale vastava kõrgharidusega) 3 keskastme spetsialist, abispetsialist .... 4 ametnik, kontoritöötaja, isiku-/klienditeenindaja, kaitse-/päästeteenistuses .................... 5 oskustööline, seadmeoperaator, sõidukijuht 6 lihttööline.............................................. 7 - lisanduvad muidugi veel need, kes ei ole palgatööl: ettevõtjad/talunikud, lapsehoolduspuhkusel, kodused, töötud, ajateenijad, õpilased/üliõpilased. Eestis 2007: 655 000 hõivatut, (359 000 mitteaktiivset), 32 000 töötut 2010: 595 000 hõivatut, 137 000 - 73 000 töötut Primaarsektoris langeb 5%, 60% tertsiaarsektoris, sekundaar 35% 5) kihtidesse jaotamine mitme teguri najal: - Erinevaid ressurese hinnatakse ja ühendatakse. Paigutatakse skaalale, mis jaotakse suvalisest kohast. Näiteks * Omand (Eestis talu 10%, pere või ridaelamu 20%, korter 70%)
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhte...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
