ja vastupidavust. Sellistel harjutustel kasutati vastasena maasse kinni löödud teivast. Seda teivast siis rünnati ja tema eest kaitsti end nii nagu ta oleks päris vastane. Olles saavutanud teatud oskuse, lasti õpilastel üksteise vastu harjutada juba teenistusrelvadega, mille otsmikud olid nahaga kaetud. (seda kahevõitluse harjutust nimetati armatura'ks, jällegi otseselt üle võetud gladiaatoritelt). Samamoodi harjutati ka viskeoda (pilum), alguses kaks korda raskemate harjutusrelvadega, hiljem teenistusrelvadega mis olid nahaga kaetud. Leegionärid said koolitust ka lingu kasutamises ja harjutasid kivide viskamist. Kõik jalaväelased õppisid ka ratsu selga ronimist. Harjutusplatsile konstrueeriti puidust hobuse mannekeenid, esialgu harjutati selga ronimist ilma varustuseta, hiljem koos varustusega, niivõrd, et sõdur pidi suutma ratsu selga ronida mõlemalt küljelt, relva käes hoides, kandes täit varustust
valmistati kadakast, samal ajal kui nooleotsad olid sepistatud rauast. Orgaanilisest materjalist valmistati nooletupp, kuid kahjuks ei ole neid tänaseni säilinud. Laske- ja heiteriistadest peaks mainima lingu. Ling oli valmistatud nahast ja nööridest, ning sellega sai visata väiksemaid kive kaugemale ja kõvemini. Tähtsal kohal oli oda. Odadega ähvardamine tähendas sõjakuulutust, odade vahetamine rahusõlmimist. Olid olemas torke- ja viskeodad. Torkeoda oli massiivsem ja suurem kui viskeoda, lähedalt heidetuna tungis selline torkeoda läbi rõngasrüü ning purustas isegi kilbi. Ajaarvamise vahetuse paiku tulid kasutusele rauast odaotsad, mille pikkus oli umbes 20cm. Tehes läbi keeruka arengu, jõudis tehnoloogia keerukuse tippu 11. sajandil. Siis oskasid sepad kokku sepistada damaskitud terast. On uuritud ja leitud, et isegi eesti sepad oskasid sellist tehnoloogiat kasutada. Tänu sellele tehnoloogiale said odaotsad erakordse tugevuse, elastsuse ja salapärase ilu. 12
Mõõk peeti tihti vaba mehe tunnuseks. Üha populaarsemaks said sõjanuiad, mis olid eelistatuim relv vaimulike feodaalide seas, kuna kirik ei lubanud mõõka haarata. Nui on keskmise varrega relv, millel on olnud mitu funktsiooni. Seda on kasutatud nii löömiseks kui ka viskamiseks. Teatud ajaperioodil oli sõjanui võimu sümbol. Sõjanuia kõrval oli ka väga levinud relv oda, mis oli effektiivne pika varrega relv. Odad jagunevad ka mitmeks ratsaniku oda, jalaväelase oda, jahioda ja viskeoda. Ratsanike odad täiustusid selle võrra, et neid muudeti raskemaks. Oda oli eelkõige määratud löögi jaoks ja selle heitmist hobuselt ei praktiseeritud. Keskajal oli oda nii lähirelv kui ka viskerelv. Kaugrelvad Lahingus olid väga olulised vibud ja ammud, mis olid mehaanilised laskerelvad. Nii vibul kui ka ammul olid vajalikud nooled, mida lennutati. Samuti neil mõlemal on olemas omad eelised, kuid tihti vaieldi selle üle kumb neist on effektiivsem
Sveitsi pistoda, millele on iseloomulik rohkete kaunistustega tupp. Cinqueda pistodal on teramiku laius tagaosas 5 sõrme. Vasaku käe pistodal on ettepoole kaarduv kaitseraud, sai blokeerida vastase mõõgalööke. Stilett on torkerelv , pika ja peenikese teraga, peamine salamõrvarite relv, ristlõige on ruut. Oda - tehakse vahet ratsaniku odal, jalaväelase odal, jahiodal ja viskeodal. Varasemal etapil ratsanikud ei kasutanud pikka torkeoda, vaid kasutasid viskeoda. Piik oli põhimõtteliselt pikk oda (4-5 m). Võitlusodadel ristlõige peaaegu romb, jahioda otsal on ristlõige laiem aga õhem. Partisane (partei relv) kujuneb linlaste relvaks, algseim vorm ei erine eriti tavalisest odaotsast (lehenurgad teravamad ja ulatuvad välja); 17-18 sajand muutub uhkeks kaunistatud paraadrelvaks, kasutati mitmel puhul ka ihukaitserelvadena, mõnel pool ka ohvitseritunnuseks. Sponton on lühema teravikuga partisane, kõrvallehti rohkem kui üks,
1. Millal said alguse sõjad inimtsivilisatsiooni ajaloos? Sõdade kohta võib öelda, et need on vanemad kui (kirjutatud) ajalugu, sest päris kindlasti sõdisid inimesed ka eelajaloolisel ajal, st enne kirjaliku mälu tekkimist (lk 15). 2. Kuidas mõistate lauset: „Si vis pacem, para bellum". Lause tähendab eesti keelde tõlgituna "Kui tahad rahu, ole valmis sõjaks" (lk 15). 3. Mis on sõjateaduse peamiseks ülesandeks? Sõjateaduse ülesandeks on adekvaatselt tulevikku prognoosida ja mudeldada, aidates sel moel kaasa riikluse püsimisele ja julgeoleku kindlustamisele (lk 16). 4. Mitmedal sajandil toimus muistne vabadusvõitlus (Põhjala Ristisõda)? Muistne vabadusvõitlus toimus 13. sajandil (lk 29). 5. Mis olid eestlaste kaotuse peamisteks põhjusteks muistses vabadusvõitluses? 1) Ebavõrsed jõud - Eestlaste malev ehk maakaitsevägi koosnes vabadest relvakandmisvõimelistest meestest, kes kutsuti konkreetseks sõjaliseks operatsiooniks iga ko...
Üks väljaõppe osast oli marssimine. Nekrutid pidid veatult ühes reas, korrapäraselt ära marssima 20 rooma miili (30 kilomeetrit) viie tunniga. Samuti tegeleti füüsilise trenniga. Joosti, hüpati nii kaugust kui kõrgust, kui salk asetses mõne veekogu ääres, siis ka ujuti. Samuti õpiti varustusega hobuse peale ronimist. Leegionites kasutati pistoda, lühikest mõõka, pika teraga mõõka ning kahte viskeoda (üks kergem, teine raskem). Kaitsevarustusena määrati leegionäridele ja praetooridele plaatidest koosnev liigendatud turvis. Lisaks kuulusid sõduri varustusse säärised, marssimissandaalid, kiiver, vöö ja kilp. Igal leegionil oli oma kujundusega kilp. Riigi ajaloo jooksul on kilbi kujundus olnud erinev, olles ovaalne vabariigi aegu, impeeriumis nelinurkne ja pärast neljandat sajandit taas ovaalse kujuga. Vöö näitas sõduri auastet ja oli kaunistatud ornamentidega. See oli
Saaremaa, Sakala, Ugandi. Eestlaste naabrid · Soomlased. Jagunesid pärissoomlased, hämelased, karjalased. Eestist idapoole jäid vadjalased ja isurid. Kagusse idaslaavlased. Lõunasse liivlased ja läti hõimud. Läti hõimude puhul latgalid, kurelased, semgalid. Lätist lõunapoole leedulased. Leedust lõunapoole preislased. Lätist läänepoole rootslased. Eestlaste relvastus muinasaja lõpul · Peamine relv oli oda- viskeoda ja torkeoda. Viskeoda oli kergem ja väiksem, torkeoda suurem ja raskem · Sõjakirves e tapper · Mõõk · Kilp · Sõngassärk, traadist punutud särk Sõjaline tase oli naabritega üsnagi sarnane. 1187- põletati maha Sigtuna linn Rootsis. Eesti aladel üritasid kanda kinnitada idaslaavlased. 1030-1060 oli linnus, mis on tänapäeva Tartu kohal, idaslaavlaste käes. Nende katse siinseid alasid enda kontrolli alla saada tõrjuti tagasi. Lätlased olid rohkem kannatanud eestlaste
kahekordistunud. Keskmisest rauaajast on Kivimäelt leitud veel üks leid, mida täpselt seletada ei osatagi. Ka sealt tuli välja hulgaliselt odaotsi. Keskmise rauaaja odaotstele on iseloomulik veel putk, millesse pannakse vars sisse. Valdavalt on odaotsad lehekujulised ning leht on väga väljaulatuv. Üks osa on veel sellised, mis on väga pika ja peene kaelaga, kuid leheosa on väga väike. Eestis on odad jaotatud üldjuhul vaid kaheks: torkeoda ja viskeoda. Paljudes teistes keeltes on odaotste termineid rohkem. Eraldi terminid on veel jalamehe ja ratsaoda jaoks, jahimehe oda jaoks ning ka viskeoda jaoks. Meil ei ole aga seda vana keeletraditsiooni säilinud. Eestis on veel üks mõiste, mida oda kohta kasutatakse, kuid seda kasutatakse väga erinevalt, kuna eesti keeles ei ole sellel otsest tähendust – piik. Mitmes Lääne-Euroopa keeles tuleb see sõna tarvitusele 15. sajandil ning tähendab tegelikkuses pikkoda. Varre pikkus võib olla 5-6 m
analoogilised sündmused võisid aset leida. Vahest kõige olulisem usaldust tekitav fakt on see, et eeposes on üksikasjalikult üles loetud, missugusest linnast kui palju sõjalaevu Troojasse saadeti, ja see langeb hästi kokku arheoloogiliste andmetega nimetatud linnade jõukusest. Tõsi, Homerose kirjeldus sisaldab ka palju üleloomulikku ja liialdusi, näiteks jumalate sekkumist võitlusse. Relvad on pronksist, peamisteks relvadeks on pronksotsaga viskeoda ning pronksist mõõk. Sõjamehed kannavad ka pronksist turvist ning kiivrit ning nahkkilpi. Väejuhtide relvad võivad olla kaunistatud kulla ning emailiga. Enamik sõdureid võitleb jala, jõukamad kasutavad aga sõjavankreid. Lahingus puudub vägede keskne juhtimine, planeeritakse vaid kõige lähemal olevate meeste tegutsemist. Sõdurid õhutavad kaaslasi hüüetega, tapetud vastaselt röövitakse relvad ning turvised. Iliase maailm on paljuski julm sõjameeste maailm
Piibel · Maailma loomine Alguses oli kaos ja pimedus. Siis lõi Jumal taeva ja maa ning valguse. Ka vee ja tooduse. Seda kõike suutis ta 3 päevaga. Neljandal ja viiendal päeval lõi ta ka loomad. Kuuendal päeval tegi ta inimese oma näo järgi. Esimesteks inimesteks olid Aadam ja Eeva, kes elasid Eeden aias. · Aadam ja Eeva Aadam ja Eeva olid esimesed inimesed. Jumal pani nad elama Eedeni aeda, kus nad olid õnnelikud, kuid nende õnn ei jäänud kestma. Eedeni aias kasvas üks puu, mis oli ainus, mille vilju Aadam ja Eeva süüa ei tohtinud, sest seda puud pidas Jumal enda omaks. Aga ühel päeval kui Eeva oli aias üksi kõneles temaga madu, kelle oli rääkima pannud ingel, kes tahtis, et inimesed kuulaksid tma sõna. Madu käskis Eeval süüa selle puu vilju, mis pidid olema keelatud. Aadam ja Eeva kuulasidki madu ning nad aeti selle pärast Eedeni aiast minema. · K...
Põhiväe ees ratsutasid ründesalgad, järgnesid vibukütid, lahinguliini taga paiknes sanitaarkorpus. Kaasas olid ka ,,tehnikud", kes kandsid hoolt varustuse eest. Tähtsad olid luurajad. Jalaväelased kandsid põlvini ulatuvat tuunikat ja lihtsa tegumoega jalavarje. Raskejalaväelastel oli raudrüü. Vibulaskjatel olid turvised, säärekaitsed, näokaitse. Relvad jagati kaitse- ja ründerelvadeks. Ründerelvad olid näiteks mõõk, pistoda, rautatud kaikad ja oganuiad, piik, viskeoda. Olulised relvad olid ling, vibud ja ammutaoline relv. Ülemjuhataja käsu eiramist, omavolist laagriplatsilt lahkumist, relva kaotamist või müümist, haiguse teesklemist vaenlase kartuses, mässude õhutamist, vaenlase poole üleminemist karistati surmanuhtlusega. Sõduritel oli keelatud teiste vara haldamine, üürimine, pandiks võtmine, tegeleda põllumajanduse ja kauplemisega. Lisaks rahalisele tasule sai sõdur ka relvad ja toidu. Nende põhitoiduks olid kuivikud.
selleks katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne, millest sõjamehed võisid otse rünnatava kindluse müürile tungida. Rooma sõjaväe peamine väeüksus oli leegion, mis koosnes 5000 mehest, peamiselt raskerelvastusega jalaväelastest. Rooma leegion rivistus väiksematesse malelaua ruutudena asetatud allüksustesse. Leegionäri relvastusse kuulusid, kiiver, rinna-, küünarvarre- ja põlvekaitsmed, kilp, viskeoda ja sirge mõõk. Rooma õigus Kõik Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada. Rooma seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadustest.
raiutud kividest kirveid, odaotsi, mida kinnitas loomasooltega või naharibadega puu külge. Kui hakati juba sõdasid pidama, pidi ka hakkama rohkem tähelepanu pöörama relvadele, neid täiustama ja tõhusamateks muutma. Oda täitis oma ülesannet väga hästi. (Järgnev jutt tuleb juba 12 sajandist, kui Eestis oli ka kõik see olemas). Odadega ähvardamine tähendas sõjakuulutust, odade vahetamine rahusõlmimist. Olid olemas torke- ja viskeodad. Torkeoda oli massiivsem ja suurem kui viskeoda, lähedalt heidetuna tungis selline torkeoda läbi rõngasrüü ning purustas isegi kilbi. Varem olid kilbid arvatavasti nahast ja puust, hiljem aga pronksist ja ornamentidega kaunistatud. Ajaarvamise vahetuse paiku tulid kasutusele rauast odaotsad, mille pikkus oli umbes 20cm. Tehes läbi keeruka arengu, jõudis tehnoloogia keerukuse tippu 11. sajandil. Siis oskasid sepad kokku sepistada damaskitud terast. On uuritud ja leitud, et isegi eesti sepad oskasid sellist tehnoloogiat kasutada
hõõrdumast. Pistoda muutus 14. saj. populaarseks , sest seda võis kergesti plaatide vahele torgata ja nii vastase surmata. Lähirelvad jaotatakse varre pikkuse järgi kolmeks: Lühike vars - mõõk, pistoda (võib öelda ka käepidemega relvad) Keskmine vars - kirves, vasar, nui : Varre pikkus kuni 1m. Pikk vars - Oda, Hellebard, Piik : Varre pikkus kuni 2 meetrit. Kaugrelvad jaotatakse ka kolmeks. Viskerelvad - Ling, Viskeoda Mehaanilised laskerelvad - Vibu, Amb Tulirelvad - Püssid, Suurtükid. Kirjeldatud relvade rohkus näitab selgelt, et rüütlil oli tõepoolest vaja relvakandjat. Et erinevad relvad olid kasulikumad erinevate kaitserüüde vastu, siis pidi rüütel tõenäoliselt relvi ka vahetama: korraga lahingus kanda kilpi, oda, mõõka (võib-olla isegi mitut erinevat), kirvest, nuia, jne. on võimatu või vähemasti väga ebamugav. Lahingus on aga väga oluline olla liikuv ja ilma üleliigsete asjadeta.
Savinõu Raatvere maahaudkalmistust Kolmnurkse labaga kirves Varangult Relvastus Kõige levinumaks relvaks oli eestlastel oda. Suurem osa sõdalasi võitles jalgsi ning jalamehe relvaks ongi peamiselt oda, ka vibu. Kroonikates on üsna sageli mainitud ka linge, millega visati kive. Odad jagunevad üldiselt torke- ja viskeodadeks. Kirjalikes allikates leidub rohkesti märkusi, et viskeoda võidi käega kinni püüda ja tagasi visata. Visatud odad jäid sageli kilpi kinni ning muutsid selle kasutuks. On ka teateid, et lähivõitlusse astumise korral murti odavars. Ida-Eestist Raatvere matusest on koos torkeodaga leitud arvatav odaotsa vimpel. Levinud relvaks oli kirves. Tõsi, sageli on raske teha vahet sõjakirve ja tavalise töökirve vahel, mida ju vajadusel võidi samuti kasutada relvana. Matusepanuste
Vana-Rooma. Kristluse teke Rooma Vabariik Patriitsid ja plebeid Patriitsid (lad k patres isad) olid aristokraadid, keda arvati põlinevat kuulsates esiisades. Roomas valitses nende võim. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, tõlgendada tavaõigusi ja kuuluda senatisse (Rooma riigi eesotsas, iga aasta valiti amentnikud, kõrgeimad kaks konsulit). Ülejäänud kodanikke nimetati plebeideks, kes võisid osaleda ainult rahavakoosolekutel. Enamasti vaesed, seepärast pidid patriitsidelt laenu võtma ja olid sunnitud elama alaliste võlgade tõttu orjastamise hirmus (võlgnikku, kes ei suutnud oma võlgu tähtajaliselt tasuda, võis võlausaldaja arreteerida ja pidada oma kodus ahelais 60 päeva keskel. Kui võlg polnud tasutud ka peale seda, siis võis võlgnikku müüa võõrsile orjaks). Oli ka jõukamaid plebeisid, nemad taotlesid patriitsidega võrdseid poliitilisi õigusi. Suhted nende kahe grupi vahel olid...
germaani hõimude vastu hakati järjest rohkem keskenduma piiride kaitsmisele. Selleks ehitati linnuseid ja pandi patrullima leegione. Igal leegionil oli oma kindel piirilõik, millel ta pidi korda hoidma. Lisaks leegionitele mõeldud kindlustatud baasidele olid piiridel ka abivägede rügementidele mõeldud kivikindlused. (Imperial Roman Army 2012) 1.1. Relvastus Esimesel sajandil oli leegionäride põhirelvastuseks paar viskeoda (pilum), lühike sirge mõõk (gladius), kujult gladiusele sarnanev pistoda (pugio), ristküliku kujuline painutatud kilp (scutum), kaela kaitseva kraega ja kõrvu ning ülevalt tulevate löökide vastu kaitseva äärega ``Galli kiiver`` ja metallplaatidest koosnev keha ja õlgu kaitsev turvis (lorica segmentata). Mõned sõdurid võisid kaasas kanda ka väikeseid viskenooli (plumbatae), aga see ei olnud laialt levinud. (Roman Legions 2012)
armeesse hobusega ratsanikuna. Varustus oli väga kallis, seepärast polnudki ratsanikke palju. Nad olid tagala ja külgede kaitseks. Õigused olid piiramatud. · 200-lised on nim ka hipliitideks. Sõja ajal pidid tulema sõjaväkke raskerelvastuses jalaväelastena. Varustus: allalastaba nina kaitsega kiiver, selja- ja rinnakaitsed, küünarnuki- ja põlvekaitsmed, suur ümmargune kilp, viskeoda, mõõk, vahel ka piik mõõga asemel, ka suuremat sorti nuga. Kogu varustus kokku kaalus u 50 kg. Neil oli ka 1 piirang: nad ei tohtinud osaleda ülemkohtus, muud organid olid lubatud. · Alla 200 ülesandeks oli osaleda sõjas eelväelastena. Varustuses olid vibu ja nooled või ling ja lingukivid. 2. Ateena valitsemine. · Seadusandlik võim annab välja seadusi, kõrgeimaks seadusandlikuks
Ilmus inimese abiline koer, kasutati vibu ja nooli. Majandus oli hankiv, eluviis rändav. Vanim teadaolev asula Eestis Pulli (9000 eKr) Neoliitikum- noorem kiviaeg, alguseks loetakse keraamika/savinõude kasutuselevõttu. Käsitööoskuste hüppeline areng keraamika, kivi lihvimine/puurimine, riide kudumine. Toimus neoliitiline revolutsioon üleminek hankivast majandusest viljelusmajandusele. Homo habilis- ilmus 2,5 milj. aastat tagasi, tegeldi koriluse ja küttimisega. Kasutati viskeoda küttimisel, tööriistad. Homo erectus- ilmus 2 milj. aastat tagasi, õpiti tuld kasutama. Eluviis rändav, piiratud kõnevõime. Neandertaallane- Homo sapiens- ilmus 200 000 aastat tagasi, tekkis kunst, tule süütaine, algsed majad, koer, sugukond. (tark inimene) Karolingide poliitiline ja kultuuriline pärand Karl Suure keisririik ja selle lagunemine. Karolingide renessanss. Karl Suur korraldas umb 50 sõjaretke, mille tulemusel saavutas Frangi riik oma suurima ulatuse
Tume periood Hävisid kultuurikeskused ja kadus ka kiri. · Võeti kasutusele raud. Raua kasutuselevõtmine andis aluse hilisemale ajajärgule. Arhailine ajajärk Arhailist ajajärku iseloomustab: 1. Kolonisatsioon toimus väljaränne, eeskätt Vahemere ja Musta mere rannikule. · Esmalt rajati sinna agraarkolooniaid. Põllumajanduslikku maad oli vähe ja seda oli vaja, et toota teravilja. · Seejärel rajati sinna kaubanduskolooniaid. Kauplemispunktid. Kaubeldi veini, õli ja erinevate savinõudega. 2.Hõberaha kui väärtusmõõdu kasutuselevõtmine. (7. sajandil eKr võeti hõberaha kasutusele Lüüdias) Hõberaha väljaandmine oli riigi käes. Riik pidi garanteerima ka selle, et see hõberaha oleks täpselt õige kaaluga jne. Ateenas kehtis selline rahaühik nagu drahm( 4,36 grammi) tetradrahm(17,44 grammi) üks talent( 26,2 kg) 3. Arhailisel ajal kujunes välj...
Majandus hankiv, eluviis rändav. Vanim teadaolev asulakoht Eestis: Pulli (9000 eKr) Neoliitikum ehk noorem kiviaeg: alguseks loetakse keraamika/savinõude kasutuselevõttu. Käsitööoskuste hüppeline areng keraamika, kivi lihvimine/puurimine, riide kudumine. Toimus neoliitiline revolutsioon üleminek hankivast majandusest viljelusmajandusele. Antropogeneesi põhijärgud: Homo habilis ilmus 2,5 milj. aastat tagasi (vanem kiviaeg), tegeldi koriluse ja küttimisega. Kasutati viskeoda küttimisel. Homo erectus ilmus 2 milj. aastat tagasi, õpiti tuld kasutama. Eluviis rändav. Neandertaallane (konspektis pole midagi olulist kirjas) Homo sapiens ilmus 200 000 aastat tagasi, tekkis kunst. Neoliitiline revolutsioon üleminek hankivast majandusest viljelusmajandusele. Tekkekoldeks peetakse viljaka poolkuu piirkonda (Eufrati-Tigrise ja Niiluse orgudes ning nende jõgede vahel). 2.Idamaade ristisõjad Ristisõja mõiste. Ristisõdade põhjused. 1. Ja 4. ristisõda
Asehaldurid kasutasid seda ametit enda hüvedes ära. * Rooma sõjaväe põhiüksus oli leegion (4500 meest 1/3 noored, 1/3 keskealised, 1/3 vanemad ja kogenumad). Kui Rooma vabariik sai 509 e.Kr alguse, siis oli Roomal vaid 2 leegionit, kuid 3. Sajandi lõpuks e.Kr, oli sõjaväe suurus juba 214'000 meest. * Leegion koosnes raskerelvastusega üksusest (3000 meest), kergerelvastusega üksustest (1200 meest) ja ratsanikud (300 meest). -) Raskerelvastus 1.5m pikk, 5kg kaaluv viskeoda. Kergerelvastus 0.5k pikk torkeoda. -) Leegioni põhiosa moodustasid talupojad, kes olid vähemalt 17a vanad. * I Põllumajandust -) Talupoegade väikemajandus ~30 jugenit (7,5ha; 1ha = 4j) toodeti enda tarbeks. Edukad olid kuni teise sajandini, pärast seda nad laostusid, sest nad pidid sõtta minema (neist said proletaarid, kes läksid linna ja elasid juhutöödest). -) Villa 100-500 jugenit, said osaleda poliitikas (tänu oma maa omandile), villas tegid
algelisusele. o Eraomdi kasvuga kaasnes varanduslik ebavõrdus. o Rikkamateks said esmajoones küla ja kihelkondade vanemad- arukamad ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positsioon. Hakkas kujunema ülikkond e vanemad. (Lembitu küla) o Suhted naabritega olid rahumeelsed, tehti aega ajalt vastastikke rööv ja sõjakäike. o Eestlaste relvastuses oli tähtsamail kohal oda- viskeoda ja torkeodad. Ratsasõdalased omasid arvatavasti mõõku, sõjakirvest ja nuia. Kaitserevastuses olid muidugi kilbid, vibu kasutati vähem. Rikkamad said lubada endale raudtraadist valmistatud rõngassärke. o Põhiliseks väeüksuseks oli maakaonnas moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa kui jalameestest. o Eestlaste ja Ladgalite vahel toimus pidvalt madistamine, ladgalid olid tavaliselt kaotajad. Eestlaste tugevamaiks
juures. Hauda nr 1 oli maetud üle 45 aastane mees. Maetud selili, väljasirutatult, peaga kirde suunas. Rikkalikud panused: luust käevõrud, sõrmused, rõivakinnitusnõelad. Samuti oli luustiku juures u 3000 mammutikihvast helmest, suurem osa neist oli kinnitatud riiete külge. Haua peal oli suur kivi ja naise kolju. Haud nr 2 oli u sama orientatsiooniga. Sellesse oli maetud kaks peadpidi koos olevat last (poiss ja tüdruk). Mõlemal olid kaasas mammutikihvast odad, pistodad, viskeoda. Käte ümber mõlemal rohkesti mammutiluust käevõrusid; sõrmused. Poisil ka kaks tulekivist kõõvitsat. Ohtralt väikeseid luuhelmeid. Selle haua peal ilma peata luustik. Arvatavasti oli see naine, võimalik, et sama inimese pea oli eelmise haua kohal. Matuseid on saadud ka mitmelt poolt mujalt asulakohtadest. 1986. a. leiti Dolni Vestonicest kolmikmatus. Tegu oli noorte inimeste matusega. Kaks olid tugeva kehaehitusega noormehed, kolmas 1720 aastane neiu. Tema luudel oli vigastusi
saj peale kujunes välja tüüpiline kreeka võitlusrivistus, faalanks. Jalaväelane hopliit, nad olid tõhusalt relvastatud. Kaitserelvastus: kindel relv oli kilp, mis kindlasti ei puudunud. Kilbi minemaviskamine oli märk argusest ja häbiväärt. Kilbile lisaks oli veel korintose kiiver põse ja ninakaitsetega, olid ka rinnakaitse ehk turvis ja säärekaitsmed, viimased ei olnud kohustuslikud. Põhiline ründerelv oli oda, mis oli pigem torkeriist. Varajases faasis võis olla ka eraldi viskeoda. Faalanks rivistus mitu viirgu üksteise taha. Rivi taga liikusid vilepillimängijad. Vastane oli samamoodi rivistatud otse ette. Linnriigid olid huvitatud, et faalanksis oleks võimalikult palju mehi. On põhjust arvata, et faalanksis olid kõik, kes suutsid endale lubada kilpi, kiivrit ja oda. Vaesed kodanikud ei suutnud seda relvastust tagada. Ilmselt hopliitidena teenisid aristokraadid ja keskmise jõukusega mehed.
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
