Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tarviliku" - 102 õppematerjali

thumbnail
4
txt

ARVUTID (IAF0041) LABOR 1 (segment A, baas NOR)

$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 43 L 160 48 160 16 0 0 false 5 0 153 176 64 240 64 0 2 5 w 176 80 160 80 0 w 176 48 160 48 0 w 160 48 160 80 0 w 256 48 256 80 0 w 272 48 256 48 0 w 272 80 256 80 0 153 272 64 336 64 0 2 5 L 256 48 256 16 0 0 false 5 0 w 352 48 352 80 0 w 368 48 352 48 0 w 368 80 352 80 0 153 368 64 432 64 0 2 5 L 352 48 352 16 0 0 false 5 0 w 448 48 448 80 0 w 464 48 448 48 0 w 464 80 448 80 0 153 464 64 528 64 0 2 0 L 448 48 448 16 0 1 false 5 0 153 560 144 656 144 0 4 5 153 560 240 656 240 0 4 0 153 560 336 656 336 0 4 0 153 560 432 656 432 0 4 0 w 560 112 160 112 0 w 560 128 256 128 0 w 560 160 352 160 0 w 560 176 528 176 0 w 560 208 160 208 0 w 560 224 336 224 0 w 560 256 352 256 0 w 560 304 240 304 0 w 560 320 256 320 0 w 240 64 240 304 0 w 256 80 256 320 0 w 256 80 256 128 0 w 560 352 432 352 0 w 560 368 528 368 0 w 560 400 240 400 0 w 560 448 352 448 0 w 560 464 544 464 0 w 160 80 160 112 0 w 160 112 160 208 0...

Informaatika → Arvutid
20 allalaadimist
thumbnail
0
png

Labor 1 (E {NOR}) Dixi skeem

docstxt/13046153173088.txt

Informaatika → Arvutid i
97 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Segmentindikaatori ühe segmendi juhtimineks tarviliku skeemi koostamine etteantud elementbaasil

$ 1 0.000005 10.200277308269968 50 5 50 150 256 48 448 48 0 3 0 150 256 128 448 128 0 2 5 150 256 192 448 192 0 2 0 150 256 256 448 256 0 3 0 150 256 336 448 336 0 2 0 152 480 192 592 192 0 5 5 w 480 160 480 48 0 w 480 48 448 48 0 w 480 176 448 176 0 w 448 176 448 128 0 w 480 192 448 192 0 w 480 208 448 208 0 w 448 208 448 256 0 w 480 224 480 336 0 w 480 336 448 336 0 I 128 352 256 352 0 0.5 I 128 304 256 304 0 0.5 w 256 304 256 320 0 w 144 304 144 256 0 w 144 256 256 256 0 I 128 208 256 208 0 0.5 I 128 32 256 32 0 0.5 w 144 128 144 240 0 w 144 240 256 240 0 w 224 352 256 352 0 w 144 304 128 304 0 w 144 128 144 48 0 w 144 48 256 48 0 w 224 64 256 64 0 w 128 32 160 32 0 w 160 32 160 112 0 w 160 112 256 112 0 w 160 112 160 176 0 w 160 176 256 176 0 w 240 256 240 144 0 w 240 144 256 144 0 w 240 256 144 256 0 L 128 352 32 352 0 1 false 5 0 L 128 304 32 304 0 1 false 5 0 L 128 208 32 208 0 1 false 5 0 L 128 32 32 32 0 1 false 5 0 M 592 192 6...

Informaatika → Arvutid i
17 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Arvutid 1 esimene praktikumi töö

$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 144 32 80 32 0 1 false 5.0 0.0 L 144 112 80 112 0 1 false 5.0 0.0 L 144 192 80 192 0 1 false 5.0 0.0 L 144 272 80 272 0 1 false 5.0 0.0 I 144 32 272 32 0 0.5 w 256 112 144 112 0 I 256 112 320 112 0 0.5 w 272 32 320 32 0 150 336 80 416 80 0 2 0.0 w 320 112 320 96 0 w 320 96 336 96 0 w 320 32 320 64 0 w 320 64 336 64 0 w 224 192 144 192 0 I 224 192 288 192 0 0.5 w 288 272 144 272 0 150 320 224 416 224 0 2 0.0 w 288 192 288 208 0 w 288 208 320 208 0 w 288 272 288 240 0 w 288 240 320 240 0 w 144 272 144 304 0 w 144 304 192 304 0 I 192 304 256 304 0 0.5 w 144 112 144 144 0 w 144 144 448 144 0 w 256 304 448 304 0 w 320 32 448 32 0 150 496 64 576 64 0 3 0.0 w 448 32 448 48 0 w 448 48 496 48 0 w 448 64 496 64 0 w 448 304 464 304 0 w 464 304 464 80 0 w 464 80 496 80 0 w 288 272 496 272 0 w 448 144 496 144 0 150 528 160 608 160 0 2 5.0 w 496 144 528 144 0 w 496 272 496 176 0 w 496 176 528 176 0 w 464 304 4...

Informaatika → Arvuti
21 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Arvutid I labor I

$ 1 5.0E-6 1.0312258501325766 50 5.0 50 L 80 96 48 96 0 0 false 5.0 0.0 150 432 64 512 64 0 2 0.0 150 432 160 512 160 0 2 5.0 150 432 240 512 240 0 2 5.0 150 432 336 512 336 0 2 5.0 150 432 432 512 432 0 2 5.0 152 656 240 736 240 0 5 5.0 w 432 48 144 48 0 w 144 48 144 96 0 w 112 96 112 128 0 I 128 128 192 128 0 0.5 w 144 96 112 96 0 w 112 96 80 96 0 w 128 128 112 128 0 w 432 416 208 416 0 w 432 320 208 320 0 w 432 224 208 224 0 w 192 128 208 128 0 w 208 128 208 224 0 w 208 224 208 320 0 w 208 320 208 416 0 L 112 192 48 192 0 1 false 5.0 0.0 I 128 176 192 176 0 0.5 w 128 176 112 176 0 w 112 176 112 192 0 w 192 176 336 176 0 w 336 176 336 80 0 w 336 80 432 80 0 w 112 192 112 256 0 w 112 256 432 256 0 L 96 320 48 320 0 0 false 5.0 0.0 L 112 400 48 400 0 1 false 5.0 0.0 I 112 320 176 320 0 0.5 w 112 320 96 320 0 w 176 320 176 208 0 w 176 208 352 208 0 w 352 208 352 144 0 w 352 144 432 144 0 w 176 320 176 352 0 w 176 352 432 352 0 w 432 448 ...

Informaatika → Arvutid i
169 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Arvutid I labor

$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 48 112 16 112 0 1 false 5.0 0.0 L 48 240 16 240 0 1 false 5.0 0.0 L 48 336 16 336 0 1 false 5.0 0.0 L 48 432 16 432 0 1 false 5.0 0.0 151 304 32 400 32 0 2 5.0 151 320 160 400 160 0 2 0.0 151 320 256 400 256 0 2 5.0 151 336 336 432 336 0 2 5.0 151 336 400 432 400 0 3 5.0 151 336 464 432 464 0 3 5.0 w 48 112 48 160 0 w 48 240 48 288 0 w 48 384 48 336 0 w 48 432 48 464 0 w 304 16 144 16 0 w 304 48 176 48 0 w 176 48 176 336 0 w 176 336 48 336 0 w 320 144 160 144 0 w 160 144 160 240 0 w 160 240 64 240 0 w 64 240 48 240 0 w 320 240 288 240 0 w 208 464 208 288 0 w 208 288 208 272 0 w 208 272 320 272 0 w 272 160 272 384 0 w 272 384 336 384 0 w 48 432 176 432 0 w 176 432 176 416 0 w 176 416 336 416 0 w 336 480 160 480 0 w 160 480 160 288 0 w 176 336 192 336 0 w 400 32 528 32 0 w 400 160 432 160 0 w 432 160 432 208 0 w 432 208 432 224 0 w 544 32 528 32 0 w 432 224 432 240 0 w 432 240 544 240 0 w 400 256 5...

Informaatika → Arvutid
4 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Arvutid I - Labor nr. 1

$ 1 0.000005 10.200277308269968 50 5 50 151 176 80 224 80 0 2 5 w 128 80 144 80 0 w 144 96 144 80 0 w 144 64 144 80 0 w 144 96 176 96 0 w 144 64 176 64 0 L 80 32 32 32 0 0 false 5 0 w 128 80 128 32 0 w 128 32 80 32 0 w 128 32 224 32 0 w 128 176 224 176 0 w 128 176 80 176 0 w 128 224 128 176 0 L 80 176 32 176 0 0 false 5 0 w 144 208 176 208 0 w 144 240 176 240 0 w 144 208 144 224 0 w 144 240 144 224 0 w 128 224 144 224 0 151 176 224 224 224 0 2 5 w 128 288 224 288 0 w 128 288 80 288 0 w 128 336 128 288 0 L 80 288 32 288 0 0 false 5 0 w 144 320 176 320 0 w 144 352 176 352 0 w 144 320 144 336 0 w 144 352 144 336 0 w 128 336 144 336 0 151 176 336 224 336 0 2 5 w 128 432 224 432 0 w 128 432 80 432 0 w 128 480 128 432 0 L 80 432 32 432 0 0 false 5 0 w 144 464 176 464 0 w 144 496 176 496 0 w 144 464 144 480 0 w 144 496 144 480 0 w 128 480 144 480 0 151 176 480 224 480 0 2 5 151 544 48 592 48 0 2 5 151 544 160 592 160 0 3 5 151 544 272 592 272 ...

Informaatika → Informaatika
8 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Elementbaas NOR arvutite labor

$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 153 144 80 368 80 0 2 0 5 153 160 208 368 208 0 2 0 5 153 160 336 368 336 0 2 0 5 153 160 480 368 480 0 2 5 5 w 160 224 128 224 0 w 128 224 96 224 0 w 144 96 112 96 0 w 112 96 80 96 0 w 160 352 128 352 0 w 128 352 96 352 0 w 160 496 128 496 0 w 128 496 96 496 0 w 160 464 96 464 0 w 96 464 96 496 0 w 160 320 96 320 0 w 96 320 96 352 0 w 160 192 96 192 0 w 96 192 96 224 0 w 144 64 80 64 0 w 80 64 80 96 0 L 80 96 32 96 0 1 false 5 0 L 96 224 32 224 0 1 false 5 0 L 96 352 32 352 0 1 false 5 0 L 96 496 32 496 0 0 false 5 0 x 10 62 35 65 0 24 x1 x 17 190 42 193 0 24 x2 x 14 323 39 326 0 24 x3 x 16 468 41 471 0 24 x4 153 720 80 912 80 0 3 5 5 153 736 208 912 208 0 3 5 5 153 736 336 912 336 0 3 5 5 153 736 464 912 464 0 4 0 5 w 368 80 640 80 0 w 640 80 640 192 0 w 640 192 736 192 0 w 368 80 368 96 0 w 368 96 624 96 0 w 624 96 624 320 0 w 624 320 736 320 0 w 112 96 112 128 0 w 112 128 608 128 0 w 608 128 60...

Informaatika → Arvuti
5 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Arvutid 1 - Labor 1: f segment nor

$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 272 320 208 320 0 0 false 5.0 0.0 L 272 384 208 384 0 1 false 5.0 0.0 L 272 448 208 448 0 0 false 5.0 0.0 L 272 512 208 512 0 0 false 5.0 0.0 x 221 301 249 307 0 24 X1 x 221 367 249 373 0 24 X2 x 224 430 252 436 0 24 X3 x 223 496 251 502 0 24 X4 153 624 304 800 304 0 2 0.0 153 624 400 800 400 0 3 5.0 153 624 496 800 496 0 3 0.0 w 1152 400 1104 400 0 153 336 512 464 512 0 2 5.0 w 336 496 336 512 0 w 336 528 336 512 0 w 336 512 272 512 0 w 624 288 480 288 0 w 624 320 480 320 0 w 480 320 480 512 0 w 480 512 464 512 0 w 480 288 272 288 0 w 272 288 272 320 0 153 320 384 448 384 0 2 0.0 w 320 368 320 384 0 w 320 400 320 384 0 w 320 384 272 384 0 w 624 384 512 384 0 w 512 352 512 384 0 w 512 352 432 352 0 w 432 352 432 320 0 w 432 320 272 320 0 w 448 384 448 416 0 w 448 416 624 416 0 w 512 448 272 448 0 w 512 400 512 448 0 w 512 400 624 400 0 w 480 512 624 512 0 w 512 448 512 496 0 w 512 496 6...

Informaatika → Informaatika
53 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ehitusplatsi märkimisaluse planeerimine ja märkimine

Kodune töö nr 2. Ehitusplatsi märkimisaluse planeerimine ja märkimine Hoone ehitamiseks tarviliku geodeetilise võrgu rajamisel on esmaseks ülesandeks tutvuda objekti ligiduses olevate riiklike põhivõrgu punktidega. Kreutzwaldi 5 (edaspidi Metsamaja) ümbruses paikneb mitu riikliku võrgu punkti, mida märkimisaluse rajamiseks kasutada võiks. Puktideks on kohaliku võrgu I järgu punkt 9385 ja kohaliku võrgu II järgu punktid 5 ja 3627. Ülalmainitud punktide abil saab ümber ehitusobjekti rajada käigu, mille punktid tuleks kindlustada sobivatesse kohtadesse

Geograafia → Geodeesia
13 allalaadimist
thumbnail
0
zip

Arvutid I Labor 1 Segment C juhtimine (NOR)

docstxt/133599042936378.txt

Informaatika → Arvutid i
200 allalaadimist
thumbnail
0
zip

Arvutid I - Labor 1

docstxt/14145957950513.txt

Informaatika → Arvutid i
86 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Arvutid labor1

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Aleksander Beljavski 134810 MAHB62 Labor nr. 1 Aines «Arvutid I» Õppejõud: Teet Evartson Margit Aarna Tallinn 2017 Ülesanne Segmentindikaatori ühe segmendi juhtimineks tarviliku skeemi koostamine etteantud elementbaasil Segment: G Elementbaas: NOR Variandikood: 575-12423/46183 Meie element on «G» Segm X1 X2 X3 X4 Y ent 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 0 Karnaught map: 2 0 0 1 0 1 3 0 0 1 1 1 4 0 1 0 0 1

Informaatika → Arvuti
10 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Ma ei viitsi

tnavakohvikus, nautida ski ja jooki ning lihtsalt vaadata, kuidas linn oma elu elab. Psida ise paigal, melda omi mtteid ja lasta maailmal enese mber keerelda. Ehk siis hulkuda tundmatutel tnavatel kuhugi ruttamata, lubada endale molutamist mnes varjulises pargis. Ja siis, miks mitte, kia ra ka hes muuseumis, mida sa sel juhul tepoolest nautida suudad. Mis jb sulle meelde suure ja isevrki rndrahnuna, mitte jrjekordse tellisena reisimlestuste massiivses rivis. Molutamine annab elu nautimiseks tarviliku distantsi. Kunstinitusel maali imetledes ei ronita ju ka ninapidi selle sisse. Maastike ilu avaneb eemalt vaadates. Vtame oma elu mnuga ja molutame pisut!

Eesti keel → Kõne ja väitlus
3 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Arvutid I esimene praktikum

Labor nr. 1 Ülesanne väljastatud: 31.01.2011 19:55 Ülesande sooritaja: Olga Dalton Matrikkel: 104493 Ülesande esitamise tähtaeg: 3. tunniplaanijärgne praktikum Staatus: Määramata Kuupäev: 31.01.2011 Variandikood: 262-6804/21101 Ülesande tüüp: P Ülesande püstitus Segmentindikaatori ühe segmendi juhtimineks tarviliku skeemi koostamine etteantud elementbaasil Ülesande variandi info: Segment : E Elementbaas : {NAND} Edukat lahendamist! Olga Dalton 104493 IAPB21 1. Koostan tõeväärtustabeli segment E jaoks Nr x4 x3 x2 x1 y 0 0 0 0 0 1 1 0 0 0 1 0 2 0 0 1 0 1

Informaatika → Arvutid i
418 allalaadimist
thumbnail
1
odt

tv lk 60 ja 61 Keemia 11.klass

Tv lk 60 Keemia 11.klass 1.Täitke lüngad. Inimese organism vajab elutegevuseks toitaineid:Valgud,Sahhariidid,lipiidid,vitamiinid ja mineraalained. Loomulikul teel saab inimene vajalikud toitained kätte mitmekülgsest toidust.aga ühekülgse toitumise või haiguste tõttu vajavad inimesed mõikord lisaks mõnd toitainet.Tänapäeval on tavaline kasutada toidulisandeid,mis võimaldavad mõne toitaine defitsiiti vähendada. Enamasti on inimesel täiendavalt vaja tarbida vitamiine ja mineraalaineid. Inimene peab toituma mitmekülgselt ja jälgima toidu koostist,et saada toidust energiat ja piisav kogus toitaineid.Toit on inimese organismilie vajalik nii uute ainete moodustamisel kui ka elutegevuseks tarviliku energia saamiseks,Toidu valikul ei saa piirduda tähelepanu pööramisega ainult valkude (10-14%),rasvade(25-28%) ja süsivesikute(58-60%) üldisele protsendile toidu kogumassist,vaid ka sellele,milliseid vale,rasvu või süsivesikuid me sööme. ---------...

Keemia → Anorgaaniline keemia
3 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kolesterool

Referaat Kolesterool Aineõpetaja: Astra Aavik Koostajad: Maarja Salu ja Kristi Saksniit Leie 2007 Kolesterool Mis on kolesterool? Kolesterool on inimese organismile vajalik keemiline ühend. See on oluline rakuseinte koostisosa ja rakkude talitlusele kaasaaitaja, D-vitamiini, sapphapete ja steroidhormoonide sünteesija ning veresoonte elastsuse ja puhtuse hoidja. Organism vajab aga vererasvu parajal hulgal. Kolesterooli ainevahetuse häirete korral tekivad tõsised terviserikked. Liiga vähene kolesterool seab maksa lisapinge alla, häiritud on mitme vajaliku hormooni tootmine. Ülearune kolesteroolihulk aga põhjustab ateroskleroosi ja südamehaigusi. Lipoproteiinide tihedusest lähtuvalt on kasutusele võetud mõisted hea kolesterool ja halb kolesterool. Väikese tihedusega lipoproteiinide kolesterooli (LDL-kolesterooli) ehk nn halba kolesterooli ei suuda keharakud verest ha...

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kõne- Kuidas aidata Lõuna-Aafrika inimesi?

toodangu heategevusmüügist. *Eraisikute vabatahtlikest annetustest, pärandustest jne. *Riikide valitsuste eelarvete eraldistest.. UNICEF aitab peale laste ka teisi projekte rahastada ja ellu viia. Kui ka sul on soov aidata, võib algatuseks võtta osa nendest kampaaniatest, mille UNICEF on välja kuulutanud. Teine organisatsioon mis aitab Lõuna-Aafrikat AIDS-i ja HIV-i vastu võidelda ning toetab riiete, toidu, hariduse ja muu tarviliku andmisega on Humana- People to people. Nende eesmärk on koguda vahendeid ülemaailmsete heategevusprojektide rahastamiseks kasutatud asjade kaubanduse läbi. Riiete müügist saadud tulu kasutatakse mitmesuguste projektide toetamiseks peamiselt Aafrikas ja Aasias. Lisaks rahalisele abile annetab Humana Estonia ka riideid ja jalanõusid nii Aafrika riikidele kui mittetulundusühingutele ja hoolekandekeskustele Eestis

Kirjandus → Kirjandus
16 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Atmosfäär

2.Mulla lähtekivimiks on murenenud kivimite osakesed ehk kui kivim mureneb, siis selle osakestest hakkab tekkima uus mudel. 4.Eesti mullad on suhteliselt noored, kuna siin oli hiljuti jääaeg ja mullad ei saanud areneda. 1. Füüsikaline murenemine e. Rabenemine toimub kivimiosakeste t0 kõikumisest(kokkutõmbumisest ja soojuspaisumisest)Ülekaalus seal, kus kliima on kuiv ja temperatuuri kõikumine on suur, nt kõrbes.Keemiline koostis ei muutu.3.Mullateke ehk mullagenees ehk pedogenees tekib füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside keeruka koosmõju tulemusena. Mulla mineraalosa materjal mureneb mehaanilise ja keemilise mõju tagajärjel. Kuumas ja niiskes kliimas on keemiline murenemine tunduvalt intensiivsem kui kuivas ja jahedas kliimas. Viimasel juhul prevaleerib mehaaniline murenemine. Mullatekkimise aluseks on lähtekivimi füüsikalis-keemilised protsessid, milles mängivad olulist rolli ka organismid, eeskätt taimed, seened ja b...

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Eesti looduskaitsealad - referaat

ideed, s.h. rõhuasetused, eesmärgid, meetmed ning institutsioonid möödunud sajandi jooksul teisenenud. On väga oluline säilitada kohapeal tekkinud huvi ja initsiatiiv loodushariduse vallas tegutseda, kuid samas on nii inimeste tööaja kui ressursside paremaksjaotamiseks oluline loodushariduse tugikeskuste vahel tekitada teatud koordineeritus. Viimane tähendaks teatavat optimeerimist ja koostööd nii käsitlevate teemade kui õppevahendite jm tööks tarviliku planeerimisel. Loodushariduse tugikeskuste võrgustikuna toimimine ning järjepidevuse tekkimiseks hädavajalik süsteemne rahastamine võimaldavad toetada ka koolides antavat õppekavast tulenevat loodusalast õpet, sh kasutada tugikeskuste pakutavaid õppeprogramme ja õppevahendeid, kus tarvilik. Omavahel kooskõlas toimiv võrgustik tagaks loodushariduse kättesaadavuse igas maakonnas (piirkonnas) ja spetsialiseerumiste jaotumise Eestis

Bioloogia → Algoloogia
19 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Aatomabsoptsioonspektraalanalüüs

elemendist (võre või prisma), mis jaotab kiirguse lainepikkiste järgi, kollimaatorist, mis koondab paralleelse kiirguse fokaaltasandisse pilu kujutistena ja väljundpilust, mis selekteerib tarviliku lainepikkusega kiirguse. Segavad faktorid aatomspektroskoopias: · Protsessi käigus tekkivad tahked osakesed, mis hajutavad kiirgust. · Molekulaarsete osakeste esinemine leegis · Spektrijooned võivad kattuda · Interferentid proovis · Keemilised reaktsioonid leegis, oksiidi moodustumine · Ionisatsioon · Proovi ja standardi viskoossuste erinevus.

Keemia → Instrumentaalanalüüs
34 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kolesterool

steroidhormoonide sünteesija ning veresoonte elastsuse ja puhtuse hoidja. Organism vajab aga vererasvu parajal hulgal. Kolesterooli ainevahetuse häirete korral tekivad tõsised terviserikked. Liiga vähene kolesterool seab maksa lisapinge alla, häiritud on mitme vajaliku hormooni tootmine. Ülearune kolesteroolihulk aga põhjustab ateroskleroosi ja südamehaigusi. Üleliigne kolesterool Kõige rohkem kolesterooli on inimese närvikudedes ja neerupealiste koorolluses. Kogu tarviliku kolesterooli töötleb organism läbi ja kasutab ära. Vajaliku vererasvade hulga kindlustab organismile igapäevasest menüüst saadavate rasvade seedimine ja maksas toodetud kolesterool. Veres liigub kolesterool ringi kerajate kübemetena - lipoproteiinidena, mille keskosa moodustab rasv ja pealispinna valk. Just nende veres ringlevate lipoproteiinide tihedusest oleneb, kas organism töötleb need läbi ja kasutab ära või jääb kübemeke verre ringlema ja sooni seestpoolt ummistama.

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kas Euroopa Liitu kuulumine piirab Eesti iseseisvust?

täna suure liidu toetusele ja lisaks ka NATO-le, kes idee poolest peaks meid kaitsma. Kahjuks on just see viimane väide laastav Eesti suverräänsusele. Jääb mulje, et me ei suudaks end ise kaitsta. Tegelikult ei suudagi, kuid toetust peab kuskilt saama. Sellest ajast alates, kui Eesti astus Euroopa Liidu liikmeks, on meie elu liikunud märkamatult paremuse poole. Kuid seda on tehtud just iseseisvuse hinnaga. Miks tegeleda asjadega ise, kui ,,suuremad vennad" on juba kõik tarviliku ära teinud? Liitu kuuludes oleme maksnud lõivu suverräänsuse näol. Mina arvan, et jah, riigi iseseisvust on piiratud ning Eesti Vabariik on astunud kunagise Nõukoguse Liidu haardest Euroopa Liidu lõugade vahele. Vahe kahel liidul on vaid tingimustes ja vabadustes. Siiamaani oleme me hästi hakkama saanud ning iseseisvalt oleks päris raske rääkida kaasa ka meid puudutavates sätetes. Inimene või inimkond siiski peab alluma mingile kindlale liidrile

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
25 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Perekonna õpetus, perekond, abielu

Kasvatus peab sisaldama: · Vanemate eeskuju · Moraali · Suhtlemiskogemust Haritud pere oskab · Hinnata peresiseseid väärtusi · Hoida töö ja puhkuse vahel tasakaalu · Väärtustada lapsi, kasvatada neid vastastikuse lugupidamise õhkkonnas · Nautida endale määratud elu, milline see siis ka poleks Heaks vanemaks õpitakse oma perekonna pealt: · Vanemate pealt õpiti töötegemist ja suhtlemist · Peretöödes osalemine andis võrdse ja tarviliku pereliikme kogemuse · Õdedeks ja vendadeks olemine õpetas hoolitsemist ja teiste arvestamist · Seksuaalkasvatus oli elu loomulik osa · Õpiti samasooliselt selgeks vastava sugupoole tööd ja kohustused Neli põhitunnet, millest kasvavad välja ülejäänud , on rõõm , kurbus , viha ja seksuaalsus .*välimus-annab esmast infot teise inimese tervise , soo, rassi kultuuritausta kohta. väsimus ja haigused on välimusest loetavad

Ühiskond → Perekonnaõpetus
53 allalaadimist
thumbnail
4
doc

LOOGIKA

Nendeks on: vanemate eeskuju, kooliõpetus - õpikud, õpetajad ja õpetamise metoodika, mitmesugused infollikad raamatute, elektrooniliste infokandjate ja massikommunikatsioonivahendite näol, paljud vaimse kultuuri lätted nagu ilukirjandus, teater, kino jm.. Nimetatud ja paljud nimetamata tegurid vormivad märkamatult inimese loogilist mõtlemist. Kuid see on stiihiline, inimese poolt kontrollimatu protsess. Nii nagu inimene ei jäta juhuse hoolde talle tarviliku informatsiooni saamise, vaid on asunud sihikindlalt seda omandama vastavas haridusasutuses, nii on ta järjekindlalt hoolt kandmas oma 3 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2001 mõtlemisvõime arendamise eest

Matemaatika → Rakendusmatemaatika
14 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Matemaatika analüüsi II Kontrolltöö

Nullist suure on ka vahe x2-x1, kuna valisime punktid x1 ja x2 selliselt, et x1 < x2. b.vi. Seega valemi parem pool on nullist suurem: saame f(x 2)-f(x1) > 0. Sellest järeldubki soovitud võrratus f(x1) < f(x2) b.vii. Väide 2 tõestatakse analoogiliselt 8. Funktsiooni kriitilise punkti definitsioon. Funktsiooni lokaalse ekstreemumi tarvilik tingimus. Tarviliku tingimuse põhjendus. Funktsiooni lokaalsete ekstreemumite piisavad tingimused. Piisavate tingimuste põhjendused. a. Funktsiooni argumendi väärtusi, mille korral tuletis võrdub nulliga või lõplik tuletis puudub, nimetatakse selle funktsiooni kriitiliseks punktiks(esimest järku kriitiliseks punktiks) b. Lokaalse ekstreemumi tarvilik tingimus: Kui funktsioonil f on punktis x1 lokaalne ekstreemum, siis on x1 selle funktsiooni kriitiline punkt

Matemaatika → Matemaatiline analüüs 2
100 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Luule

Lisaks sellele võib riime klassifitseerida vastavalt riimsõna silpide arvule. Sellel alusel eristatakse meesriime (1-silbilisi), naisriime (2-silbilisi), daktül- ehk libisevaid (3- silbilisi) ja hüper-daktülilisi ehk ülilibisevaid (enamasilbilisi) riime. Riimid seostavad värsiridu omavahel. Siin on mõningaid kombinatsioone · Paarisriim aa bb cc ; · Ristriim abab ; · Süliriim abba. Anzambmaan ­ siire, lause mõistmiseks tarviliku osa kandumine ühelt värsirealt teisele. Vabavärssi puhul on korrastamata nii silpide ja rõhkude arv kui ka pikkade ja lühikeste silpide vaheldumine värsist; proosat eristab sellisest värsist kõne tavalisest erinev rütmilis-intonatsiooniline liigendus (vrd Põldmäe 1978: 85). Stroofika · Stroofikaks nimetatakse värsiõpetuse osa, mis uurib värsside grupeerimist, nende ühendamist suuremateks üksusteks. · On olemas kanoniseeritud luuletus- ja stroofivormid.

Kirjandus → Kirjandusteadus
27 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Materjaliõpetus

koos hapnikuga sobib see hästi metalli lõikamiseks, keevitamiseks ja jootmiseks. Propaan on abiks ka katusematerjalide paigaldamisel, asfalteerimisel, tööstushoonete kütmisel ning seda kasutatakse mootorikütusena. Tänu propaani täiuslikule põlemisele võib sellel töötavaid tõstukeid kasutada ka siseruumides. Ka kodumajapidamises on vedelgaas hea valik: sellel töötavad gaasipliidid, grillahjud, matkapliidid. Tihti kasutatakse vedelgaasi suvemajades jm, kus see annab tarviliku lahenduse näiteks elektrivõimsuse puuduse korral. Looduslik propaan on lõhnatu ja värvitu. Gaasilekke puhul moodustab see õhuga segunedes plahvatusohtliku segu. Lekke õigeaegseks avastamiseks on gaasile lisatud lõhnaainet. Propaan on balloonides vedelal kujul ning rõhu all. Rõhk sõltub ümbruskonna temperatuurist, näiteks 20 oC juures on see ligikaudu 7 baari. Vedelgaasi balloone peab hoidma püstises asendis, ventiil ülespoole, et vedelgaas väljuks balloonist gaasilisena.

Auto → Auto õpetus
77 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Koolieelse pedagoogika ajalugu Eestis

sisemise elu nõudmiste, vanaduse ja arenemisastme kohaselt õigel viisil hoolt kantakse. Lasteaed oli aja tarve ja on seda praegugi veel. Ta on kõigi maailma haritud rahvaste hulgas olemas ja töötab õnnistusrikkalt. Aja jooksul on mõndagi muutust lasteaia tegemistes ette võetud; mõne asja poolest on siin edu, aga ka mõnegi asja poolest tagurpidi minekut olnud. See on tulnud sellest, et juhatajateks on saanud väikese silmaringiga ja vähema haridusega inimesed. Sellepärast peame meie tarviliku haridusega ja õiges kasvatuselises vaimus ettevalmistatud lasteaednikkude eest hoolt kandma. Aga, et töö lastaedades nende vähe ettevalmistatud juhatajate läbi on alamale seisukorrale langenud, sellepärast ei või niisuguseid asutusi halbadeks pidada. Lasteaedu võis jaotada mitmesugustesse liikidesse: 1) perekonna lasteaiad ( üks pere võtab teiste lapsi enda juurde); 2) eralasteaiad 8mida keegi lasteaednik

Pedagoogika → Haridusteaduskond
128 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Esse "Aristoteles Nikomachose eetika"

ja kas see on tema võimuses. Näiteks kaalutlen, kas mul on kõik vahendid olemas, et eesmärki täita. Rikutud loomus on vabatahtlik ­ täiesti võimalik, kuid on juhuseid, kus vastu tahtmist sunnitakse olema rikutud. Karistatakse ka teadmatuse pärast, mis nüüdses ühiskonnas on väga õige, kuid samas on sellel ka teine pool, et tõesti ei teatud mingit asja. Vaprus on hirmu ja hulljulguse vahepeal. Vapper inimene võib karta, kuid teeb ikka tarviliku ära ning peab kannatustele vastu. Surra kartuse eest, on lihtsalt argpükslikus ja see näitab inimese nõrka iseloomu. Taltsutus on pigem vabatahtlik kui arglikus. Kui inimene ei suuda end taltsutada mingi asja suhtes, siis tuleneb see tema tahtest. Taltsutamatu inimenese jaoks on kõik tahted vabatahtlikud, kuna ta ihkab neid ja tahab selleni jõuda. VI raamat. Loomutäiuse liik jaguneb kaheks: loomutavad ja mõtlemisvõime. Püüdluses peab

Filosoofia → Filosoofia
37 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Müük ja marketing- turgude analüüs

minekuks võib kasutada lausturundust e. diferentseerimata turundust (undifferenciated marketing). Sel juhul rakendatakse ühesugust turundusmeetmestikku kõigi kaubaostjate sarnaste vajaduste rahuldamiseks. Tegelikkuses on turud enamasti heterogeensed, ja sel juhul on mõistlik turud jaotada osadeks. 6 2.3. Turu-uurimine Turundusuuring (marketing research) on turundusotsuse langetamiseks tarviliku info süvauurimine. Turundusuuringu etappideks on infovajaduse ja eesmärkide täpsustamine, teabeallikate määramine, andmete kogumisviiside kindlakstegemine, väljavõtukogumi eraldamine, andmete kogumine, töötlemine ja analüüsimine, tulemuste interpreteerimine. Uurimistöö kaks olulisemat valdkonda on turupotentsiaali ja firma müügipotentsiaali prognoosimine. Turupotentsiaal (market potential) on toote suurim võimalik kogus, mida kõik pakkujad suudavad

Majandus → Turundus
209 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Kursuse YKA0060 Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused-I osa

9. Monokromaatori tööpõhimõte (difraktsioonivõre, prisma) Monokromaatori eesmärk – intensiivse valge valgusallika kiirgusest piisavalt konkreetse lainepikkusega komponendi eraldamine ehk kiirguse monokromatiseerimine. KA -> sisendpilu -> kollimaatorlääts (teeb kiirguse paralleelseks) -> dispergeeriv element (prisma/võre)(jaotab lainepikkuste järgi) -> fokuseerimislääts (koondab paralleelse kiirguse fokaaltasandisse pilu kujutistena) -> väljundpilu (selekteerib tarviliku lainepikkusega kiirguse) Prisma: Faasikiirus läbipaistvas materjalis sõltub valguse sagedusest. Murdumisnäitaja kasvab väiksemate lainepikkuste poole (sinine murdub rohkem kui punane). Difraktsioonivõre: Valguse teele asetatakse perioodiline struktuur, mille ruumiline periood on valguse lainepikkuse suurusjärgus, siis valgus kaldub sirgjooneliselt teelt kõrvale (tekib difraktsioon). Valgus koondub ainult üksikutesse kindlatesse suundadesse, mis omakorda hakkavad

Keemia → Instrumentaalanalüüs
11 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Matemaatiline analüüs II kontrolltöö

kehtib võrdus Selle võrduse paremal poolel olev tuletiv on nullist suurem, kuna me eeldasime positiivsust vahemikus (a,b). Nullist suurem on ka vahe , kuna me valisime punktid selliselt, et Seega on valemi parem pool nullist suurem. Saame . Sellest järeldubki soovitud võrratus. Väide kaks tõestatakse analoogiliselt. 30. Funktsiooni kriitilise puntki definitsioon. Funktsiooni lokaalse ekstreemumi tarvilik tingimus. Tarviliku tingimuse põhjendus. Funktsiooni lokaalsete ektreemumite piisavad tingimused. Piisavate tingimuste põhjendused. a. Funktsiooni kriitilise puntki definitsioon Funktsiooni argumendi väärtusi, mille korral tuletis võrdub nulliga või lõplik tuletis puudub, nimetatakse selle funktsiooni kriitilisteks punktideks. (Täpsemini esimest järku kriitilisteks punktideks). b. Funktsiooni lokaalse ekstreemumi tarvilik tingimus

Matemaatika → Matemaatiline analüüs
122 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Olavi Ruitlane "Naine"

meelest ka naine justkui mitte, vaid ikka hiljaks jäänud esimene hommikune buss ja Jumal, kes ei suutnud naise reisi tund aega kauem koos hoida. Ja kui mees siin ilmas kord naise reite vahele on läinud, siis ta jääb sinna vähemalt esimese bussini või terveks eluks või ka ainult seitsmeks aastaks. Tagantjärele leiab mees: ,,Hommikul kell pool seitse nussisin oma elu ära." Ent vastutasuks hakati teda varustama eluks tarviliku söögi ja joogiga, kuni mees enam juua ei tahtnudki. Küll aga pidutses ja ,,lõõgastus" ohjeldamatu naine, keda tuli vahel küla pealt koju tassida ja mõnikord ka kipsi panna. Aga muidu oli neil kõik korras ja naine plaanis täiesti normaalset elumudelit, kuni hakkaski paisuma kõht. Ent: ,,Pärast Lapse sündi, meie neljanda kooseluaasta alguses, kulusid Naise piduriklotsid aga täielikult läbi. Nüüd tikkus ta pärast piisavat alkoholikogust

Kirjandus → Kirjandus
60 allalaadimist
thumbnail
6
doc

RAK Keskkonnafüüsika küsimused ja vastused

Küsimused ja vastused 1. Miks on atmosfäär elutegevuseks tähtis? Inimese ning teiste looma- ja taimeliikide elukeskkond asub atmosfääri kui suure õhukeskkonna põhjas. Atmosfäär kaitseb seda keskkonda liigse kuumenemise ja jahtumise ning maailmaruumist tulevate kahjulike mõjude eest. Atmosfäär on taimedele vajaliku süsihappegaasi ja kõikidele aeroobsetele orgnanismidele tarviliku hapniku reservuaariks. Läbi atmosfääri kulgeb planeedi veeringlus ehk hüdroloogiline tsükkel 2. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: temperatuur, koostis, vastastikmõju maapinnaga, mõju lennuaparaatidele. 3. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi?

Loodus → Keskkonnakaitse
14 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Poliitija ja valitsemise alused

Kaudne: tööhõive on koolitusprotse kvalifikatsioo leevendamise nähakse tervis, kõige parem ssi kaudu n,palk ks moodsa ühiskondlik garantii haritud ja parema võimaldades liberaalse aktiivsus sotsiaalse oskustega füüsilise ja näiteks demokraatia tõrjutuse majandusagen vaimse tervise paremat tarviliku vastu. t ehk töötaja. ning eluga ligipääsu tingimusena. rahulolu. tööturuinfole. Seega Sotsiaalne kodanikuühis kapital kond vähendab tasakaalustab

Politoloogia → Poliitika ja valitsemise...
53 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Kõrbe loomad

kattetiivad on valged. Need peegeldavad päikesekiirgust ning seetõttu saab mardikas ka päeval ringi kõndida ja kauem toitu otsida kui tema süsimustad suguvennad SKORPIONID salvavad ainult siis, kui nad ei saa põgeneda või neile peale astutakse. Selle 7 cm pikkuse skorpioni (elab Saharas) astlatorge võib tappa inimese. Tavaliselt kasutavad nad oma astelt saagi, nagu putukate ja ämblike tapmiseks. Nad ei joo, sest hangivad kogu tarviliku vedeliku ohvrite kehast. Päeval peituvad nad urgudesse või kivide alla. KÕRBESORI Indias ja Pakistanis elav putukas suudab mõne sekundiga liiva alla kaduda, kaevates jalgadega augu otse enda alla.Tiibade otsad on ülespoole rulli keeratud, et nad kaevamisel jalgu ei segaks. Sori võib ka tiivad avada ning päris hästi lennata. Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001

Bioloogia → Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Instrumentaalanalüüs kordamine EKSAM II osa

kiirgust. 7. Monokromaatori tööpõhimõte Monokromaatori eesmärk on kiirguse monokromatiseerimine ehk intensiivse valge valgusallika kiirgusest piisavalt konkreetse lainepikkusega komponendi eraldamine. Koosneb: sisendpilust; kollimaatorläätsest (teeb kiirguse paralleelseks); dispergeerivast elemendist (jaotab kiirguse lainepikkuste järgi); fokuseerimisläätsest (koondab paralleelse kiirguse fokaaltasandisse pilu kujutisena); väljundpilust (selekteerib tarviliku lainepikkusega kiirguse) 8. Proovi küvetid Küvetid on proovi lahuste anumad. Küvetid peavad olema võrreldavad, ühesuguse pikkusega. Nad ei tohi neelata kiirgust, neile ei tohi jätta peale sõrmejälgi või muud mustus. 9. Detektorite eesmärk spektroskoopias. Fotoelektronkordisti tööprintsiip. Detektor on kiirguse vastuvõtja ehk fotodetektor konverteerib valguse intensiivsuse mingiks lihtsasti mõõdetavaks signaaliks nt elektriliseks signaaliks (voolutugevus, pinge)

Keemia → Instrumentaalanalüüs
103 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Rahvusvaheline valuutafond

Üha suurema kaaluga koostöövaldkonnaks muutus tehniline abi osutamine, mis panganduskriiside järgses keskkonnas keskendus peamiselt pangandus- ja kogu finantssektori reformile ning järelevalve tugevdamisele. Samuti olid tähelepanu all fiskaal- ja maksuküsimused ning statistikaalase suutlikkuse tõstmine. Lisaks missioonidele kaasati RVF-i eksperte keskpanga ja ministeeriumide töösse. Teiseks oluliseks tehnilise abi valdkonnaks oli valuutafondi poolt korraldatud koolitus, mis aitas kaasa tarviliku hulga turumajanduse vallas pädevate ametnike ettevalmistamisele. 1998. aastal puhkenud Vene kriis avaldas Balti riikidele küllaltki ulatuslikku mõju, sest vähenenud kaubaeksport itta tingis languse kogu majanduses. Eesti majanduskasvu tempo oli juba varem ­ pärast aktsiaturu järsku langust ja ülekuumenemisele järgnenud rahapoliitika kitsendamist ­ hakanud aeglustuma. Kõik Balti riigid reageerisid kriisile fiskaalpoliitika lõdvendamisega. Kuna eelarve

Majandus → Rahvusvaheline rahandus
102 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Kanada

huvitatud kapitalimahutustest ja resursside kvaliteedist. Innovatsioonid tulevad firmadest, mis ei ole otseselt tegevad ressursside sektoris. Need kui varustajad on sageli paljude innovatsioonide autoriks. Selle sektori tööstusettevõtted omavad usaldust pigem ressursilistesse võimalustesse, kui innovaatilistesse, ning jätavad viimatimainitu nende maade tegevusalaks, kus loodusressursse nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt napib. Kanada tööstus võtab ssejärel endale tarviliku sealt üle. Kanada tööstus ekspordib kolmandiku toodetest, kolmandiku tarbitavast kaubast moodustab import. Välismaiste firmade osalus tööstuses on väga suur, 1981.a oli 51 protsenti tööstustoodangust valminud koostöös välismaiste firmadega. Teisest küljest investeerib Kanada tööstus massiliselt välismaale. Kanada innovatsiooniprotsess muutub üha enam rahvusvaheliseks. USA multinatsionaalid toovad oma tehnoloogia Kanadasse.

Geograafia → Geograafia
75 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Harry Potter ja segavereline prints - kokkuvõte

sinna kirjutanud. Harry kavatses printsi raamatu kunagi kätte saada tarvilikust toast, aga see osutub raskeks.* Harry peab edasi käima Snape'i juures karistust kandmas ning kui ta ei jõua neid toimikuid enne kooli lõppu korda saada, peab ta järgmisel aastal jätkama.Dumbledore saadab Harryle kirja, et Harry tuleks tema kabinetti kohe. Harry arvas, et tegemist võib olla Horcruxidega. Kui Harry hakkas sinna minema, kuulis ta seitsmendal korrusel karjatust (peale tarviliku toa on seitsmendal korrusel veel Dumbledore'i kabinet). Ta läks vaatama ja nägi professor Trelawneyd tarviliku toa ukse taga. Harry küsis mis juhtus ja et kas ta tahtis tarvilikku tuppa minna. Trelawney ei teadnud, et Harry sellest toast teab ja ütles, et ta tahtis sinna peita oma isiklikke asju. Ta ütles, et ta läks sinna sisse, aga keegi oli seal sees, aga ta ei näinud, kes ja üks meessoost hääl hõiskas seal üliõnnelikult millegi üle. Siis läks kõik

Kirjandus → Kirjandus
306 allalaadimist
thumbnail
6
doc

11. klassi majanduse üleminekueksami materjal

Tuleb leida tööprotsess uuendada, Ei tohi olla töö või lülide ainult õiged mugavamaks. täiustada. midagi tegevuse kestvus töövõtted ja Töö Seostuvad ülearust, sest sisuga, ühekordsel lahendused organiseerimi õigete mittevajaliku vastasel korral fikseerimisel vahenditele, sel töötingimuste seast tarviliku kujunevad ei ole kuidas neid üleskerkivad loomina, otsimine vaatlusandme suurem kui parem oleks küsimused ­ ruumide raiskab d 15 min. kasutada. ... - inimese, kui korrashoid. ilmaaegu ebatäpseteks, Etteantud uute, elavtööjõu Need kõik aega. 4.Iga võib läbi viia täpsuse täiustatud allika nõuavad raha

Majandus → Majandus
121 allalaadimist
thumbnail
5
doc

algebra konspekt

maatriksi lineaarselt sõltumatute ridade veergude maksimaalarvu. Determinandi võrdumine nulliga Determinant on võrdne nulliga kui: 1. ühe rea veeru elemendid on kõik nullid; 2. kaks rida veergu on võrdsed; 3. kaks rida veergu on võrdelised. Need tingimused on piisavad determinandi võrdumiseks nulliga, determinant võib võrduda nulliga ka siis kui üks neist tingimustest ei ole täidetud. Maatriksi astaku kohta käiva teoreemi järelduse põhjal saame anda tarviliku ja piisava tingimuse determinandi võrdumiseks nulliga. Mis sisaldab ka tingimusi 1,2 ja 3. Nimelt võrdub determinant nulliga parajasti siis kui determinandi read veerud on lineaarselt sõltuvad. Tehted ruutmaatriksitega A=(aik) ja B=(bik) Maatriksid A ja B loetakse võrdseteks kui nende vastavad elemendid on võrdsed, so A=B kui aik=bik. Maatriksite A ja B summaks A+B nim maatriksit mille elementideks on maatriksite A ja B vastavate elementide summa so A+B=(aik+bik) Transponeeritud maatriks

Matemaatika → Algebra ja analüütiline...
131 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Geomeetrilise optika põhiseadused

s=ka Valguse dispersioon änapäeval on teada, et värviliste valguste eraldumine üksteisest on tingitud dispersioonist, milleks nimetatakse aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse sagedusest või lainepikkusest. Mida väiksem on valguse lainepikkus, seda suurem on sellele vastav murdumisnäitaja. Sellepärast kalduvadki prismast läbiminekul kõige rohkem kõrvale violetne ja sinine valgus ja kõige vähem punane valgus. Dispersiooni jälgimiseks tarviliku prisma saame ka ise valmistada, näiteks kaldu vette asetatud peeglist, millele valgust juhtides võime laes saada vikerkaarevärve. Dispersioon on erinevates ainetes erineva suurusega, kuid murdumisnäitajate erinevused nähtava spektripiirkonna ulatuses on küllalt väikesed, mitte üle mõne protsendi. Sellest aga piisab, et valgest valgusest kõik vikerkaarevärvid välja meelitada. Valguse dispersiooniga peab arvestama praktiliselt kõigi optiliste seadmete konstrueerimisel

Füüsika → Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Instrumentaalanalüüsi eksam

Fotoelektronkordisti tööpõhimõte Milles seisneb spektrofotomeeteri erinevus fotomeetrist (blokkskeemid)? Skaala laiendamise võtted absorptsioon-spektroskoopias. Monokormaator- koosneb sisendpilust; kollimaatorist, mis teeb kiirguse paralleelseks; disergeerivast elemendist (võre või prisma), mis jaotab kiirguse lainepikkuste järgi; kollimaatorist, mis koondab paralleelse kiirguse fokaaltasandisse pilu kujutistena; väljundpilust, mis selekteerib tarviliku lainepikkusega kiirguse. Fotoelektronkordisti- PMT koosneb fototundlikkust katoodist, dünoodidest ja anoodist. Dünoodidele on rakendatud pinge, mis kiirendab elektrone ja iga elektron, põrkudes dünoodi pinnaga vabastab mitu elektroni. Vool kasvab laviinina. PMT on mõeldud nõrga kiirguse mõõtmiseks. On võimalik detekteerida üksikuid footoneid. PMT tundlikkusele paneb piiri haavelmüra ja pimevool.

Keemia → Keemia
56 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Lineaar algebra teooria kokkuvõte

(AT)-1=(A-1)T 6)Determinantide korral kehtib võrdu lAllA-1l=1. Leidmine: pöördmtx leidmiseks on 2 võimalust. Kuna mtxi pöördmtx oli määratud üheselt, siis on ükskõik, millist meetodit kasutada. Kui üks pöördmtx on kätte saadud, siis on see ka ainus pöördmtx. Def: olgu antud mtx A kuulub Rnxn. Adjungeeritud mtx = on read ja veerud vahetuses. Teo. Olgu A ruutmtx. A -1 eksisteerib parajasti siis kui detA=lAl=/0. Kui lAl=/0, siis A-1=1/lAl *adjA. See teoreem annab tarviliku ja piisava tingimuse A - 1 eksisteerimiseks ja ka eeskirja A-1 leidmiseks. 1)arvutada välja maatriksi A det. Kui see on 0, ei saa pöördmtxt leida. Kui det erineb 0st, siis jätkata pöördmtxi leidmist. 2)transponeerida mtx A 3)moodustada mtx A adjungeeritud mtx. Selleks tuleb mtx A T asendada iga element temale vastava alamdet-ga 4)kirjutada välja pöördmtx A-1=1/lAl *adj(A). 5)kontrollida tulemust kas AA-1=I .

Matemaatika → Lineaaralgebra
865 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Juuste väljalangemine

......................5 4. Psoriaas........................................................................7 5. Lisa info......................................................................10 6. Taimravimite retsepte..................................................11 7. Juuste raviks kasutatavad ravimtaimesegud...................13 1. Sissejuhatus Suurlinna elu ­ see pole stressiks ainult Teile, vaid ka Teie juustele. Teie juuste tervis soltub otseselt enesetundest, toitumisest, tarviliku koguse vitamiinide olemasolust organismis, halbadest harjumustest, hoolimatust umberkaimisest ja isegi karedas vees pesemisest. Õigesti valitud juuksehoolduse kompleks, õigeaegne ravi, nagu ka asjatundjate korrapärane külastamine on Teie juuste tervise aluseks. Juhul, kui Teie juuksed on hakanud kaotama oma endist sära, langema välja, on tekkinud kõõm, murdumine või hargnevad otsad, pöörduge viivitamatult asjatundjate poole. Neil on võimalik

Kosmeetika → Juuksur
58 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Majandusmatemaatika teooriaküsimused eksamiks

nimetatakse tema vähimat väärtust selles piirkonnas. Globaalne ekstreemum kui lokaalne ekstreemum kehtib iga x korral. Leidmiseks: 1) leida funktsiooni kriitilised punktid f'(x)=0 2) arvutada funktsiooni väärtused kriitilistes punktides ja lõigu otspunktides 3) saadud väärtustest valida välja suurim ja vähim 7. Kirjeldada kasumi maksimeerimise kuldreeglit Kasumifunktsioon on (Q)= R(Q) - C(Q) Ekstreemumi tarviliku tingimuse järgi maksimum punktis kus ´(Q) = 0 Tootjale optimaalne toodede väljalaste hulk vastab marginaalkulu ja marginaaltulu võrdsusele. MR(Q)=MC(Q Täieliku konkurentsi tingimustes: tootjale optimaalse toodete väljalaste korral ühtib marginaalkulu turul oleva hinnaga p MC(Q)=p Teooriaküsimused nr.5 1. Defineerida joone kumerus ja nõgusus. Kumer:

Matemaatika → Majandusmatemaatika
239 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Matemaatiline analüüs 1, teine teooriatöö kordamisküsimused

f ' (x) positiivsust vahemikus (a,b). Nullist suurem on ka vahe x 2-x 1 , kuna me valisime punktid selliselt, et x 1< x 2 . Seega on valemi parem pool nullist suurem. Saame f ( x 1 )-f ( x 2) > 0 . Sellest järeldubki soovitud võrratus. Väide kaks tõestatakse analoogiliselt. 30. Funktsiooni kriitilise punkti definitsioon. Funktsiooni lokaalse ekstreemumi tarvilik tingimus. Tarviliku tingimuse põhjendus. Funktsiooni lokaalsete ekstreemumite piisavad tingimused. Piisavate tingimuste põhjendused. Funktsiooni kriitilise puntki definitsioon Funktsiooni argumendi väärtusi, mille korral tuletis võrdub nulliga või lõplik tuletis puudub, nimetatakse selle funktsiooni kriitilisteks punktideks. (Täpsemini esimest järku kriitilisteks punktideks). Funktsiooni lokaalse ekstreemumi tarvilik tingimus

Matemaatika → Matemaatika
10 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Majandusmatemaatika teooriaküsimused

vähimat väärtust selles piirkonnas. Globaalne eksreemum kui lokaalne ekstreemum kehtib iga x korral. Leidmiseks: 1) leida funktsiooni kriitlised punktid f´(x)=0 2) arvutada funktsiooni väärtused kriitilistes punktides ja lõigu otspunktides 3) saadud väärtustest valida välja suurim ja vähim 7. Kirjelda kasumi maksimeerimise kuldreeglit. Kasumifunktsioon on (Q)= R(Q) - C(Q) Ekstreermumi tarviliku tingimuse järgi maksimum punktis kus ´(Q) = 0 Tootjale optimaalne toodete väljalaste hulk vastab marginaalkulu ja marginaaltulu võrdsusele. MR(Q)=MC(Q) Täieliku konkurentsi tingimustes: tootjale optimaalse toodete väljalaste korral ühtib marginaalkulu turul oleva hinnaga p MC(Q)=p TEOORIAKÜSIMUSED nr 5 1. Defineerida joone kumerus ja nõgusus. Kumer:

Matemaatika → Majandusmatemaatika
233 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun