Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused • Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine • Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis • Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest • Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord
VABADUSSÕDA Vabadussõda toimus 28.11.1918-02.02.1920. Vabadussõja üks põhjustest oli see, et Nõukogude Venemaa tahtis korraldada maailmarevolutsiooni. Venelased tahtsid viia kommunismi Euroopasse ja teha Eesti kommunistlikuks, sest venelaste arust oli Eesti Venemaa põline ala. Eesti sai vabariigiks 24.02.1918 a. Eestlastele oli kõige tähtsam enda iseseisvuse kaitsmine. Eesti Vabariigil oli kaks vastast: Landeswehri armee e. Balti Saksa maakaitsevägi ja Punaarmee, mis jagunes omakorda kaheks: Eesti punased ja Läti punased kütid. Landeswhri armee tahtis tagasi saada enda esiisade kunagisi mõisaalasid ja hakkasid
Vabadussõda Sõja tekke 11.novembril 1918. aastal kirjutas Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja ja ühtlasi ka Saksa okupatsiooni Baltimaades. Samal päeval tuli Tallinnas uuesti kokku Eesti Ajutine Valitsus, võttes Eesti valitsemise enda kätte. Kuid nüüd hakkas vastiseseisvunud väikeriike ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. Sõja algus 28.november 1918Punaarmee vallutas Narva Vallutati ka Jõhvi, Rakvere, Tapa, Valga, Võru ning Tartu Sellega oli alanud Eesti Vabadussõda Välisabi 12. detsembril 1918 Tallinna ilmunud Briti eskaader, mis kaitses pealinna mere poolt. Abi saabus ka Soomest, kellelt saadi nii relvi kui rahalist laenu. Briti laevastik Nii Soomest, Rootsist ja Taanist tulid ka vabatahtlikud sõdurid
aastal kevadel saatsid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja mitmed teised riigid oma väed Venemaale. Algas Interventsioon e. välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa siseasjadesse. Nõukogude võim suutis luua aga Punaarmee ning sisemisele ja välisele survele vastu seista.1918. aasta suvel tapsid enamlased Lenini otsesel korraldusel Jekaterinburgis ka Venemaa viimase keisri Nikolai ll koos perekonnaga. Venemaa elanikkonna kaotused kodusõjas ulatusid 13 miljoni inimeseni. Maailmarevolutsiooni õhutamine Moskvas loodeti, et enamlaste võit Venemaal on algtõukeks ülemaailmsele revolutsioonile. Nõukogude valitsus asus nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama 1920. Aastate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Maailmarevolutsiooniidee teenistusse rakendati ka sõjaväeluure ja 1919. Aastate algul asutatud rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon- Komitern . 1920
Stalin teatas Hitlerile oma valmisolekust asuda Poola jagamisele. Mis tähendas automaatselt Euroopa ja siit edasi ülemaailmse sõja puhkemist. 1.septembril 1939. aastal, vastavalt sõlmitud kokkuleppele, alustas Hitler agressiooni Poola vastu ja Stalin ei teinud mitte midagi! Ja kogu süü ning ajalooline häbi Teise maailmasõja vallandamise pärast langes Hitlerile üksipäini! Seega, ehk oli II maailmasõja põhjustajaks Nõukogude Liit, eesotsas Staliniga, kes tahtis valla päästa maailmarevolutsiooni, kuid suur osa oli siin ka Hitleril ja Saksamaal. 1919.aastal asutasid I maailmasõja võitnud riigid rahu säilitamiseks Rahvasteliidu. Rahvasteliit oli organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide lahendamine läbirääkimiste teel. Sellise organisatsiooni loomise idee tuli USA presidendilt, T.W.Wilson'ilt. Rahvasteliit ei suutnud siiski sõda ära hoida, sest konfliktide lahendamise asemel tegeleti lepituspoliitikaga
Detsembrimäss maailmarevolutsiooni ahela üks lüli. 1924. a. 1. detsembrimässu määratlemiseks tuleks vaadelda seda laiemas kontekstis. Tegemist oli ühe osaga 1920-ndate aastate alguses kommunistide populaarsust koguva maailmarevolutsiooni vallandamise katsega. Idee, mis oli ette määratud nurjumisele. Taolisi ebaõnnestunud revolutsiooni eksportimise katseid oli mitmeid. 1923. aasta septembris püüdis Georgi Dimitrov koos Vassil Kolaroviga kommunistliku ülestõusu abil läbi viia riigipöörde Bulgaarias. Kuulsaim selles ahelas on kindlasti Hamburgi ülestõus Saksamaal 23.- 25. 10. 1923. a., mille korraldajaks oli Ernst Thälmann. 1923. aastal 6. 7. novembril toimus kommunistide eestvedamisel ja Kominterni korraldusel
Suvel 1917 loodigi Rakveres 1. Eesti polk, hiljem kujunes sellest Eesti diviis (ülemaks sai Johan Laidoner). Eesti poliitilistel parteidel oli päevapoliitilistes küsimustes küll erimeelsusi, kuid põhiasjades autonoomia ja rahvusväeosade moodustamine olid kõik erakonnad üldjoontes üksmeelel. Erandiks olid bolsevikud ehk enamlased (kuulusid VSDTPsse), kes ei pooldanud iseseisvust, sest arvasid, et see kahjustab peagi saabuva maailmarevolutsiooni huve. Suvel ja sügisel 1917 kasvas enamlaste populaarsus ka Eestis, sest nende loosungid (näiteks: "Maha sõda"!") meeldisid rahvale. Ka Eestis olid Veebruarirevolutsiooni ajal tekknud Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Neid koondavaks katusorganisatsiooniks oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille juhtimine sügisel 1917 läks enamlaste kätte. Enamlaste populaarsust suurendas veelgi Venemaa sõjaline ebaedu augustis vallutasid
Vabariiki . Kodusõda Miks tekkis ? Enamlaste võimule tulekuga ja nõukogude võimu esimeeste ümberkorraldustega ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid . Miks sekkusid välisriigid ? Sellepärast et ka välisriigid soovisid nõukogude võimu likvideerimist . Välisriigid olid enamlaste vastu . Miks õnnestus nõukogude võimul püsima jääda ? Nõukogude võim suutis luua Punaarmee Kui edukad olid enamlased maailmarevolutsiooni teostamisel ? Ei olnud üldse edukad , kõik katsed revolutsiooni õhutada ebaõnnestusid . Iseloomulikud jooned : Sõjakommunism Tasuta teatrid , transport ja korterid . Anti vaesematele toitaineid tasuta . Uus majanduspoliitika Kaotati ära tasuta teenused , korterid , teatrid jne. Vaesematele ei antud enam toitaineid .
Rahvas peab töötama riigi hüvanguks. Nõrgad inimesed ei vääri elu. Riigis peab olema rassiline puhtus. Rahval peab olema üks ja tugev juht. 2. Benito Mussolini (1922-1943) Seisukohad: Tähtsaimal kohal on rahvus. Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele. Riigi tähtsaim ülesanne on arendada rahvust. Tahtis, et Itaaliast saaks võimsam riik kui oli olnud Rooma Keisririik. 3. Vladimir Lenin (1922-1924) Seisukohad: Tahtis läbi viia maailmarevolutsiooni. Oli kommunist ja tahtis muuta kogu maailma kommunistlikuks. Pole oluline rahvus, vaid see mis klassi inimene kuulub. Kõige parem oli töölisklass. 4. Jossif Stalin (1922-1952) Seisukohad: NSV Liidust pidi saama tööstusriik. Sõjaline võimsus pidi kasvama. Tahtis tulevikus edukat maailmarevolutsiooni. ,,Pole inimest, pole probleemi” Pole oluline rahvus, vaid see mis klassi inimene kuulub. Kõige parem oli töölisklass. Võim peab olema tööiste käes. LAUSED 1
3. Too välja kolm põhjust, mika tekkis Esimese maailmasõja järgne majanduskriis. 4. Milles väljendus Saksamaa raske majanduslik olukord pärast Esimest maailmasõda ning kuidas see mõjutas teisi Euroopa riike? 5. Too näiteid äärmusliikumisest Itaalias, Saksamaal ning Venemaal ning miks nad saavutasid riigis üha suuremat populaarsust? 6. Mis oli Komintern ning mis oli tema tegevuse eesmärk ja too välja tema katseid teostada maailmarevolutsiooni Euroopa riikides? 7. Millest oli tingitud majanduslik tõus 1920. aastatel ning miks see ei osutunud püsivaks? 8. Mille poolest on tähtsad 1925. aastal toimunud Locarno konverents ning 1928. aastal sõlmitud Briand`i – Kelloggi pakt? 9. Miks algas 1929. aastal ülemaailmne majanduskriis, mis sündmust loetakse selle alguseks ning mis tulemused olid sellel Euroopa jaoks?
riigipöörde NSV Liidu ÜN Presiidiumi esimees Rahva arvamus geniaalne juht Nõukogude Liidu kangelane isikukultus Välispoliitika Esimesena NSV Maailmarevolutsiooni Liidu riigijuhina loosung riigivisiit Ameerika Molotov-Ribbentropi pakt Ühendriikidesse. Naaberriikide vallutamine Nukureziimide püstitamine Suhete sisseseadmine natsistliku Saksamaaga ja
KODUTÖÖ 1. VABADUSSÕJA PÕHJUSED- · Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli vene imeerikumi endiste piiride taastamine · Nõukogude Venemaa püüdis levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadusse, sh eestusse ja Nõukogude võimu kehtestamine Eestis · Eesti iseseisvuse kaitsmine punaarmee eest · Venemaa tühistas bresti rahullepingu OSAPOOLED: Eesti, Nõukogude Venemaa, Landerwere, Soome vabatahtlikud, Taani-Rootsi vabatahtlikud EESMÄRGID: Venel impeeriumi endiste piiride taastamine, Eestil iseseisvuse kaitsmine 2. VABADUSSÕJA KÄIK 1918 29.nov?- punaarmee rünnak Narvale, narva langemine 28 .nov
Toimumiskoht Eesti Läti Peterburi kubermang Pihkva kubermang Põhjused Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine Nõukogude Venemaa püüdis levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest Osapooled Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest Soome vabatahtlikud – 4000 meest Vene valged – 50 000 Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 Nõukogude Punaarmee – 160 000 meest Saksa Landeswehr – 20 000 meest Vabadussõja lõpp 17.–18. september – Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. 28
juhtimisorgan. NSV liidus oli kokku 476 laagrikompleksi miljonite vangidega. Gulagi eestvedajaks oli Stalin. Stalin oli veendunud, et vägivald on sotsialistliku riigi loomulik osa, mis aitab ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida, vägivallapoliitikat viisid ellu omakorda julgeolekuorganid. Loodi vangilaagrite süsteem- Gulag. Stalin uskus, et Punaarmeega on võimalik maailm kommunistlikuks muuta, sellega muudeti maailmarevolutsiooni strateegiat. Gulagi esimesed laagrid rajati 1930.a Kasahstanis. Selle ülesandeks oli kinnipeetud vangide tööle suunamine, eesmärkideks oli laiem industrialiseerimine ning Kasahstani maavarade kasutuselevõtt.Vangide tööd kasutati Siberis ja polaaraladel asuvatel tööstusobjektide rajamisel. 1940date aastate keskpaigast hakati kasutusele võtma väga range korraga laagreid- kaevandati väikeste kuludega suur hulk maavarasid, sellistes laagrites puudusid vangidel inimõigused täielikult
See leping sätestas järgmise: 1) Saksamaa sõjasüüdlasena pidi loobuma suurtest aladest 2) neil keelati omada suurt armeed ja suurt sõjatehnikat. 3) ta pidi maksma reparatsioone. 4)lepingu täitmiseks loodi reini demilitariseeritud tsoon. 5) 6. Kodusõda ja interventsioon Venemaal (5 p.) Aeg 1918-1920 põhjused 1)Bolsevike punaarmee tahtis kaitsta nõukogude võimu ja ellu viima maailmarevolutsiooni idee. 2)Valgekaartlased tahtsid kukutada bolsevike võimu ja taastada vene impeeriumi. tulemused 1)Valgekaartlased said lüüa 2)kuni 12 miljonit ohvrit. 3)Tapeti tsaari perekond 7. Pilt Keda kujutab foto ja millise pöördelise sündmusega oli ta vahetult seotud? Leninit, oktoobripöördega bolsevike võimule tulek Milline oli selle sündmuse mõju antud riigi elanikonnale ja kogu maailmale? Esita vastus kahe põhjendatud teesiga
ideoloogiale, mida iseloomustavad terroristlik diktatuur, totalitaarne ainuparteisüsteem, ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine , üldkohustuslik bolsevistlikkommunistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia vabaduse ja õiguste mahasurumine. Peale selle viis Stalin riigi industrialiseerimisele, mille käigus loobuti NEP- poliitikast. Kohustuslikuks muudeti plaanimajandus ning toimus kollektiviseerimine. Muudeti ka maailmarevolutsiooni teostamise strateegiat ning otsustati sõjalise jõu kasuks. Stalin oli veendunud, et Punaarmee abiga on võimalik kogu maailma kommunistlikuks muuta. Itaalias aga oli põhiliseks ideoloogiasuunaks fasism, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva rahvusliku ühtsuse loomist. Algses ja kitsamas tähenduses on see autoritaarne liikumine ja ideoloogia, mis valitses Itaalias 19221943 Benito Mussolini juhtimisel
esindas riiki peaminister, keda nim. riigivanemaks. Olulisemaid küsimusi sai lahendada rahvahääletuse korras. Praegu see nii ei ole. Riigi igapäevaelu juhtis Vabariigi valitsus, mis koosnes erinevatel aegadel 7-10 ministrist. Praegu 14 Valimisõiguslikud vähemalt 20 aastased, praegu 18. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) · Toimus riigipöördekatse. Algatajad: kommunistlik internatsionaal, juhiti Moskvast. Eesmärgid: ette valmistada kommunistlikku maailmarevolutsiooni, liita Eesti NSV liiduga. Käik: 350 mässulist hõivasid Toompea lossi, sõjaväelennuvälja, raudteejaamad ning peapostkontoriTagajärjed: taastati kaitseliit ja populaarsus kommunistidel kadus. 3.Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis1930ndatel (eesmärgid tegevus)Nõudma tugevamat korda eestis. Vapsid hakkasid kritiseerima kehtivat korda 4.Miks sai Eestile 1930nd aastatel saatuslikus et demokraatlik kord kaudus vaikival ajastul
vastukaaluks lubasid rahu, leiba ja maad. TOTALITAARNE DIKTATUUR (1985.a märts) ?Mihhail Gorbatsovi võimuletiulekuga demokratiseerimise algus ?1991 august - detsember Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ?24-26 oktoober enamlaste relvastatud võimuhaaramine pertrogrados Hinnang oktoobripöördele: 1) see tähistas venemaal demokraatliku arengu lõppu ja totalitaarse diktatuuri kujunemist ($14). 2) oktoobripööre muutis ka maailma ajalugu, kuna enamlaste välispoliitika eesmärgiks oli maailmarevolutsiooni teostamine. ? EESTI 20. SAJANDI ALGUL($25, 26) ?Iseseisvumise eeldused (Paljunduselt) ?1905. aasta revolutsiooni tulemused Eestile (lk 9-13) 1). 17. oktoobri manifesti alusel asutas Jaan Tõnisson Eesti esimese legaalse partei "Eesti Rahvameelne Eduerakond". 2). Eestlased said valida oma esindajad riigiduumadesse (lk 14). 3). Nõrgenes venestus kuna lubati asutada eesti ja saksakeelseid erakoole. 4). Rahvas ärkas poliitilisele võitlusele. ? Eesti 1917. aastal ($27) 1
Nõukogude Liidus eraomand puudus ja inimestel ei tekkinud tunnet, et ta enda heaks töötab. Seega töötati natuke lohakamalt ning ei hoolitud sellest nii väga. Nõukogude majandus ei arvestanud absoluutselt riigi erinevate osade omapäraga. Kogu maa pidi külvama ja kündma samal ajal, sõltumata sellest, kas maa on selleks valmis või kas varustust om piisavalt. Ka tööstus oli riigistatud ning täitis Moskva käske ning soov vallutada maailmarevolutsiooni teel kogu maailm, pani kiirust juurde rasketööstuse arengule. Kergetööstus jäi unarusse. Selline majandus hakkas riiki kurnama ja viis ta tasakaalust välja. Lääneriikides valitses turumajandus ning rahval oli lihtsam. Kõik majandusharud olid võrdsed ning valitses konkurents. Tugev kontroll ja kitsa majanduse juhtimine oli see mis ühest küljest tegi NSV Liidust võimsa riigi, kuid pikema aja jooksul see ainult väsitas Nõukogude Liitu ning lõppude
1. Miks tungis Punaarmee 1918.a. novembris Eestisse ? Punaarmee tahtis teostada kommunistliku maailmarevolutsiooni ja taastada endise Vene impeeriumi vägevust 2. Milline oli koolipoiste roll Vabadussõjas ? Väga tähtis roll, sest nad ei kartnud sõda. Nad kuulusid mitmesugustesse vabatahtlike löögiüksuste koosseisu ja osalesid mitmetes tähtsates lahingutes. 3. Missugustelt riikidelt tuli sõjalist välisabi ? Inglismaa, Soome, Taani, Rootsi 4. Anna ülevaade Vabadussõja sündmustest kronoloogilises järjekorras (8) 1) 28.nov.1918 Vabadussõja algus (Punaarmee vallutab Narva)
Moskvas välja Konstantin Päts õpetatud, relvastatud ja Eestisse saadetud • sõjavägede spetsiaalsed ülemjuhataja Johan riigipöörajad Laidoner • kohapealsed kommunistid Mis oli eesmärk? 1924. a 1. 1934. a 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Demokraatliku • Takistada vapside riigikorra kukutamine võimuletulekut • Eesti iseseisvuse hävitamine • sotsialistliku maailmarevolutsiooni läbiviimine Millised sise- või välispoliitilised asjaolud tingisid? 1924. a 1. 1934. 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Eesti Vabariigi •Vapside suur majandusraskused populaarsus valijate hulgas • rahva rahulolematus • Eestimaa •1933. a sügisel vastu Kommunistliku Partei võetud vapside asutamine põhiseadus
Paljud talupojad olid kollektiviseerimise tulemusena sunnitud linna tööle tulema. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, sellega kaasnes poliitiliste vastaste ulatuslik hävitamine. 1930. aastal saavutas Stalini terror enneolematu ulatuse. 1917. aastal riigipõõrde teinud enamlased tembeldati riigireeturiteks ja mõisteti surma. 1940. aastal kandis vangilaagrites oma karistust 1,7 mlj vangi (see vangilaagrite süsteem oli GULAG). Loobuti maailmarevolutsiooni ideest ja otsustati suure Punaarmee kasuks. Sellega lootis Stalin terve maailma kommunistlikuks muuta. Fasistlik Itaalia 1.Esimene Maailmasöda tekitas Itaaliale suuri raskusi. Mitusada tuhat inimest sai rindel surma, sõjakulud olid küll väiksed aga Itaaliale suureks koormaks. Tekkis väilsvõlg. Eriline sõjaline oskus oli pmst olematu. Itaaliale lubati suuri alasi/alasid, kuid Itaalia pidi leppima palju väiksemate aladega.
09.1939-02.09.1945) Poliitilised:Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks; RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike; Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust Majanduslikud:Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist;Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud Ideoloogilised:Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik;Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee Rahustamispoliitika ehk lepituspoliitika Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939; Osapooled: NSVL ja Saksamaa;Sisu: Mittekalaletungi lepin 10 aastaks;cSalajane sisu: Ida-Euroopa jagamine Liitlased FRA, ENG, RUS&NSVL(1941) Lääneliitlased GER, ITA, JAP Holokaust (eluta ja elusa looduse täielik hävitamine põletamise teel) Hävitati: juute, slaavlasi, mustlasi Getod; Koonduslaagrid ;Hävituslaagrid (Auschwitz, Treblinka);Meditsiinilised katsed
kommunism - poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond. NSVL - Nõukogude Sotsalistlike Vabariikide Liit loodi 30.detsember 1922. Oli föderaalriik, koosnes liidu vabariikidest, oli vasakpoolse ideoloogiaga riik. NSVL-ide liiduvabariigid - Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia. interventsioon - välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. maailmarevolutsiooni idee - maakera värvub punaseks, kommunistlik revolutsioon võidab venemaal ja seejärel kõigis maailma riikides. sõjakommunism - rakendati Venemaal (20.aastatel) ülima vaesuse tingimustes kommunismi põhimõtteid mida nim. sõjakommunismiks. Transport, korter, teater jne. olid tasuta kuna riik oli nii vaene. NEP - uus majanduspoliitika, kus lubati riikliku omandi kõrvale turumajanduse olemist e. väikefirmasi. plaanimajandus - Majanduse planeerimine 5 aasta kaupa. Majandust
· Lõuna-Venemaal alustasid võitlust kasakad,vastupanu organiseerisid endised tsaarikindralid. · Intensiivsed kodusõja periood sai alguse 1918 aasta mais, kui piki raudteed Volgast kuni Kaug-Idani algas tsehhide-slovakkide korpuse mäss. Piiririikiide roll Vene kodusõjas. · Saanud esimeses maailmasõjas lüüa lahkusid sakslased venemaal okupeeritud aladelt. Tekkinud tühimikku sööstis kohe punaarmee. Moskvas nähti soodsat võimalust maailmarevolutsiooni levitamiseks Kesk-euroopasse. Valgete vastupealetund 1919 Ajapikkus hakkas valgete vastupanu juhtimine koonduma endistetsaarikindralite kätte.1919 aasta kevadel alustasid kõik need jõdvarasematest palju tõsisemat sõjakäiku punaste vastu. · Idas sai vägede etteotsa Aleksander Koltsak. · Lõunas lõunas lõi oma armee kindral Anton Denikin. · Eestis moodustati Loodearmee kindral nikolai judenitsi juhtimisel.
väljasaadetuna asumisel 1911. aastal koos Jakov Sverdloviga Narõmi krais Tomski kubermangus, kust põgenes asumistelt augustikuus 1912. aastal. Pärast põgenemist elas Peterburis, kus 1912. aastal koopteeriti Vladimir Lenini toetusel VSDTP Keskkomiteesseja VSDTP KK Vene büroosse. Oma tegevuses parteisiseses poliitikas vastandus Vene büroo välismaal emigratsioonis elavatele sotsiaaldemokraatidele (Lenin jne), kes kavandasid maailmarevolutsiooni, samal ajal kui Venemaal tegutsevad sotsiaaldemokraadid keskendusid Venemaal toimuvale. 1913. aastal püüti aga Peterburi ohranka salajase kaastöölise Roman Malinovski info alusel põgenenud Stalin Peterburis kinni ja saadeti uuele asumisele Krasnojarski kubermangu Turuhanskisse, kus viibisid koos Sverdloviga kuni 1917. aasta veebruarirevolutsioonini. Tema osa Oktoobripöörde ettevalmistamises oli marginaalne, põhifiguurid olid Vladimir Uljanov ja Lev Trotski jt. Tegevus pärast 1917
Kommunistlik Venemaa Valitses: Rahvakomisaardie nõukogu Seadusandlik võim: Ülemaailmne kesktäitev komitee Ametlik nimetus aastast 1918: Venemaa Nõukogude Sotsialistlike vabariikide liit NSV liit loodi 1922, ühendas: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga-kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku föderatiivset vabariiki. Põhiseadus:1936 Kodusõda. Ümberkorraldustega poldud rahul, tehti punaarmee, mis suutis vastu panna Maailmarevolutsiooni ei tulnud. Sõjakommunism(1918-20) Jagati tasuta toitu, korter, transport tasuta, riigistati tööettevõtteid Uus majanduspoliitika(1921-28) Enamik majandust riigi all, osaliselt lubati kapitalismi, kindlaksmääratud maksud. Pärast lenini surma sai võitlusega riigi juhiks stalin(1922) ta tegi rasketööstust ja kollektiviseerimist. Talupidamine ühendati ühismajanditesse, mindi üle suurtootmisele. 1930 aastatel tuli näljahäda ja 7milj. Inimest suri.1930. punaarmee valmistumine sõjaks.
II MSI MSPõhjused: ·Versailles'i rahulepingust tulenev ebaõiglus Saksamaa suhtes, mis viis natsionalismi kasvule ja tegi võimalikuks Hitleri võimuletuleku, kes tahtis realiseerida sakslaste revansitaotlused. ·NSVL-i soov laiendada oma valdusi ja levitada maailmarevolutsiooni ·Lääne (SB ja Pr) järelandmispoliitika Saksamaa suhtes, mis ärgitas Saksamaa (Hitleri) agressiivsust. ·Julgeolekusüsteemide (Rahvasteliit, desarmeerimiskonverentsid) suutmatus ohjeldada agressiivseid riike. ·Peale I MS olid võitjad kaotajate ülekohtused , see külvaski uue sõjaPõhjused: ·Jõupoliitilised vastuolud. Saksamaa- Suurbritannia; Saksamaa- Pransusmaa ·Suurriikide võidurelvastumine ·Kolooniate ümberjagamine ·natsionalism Pransusmaa ja Saksamaal
1940. aastate rahvusvahelised suhted jahenesid kiirelt, kuna välja hakkasid kujunema riikide tegelikud maailmavaated ning eesmärgid. Kogu maailma saatus oli kahe suurriigi õlul, kes mõlemad pidid käituma nii, et vastastest üle olla ning oma tahtmist peale suruda. Tulised olid läbisaamised juba Teise maailmasõja lõpus, kui lagunenud oli juba ka maailmasõja võitjate leer. NSV Liit tahtis kommunismiga maailmat vallutada ning põhimõtteliselt ainuke nendega võrdne riik USA pidi seda maailmarevolutsiooni ideed takistama ning demokraatiat laiendama hakkama. Külm sõda puhkemise peamiseks põhjuseks oli kahe erinevate maailmast arusaamistega vastasleeri tekkimine. NSV Liit oli Teises maailmasõjas koos USA, Prantsusmaa ja Inglismaaga neutraliseerinud oma peamise varasema rivaali Saksamaa. Seega tõusis Ida-Euroopas ja Aasias peremeheks just NSV Liit. Kahe suure vastasseisu piiriks kujunes Saksamaa. Ida poolsetel aladel loodi Saksamaa Demokraatlik Vabariik, mis kuulus Nõukogude Liitu
Töölispartei lagunemisest pigem mensevike seas, 1905. aasta revolutsiooni ajal ajal tegutses aga sisuliselt omapead, nõudes marksistidepoolset vägivaldset võimuhaaramist. Seejärel laveeris ta sageli bolsevike ja mensevike vahel. 1905. aastal tuli Trotski Venemaale tagasi ning oli detsembris Peterburi Nõukogu juht. Ta püüdis viia revolutsiooni masside sekka, et juba siis, kui isegi Lenin oli veel proletaarse revolutsiooni vastu, viia ellu oma permanentse maailmarevolutsiooni ideed. See tal aga siiski ebaõnnestus ning ta saadeti 1907. aastal Põhja-Siberisse asumisele. Sealt põgenes ta aga peagi ning asus elama Austria-Ungari pealinna Viini, kuhu ta jäi kuni Esimese maailmasõjani.Viinis andis Trotski välja ajalehte "Pravda", mis sai revolutsionääride seas väga populaarseks ning Trotski pälvis üle-Euroopalise kuulsuse. Ta haris end ka Viini kunstimuuseumeid külastades ning luges palju erinevat kirjandust. Tol perioodil kujunes temast üks
Itaalia kuulutati agressoriks Usuti, et Saksamaa hillgus jääb taaskord Maailmarevolutsioon - 1930. aastail sõjakas püsima pärast edukat sõda Kommunistlik internatsiona Eesmärk: Vahemeri Itaalia sisemereks (Komintern) revolutsiooni Etioopia ja Albaania vallutamine ja maailmarevolutsiooni õhu Liitlassuhted Saksamaaga (Jaapan) bolsevikud Mustsärklased fasistide relvastatud natsid salgad 1922 - Marss Rooma peaminister "Mõõdukas diktatuur" Natsionaalsotsialistid süüdistavad -vähem inimohvreid ühiskonnahädades juute ja teisi -väiksem salapolitsei vähemusrahvaid kõrvaldamine -hea läbisaamine kirikuga http://et.wikipedia
Ajalugu Külma sõja mõiste, põhjused, osapooled, algus, avaldumisvormid sealhulgas omal valikul üks külma sõja kriis. Külm sõda 2. maailmasõja järgne aastakümneid (~45 a) kestnud pingeseisund kahe leeri vahel, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi ning ähvardas üle kasvada tegelikuks sõjaks (eriti 1962 Kuuba kriisi ajal). Põhjused peapõhjuseks NSVL-i välispoliitika eesmärgiga laiendada oma mõjuvõimu ja levitada kommunismi, et teostada maailmarevolutsiooni. Põhjuseks oli ka demokraatliku maailma püüd kaitsta oma positsioone kommunismi laienemise vastu. Osapooled Põhja-Ameeerika, Lääne-Euroopa, Jaapan, Austraalia <==> Ida-Euroopa, Hiina RV, Põhja-Korea, Põhja-Vietnam, Kuuba. Avaldumisvormid 1) võidurelvastumine: see puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust, sõjalis- poliitilised liidud ÜRO 1949, VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) 1955. 2) USA ja NSV soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu
hoopis täiustada ja laiahaardelisemaks muuta. Samas võiksime seda instinktide mahasurumiseks kasutada. Ajaloost on teada, et sõdade põhjused muutuvad maailmapildi avardumisega aina keerukamaks, alates loomuses olevast võimuihast antiikmaailmas kuni keerukate majanduspoliitiliste oludeni uusajal. Nagu siga leiab alati pori, leitakse ka pidevalt põhjusi kokkupõrgete alustamiseks. Mõned ei pea paljuks isegi tervete rasside väljajuurimist või maailmarevolutsiooni plaanimist. 20. sajandi esimene pool vapustas maailma kahe suure maailmasõjaga. Väiksemaid intsidente juhtub riikide vahel pidevalt, ent tol korral tõmbasid need endaga kaasa kõik, kes vähegi maailma jagada soovisid. Väikeriikidel oli siin vähe kaasa rääkida ning paljud neelati suuremate poolt alla. Rahu alalhoidmiseks loodi ÜRO, mille võimekus sõdade vältimises on küsitav. Nüüd, mil enamik arenenud maailmast on üle poole sajandi elanud rahus, tekivad
* kapituleerus Jaapan , lõppes Teine maailmasõda 2.sept 1945 * toimus Potsdami konverents 16. aug 1945 2. Teise maailmasõja puhkemise põhjused. 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 3. Millised alad okupeeriti Saksamaa poolt peale 1.sept. 1939 1940 ? Poola, Taani, Norra, Pariis, Põhja- ja Lääne-Saksamaa 4. Millised alad okupeeris NSVL MRP salajase lisaprotokolli järgi? Eesti, Läti, Leedu, Poola, Karjala(Soome), Bessaraabia
· Lõi sõjalis-tööstusliku kompleksi · Kui Hitler ja tema järgijad hakkasid kodusõda kaotama tegi Hitler Berliinis enesetapu JOSSIF STALIN · Elanud 1878 1953 · Nõukogude Liidu diktaator · Nime Stalin kasutas esimeste korda 1913. aastal · Õppinud Gori kirikukoolis · Lasi surmata ühe oma suurima konkurendi Lev Trovski · Algatas industraliseerimise ja kollektiviseerimise · Isikukultus tema järgi nimetati laevu, asutusi kui ka linnu · Maailmarevolutsiooni idee · Üks Teise Maailmasõja algatajatest · Suitsetas piipu ja armastas Gruusia veine · Tema eluajale ei võinud Stalinist raamatuid kirjuatada
Briand'i-Kelloggi pakt USA, Prantsusmaa, 15 riiki, hiljem Ei suudetud uut MS ära 48 riiki veel hoida Rahvusvahelised kriisid: Ruhri kriis- Saksamaa tööstuspiirkond okupeeriti, tulemus hüperinflatsioon. Raha kaotas väärtust. Saksamaa majandusele ränk. Passiivne vastupanu (streigid, jne). Euroopas majanduslangus. Nõukogude Liit kasutades eksportida maailmarevolutsiooni-organiseeriti riigipöördekatsed Bulgaarias, Eestis. Maailmamajandus: Dawesi plaan 1924- · hoidmaks ära sõja puhkemist Euroopas · Reparatsioonide suurust vähendati (1 miljard kuldmarka aastas) ja maksmise tähtaegu pikendati · Majanduse jalule aitamiseks andis USA Sxm-le laene. · Dawes`i plaan rahuldas Saksamaad (Weimari vabariiki), aitas leevendada majanduskriisi,
Marseljees Prantsuse hümn,Prantsuse suure revolutsiooni aegne võitluslaul liberaalne Vabameelne,üksikisikuvabadusi pooldav poliitline vool monopol Ainuõigus mingi kauba tootmisele ja müümisele Utoopia Kirjanduslik unelm väljamõeldud maailmast,teostamatu unistus Estofiil Eesti kultuurist ja keelest huvitunud baltisakslane,venelane jm Maailmarevolutsiooni id Enamlaste idee ,muuta kogu maailm kommunistlikuks Vald Talupojad,kes elasid ühe mõisa piires (vabanes 1866 mõisa alt) Autonoomia Omavalitsus,riigi mingi piirkond saab omavalitsuse Konservatism Pol.õpetus,mis pooldab vanade põhimõtete säilitamist Positsioonisõda Kaevikusõda,sõjategevus on pikaks ajaks paigale jäänud Urbaniseerumine Linnastumine
Suvel 1917 loodigi Rakveres 1. Eesti polk, hiljem kujunes sellest Eesti diviis (ülemaks sai Johan Laidoner). Eesti poliitilistel parteidel oli päevapoliitilistes küsimustes küll erimeelsusi, kuid põhiasjades autonoomia ja rahvusväeosade moodustamine olid kõik erakonnad üldjoontes üksmeelel. Erandiks olid bolsevikud ehk enamlased (kuulusid VSDTPsse), kes ei pooldanud iseseisvust, sest arvasid, et see kahjustab peagi saabuva maailmarevolutsiooni huve. Suvel ja sügisel 1917 kasvas enamlaste populaarsus ka Eestis, sest nende loosungid (näiteks: "Maha sõda"!") meeldisid rahvale. Ka Eestis olid Veebruarirevolutsiooni ajal tekknud Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Neid koondavaks katusorganisatsiooniks oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille juhtimine sügisel 1917 läks enamlaste kätte. Enamlaste populaarsust suurendas veelgi Venemaa sõjaline ebaedu augustis vallutasid
Nad kannavad siniseid mütse. Peamaja on läbi aegade Lubljanka Moskvas, kus hoitakse ka tähtsamaid vange. · Ajakirjandusvabaduse piiramine. · Politsei asendatakse miilitsaga. · Luuakse uued kohtud. · Seisused ja tiitlid kaotatakse. 2 VÄLISPOLIITIKA: · 3. märts sõlmitakse sakslastega separaatrahu Brestis. · Eesmärk on maailmarevolutsiooni levitamine Euroopas. Selleks luuakse 1919. a. Moskvas Kommunistlik Internatsonaal (Komitern), mille eesotsas on Zinovjev. Õpetakse erinevaid kommuniste, kuidas teostatda revolutsiooni. · Venemaa ametlik nimetus VNFSV KODUSÕDA VENEMAAL 1918-1920 (põhiaastad, 22. aastal toimub sõjategevus veel nt. Kaukaasias) 1818. a. märtsis tsehhhide-slovakkide korpuse väljaastumine, mida peetakse kodusõja alguseks
Algas interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa siseasjadesse. Punaarmee. Võit kodusõjas- süvendas enamlaste veendumist, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. 1920. asus Nõukogude valitsus toetama mässuliikumisi teistes riikides. Komintern- Kommunistlik Internatsionaal. Ühendab kõiki kommunistlike parteisid. 1919. korraldati Eestis kommunistide mäss. 1924. detsembri ülestõus. Ei läinud läbi, majanduskriisi polnud. Teostab maailmarevolutsiooni, Juut on pea. (Tondipoisid- mälestusmärk) Tribunal- sõjakohustus GULGANG- laagrite peavalitsus. GULAGI arhipelaag- vangi "saarestik" laagritele. Ründavad linnu rohelised. Uus majanduspoliitika (NEP) 1921. - kaotati toiduainete riigile andmise kohustus, asendati kindlaksmääratud maksuga. Kauplemise vabadus taastati. Laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Nõukogude segamajandus. Talupoegadel toitlusmaks. Nepman- uusrikas. Kooperatiivid- rahareform, tservoonets. Raha pole käibel
Nõukogude võimu esimestel aastatel oli võimul Lenin. Ta jäi aga raskelt haigeks, ning suri 1924. aastal tuberkuloosi. Tema asemel sai võimule Stalin. Ta kehtestas täieliku ainuvõimu. Ainuke usaldusisik oli Stalinil Molotov: Stalini võimuletulekuga muudeti ka majanduspoliitikt. ta asus tööstust eelisarendama. Arendati suurtööstusi- INDUSTRIALISEERITI. Selline arendamine pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks, tagama riigi sõjalise võimsuse ja võimaldama edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Majanduses toimis plaanimajandus, kõik oli paika pandud. Tekkisid aga probleemid viljavarumisega. Viljakokkuostuihind oli madal ja talupoeg ei tahtnud enam vilja müüa. Otsustati vägivaldse viljavarumise kasuks: talupoega kohustati kõik vilja ülejäägid riigile andma. Riik vajas vilja. eelkõige sõjaväe ja tööliskonna toitmiseks. Põllumajanduses toimus KOLLEKTIVISEERIMINE. Eraomadid ühendati ühismajanditesse ehk KOLHOOSIDESSE
Baaside ajastu Eestis Diana Ratušnõi Randel Lillep Martin Mägi Henri Kurvits Mari Tuvikene MOLOTOV-RIBBENTROPP PAKT • 30-ndatel valmistusid suurriigid maailmasõjaks. • Põhjuseks oli Hitleri- Saksamaa soov saada revanši valusa kaotuse eest I MS. • Saksamaa ja tema liitlaste itaalia ja Jaapani soov maailma ümberjagamiseks ja Stalini juhitud NSV liidu lootus päästa maailmasõja abil valla maailmarevolutsiooni. • NSV Liit oli enim sõjaks valmis. Tal oli lennukeid ja tanke rohkem, kui teistel riikidel kokku. • Kremli võimurid tahtsid Lääne- Euroopa suur riigid omavahelisse sõtta ässitada. • 1939 aasta suvel kauples NSV Liidu juhtkond silmapetteks SB ja Prantsusmaaga Hitleri-vastase koalitsiooni loomise üle, nõudes muu hulgas õigust Baltimaadesse, Poolasse ja Rumeeniasse oma vägede saatmiseks, seega need okupeerida. • Lääneriigid olid nõus Balti riigid ohvriks tooma,
13. Vabadussõda- aeg, osapooled, põhjused, kuidas muutus sõda eestlaste jaoks, nimeta põhjuseid, mis tõid pöörde eestlaste kasuks. Aeg: 28.11.1918-02.02.1920. Osapooled: Eesti, Soome, Vene valged, Taani ja Rootsi, Nõukogude punaarmee, Saksa Landeswehr. Kuidas muutus sõda eestlaste jaoks? Sõjakommmunism, normide alusel toidu jaotamine. Põhjused: Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine. Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni teistesse riikidesse. Eesti iseseivuse kaitsmine punevägede eest. Mis tõid pöörde eestlaste kasuks: juhtimine paranes, maareform, venemaal oli kodusõda. Johan Laidoner: Sõjavägede ülemjuhataja Johan Pitka: merevägede juhataja Julius Kuperjanov: Eesti vabadussõja kangelane Jüri Vilms: Eesti esimene kohtuminister Konstantin Konik: Eesti päästekomitee liige Konstantin Päts: Eesti päästekomitee esimees
ääremaade, kel eesmärgiks iseseisvus (ukraina kasakad, eestlased, lätlased, poolakad) Välisriikidest sekkusid Inglismaa, USA, Jaapan ja Prantsusmaa ja tsehhide-slovakkide ülejooksikute korpus. Välisriigid sõjaliselt osalesid vähe, kuid andsid valgetele peamiselt finantsilist ja materiaalset abi. Välisriigid sekkusid kodusõtta, sest: 1. kartsid maailmarevolutsiooni levikut 2. soovisid Vm-l enamlaste kukutamist ning Vm taastamist endistes piirides (lepitud oleks ehk Poola ja Soome iseseisvusega) · Sõjategevus toimus suurel territooriumil ja vahelduva eduga. · manööversõda - liiguti raudteedel, veeteedel, ratsaarmeed, mõlemapoolne partisanivõitlus · Punaste käes oli Kesk-Vm tööstuspiirkonnad > eeliseks tööstus, miinuseks kütuse ja toidu puudus
Riik kontrollis noorsooliikumisi. Sõnavabaduse puudumine ja meedia kontrollimine. Riikliku ideoloogia propaganda. Ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele. Haridus ja teadus ideoliseeriti. Suurvene sovinism ja vähemusrahvuste represseerimine. Ateismi propakanda, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. 1920. aastatel oli iseloomulik NSVL välispoliitikale kahepalgus. Komiterni kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923-1924.a. Üritati toetada kommunistlike riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. 1922.a. Sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping. Hiljem sõlmiti doplomaatilisi sidemeid Suurbritannia, Itaalia; Hiina, Parntsusmaa ja Jaapaniga. Neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud sõlmiti Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga. 1930-1939.a. Taoteldi kollektiivsete julgeolekutesüsteemide loomist. 1934.a. Võeti NSVL Rahvasteliidu liikmeks. Alustati Punaarmee moderniseerimist
aastate alguseni. Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka välisriigid, kes asusid samuti toetama. 1918. a kevadel saatsid Inglismaa, Prantsusmaa, USA ja mitmed teised riigid oma väed Venemaale. Algas intervetsioon. Nõukogudevõim aga suutis luua Punaarmee ja survele vastu seista. Kodusõda oli julm mõlemale poolele. 1918. a suvel tapsid enamlased ka Venemaa viimase keisri Nikolai II koos perekonnaga. Venemaa elanikkonna kaotused kodusõjas ulatusid 13 miljoni inimeseni. maailmarevolutsiooni õhutamine. Võit sõjas süvendas enamlaste veendumust, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus asus toetama ja õhutama kõiki teiste riikide mässuliikumisi 1920. aastate esimesel poolel. Teenistusse rakendati ka 1919. a asutatud komitern. Revolutsiooni püüti õhutada Poolas, Saksamaal, Bulgaarias, Eestis ja teistes riikides, kuid kõik katsed ebaõnnestusid ja Nõukogude juhtkond hakkas seejärel rääkima sotsialismi ehitamisest esialgu ühel maal -
Lubati kasutada algkoolis kahel esimesel õppeaastal eestikeelt Asjaajamiskeeleks sai eesti keel 3. Millal haarasid bolsevikud Eestis võimu (kuu ja aasta) miks nad hakkasid populaarsust kaotama? (5p.) Bolsevikud haarasid võimu 1917 aasta 27 oktoobril, populaarsuse kahanemise põhjused: 1) Ühe partei diktatuur 2)Demokraatlike vabaduse piiramine 3)Ei pooldatud rahvariigi loomist 4)Maa kuulutati riigi omandiks, püüti luua sotsialistlikke suurmajandeid 5)Propageerisid maailmarevolutsiooni 6) Tööstusettevõtete, pankade jms natsionaliseerimine, ehk riigistamine 4. Millal (kuupäevaga) ja kelle poolt kuulutati välja Eesti Vabariik, miks oli see võimalik ja vajalik? (5p.) Eesti riik kuulutati välja 24 veebruar 1918 aastal K.Pätsi, K.Koniku ja J.Vilmsi poolt. 5.Miks suutsid eestlased vabadussõjas vastupealetungile asuda?(4p.) *Koolipoisid läksid sõtta *Sõjaväe ülemjuhatajaks J.Laidoner *Algas vabatahtlike väeüksuste loomine- J.Kuperjanov *Soomusrong-J.Pitka
juute. Ka Nõukogude liidus oli suur vangilaagrite süsteem, mida nimetati GULAGiks. Vangilaagreid oli rajatud kõikjale Nõukogude Liidus. Hirmuvalitsus on üks tüüpilisemaid totalitarismi tunnusjooni. Mõlema riigi välispoliitika oli agressiivne. NSVL puhul tingis taolise välispoliitika Stalini arusaam, mis pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks osaks, milleta oleks onud võimatu ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida. Ühtlasi oli terrorit tarvis, et maailmarevolutsiooni ellu viia ja oma alasid seeläbi suurendada. Seevastu Hitler ajas agressivsete välispoliitikat eelkõige selleks, et seista vastu Versailles` rahulepingu tingimustele. Tähtis oli taastada Saksamaa võimsus ja ülemvõim maailmas. Hitler teadis et selleks on tarvis uut ja võidukat sõda. Nii Hitler kui Stalin tegelesid oma riigi relvastamisega ja ettevalmistusega uueks sõjaks. Majandust kontrolliti mõlemas riigis. Saksamaa
päästa Eesti sakslaste rünnakust või saada uusi võimalusi juhul, kui Saksamaa sõja kaotab saada toetust lääneriikidelt Mis aastal algas Eesti eraldumine Venemaast? Algas 1917.aastal autonoomia saavutamisega Miks enamlased katkestasid Asutava Kogu valimised? Sest vahetulemused näitasid, et neil on liialt väike poolehoid (37%) Kellest sai Eesti Ajutise Valitsuse esimees? Konstantin Päts Miks 1917. - 1918. aasta vahetusel langes enamlaste populaarsus? Enamlased propageerisid maailmarevolutsiooni jätkumist Enamlased nägid Eesti tuleviku nähti autonoomsena Nõukogude Venemaa kooseisus mõisatest otsustati rajada suurmajandid, eesti talurahvas lootis uuelt võimult maad enamlased teostasid nihilistlikku kirikupoliitikat tugevdati jõupoliitikat lõpetati koostöö kõikide teiste ühiskondlike jõududega Miks kujunes Eesti olukord raskeks Saksa okupatsiooni lõppedes? Valitsusel ei olnud piisavalt autoriteeti ega vahendeid võimu teostamiseks.
Rahvas arvas nimelt et vaid Hitleri juhitud partei suudab neile vastu seista. Nii õnnestu Hitleril kantsleriks tõusta ja hiljem kogu võim enda kätte koondada. Välispoliitika Mõlema riigi välispoliitika oli agressiivne. NSVL puhul tingis taolise välispoliitika Stalini arusaam, mis pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks osaks, milleta oleks onud võimatu ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida. Ühtlasi oli terrorit tarvis, et maailmarevolutsiooni ellu viia ja oma alasid seeläbi suurendada. Seevastu Hitler ajas agressivsete välispoliitikat eelkõige selleks, et seista vastu Versailles` rahulepingu tingimustele. Tähtis oli taastada Saksamaa võimsus ja ülemvõim maailmas. Hitler teadis et selleks on tarvis uut ja võidukat sõda. Nii Hitler kui Stalin tegelesid oma riigi relvastamisega ja ettevalmistusega uueks sõjaks. Majandus Diktatuuririigile omaselt oli nii Saksamaa kui ka Venemaa majnduselu allutatud rangelt
annaabi.ee 
