Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"maailmarevolutsiooni" - 239 õppematerjali

thumbnail
8
doc

II maailmasõda

Miks puhkes II maailmasõda? Kes selles kõige rohkem süüdi oli? · I MS ebaõiglased tagajärjed: kaotajate kättemaksusoov; osade võitjate pettumus (Jaapan, Itaalia) ­ ei saanud mida tahtsid · Diktatuuride teke, demokraatia nõrgenemine: dikt. Riikidel kergem sõda alustada (pole kellegi nõusolekut vaja) · Saksa natside välispoliitilised plaanid · NSVL ambitsioonid ­ maailmarevolutsiooni plaan ­ väga huvitatud sõjast kuna ei tahtnud ise alustada · Sõjatööstuse areng ­ relvi vaja realiseerida · Rahvasteliidu nõrkus ­ puudus riiike ohjeldav jõud · Lääneriikide lepituspoliitika ­ olla rahumeelne diktaatorite suhtes. 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm...

Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Vabadussõja esitlus

novembril 1918. aastal kirjutas Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja ja ühtlasi ka Saksa okupatsiooni Baltimaades. Samal päeval tuli Tallinnas uuesti kokku Eesti Ajutine Valitsus, võttes Eesti valitsemise enda kätte. Kuid nüüd hakkas vastiseseisvunud väikeriike ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. Sõja algus 28.november 1918Punaarmee vallutas Narva Vallutati ka Jõhvi, Rakvere, Tapa, Valga, Võru ning Tartu Sellega oli alanud Eesti Vabadussõda Välisabi 12. detsembril 1918 Tallinna ilmunud Briti eskaader, mis kaitses pealinna mere poolt. Abi saabus ka Soomest, kellelt saadi nii relvi kui rahalist laenu. Briti laevastik Nii Soomest, Rootsist ja Taanist tulid ka vabatahtlikud sõdurid ...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
28
pptx

Eesti Vabadussõda

Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused • Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine • Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis • Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest • Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord...

Eesti ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Poliitika maailmasõdade vahel

1930.aastate alguses tabas NSVLu laiaulatuslik näljahäda, mille käigus hukkus ligi 7 miljonit inimest. 12. Iseloomusta industrialiseerimist NSVLs. Stalini võimule tulekuga tehti panus tööstuse ja eriti raskemasinatööstuse eelisarengule ­ industrialiseerimisele ­ ning ühteaegu loobuti NEPi poliitikast. See valik pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks, tagama riigi sõjalise võimsuse kiire kasvu ja võimaldama tulevikus edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. Suurtööstuse eelisarendamisele allutati kõik teised majandusvaldkonnad....

Ajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Nõukogude Liit - 1919 - 1991

Tekkis uus ideoloogia - 'euraaslus'. Väideti, et revolutsioon, mis pani massid liikvele, on toonud venelased tagasi oma olemuse, rändrahvusluse juurde. Olulisemad esindajad oli Pilnjak ja Plodonov. Kultuuris muutus oluliseks turaani ehk türgi element, mis on tugevalt seotud rändamisega. Arvati, et kuna Venemaa ühendab Ida ja Läänt (kuulub ühtaegu nii Euroopasse kui Aasiasse), on tal eriline roll ja missioon (ja sealt ei ole maailmarevolutsiooni ideed kaugel). Ka Nikolai Trubetskoi oli euraaslusega seotud. Sellega seoses sai kirjanduses oluliseks tee kujund. See idee saab alguse juba Tehhovist - jutustuses "Mõrsja", kus vastandub korrastatud, turvaline perekeskne elu (lavastatus) ja tundmatusse teele minek koos maailmast lahtiütlemisega ja unistuste jahtimine. Sama motiiv esineb ka "Kolmes ões". Tehhovi tekste loetakse eeltekstideks teelemineku laiemale poetiseerimisele. Teel olemine või teele minemine on...

Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
8
docx

vabadussõda, eesti iseseisvumine

Päts viidi Preisimaale vangilaagrisse. Vabadussõda on ainuke sõda, mida Eesti on pidanud. Vabadussõda oli koalitsioonisõda. Vabadussõda on osa Vene kodusõjast. Samamoodi käis Eestis kodusõda. 3.11 puhkes Saksamaal revolutsioon ning 11.11 sõlmiti Compiegne'i vaherahu, mis lõpetas Maailmasõja. Vaherahu tingimuste järgselt pidid Saksa väed Eestist taanduma, tegevust alustab uuesti ajutine valitsus. Punaarmee lootis maailmarevolutsiooni , seega loodeti Saksamaale tungida ning revolutsioon läbi viia. Annuleeriti Bresti rahuleping. 19.11 anti võim ajutisele valitsusele üle. Võeti vastu otsus sõdida Nõuk Venemaa vastu. Olukord sõjaks oli ebasoodus, ainus relvastatud jõud oli Kaitseliit. Toimus vabatahtlik mobilisatsioon, mis kukkus läbi. Punaarmee üritas esimest korda Narvat vallutada 22.11. Ametlikuks alguseks loetakse 28.11, mil tungiti Narva ja vallutati. 1/3 Punaarmeest mood Eesti punased....

Ajalugu
142 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti iseseisvumine

Eesti polk, hiljem kujunes sellest Eesti diviis (ülemaks sai Johan Laidoner). Eesti poliitilistel parteidel oli päevapoliitilistes küsimustes küll erimeelsusi, kuid põhiasjades ­ autonoomia ja rahvusväeosade moodustamine ­ olid kõik erakonnad üldjoontes üksmeelel. Erandiks olid bolsevikud ehk enamlased (kuulusid VSDTPsse), kes ei pooldanud iseseisvust, sest arvasid, et see kahjustab peagi saabuva maailmarevolutsiooni huve. Suvel ja sügisel 1917 kasvas enamlaste populaarsus ka Eestis, sest nende loosungid (näiteks: "Maha sõda"!") meeldisid rahvale. Ka Eestis olid Veebruarirevolutsiooni ajal tekknud Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Neid koondavaks katusorganisatsiooniks oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille juhtimine sügisel 1917 läks enamlaste kätte. Enamlaste populaarsust suurendas veelgi Venemaa sõjaline ebaedu ­ augustis vallutasid...

Ajalugu
93 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Jossif Stalin

Võit Saksamaa üle tuli talle nagu kingitus. NSV Liit oli korraga saanud maailmariigiks, unistus sõjalisest võimsusest oli täitunud. Suurem osa Ida-Euroopast oli langenud NSV Liidu mõjusfääri ega olnud kedagi, kes oleks suutnud sundida NSV Liitu millestki loobuma. Pärast seda, kui NSV Liit 1949. a. ka oma tuumapommi sai alustas Stalin uusi sõjalisi ettevalmistusi. Tema arusaamist mööda pidi sõda olema kaasaegses maailmas liikumapanev jõud ning maailmarevolutsiooni edasiarendamiseks otse möödapääsmatu. Stalini surm: Varsti tehti rahvale teatavaks, et Stalin on väga haige. Kell neli hoomikult 6 märtsil aastal 1953, teatati Nõuguliidu rahvale, et nende suurel isal Stalinil lakkas süda töötamast. Jossif Stalin, 73 aastat elanud, suri ajuverejooksu tagajärjel kell 9:50 06.03.1953 4...

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Külm sõda, kriisid, doktriinid

USA ise ja liitlased peavad olemas valmis lokaalseid sõdu pidama. · NIXONI DOKTRIIN: Arvamus, et USA võimsus on nii langenud, et ei saa enam endale teiste rahvaste tuleviku eest vastutamist võtta. Samuti ka nende probleeme lahendada. Prooviti häid suhteid luua NSV Liidu ja Hiina RV-ga. · UUT MOODI MÕTLEMINE: USA ja NSV Liidu suhted paranesid, see uus mõtlemine rõhutas rahulikku kooseksisteerimist, loobuti klassivõitluse ja maailmarevolutsiooni ideedest. · 1948-1949 BERLIINI BLOKAAD: NSV Liit blokeeris Lääne-Berliini ning seda varustati õhusilla kaudu. Stalin polnud sõjaks valmis, seega blokaad lõpetati. Lääne silmis olid Berliini elanikud süütud ohvrid ja nõukogulased jõhkardid. See oli alguse saanud rahareformist läänetsoonis, hoolimata NSV Liidu keelust, viidi see ikkagi läbi. Hiljem nõudis NSVL Ida-Saksa valuuta kasutuselevõttu ka Lääne-Berliinis....

Ajalugu
258 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Rahvusvahelised doktriinid ja plaanid

a. kevadel esitas NSV Liit territoriaalseid nõudmisi Türgile, vaatamata sellele, et see riik oli II maailmasõjas jäänud erapooletuks. Kreekas, kus oli ennistatud sõjaeelne valitsus, algatasid sealsed kommunistid 1946. a. lõpul valitsusevastast kodusõda. Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult. Türgipoolsed territoriaalsed loovutused ning Kreeka muutumine kommunistlikuks oleks tähendanud NSV Liidu sõjalist kohalolekut Vahemerel. See aga oleks olnud lääneriikidele pidev ähvardus (kujutage ette Euroopa kaarti) ning oleks sisuliselt tähendanud, et Euroopa oleks langenud NSV Liidu mõju alla. Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhu...

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
7
doc

XX sajandi ajalugu

See sõda haaras tõepoolest kogu maailma ning, nagu ka Esimene maailmasõda, kutsus terves maailmas esile majandusliku, ühiskondliku, poliitilise süsteemi ning vaimsete väärtuste kriisi. g) 1945-1955. sõjajärgne aastakümme- ärevad ning kriisiderohked aastad. Puruneb koloniaalsüsteem. Sõja tulemusena oma mõjuvõimu laiendanud NSVL üritab põhjustada maailmas kapitalismi üldkriisi ning etendada nn maailmarevolutsiooni uut vaatust. Sellele seisavad vastu Ameerika Ühendriigid koos oma Euroopa liitlastega. Õhus on Kolmanda maailmasõja puhkemise reaalne oht. h) 1956-1985. Kahepooluselise maailma võrdlemisi stabiilne periood, võidurelvastumise aeg. Tehnilise ja teadusliku progressi uut lainet sel ajavahemikul võib käsitada kui teaduslik-tehnilist revolutsiooni. Eesrindlike lääneriikide jaoks on see üleminekuaeg postindustraalsele ning sotsiaalse turumajandusega ühiskondlikule korrale...

Ajalugu
112 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Miks jäi nõukogude majandus alla lääneriikide majandusele?

Seega töötati natuke lohakamalt ning ei hoolitud sellest nii väga. Nõukogude majandus ei arvestanud absoluutselt riigi erinevate osade omapäraga. Kogu maa pidi külvama ja kündma samal ajal, sõltumata sellest, kas maa on selleks valmis või kas varustust om piisavalt. Ka tööstus oli riigistatud ning täitis Moskva käske ning soov vallutada maailmarevolutsiooni teel kogu maailm, pani kiirust juurde rasketööstuse arengule. Kergetööstus jäi unarusse. Selline majandus hakkas riiki kurnama ja viis ta tasakaalust välja. Lääneriikides valitses turumajandus ning rahval oli lihtsam. Kõik majandusharud olid võrdsed ning valitses konkurents. Tugev kontroll ja kitsa majanduse juhtimine oli see mis ühest küljest tegi NSV Liidust võimsa riigi, kuid pikema aja jooksul see ainult väsitas Nõukogude Liitu ning lõppude...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tegevus aastatel 1929-1939

valmistusid sõjaks. Nüüd sattis Hitler pabinasse ja vajas kindlat seljatagust, seda pakkus talle Stalin. Molotovi-Ribbentropi pakt NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23. augustil 1939 sõlmitud mittekallaletungileping. Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa. Lepingu salaprotokolliga jagati ära ka Vahe-Euroopa (sealhulgas ka Eesti)....

Ajalugu
231 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda

See omakorda viis Saksamaa majanduse veelgi suuremale langusele-algas hüperinflatsioon, majanduslangus tekitas sisepingeid, äärmuslased korraldasid vastuhakke (näiteks kommunistide võimuhaaramise katse Hamburgis; A.Hitleri ja NSDAP õlleputs Münchenis), sõjaväelased üritasid korraldada riigipööret jne. · Saksamaa mõjul süvenes majanduskriis omakorda Antanti riikides. Nõukogude Liit omakorda üritas soodsat olukorda kasutades eksportida maailmarevolutsiooni , andes toetust kommunistidele riigipööreteks Euroopa riikides (näiteks 1.detsembri mäss Tallinnas 1924.a.) ja plaanis isegi sissetungi Saksamaale. · Kujunenud olukorras saadi aru, et hoidmaks ära võimalikku uut sõda Euroopas, tuleb midagi ette võtta. Sellises situatsioonis võeti 1924.a. vastu Dawes`i plaan (nimi USA riigi- ja pangandustegelase järgi): Saksamaa reparatsioonide suurust vähendati ja nende tähtaegu pikendati; Saksa majanduse jaluleseadmiseks anti talle...

Ajalugu
299 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Esimene maailmasõda ja revolutsiooniline kriis euroopas

iseseisvus (ukraina kasakad, eestlased, lätlased, poolakad) · Välisriikidest sekkusid Inglismaa, USA, Jaapan ja Prantsusmaa + tsehhide- slovakkide korpus (I maailmasõja aegsed Austria-Ungari vägede ülejooksikud).Välisriigid osalesid sõjategevuses vähe, kuid andsid valgetele peamiselt finantsilist ja materiaalset abi. · Välisriigid sekkusid kodusõtta, sest: kartsid maailmarevolutsiooni levikut. soovisid Venemaal enamlaste kukutamist ning Venemaa taastamist endistes piirides (lepitud oleks ehk Poola ja Soome iseseisvusega). · Sõjategevus toimus suurel territoorimil ja vahelduva eduga. · Iseloomulik oli manööversõda - liiguti raudteedel ja veeteedel; kasutati ratsaarmeesid ja mõlemapoolset partisanivõitlust. · Punaste käes oli Kesk-Venemaa tööstuspiirkonnad - eeliseks tööstus, mis...

Ajalugu
222 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. (Põhjenduseks Marxi tsitaat "Usk on oopim rahvale!") 1.5. NSVL -i välispoliitika 1920.-1930.aastatel: (Vt.ka õpik lk.100; 149;160-172) · NSVL- i välispoliitikale 1920.aastatel oli iseloomulik kahepalgelisus: Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal, organisatsioon, mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni . 1923- 24 aasta majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. reaalpoliitikas sooviti NSVL- i lülitada rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega: · 1922.a. sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist. · järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina,...

Ajalugu
306 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Teine maailmasõda - II MS sõdivad pooled

MRP (23august 1939) NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23. augustil 1939 sõlmitud mittekallaletungileping. Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa. Lepingu salaprotokolliga jagati ära ka Vahe-Euroopa. (Vastastiku abistamise pakt: 28sept Eesti, 5okt Läti, 10okt Leedu, 30nov Soome ja Talvesõda. Okupatsioonid 1940: 15juuni Leedu, 17juuni Eesti ja Läti, 28juuni Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. NSV Liiduga liideti: 3aug Leedu, 5aeg Läti, 6aug Eesti.) NSV Liidule: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina. Saksamaale Poola lääneosa ja Leedu. II MS (1sept 1939 ­ 2sept 1945)...

Ajalugu
413 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Konspekt

Imperialism- Suurriikide püüe saavutada suuremat mõjuvõimu maailmas a)Imperialismiajastusse jõudis maailma 19. Sajandi lõpul: · Suurriike oli 8,maailma poliitikat tehti Eur's b)Suurriigid arvasid väikeriikide peatset kadumist c)Levis sovinism- suurriiklik marurahvas, kus oma rahvast peeti teistest paremaks d)Imperialistlikku poliitikat vähemarenenud maades põhjendati Euroopa tsivilisatsiooni väärtuste levitamisega seal. 2.Koloniaalimpeeriumide teke a)XX. saj. Alguseks oli maailm kolooniateks jagatud. b)Suurriikide kõrval oli kolooniaid ka Euroopa väikeriikidel.c)Algas võitlus kolooniate ümberjagamiseks, kus eriti aktiivne oli Saksamaa d)Huvikeskmeks oli tollal Aafrika, millest 90% oli koloniseeritud. · Iseseisvad vaid Etioopia ja Libeeria · Suuremad valdused Inglismaal ja Pran e)Vastupanu kolonisaatoritele suruti julmalt maha. · Inglise-Buuri sõda (1899-1902) · Buurid- Hollandi a...

Ajalugu
137 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Demokraatia, diktatuur, kommunism

Sammuti ei meeldinud teistele riikidele kommunismi levik maailmas (nt. Prantsusmaa, Inglismaa ja USA). 1918. aasta kevadel saatsid eelnevalt mainitud riigid oma väed Venemaala, algas Venemaa kodusõda. 3. Nõukogude Liit sai alguse 1917. aastal Bolsevike võimule tulekuga. ( peate õpsi käest küsima, sest seal on palju aastaarve Nõukogude pasa kohta) Sinna kuulusid Venemaa, Valgevene, Ukraina ja Taga-Kaukaasia. 4. Venemaa välispoliitiline idee oli maailmarevolutsiooni idee. Punaarmee võiduga kodusõjas, jäi Venemaale mulje, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. Nii hakkas Venemaa 1920. aastate esimesel poolel nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama mässuliikumisi teistes riikides. Revolutsiooni püüti õhutada Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis ja teistes riikides. Kõik need katsed siiski ebaõnnestusid. 5. NEP oli uus majanduspoliitika Venemaal. Seda rakendati sellepärast kuna varasem sõjakommunism ei olnud enam tõhus...

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kommunism, fašism

Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, sellega kaasnes poliitiliste vastaste ulatuslik hävitamine. 1930. aastal saavutas Stalini terror enneolematu ulatuse. 1917. aastal riigipõõrde teinud enamlased tembeldati riigireeturiteks ja mõisteti surma. 1940. aastal kandis vangilaagrites oma karistust 1,7 mlj vangi (see vangilaagrite süsteem oli GULAG). Loobuti maailmarevolutsiooni ideest ja otsustati suure Punaarmee kasuks. Sellega lootis Stalin terve maailma kommunistlikuks muuta. Fasistlik Itaalia 1.Esimene Maailmasöda tekitas Itaaliale suuri raskusi. Mitusada tuhat inimest sai rindel surma, sõjakulud olid küll väiksed aga Itaaliale suureks koormaks. Tekkis väilsvõlg. Eriline sõjaline oskus oli pmst olematu. Itaaliale lubati suuri alasi/alasid, kuid Itaalia pidi leppima palju väiksemate aladega....

Ajalugu
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun