Kriisid ja relvakonfliktid. Taust | Kriisid ja relvakonfliktid võivad üksikisiku elu tohutul määral mõjutada: 20. sajandi jooksul kaotas sõdades elu kümneid miljoneid inimesi. Juba 20. sajandi keskpaigaks toodetud relvastuse hulgast ja võimsusest oleks piisanud kaasaegse tsivilisatsiooni hävitamiseks. 21. sajandi alguseks on vähenenud vahetu suurriikide vahelise konflikti tõenäosus, kuid väiksema intensiivsusega relvakonfliktid leiavad aset pea igas maailma nurgas. Kriisid ja relvakonfliktid ei puhke iseenesest: igal arengul on põhjus ning igal tegevusel tagajärg. Nende seoste mõistmisel on suur tähtsus konfliktide ärahoidmiseks või neist hoidumiseks. See on ka põhjus, miks ülikoolides õpetatakse ja uuritakse rahvusvahelisi suhteid. Mõisted | Riikidevahelist relvakonflikti nimetatakse sõjaks. Riigid taotlevad rahvusvahelises poliitikas teatud väärtusi. Need
Kaitsejõud- selle struktuur, teenistus, distsipliin ja relvakonfliktid. Kaitsejõud on rahuaja riigikaitse seaduse järgi sõjaväeliselt korraldatud üksus, mis koosneb kaitseväest ja Kaitseliidust. Eesti riigikaitse juhtimine ja korraldamine toimub demokraatlikest põhimõtetest lähtuvalt. Põhimõtete elluviimisel tagatakse seadustega piiritletud õigused, kohustused ja vastutus, mis sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse 10. peatükis. Kaitsejõududest suurim ja tähtsaim on kaitsevägi, mis sai alguse Eesti Rahvaväest (1918).
Relvakonfliktid enne Esimest maailmasõda (Inglise-)Buuri sõda 1899-1902 Suurbritannia ja hollandi kolonialistide järglaste buuride vahel. Transvaal ja Oranje teemant ja kuld. Briti sisserändajad (200k)pol. õigused/kodanikukohustused. 1899 sügisel koondab GB väed piirile. 13.03.00 O. Bloemfontein ja 5.06 T. Pretoria. Jõudude vahekord oli 423/45k Edasi partisanisõda, 20k. 1902 rahu. Afrikaani keel. LA Liit '10. Vene-Jaapani sõda 8.02.1904 5.09.1905 esimene suur 20. saj sõda. Huvide põrkumine Mandzuurias ja Koreas. Vene rentis 1898 püsisoojad sadamad Vaiksel Ookeanil Port Arthur (kindlus) ja Dalni. Aitas maha suruda bokserite ülestõusu, sai Mandz. Ja Põhja-Mongoolia 1901/02. Anglo-Jaapani leping 1902 kui liitub kolmas riik Vene poolel, sekkub Inglismaa. Jaapan saab toetust USAst ja GB'st, 8.02.1904 ründab admiral Heihachiro Port Arturit. 20.12.1904 alistub kindral Stösseli käsul PA. Vangi langeb 32000 meest (seni langenud 10 ...
Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonna probleemid Pärast külma sõda on enamik relvastatud konflikte olnud riigisisesed, mitte riikidevahelised. Aastatel 2000–2010 toimus neli riikidevahelist relvastatud konflikti, samas kui riigisiseseid kodusõdu leidis aset 31 korral. Riigisiseste konfliktide puhul oli kümnel juhul tegu territoriaalsete ja 21 juhul poliitiliste võimukonfliktidega. Kuna üha enam relvakonflikte on riigisisesed, on muutunud ka konfliktide osapooled. Enam pole tegu pelgalt kahe armee vastasseisuga. Omavahel sõdivaid vägesid on tavaliselt rohkem kui kaks ja nende koosseis on muutlik. Suurenenud on ka eraarmeede ja relvarühmituste osakaal. Paljudel juhtudel sarnanevad sõdivad rühmad pigem pätikampadele kui regulaararmeele. Traditsiooniliste rinnete asemel on lahingud muutunud kohalikeks ning tsiviilelanikke ei ole alati kas suudetud või soovitud sõjatandrilt evakueerida. Rahvusvahelise statistika ...
2.kasutatav relvastus tavarelvastus, keemia-, tuuma- või bioloogiline relvastus 3.taktika konventsionaalne (õhu-, mere või maaoperatsioonid, väeliikide kombineeritud lahingutegevus) ja mittekonventsionaalne (sisetegevus, terroism) sõjategevus 4.kestus lühiajaline relvakonflikt (mõni päev kuni 1 kuu kestev sõjategevus) ja pikaajaline relvakonflikt (mitu kuud või aasta kestev sõjategevus) Inimesed üle kogu maailma on pidevalt arutanud selle üle, kas relvakonfliktid on sotsiaalne probleem või mitte. Nii mõnedki arvavad, et see siiski on sotsiaalne probleem, kuna seda arutatakse üle kogu maailma. Samuti on paljud inimesed välja toonud väite, et neil on õigus kaitsa iseennast ja oma pereliikmeid ning siia juurde on toodud jõhker näide: ,,Kui meile öeldakse, et me ei või kasutada relvi enda kaitseks, on see sama nagu valitsus ütleks meile, et nemad ei saa maksta oma makse
Selleks on kehtestatud kvoodid, millega piiratakse loodust saastavate ainete keskkonda paiskamist. Igal riigil on omad piirangud, kus on täpselt sätestatud, kui palju võivad nad mürkgaase atmosfääri paisata. Kas see on piisav, et ära hoida looduse saastumist? Kindlasti mitte, kuna seni pole selline meetod suurt edu toonud ja keskkond on üha rohkem saastatud. Kõik maailma riigid peavad puhtama keskkonna nimel veel palju vaeva nägema. 21. sajandil on aset leidnud mitmed relvakonfliktid ja sõjad, mis nõrgestavad rahvusvahelisi suhteid. Mõni aeg tagasi tungisid venelased Gruusiasse, tuues põhjuseks oma riigi kodanike kaitsmise Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. Diplomaatilisete kokkulepete tulemusena sunniti venelased Gruusiast lahkuma. See konflikt õnnestus lahendada ilma suurema sõjata. Veel praegugi on Ameerika sõdurid Iraagis. Võideldakse terrorismi leviku vastu ning üritatakse tagada Iraagi demokraatliku võimu jätkumist. Need pole ainsad aset leidnud relvakonfliktid
Meditsiini kättesaadavus on halvem (paljud Meditsiini kättesaadavus on hea ( riik toetab) jäävad ravimata) Vaesuse suurem mõju elukvaliteedile Vaesuse harvem esinemine ( sotsiaalabi) Haigused (nakkushaigused) Haigused (vähk, hingamisteede haigused, veresoonkonna haigused) Laste suremus on suurem Laste suremus on väiksem Vägivald, sõjad ja õnnetused (relvakonfliktid Vägivald ja õnnetused ( liiklusõnnetused, jne) koduvägivald)
UUS ALGUS peale Muistset sõda Relvajõudude taastamine 17 .veebruar 1991 .a 3. september 1991.a ülemnõukogu otsusega võeti vastu kaitseväe kohustus. 31. oktoober algas KV-peastaabi loomine.Väeosad 18.03.1992 Kalev ja KUP, ÜJP Tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid! Sõda- riikide , rahvaste vaheline relvastatud võitlus Poliitika jätkamine teiste vahenditega. Puudub traditsiooniline rindejoon. Kriis- traumeetiline või pingeline muutus.Riikide või mingite piirkondade ebastabiilne olukord. Sõda ei alga kunagi ootamatult. Kriisid- tekivad riikide või riikide rühmade, sageli ka vastandumise korral.Kriisi põhjused võivad olla erinevad kas siis majanduslikud( tööpuudus,majanduskriisid) või välispoliitilised(territoriaalsed, nõudmised)
Iseseisva India kujunemine 1947. a jagas Briti valitsus India usu põhjal kaheks dominiooniks India: valitsev usk hinduism, 1950. a kuulutati iseseisvaks, head suhted NSVL-ga Pakistan: valitsev usk islam, 1956. a kuulutati iseseisvaks, head suhted USA-ga India sise- ja välispoliitilised probleemid Sisepoliitika: terav vastasseis moslemite ja hindude vahel, mõrvati peaministrid Indira ja Rajiv Gandhi, kõrvuti äärmuslik vaesus ja rikkus Välispoliitika: pidevad relvakonfliktid, piirivaidlused Hiina RV-ga, põhisuundadeks mitteühinemine sõjaliste liitudega ja rahuliku kooselu põhimõtte kaitsmine Filmikunst Filme hakati tootma 1912. a Müütilis-religioossed ja ajaloolised filmid, melodraamad ja komöödiad Tänapäeva India Demokraatlik parlamentaarne riik Riiklik-tsentraalse planeerimisega-kapitalistlik majandus Elanikkond kasvab kiiremini kui majandus Üks odavaimaid riike maailmas, elu on seal Eesti omast 2-3 korda odavam Kasutatud kirjandus
vaid saavutatud vabadus jõukuse kasvatamisele suunata. Paraku kukkus välja midagi muud. Enne Teist maailmasõda oli Aafrikas ainult kolm iseseisvat riiki: Etioopia, Libeeria ja Egiptus. Koloniaalvalduste piire ei muudetud tekkisid ebaloomulikud riigipiirid Demokraatia asemel kinnistub enamikes riikides tribalism hõimusuhete eelisarvestamine ametikohtade määramisel jne Visalt püsis vaesus, relvakonfliktid, korruptsioon ja onupojapoliitika läänelik demokraatlikute väärtustega ühiskonnakorraldus lihtsalt ei sobinud neile Troopilise Aafrika riikide probleemid · Enamikus koloniaalvõimu alt vabanenud Aafrika riikides valitsesid diktatuurid. · Poliitiline ebastabiilsus, riigipöörded ning võimude mõtlematu tegevus viisid mitmed Aafrika riigid hävingu piirile: looduslikud varad olid mõttetult raisatud, majandus
Kaukaasias ja Kesk-Aasias puhkenud kriiside tagajärg oli 1,5 miljonit kodutut Armeenias, Aserbaidzaanis ja Tadzikistanis. Aafrika suurte järvede piirkonnas ületas 1994. aasta aprillis üheainsa päeva jooksul 250 000 ruandalast Tansaania piiri, mõni kuu hiljem läks enam kui miljon inimest üle Ruanda ja Kongo Demokraatliku Vabariigi (endine Sair) piiri, mida võib pidada juba piibellike mõõtmetega väljarändeks. 1990ndatel aastatel tekkisid taas Euroopas pagulased ja inimesed, keda relvakonfliktid on sundinud kodu maha jätma. Endises Jugoslaavias oli relvakonfliktide tõttu sunnitud põgenema üle 4 miljoni inimese. 1991. aastast kuni 1999. aasta keskpaigani esitad üle 850 000 endise Jugoslaavia koosseisu kuulunud riikide kodaniku Euroopasse varjupaiga taotluse, mis moodustab neljandiku Lääne- ja Kesk-Euroopa riikides esitatud varjupaigataotluste koguarvust. Suurem osa nendest, kes põgenesid konfliktide eest, jäid aga kodumaale või siirdusid naaberriikidesse. 1999
9. Kirjelda eestlaste muinasusundit. V: Eestlased olid oma jumalad, näiteks nagu taara ja uhu. Usund oli animism ehk elusa ja eluta looduse kummardamine. Rituaale viidi läbi kord kuus. Austati nõidasid ja tarkasi. 10. Kirjeldage eestlaste suhteid naabritega muinasaja lõpul! V: Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed aga aeg ajalt tekkisid siiski mõned tülid. Edelas elavate naabritega olid suhted väga head. Lõuna pool elavate naabritega tulid ette tülid ja relvakonfliktid. 11. Milliseks võib hinnata Eesti üldist arengutaset (majanduslikku, poliitilist) muinasaja lõpuks? Kinnitage oma seisukohta näidetega. V: Muinasaja lõpusajandid olid eestlaste tõusuaeg, majanduse poole pealt läks suhteliselt hästi. Poliitika koha pealt läks samuti suhteliselt hästi. 12. Millised olid muistse vabadusvõitluse põhjused ja kes olid osapooled? V: Põhjus oli see, et saksamaa tahtis idast enda ala suurendada ja saada juurde
Suremuse üldkordaja- surmad/rahaarv x 1000 Sündimust mõjutavad tegurid: *viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitamisel *religioon *pereplaneerimine *väärtushinnangud *majanduslikud võimalused *naiste ja meeste võrdsus ühiskonnas Suremust mõjutavad tegurid: *vanus *halb arstiabi kättesaadavus *ebatervislikud eluviisid *haigused, nälg *vägivald, sõjad ja relvakonfliktid *õnnetused *puhta vee puudus Demograafiline üleminek: I II III IV V Algus/Kestvu Pikaajaline XVIII Algab linnastumine nüüdisaegne s Euroopa linnades Sündimus 40-45 pr. suur väheneb saavad väike Suremus 30-35 pr
kalevipoja säng (ida eesti, alatskivi linnus), ringvall linnus (saaremaa, lääne eesti, valjala linnus). eestlaste elatusalad muinasaja lõpul maaharimine, loomapidamine, küttimine, kalapüük, metsamesndus, käsitöö metallitööd, savi töötlemine, tekstiili töötlemine, vahetuskaubandus hõbe, pronks, sool, vahenduskaubandus vili, karusnahk, vaha. suhted naabritega lõunanaabrid - suhted väga head (liivlased, kurelased, vahel oli latgalidega tülid ja relvakonfliktid, leedulased tegid eestisse rüüsteretkeid, head kaubandussuhted, läänenaabrid rootslased, taanlased tahtsid eestit alistada ja ristida, aga ka eestlased käisid rüüsteretkedel läänemere vastaskaldal, skandinaavlased,viikingid rahulikud kaubandussuhted, idanaabrid ida slaavlased, venelased, vahel tegid rüüsteretkeid ida eestisse, aga ka eestlasedkäisid idas rüüsteretkedel. muinasusund vägi, hing, seotus loodusega, vaimud, haldjad, jumalad, ohvripaigad,
Suureneb eakate osakaal ühiskonnas. Suureneb vajadus haiglate ja terviseteenuste järele, inimesed peavad kauem töötama. MIKS ELAVAD NAISED PEAAEEGU KÕIGIS MAAILMA PIIRKONDADES MEESTEST KAUEM? Meestel on suurem riskikäitumise võimalus, samuti hoolimatus oma tervise suhtes (alkohol, suitsetamine). MILLISTE NÄITAJATE PÕHJAL SAAB RÄNNET KLASSIFITSEERIDA? Rännet saab liigitada iseloomu, ulatuse, põhjuse ja kestuse järgi. MIS PÕHJUSEL VAHETAVAD INIMESED ELUKOHTA? Sõjad, relvakonfliktid, poliitiline või usuline tagakiusamine (juutide tagakiusamine), loodusõnnetused (vulkaanipursked, üleujutused), õnnetusjuhtumid (Tsernobõli tuumakatastroof), näljahädad (etiooplaste ränne Sudaani), küüditamine (eestlsed Siberisse). ISELOOMUSTAGE ÜHESUUNALISE RÄNDE MÕJU SIHT- JA LÄHTEMAA RAHVASTIKULE. Lähteriigile väheneb tööpuudus, paranevad migrantide tööoskused, tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, harrastusi
11. RÄNNE Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Sisse-ja väljarände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk saldoks. Sundränne inimesed on sunnitud oma elukohast lahkuma. Põhjuseks võivad olla sõjad, relvakonfliktid, poliitiline/usuline tagakiusamine, loodusõnnetused, pursked, üleujutused, õnnetusjuhtumid (Tsernobõl), näljahädad(etiooplaste ränne Sudaani), küüditamine(eestlased Siberisse) vms. Ajaloo suurim sundränne oli orjade vedu Ameerikast Aafrikasse 17.ja 18. sajandil, ligi 20 miljonit orja. Tõuketegurid : väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik ; madal palk ; inimestevahelised lahkhelid ; ebasoodne looduskeskkond ; halvad elamistingimused .
järk-järguliste reformidega 2)Vene enamlased- nende arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne rev. (Uljanovi)3)tsentrislik- üritas leida kahe eelmise keskteed(K.Kautskya)4)anarhistid-klassivastuolud likvideerida,eesmärgid saavutada atendaatidega suurriikide valitsejatele.S mõtleja Nietzsche ideed said vägagi pop.(väljapääs igavast argipäevast,"mis lõpetab kõik sõjad").20.sajandil valitses maailma Euroopa.*kolooniad(E surus oma kultuuri kolooniatele peale)*Relvakonfliktid kolooniate ja emamaa vahel*misjonärid-usulevitajad*S tahab asumaid*kolooniast saadi maavarasid,viidi kaupa sinna ja pandi sealseid inimesi tööle*inimeste arusaamad muutusid seisustesse(aitas kaasa I ms)*naistele oli suur muutuste aeg-pidid tööle minema, muutus mood ja kombed*autod+avariid. +2pg Õpik 1879 Saks. Ja austria-ungari liit, 1882 liitus Itaalia. Saksa keiser Wilhelm II loobus Otto von Bismarcki lepingust, saks ei saanud enam lubadust pidada, et ta ei ründa Prants
1950 aastate keskel nimetati riike, kes ei tahtnud end siduda USA ega NSVL pooltega Kolmandaks Maailmaks. Hiljem laienes see mõiste kõigile majanduslikult maha jäänud riikidele arengumaadele, sõltumata sellest, kui arenguvimelised nad olid. Probleemid äsja iseseisvunud Aafrika riikide ees. Millised neist koloniaalikkest? Kas ja kuidas oleks vältida saanud? Kolonisaatorite tõmmatud piirid ei ühtinud hõimupiiridega, tükeldades ühtseid rahvaid. Vaesus, relvakonfliktid, korruptsioon, onupojapoliitika. Demokraatia ei osutunud sobivaks. Kinnistus tribalism. Lääs üritas aafrikat suunata demokraatiasse, nsvl sots maailmasüsteemi laiendada(mõju egiptus,alzeeria,etioopia,liibüa). Võrrelge suure hüppe ja kultuurirevoluts poliitikat. Sarnasus, erinevus? 1)Viie aasta plaan ühe aastaga, kahekümne aasta plaan viie aastaga. Raua tootmine(7mln sulatusahju, kuid tööstusele kõlbmatu), kollektiviseerimine.
PEAMISED RÄNDE SIHT- JA LÄHTERIIGID Sihtriigid, kuhu minnakse: Lähteriigid, kust lahkutakse: RÄNDE PÕHJUSED • VABATAHTLIK RÄNNE: 1. majanduslikud põhjused; 2. noored lähevad õppima teistesse riikidesse; 3. abiellutakse; 4. üks pereliikmetest läheb mujale elama ja ülejäänud pere läheb temaga kaasa (kaasränne); 5. otsitakse paremaid elamistingimusi (soojem kliima). RÄNDE PÕHJUSED • SUNDRÄNNE: 1. sõjad või relvakonfliktid (Jugoslaavia lagunemine, Kosovo konflikt, Gruusia sõda); 2. usuline või poliitiline tagakiusamine (kurdid Türgis); 3. näljahädad (Sudaanis, Etioopias, üldse paljudes Aafrika riikides; 4. looduse- või inimese põhjustatud katastroofid (Haiiti maavärin, Tšernobõli aatomielektrijaama plahvatus); VÕÕRSIL TEENITUD RAHA SAADETAKSE KODUMAALE • Majanduslikel põhjustel elukoha vahetajad on kõige kiiremini kasvav rändajate grupp.
Sotsialistlik. Juhtis Mao Zedong. Probleemid: majandus riigistati, põllumajandus kollektiviseeriti, puudus sõnavabadus, Mao Zedongi isikukultus, rasketööstuse arendamine, demokraatia puudus. · Jaapan - India - liidrid, probleemid. · Kolmas maailm: liidrid, probleemid · Kolonialism ja koloniaalsüsteemi lagunemine. · Aafrika aasta- iseseisvus 17 asumaad. · Troopilise Aafrika riikide probleemid: kolonisaatorite tõmmatud piire ei muudetud, vaesus, relvakonfliktid, korruptsioon, onupojapoliitika, tribalism. · Külm sõda Kolmandas maailmas: Nii USA kui NSVL püüdsid riike enda poole saada. · Araabia maad -algselt oli tegemist väga vaeste riikidega. Olukord muutus sedamööda, kuidas maailmas õpiti kasutama naftat. Tulemusena hakkasid endised vaesed riigid eesotsas Saudi-Araabiaga rikastuma. 1950-1960 suurem osa Araabia maadest iseseisvus, mis saavutati vaid võideldes. 1960. aastad olid araabia maadele majanduslikult edukad, sest
osa tööstusharusisesest kaubavahetusest on firmasisene,;kaubavahetus arenenud tööstusriikide ja arengumaade vahel moodustab vaid kolmandiku maailmakaubanduse käibest ning see seisneb peamiselt tööstuskaupade vahetuses tooraine vastu;arenenud tööstusriikide majanduslik struktuur muutub üha sarnasemaks;erinevused SKP-s ühe elaniku kohta erinevate riikide gruppide vahel üha süvenevad. 13. Kuidas mõjutavad looduskatastroofid, relvakonfliktid, poliitikasündmused ekspordi- ja imporditulusid? Raskem müüa sealt (eksporditulud vähenevad), valmistutakse ennustavad võimalusi ja teevad plaane, mille kohaselt ostetakse vähem sisse 14. Millised meetmed soodustavad rahvusvahelist kaubavahetust? tolliliit, st koostöö liikmesriikide vahel on teistest koostöövormidest (vabakaubanduslepingud, vabakaubanduspiirkonnad) tihedaim. Näiteks
Sai saksamaal Augsburgis 8.03.1976 kopsuvähi. 1948-1949.a teenisid eestlased USA-vägedes.Valvasid Nürnbergi vanglat.Aitasid hoida käigus Berliini õhusildu.Kokku moodustasid üheksa kompaniid, kus käisid läbi 5000 eestlast. UUS ALGUS! Relvajõudude taastamine 17 .veebruar 1991 .a 3. september 1991.a ülemnõukogu otsusega võeti vastu kaitseväe kohustus. 31. oktoober algas KV-peastaabi loomine.Väeosad 18.03.1992 Kalev ja KUP, ÜJP Tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid! Sõda- riikide , rahvaste vaheline relvastatud võitlus Poliitika jätkamine teiste vahenditega. Puudub traditsiooniline rindejoon. Kriis- traumeetiline või pingeline muutus.Riikide või mingite piirkondade ebastabiilne olukord. Sõda ei alga kunagi ootamatult. Kriisid- tekivad riikide või riikide rühmade, sageli ka vastandumise korral.Kriisi põhjused võivad olla erinevad kas siis majanduslikud( tööpuudus,majanduskriisid) või välispoliitilised(territoriaalsed, nõudmised)
Vanade inimeste suurem osatähtsus tõstab omakorda suremuse üldkordajat.Surmapõhjused on suhteliselt stabiilsed ja uutuvad aastate lõikes vähem kui traditsioonilisel ajajärgul. 11. Oska analüüsida rahvastiku püramiidi ja seosta demograafilise ülemineku etapiga (õp lk.45,tv lk.29 ül.5) Arenenud riikides on rahvaarvu kasv väike.Arengumaal on rahvaarvu kasv suur. 12. Rännete põhjused (õp. Lk.47) Lahkumise põhjusteks võivad olla sõjad,relvakonfliktid,poliitiline usuline tagakiusamine,loodusõnnetused,õnnetusjuhtumid. 13. Rahvusvaheliste rännete peamised põhjused ja suunad (õp.lk 49) Suurem osa rändes osalevaid inimesi ei liigu väga kaugelt,on selgesti täheldatud liikumissuund arenenud riikidesse.Muudab lähte-kui sihtriigi rahvaarvu,rahvastiku-soolis vanuselised ja rahvusliku koosseisu ,majanduse arenguvõimalusi,ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. 14
a, on Jaapani 125 keiser ja tänapäeva ainuke. *Jaapan tänapäeval: Haridussüsteem-1)6.a algkool, 2) 3.a alama astme keskkool, 3) 3.a kõrgema astme keskkool. Haridusele pannakse suurt rõhku. Meelistegevused: 1)teetseremoonia.2)Ikebana. 3) Origami. 4)karaoke.5)sumomaadlus. 11. Aafrika ja Ladina-Ameerika probleemid peale iseseisvumist. V: Aafrika: 1)ebaloomulikud piirid ei kattunud üldjuhul aafriklaste esmatähtsate hõimupiiridega. 2)Püsiv vaesus. 3) Relvakonfliktid. 4) määratu korruptsioon. 5) onupojapoliitika-läänelikud väärtused ja põhimõtted ei osutunud sobivaks. Ladina- Ameerika: 1)Kuuba elas peamiselt suhkru; Kolumbia kohvi ; Tsiili vase ja Venetsueela nafta müügist. 2) sõjaväeliste riigipöörete laine. 3) demokraatlike vabaduste piiramine. 12. Kelle asumaad olid India ja Indoneesia? (+kuulsad riigijuhid). V: India: Inglismaa asumaa, Indoneesia: Hollandlaste asumaa,
vasallriik? 29. Millised tähtsamad sündmused toimusid:1789; 1791; 1792; 1793; 1799; 1804; 1805; 1806; 1807; 1812; 1813; 1814; 1815? Nende sisu ja tähtsus? 1.USA's Inglismaa 13 kolooniat. Inglismaa pärssis koloniaalmaade arengut tollipoliitikaga, keelas rajada km-de asutusi, keelati kodumaal km-de valmiskaupade müük. Km-d keeldusid maksude maksmisest, boikoteeriti Inglismaa kaupu ning ähvardati kaubavahetuse katkestamisega. Mitmed relvakonfliktid 4.juuli 1776-iseseisvusdeklaratsioon Algasid iseseisvussõjad, 1777-Saratoga lahing, 1783-Versailles'i rahu-> asumaad iseseisvad 1787-põhiseadus->fõderalistlik suund->USA 2.Inglismaal 18.saj, Eestis ~1850 Eeldused: põllumajanduse areng,uute süsteemide kasutuselevõtt, uued põllumajandusmasinad; kapitalistlikud majandussuhted(palgatööjõud); aurumasinad 3
majanduskomitee ja makseliit. SRÜ loomisega püüdis Venemaa säilitada oma juhtpositsiooni endise Nõukogude Liidu territooriumil. Ometi esines Venemaal ka mitmeid tõsiseid erimeelsusi SRÜ liikmesriikidega, eriti Ukraina ja Kasahstaniga. Ukrainaga pingestas suhteid pikka aega Musta mere laevastiku jagamine ka Krimmi poolsaare territoriaalne kuuluvus. Sisemisi pingeid SRÜ raames on süvendanud ka regionaalsed relvakonfliktid liikmesriikides. Tõrgeteta toimivat majandussüsteemi ei ole seni suudetud välja arendada. Kõige tihedamad majanduslikud ja poliitilised sidemed on Venemaal välja kujunenud Valgevenega. SRÜ liikmesriigid: Armeenia, Aserbaidzaan, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Tadzikistan, Türkmenistan, Ukraina, Usbekistan, Valgevene, Venemaa (1991) ja Gruusia (1994). VENEMAA VÄLISPOLIITILINE SEISUND. Nõukogude Liidu lagunemise järel muutus põhjalikult Venemaa seisund maailmas
· Hitleri genotsiidipoliitika (ehk mingi rahvuse tahtlik ja süstemaatiline hävitamine) juutide suhtes (juutide oma termin sellele on holocaust) tõstis veelgi juutide ihalust ajaloolisele kodumaale jõuda ja seal oma riik rajada. 1940-ndate teise poole alguseks oli selge, et britid enam olukorda Palestiinas kontrollida ei suuda; asja teravdas juutide relvastatud võitluse algus inglaste vastu ning juutide-araablaste vastastikused relvakonfliktid. · Tunnetades oma jõuetust, andis Suurbritannia asja otsustada ÜRO-le, kelle otsuse alusel jagati Palestiina ala kaheks riigiks- juudi riigiks ja araabia riigiks (1947.a.) ning britid tõmbasid sealt oma väed välja. · Juudi riigi rajamise otsus ei rahuldanud aga araablasi, kes nägid selles oma ajalooliste alade anastamist ning alustasid samal päeval juudi riigi väljakuulutamisega (1948.a. 14.mail) Iisraeli vastast sõda (Palestiina sõda 1948.a.-1949.a.).
sotsiaalabile(hooldekodud, haiglad), sündimus on madal. 8.Tegurid, mis on mõjutanud Eesti rahvaarvu kasvu: sündimus, suremus, sisse- ja väljarände mõju. 9. Globaalprobleemid seoses maailma rahvaarvu kasvuga: kasvuhooneefekti suurenemine, osoonikihi hõrenemine, jäätmete kuhjumine, happesademed, keskkonna saastamine mürkidega. 10.Rände liigid ja põhjused. Sisseränne ja väljaränne, siseränne-kolitakse teise omavalitsusse, ja välisränne- kolitakse teise riiki; sundränne- sõjad, relvakonfliktid, poliitiline ja usuline tagakiusamine, loodusõnnetused, õnnetusjuhtumid, näljahädad, küüditamine. Vabatahtlik ränne- uue töö-või elukoha otsingud. 11.Demograafilise ülemineku etapid. 1)Traditsiooniline rahvastiku tüüp e. I etapp. Sündimus kõrge 30-40, suremus kõrge 30-40. Rahvaarvu muutumine on nullilähedane. Rahvastiku vanuseline koosseis-palju laps vähe vanureid, keskm eluiga vaid 40-45 a. Praegu kuuluvad sellisesse arengujärku üksikud hõimud aafrikas ja okeaanias
maade hulka. Aafrika riigid Liibüa, Egiptus, Alzeeria Ladina-Ameerika Brasiilia Aasia Iraak, Kuveit Okeaania Indoneesia 2. Milles seisnes rahvaste vabadusliikumine? Eesmärgid? Too näiteid (5) Rahvaste vabadusliikumine seisnes koloniaalvõimu all olnud riikide vabanemises. Eesmärk oli vabaneda emamaast ning täielikult iseseisvuda. Nt: India, Pakistan, Liibüa, Tuneesia, Maroko. 3. Millised rahvusvahelised kriisid ja relvakonfliktid leidsid III maailma riikides aset külma sõja ajal? Millal toimusid ja milles avaldusid? (Korea, Vietnam, Kuuba, Suessi kriis) Korea 1950-1953. Seisnes Põhja- ja Lõuna-Korea vastuseisus. Põhi oli kommunistlik, Lõuna aga demokraatlik, P-K soovis võimu laiendada ning kogu Korea ühesuguseks muuta. Olukord jäi samaks. Vietnami 1960-1970. Sealsed kommunistlikud sissirühmitused olid demokraatlikule Vietnamile ohtlikuks muutunud ning USA asus Vietnami aitama
Ladina-Ameerika ja Kagu-Aasia maad on väljunud demograafilisest plahvatusest ja on teises etapis. Rahvaarv seal kasvab endiselt, kuid vähem kui varem. Aafrika ja teised mahajäänumad maad on demograafilise plahvatuse etapis. RÄNNE: Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Välis (teise riiki kolimine)- ja siseränne (teise omavalitsusse kolimine). Sisse- ja väljarände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk rändesaldoks. Sundränne: Põhjusteks: sõjad, relvakonfliktid, poliitiline või usuline tagakiusamine (JUUDID!), looduskatastroofid, näljahädad, küüditamine, kurjategijate väljaviimine (nt Austraaliasse), poliitilise-rahvuslik genotsiid (Venemaa 30-40ndad). Ajaloo suurim sundränne oli neegerorjade vedu Aafrikast Ameerikasse 17. ja 18. Saj. Tänapäeval põgenetakse palju Afganistanist, Pakistanist. Sihtriikideks geograafiliselt lähedased piirkonnad. Vabatahtlik: enamasti majanduslikel põhjustel Push-tegurid (wut
1961 mitteühinemisliikumine (Egiptus, India, Jugoslaavia) oluline leida 3 tee, mitte ühineda USA ja NSV Liiduga, ei tohi olla poliitilistes organisatsioonides. Eesmärk: 1)rahulikult koos eksisteerimine 2)pingelõdvendus 3)dessarmeerimine 4)koostöö 5)toetavad kõike riike kes iseseisvuvad 1963 Aafrika Ühtsuse Organisatsioon. Eesmärk: riikide koostöö arendamine ja riigipiiride muutumatuse printsiibi järgmine 3 MAAILMA iseloomulikud tunnused: *riigipiiride probleem *püsiv vaesus *relvakonfliktid *määratu korruptsioon *onupojapoliitika (tribalism) *majanduses struktuuriline ühekülgsus nt Kuuba suhkur, Tsiili vask, Kolumbia kohv USA abiprogramm- USA annab majanduslikult abi, kui riigis kehtestatakse demokraatilk kord Miks NSVL saavutas 3 maailmas edu? Läänelikud väärtused ja põhimõtted, demokraatia idee, ei ostunud aafriklastele sobivaks PINGELÕDVENDUS Lääneriikide seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja tuleb õppida koos eksisteerima
Aastal 1981 elasid enam kui pooled arengumaade elanikud absoluutses vaesuses, nüüdseks on see protsent 22 %. VAESUSE PÕHJUSED puudulik haridusja tervishoiusüsteem; ühekülgne ja toorainete tootmisele suunatud majandussüsteem; rikkaid riike soosiv kaubanduspoliitika; vähearenenud ja ebaefektiivne põllumajandus; nõrk ja korrumpeerunud valitsus; kliimamuutuste poolt võimendatud loodusnähtused; relvakonfliktid. riigi võlad rahvastiku kasv tööpuudus VAESUSE SOTSIAALSED TAGAJÄRJED Vaesus tekitab püsiva kuhjuva ilmajäetuse ning materiaalsete ja sotsiaalsete probleemide põimumise. Püsiv ilmajäetus takistab vaesuses elavate isikute normaalset osalust ühiskondlikus elus. Majandusliku olukorra pingelisus tekitab ebakindlust ja pingeid inimestes KUIDAS SAAKSIME VAESUSE VASTU VÕIDELDA?
Sõjakirved. Ratsasõdalastel kaheteralised mõõgad. Kaitsevarustuses kilbid ja kiivrid. muistse vabadusvõitluseni võimaldas eestlaste sõjaline tase lähemate naabrite kallaletungi tagasi tõrjuda. NAABRID Suhted valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tülid, tehti vastastikuseid rööv-sõjaretke. Naabruses kujunenud riiklike ühenduste tõttu eestlaste olukord tõsines. Need suutsid sõjakäikudesse kaasa haarata suuremaid väeüksusi. Lõuna pool oli tülisid. Latgalitega sageli relvakonfliktid/tülid, enam kannatasid latgalid. Tugevamad vastased lõunas leedulased. Ida poolt polnud oht väga suur, vana-vene riik lagunenud. Muinasaja lõpul valitses Läänemere idakaldal jõudude tasakaal.
demograafilise plahvatuse etapist ja jõudnud demograafilise ülemineku teise etappi. Must Aafrika ja teiste regioonide kõige mahajäänumad maad on demograafilise plahvatuse etapis. 2.4 Ränne Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Sisse ja väljarännet nimetatakse rändeiibeks ehk saldoks. Sundrändega on tegemist siis, kui inimesed on sunnitud oma elukohta vahetama (sõjad, relvakonfliktid, poliitiline ja usuline tagakiusamine, loodusõnnetused, õnnetusjuhtumid, näljahädad, küüditamine jms). ÜRO pagulaste agentuuri hinnangul elab tänapäeval väljaspool oma kodumaad üle 125 miljoni inimese. Rännet põhjustavad tõuke ja tõmbetegurid: tõuketegurid põhjustavad inimeste lahkumist (väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, madal palk, halvad elamistingimused, ebameeldiv sotsiaalne ühiskond), tõmbetegurid
- relvastus tähtsal kohal odad (väiksed kerged viskeodad ja suure tugevad torkeodad); mõõgad (väheamlt ratsesõdalastel); sõjakirved ja nuiad; vibusid ja nooli vähem; kilbid; rikkamatel rõngassärgid - põhiline väeüksus malev (ratsa + jalamehed) - tunti lihtsamaid linnuste piiramisvõtteid - saarlased osavad merel (viikingilaevu meenutavad alused) Suhted naabritega - eestlaste ja latgalite vahel sagedased tülid ja relvakonfliktid (enam kannatasid latgalid) - tugevaimaks vastaseks lõunas leedulased (laastavad rüüsteretked) - Rootsi ja Taani riigi- ja kirikuvõimude katsed Eestit alistada ja rahvast ristida tulemusi polnud - Aktiivsed sõjaretked Läänemere vastaskaldale - 1170 Taani kuningas võitis eestlaste ja kurelaste väge - 1187 vallutati ja põletati Sigtuna (Läänemere kalda rahvaste ühendväe poolt? Eestlased? jne)
polnud. Põhja pool soome hõimud (polnud ühtsed, läänepool pärissoomlased, idapool hämelased, kõige idapoolsemad karjalased). Idas Narva jõe taga vadjalased. Kagus idaslaavlased. Lõunas rannikuäärne piirkond liivlased, muidu läti hõimud (kuralased, veel idapool sengalid, siis latgalid). Üle mere läänes rootslased. Sugulasrahvastest naabritega pole konflikte välja toodud pole. Teistega toimusid vastastikkused rünnakud, relvakonfliktid. Muinasaja lõpuni oli tegemist võrdväärsete vastastega, eestlased ei jäänud kuidagi alla teistele. 1187 põletati maha Rootsi oluline keskus Sigtuna. 1031-1060 oli Tartu vallutatud idaslaavlaste poolt. 12.saj käisid eestlased Pihkvat rüüstamas. Läti hõimudega kõige rohkem konflikte oli latgalitega, neis kannatajateks latgalid (polnud võrdne). Tolleaegne relvastus eestlastel oli oda (viskeodad väiksemad kergemad, torkeodad suuread
põhijõudude, USA ja NSV Liiduga. Hiljem laienes see mõiste arengumaadele, sõltumata sellest, kui arenemisvõimelised nad olid. Siia kuulusid Põhja-Ameerika, Euroopa, Jaapan, Austraalia, Lõuna-Korea. lk 68 2-4 2. Äsja iseseisvunud Aafrika riikide probleemid. Millised olid tingitud koloniaalikkest. - ebaloomulikud piirid (kolonisaatorite poolt seatud piirid ei kattunud aafriklastele tähtsate hõimupiiridega) - vaesus - relvakonfliktid - korruptsioon ja onupojapoliitika - kolonisaatorite poolt toime pandud - deomkraatia asemel oli tribalism - hõimusuhete eelisarvestamine ametikohtade määramisel, riiklike tellimuste jagamisel jne. Rahvas ise oli natuke liiga naiivne ja äksi täis äsja saavutatud iseseisvuse üle ja vb ei pannud tähele, mis ümberringi toimus. Rahvas oleks pidanud ette nägema neid asju natuke ja riigis toimuvale tähelepanu pöörama. Siis oleks saanud ka toimuvaid sündmusi ära
Sõjakirved. Ratsasõdalastel kaheteralised mõõgad. Kaitsevarustuses kilbid ja kiivrid. muistse vabadusvõitluseni võimaldas eestlaste sõjaline tase lähemate naabrite kallaletungi tagasi tõrjuda. NAABRID Suhted valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tülid, tehti vastastikuseid rööv- sõjaretke. Naabruses kujunenud riiklike ühenduste tõttu eestlaste olukord tõsines. Need suutsid sõjakäikudesse kaasa haarata suuremaid väeüksusi. Lõuna pool oli tülisid. Latgalitega sageli relvakonfliktid/tülid, enam kannatasid latgalid. Tugevamad vastased lõunas leedulased. Ida poolt polnud oht väga suur, vana-vene riik lagunenud. Muinasaja lõpul valitses Läänemere idakaldal jõudude tasakaal. 6. MUINASUSUND Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Pühaks peeti sageli kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Loodusobjektide ja -nähtuste, paikade, esemete, teatud tegevuste, kommete
.....................................13 Eesti Vabadussõda 19181920 ....................................................................14 Riigikaitse Eesti Vabariigis 19201940 ......................................................17 Eestlased Teises maailmasõjas ....................................................................18 Okupatsiooniarmee kohalolek ...................................................................20 2. Tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid ................................................. 22 Kriiside ja relvakonfliktide tekkeallikad ................................................... 22 Rahvusvaheline julgeolek 20. sajandil ..................................................... 23 Tänapäeva julgeolek, julgeolekukoostöö, rahuoperatsioonid, terrorism ja massihävitusrelvad ..................................................................25 Relvakonfliktide ja sõdade tunnused ...........................
Ladina-Ameerika ja Kagu-Aasia maad on väljunud demograafilise plahvatuse etapist ja jõudnud ülemineku teise etappi. Must Aafrika ja teiste regioonide mahajäänumad riigid on demograafilise plahvatuse etapis ja nendes kasvab rahvaarv kiiresti. Ränne Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Sisse-ja väljarände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk saldoks. Sundränne inimesed on sunnitud oma elukohast lahkuma. Põhjuseks võivad olla sõjad, relvakonfliktid, poliitiline/usuline tagakiusamine, loodusõnnetused, pursked, üleujutused, õnnetusjuhtumid (Tsernobõl), näljahädad(etiooplaste ränne Sudaani), küüditamine(eestlased Siberisse) vms. Ajaloo suurim sundränne oli orjade vedu Ameerikast Aafrikasse 17.ja 18. sajandil, ligi 20 miljonit orja. Tõuketegurid : väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik ; madal palk ; inimestevahelised lahkhelid ; ebasoodne looduskeskkond ; halvad elamistingimused .
maailmale 1935 - üldine sõjaväekohustus Nürnbergi seadused - seadus "saksa vere ja Saksa au kaitseks", kodakondsuseseadused ja riigilipuseadus. Juutidevastased seadused tulenesid "Mein kapfist" Kristallöö - üleriigiline juudipogromm, tapeti juute 3 Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel ja suuremad relvakonfliktid. Killustuv Euroopa Maailmasõja lõpptulemus - materiaalne kahju, uued piirikokkulepped, administreatiivsed ümberkorraldused, vaimne väljakutse (rahvuslik egoism ja materialistlik kasumijaht olid katastroofi algsed põhjused 20. sajand - masside sajand Sõjajärgne Euroopa - mitmeparteisüsteem, püüdlemine parlamentaarse valitsemisvormi poole Naiste valimisõigus Parteid killustusid Nõukogude liit - kommunism, Lenin; Itaalia - fasism, Mussolini
kultuurirevolutsiooni algus Hiina RV-is Eestis minnakse üle 5-päevalisele töönädalale -------------------------------------------------------------------------------- 1968 Praha kevade mahasurumine VLO vägede poolt tegevust alustab Euroopa Ühendus: luuakse tolliliit komsomoliopositsiooni kõrgaeg Tartus -------------------------------------------------------------------------------- 1969 Algasid läbirääkimised strateegilise relvastuse piiramise üle Nõukogude-Hiina relvakonfliktid 20. juuli Apollo 11 meeskonna komandör Neil Armstrong astus Kuu pinnale -------------------------------------------------------------------------------- 1970 Idalepingud NL, Poola ja SLV vahel (piir Oder-Neisse jõe joonel) SDV SLV valitsusjuhtide läbirääkimised "Vabadusraadio" alustab eestikeelste saadetega Münchenist Eestis algab üleminek kohustuslikule keskharidusele -------------------------------------------------------------------------------- 1971
riigipiiride muutumatuse printsiipi Kolonisaatorite seatud piire ei muudetud -> keerulised probleemid o Piirid ei kattunud üldjuhul aafriklaste esmatähtsate jõimupiiridega, vaid tükeldasid end ühtsea tundvad rahvad mitme riigi vahel 7 Läänelikud väärtushinnangud ja põhimõtted (sh demokraatia) ei sobinud aafriklastele -> vaesus, relvakonfliktid, korruptsioon, onupojapoliitika o Demokraatia asemel kinnistus enamikus riikides tribalism (hõimu valitsus) – eelistati hõimusuhteid (eurooplaste jaoks korruptsioon) o Lääs üritas Aafrikat suunata demokraatiale, NSVL tahtis levitada kommunismi (saavutas mõju Egiptuses, Liibüas, Alžeerias, Etioopias) Ladina-Ameerikas kehtis kloniaalaegadest pärit majanduse struktuuriline ühekülgsus edasi -> viis 1950ndatel
aastast on hukkunud rohkem kui 8 miljonit inimest, nendest 5,5 miljonit tsiviilisikut, kellele tuleks lisada 3,5 miljonit, kes on alates 1998. aastast hukkunud või teadmata kadunud Kongo DV kodusõjas. Riigisiseste konfliktide eskalatsioon on seotud hefemoonriikide kontrolli kadumisega. USA ja NSV Liit kaovad pärast külma sõja lõppu Aafrikast ning kodusõjad kasvavad üle reginaalseteks sõdadeks. Kui üks riik sattud kodusõtta, levivad relvakonfliktid ka selle naabritesse. Lisaks Kongole, kus sõda toimus, osalesid “Aafrika I maailmasõjas” Uganda, Rwanda, Burundi, Angola, sekkunud on ka Chad, Namiibia, Zimbabwe, Sudaan, Kongo Vabariik, Liibüa, Botswana ning LAV, Aasiast Hiina ja Põhja-Korea, endistest idabloki riikidest Bulgaaria, Rumeenia ja Ukraina relvatarned. Kodusõda algas sellest, et opositsioon soovis, et Mobutu Sese Seko võimult lahkuks. Vastase juht oli Laurent-Désiré Kabila,
annaabi.ee 
