Tartu 2011 I.Rahvastiku soolis-vanuseline kooseis. Võru linnas on naisi rohkem kui mehi see on sellepärast, et naistel on pikem eluiga. 20. 24. aastaseid mehi on võrus rohkem kui naisi.20.-24. aastaseid on rohkem kuna sel aja oli beebibuum.40.-84. Aastaseid naisi on rohkem kui mehi sest naistel on pikem eluiga.Nooremaid mehi on Võrus rohkem sellepärast, et seal asub Kaitseväe Võru Lahingukool. II.Rahvused. Võrus on kõige rohkem eestlasi. Kuigi seal on ka venelasi.On esindatud ka ukrainlased,valgevenelased,soomlased mõned lätlased ning ka tatarlased. Venelasi on palju kuna Venemaa on meie naaber riik ja Võru on Vene-Eesti piiri lähedal ning Eesti on vene võimu all olnud.On esindatud ka poolakad ja juudid kuid neid on väga vähe. Eestlasi on tunduvalt rohkem kui teisi rahvusi kokku. III.Haridustase.
HANNES VÕRNO Fred-Georg Pääro 2017 Hannes Võrno • Sündinud 1. mail 1969 Rakveres • Saatejuht • Humorist • Moekunstnik • Poliitik • kaitseväelane Õppingud • 1976-1984 Rakvere 3. Keskkool • 1980-1984 Rakvere Lastemuusikakool • 1984-1988 Tartu Kunstikool (kunstiline kujundamine) • 1988-1993 Eesti Kunstiakadeemia (moekunst) • 1993-1994 Burg Giebichenstein Hochschule für Kunst und Design, Halle, Saksamaa • 2005-2006 Kaitseväe Lahingukool • 2012 Kõrgem Sõjakool • 2013 NATO School Oberammergau, Saksamaa • Ta on õppinud moekunstnikuks ja disaininud Sangarile meestesärke • Aastatel 2003-2011 oli ta Isamaa ja Res Publica liige ning kuulus Riigikogu X koosseisu, kuid lõpetas oma volitused 2003 aastal • 2011-2015 oli ta Eesti Kaitseväe Teavituskeskuse ülem • Teda on autasustatud kaitseministri ja NATO medalitega rahvusvahelisel missioonil osalemise eest • 2015 aastal sai ta Kaitseväe
2)valmistumine riigi kaitseks ja kollektiivkaitseks 3)osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös 4)osalemine erakorralise seisukorra ja hädaolukordade lahendamisel ning turvalisuse tagamisel 5)muud seadusega pandud ülesannete täitmine Kaitseväejuhataja Riho Terras keskalluvusega üksused MAAvägi Kaitseväe ühendatud õppeasutused KAITSEVÄE PEASTAAP ÕHUvägi lahingukool MEREvägi jne õppeasutused. Kõikidel väeüksustel on oma staabid,staabi- ja tagalakeskused Eesti Kaitseringkonnad: PÕHJA, KIRDE, LÕUNA, LÄÄNE Kaitseliit on kaitsejõudude osa, kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon selle eriorganisatsioonid: kodutütred, noored kotkad, naiskodukaitse Kaitseväekohustuslane 16. kuni 60. Eluaastani
Alltoodud on 53 kooli mis pakuvad kutseharidust. Neist 31 on riigikutseasutused, 3 munitsipaalkutseõppeasutused, 11 erakutseõppeasutused ja 8 kutseõpet pakkuvad rakenduskõrgkoolid. 1. G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool 2. H. Elleri nim. Tartu Muusikakool 3. Haapsalu Kutsehariduskeskus 4. Hiiumaa Ametikool 5. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus 6. Järvamaa Kutsehariduskeskus 7. Kaitseväe Võru Lahingukool (Kaitseministeeriumi haldusalas) 8. Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool 9. Kuressaare Ametikool 10. Luua Metsanduskool 11. Narva Kutseõppekeskus 12. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 13. Põltsamaa Ametikool 14. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 15. Rakvere Ametikool 16. Räpina Aianduskool 17. Sillamäe Kutsekool 18. Tallinna Balletikool 19. Tallinna Ehituskool 20. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool 21. Tallinna Majanduskool 22
rangus. Pooltäis tuhatoosist võib ta kirjutada raamatu. Võib-olla on ta liiga kärsitu, mõningaid tema samme, nagu näiteks lahkumine Riigikogust, ei kiida ma heaks. Kindla sõnaga vendi on seal nüüd vähe. CV Sündinud 1. mail 1969. a Rakveres Pikkus 188 cm, kaal 105 kg Perekonnaseis: vabaabielus, kaks poega Õpingud: Rakvere 3. keskkool Tartu kunstikool 19841988 Eesti Kunstiakadeemia 19881993 Kaitseväe Meegomäe lahingukool vabatahtlike reservohvitseride kursused 20052006 sõjaväeline auaste: nooremleitnant Raamatud: «Poisi lugu»; «Eesti moodsad muinasjutud» 2008 kirjutas ajakirjas Stiil kolumne Raamatuillustratsioonid: A. Pulveri «Toimetulek iseendaga»; I. Randrüüt «Kata võimlemiskool» Maalinäitus «Juulile» Tartus E-Kunstisalongis Telesaated: «Kahvel», «Kes tahab saada miljonäriks», «Tõehetk», «Kreisiraadio» Teater: Pärnu Endlas külalisena komöödias «Pidzaama kuuele»
KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks vä...
Eesti Vabariigi välisohtudele, arendatakse kaitseväge ning tagatakse missioonidel viibivate kaitseväeük- suste ja kaitseväelaste julgeolek. Luurepataljon loodi 1998. aastal. Kaitseväe juhatajale alluvad ka kaitse- piisavat eriharidust Eestis. Õhu- ja väe õppeasutused, kus saab omanda- mereväe ohvitsere koolitatakse prae- da elukutselise kaitseväelase haridust. gu põhiliselt teiste riikide sõjalistes Need on Kaitseväe Lahingukool ja õppeasutustes, vanemstaabiohvitse- Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. ri ja kõrgemate ohvitseride haridust Paljud Eesti kaitseväelased saavad ha- saadakse peaasjalikult aga Balti Kait- riduse välismaal, kuna mõne eriala sekolledzis. spetsialistidele ei ole võimalik tagada Kaitseväe Lahingukoolis saab õppida vanem- allohvitseriks. Enne vanemallohvitseri baaskur- susele astumist peab olema ajateenistuse jook-
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Võru Lahingukool JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT 2012 EESSÕNA Jaoülema käsiraamat on oma olemuselt õpik, mille kaante vahele on koon- datud meie Kaitseväe arusaam jalaväejao lahingutegevusest. Jaoülema käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes. Kuigi käsiraamatu kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle-
annaabi.ee 
