Kehalise kasvatuse tunni ettevalmistav osa Harjutuskompleksi eesmärk: harjutada kolonnis liikumist ja üldarendavad harjutused pingiga Klass: 8. klass Riviharjutus: Ümberrivistumine ühest viirust kahte viirgu ja tagasi Üldarendavad harjutused(märkida vahend): harjutused pingiga Tunniandja nimi: Tunniandja kursus: TSKB-1 Kuupäev: 09.04.2015 Harjutuste toime Harjutuste kirjeldused Korduste arv Metoodilised märkused Organiseeritud 1) Rivistumine ühte viirgu, klassi tervitamine, tunniteema. Pealagi üles, selg sirgu, käed sirgelt, sõrmed
Monogaamsed Delfiinlased: Suurim vaalaliste sugukond Elavad gruppidena Väga kiired ujujad Intelligentseimad vaalalised Kohanevad uute situatsioonidega kiiresti Akrobaatilised ujujad Delfiin: Voolujooneline, torpeedojas keha Sile karvadeta nahk 1-10m pikkune keha Hobuseraua kujuline hingats Kumer otsmik Nokataoline teravate hammastega koon Tavadelfiin: Ka harilik delfiin 1,6-2 m pikkune 70-235 kg Isased pikemad ja raskemad Selg on tume (must), kõhuosa valge Külgedel kaks halli viirgu Kasutatud kirjandus: www.google.ee http://en.wikipedia.org/wiki/Dolphin http://et.wikipedia.org/wiki/Keelikloomad http://et.wikipedia.org/wiki/Imetajad http://www.slideshare.net/chryssy/eluslooduse-sstemaatika http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/7Bklass/Vaalalised.html http://en.wikipedia.org/wiki/Common_dolphin http://www.thebigzoo.com/zoo/Delphinidae.asp
tennispallid, suured punased plastmassist lusikad ja plastmassist pallid, kolmnurksed rätikud, suur läbipugemise tunnel, „tee“ asetamiseks põrandale s.o piiratud pind, liivakotid, ühekordsed veetopsid, õhupallid, magus üllatus, diplom igale perele ja õpetajatele, esmaabi karp. Ürituse peakorraldaja: Kaidi Randmaa SPORDIPEO KAVA: Sissejuhatav osa: Avasõna… RIVISTUMINE: Tähelepanu! Palun rivistume kahte viirgu nii, et lapsevanem on lapse selja taga. NB! Kõik korraldused, sõnalise osa ja käsklused annab ühisürituse peakorraldaja. (see on info õpetajatele) 6 LAUL „ SPORDIPÄEV“- Wunderlich, M. Õunake 2 / 2011, lk 10 Info: Et ei tekiks segadust ja sina võiksid kiiresti orienteeruda siin suures saalis, leidmaks oma kohta ema – isaga stardijoonel, siis selleks on igal rühmal oma
'' - pööratakse paigal olles vasaku jala kannal ja parema jala päkal 180 kraadi võrra ümber vasaku õla, pärast pööret tuuakse parem jalg järsult vasaku jala kõrvale ja äädakse valvelseisangusse. · Vabasammuga liikumise ja jooksu ajal tehakse pöördeid vabalt. Valvel- ja paigalsammuga liikudes pöördeid ei tehta. Jagu on rühma koosseisu kuuluv allüksus, mis koosneb jaoülemast, jaoülema abist ja reeglina seitsmest sõdurist. Koondrivis rivistatakse jagu: 1)ühte viirgu 2)ühekaupa kolonni 3)kaheviirulisele joonele 4)kahekaupa kolonni Jagu koondrivis: *Jao üheviirulises rivis on sõdurid üksteise kõrval, moodustades ühe sirgjoone. Sõdurite vahekaugus on 110 cm. *Jao ühekaupa kolonn on paremale pööratud jao üheviirusline joon. Sõdurid on üksteise taga ja moodustavad ühe sirgjoone Jao kogunemine joonele: Jagu koguneb joonele pärast käsklust ''JAGU, JOONELE- KOGU!''
Torni osa moodustas kaitse,keskmisel korrusel elas feodaal oma perega,allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid ja vangikongid.Suurfeodaalid elasid kivist kindluskompleksides,mida piiras ringmüür või vallikraav veega,mis kaitses kindlust. Feodaalid sõdisid ratsa .Peamisteks relvadeks oli pikk oda ja sige kahe teraga mõõk.Vasakus käes kandis rüütel kilpi ja peas rauast kiivrit.Lahingurivid olid üsna väikesed ning rivistuti pikka viirgu. Aadlite abielu peamisteks eesmärkideks oli soetada seaduslikke järeltulijaid ja sõlmida erinevaid liite perekondade vahel.Aadlid abiellusid tavaliselt kolmekümnendates eluaastates,pärast enda rüütliks kehtestamist.Nõrgema sugupoole esindaja käest nõusolekut abieluks tavaliselt ei küsitud. Vabal ajal otsisid rüütlid endale sageli lihtsaid ja tooreid meelelahutusi.Ühte sellist sõjalist võitlusmängu nimetatakse turniiriks.Need olid suurejoonelised üritused kuhu
rüütlid. Feodaalid olid jagatud rüütliseisused, mille moodustasid aadlid. Iga feodaal oli üksteisega võrdne. Samuti olid feodaalid elukutselised sõjamehed. Feodaali sõjavarustusse kuulus pikk ja küllalt raske oda ning sirge kahe teraga mõõk. Vasakus käes oli kilp ning peas rauast kiiver. Rüütli keha kattis metallplaatidega kaetud nahkvammus e soomusrüü. Rüütliväed olid tavaliselt väiksed ning sõditi ratsa. Lahingus rivistuti tavaliselt pikka viirgu. Kui lahingus parasjagu poldud, meeldis neile turniire korraldada, milleks olid rüütlite sõjalised võitlusmängud. Enamasti peeti ratsakahevõitlusi , kus kasutati tömbi otsaga odasid. Feodaalid elasid linnusetorni keskmisel korrusel. Korrus koosnes ühest ruumist. Magati sageli ühes voodis. Sooja andis paremal juhul kamin. Soojendati end paksude rõivastega ning karusnahkadega. Elamus pesemisvõimalused praktiliselt puudusid. Võrreldes keskaega tänapäevaga on palju olulist muutunud
See tegi mehe tõeliseks raudrüütliks, kuid oli küllaltki kohmakas ja paindumatu. Rüütlivägi Peamiseks sõjaliseks üksuseks oli raskeratsavägi, mis koosnes feodaalidest, kes said endale korralikku sõjavarustust lubada. Ründerelvastuses kasutati torkeoda, mõõka, pistoda ja sõjavasarat, -kirvest või -nuia. Kaitsevarustus koosnes kilbist, kiivrist ja kaitserüüst. Peale selle oli vaja ka head sõjaratsut. Lahingus rivistusid rüütlid tavaliselt pikka viirgu. Pealiku märguande peale hakkas viirg vaenlase poole liikuma. Raskeratsaväe kõrval oli ka jalavägi, mis õppis aja jooksul hobustel ratsutavate rüütlitega hästi toime tulema. Nad kasutasid pikkvibusid, hellebarde ja pikkodasid. Juba 15. sajandil hakkas keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsus Euroopa sõjanduses oluliselt vähenema ning seda asendas palgaline sõjavägi. Taolise protsessi tagamaaks oli ühiskonna majanduslik edenemine ning kuningavõimu tugevnemine-
Divide et impera- Rooma impeeriumi poliitika suhetest vanelaste ja võidetutega. Rooma ei sekkunud alistatud riikide elukorraldusse otseselt, kuid sõlmis igaühega eraldi alistumislepinguid. Edikt- kuninga või keisri eriti tähtis korraldus Etruskid- muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Faalanks- jalaväe lahingurivi, kus sõjamehed rivistusid mitmesse viirgu. Lähivõitluses tugeva löögijõuga, kuid külgedelt ja tagant kergesti rünnatav, lahinguväljal raskesti manööverdatav. Gladiaator- elukutseline võitleja Roma amfiteatris. Peamiselt olid need selleks väljaõpetatud orjad, sõjavangid või süüdimõistetud kurjategijad Hunnid- Aasia rändrahvas, kes tungis 4. Sajandil Euroopasse ning põhjustas suure rahvasterändamise Jeesus Kristus- juudi soost rändjutlustaja Palestiinas 1.saj eKr
· Efektiivne õpetaja töötab välja reeglid ja tavad, mis tagavad sujuva tegevuse saalis, õuealal jne. · Reeglid ja tavad on kõige efektiivsemad,kui nad peegeldavad positiivset õpikeskkonda, kus lapsed ise vastutavad oma käitumise eest. Organiseerimise juures on õpetajal vaja läbi mõelda: · Kuidas lapsed sisenevad saalis? · Kuhu nad saalis lähevad? · Kas lapsed teavad, kuhu nad tunni alustamiseks lähevad? · Millises järjekorras lapsed viirgu võtavad? · Kas lapsed teavad liikumistunni reegleid? Näited reeglitest: · peatu, vaata ja kuula kui sa kuuled signaali (vile,plaksutus, stop) · järgi ausa mängu põhimõtteid · tegutse suure lärmita: mõõdukas sumine = üksteise julgustamine; lärm = karjumine. · ole ise aktiivne, kuid ära sega teisi · liikudes jälgi teisi lapsi, liigu ohutult (hakatakse tajuma 10ndaks eluaastaks, vahel olles väga ülemeelik, ei pruugi ta tajuda seda ka 10 aastaselt)
Kõike seda saab teha ka vihmase ilmaga õues!! Lapsed soojalt riidesse ja kummikud jalga!! PESULÕKSUD RITTA! Vanus: ... 3 Koht: toas, õues Laste arv: piiramatu Aeg: 10 30 minutit Eesmärgid: *areneb lapse peenmotoorika *laps tunneb rõõmu mängust Vahendid: pesulõksud, nöör Tegevuskäik: Seotakse nöör (rühmas olevate asjade vahele, õues kahe puu vahele) umbes laste silmade kõrgusele. Lapsed pannakse ühte viirgu paar meetrit nöörist eemale ning antakse kõigile kätte võrdne arv pesulõkse (3-5, olenevalt lõksu suurusest ja sellest, kui palju kätte mahub) või kinnitatakse lapse riiete külge (nii on võimalus rohkem pesulõkse lapse kohta anda). Märguande peale jooksevad lapsed nöörini ning hakkavad ühekaupa lõkse nöörile asetama. Kellel lõksud otsa saavad jookseb alguspunkti tagasi ja on võitnud!
Kõige esimesena toodi mesilasi Tallinna külje all asuvasse Harku järve tõumesilasse. Neid mesilasi tuuakse siiani Eestisse tõuparandamise eesmärgil, nüüd juba emadekasvatajate endi initsiatiivil. [http://www.estbee.eu/mesilastoud] Kraini mesilaste iseloomustus Kraini mesilased kuuluvad hallide mesilaste hulka. Töömesilaste tagakehal on kolm keskmist kuni laia valkjashalli karvavööd. Mõnel mesilasel esineb ka üks kuni kaks kitsast kollakat või pruunikat viirgu, mistõttu võib jääda kollakashall üldmulje. Tumemesilastest on nad saledama tagakehaga. Inimnoka pikkus on keskmiselt 6,4...6,8 mm, kolmanda seljalooge laius keskmiselt 4,8 mm, kubitaalindeks 45...50%. Ühepäevane töömesilane kaalub 110 mg, viljastamata mesilasema 185 mg, viljastatult 250 mg. Mesilasema munevus munemise kõrgperioodil on 1700...2000 muna ööpäevas. Kraini leskede turjavärvus on hall või tumehall. Emad on keskmise suurusega kuni suured ning võrdlemisi pika elueaga
Neist omakorda allpool seisid väikefeodaalidena parunid ja rüütlid. Feodaalid olid jagatud rüütliseisused, mille moodustasid aadlid. Iga feodaal oli üksteisega võrdne. Feodaali sõjavarustusse kuulus pikk ja küllalt raske oda ning sirge kahe teraga mõõk. Vasakus käes oli kilp ning peas rauast kiiver. Rüütli keha kattis metallplaatidega kaetud soomusrüü. Rüütliväed olid tavaliselt väiksed ning sõditi hobustel. Lahingus rivistuti tavaliselt pikka viirgu. Kui lahingus parasjagu poldud, meeldis neile turniire korraldada, milleks olid rüütlite sõjalised võitlusmängud. Enamasti peeti ratsakahevõitlusi , kus kasutati tömbi otsaga odasid. Feodaalid elasid linnusetorni keskmisel korrusel. Korrus koosnes ühest ruumist. Magati sageli ühes voodis. Sooja andis paremal juhul kamin. Soojendati end paksude rõivastega ning karusnahkadega. Elamus pesemisvõimalused praktiliselt puudusid. Edasi liikudes jõuame vaimulikeni
Laps mängib liikumismängu ja saab aru mängu põhimõttest. VAHENDID: vile, pallid. Tegevuse käik Aeg Tegevuse etapp, õpetaja tegevus Lapse tegevus Märkused Sissejuhatus Õpetaja vilistab ja käsib rivvi minnes lastel palli Võtavad korvist igaüks palli ja kogunevad ühte Pallikorv on seina ääres. 5 kaasa võtta. viirgu paigale. minutit Räägib mida tänases tegevuses tehakse. Lapsed kuulavad, mõned küsivad küsimusi. Ütleb: ,,Moodustame ringi ja hargneme, et kõigil Teevad ringi ja hargnevad. oleks ruumi liikuda". Ütleb: "Teeme kõnniharjutusi, kõnnime hästi Kõnnivad pikkade sammudega. pikkade sammudega". Näitab ette. Ütleb: ,,Kõnnime tagurpidi". Näitab ette. Kõnnivad tagurpidi.
Palju aimu saame Läti- Hendriku kroonikast. Kuigi see on kirjutatud 13. sajandil, saab sealt välja lugeda palju varemgi juhtunud sündmustest. Ent paljudesse vanematesse kirjalikesse allikatesse tuleb suhtuda umbusklikult, kuna need on sageli kirja pandud eestlastesse vaenulikult suhtuvate autorite poolt. Kiviaeg Mesoliitikumi asulapaigad 1967. aastal markasid geoloogid Pärnu jõe ääres Pulli külas kruusaaugus ligi 3 meetri sügavusel õhukest tumedat viirgu, mis sisaldas söetükke ja loomaluid. See on teadaolevalt Eesti kõige vanem inimeste peatuspaik. Enne Pulli avastamist tunti vanima muistisena Kunda lammasmäge. Lammasmägi oli sel ajal väike saareke Kunda järves. Sealt on leitud arvukalt esemeid. Kõik Eesti mesoliitikumi leid kuuluvad nn Kunda kultuuri. See on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades. Sel ajal rajati asulad vee äärde, kuna seal oli võimalik alastada, jahtida ja vesi pakkus ka neile kaitset.
Geruusia Spartas 30 liikmeline vanemate nõukogu. Apella Efoor Juht,kes otsustas silma või kõrva järgi. Perioig Lakoonika asukad, kes olid küll isiklikult vabad, kuid poliitiliste õigusteta ja spartiaatide suhtes sõjaväekohustuslikud. Heloot Spartiaatide maaorjad. Hopliit Raskerelvastuse jalaväeline,võitles kinnises faalnaksis,kandis suurt kilpi,kiivrit,turvistikku,säärekaitseid,relvadest peamiselt oda ja mõõka. Faalanks Lahingurivi, kus sõdalased rivistusid mitmesse viirgu ja liikusid vaenlasele vastu sõja ja võidulaulu paiaani saatel. Krüpteia Hippeid Piisavalt rikkad et hankida endale sõjaratsu. Dzeugiidid Maaharijad, jõukamad talupojad,kes moodustasid raskerelvastuse jalaväe. Teedid Kõige vaesemad, teenisid kergerelvastuse jalameestena või sõudjatena laevadel. Ekleesia Vähemalt 20 aastased, kodanikest koosnev rahvakoosolek. 5
kui kõik on läinud tuduma? Ei keegi muu kui tema, memmeke, mu ema! ( Emalaulud, 1972, 48) SISSEJUHATUS TÄNASESSE ÕHTUSSE: ,, Tänase peo kava on järgmine. Esmalt jagame me teid kõiki rühmadesse. Pärast seda saate te kaardi ( Lisa 1.) mille järgi hakkate koolimaja peal orjenteeruma. Iga grupp alustab sellest klassist mis on tema rühma numbri järgi. ( nt. 1 rühm number 1 juurest ehk muusika klassist jne). Palume kõikidel emadel, vanaemadel, õdedel ühte rivvi viirgu võtta. Kõik lapsed võivad oma emme, vanaema või õe juurde minna. Kellel täna siis kedagi ei ole, tulgu abiõpetaja Riina juurde. Nõndaks, alustame. Viieks loe. ( Jagan rühmadesse ka lapsed, kellel peol kaaslast ei ole). Number ühed astuge palun ette ja võtke end siis gruppi kokku. Number kahed astuge palun ette ja võtke end siis gruppi kokku. Number kolmed astuge palun ette ja võtke end siis gruppi kokku
Santa Maria sidruniga kalamaitseainet ja üldisoola Tükelda muna, kala ja suvisibul ning sega juurde nii palju majoneesiga segatud jogurtit, et tekiks koospüsiv mahlane segu. Maitsesta. Täidetud munad: 6 keedetud muna Santa Maria küüslaugusoola ja sidrunipipart Majoneesi Punast paprikat Maitserohelist Keeda muna 8 minutit ja jahuta külmas vees. Koori munad otsekohe isegi siis, kui vajad neid alles järgmisel päeval, et rebu ümber ei tekiks tumedat viirgu. Lõika munad pinguletõmmatud jämeda niidi abil pikuti pooleks ja võta rebu välja. Vajuta rebud kahvliga katki, lisa juurde maitseaineid ja veidi majoneesi. Mikserda segu õhuliseks. Soovi korral kasuta munapoolikute täitmiseks kondiitrikotti või tordipritsi. Kasutatud kirjandus: Lea Laus, Kaie Luure, Kaie Pappel ja Aino Põdra. 1997 Kodundus V-VI. Kl. Tallinna koolibri. Maire Suitsu ,,Sõbranna kokaraamat. Kana ja muna". www.emuna.ee Lisad:
- 17. sajandil. Suurem osa neist oli laialt tuntud ja jõudsid Eesti aladele lähinaabrite kaudu. Uuemate laulumängude vormis on enamasti siirdevormilised või uuemad rahvalaulud. Võõras laul võis kohaneda ja muutuda, samuti sai laenatud tekst mõne kohaliku viisi. Hiljem kinnistus iga mängu juurde oma viis. Laul saadab tegevust algusest lõpuni. Uuemad laulumängud jagunevad liikumisjoonise järgi: liigutakse kindla joonise järgi, nt kaks viirgu lähenevad teineteisele ja kaugenevad teineteisest nagu kontratantsudes. Liigutakse ringis ringmängud, mis muutusid populaarseks 19. sajandil. Vanem ringmäng liiguti ringis, enamasti oli üks mängija ringi keskel ning laulu lõpetas lõpuüllatus nt anti panti ehk ringi sees olija vahetus nt mäng ,,Kes aias". Dramaatilise tegevusega ringmäng liikutuste kaudu anti edasi laulu sisu, sageli oli esindatud kosja- ja armastusteema. Meeleolu pigem naljatlev.
Samas olid rüütlil ka omad nõrgad küljed. Raske relvastuse tõttu oli ta jalgsi võideldes kaunis kohmakas. Sageli ei suutnud rüütel isegi ilma kõrvalise abita hobuse selga ronida. Seetõttu muutus ta hobuse seljast maha paisatuna üsna abituks. Rüütliväed olid tavaliselt suhteliselt väiksed. Juba mõnisada raskelt relvastatud ratsanikku kujutas endast ohtlikku jõudu. Tuhandetesse ulatuv sõjavägi oli aga õige harv nähtus. Lahingus rivistusid rüütlid tavaliselt pikka viirgu. Pealiku märguande peale hakkas see vaenlase poole liikuma. Vaenlasele vastu ratsutav rüütel võttis paremasse kätte piigi ja vasakusse kilbi. Algul liiguti rahulikult, kuid mida lähemale vaenlasele, seda suuremaks hoog läks. Lahinguvälja keskel põrkasid vastased suure raginaga kokku. Piigid purunesid tavaliselt juba esimeses kokkupõrkes. Seetõttu haarati nüüd mõõgad, otsiti endale sobiv vastane ja kogu lahing
Vinni-Pajusti Gümnaasium NIMI SPORTLIK PÄEV VINNI UJULAS Praktiline töö 11. klass Juhendaja: õp. Mare Akel Vinni 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma praktiliseks tööks valisin ujumisürituse korraldamise 4.-6. klassi õpilastele. Põnevaid mänge ja võistlusi korraldasin kuuele erinevale klassile. Sporditeemalise praktilise töö valimisel lähtusin iseenda suhtest spordiga. Olen suure osa oma elust tegelenud aktiivsete hobidega. Käesoleva praktilise töö eesmärk oli korraldada lastele sportlik üritus Vinni Spordikompleksi ujulas. Püüdsin näidata, et veesport võib olla väga lõbus ajaviide, kui kasutusele võtta uusi ja lastele huvipakkuvaid tegevusi. Püüdsin korraldada kaasahaarava ja meeldejääva hommikupooliku. Lisaks spordimängude korraldamisele, sain...
Eelvägi (jalavägi) Suurtükivägi Suurtükivägi Peavägi (jalavägi) Ratsa- Ratsa- vägi vägi Järelvägi (jalavägi) Jalaväes 10 või enam viirgu. · Koos alalise armeega tuli uus lahingukord. Uusjoontaktika. Suurtükivägi Suurtükivägi Suurtükivägi 300m 200- Pataljon Ratsa- Ratsa- vägi Suurtükivägi Suurtükivägi Suurtükivägi vägi Pataljon
esseeride partei tekkis 1901. a Venemaal narodniklike rühmituste ühinemisel etniline mingi rahvaga või selle päritoluga seoses olev etruskid vanaajal Apenniini poolsaare põhja- ja keskosas elanud rahvas, kelle järgi piirkond sai nimeks Etruuria; nende päritolu küsimus on tänapäevani lahendamata F faalanks spartalaste lahingurivi, kus sõdalased kiivrit, rinnakaitset, suurt ümmargust kilpi, oda ja lühikest mõõka kandes rivistusid mitmesse viirgu fasism äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism ja rassism feenid Iirimaa iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil feodaal (läänimees) feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma; valdav osa keskaegsetest ülikutest Lääne-Euroopas olid feodaalid
esseeride partei tekkis 1901. a Venemaal narodniklike rühmituste ühinemisel etniline mingi rahvaga või selle päritoluga seoses olev etruskid vanaajal Apenniini poolsaare põhja- ja keskosas elanud rahvas, kelle järgi piirkond sai nimeks Etruuria; nende päritolu küsimus on tänapäevani lahendamata F faalanks spartalaste lahingurivi, kus sõdalased kiivrit, rinnakaitset, suurt ümmargust kilpi, oda ja lühikest mõõka kandes rivistusid mitmesse viirgu fasism äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism ja rassism feenid Iirimaa iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil feodaal (läänimees) feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma; valdav osa keskaegsetest ülikutest Lääne-Euroopas olid feodaalid
esseeride partei tekkis 1901. a Venemaal narodniklike rühmituste ühinemisel etniline mingi rahvaga või selle päritoluga seoses olev etruskid vanaajal Apenniini poolsaare põhja- ja keskosas elanud rahvas, kelle järgi piirkond sai nimeks Etruuria; nende päritolu küsimus on tänapäevani lahendamata F faalanks spartalaste lahingurivi, kus sõdalased kiivrit, rinnakaitset, suurt ümmargust kilpi, oda ja lühikest mõõka kandes rivistusid mitmesse viirgu fasism äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism ja rassism feenid Iirimaa iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil feodaal (läänimees) feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma; valdav osa keskaegsetest ülikutest Lääne-Euroopas olid feodaalid
Suuremate linnuste ümber asus ringmüür. Kogu linnust piiras vallikraav, millest viis üle tõstesild. Pealinnuse ette rajati eeslinnus. Feodaal koos oma perekonnaga elas keskmisel korrusel. Rüütel sõitis ratsa. Ta kandis pikk ja rasket oda, sirget mõõka, vasakus käes oli tal kilp ning peas oli rauast kiiver. Keha kaitses soomusrüü. Raske relvastusega oli ta väga kohmakas. Rüütliväed olid suhtelised väikesed. Lahingus rivistusid nad pikka viirgu. Vaenlaseid vangistati ning nende eest nõuti lunaraha. Sõdimisest vabal ajal armastati süüa, juua, pidutseda, jahti pidada ja turniiridel osaleda. Võitja sai tavaliselt auhinnaks võidetu relvastuse. Keskaegsetele turniiridele kogunes palju pealtvaatajid. 7) Viikingid ühiskond, retked Viikingiteks nimetatakse Muinas-Skandinaavia meresõitjaid. Nad on tänapäeva rootslaste, taanlaste, norralaste ja islandlaste esivanemad. Viiking tuleb sõnast vik, mis tähendab laht
Kraini mesilased kuuluvad Meemesilased olid algselt levinud üle kogu Aafrika, Euroopa kuni hallide mesilaste hulka. Töömesilaste tagakehal on 3 keskmist kuni laia Baikalini ja Vahemereni. Indias ja Kagu-Aasias elab veel 8 mesilasliiki, valkjashalli seljalooget (karvavööd). Mõnel mesilasel esineb ka 1–2 kit- näiteks india kääbusmesilane (Apis florea), india hiidmesilane (Apis dor- sast kollakat või pruunikat viirgu, mistõttu temast võib jääda kollakas- sata) ja india mesilane (Apis cerana; Apis indica). hall üldmulje. Leskede turjavärvus on kas hall või tumehall. Liigisiseselt toimub jagunemine mesilaste populatsioonideks ehk Kraini mesilasemad on keskmise suurusega kuni suured (viljastamata rassideks. Erinevaid populatsioone eristatakse morfoloogiliste oma- mesilasema 185 mg, viljastatult 205 mg) ja võrdlemisi pika elueaga (3–4
Jalaväelane hopliit, nad olid tõhusalt relvastatud. Kaitserelvastus: kindel relv oli kilp, mis kindlasti ei puudunud. Kilbi minemaviskamine oli märk argusest ja häbiväärt. Kilbile lisaks oli veel korintose kiiver põse ja ninakaitsetega, olid ka rinnakaitse ehk turvis ja säärekaitsmed, viimased ei olnud kohustuslikud. Põhiline ründerelv oli oda, mis oli pigem torkeriist. Varajases faasis võis olla ka eraldi viskeoda. Faalanks rivistus mitu viirgu üksteise taha. Rivi taga liikusid vilepillimängijad. Vastane oli samamoodi rivistatud otse ette. Linnriigid olid huvitatud, et faalanksis oleks võimalikult palju mehi. On põhjust arvata, et faalanksis olid kõik, kes suutsid endale lubada kilpi, kiivrit ja oda. Vaesed kodanikud ei suutnud seda relvastust tagada. Ilmselt hopliitidena teenisid aristokraadid ja keskmise jõukusega mehed. Kreeka kodanikusüsteemi alus on, et kes osaleb sõjaväes, on ka kodanik ja osaleb linnaelus. St vaesemad
parem jalg pannakse poole sammu Vabasammuga liikumise ja jooksu kaugusele vasaku jala ette maha, pöö- ajal tehakse pöörded vabalt. Valvel- ja ratakse mõlema jala päkkadel 180° paigalsammuga liikudes pöördeid ei võrra ümber vasaku õla, viiakse keha tehta. Jagu Jagu on rühma koosseisu kuuluv all- Koondrivis rivistatakse jagu: üksus, mis koosneb jaoülemast, jao- ülema abist ja reeglina seitsmest sõdu- 1) ühte viirgu, rist. Jao alussõdur on tavaliselt rivis jaoülemast järgmine kaitseväelane, 2) ühekaupa kolonni, kelle järgi kogu jagu joondub, liigub ja 3) kaheviirulisele joonele, tegutseb. Vajaduse korral määrab jao- ülem alussõduri nimeliselt. 4) kahekaupa kolonni. 92 RIVIÕPE 1 m 10 cm Liikumissuund
peategelane üksi. Mängulauludel on tavaliselt vanad töö- ja tavandilaulude rühmaviisid või lastelaulude viisid. Lõuna-Eesti mängudes leidub väga erinevaid refrääne, näiteks "Nukumängus" nuku, "Pajamängus" kiige-kaage. 13.2. Uuemad laulumängud Uuemad laulumängud on mitut laadi tantsulise liikumisega mängud, kus laul saadab tegevust algusest lõpuni (nt "Väravamäng", "Siimumäng", "Kus sa käisid, sokukene"). Ruumis liigutakse selge joonise järgi,näiteks lähenevad kaks viirgu teineteisele ja kaugenevad teineteisest. Setu "Rikka ja vaese mängus" on nii "rikaste" kui "vaeste" viiru liikumisel ja laulmisel erinev iseloom. Suurem osa neist mängudest on laenatud naabrite kaudu rahvusvahelisest traditsioonist. Laul on tavaliselt siirdevormiline. Mitmed laulumängud olid varem tuntud erinevate viisidega, hiljem on (osaliselt trükitud laulikute abil) pääsenud valitsema üksainus viis. 13
välja panna, suutsid vaid väärtuslik olla järglaste poolest nimetus proletarii.Keskmise vabariigi ajal olid need kodanikud jagatud erinevatesse kategooriasse, kõige rikkamad pidid teenima ratsaväes ja seotama kõike kallima varustuse. Nendest moodustati põhiväe osad ehk legio ( leegion 4500 meest ) Järk järgult suurenes leegionite arv. Manipulaarne lahingu rivi, jagunesid manipulus(kä'putäis) 120- või 160 meest jagunesid veel kolme kategooriasse, mis rivistusid kolme viirgu üksteise taha, kahes esimeses reas oli 1200 meest , tagumistest 60 meest, piltliku kilbi ja viskeodaga, rivistatud malelaua kujuliselt. - - - - - - - , vahekohtadest ette liikuvad, siis taganevad jne. ----- --- 3000 tuhat raskelt relvastatud jalaväelast(keskmised) sisi olid veel 1200 tuhat kerge relvastusega(vaesemad)kes viskasid ja 300 ratsaväelast.(rikkad) Ühe leegioniga käis kaasas ka liitlaste omad, u sama palju 4500. Rooma riigi kord
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
