(minimaalselt) kandmiseks/1 sõlmida asutamisleping notari kaudu/1 (lisana kinnitada MTÜ põhikiri)/2 Algkapital Puudub Puudub 2500 25000 Juhtimine Juhtimisorganid Kõrgeim juhtorgan on Kohustuslik Kõrgeim juhtimisorgan puuduvad liikmeskond juhtimisorgan on on aktsionäride juhatus, nõukogu peab üldkoosolek. Peavad olema siis, kui OÜ olema nii juhatus kui ka põhikiri seda ette näeb nõukogu.
puudub; sissemaksete suurus Täisühing määratakse ühingulepinguga kaks puudub; sissemaksete suurus Usaldusühing määratakse ühingulepinguga kaks Tulundusühing 2,500€ kaks Varaline vastutus Juhtimine FIE vastutab kohustuste eest kogu oma varaga Juhtimisorganid puuduvad Osaühingu kohustuslik juhtimisorgan on juhatus; Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu osaühingul peab olema nõukogu ainult siis, kui see kohustuste eest on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi üldkoosolek; aktsiaseltsil peavad olema juhatus ja kohustuste eest nõukogu
FIE puudub üks kohustuste eest kogu puuduvad oma varaga Osaühingu kohustuslik juhtimisorgan on Osanik ei vastuta juhatus; osaühingul Osaühing 2500 üks isiklikult osaühingu peab olema nõukogu kohustuste eest ainult siis, kui see on
FIE puudub üks eest kogu oma varaga puuduvad Osanik ei vastuta Osaühingu kohustuslik 2500 eurot või isiklikult osaühingu juhtimisorgan on puudub, kui kohustuste eest; juhatus; osaühingul kavandatud osakapitali sissemakse Osaühing üks peab olema nõukogu osakapital ei ole tegemata jätmise korral ainult siis, kui see on
FIE vastutab kohustuste eest FIE puudub Üks Juhtimisorganid puuduvad kogu oma varaga Osaühingu kohustuslik juhtimisorgan on juhatus; Osanik ei vastuta isiklikult osaühingul peab olema Osaühing 2500 Üks osaühingu kohustuste eest nõukogu ainult siis, kui see on ette nähtud osaühingu
usaldusosanik oma tasumata sissemakse ulatuses Juhtimine Juhtimis- Kohustuslik Kõrgeim Igal osanikul Liikmete organid juhtimisorgan juhtimisorgan on õigus ja üldkoosolek ja puuduvad on juhatus, on aktsionäride kohustus juhatus, millel võib olla üldkoosolek, osaleda ühingu suuremate üks või mitu peavad olema juhtimises, ühingute puhul liiget, kes ei ka juhatus ja ühingulepingu- ka volinike pea olema nõukogu
kohustuste eest puuduvad kogu oma varaga Osaühing 2500 üks Osanik ei Osaühingu vastuta kohustuslik isiklikult juhtimisorgan osaühingu on juhatus; kohustuste eest osaühingul peab olema nõukogu ainult siis, kui see on ette nähtud
ühingulepingug a Usaldusühing puudub; kaks sissemaksete suurus määratakse ühingulepingug a Tulundusühistu 2500 kaks Varaline vastutus Juhtimine FIE vastutab kohustuste Juhtimisorganid puuduvad eest kogu oma varaga Osanik ei vastuta isiklikult Osaühingu kohustuslik osaühingu kohustuste juhtimisorgan on juhatus; eest; osakapitali osaühingul peab olema sissemakse tegemata nõukogu ainult siis, kui see on jätmise korral tuleb ette nähtud osaühingu vastutada tasumata põhikirjas. sissemakse ulatuses iskliku varaga Aktsionär ei vastuta Aktsiaseltsi kõrgeim isiklikult aktsiaseltsi juhtimisorgan on aktsionäride kohustuste eest üldkoosolek; aktsiaseltsil peavad olema juhatus ja
algkapital (euro) asutajate arv FIE puudub üks FIE vastutab kohustuste Juhtimisorganid eest kogu oma varaga puuduvad Osaühing 2500 üks Osanik ei vastuta Osaühingu kohustuslik isiklikult osaühingu juhtimisorgan on juhatus; osaühingul peab olema kohustuste eest nõukogu ainult siis, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas.
• Uus võimustruktuur juurdus aegamisis • Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) Juhikultus • Jossif Stalin • Rõhutati päritolu • igustati madalat haridustaset • „Geeniusest“ juht teadis kõigist kõige paremini, tema otsus oli ai- nuõige Vabaduste ja inimõiguste piiramine •Talupoegadele kehtestati töökohustus •Tegutses GULAG- sunnitöölaagrite keskne juhtimisorgan •Vangid tegid tööd Siberis ja polaaraledel •Värviliste metallide kaevandamine •Metsatööstus •Kivisöe varumine •Vangid surid ebainimlike elamistingimuste tõttu Sõjaks valmistumine • 1930 a. • NSV Liit hakkas enneolematult relvastuma • Punaarmee valmistati ette pealetungisõjaks
ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS Analüüs Õppejõud: Laivi Annus-Anijärv, MA Mõdriku 2015 ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS Osaühing 1. Minimaalne algkapital- 2500 eurot, saab asutada ka ilma sissemakseta. Tasud algkapitali jooksvalt igakuu või mingi aja jooksul. Sissemakse võib olla ka mitte rahaline. 2. Minimaalne asutajate arv- vähemalt 1 asutaja. 3. Juhtimine- osaühingu kohustuslik juhtimisorgan on juhatus; osaühingul peab olema nõukogu ainult siis, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Nõukogu olemasolu on vabatahtlik. 4. Vastutus- osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. 5. Lõpetamine- osanike otsusel, kohtulahendiga, osaühingu pankroti väljakuulutamisega, teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel.
Täisosanike arv on loogiliselt piiratud. Usaldusosanikud ei saa osa võtta juhtimisest, neil ei ole häält. Juhtimisel ei arvestata täisosaniku panust kapitali paigutust, isiklikku ettevõtluslikku panust. Kõigi, kas täis või usaldusosanike lahkumisel äriühingust, võib majandustegevus osutuda seadusandlikult sundlõpetatuks. Osaühing: Omanik on osaühing tervikuna. Ühing vastutab kogu oma tegevuse eest kogu oma varaga, osanikud oma osamaksu piires. Kõrgeim juhtimisorgan on osanike üldkoosolek, hääled proportsionaalselt osamaksule. (Kordineerv organ on nõukogu). Täidesaatev organ on üldkoosolekul valitud juhatus. Juhatuse liikmed valivad enda hulgast juhatuse esimehe/peadirektori. Väiksemates ühingutes võivad osanikud juhatuse asemel valida juhataja/direktori. Kasum: jaotamine määratakse häälte arvust tulenevelt Lahkumisel müüb osanik oma osa ära. Ostu eelisõigus on teistel osanikel. Ühingu varaline seis sealjuures ei muutu.
Osakapitali sissemakse on võimalik teha rahaliselt ja mitterahaliselt. Mitterahaline sissemakse võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või ese, nagu faks, mobiiltelefon, televiisor, arvuti jne. Mitterahaline sissemakse hindab äriühingu juhatus ja selle hinnangu peab kontrollima audiitor. Kui sissemakse tehakse rahas, saab raha uuesti kasutada pärast kande tegemist äriregistri poolt. Osaühingul peab olema juhatus. Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Euroopa Majandusühenduse riikides või Šveitsis. Kui osaühingu osakapital on üle 400 000 krooni ja juhatuse liikmeid on vähem kui kolm, peab osaühingul olema nõukogu. Kui osaühingu osakapital on suurem kui 400 000 krooni peab osaühingul
ISESEISEV TÖÖ Kasutades õppematerjali ja internetiavarusi leia erinevate ettevõtlusvormide plussid ja miinused. Ettevõtlusvorm Plussid Miinused FIE Lihtne registreerimise kord FIE vastutab kohustuste oma Puudub minimaalse algkapitali eest kogu oma varaga nõue Suurem maksukoormus Ei pea olema põhikirja võrreldes äriühinguga nt Lihtne raamatupidamine- võib avansiline tulu- ja sotsiaalmaks kasutada lihtsustatud varianti e FIE kõige riskantsem ettevõtluse kassapõhist raamatupidamist liik, kuna pole lihtne riske ning siis ainsaks aruandeks ...
ning saada registrikaardist ja äritoimikus olevast dokumendist ärakirju. Juhtimine Mitmetasandiline juhtimisstruktuur: Aktsiaseltsil on kohustuslik omada audiitorit, mille võib leida lehelt: www.audiitorikogu.ee · Asutajad (aktsionärid) Võib olla üks või mitu asutajat, nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. · Aktsionäride üldkoosolek Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Korraline koosolek toimub üks kord aastas. · Nõukogu Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. · Juhatus
GULAG Gulag on aastatel 1930-1960 NSV Liidus eksisteerinud vanglate ja sunnitöölaagrite keskne juhtimisorgan. NSV liidus oli kokku 476 laagrikompleksi miljonite vangidega. Gulagi eestvedajaks oli Stalin. Stalin oli veendunud, et vägivald on sotsialistliku riigi loomulik osa, mis aitab ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida, vägivallapoliitikat viisid ellu omakorda julgeolekuorganid. Loodi vangilaagrite süsteem- Gulag. Stalin uskus, et Punaarmeega on võimalik maailm kommunistlikuks muuta, sellega muudeti maailmarevolutsiooni strateegiat. Gulagi esimesed laagrid rajati 1930.a Kasahstanis. Selle ülesandeks oli kinnipeetud vangide tööle suunamine, eesmärkideks oli laiem industrialiseerimine ning Kasahstani maavarade kasutuselevõtt.Vangide tööd kasutati Siberis ja polaaraladel asuvatel tööstusobjektide rajamisel. 1940date aastate keskpaigast hakati kasutusele võtma väga range korraga laag...
Igapäevase tegevuse korraldamise järgi Tabel 1. Äriühingute vormid (eesti.ee) Ettevõtlusvorm Minimaalne Minimaalne Varaline vastutus Juhtimine nõutav nõutav algkapital asutajate (euro) arv Osaühing 2500 eurot või üks Osanik ei vastuta Osaühingu kohustuslik puudub, kui isiklikult osaühingu juhtimisorgan on juhatus; kavandatud kohustuste eest; osaühingul peab olema osakapital ei ole osakapitali sissemakse nõukogu ainult siis, kui see suurem kui 25 tegemata jätmise korral on ette nähtud osaühingu 000 eurot tuleb vastutada tasumata põhikirjas. sissemakse ulatuses
(usaldus) osanik vastutab kohustuste eest oma sissemakse ulatuses Osaühing - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. iga omaniku osa väärtus sõltub sissemakse suurusest, osanik ei vastuta isikliku varaga; juhatus Aktsiaselts - äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital; aktsionärid on piiratud vastutusega omanikud, kes vastutavad ainult oma aktsiakapitali ulatuses; kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek; juhatus ja nõukogu Tulundusühistu - äriühing, mis on loodud eesmärgiga toetada oma liikmete tegevust ühise majandustegevuse kaudu; vähemalt 5 liiget; liikmetel pole isiklikku vastutust ühistu kohustuste ees; üldkoosolek; juhtorganiks juhatus FIE - füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid; vastutab kogu oma varaga
Minimaalne nõutav algkapital puudub Minimaalne nõutav algkapital 2 500 eurot FIE vastutab kohustuste eest kogu oma Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu varaga kohustuste eest Minimaalne nõutav asutajate arv on üks Minimaalne nõutav asutajate arv on üks Juhtimisorganid puuduvad Osaühingu kohustuslik juhtimisorgan on juhatus; osaühingul peab olema nõukogu ainult siis, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. 3) Kumba ettevõtlusvormi eelistada ja mis põhjustel? Pigem eelistada osaühingut, sest FIE vastutab ettevõtlustegevuse eest kogu oma
Järvamaaks. Liivimaa jagunes Saaremaa, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti. Lõuna-Eesti jagunes Pärnu- ja Tartumaaks. maariik-Landesstaat, Rüütelkondade ja nende ulatuslike võimupiiride tunnustamise tagajärjel 17. saj keskpaigaks maariik. Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus.Eesti- ja Liivimaa aadlike moodustatud rüütelkonnad, mille alaliselt tegutsevaks organiks ehk omavalituseks maanõunike kolleegium. konsistoorium-Eesti- ja Liivimaal moodustatud kiriku kõrgeim valitsemis- ja juhtimisorgan. Eestimaal etteotsa piiskop, Liivimaal etteotsa kindralsuperintendent. Bengt Gottfried Forselius-Harju-Madise ja Risti rootslasest pastori poeg.1684.aastal lõi Forseliuse seminari, kus koolitati Eesti talupoegadest õpetajaid välja. Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaagu õpetaja, viis nad Karl XI ette. Seminaris u160 talupoissi, kellest 50 said õpetajateks. Andis suure panuse Rootsi ajal eestlaste haridusse. Johan Skytte-Liivimaa kuberner(1629-1634). Skytte eestvedamisel rajati 1630. Tartusse
- eurot. 2. Aktsionärid Mirjam Vesi ja Karin Erimäe annavad aktsiaseltsi kasutusse isiklikud arvutid. Antud mitterahalist sissemakset hinnatakse mõlema poole osas 1600.- eurole. Personaalarvutid antakse Aktsiaseltsi kasutusse viie päeva jooksul asutamislepingu allkirjastamisest. 3 AS-i juhtimine AS-i juhtimisorganid on: (1) Seltsi Aktsionäride üldkoosolek ("Üldkoosolek"); (2) Seltsi juhatus ("Juhatus"). Üldkoosolek on AS-i kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Juhatus on AS-i juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i igapäevast tegevust. Juhatus koosneb kahest liikmest: Mirjam Vesi ja Karin Erimäe. Juhatuse esimees on Karin Erimäe. 4 Kasumi jaotamine Kasumi jaotamise otsus võetakse vastu Üldkoosoleku poolt majandusaasta aruande alusel, näidates ära puhaskasumi suuruse, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suuruse
BÜROKRAATIA TÄHENDUS ÜLDISELT JA SELLE KÄSITLUS JUHTIMISTEADUSES. Koostaja: Pille-Riin Adamka Juhendaja: Mare Kurvits Mõisted Bürokraatia- prantsuse keelest bureau, mis tähendab kalevit või materjali ja kreeka keelest cratos, mis tähendab otsetõlkes võimu ja valitsust. Kontrori võim. Ametniku üleolevus. Juhtimine- eesmärgipärane protsess, kus juhtimisorgan(juht ise, koos juhtkonnaga ning juhatuste ja nõukogudega) mõjutab juhtimisobjekti Juhtimisest üldiselt 1. Juhtimise tasanid: tasanid Tasemete järgi Tegevuse mahu kõrgem järgi keskmine erialajuhtimine madalam üldjuhtimine Juhtimisest üldiselt 2. Edu tagamaad: Isiklikud kogemused-ligikaudu poole oma teadmistest saab juht igapäevaseid ...
Osaühing Aktsiaselts FIE Täisühing Tulundusühistu MTÜ Usaldusühing Aktsiaselts on äriühing, Aktsiaseltsi millel on aktsiateks juhtimisorganiteks on: jaotatud aktsiakapital aktsionäride üldkoosolek, Aktsiaseltsi võib asutada nõukogu ja juhatus. üks või mitu füüsilist või Aktsiaseltsi kõrgeim juriidilist isikut. juhtimisorgan on Aktsiakapital peab olema aktsionäride üldkoosolek vähemalt 400 000 suur kapitalinõue, Üldiselt valitakse kolmetasandiline aktsiaselts juhtimisstruktuur, ettevõtlusvormiks siis, kui audiitori nõue soovitakse minna börsile või kui on tegemist suured ülalpidamiskulud. suuremate projektide ning ettevõtmistega
maiks. Juhatus kutsub osanike koosoleku kokku ka seaduses ettenähtud juhtudel või vastavalt vajadusele. 6. Mitterahalise sissemakse väärtust hindab OÜ juhatus (edaspidi nimetatud Juhatus) või Juhatuse poolt määratud ekspert. Mitterahalise sissemakse hindamist kontrollib audiitor, kui see on seadusega ette nähtud. OÜ-l on õigus välja lasta osasid ülekursiga. 7. OÜ reservkapitali suurus on 1/10 (üks kümnendik) osakapitalist. 71. Juhatus 71.1. Juhatus on OÜ juhtimisorgan, mis esindab ja juhib OÜ-d. Juhatus on ühe kuni kahe liikmeline. OÜ-d võib kõigis õigustoimingutes esindada iga Juhatuse liige. 71.2. Juhatus valitakse osanike poolt (3) kolmeks aastaks. 71.3. OÜ Juhatus võib omandada ja võõrandada OÜ nimel kinnisasju, ehitisi kui vallasasju ning osalust teistes äriühingutes ainult osanike otsuse alusel.
Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolduskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse ÄrS § 187 lg 2 järgi. Vastavalt TsÜS § 35 juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄrS § 180 lg 2 sätestab, et juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. VÕS § 208 lg 1 järeldub, et OÜ AAAA oli kohustatud tasuma saadud kaupade eest Teie juhatuses oleku ajal. Seega ei täitnud Teie TsÜS § 35 nõudeid. Juhatuse liige on kohustatud vältima oma tegevuses enda ja osaühingu huvide konflikti. Järelikult tegutsesite juhatuse liikmena majanduslikult mitte otstarbekalt ning põhjustasite sellega osaühingule kahju. Eeltoodust tulenevalt palun: 1. Tasuda AS-le KKKK tekkinud võlgnevus 27 500
7. Tulundusühistu juhtimine ja juhtorganid. Üldkoosolek: Ühistu liikmed teostavad oma õigusi ühistus üldkoosolekul. Üldkoosolek on ühistu kõrgeim organ. Üldkoosolekul võib ühistu liiget esindada ainult teine ühistu liige. Üks isik ei või esindada üle ühe liikme. Ühistu, milles on üle 100 liikme, võib põhikirjaga ette näha, et üks liige võib esindada rohkem kui ühte, kuid mitte rohkem kui viit liiget. Juhatus: Juhatus on ühistu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ühistut. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Juhatuse liikmete arv määratakse põhikirjaga. Juhatuse liige ei pea olema ühistu liige. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige, pankrotivõlgnik ega muu isik, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja. Nõukogu: Kui ühistul on nõukogu, peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest
intervjuu - usutlus, küsitlus inventar - vara kabinet - tööruum kalligraafia - ilukiri kandidaat - mingile kohale esitatud isik; kohataotleja karahvin - klaasist jooginõu karakull - säbrulise villaga lamba nahk karantiin - (nakkushaiguste) leviku- tõkend karikatuur - pilkepilt karjäär - teenistuskäik; kaevanduskoht karussell - pöördkiik kineetika - liikumist uuriv teadusharu kissell - magustoit kitarr - keelpill klisee - kirjalao teisend; kulunud väljend komitee - valitav juhtimisorgan kompetentne - kursisolev, pädev kompleksne, kompleksse läbipõimunud osadest koosnev, liidetud konkreetne - asjakohane, täpne, selgepiiriline konkurent - võistleja konstateerima - nentima, tõsiasjana kinnitama konsultatsioon - järeleaitamine; nõupidamine; nõuküsimine kontingent - teatud osa; määratud kogus kontseptsioon - vaadete süsteem konverteerima - muutma kooperatiiv - ühistegevuslik ettevõte kotlet - hakklihatoit krematoorium - koolnu põletushoone, -asutus
- mõnes riigis ka ainusisikuline riigipea - kui mitmeparteiline süsteem pidid tegutsema kommunistliku või töölispartei juhtimisel · Riiklik korraldus - iseloomustab riigivõimu territoriaalset organisatsiooni Unitaarriik (lihtriik) - koosseisus pole suhteliselt iseseisvaid riike - ter. jaguneb halduster, üksusteks need jagunevad väiksemateks üksusteks - igal holdust.-sel üksusel on oma juhtimisorgan Föderatsioon Konföderatsioon (Sveits) · Õiguslikud vormid - riigifunktsioonide teostamist õigusloo - riigi täidesaatev tegevus - õigusemõistmine - kontroll - järelevalve · Organisatsioonilised vormid - riigiaparaadi mitmesuguste lülide vahendusel teostav töö riigielu juhtimisel - riik teostab oma funktsioone riigiaparaadi kaudu
nähtud põhikirjas. Hindamist peab alati kontrollima audiitor. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mingi vara (hoone, seade, auto, tooraine jms.), varaline õigus (võlanõue, teiste äriühingute osad või aktsiad, õiguse jne.), teine ettevõte koos kõigi selle varaliste õiguste ja kohustustega. Kõik aktsionärid peavad olema oma aktsiate eest täielikult tasunud enne aktsiaseltsi Äriregistrisse kandmise avalduse esitamist. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek, kelle pädevuses on nõukogu valimine, audiitori valimine, põhikirja muutmine, majandusaasta aruande kinnitamine jm.Üldkoosoleku poolt valitud nõukogu valib omakorda juhatuse, kes esindab ja juhib aktsiaseltsi.Nõukogu korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle.Juhatuses võib olla üks või mitu liiget, kes võivad esindada aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes. Esindusõigust on võimalik piirata põhikirjaga
Kohustuslik Kohustuslik Ühingu osaühingul aktsionäride ühingu organ, otsused ud ud esindusõigus/juhtimistasandid Juhtimisorgan peab olema üldkoosolek kõrgeimaks tehakse juhtimisorg juhtimisorg id puuduvad nõukogu ; organiks on hääletusel, kus anid anid
täisühingul. Osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Osakapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, mille eest peab tasuma täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osa kohta ei või välja anda väärtpaberit. Osaühingul peab olema juhatus, mis on osaühingu juhtimisorgan ning esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks liige või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis või mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Sveitsis. Osaühingu registreerimiseks vajalikud dokumendid on põhikiri, asutamisotsus või
Osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Osakapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, mille eest peab tasuma täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osa kohta ei või välja anda väärtpaberit. Osaühingul peab olema juhatus, mis on osaühingu juhtimisorgan ning esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks liige või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis või mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Osaühingu registreerimiseks vajalikud dokumendid on põhikiri, asutamisotsus või
pärijatele. Aktsiaselts Osaühing Tulundusühistu Täisühing Usaldusühing Juhtimine Aktsiaseltsi kõrgeim Osaühingu kohustuslik Üldkoosolek on ühistu Kohustuslikud juhtimisorganid juhtimisorgan on juhtimisorgan on juhatus; kõrgeim organ, otsused puuduvad aktsionäride osaühingul peab olema tehakse hääletusel, kus igal üldkoosolek; nõukogu ainult siis, kui see on ühistu liikmel on üks hääl. aktsiaseltsil peavad ette nähtud osaühingu Juhatus on ühistu juhtorgan olema juhatus ja põhikirjas nõukogu
b) tulundusliku ja mittetulundusliku tegevuse; c) vahet pole vaja teha, kuna äriühingud on kõik kasumi teenimiseks asutatud. 21. Kes korraldab äriühigu raamatupidamise? a) juhatus; b) üldkoosolek ja raamtupidaja; c) raamatupidaja. 22. Kas OÜ osaniku võib väljaarvata OÜ-st? a) jah, kuid üksnes juhul, kui osanik on oma kohustusi oluliselt rikkunud; b) ei või; c) jah, kui osanikud lähevad omavahel riidu. 23. Kas juhatus on äriühingu kõrgeim juhtimisorgan? a) JAH b) EI 24. Kas osanik võib olla OÜ töötaja töölepingu alusel? a) JAH b) EI 25. Millised on MTÜ organid? a) juhatus ja üldkoosolek; b) nõukogu ja juhatus; c) üldkoosolek. 26. Kas MTÜ võib teenitud kasumi liikmete vahel ära jagada? a) jah võib, kuna MTÜ võib läbi oma tegevuse teenida kasumit; b) Ei või, kuna MTÜ tegevus ei ole suunatud otsese kasumi teenimisele;
kohtunike täiskogu, kohtute haldamise nõukoja, Riigikohtu esimehe, kohtuesimehe, kohtu üldkogu, kohtuhaldusasutuse peadirektori ja kohtudirektori tegevuse kaudu. 9. Eesti kohtunike täiskogu on kohtusüsteemi kõrgem omavalitsuskogu, mis nimetab ametisse kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed, moodustab kohtunike omavalitsusorganid ja määrab kohtusüsteemi arengusuunad. 10. Kohtute haldamise nõukoda on kohtusüsteemi kollegiaalne juhtimisorgan, mis nimetab ametisse kohtuesimehe ja kohtuhaldusasutuse peadirektori. Kohtute haldamise nõukoda:10.1. kinnitab kohtusüsteemi eelarve eelnõu;10.2. otsustab eelarvevahendite kohtusüsteemisisese jaotuse;10.3. kinnitab kohtuhaldusasutuse põhimääruse ja valvab kohtuhaldusasutuse üle;10.4. lahendab muid tema pädevusse antud õigusemõistmise tagamise küsimusi. 11. Kohtute haldamise nõukojas on kohtunikel enamus. Kohtute haldamise nõukoda
kohtunike täiskogu, kohtute haldamise nõukoja, Riigikohtu esimehe, kohtuesimehe, kohtu üldkogu, kohtuhaldusasutuse peadirektori ja kohtudirektori tegevuse kaudu. 9. Eesti kohtunike täiskogu on kohtusüsteemi kõrgem omavalitsuskogu, mis nimetab ametisse kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed, moodustab kohtunike omavalitsusorganid ja määrab kohtusüsteemi arengusuunad. 10. Kohtute haldamise nõukoda on kohtusüsteemi kollegiaalne juhtimisorgan, mis nimetab ametisse kohtuesimehe ja kohtuhaldusasutuse peadirektori. Kohtute haldamise nõukoda:10.1. kinnitab kohtusüsteemi eelarve eelnõu;10.2. otsustab eelarvevahendite kohtusüsteemisisese jaotuse;10.3. kinnitab kohtuhaldusasutuse põhimääruse ja valvab kohtuhaldusasutuse üle;10.4. lahendab muid tema pädevusse antud õigusemõistmise tagamise küsimusi. 11. Kohtute haldamise nõukojas on kohtunikel enamus. Kohtute haldamise nõukoda
.................................................................................................... 3. panganduse järelvalve;................................................................................................................... 4. koostada Eesti maksebilanss.......................................................................................................... Eesti pank annab aru Riigikogule. On sõltumatu Vabariigi Valitsusest ja teistest riigiasutustest. Eesti Panga kõrgeim juhtimisorgan on Nõukogu. Nõukogu liikmed on riigikogu poolt valitud. Igapäevast tööd juhib 5 aastaks valitud Eesti Panga president. Audentese Gümnaasium 3/5 Martin Sillaots 10.4.6 Eesti majanduse põhijooned Tagada usaldus Eesti Krooni suhtes Luua majanduse arenguks sobivad tingimused Valuutakomitee: 1
5) Usaldusühingus vastutab vähemalt üks täisosanik äriühingu kohustuste eest kogu oma varaga; vähemalt üks usaldusosanik vastutab äriühingu kohustuste eest tehtud sissemakse ulatuses 6) Tulundusühistus ei vastuta osanik isiklikult tulundusühistu kohustuste eest, kui pole kokku lepitud teisiti FIE, täisühingu ja usaldusühingu puhul kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad. Osaühingu puhul on juhatus kohustuslik juhtimisorgan ning nõukogu peab olema ainult siis, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek; aktsiaseltsil peavad olema juhatus ja nõukogu. Tulundusühingus on üldkoosolek ühistu kõrgeim organ, otsused tehakse hääletusel, kus igal ühistu liikmel on üks hääl. Juhatus on ühistu juhtorgan.
0,10 eurosenti (ÄS § 223). Aktsiast tulenevad õigused: õigus osaleda AS-i kasumi jaotamisel; õigus osaleda AS-i lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel; õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul; õigus teabele; muud õigused (näiteks õigus vaidlustada üldkoosoleku otsuseid, õigus nõuda erikontrolli läbiviimist jms). 18. Aktsiaseltsi juhtimine, juhtorganid ja nende pädevus. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek. Korraline aktsionäride üldkoosolek toimub üks kord aastas ning selle kutsub kokku juhatus, kes saadab üldkoosoleku kokkukutsumise teate kõigile aktsionäridele. Üldkoosoleku pädevuses on (ÄS § 298): põhikirja muutmine; aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine; vahetusvõlakirjade väljalaskmine; nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine; audiitori valimine; erikontrolli määramine;
Aktsiaseltsi asutamisel tuleb äriregistri pidajale esitatavale avaldusele lisada Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatis aktsiate registreerimise kohta. · Aktsiaselts võib välja lasta hääleõiguseta aktsiaid, mis annavad eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel (eelisaktsia). Aktsiaselts · Juhtimine · Aktsiaseltsi juhtimisorganid on: · Aktsionäride üldkoosolek , mis on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan, kus aktsionärid teostavad oma õigusi. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas. · Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, organiseerib aktsiaseltsi juhtimist ja kontrollib juhatuse tegevust. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. Nõukogu liikmed valitakse üldkoosoleku poolt. Nõukogu liikmeid peab olema vähemalt kolm. Nõukogu liige ei pea olema aktsionär. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik,
suuremate projektide ja ettevõtmistega. Üldjuhul alustavaid ettevõtjaid see ettevõtlusvorm väga ei puuduta. Juhtorganeid on AS-il kolm: 1. Kõrgeimaks juhtimisorganiks on aktsionäride üldkoosolek. 2. Vähemalt kolmest liikmest koosnev nõukogu on juhatusest kõrgemal seisev organ, mis korraldab firma juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. 3. Juhatus on AS-i juhtimisorgan, mis esindab ja juhib firma igapäevast majandustegevust. Vähemalt pooled juhatuse liikmetest peavad olema Euroopa Majandusühenduse riikidest või Šveitsis elavad isikud. Eelised Laiendamise, sh kapitali juurdehaaramise lihtsus Aktsionäride piiratud vastutus Omandi üleandmise lihtsus (aktsiate müük, pärandamine jne) Spetsialiseeritud juhtimine, omand ja juhtimine võivad olla lahutatud
5.5. Osanike otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt antakse üle 50 % osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduse või käesoleva põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Alapunktides 5.2.1., 5.2.2. ja 5.2.7. ettenähtud küsimuste otsustamisel loetakse otsus vastuvõetuks, kui selle poolt antakse vähemalt 2/3 (kaks kolmandikku) koosolekul osalenud osanike häältest. 6. JUHATUS 6.1. Juhatus on OÜ juhtimisorgan, mis esindab ja juhib OÜ-d. Juhatusel on 1(üks) kuni 5 (viis) liiget. OÜ-d võib kõigis õigustoimingutes esindada iga Juhatuse liige. 6.2. Juhatus valitakse osanike poolt tähtajatult. 6.3. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui Juhatuse koosolekul viibib üle poole juhatusest. Koosolekud protokollitakse. 6.4. Juhatuse liikme võib osanike poolt tagasi kutsuda sõltumata põhjusest. 6.5. Juhatuse liikmetele makstakse tasu ja nende õigused ning kohustused määratakse
ÄRIÜHING Äriühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Isik võib oma kapitali investeerida äriühingusse ning osaleda ka ise aktiivselt selle tegevuse juhtimisel.(nt osaühing) Võib osaleda ka finantsinvestorina, paigutades sellesse oma kapitali ja oodata kasumi jagamist ilma, et ta ise rohkem kuidagi osaleks selle tegevuses (nt aktsiaselts või börsiettevõte). ÜHISTU Juhatus on ühistu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ühistut. Võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Ühistu võib asutada vähemalt viis isikut. Asutajaks võib olla füüsiline või juriidiline isik Otsused tehakse hääletusel ning igal ühistu liikmel on vaid üks hääl. Kõik liikmed on võrdsed Ühistut eristab teistest äriühingutest see, et tema
notariaalselt tõestatud Juhtimisorganid Osaühingu Kohustuslikud Kohustuslikud kohustuslik Aktsi juhtimisorganid juhtimisorganid juhtimisorgan on juhtim puuduvad puuduvad juhatus. aktsio üldko Osaühingul peab olema nõukogu Aktsi
seadusandlikult sundlõpetatuks. Osaühing 1. Vara. Osanike rahalised või mitterahalised sissemaksed (osamaksud). Ühingu vara koosneb osanike poolt ühingu asutamisel tasutud osamaksudest ning ühingu jaotamata kasumi arvel omandatud kinnis- ja vallasvarast. 2. Omanik on osaühing, kui juriidiline isik tervikuna 3. Ühing vastutab kogu oma tegevuse eest kogu oma varaga, osanikud omaosamaksu piires 4. Kõigeim juhtimisorgan on osanike üldkoosolek, hääled on proportsionaalselt osamaksule. (Koordineeriv organ on nõukogu). Täidesaatev organ on üldkoosolekul valitud juhatus. Juhatuse liikmed valivad enda hulgast juhatuse esimehe/peadirektori. Väiksemates ühingutes võivad osanikud juhatuse asemel valida juhataja/direktori. 5. Kasumi jaotamise proportsioon on määratud häälte arvust tulenevalt. 6. Lahkumisel müüb osanik oma osa ära. Ostu eelisõigus on teistel osanikel, peale teisi isikuid
), teine ettevõte koos kõigi selle varaliste õiguste ja kohustustega. Kõik aktsionärid peavad olema oma aktsiate eest täielikult tasunud enne aktsiaseltsi Äriregistrisse kandmise avalduse esitamist . Võrdse nimiväärtusega aktsiad annavad aktsionäridele võrdse arvu hääli. Erineva nimiväärtusega aktsiad annavad proportsionaalse arvu hääli vastavalt tema nimiväärtusele. Eelisaktsiate omanikel üldreeglina hääleõigust ei ole. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek, kelle pädevuses on nõukogu (minimaalselt 3 liiget) valimine, audiitori valimine, põhikirja muutmine, majandusaasta aruande kinnitamine jm. Üldkoosoleku poolt valitud nõukogu valib omakorda juhatuse, kes esindab ja juhib aktsiaseltsi. Nõukogu korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle. OSAÜHING Osaühingul on võrreldes aktsiaseltsiga suhteliselt väike algkapitali nõue, lihtne
kuu omad). Omakapital: aktsia- või osakapital, registreerimata aktsia- või osakapital, ülekurss(aazio), oma aktsiad või osad(miinusega), reservid, jaotamata kasum(kahjum). Omakapital koosneb ettevõtte omanike poolt investeeritud kapitalist ning ettevõtte tegevustulemusena tekkinud kapitalist tingimusel, et ettevõte on oma eluea jooksul teeninud enam kasumit kui kahjumit. Vaba omakapital on jaotamata kasum. Minimaalne aktsiakapital on aktsiaseltsi asutamisel 25 000 eurot. Kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek. Minimaalne osaühingu osakapital on 2500 eurot. Osaühingut juhib juhatus, kelle valib osanike üldkoosolek. Kohustusliku reservkapitali suurus nähakse ette põhikirjas ja see ei või olla väiksem kui 1/10 aktsia- või osakapitalist.Igal majandusaastal tuleb kohustuslikku reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Pärast 01.01.2011 asutatud osaühingul ei pea olema reservkapitali. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga
1. ÄRIÜHING 1.1 Äriseadustiku regulatsioon Äriseadustik reguleerib ettevõtete ühinemist, jagunemist, ümberkujundamist, ettevõtjate tegevuse ning äriregistri pidamist. Kusjuures osaühingu asutamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Äriseadustik reguleerib samuti nii täisühingu kui ka usaldusühingu loomise printsiipi kus täisühingu loomiseks peab olema kaks või enam omanikku ning usaldusühingus vähemalt kaks isikut, kes tegutsevad ühise ärinime all. Suurimaks erinevuseks on ettevõtlusvormides just vastutust ühingu kohustuste eest. Antud juhul vastutavad täisühingus kogu oma varaga kõik omanikud kes ärile aluse on pannud. Usaldusühingus aga vähemalt üks isik, kes on antud juhul täisosanik ja on kohustuste ees kogu oma varaga. Teiste partnerite suhtes on see vastuvõetav ehk õiglane, sest täisühingus toimitakse nii. Pean sellist klassifitseerimist ebaõiglaseks, sest kui koos on asutatud ühine äri, siis peaksid kõik olema selle ees ...
vastutusega. · Osaühing osadeks jaotatud osakapital. Osanikul on piiratud vastutus. Eelis piiratud vastutus, piiramatu eluiga, suuremad ressursid, väikene algkapital, kerge juhtuda. Puudused raamatupidamine keerukam, vajab juriidilist abi. · Aktsiaselts Piiratud vastutusega. Algkapital 400 000. Aktsia annab aktsionärile osalega hääleõigusega üldkoosolekul ja saada dividendi. Kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek. Eelised piiratud vastutus, edasikandmise kergus, piiramatu eluiga. Puudused maksumus, seadusandlus. · Riiklik aktsiaselts kasulikud kogu ühiskonnale. Nt veemajandus, transpordifirmad jne. · Tulundusühistu eesmärgiks on oma tegevusega toetada nende majapidamiste või tegevuste eksisteerimist. Nt põllumajandusühistu. · Frantsiis luba juhtida ettevõtet nii, nagu see oleks suure ahela osa.
Siis AS ei asutata. 42. Osa- ja aktsiakapital. Osakapital on summa, mis tuleb enne OÜ asutamist sisse maksta. OÜl on osadeks jaotatud osakapital. Osakap vähemalt 2500eur, väikseim nimväärtus 1eur. Aktsiakapital on ASi aktsiatega kaetud kapital ehk ASi aktsiate nimiväärtuste summa. ASil on osadeks jaotatud aktsiakapital. AK väh. 25000eur. Aktsia min väärtus on 10 s. 43. AS-i juhatuse ja nõukogu koosseis ja pädevus. AS-i kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek. Igapäevategevust korraldab juhatus ja nõukogu. Juhatus on AS juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS. Peab juhtimisel kinni pidama nõukogu korraldustest. On kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate AS majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast. Korraldab AS raamatupidamist. Liige ei pea olema aktsionär
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
