aastast 2002 auliige. On olnud õppejõud Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ( 1947-1988), 1969.aastast maalikunsti professor ja 1993 aastast kuni surmani emeriitprofessor. Aastal 1999 autasustati teda Valgetähe III klassi teenetemärgiga. Aastal 2002 valmis Rein Raamatul temast portreefilm ,,Valdemar Väli". Väli sai tuntuks eelkõige oma portree- ja maastikumaalidega. V. Väli kujundas ise oma hauakivi. Valdemar Väli suri 17.märtsil 2007 aastal Tallinnas. Kuid on maetud Kullamaale, kust kunstik on pärit. Looming Esimest korda demonstreeriti tema töid aastal 1942 Tartu sügisnäitusel. Tema varase loomingu peamisteks saavutusteks on portreemaalid. Näiteks: Loid Pavel, Hilda Ürpus, Paul, Keres jne. Ta on maalinud paljude kultuuriinimeste portreesid, kuid on maalinud ka mitmeid perekonnaliikmeid. Portreemaalide kõrvalt lõi Valdemar Väli ka
Valdemar II Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170 28. märts 1241) oli Taani kuningas 12021241. Ta oli alates 11. sajandist vaheaegadega 16. sajandi keskpaigani Läänemere piirkonnas domineerinud Taani suurriigi mõjukamaid valitsejaid. Ta sündis Taani kuninga Valdemar I (11571182) ja Polotski Sofia teise pojana. 1188. aastal Schleswigi hertsogitroonile tõusnuna vallutas ta Taani kuninga vasallina Elbest põhja pool asuvad saksa linnad (Hamburgi, Lübecki) ja vürstiriigid (Holsteini, Mecklenburgi jm). 1202. aastal sai ta oma venna, lastetult surnud Knud VI järel Taani kuningaks. 1204 tagas ta Norra tunnustamise kuningriigina. Ta korraldas 1206. aastal koos peapiiskop Anders Suneseniga sõjakäigu Saaremaale ning 1210. aastal Preisimaale ja Sambijasse
1186, 1199, 1201, 1202, 1208, 1210, 21.09.1217, 1219, 1227, 1236, 1238, 1242, 1248, 1290, 23.04.1343, 1346, 1397, 1523, 1524, 1535. NB Ei piisa ainult sündmuse nimetamisest vaid õpilane peab teadma ka selle sisu ja tausta. Meinhard, Berthold, Albert, Lembitu, Valdemar II, Aleksander Nevski, Valdemar IV. 1) Ristisõja põhjused. 2) Eestlaste allajäämise põhjused Muistses vabadusvõitluses. 3) Talupoegade olukord pärast Muistset vabadusvõitlust. 4) Keskaegsed Eesti linnad. 5) Maaisandate omavahelised suhted Vana-Liivimaal. 6) Vana-Liivimaa maapäev. 7)Millised ohud varitsesid Vana-Liivimaad 15.-16. sajandil? Ordud ja kloostrid Vana-Liivimaal. Tsitertslased- Padise, Kärkna. Asusid eraldatud kohtades ja olid tugevasti kindlustatud.
Albert Noor ja ambitsioonikas Bremeni toomhärra. Ka tema pühitseti Üksküla piiskopiks 1199. Aastal. Ta eesmärk oli rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Alustas Riia linna ehitamist, viis sinna piiskopkonna keskuse. 5. Kaupo liivlaste vanem. 6. Lembitu Sakala vanem. Kogus kokku sõjaväe, läksid Madisepäevalahindusse, Lembitu hukkus seal. 7. Valdemar II Taani kuningas, maabus Rävalas oma suure laevastikuga. Lasi ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri, kelle ülesandeks sai kehtestada Taani võim Eestis, rahvas ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus. 8. Johan I Rootslaste kuningas. Tegi Lihula linnusest oma peamise tugipunkti. 1220. Aasta suvel tungisid Läänemaale. 9. Vjatsko Kokonese vürst. Venelased lubasid 1224
1. 1143.a. Lübecki rajamine. 2. 1196. a. Üksküla piiskopiks sai Berthold ning alustas Liivimaa vägivaldset ristiusustamist. 3. Piiskop Alberti piiskopiks pühitsemine 1199.a. Tal oli sihikindel soov rajada Liivimaale kirikuriik. 4. 1201. a. Riia rajamise alustamine, rajati ristiusustamise tugipunktiks. 5. 1210. a Ümera lahing, lõppes eestlaste võiduga. 6.Madisepäeva lahing, 1217.a. 21. sept. eestlased kaotasid. 7.1219.a. ristisõtta sekkus Valdemar II ja rajas Tallinnase kivilinnuse. 8.1223. eestlaste ülestõus, võeti tagasi enamik sakslaste võetud linnustest. 9. 1227. a. Saarlased alistusid. 10. 1290. a. semgalid alistusid, Ristisõda lõppes. Eestlased ristiti, sest 1. Taheti kontrollida kaubateid 2. Saksa feodaalid vajasid maid 3. taheti ristiusku levitada.
Järjesta ajaliselt õigesti: 1)Jaroslav Tark vallutab Tartu(1030);2)Sigtuna vallutamine(1187);3)Asutatakse Mõõgavendade ordu(1202);4)Muistse vabadusvõitluse algus(1208);5)Taanlased vallutavad Tallinna(1219);6)Rootslaste sissetund Läänemaale lüüakse tagasi(1220);7)Saule lahingus purustatakse Mõõgavendade ordu(1236); 8)Jäälahing(1242); 9)Stensby leping(1298);10)Jüriöö ülestõus(1343);11)Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule(1346);12)Reformatsioon jõuab Eestisse(1523);13)Trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat(1525);14)Liivi sõda(1558). Iseloomusta 3 näite varal noorema kiviaja ja rooma rauaaja inimeste elukorraldust: Noorem kiviaeg(5000-1800 eKr) Rooma rauaaeg(1-5 saj.eKr) Elatusalad Korilus; Küttimine; Käsitöö; Keraamika Põlluharimine; Karjakasvatus; Käsitöö; ...
aastatel juhtis vene vägesid. Aastaarvud 1143 - lübecki rajamine 1186 - Meinhardi pühitsemine piiskopiks 1196 - Meinhardi surm 1196 - Berthold sai Üksküla piiskopiks 1198 - Bertholdi saatis 1000-mehelise ristisõdijate väe Ükskülla 1202 - Kristuse sõjateenistuse sõjavendade ordu ehk Mõõgavendade ordu loomine 1208 - latgalid võtavad vastu ristiusu 1208 - 1227 - Muistne vabadusvõitlus 1210 - Ümera lahing 1212 - katku puhkemine 1219 - Taani kuningas Valdemar II sekkub Baltikumi ristisõtta 1290 - semigalid annavad alla ja lõppes Liivimaa ristisõda Eestlaste muistne vabadusvõitlus Sõda algas sellega, kui ristisõdijad saabusid peale latgalite ja liivlaste alistumist Eesti aladele. Kõigepealt tabasid nad peamiselt Sakala ja Ugandi alasid, kuid nad võitlesid vapralt vastu. 1210. aastal toimus Ümera lahing, mille eestlased võitsid. See tugevdas eestlaste eneseusku.
Birger Magnusson Ken Pähn Kärdla ÜG 11.klass Birger Sündinud 1210 Surnud 1266 Jälbolungis Rootsi riigitegelane Alaealisest poja kuninga Valdemar Birgerrsoni eestkostja Birger Jarl Abielu ja lapsed Abiellus 1245 Kaks last said Ingeborgi Eriksdorettiga kuningaks Valdemar Birgersson ja Magnus Peale Ingeborgi surma Aidalukk abiellus uuesti Abieluväline poeg - Mechtild av Holsteiniga Greger Birgesson Perekond Isa Magnus Bengtsson 1150-1210 Ema Ingrid Ylva Vanaisa Bengt Folkesson Kaks venda ( Karl ja Eskil ) Birger Varnhemi kirikus Jarlik olemise aeg
2.Kontrolltöö §4954 KORDAMISKÜSIMUSED: 1) KES OLID JA MIDA TEGID? Meinhard, Berthold, Albert, Theoderich, Kaupo, Ymant, Lembitu, Läti Henrik, Valdemar II, Tabelinus, Vesse 2)SELETA MÕISTED:kihelkond, maakond, vanem arbuja, Mõõgavendade ordu, linnus, malev, Vana Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle
6.) Taanlased pidasid sakslastega ristisõda Läänemere lõunakaldal , samal ajal aga vallutasid rootslased ristisõja lipu all paganlikud soomlased. Taani poolt sekkus ristisõtta Kuningas Voldemar II .Tema eesmärgiks oli eestis kindlat kanda kinnitada.Ta tahtis kehtestada taani võimu eestis ja rahvas ristiusustada.taanlased hõivasid Harjumaa,Rävala,Virumaa ja Järvamaa. 1219 Tallinn - 1219.a sekkus Baltikumi pärast lahingut peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II , kes maabus suure laevastikuga Rävalas. Õigupoolest oli Taani kui tollane Läänemere valitseja korraldanud üksikuid retki Eesti aladele juba varem, kuid 1219. a sõjaretk oli senistest suurejoonelisem ja selle eesmärk oli Eestis kindlalt kanda kinnitada. Pärast võidukat lahingut Tallinna all lasi Valdemar ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri, kelle ülesandeks sai kehtestada Taani võim Eestis, rahvas ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus.
· Meelis Lembitu poeg, nimi ristitud Bernhardiks · Ordumeister Volkiiin · Huldo - Saarlaste peavanem · Matteus -Munk Dünamünde kloostrist · Otu Preester · Borhard von Wildeshausen - Oldenburgi krahv · Rotmar & Teoderik - Liivimaa piiskopi vennad · Johannes Strik - Piiskoplik preester · Olop - Tingsrydi maavürst · Sigurd - Olopi poeg · Astrid - Sigurdi tütar · Valdemar II Taani kuningas · Andreas - Peapiiskop · Vitslav - Lääneslaavlaste vürst · Juhan Sverkersson - Rootsi kuningas · Hertsog Karl - Ülemvalitseja lihulas peale kuninga lahkumist · Õnnepäeva - Lembitu vend · Ivo - Karjus Lembitu külast, kes kaitses Meelist ristisõja ajal. · Hermann Piiskopi vend Kohad · Rävala - Tallinn · Dünamünde klooster Koht, kuhu ristisõdijad meelise viivad. Tegevus
Läti Henrik? Ta oli kroonikakirjutaja, sakslane! Valdemar II? Taanlaste kuningas , vallutas Tallinna, võitles sakslastega. Nimeta 3 eestlaste vaenlast muistses vabadusvõitluses. Sakslased , taanlased, rootslased. Mis juhtus: 1201 ? Riia linna asustamine. (Alberti poolt asustati) 1208 ? Muistse vabadusvõitluse algus. 1210 ?Ümera lahing (eestlased võidavad) 21.sept 1217 ? Madisepäeva lahing.(eestlased kaotavad) 1219 ? Taanlased vallutavad Tallinna ( Valdemar II tuleb) 1227 ? Muistse vabadusvõitluse lõpp. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse ? Eestlastel polnud arenenud relvastust (piinamistorne, ammusid, raudrüüd, katapulti). Eestlastel polnud piisavalt liitlasi + venelased (ainukesed liitlased) jäid ka abiga hiljaks. Eestlastel on vähe oskusi ja vähe õpetajaid. Eestlastel polnud elukutselisi sõjamehi.
operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. 1217. aastal võitsid kristlased Madisepäeva lahingu, hukkus ka Sakala olulisemaid vanemaid Lembitu. Lindanise lahing, 1219. Põhja-Eesti vallutasid Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Põhjala (Põhjamaad), 1219. Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. Baltimaad, 1225 - 1250. 1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril. Varsti olidki
ja sakslaste rüüsteretk, mida tihti loetakse muistne vabadusvõitluse alguseks. Muistne vabadusvõitlus Taanlaste 1206. aasta retk Saaremaale Kuigi Henriku kroonikal põhineva saksa misjoni keskse ajalookäsitluse järgi algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208. aastal, siis mõnikord on selle alguseks peetud ka taanlaste kaks aastat varasemat sõjaretke Saaremaale. 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders SunesenigaSaaremaale, kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest, ning hakkas seal ehitama linnust. Kuid et keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe lahkumist sinna jääda, siis oli kuningas sunnitud poolelioleva rajatise põlema süütama. Peapiiskop Anders käis aga pärast seda Riias, kus arutas piiskop Albertiga Liivimaa misjoniseerimise üle Sakslaste ja latgalite ning eestlaste võitlused 1208. aastal Tõenäoliselt 1208
1201 Albert alustas saksa asinuke tarvis Riia linna ehitamist. 1202 asutati Mõõgavendade ordu. 1208 Muistse Vabadusvõitluse algus. Algul peamiselt Sakalas ja Ugandis. 1210 Eestlased võidavad Ümera lahingu. 1211 Sakslased ristivad Sakala linnuse. 1212-1215 Vaherahu 1215 Kolmemalva manööver 1217 Otepää linnuse piiramine 1217 21.september Madisepäeva lahing, Lembituga eesotsas. 1219 Ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II koos oma meestega. 1220 Rootsi kuningas rajas tugipunkti Lihula linnusesse ja asus rah. ristima. 1223 Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle. 1224 Tähtsaimaks vastupanupunktiks oli jäänud Tartu, kaitses vürst Vjatsko. 1227 Sakslased vallutasid saarlased( esmalt Muhu ja siis Saaremaa). Isikud Meinhard Üksküla piiskop, Liivimaa ristiusule toomine Theoderich Eestimaa piiskop, rajas Mõõgavendade ordu. Berthold Uus Liivimaa piiskop, alustas ristisõda.
milles esinevad vaid mõningad operatiivsel ja strateegilisel tasandil tähtsamaid tulemusi andnud sõjakäigud (nt. 1217 aasta Madisepäeva lahing). Kuigi Henriku kroonikal põhineva saksa misjoni keskse ajalookäsitluse järgi algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208. aastal, siis mõnikord on selle alguseks peetud ka taanlaste kaks aastat varasemat sõjaretke Saaremaale. 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders Suneseniga Saaremaale, kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest, ning hakkas seal ehitama linnust. Kuid, et keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe 3 lahkumist sinna jääda, siis oli kuningas sunnitud poolelioleva rajatise põlema süütama. Peapiiskop Anders käis aga pärast seda Riias, kus arutas piiskop Albertiga Liivimaa misjoniseerimise üle. Tõenäoliselt 1208
tegevus läänemere idakladal poliitilise toetuse. 2)Berthold-Liivimaa piiskop, kes üritas vallutada Läänemere äärseid alasid ristisõdijate abil 3) Albert-Liivimaa piiskop. Seadis eesmärgiks rajada vallutatud aladele kirikuriik, mis alluks otse paavstile 4)Theoderich-Eestimaa piiskop, saksa misjonär, Alberti kaastööline 5)Lembitu-Sakala vanem. Oli madisepäeva lahingus Eesti vägede koondamise juht (ma ei tea kas see on õige) 6) Valdemar II - taani kuningas, eestimaa hertsogkonna maahärra 7)Kaupo- liivlaste vanem, madisepäeva lahingus sõdis eestlaste vastu 4)1208-ristisõdijad jõudsid eestimaa piiridesse 1217- Madisepäeva lahing, mis oli eestlastele muitse vabadusvõitluse suuremaid kaotusi 1219- ristisõtta sekkus taani kuningas valdemar II 1227 - muistse vabadusvõitluse lõpp. sakslaste vägi vallutas muhumaa 5)lüüasaamise põhjused: 1. sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. 2. eestlaste maakaitse,
Lembitu linnust. · 21. september 1217 Madisepäeva lahing muistse vabadusvõitluse üks suuremaid välilahinguid. Toimus Viljandi lähedal ja lõppes eestlaste allajäämisega ja ristimisega.Koos võitlesid mitmete maakondade malevad. · Lahingus langesid Sakala vanem Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo. Sõtta sekkub Taani kuningas Valdemar II. 1219 maabusid Rävalas Lindanise linnuse juurde Taani ristisõdijad, kes vallutasid Tallinna piirkonna ja Põhja-Eesti ning asusid läbi viima kohaliku elanikkonna ristimist ja sõjaliste kindlustuste rajamist. Pärast võidukat lahingut Tallinna all lasi Valdemar II ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri. Asehalduri ülesanneks oli ristiusustada eesti rahvas ja kehtestada Taani võim Eestis. Hiljem randusid taanlased Saaremaal ja hakkasid seal linnust rajama
Näiteks venelased ei pidanud sageli oma sõna ja tulid hilinemisega või ei tulnud üldse appi. 1217. aastal toimunud Madisepäeva lahingus, mille lõpptulemusena jäid eestlased alla ning Norgorodi vürsti, kes lubas lisajõude, ei saatunud mitte kedagi appi. Eestlased ei teinud head koostööd naaberrahvastega, et ennetada neid olukordi, kui nad oleks teadnud, oleksid palunud mujalt abivägesid. Samuti puudus eestlastel ühtne suur juht. Taanis oli selleks kuningas Valdemar II, liivlastel Kaupo, Novgorodil vürst Jaroslav. Eestlastel olid olemas mitmesugused vanemad, nagu näiteks Lembitu, aga kindlat juhti ei olnud. Et eestlastel puudus selline inimene, sellepärast ei toimunud õiget valitsemist ning vägede juhtimist, mis oleks olnud kindlasti suureks plussiks eestlasetele vabadusvõitluses. Eestlased ei olnud piisavalt arenenud ning ei osanud ette arvata, et sellist inimest läheb vaja. Eestlaste sõjategevus ei olnud orienteeritud
vägesid koondama. Kokku saadi 6000meest. Kuuldes Eestlaste plaanist, püüdsid vastased kiirustada, et ennetada venelaste saabumist. Peagi jõudis kohale 3000-meheline sakslaste, liivlaste ja latgalite vägi. Otsustav lahing toimus 1217 Madisepäeval (21sept) Viljandi lähedal ja lõppes eestlaste allajäämisega, ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. 1219 sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas ValedamarII. Pärast võidukat lahingut Tallinna all lasi Valdemar ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri, kelle ülesandeks sai kehtestada Taani võim Eestis, rahvas tuli ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus. Sel ajal üritas ka Rootsi kuningas oma osa saada, aga rootslaste väga löödi kohemaid puruks. 1222 maabus Taani vägi koos Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. Kui kuningas lahkus, asusid saarlased kohe aktiivselt tegustema. Ehitati 17 kiviheitemasinat ja taanlased löödi Saaremaalt minema
eestlaste kaotus *Danebrogi sünd *Rootsi loobub Eesti 2.2. 1219-1221 Vaenlasi tuleb Eestlased 15.06.1219 Tallinna all lahing Taani Valdemar II alistamisest juurde taanlastega Theoderich Taani 1220 võiduristimine Järvas, Virus, Tabelinus Mõõgavendade Ordu Harjus Rootsi 1220 rootslased Lihulasse Rootsi Johan
Liivimaale kirikuriik. Selleks ta: Ø Pühendas kogu maa Neitsi Maarjale; Ø Alustas 1201.a. Riia linna rajamist, kuhu viis koheselt üle ka piiskopkonna keskuse; Ø Hakkas läänistama juba vallutatud alasid; Ø 1202. asutati Mõõgavendade ordu (alaliselt kohal viibiv eliitväeosa); Ø Juhtis ristisõda liivlaste, latgalite ja eestlaste vastu. Taanlaste retk Saaremaale 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders Suneseniga Saaremaale Hakkas seal ehitama linnust kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest Keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe lahkumist sinna jääda, kuningas oli sunnitud poolelioleva rajatise põlema süütama Sakslaste ja latgalite ning eestlaste võitlused Pärast liivlaste ja latgalite alistamist alustasid sakslased rünnakuid Lõuna Eestisse.
4.)Sõjateenistus. 5.3Nende muutmine: 1.) Talupojad ei tohtinud kanda relva. 6.Teoorjus- Nädalas pidi teomees vähemalt korra käima mõisa jaoks tööd tegemas. (Lõpuks arvasid mõisnikud ,et talupojad on nende isiklik vara.) 7.Sunnismaisus-Talupojad polnud isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge mida nad harivad. 8.Jüriöö ülestõusu põhjused +aeg. Eestimaa hertsogkonna valitsemine oli liiga tülikas ja vähetasuv. Nii otsustas Valdemar 4. Eesti Saksa ordule maha müüa. Taanlased kartsid uue maaisanda vabaduse piiramist ning üritasid seda takistada. Sammuti proovisid ka eestlased oma olukorda parandada. 1343. alustasid harjulased relvastatud mässu. 8.1Üldine käik: 1.) Eestlased tapsid sakslasi ja suundusid Tallinna piirama (Appi kutsuti Rootsi ja Pihkva.) 2.) Edasi suunduti Haapsallu. 3.)Eestlaste kuningad kutsuti Paide selgitusi andma. tekkis tüli ja eestlased tapeti. 4
rahvaarvu tõttu suutnud kaitsta oma iseseisvust. Paljud riigid on eesti alal võimuvõitlust pidanud. Nendest suurimad on Taani kuningriik, Rootsi ning Venemaa. Võimuvõitlus eesti alal kestis 13.-18 sajandil. Otsustav lahing eestlaste ning ristisõdijate vahel toimus 1217.a Madisepäeval Viljandi lähedal mis kahjuks lõppes eestlaste allajäämisega ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. 1219. aastal sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II, kes maabus suure laevastikuga Rävalas. Taani, kui tollane Läänemere valitseja oli korraldanud sõjaretki eesti aladele juba varem, kuid 1219. aasta sõjaretke kindlaks eesmärgiks oli Eestis kindalt kanda kinnitada. Pärast võidukat lahingut Tallinna all lasi Valdemar ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri, kelle ülesandeks sai kehtestada Taani võim eestis, rahvas ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus. 16
o Hariduse omandas Nõmme Linna 1. Algkoolis, Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis, astus 1939.a. Riigi Kõrgemasse Kunstikooli. o Ta töötas maali- ja siis aastakümneid graafikakateedris, oli Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor ja Tallinna Kunstiülikooli emeriitprofessor. Oli ENSV Ülemnõukogu ja NSV Liidu Ülemnõukogu liige. 1981-1990.a. kunstiteosed. Valdemar Väli (1909-2007) o Valdemar Väli oli eesti maalikunstnik, kes sai tuntuks eelkõige portree- ja maastikumaalidega. o Lõpetas Silla algkooli, asus 1938. aastal õppima Kõrgemasse Kunstikooli Pallase Tartus. o Aastast 1945 oli Eesti Kunstnike Liidu liige ja aastast 2002 auliige, oli Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud, maalikunsti osakonna professor ja emeriitprofessor. Helmi Üpruse portree Akt seotud käega 1991-2000.a. Evald Okase maal:
erinevast suunast. Lahing algas eestlastele edukalt kuid Rügeni slaavlaste eestvõttel alustati peagi vastupealetungi. Sellest innustusid ka taanlased ja sakslased ning eestlaste malev aeti põgenema. Sellest said Valdemari väed uut jõudu ja lahing võidetigi. Lahingus langes Liivimaa ristisõja üks tähtsamaid tegelasi, Eestimaa piiskop Theoderich, kes oli hakanud taotlema oma võimuala eestlaste seas Taani kuninga abiga. Valdemar jättis Tallinna oma garnisoni ning pöördus ise kodumaale tagasi. Järk-järgult hakkasid taanlased hõivama linnuse ümbruskonda ning rävalasi ristiusku pöörama. Taanlased olid rajanud Eestimaale olulise tugipunkti, kindlustades seeläbi igati oma taotlusi Eestimaale. Taanlaste tugipunkti rajamise katse Saaremaal Alates 1220. aastast hakkasid mõõgavennad Sakala ja Ugandi linnusesse paigutama mehi, hakkasid koguma makse ja seadsid ametisse foogtid.
AJALUGU RISTISÕJAD KONTROLLTÖÖ KORDAMINE 1. MIS ON RISTISÕDA? Lääne Kristlaste sõjakäigud Lähis-itta kristlaste püha linna Jeruusalemma, selle vabastamiseks või kaitseks. Sõjakäigul oli paavsti õnnistus kogu ettevõtmisele ja kõigile osavõtjatele antud indulgents (patukaristuse kustutus). End märgistasid ristiga ja said paavsti õnnistuse ja indulgentsi ka teiste piirkondade lahingusse läinud rüütlid (need kes sõdisid 11.-12. sal. Hispaanias moslemitega, 13 saj. Lõuna-Prantsusmaal ketseriteks kuulutatud kataritega või Baltikumis kohalike rahvastega). 2. RISTISÕJA PÕHJUSED Türklased olid vallutanud Jeruusalemma. Üheks mõjuvaks põhjuseks oli veel Bütsantsi keisri Alexius I abipalve paavstile, mille too täitis ning Esimese ristisõja välja kuulutas.Sõjameeste üleküllus Euroopas, sõduritel oli kalduvusendale ise sõjalist tegevust otsida. I ristisõda ...
maaga kauplemisel. 11. Nimeta Jüriöö ülestõusu tulemused ja tagajärjed. 1343. – 1345. aasta sündmused on Eesti keskaja tähelepanuväärsemaid sündmusi, mis sügavalt mõjutasid edaspidist ajalookäiku. Põhja-Eesti vabadusvõitluse otsesteks tulemusteks olid eeskätt olulised muutused Eesti territooriumi riikkondlikus kuuluvuses. Olude survel sattus Harju-Viru juba võitluste puhkemise järel varsti tegelikult ordu juhtimise alla. Marienburgis müüs Taani kuningas Valdemar IV kõik oma õigused Eestimaa kohta Saksa ordule. 12. Kuidas liigitati eestlastest pärisoriseid talupoegi?(kirjelda neid!) Adratalupojad (Adratalupoegade maksukoormus oli tavaliselt ühesugune, kuid aja jooksul talupoegade koormised, eriti teotöö, kasvasid. Alates 15. sajandist muutusid adratalupojad sunnismaisteks) Vabatalupojad – (Vabatalupoeg maksis rahamaksu ning ta majanduslik
sajandi alguses. Kaupo eestvedamisel ristiti liivlased ilma sõjalise vastupanuta. Lembitu: Oli eestlase juht Madisepäeva lahingus 21. september 1217, milles ta ise ka hukkus. Valdemar II: Taani kuningas 12021241. 1219 purustas Lindanise lahingus eestlaste sõjaväe (legendi järgi saabus võit selle tõttu, et keset lahingut kukkus taevast alla Taani lipp). Sellega langes Eestimaa taanlaste kätte..1220 oli taanlaste käes Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa. Valdemar rajas Toompeale uue linnuse. Aleksaned Nevski: Novgorodi vürst ja Vladimiri suurvürst.1240. aastal võideti tema juhtimisel rootsi-soome vägesid Neeva lahingus, 1242. aastal juhtis ta koos venna Andreiga vene vägesid Jäälahingus Tartu piiskopi, Tartu piiskopkonna ja teiste Saksa ordusse kuuluva Liivi ordu vägede vastu. Lahing kaotati. Nimeta, iseloomusta, kirjelda, dateeri jm. Põhjused, mis soodustasid Liivimaa ristisõda ja vallutamist: *Saksa kaupmeeste huvi uute turgude vastu
21. sept. 1917 Madisepäeva lahing, kohtusid saklaste vägi ja suur eestlaste vägi Sakala maakonna, eestalsed said lüüa, kuigi neid oli 2 korda rohkem, eestlaste kõige suurem kaotusUgandi ja Sakala langesid, langes Lembitu(eestlaste vanem, varane kangelane), saklaste poolt langes truu vanem Kaupo(toetas saklasi ja oli külastanud Roomat) 1219.a. rahvas ristiti ja taanlased tulid Tallinna lähedalt ja pidasid lahingu, eestlased kaotasid, taanlase laevastik Tallinnas, Valdemar II 1220.a. lõid eestlaed Lihula ligidal/vallutasid eestlasedrootslased löödi minema(eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega) 1220ndakstaanlased valluanud Põhja-Eesti, sakslased Lõuna-Eesti, keskmine osa, toimus võiduristiminesüüdistati üksteist(taanlased saklasi ja vastupidi), külade juurde paigutati puuriste, et näidta, et ristimine oli seal juba toimunudnäitab, et ristimine oli maa vallutamise ettekääne 1221.a
Mõõgavendade ordu ja sakslaste juhid nägid ohtu ning marssisid eestlastele ootamatult kiirelt 3000- mehelise väega vastu. Vaenuväed kohtusid 21. septembril 1217. aastal Viljandist põhja pool. Eestlased pidid olude sunnil põgenema ning neid jälitati ja aeti taga mööda metsi ja soid, kus neid langenult leiti peaaegu tuhat. Langenute seas oli ka Lembit. Vaenlaste tähtsaimaks langenuks oli liivlaste vanem Kaupo. 1218. aastal sõlmis piiskop Albert kokkuleppe Taani kuninga Valdemar II- ga ning kutsus teda appi. 1219. aastal maabuski taanlaste vägi tulevase Tallinna, toonase Lindanise all. Vanemad lasid end ristida, kuid kogusid seejärel mehi ning ründasid taanlasi kolme päeva pärast. Lahingu lahendas taanlaste kasuks Rügeni saare slaavlaste vürst Vitslav oma väesalgaga. 1220. aastal üritas olukorda segada end ka Rootsi. Rootsi vägi maabus Läänemaal ning hõivas Lihula. Peale kuninga lahkumist piirasid saarlased linnuse sisse
traditsiooniline keskust. Veetee mööda Narva jõge sõideti sisse juba viikingite ajal (V XI saj.) ja kujutas endast ühte kuulsa Balti Vahemere jõetee haru, mida vanavene käsikirjad nimetavad "Teeks Varjaagidest Kreekasse". Hiljem (alates XIII saj.) kasutati aktiivselt ka Narvat läbivat maismaateed Tallinnast Novgorodi. Sellel teel, jõe ülesõidukohal, tekkis XIII sajandil kaubandusasula, mis sai 1345.a. tänu Taani kuninga Valdemar IV Atterdagi privileegile linna staatuse. Nii sai alguse Narva linn. Keskaegsel Narval oli suur osa Balti kaubandussüsteemis, mis tekkis Hansa Liidu ja saksa ordu egiidi all. XV sajandi lõpust (pärast Novgorodi vabariigi Moskvaga ühinemist) kandub Novgorodi endine ajalooline roll Vene Euroopa kaubandussidemete vahendaja roll vahehaaval Narvale üle. XVI saj. teisel poolel, Liivi sõja ajal, vallutasid Narva Vene tsaari Ivan
Eesti keskaegsed linnad: Narva Freaky geeky,noobshit,retard,saiaspetspe ts Asutamine Narva aladel ja selle ümbruses on elatud juba kiviajal. Taanlaste poolt võidi Narva linnus (ilmselt muinaseestlaste linnuse kohale) 1220ndatel aastatel, esimesed teated 1254. Esimest korda mainiti Taani Hindamisraamatus 1240. aastal. Linnaõigus Saadi 14. sajandi esimesel veerandil 1345 kinnitatud ja laiendatud Valdemar IV poolt 1347. a. Liivi Ordu valitsuse alla Asukoht Narva foogtkond (Liivi Ordu ajal) Narva jõe alamjooksul Soodne geograafiline asend, ristteed LääneEuroopa ja Venemaa vahel Linnus Alates 1347. a. Ordu esindajate peakorter Läänetiivas dormitoorium ja refektoorium Idatiivas foogti elamisruumid ja köök 2. korrusel kabel, laod Elanikkond Põhilised tegevusalad kaubandus ja kalapüük
järvalasi. Täiendust toodi ka Novgorodi vürtsilt -> vaenlased(sakslased, liivlased, latgalid) kuulsid-> koostasid enda 3000mehelise väe. · Otsustav lahing toimus 1217.aasta Madisepäeval (21.sept) Viljandi lähedal -> eestlased jäid alla, ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi 1. Langesid Lembitu ja mitmed teised eesti vanemad 2. Ristisõdijate poolel langes Kaupo. Lahing Tallinna all, taanlaste lipu legend Eesti muistne vabadusvõitlus Lahing Tallinna all, Valdemar II · 1219 sekkus ristisõtta Taani kuningas Valdemar II. · Tema kindlaks eesmärgiks oli Eesti saada. · Oli lahing Tallinna all -> taanlased võitsid -> Valdemar lasi ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri, kelle ülesandeks sai kehtestada Taani võim Eestis, rahvas ristiusustada, organiseerida maa halduslik korraldus. · Maa alistamise väliseks märgiks oli ristimine -> Taani ja Saksa preestrite vahel mingi "võistlus" mis pidi
harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Pärast 20-päevast piiramist pidid linnust kaitsvad ugalased ja sakslased alla andma ning sakslased kohustusid kogu Eestis lahkuma. 1217. aastal 21. septembril Madisepäeva lahing Viljandi lähedal ja lõppes eestlaste allajäämisega, ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. See oli eestlaste jaoks vabadusvõitluse üks suuremaid kaotusi. 1219. Aastal sekkus ristisõtta Taani kuningas Valdemar II, kes maabus suure laevastikuga Rävalas. See sõjaretk oli suurejooneline ja kindla eesmärgiga Eestis kanda kinnitada. Pärast võidukat lahingut Tallinna all lasi Valdemar ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehaldur, kelle ülesandeks sai kehtestada Taani võim Eestis, rahvas ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus. 1220. aasta sügiseks olid taanlased hõivanud Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa. Samal ajal üritas Eestis oma osa haarata
Ajalooline määratlus- 1227(Muistse vabadusvõitluse lõpp) kuni 1561(Liivi ordu viimane välilahing. Keskaega nim orduajaks kuna eesti aladel oli palju ordusi. Muistne vabadusvõitlus- (1208-1227)-Põhjused: a)loodeti taastada peapiiskopi kunagine liidripositsioon Põhja-Euroopas. b)saksa kaupmehed tahtsid kindlat tugiala Väina jõe äärde. Sündmused: a)1208.a jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. b)1219 a. sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II,kes maabus suure laevastikuga Rävalas. c)1223a. algul ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. d)1227a.a talvel liikus suur hulk sakslasi üle jää saartele, ja need vallutati. Tagajärjed: eestlased said lüüa Lüüasaamise põhjused: Sakslastel oli väga hea relvastus ja hea väljaõpe. Lisaks neile tuli võidelda veel Taani ja Rootsiga. Vastaseid toetas Roomakatoliku kirik. Eestlastel oli halb relvastus. Eestlastel polnud liitlasi. Piiskop Albert- Tal o...
koopiaks vajalikud oskused. Peamiseks kopeerimise kohaks on olnud muuseumid. Miniature "Rembrandt " 1900 väga palju koopiaid Koopia Alexander Kurt Muralism-Mehhikost pärit. Suuremõõtmelised ja algselt maalitud ühiskondlike hoonete seintele ning hetkel aktuaalsed teemad. Paint the Revolution' Offers Mexican Diego Rivera Profesionaalne Kunst-Kunstsnikud on omandanud erialase hariduse. Konrad Mägi ,,Valgjärv Valdemar Väli"Sügisel" Ivan Siskin"Hommik männimetsas" Marinist-Meremaalija Rihard Uutmaa"Meri" Ivan Aivazovski"Must meri" Autoportree-Kunstnik on kujutanud ennast(peeglist) Nikolai Triik"Ants Laikmaa."1913. Ants Laikmaa 1925 Aapo Pukk 2.Kunstiliik. Seinamaal- monumentaalmaal valmistatakse kindlasse kohta, seinale või lakke ette antud teemal. Abi ?
ristisõdijad ja eestlased sõjast tüdinud, KATK 1212- vaherahu 3aastaks 1215- sakslased ja liitlased rüüstasid ugandit, läänemaad ja kesk-eestit. Eestlaste retk Riia alla nurjus. 1216- Ugala ja sakala alistusid 1217- ugalased+sakslased sõjaretk venemaale Teised riigid tegid liidu venemaaga. Otepää linnuse piiramine- sakslased lahkusid Eestist. Lembitu: Riia vallutamine, 6000meest. 1217- Madisepäeva lahing(Viljandi)- KAOTUS! Lembitu langes, liivlaste juht Kaupo 1219- Taani kuningas Valdemar II Rävalas. võidukas lahing Tallinna all- kivilinnus, taani võim, ristiusk. 1220sügis- taanlastel Harjumaa, Rävala, Virumaa, Järvamaa 1220- rootslased Lihulas, ristisid ümberkaudset rahvast. Rootslased löödi puruks! 1223- eestlased ründasid sakslasi, linnused võeti üle. Vastuhaku käigus hävitati kõik, mis vallutajad olid rajanud, pesti maha ristimine, pöörduti tagasi vanade tavade juurde. 1227talv- sakslased saartele, hävitati muhu linnus
Tallinna toomkirik · Tallinna Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkirik on kirik Tallinnas.Ta on Eesti Evangeelse Luterliku kiriku peakirik Eestis ja Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse asukohaks. · Toomkirikut mainiti esmakordsel 1219. aastal. Praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel, valmis sai see 1240. aastal. Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogkonna) peakiriku. Kuni 1560. aastani oli see katoliiklike Tallinna piiskoppide kirikuks, hiljemgi resideerisid seal Eesti kõrgemad vaimulikud, piiskopid ja superintendendid. · Toomkirik paikneb Toompea (endise Suure Linnuse) keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid.
Toompea loss Pikk Hermann Tallinna rajamine Tallinn 2018 Tallinn enne kirjalikke allikaid Härjapea jõgi, Keldrimägi Iru Lindanise linnus Tallinna esmamainimine 1154 Al-Idrisi Väike, suure kindluse taoline linn Koluvan - qlwry Tallinn Taani võimu all Läti Henriku kroonika 1219.a kuningas Valdemar II Valge ristiga punane lipp Mõõgavendade ordu Stensby leping Lübecki õigus 13.saj lõpp Hansa Liit Tallinn Saksa Ordu võimu all 1364.a müüs Taani valdused Saksa Ordule 1347.a valduste valitsemisõigus Liivimaa harul Ordulinn Oluline kaubanduslinn Toompea Loss Toompea pangal paiknev mägi Fedoaalide ülemvõimu tugipunkt Vanim asustatud piirkond Ehitamine 1219. aastal Puitrajatis Valitsusajad Mõõgavendade ordu (kivilinnus) Taani valitsusaeg
nad said selle ajaga lisajõude juurde. 28) 1215 – ristisõdijad vallutasid Leole linnust Sakalas ja Lembitu ristiti pärast allaandmist koos muu rahvaga. 1215 – Eestlaste ebaõnnestunud “kolme maleva manööver” Riia alla ja liivlaste ning latgalite aladele. 1217 – Muistse vabadusvõitluse suurimas välilahingus – Madisepäeva lahingus langes Sakala vanem Lembitu ja liivlaste vanem Kapo 1219 – 1220 – taanlased eesotsas Valdemar II-ga alustasid Põhja-Eesti vallutamist ja ristimist. (Lindanisa lahing ja Dannebrog) 1220 – rootslaste ebaõnnestunud katse kinnitada kanda Läänemaal. Madisepäeva lahing oli oluline, kuna liivlaste juht Kaupo leidis endale otsa ning samuti eestlaste juht Lembitu, kelle pea viidi Liivimaale kaasa. Tahtis veel, kuna eestlastele oli see raske hoop, peale seda kui sakalased suruti taganema. Saabusid taanlaste võimas laevastik Lindanise. Aasta hiljem saabusid rootslased.
Muistne Vabadusvõitlus 1208-1227 Läänemere idakalda rahvad erinesid teistest Euroopa rahvastest II aastatuhande algul seetõttu, et nad olid RISTIMATA ja neil polnud ühtset RIIKI. Läänemere idakaldast olid huvitatud: Saksamaa, Taani, Venemaa ja Rootsi. Esimene liivlaste misjonär oli piiskop Meinhard. Liivlaste järgmiseks misjonäriks sai piiskop Albert, kes oli osav diplomaat, võimekas organisaator, karm ja salakaval. Ta värbas Ojamaalt(Gotland), Taanist ja Saksamaalt ristisõdijaid. Aastaarvud, mida peab teadma 1159 Lübecki linna taastamine; 1201 Riia linna rajamine; 1202 Mõõgavendade ordu rajamine; 1210 Ümera lahing; 1217 Madisepäeva lahing; 1219 Taanlased vallutavad Tallinna; 1220 Rootslased vallutavad Lihula; 1227 Ristisõdijad alistavad saarlased. Muistne Vabadusvõitlus Muistne Vabadusvõitlus algas 1208. aastal ja lõppes 1227.aastal. Isikud, keda peab teadma Albert ristis eestlasi, piiskop; Kaupo ...
Teede ristumiskohtadesse, linnuste või kihelkonna kirikute kõrvale tekkis väiksemaid asundusi alevikke. Linnaõigused said: · Taanlaste valdused: Tallinn, Rakvere, Narva · Tartu piiskopi valdused: piiskopkonna keskus Tartu · Mõõgavendade ordu valdused: Viljandi, Uus - Pärnu · Saare Lääne piiskopi valdused: · Vana Pärnu (hävitasid leedulased), hiljem Haapsalu Jüriöö ülestõus: Põhjused: Taani kunungas Valdemar IV Atterdag otsustas Eesti alad Saksa ordule maha müüa.Eestlased kasutasid selle asjaolu ära ja otsustasid oma vabadusetagasi võita. 23. aprillil 1343 algas eestlaste relvastatud mäss.Ülestõusnud põletasid mõisaid ja kirikuid, Padise kloostri, tapsid sakslasi, valisid neli kuningat ja asusid Tallinna piiramac.Saare Lääne piiskopi valdustes piirasid ülestõusnud Haapsalu. Liivimaa meister kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma.Seal eesti ülemjuhid tapeti
Kontrolltöö nr. 1 Ristiusustajad: Fluco 1167a. Meinhard 1186a. Berthold 1196a. Albert 1201a. Berthold- tegevus Eestimaal 1196-98a Alustas missiooni, ei saavutanud edu. Albert-tegevus 1198-1229a. Asutas Mõõgavendade Ordu, alustas Riia linna ehitust, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Liiivimaa piiskop, kes juhtis liivlaste, latgalide ja eestlaste alistumist. Oli sitax edukas. Riia linna rajas ALBERT 1201a. Muistse vabadusvõitluse eeldused *Eesti alad ristiusustati, Sõda kurnas rahvast majanduslikult, *Lõuna-Eesti kuulus Saksa-Rooma riigi keisrile, P-E kuulus Taanile Põhjused: *Alade ristiusustamine, Saksa kaupmeeste huvid piirkond kontrolli alla saada. *Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle. Ümera lahing 1210a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks eestlaste võit Madisepäeva lahing 21.sept 1217a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks saks...
Ristiusustajad: Fluco 1167a. Meinhard 1186a. Berthold 1196a. Albert 1201a. Berthold- tegevus Eestimaal 1196-98a Alustas missiooni, ei saavutanud edu. Albert-tegevus 1198-1229a. Asutas Mõõgavendade Ordu, alustas Riia linna ehitust, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Liiivimaa piiskop, kes juhtis liivlaste, latgalide ja eestlaste alistumist. Oli sitax edukas. Riia linna rajas ALBERT 1201a. Muistse vabadusvõitluse eeldused *Eesti alad ristiusustati, Sõda kurnas rahvast majanduslikult, *Lõuna-Eesti kuulus Saksa-Rooma riigi keisrile, P-E kuulus Taanile Põhjused: *Alade ristiusustamine, Saksa kaupmeeste huvid piirkond kontrolli alla saada. *Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle. Ümera lahing 1210a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks eestlaste võit Madisepäeva lahing 21.sept 1217a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks sakslaste võit M. Vab...
mõlemad olid mereröövlite pantvangid.Meelis leidis Astridi röövkauba kõrvalt kinniseotuna. 8.Kuhu sattusid Meelis ja Astrid põgenemisel? Nad sattusid põgenemisel metsa puukujukesi nikerdava rauga juurde. 9.Mida Meelis õppis maavürsti kojas? Ta õppis kojas vanadelt sõjasulastelt mõõgaga raiumise kunsti,pingutama vibu ja lennutama noolt,ratsutama ja küttima. 10.Kellega asus Meelis Rootsist kodumaa poole? Koos Taani kuninga Valdemar II , piiskoopidega,preestrite,kaupmeeste ja suure laevaväega. 11.Kellega ühines Meelis pärast tervenemist? Karuküttidega. 12.Mida ta neilt õppis? Küttimist ja küttide elu. 13.Kus kohtuvad Meelis ja Olopi poeg Sigurd viimast korda? Nad kohtuvad viimast korda pärast võitlust,Olopi poeg Sigurd haavatuna maas lamas. 14.Miks vaidleb Meelis oma lelle Õnnepäevaga? Meelis vaidleb Õnnepäevaga ,sest Meelis tahab oma suguvendade ja isa eest kätte maksta(tahab uut sõda pidada). 15
Maasilinna kivilinnus. Kõigepealt oli ülioluline suur muutus, mis toimus seoses vabadusvõitlusega ja selle summutamisega maa poliitilises kaardis, ja siit samaaegselt järgnev Ordu poliitilise osatähtsuse tõus Vana-Liivima territooriumil. Ordu ammuaegne siht oli saada oma valdused 'loomuliku piirini'. Eestimaa vasallid said raske hoobi, nõrgendades nende reaaljõudu ja poliitilist osatähtsust. Mässu summutamisel sai Ordu maa tegelikuks peremeheks. Valdemar II ei suutnud hoida enda käes Eestimaad. Marienburgis müüs Taani kuningas Valdemar IV kõik oma õigused Eestimaa kohta Saksa ordule. 1343. 1345. aasta sündmused sündmused on Eesti keskaja tähelepanuväärsemaid sündmusi, mis sügavalt mõjutasid edaspidist ajalookäiku. Peale meie maa välise ajalookäigu on Põhja-Eesti vabadusvõitlused ääretu palju mõjutanud ka eesti rahva sisemise olukorra ja rahva saatuse kujunemist. 1343. aasta jüriööl püüdsid
taas päevakorda 1218. aastal, kui kuningaga kohtusid Riia Piiskop Albert, Eestimaa piiskop Theoderich ja Zemgale piiskop Lippe Bernhard. Riiast lähtunud ristisõda oli Eestimaal põrkunud eestlaste ja neid toetama asunud Vene vürstide tugevale vastupanule, mistõttu pidasid piiskopid vajalikuks leida endale uusi liitlasi. Nii palutigi kuningat astuda eestlaste ja venelaste vastu sõtta, lubades vastutasuks Eestimaa ja võib-olla ka Liivimaa tema võimu alla anda. Valdemar lubaski järgmisel aastal Eestimaale minna. Peagi sai ta Paavstilt loa liita paganatelt vallutatavad alad Taani riigi ja selle kirikutega. Randunud vägi hõivas vastupanuta Lindanise linnuse, lammutas selle ja asus uut ehitama. Miks revalased vana linnust ei kaitsnud või oli see mingil põhjusel maha jäetud, pole selge. Küll asusid revalased ja harjulased Henriku Liivimaa kroonika järgi kohe sõjaks valmistuma ja väge koguma,
14 6. Mida tähendab Lembitu nimi? armastatu 7. Mis maakonnast Lembitu pärit oli? Sakalast/Viljandi mk 8. Kus võis asuda Lembitu küla? Lõhavere mõisas/Olustveres 1222 1223 1224 1227 · Suvel või sügisel · Lõuna-Eestis · Ristisõdijate · Ristisõdijate ja saabus Taani tungisid sakalalased V uued ristitud eestlaste kuningas Valdemar iljandi linnuses rüüsteretked vägi vallutas II oma väega sakslastele kallale. · Tartu vallutati. tormijooksuga Saaremaale ning · Samal ajal tekkis aga · Kogu Mandri- Muhu linnuse ja hakkas sinna Taani Eesti ristiti. sundis alistuma rajama kivilinnust. kuningas Valdemar II- Valjala linnuse · Linnus anti üle l
Jüriöö Ülestõus Jüriöö ülestõus algas jüriööl 23. aprillil 1343 Taanile kuuluval Harjumaal kuid hõlmas ka Läänemaad, kus arvatavasti algas ülestõus 25. aprillil ja Saaremaal. Eestlased hakkasid vastu saksa feodaalide rõhuvale võimule, et oma iseseisvust taastada. Harjulased põletasid mõisasid, kirikuid ja tapsid kõik sakslased, kes neile ette jäi. Padise kloostris tapeti 28 munka ja hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased valisid enda hulgast 4 nn kuningat ja nende 10 000 pealine malev läks Tallinna lähistele. Saatkond asus Turu ja Viiburi foogtilt abi otsima, tasuks lubasid eestlased hakata Rootsi alamaiks ja nad saidki neilt lubaduse appi tulla, aga nad jäid oma tulekuga hiljaks. 4. mail kutsuti 4 kuningat Paidesse läbirääkimistele ordumeister Burchard von Dreilebeniga. See üritus osutus aga lõksuks ja kuningad raiuti rüütlite poolt tükkideks ja osade andmete põhjal aeti nende maharaiutud pead pos...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
