Katend – mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. See koosneb kattest, alusest, dreenkihist ja lisakihtidest. Kate – katendi ühe- või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vahetult vastu autodelt tuleva koormuse. (Elastne, jäik, pooljäik) Alus – katendi ühe- või mitmekihiline osa, mis asub katte all. (Killustik, stabi, immutatud kiht) Dreenkiht – aluse all asetsev filtreerivast materjalist või filtreerivast pinnasest kiht, mis juhib vee katendist välja. Toimib kevadel reservuaadina ning lõikab kapillaartõusu. Elastne katend – katend, mille kihtide tõmbetugevus puudub või on üsna väike ja mis arvutatakse peamiselt elastsetele deformatsioonidele ja nihkepingetele ja tõmbepingetele. Jäik katend – enamasti betoonist katend. Kui masinad üle sõidavad, siis ei deformeeru. Koormused on jaotatud hoopis laiemalt kui elastsel katendil.
2.Kiired filtrid suurte osakestega ¸ 1 - 5 mm ja suure filtreerimiskiirusega 5 - 8 m/h kuni 20 m/h. Põhjavee töötluses kasutatakse tänapäeval kiireid filtreid nii eeltöötluses kui järel-töötluses. Filtrid jagunevad oma ehituselt: 1.Gravitatsioonifiltrid; 2.Pressfiltrid. Pressfiltreid (survefiltratsioon) kasutatakse kinnistes tankides, kus vesi surutakse rõhu all läbi filtreeriva kihi. Filtrid koosnevad ühest või mitmest filtreerivast kihist. 2.2. Kaheastmeline filtreerimine Filtreerimisel on tähtis teada kuidas toimub tegelikkuses ühendite sadenemine ja paigutus ning sette paksus filtril. Ideaalne oleks sadenemine kogu kihi ulatuses kõigil osakestel ühtemoodi. Praktikas ei ole see võimalik, kuna liivakihil, mida regenereeritakse tagasipesuga, on alati peenemad osakesed ülemistes kihtides ning jämedamateralised osakesed all
üleminekuala (tavaliselt tehakse kiilukujuline), et vältida külmakerke puhul astme tekkimist teekonstruktsiooni pinnale. 4.Mehaaniline stabiliseerimine põhineb pinnase terakoostise muutmisel. Enamasti on tegemist jämedateralise sõmermaterjali lisamisega. Selle tulemusel suureneb oluliselt pinnase nihkekindlus ja mõningal määral ka külmakerkekindlus. 8. Aitab külmumise vastu. Kui on filtreerivast materjalist, siis toimib ka dreenkihina. 10.Suur savi sisaldus vajab hügroskoopsuse neutraliseerimiseks palju lupja, kui lubja kogus on väike suureneb vaid poorsus, mille tulemusel suureneb ka vee juurdevool. Tulemuseks on külmakerkelisuse suurenemine. Järelikult peab stabiliseerimise kavandamisel hoolega uurima pinnase omadusi, et mitte saavutada negatiivset efekti. 2...3% soola lisand väldib täiesti pinnase külmumise
sõja vahel Eesti kaitseväe tarvis gaasi- maske, mida eksporditi ka Lätisse. Keemiakaitsevahendid arenesid koos- kõlas massihävitusrelvaga ja teiste va- Esimese maailmasõja aegne keemiakaitsevarus- rustuselementidega. Kui esialgu oli tus gaasitorbik ja keemiakaitseriietus kaitsevarustus mõeldud ainult keemia relvakaitseks, siis tänapäevane varus- Keemiakaitseülikond on valmistatud tus kaitseb ka bioründeaine ja radio- filtreerivast ning absorbeerivast söe- aktiivse tolmu eest. kihiga riidest, mis tagab pikaajalise kaitse; hinna poolest võib seda võrrel- Kaitseväelase gaasimask on kõne- da Bossi ülikonnaga. Need kaitseüli- membraaniga, nägemisulatus on pea- konnad on disainitud ning õmmeldud aegu 90% ning nägemise korrigee-
annaabi.ee 
