-ja avaja,lõikaja,tolmuimeja Määrsõna tuletus -lane kaslane -r vedur,kõlar Määrsõna on muutumatu sõna,mille -ik anoreksik,pilvik põhilised küsimused on KUIDAS?,Millal?,Kus?,Kuhu?,Kust?,Kui 4.Koht palju ? -la asula,suvila,söökla -stik mäestik,kuristik Määrsõna tuletatakse põhiliselt -mik ristmik,tagumis omadussõnadest -mu elamu,eramu,kasarmu 1. lt kõige levinum määrsõna liide -k sügavik,tupik,olevik 2. sti toredasti ,rõõmsasti Vähem 5.Rühm,kogu -tsi käsitsi -kon naiskond,meeskond,seltskond -kesi kahekesi -stik jõestik,sõnastik -kil kükakil -stu ühistu,ajastu,järvistu -li selili,külili -stikku lähestikku 6
appliance seade, tööriist hut hütt, osmik apply to poole pöörduma impractical ebapraktiline approve of heaks kiitma, nõustuma in authority võimuesindaja attic pööning, ärklikorrus indigestion seedehäire badly fitting halvasti istuv/sobiv intact puutumatu, vigastamata, terviklik barrack barakk, kasarmu isolated isoleeritud, teistest eraldatud basement kelder keep lossitorn battlements parapett (sakiline landmark kaldaoorientiir, tähis kindlusemüür) leaking lekkiv, läbilaskev become short of puudusesse jääma lodging majutus (in pl. ajutine elukoht,
sõjaväeüksus, mida mässajatel õnnestus vallutada ja kus osa divisjoni sõdureid ühines ründajatega. Kui kohale saabunud tapsid ühe ründaja, põgenesid teised. Auto-Tankidivisjoni ründamine sammuti ebaõnnestus. Raudtee peajaam Tallinn-Väike õnnestus hõivata vaid 1.5 tunniks kui nähti lähenemas sõjaväe salka, jätsid mässulised jaama maha ja põgenesid. Politsei ratsareservi ründasid 37 mässajat kolmes löökrühmas. Rünnak ebaõnnestus, sest kasarmu aknast sisse visatud kolm granaati põrkusid tagasi ja plahvatasid tänaval, tugevajõuline lõhkekeha aga ei plahvatanudki. 12 mässulist saadeti vallutama eeluurimisvanglat, et vabastada äsja vangistatud 149 kommunisti. Kui mässajad kuulsid sõjakooli vallutamise läbikukkumisest, loobusid nad oma kaasvõitlejate vabastamisest ja põgenesid. Posti-telegraafimaja – kus ei olnud ka politseivalvet – hõivati, ja kolmveerand tunniks katkestati telefoniühendus
Haie Westhus, 19, turbalõikaja; Detering, talupoeg, abielus, mõtles ainult maamajapidamisest; kirsside õitsemise ajal põgenes rindelt. Mitte desertöörlus, vaid koduigatsus; Kemmerich, amputeeriti jalg, suri ühena esimestest. Stanislaus Kaczinsky, 40, peamees, visa, kaval, mullakarva näo, siniste silmade ja längus õlgadega, kuues meel hädaohu ja hea söögi suhtes, osav kohustustest kõrvalehiilija; Himmelstoss - kasarmu 9. jao ülem, endine postiljon, väike masajas, rebasekarva vurrudega, kasarmu tigedaim nahanülgija. Hiljem saadeti rindele; Kantorek, range, karihiirenäoga väike mehike, klassijuhataja, kes utsitas kõiki rindele minema. Hiljem samuti maakaitseväes. (,,On koomiline, et igasugune häda ja õnnetus maailmas pahatihti just lühikasvulistest tuleneb: nad on palju energilisemad ja agressiivsemad kui pikad") 5.Teose idee Teose peateema on sõja mõttetuse tajumine
paar aastat tagasi. Rootsis ta sai edasi tänu autojuhtidele, kes ta koguaeg peale vötsid. Mia ei lubanud ennem Jyrkkil magama minna, kui ta pole dushi all käinud. Karl töötas soomes. Nad röökisid, kuidas hääldada üht ja teist asja ja kuidas soome keeles üldse on. Mingi hetk ta jäi soome politseile vahele, ta peeti kinni ja otsiti läbi aga ei leitud midagi. Peale seda ta läheb Eestisse tagasi. Karl ja Marks hakkasid kasarmu katust värvima ja jõid samal ajal ka viina. Pohmell on vaeste inimeste haigus. Nad hakkasid viskit jooma. Nad tegid esimesel korrusel valuutavahetuse. Simson läks neile vastu. Simson on tänu sellele elus püsinud, kuna tal pole mitte midagi. Karl suudles keset tänavat oma naist. Tal läksid silmad märjaks kuna nad saavad kolmekesi rikkaks: Simson, Karl ja Marks. Tegelased: Marks Karl Simson Moonika Hans Tiina Aive Vova Dabbs Jyrkki Pajupuu Mia Hannu
ellujäämisega. Nad pidid olema koguaeg valvel, et mürsuga pihta ei saaks. Kõige tähtsam oli varjuda, kui oldi pommitamistule all. Mürsukillud haavasid mehi nii jalgadest kui kõhust. Füüsilisse kontakti minnes kasutati nugasid, relvi ja labidaid. Neil puudusid elukogemused. Sõda õpetab distsipliini, meeskonnatööd, hoolima oma kõrvalolevast inimesest. Sa pidid tegema kõik, et aidata meest enda kõrval. Enne sõtta minekut käidi kasarmus väljaõppel. Kasarmu üheksanda jao ülem oli allohvitser Himmelstof. Teda peeti kõige kurjemaks ja õelamaks inimeseks. Ta tundis ennast uhkelt, kui sai karistada mõnd õppurit. Temaga oli nii mõnelgi arveteklaarimine plaanis, eriti Tjadenil, kes oli voodimärgaja ja seetõttu Himmelstof teda tihti karistas. Kui poistel ühel õhtul vaba aega oli, siis neil oli väljamõeldud plaan kuidas Himmelstof läbi klobida. Himmelstof käis igal õhtul kõrtsis napsutamas. Poisid klobisid Himmelstofi
SIRGJOONELINE JOHANNES BARBARUS Meeldiv on inimene arhitektooniline iseloom tahuline hooneline, elu konstruktiivne polifooniline. Armsam vikerkaarist sirgjooneline meespilvelõhkuja NewYorgin õhuline, naineNotreDame Pariisi vääriline. Korset kõvemini kinni tõmba kõhuline: oleks et vähemalt kasarmu vääriline Aleksander Suumann (19272003) Eesti luuletaja ja ke juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks e tase maalikunstnik Kolmas tase Suumani loomingut on Neljas tase Viies tase tõlgitud enam kui kümnesse keelde Luuletused sisaldavad
Ma ei süüdista kedagi, ma ei laida kedagi peale iseenda. Ma isiklikult olen vastutav nii asjakäigu eest, mis on hästi tehtud ning millest maailmal pole võimalik lahti ütelda, samuti kui ka mu nõrkuste ning mu laostumise eest.“ Mussolini jälg tänapäeva • Itaalias Paljud itaallased ütlevad, et Mussolini tegi Teise ilmasõja eelses Itaalias ka palju häid asju: 1. Rajas infrastruktuuri, ehitas teid, tegi pea igasse linna kohtu, kasarmu ja raudteejaama jne 2. kui Itaalias ringi vaadata, siis meenutavad need hooned paljudes kohtades tänaseni Mussoliniaegset arhitektuuri 3. Samas sai Mussolini Lõuna-Itaalias jagu ka maffiast. See oli väga paljude lõuna-itaallaste jaoks äärmiselt oluline võit o. Hiljem tulid liitlasväed ja lasid kõik Mussolinipoolt vanglasse pandud isikud vabaks, nende hulgas ka mafioosod 4. Mussolini pojatütar Alessandra Mussolini on Itaalias
aidanud!´´ S. Kirovi nimeline Leningradi Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater (Maria teater) -5- Kirjad koju 21.nov.1954 Kallis Muti ja Taat! Olen siis juba 6 päeva olnud siin, olla tuleb veelhulk aega. Pärast 26- ndat detsembrit jaotatakse meid väeosadesse laiali. Palju lähevad kooli, õppima eriala. Kool kestab 10 kuud. /---/ vahepeal olen juba pesnud kasarmu põrandat, sellepärast et ei jõudnud hommikul 3 minutiga riidesse ja rivisse naabriga läksid säärikud vahetusse ja sellepärast jäin hiljaks. Siis olin 24 tundi köögis tööl, see oli küll natuke kehv. Kooriseime ära 9 vakka kartuleid ja tegime muud tööd. Noh, eks kui tulen ükskord puhkusele, siis räägin. Suudelb Teie poja. 7. jaan. 1995 Kallis Muti! Saadan Sulle jälle lühikese kirja. Mutikene, meil on siin jälle ilmad väga
Esimesteks ehitajateks olid vangid. Kiirkorras rajati Kundasse vangilaager koodnimetusega "Ehitajate linnaosa". Nn ehitajate linnaosas oli umbes 1500 elanikku, karistusajaga kuni 3 aastat, ligi 100 siseministeeriumi valvemeeskonna teenistujat ja paarkümmend eraisikut tavapersonalina, lisaks koerad. Vangilaagri juurde kuulusid 3 kasarmut vangidele, söökla- klubi (praegune õmblusvabrik Segers Eesti OÜ), koolimaja (Ehitajate 5), haigla (praegune polikliinik), valvemeeskonna kasarmu ja söökla (praegune Mäe 31) ja paljud muud rajatised. Vangide ehitatud on ka Kalda ja Kasemäe tänavate kahekordsed kivimajad. Kunda uued elamud ehitati Korismäele. Kolmas tehas seisati lõplikult 1965. aastal. Neljanda tehase seadmed tarniti Ida-Saksamaa firmalt VEB Zementanlagenbau Dessau. Tehase esimene ja teine ehitusetapp lõppes 1962., kolmas 1964. ja viimane 1974. aastal, mil tehas töötas nelja pöördahjuga (4 × 150 meetrit). 1963. aastal oli tootmisega seotud 1700
Vabadussõjas sõdis kokku üle 2000 õppursõduri, kellest 230 olid Treffneri kooli õpilased. Neist üheksa kooli tagasi paraku enam ei naasnud: seitse poissi langes Kuperjanovi partisanide pataljoni ridades, üks Scoutspataljonis ning üks soomusrongil võideldes. Vabadussõjas osalenud poistele ei olnud kooliellu tagasipöördumine alati lihtne liiga palju oli kogetud. Koolijuht Konstantin Treffner kurtis jaanuaris 1920 oma kirjas sõjaministeeriumile, et ,,kasarmu waimne õhkkond, mille õpilased-sõdurid kooli toowad ja mis alamatesse klassidesse püüab tungida, teeb kooli sihtide saawutamise raskeks, kui mitte wõimatuks". Riik suunas noori sõjasangareid haridusteed jätkama koolimaksust vabastamise ja priide õpikutega. Õppursõdurite meelespidamine Vabadussõjas Õppurite tööd Vabadussõjas hindas vabariigi valitsus väärikalt, andes 2060-le neist prii kooli kuni ülikooli lõpetamiseni. Paljud sõjas osalenud
Kokku hukati ja suri seal umbes 3 miljonit inimest, kellest enamiku moodustasid juudid. See on maailma suurim holokaust mis iialgi toimunud . Kõik mis Auschwitziga seotud on, jääb kogu maailmale igaveseks teada ja näitab inimestele, mida võib kaasa tuua üks sõda. Lisad Auschwitz I 11 osakond 11 osakonna sisemus "Surma sein" Poomis postid I gaasikamber ja krematoorium Auschwitz II Kasarmu sisemus Auschwitz III ja IG Farben Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/O%C5%9Bwi%C4%99cimi_koonduslaager http://en.auschwitz.org.pl/ http://en.wikipedia.org/wiki/Rudolf_H%C3%B6ss http://en.wikipedia.org/wiki/Nuremberg_Trials Kraus, Ota " Surmavabrik : dokument Oswiecimi kohta "
Vastavalt Füüreri viimastele soovidele põletati nende laibad Riigikantselei hoovis ja maeti sinna lähedusse. Hitleri surmast anti teada 1. mai 1945 Wehrmachti raadioteates. Esimestel maipäevadel kaevasid punaarmeelased Hitleri ja ta naise laibad taas välja ning viisid hammaste järgi läbi isikutuvastuse. Venelased hoidsid info selle kohta salajas, alles 1970. aastal teatati, et Hitleri maised jäänused on maetud ühe vene kasarmu territooriumile Magdeburgis. Seejärel põletati laibad ja tuhk puistati lähedal asuvasse jõkke. Hitler oli muidu tubli, ta ei tarvitanud alkoholi ega suitsetanud. Vanemas eas jäi kaugnägelikuks, kuid ei kasutanud prille. Kõik temale lugemiseks määratud dokumendid trükiti ümber spetsiaalsetel suurte tähtedega kirjutusmasinatel. Adolf Hitler kartis ka kõrgust. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler 10
elanike arv 12400 ja sajandi lõpuks 41000(Pullat, 1980). 1802 aastal taasavati ülikool, mille peahoone avati 1809 aastal maarja kiriku krundil. Tartust sai hariduse –ja kultuuritempel, rahvusliku liikumise keskus. Taaskord hakkas Tartus elu keema. Toomemäel olevad krundid kuulusid nüüd ülikoolile ja sinna rajati Johann Willem Krause (1757-1828) juhtimisel Tartu Tähetorn (Joonis 4), Anatoomikum, kliinikud (sisekliinikuks ehitati ringi vana kasarmu, 1843 avati endises foogti majas sünnitusmaja), Toomkiriku varemete kooriossa ülikooli raamatukogu. Üle Toome laius nüüd ka kaunis ja hästi läbimõeldud pargiosa (Salupere, 2004). Ehitisi kerkis veelgi: gümnaasiumihoonete kvartal Jaani kiriku kõrval, Kaubahoov- 128 dooria sambaga (Joonis 5). 1830 –aastatel kujunesid valdavaks hooned, mille fasaadil ilutsesid pilastrid. Sellised hooned asusid Barclay ja Henningu platsi ääres, Riia ja Uueturu nurgal ja Aleksandri tänava alguses
sooritasid Adolf Hitler ja ta abikaasa enesetapu. Vastavalt Füüreri viimastele soovidele põletati nende laibad Riigikantselei hoovis ja maeti sinna lähedusse. Hitleri surmast anti teada 1. mai 1945 Wehrmachti raadioteates. Esimestel maipäevadel kaevasid punaarmeelased Hitleri ja ta naise laibad taas välja ning viisid hammaste järgi läbi isikutuvastuse. Venelased hoidsid info selle kohta salajas, alles 1970. aastal teatati, et Hitleri maised jäänused on maetud ühe vene kasarmu territooriumile Magdeburgis. Seejärel põletati laibad ja tuhk puistati lähedal asuvasse jõkke. Julius Streicher kirjutas vangistuses olles oma poliitilises testamendis 3. augustil 1945: ,,Juht pole surnud! Ta elab edasi oma jumaliku vaimu loomingus. See kestab üle nende aja, kes olid saatuse poolt neetud, mitte mõistma Juhti, kui ta veel elas. Nemad sängitatakse ja koos sellega nad unustatakse. Kuid Juhi vaim kestab läbi aegade ning temast saab orjastatud rahva ja inimkonna lunastaja."
Kohalike kommete järgi ei leidnud pärismaalased selles midagi moraali vastast, kui vaesemad tüdrukud endile teenisid kaasavara, olles lepinguga ajutises abielus kutseliste sõjaväelastega. Selline olukord oli sõjaväele kasulik seepärast, et hoidis ära suguhaiguste levimist ja lubas vahel saada ka andmeid punaste partisanide kohta. Sellist olukorda kasutasid ära peamiselt peastaapides või muudes enam-vähem stabiilsetes üksustes teenivad mehed. Kasarmu vahetuse korral võis nn. abielulepingut isegi mõnele asetäitjale edasi anda. Juhtus ka, et sellistest ..abieludest" kujunes tõelisi perekondi laste ja seadusliku lepinguga. Mulle kui vanale Indo-Hiinas viibijale paistab imelikuna ja arusaamatuna see mis juhtus hilisemas Vietnamis ameerika Gl-dega, kelledest paljud hakkasid tarvitama uimastusaineid. Prantsuse ,,okupatsiooni" ajal oli Indo-Hiinas oopium nö. vabamüügil. Oopiumi suitsetamise salongi võis minna kes tahtis
eeluurimisvangla, vabastama vangid ja nad mässajatele appi tooma. Vangide hulgas oli palju 149 protsessil vangistatud kommuniste. Mässajatel polnud aga relvi, ainult joodipudelid ja käsigranaadid. Neid saadeti linnast varustama auto, mis aga kohale ei jõudnud, nii lahkusidki nad korterist paarikaupa, nagu nad sinna saabunudki olid. Kõige suurem oli aga teine pataljon 129 mässajaga. Seal oli ainult üks staabiliige. Aafrika tänaval asus 10. jalaväerügemendi kasarmu. Selle ründajad kogunesid Odra tänavale kahte konspiratiivkorterisse, mis asusid teineteise vastasmajades. 27 mässajat juhtis Anton Hendrikson, endine Vene saatkonna uksehoidja. Ülesandeks oli murda valve, siis tuua relvi ja sõduritega "vennastuda", ehk tuua nad kommunistide poolele üle. Liiguti kahes salgas, ees ründajad, taga "vennastujad". Kui aga nähti kasarmust väljumas relvastatud sõdureid, siis põgeneti.
- Surmanuhtlus nt röövimise, süstemaatilise varastamise, usust taganemise ja nõidumise eest. Üldpreventsioon toimus läbi avaliku karistamise ning julmade võtete kasutamise. - Väiksemate kuritegude eest nt kehaliikmete otsast rebimine, peksupingid. - Riigi ja õigussüsteemi roll oli väike. II etapp: 18. saj lõpp 20. saj I pool - Keha karistamise asemel sisemise seisundi mõjutamine. - Suured asutused: vangla, kool, haigla, vabrik, kasarmu. - Kohtumõistmine sulgus kohtumajja. - Tsentraliseeritud riik seadustega, mis määrasid karistatavad teod ja karistused. - Hälbiva käitumise kategoriseerimine. - Usk, et inimest on võimalik mõjutada teisiti käituma. III etapp: alates 1950ndatest - Tähelepanu inimeselt tema toimepandud teole. - Rünnak kinniste asutuste vastu, riigi rolli vähendamine. - Alternatiiv-karistusmeetmete otsimine.
Vahetud kontaktid, teenimine Vene armees, popkultuur. Sõnu on tulnud rohkesti nii murretesse kui kirjakeelde, nii substantiive kui ka verbe. Temaatiliselt nt palju kõnekeelset, emfaatilist, aga ka tehnika-, loodus- jm sõnavara – tihedad kontaktid. Põhiliselt usundi, vaimuelu, maaharimise, kodumajanduse jm mõisterühmadest: porgand, kapsas, tatar, puravik, prussakas; pintsak, retuusid, marli; baranka, halvaa, kissell, pontšik; kasarmu, jaam, putka, majakas, nekrut, munder; rajoon, perestroika, kolhoos; haltuura, siva, vot, prassai, lohvka, titt, prosta jpm. Nõukogude perioodil tuli ka riigi- ja elukorralduslikku (üleminek kolhoosikorrale) sõnavara, uudistooteid: kulinaartoode, kalurikolhoos, kaevurite päev, kommunistlik noor. Samas on vene keelest üle võetud mõningaid sufikseid, nt -noi, -nik, -ka. Mõned hüpoteesid venemõjuliste ühendite kohta. Vene laenud on eesti keelde tulnud 15. sajandist alates
lisatud on ka eestikeelne tekst. Tallinn. Scoutidele Avati 24.02.1931 esimesed skaudid alustasid oma võitlusteed 3. jaanuaril 1919 aastal Viljandist uue lossi juurest, kust suunduti otse rindele. Skautide hüüdlauseks oli ''Üks kõigi eest kõik ühe eest!''. Vabadussõja-aegne Scoutspolk nimetati 24. jaanuaril 1924. aastal ümber Scoutspataljoniks ning 1. oktoobril 1928. aastal Scouts Üksik Jalaväe Pataljoniks. Eesti Vabariigi aastapäeval 1931. aastal avati Tallinnas Ülemiste kasarmu lugemissaalis kaks mälestustahvlit langenud skautide nimedega. Sõnavõtuga esinenud pataljoniülema kohusetäitja major J. Pinding meenutas noore skaudi Ressari sõnu, kes 21. jaanuaril 1919. aastal Pikkasaare jaamahoones haavatuna maas lamades enne viimast hingetõmmet lausus: ,, ... ma olen oma kohuse täitnud!''. Lausunud need sõnad, suikus ta igavesse unne teadmisega, et võit on käes ja tema on oma töö hästi teinud. Mälestustahvlitele oli kantud 65 langenud skaudi nimed
Nad veendusid, et mitte mõistus ei näi olevat otsustava tähtsusega, vaid saapahari, mitte mõte, vaid süsteem, mitte vabadus, vaid rividrill. Täis vaimustust ja head tahet olid nad sõduriteks saanud. Kolme- ja neljakaupa jaotati nende klass jagudesse laiali, koos friisi kalurite, põllumeeste, tööliste ja käsitöölistega, kellega nad kiiresti sõbrunesid. Kropp, Müller, Kemmerich ja Paul sattusid üheksandasse jakku, mille ülemaks oli allohvitser Himmelstoss. Himmelstossi peeti kasarmu kõige tigedamaks. Kropi, Tjadeni, Westhusi ja Pauli peale oli ta eriti vihane ja nõudis palju. Paul pidi kord ta voodit 14 korda üles tegema, kuna Himmelstoss leidis alati millegi, mille kallal nokkida. Ta pidi Himmelstossi igivana ja kivikõva saapapaari pehmeks mudima. Allohvitseri käsu peale on ta hambaharjaga meeskonnaruumi põrandad puhtaks küürinud, kasarmuõuelt koos Kroppiga lume ära rookinud. Lund rookides külmusid nad, kuni ilmus üks
polnud laudadest katet) 1918.a. novembri lõpul leiti angaaridest sakslaste poolt maha jäetud vesilennuki Friedrichshafen FF 41 A lennukõlbmatu vrakk. Allesjäänud lennukist ja teistest osadest sai hiljem peale kapitaalremonti Eesti õhujõudude lennuk nr. 1 9. jaanuaril.1919 koostati kaitseväe ametnike poolt angaaride ja Lennusadama ülevõtmise akt. 13.03.1919 loodi Merelennurühm. 1921 lõpetati poolelijäänud 2 - korruselise kasarmu ehitus, kus hakkas paiknema Lennukool. 1922 lõpetati ümberehitus, misjärel sai endisest garaazist staabihoone, alustati angaaride ette vettelaskmissilla ehitust ja toodi kasarmusse õppejaoskond (kuni 1927.aastani) 1930.a. septembrist alates paiknes Lennusadamas Õhukaitsestaap, ülem kolonel Richard Tomberg. Kasarmut jagasid omavahel Õhukaitse Suurtükiväegrupp ja Üksik Merelennusalk. Angaarides hoiti
polnud laudadest katet) 1918.a. novembri lõpul leiti angaaridest sakslaste poolt maha jäetud vesilennuki Friedrichshafen FF 41 A lennukõlbmatu vrakk. Allesjäänud lennukist ja teistest osadest sai hiljem peale kapitaalremonti Eesti õhujõudude lennuk nr. 1 9. jaanuaril.1919 koostati kaitseväe ametnike poolt angaaride ja Lennusadama ülevõtmise akt. 13.03.1919 loodi Merelennurühm. 1921 lõpetati poolelijäänud 2 - korruselise kasarmu ehitus, kus hakkas paiknema Lennukool. 1922 lõpetati ümberehitus, misjärel sai endisest garaazist staabihoone, alustati angaaride ette vettelaskmissilla ehitust ja toodi kasarmusse õppejaoskond (kuni 1927.aastani) 1930.a. septembrist alates paiknes Lennusadamas Õhukaitsestaap, ülem kolonel Richard Tomberg. Kasarmut jagasid omavahel Õhukaitse Suurtükiväegrupp ja Üksik Merelennusalk. Angaarides hoiti
(1,3%). 43 Tööliste osakaal (eriti põllumajanduses) kasvas. Majandus. 1930ndate algul kasvas majanduskriisi tõttu kiiresti tööpuudus. Olukorda pidi leevendama hädaabitööd, mille käimalükkamine venis. Eelmisel kümnendil oli edukas olnud Võru Linatööstus, mis 1928 lausa suleti ja siis 1934.a. saneeriti ja sai uueks nimeks OÜ Võru Tööstus (u 17-29 töötajaga). M. Judeikini sae- ja jahuveskil ja parkalitöökojal Kasarmu tänavas läks hästi. Side ja transport. Kauba ja reisiliiklus toimus peamiselt raudteed mööda. Tervishoid ja hoolekanne. 1933. aastal sai valmis kahekorruseline haiglahoone vana hoone juurde, millega oluliselt suurenes haigla territoorium: linnahaigla sai uued opertsiooniruumid, röntgeni, palateid. Hospidaliseerimise tingimused paranesid oluliselt. Emade- ja Lastenõuandla sai suuremad ruumid, tuberkuloosihaigetele taheti teha eraldi maja (palju
kahe kuu jooksul arvates kaebuse saa- sõjaväelise väljaõppe laadist, väeosale misest. Kaitseministeeriumi arstliku pandud ülesannetest jne. keskkomisjoni otsuse peale võib esi- tada kaebuse halduskohtule ühe kuu Kasarmureziimil elavad kaitseväela- jooksul arvates otsuse teadasaamisest. sed võivad kasarmu piirest ja pataljo- ni territooriumilt lahkuda kompanii- Kutsealuste suhtes, kes teadlikult jäta- ülema antud väljalubamistähe alusel. vad oma kohustused täitmata, raken- Rahvus- ja riigipühadel ning puhke- datakse sunnivahendeid. päevadel võib väljalubamise kestus
Eesti tagasi põhiseadusliku riigikorra juurde. Sirk jäi Soome, teised pöördusid Eestisse tagasi ja hakkasid värbama mõttekaaslasi. Tallinnas värvati mõnisada meest, millest moodustati 7 võitlussalk - üks salk pidi piirama 8. dets ümber Estonia teatri (Isamaaliidu kongress seal), teine osa pidi üle võtma sidekeskused, kolmas osa võtma enda kontrolli alla autotanki rügemendi, tooma need väeosa territooriumilt välja, piirama nendega Tondi kasarmu. Kõik ülejäänud vabadussõjalased pidanud Tallinna tänavatel jagama elanikele üleskutse ja selgitama eesmärke. Relvad hangiti Soomest - Isamaaline Rahvaliikumine suurimaid organisatsioone, mis neid abistas. Kõik paistis olema korras, viimane riigipöörde eelne koosolek leidis aset 7. dets Kadaka teel. Kuna Artur Sirk ei saabunud, väidetavasti ilma oli vilets ja kardeti, et jäädakse piirivalvele vahele. Viimasel hetk otsustasi välja astumine ära jätta - ei
» Ja d'Artagnan jättis härra de Treville'iga jumalaga, liigutatud rohkem kui kunagi varem tema isalikust hoolitsusest oma "musketäride eest. Ta läks järgemööda Athose, Porthose ja Aramise juurde. Ükski neist polnud veel koju tulnud. Ka nende teenrid olid ära ja nii ühtedest kui ka teistest puudusid teated. D'Artagnan oleks heameelega järele kuulanud ka nende armukeste juurest, aga ta ei tundnud ei Porthose ega Aramise armukest; Athosel aga armuke üldse puudus. Möödudes kaardiväe kasarmu juurest, heitis ta pilgu tallidesse: kolm hobust neljast olid juba kohale jõudnud. Ulijahmunud Planchet harjas neid parajasti, kaks olid juba puhastatud. «Oh, härra,» ütles Planchet d'Artagnani silmates, «kui hea meel mul on teid nähes!» «Aga miks siis, Planchet?» küsis noormees. «Kas te usaldate meie peremeest härra Bonacieux'd?» «Mina? Ei tule mõttessegi.» 250 «Õieti teete, härra.» «Aga miks sa seda küsid?»
sajandi lõpul, kui koos raudtee rajamisega kerkisid piirkonda mitmed tehased. See tähendas linnaelanike arvu kasvu eelkõige tööliste arvelt, kes kõik peavarju vajasid ja lihtsate, odavate üürielamute võidukäik võis alata. Kalamaja praegune hoonestus pakub läbilõike piirkonna viimaste sajandite ajaloost. Tänavad, mis paistavad silma pikema ajalooga, pakuvad täna üsna ebaühtlast pilti, kus eakate hütikeste kõrval kõrguvad tsaariaegne punastest tellistest kasarmu, üksildane soliidne kivihoone eelmise vabariigi perioodist ja nõukogudeaegse täiendusena ebamastaapsed tüüpelamud. Märksa ühtlasema arhitektuuripildiga paistavad silma 20. sajandi alguses hoonestatud lihtsate kööktubadega kahekorruseliste üürielamute (nn Lenderi majad) piirkonnad. Kõige terviklikum ansambel kujunes endisele Lausmanni heinamaale (praegu Salme kultuurikeskuse ümbrus), kuhu 1930. aastatel kerkisid juba
annaabi.ee 
