Aastate jooksul on operatsioonides osalenud üle 2000 kaitseväelase, paljud neist on mitmekordse kogemusega. Välismissioonide alguseks võib pidada 1993. aastat, mil Eesti kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln tegi oma Balti kolleegidele ettepaneku moodustada ühine Balti rahuvalvepataljon BALTBAT. Tänased välismissioonidele minevad üksused komplekteeritakse suures osas Scoutspataljoni baasil, ent arvestatav osa meeskonnast tuleb ka Kaitseliidust ning teistest kaitseväe üksustest (nt Kuperjanovi jalaväepataljon, Logistikapataljon). Alates 2005. aastast osaleb Eesti ka NATO reageerimisjõududes NRF (NATO Response Force), mille eesmärk on luua kõrgvalmidusega ja kiiresti ümberpaigutatav väekoondis, mis suudab osaleda sõjalistel operatsioonidel kõikjal maailmas. Eesti seni suurim panus NATO reageerimisjõududesse oli 2010. aasta esimesel poolel valmisolekus olnud üle 200 liikmeline maaväekomponent selleks
Juhendaja: 2011 Sisukord 1. Kaitseliit- rahva algatatud omariikluse pant 2. Kaitseliidu sünd 3. 1940. aasta suvi 4. Kaitseliidu kool 5. Sõjaline ettevalmistus ja haridus 6. Õppused KAITSELIIT RAHVA ALGATATUD OMARIIKLUSE PANT Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas
kes valiti 11. novembril 1918 loodud Eesti Kaitse Liidu juhatuse esimeheks. · kindralmajor Ernst Põdder (11. november 1918 4. aprill 1919) · Eduard Alver (4. aprill 24. oktoober 1919) · polkovnik Johan Unt (24. oktoober 1919 29. märts 1920 · kolonel Aleksander Seiman (17. er 1924 10. veebruar · kindralm jor Johannes Orasmaa (aastani 1935 kandis nime Johannes Roska, 10. veebruar 1925 28. juuni 1940) veel kaitseliidust · Riigikaitseline organisatsioon · *Pärast Vabadussõda jäi Kaitseliidu tegevus soiku ning tegevus lõpetati 1920. aasta 12. augustist. · *Pärast kommunistide 1924. a 1. detsembri riigipöördekatset kutsuti Kaitseliit 17. detsembril 1924. aastal taas ellu. · *Järgnes organisatsiooni tugevnemine ja edukas juurdumine ühiskonnas. Kaitseliidu liikmeskond kasvas 1940. aastaks 42 tuhande liikmeni · *tänapäeval on kaitseliidu liikmeid umbes 30 tuhat.
lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus. 7.Iseloomusta majanduslikke ja teisi julgeolekuriske. Kas need ohustavad eestit? 8.Mis on kaitsejõud? Millised jõustruktuurid kuuluvad kaitsejõudu? Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud ja relvastatud struktuurid. Nende ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõud koosneb kaitseväest ja Kaitseliidust. 9.Mis on reservsõjavägi? Reservsõjavägi on sõjaväemudel, mille puhul üksused õpetatakse välja kohustusliku ajateenistuse ja reserve õppekogunemiste vältel. 10.Mis on merevägi ja selle ülesanne? Nim. mereväebaasi kuuluvaid keskuseid Merevägi on relvajõud merel tegutsemiseks. Selle ülesanne on kaitsta EV-I territoriaalvett ning tagada merekommunikatsioonide julgeoleku Eesti territoriaalvetes. Kriisi puhkemise korral peab
Tänapäeval on Eestis kaitseväeteenistus üldine ja kehtib 16 - 60-aastasele tervetele Eesti meeskodanikele. Aja teenistusse kutsutakse aga 18 27-aastased terved Eesti kodakondsust omavad noormehed. Tegevväes on rahuajal umbes 5500 inimest, neist ligikaudu pooled moodustavad ajateenijad. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on president. Kaitsevägi ja vabatahtlikud riigikaitse- organisatsioonid kuuluvad kaitseministeeriumi haldusalasse. Kaitsejõud koosnevad kaitseväest, Kaitseliidust ning sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja alluvusse antavatest Siseministeeriumi valitsemisalas olevatest sõjaväeliselt korraldatud üksustest. Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja riigi kaitse. Eesti kaitsejõudude olulisemad osad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Kaitsevägi on riiklik relvajõud, mis moodustab põhiliselt ajateenistusse kutsutud kodanikud ja kaadrikaitseväelased
Eesti võime ennast kaitsta Üheks riigi tunnuseks on selle territoorium ning selleks, et riik püsiks on vaja seda hoida ning kaitsta. Milline on Eesti võime ennast ja oma piire kaitsta? Eesti ajaloo vältel on loodud mitmeid sõjalisi organisatsioone, mille eesmärk on alati olnud üks – kaitsta meie riigi territooriumit. Eesti kaitsejõud koosnevad tänapäeval kaitseväest ja Kaitseliidust. Et sellel teemal arutleda peaks tegema endale selgeks mõned mõisted. Mida tähendab üldse sõjavägi või kaitsevägi? Ning peab teadma, mis on selle eesmärk ja printsiip. Kaitsevägi on 1991. aastal taasasustatud vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseliit on 1990. aasta veebruaris taasasustatud vabatahtlik Eesti riigikaitseorganisatsioon. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, kelleks on praeguse seisuga kindrall...
Kaitseväe ja riigikaitseorganisatsioonide kõrgemaks juhiks rahuajal on kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja, kelle määrab ametisse Vabariigi President. Eesti Vabariigi kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse Kaitsejõud koosnevad kaitseväest, Kaitseliidust ning Siseministeeriumi valitsemisalas olevatest sõjaväeliselt korraldatud üksustest. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus. Kaitsevägi on ülesehitatud reservarmee põhimõttel, riigi kaitsejõudude põhiosa moodustavad reservis olevad üksused
6) peibutis ehk peibutusvahend; 7) jahikoer; 8) piirdelipp. Tulirelv peab olema tunnistatud jahirelvaks relvaseaduses sätestatud korras. (2) Lubatud jahipidamisviisid on: 1) hiilimisjaht; 2) varitsusjaht; 3) peibutusjaht; 4) ajujaht; 5) otsijaht; 6) urujaht; 7) uluki püüdmine. Seltskond Kolkakülas võtab ühel kevadpäeval napsu. Neil tekib isu liha järele ning otsustatakse minna jahile. Ott leiab kapinurgast vanaisa vana jahipüssi, Jassil on käepärast automaat, mille on saanud kaitseliidust, Tõnn toob välja taldrikrauad. Hämarduvas metsas seltskond hajub. Ott näeb põõsastes mingit liikumist ja tulistab. Kostab Tõnni kisa ja .... Ott on pihta saanud oma kaaslasele. 1.Milliseid jahiseaduse punkte seltskond Kolkakülast rikub? * Jahipidamine keelatud vahenditega – jahipidamiseks on keelatud kasutada täisautomaatrelvi ja taldrikrauda. Vajalik on relvaluba. * Jahiloata jahipidamine * Jahitunnistuseta jahipidamine * Jahipidamine keelatud viisil või keelatud kohas
Kaitsejõud- selle struktuur, teenistus, distsipliin ja relvakonfliktid. Kaitsejõud on rahuaja riigikaitse seaduse järgi sõjaväeliselt korraldatud üksus, mis koosneb kaitseväest ja Kaitseliidust. Eesti riigikaitse juhtimine ja korraldamine toimub demokraatlikest põhimõtetest lähtuvalt. Põhimõtete elluviimisel tagatakse seadustega piiritletud õigused, kohustused ja vastutus, mis sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse 10. peatükis. Kaitsejõududest suurim ja tähtsaim on kaitsevägi, mis sai alguse Eesti Rahvaväest (1918). Eesti Kaitsevägi allub Kaitseministeeriumile. Üldiselt Kaitseväe ülesanneteks on hoida
Sissejuhatus Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe,
1917.aasta lõpus Vene armee teenistusest vabastati. Saksa okupatsiooni ajal tegeles aga aktiivselt Eesti Vabariigi heaks: korraldas relvade kogumist, koostas omakaitse nimekirju, organiseeris salaluuret. Siiski oli 1918. aasta lõpuks veel 2/3 Eesti pinnast punaarmee valduses. Seetõttu oli Kuperjanov valmis suureks sammuks 23.12.1918 moodustas ta Puurmani mõisas partisanide pataljoni. Soovijaid Kuperjanovi loodud pataljoni oli väga palju nii vastloodud Kaitseliidust kui ka vabatahtlike seast, seega jaotiti pataljon omakorda neljaks rooduks. Paraku olid lood relvade ja ühtse vormiga üsna kehvad, iga üks pidi leidma omale ise kuskilt relva. Riietuse ühtlustamiseks(lisaks partisanide eraldusmärgile) õmbles Kuperjanovi naine Alice meestele valged mantlid. Pataljoni esimeseks suuremaks operatsiooniks oli Tartu eest võitlemine. Algul plaanis Kupejanov üksi oma pataljoniga Tartut vallutama minna, kuid õnneks ühendati
Kaitseliit Koostaja: Ardo Klaasen Türi 2010 SISSEJUHATUS KAITSELIIT RAHVA ALGATATUD OMARIIKLUSE PANT Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas
9) muud Kaitseliidu põhikirjaga kehtestatud ülesanded. Maleva või sellega võrdsustatud üksuse pealiku ülesanded on: 1) üksuse tegevuse juhtimine; 2) üksuse relvade, laskemoona ja muu sõjalise varustuse valitsemine; 3) esindajatekogu kinnitatud eelarve piires maleva eelarvevahendite käsutamine; 4) sõjalise väljaõppe juhtimine ja järelevalve; 5) allüksuse juhatuse ametisse kinnitamine; 6) Kaitseliidu ja Naiskodukaitse liikmeks vastuvõtmise ja Kaitseliidust väljaarvamise kinnitamine; 7) Kaitseliidu ülema korralduste täitmine ja järelevalve nende täitmise üle; 8) üksuse juhatuse otsuste elluviimine; 9) allüksuse pealiku kinnitamine ametisse, kui see ei ole sätestatud teisiti. Kaitseliidu keskorganid Kaitseliidu keskorganid on keskkogu, keskjuhatus ja keskrevisjonikomisjon. Kaitseliidu keskorgani liikmed valitakse tegevliikmete hulgast
''saatuslik pauk'', mis ta ''musta auku'' kaasa viis. Terve Ronny maailm oli tema jaoks kokku varisenud, sest ta oli harjunud väga aktiivse eluviisiga, kuid siis järsku sai jäädava selgroovigastuse ja tema sõjaväe karjääril oli lõpp tulnud. See film on mind palju inspireerinud, imestan isegi vahel kuidas, sest see teos peaks vastupidiselt inimesi taolistest huvidest eemal hoidma, kuid mingil seletamatul kombel pani see film mind pikemas perspektiivis Eesti Kaitseliidust huvituma. Eelnimetatud film muutis mind alguses väga emotsionaalseks nagu kõik sõjafilmid mind muudavad. Kuid siis mõtlesin, kuidas pääseda taolistele inimestele võimalikult lähedale- loomulikult kui ise mõne sellise organisatsiooniga liituda! Siis ma veel ei mõelnud sellele nii sügavalt. See oli mööduv huvi. Mõtlesin sellest korraks pärast filmi ja sinnapaika ta jäigi. Mida rohkem aega siiski edasi läks, seda enam hakkasid mind huvitama militaarimustrilised
.........24 Kokkuvõte................................................................................................................................25 Kasutatud allikad......................................................................................................................26 2 Sissejuhatus Kaitseliit on eestlaste elus olnud juba üle 90 aasta, aga jäänud pigem tahaplaanile. Enamik inimesi kahjuks pole Kaitseliidust kuulnudki või kui ongi, siis ainult nime. Minu töö eesmärk oligi uurida Kaitseliidu ajalugu ja teada saada, mida arvavad Kaitseliidust Lähte Ühisgümnaasiumi õpilased. Uurimuse teostamiseks vajalikud kirjanduslikud allikad sain põhiliselt Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste raamatukogust, kasutasin ka internetiallikaid ja viisin läbi küsitluse gümnaasiumiõpilaste seas. Uurimistöö koosneb järgnevatest osadest: Kaitseliidu ajalugu Kaitseliit tänapäeval
Läänerinne on püsiv, suuri muutusi ei toimu. 2)idarinne- saksamaa, venemaa, austria. Idarinne on liikuv rinne, ei toimu paigalseisu. Liigub järjest ida poole. 3) sõda merel ,atlandil (saksamaa-inglismaa) , vahemerel (inglismaa- türgi vahel) Olulisemad lahingud * Marni 1914- prantslased peatavad sakslaste sissetungi, algab kaevikusõda * Gallipoli 1915- inglased üritavad türgilt edutult vallutada. Mustamere väinad *verdun 1915- sakslaste ebaõnnestunud soov läbi murda prantsuse kaitseliidust *soome 1915 inglaste ebaõnnestunud soov läbi murda saksa kaitseliinist. Tankide kasutusele võtt * Ypres- positsiooni lahingud, gaasi kasutusele võtt Kriis Venemaal * langesid 6mln. Põhjustavad rahutusi sõjaväes- suur hulk langenuid * majandus kaos- tööjõu ja tooraine puudus, transpordi ja kütusekriis, nälg * keisrivõimu autoriteedi langu * rahulolematuse üldine kasv- aktiivne töölisliikumine, rahvuslikud vastuolud, linnastumine 1917 veebruarirevolutsioon
puhkemisel reservist kodumaa kaitseks mobiliseerida. Ehk lühidalt on põhimõte selles, et võimaliku sõja puhkemisel on kohe mingi arv sõjaliste oskustega inimesi kaitseks mobiliseerida. 5. Milles seisneb tsiviilkontroll? Tsiviilkontroll seisneb riigikaitse tagamises/teostamises. Tsiviilkontrolli kõrgeim juht on president. 6. Millistest osadest koosnevad Eesti Vabariigi kaitsejõud? EV kaitsejõud koosnevad kaitseväe juhatajast, kaitseväest ning kaitseliidust. Kaitsevägi jaguneb omakorda reservväeks ning tegevväeks, mis koosneb Maaväest, Mereväest ning Õhuväest. Kaitseliit jaguneb malevateks(15) ning eriorganisatsioonideks (Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred) 7. Mis on Kapo ja tema ülesanded? Kapo (kaitsepolitseiamet) on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Ta ei allu Politseiametile, kuna tegeleb spetsiifiliste ülesannetega. Kapo uurib kuritegusid, mis ohustavad Eesti
erialadelt: jalaväelased, sõjaväepolitseinikud, staabiohvitserid, meedikud, demineerijad (EOD), lennujuhid, sõjalised vaatlejad, transporditeenindajad ja kaubakäitlejad. Aastate jooksul on operatsioonides osalenud üle 2000 kaitseväelase, paljud neist on mitmekordse kogemusega. Tänased välismissioonidele minevad üksused komplekteeritakse suures osas Scoutspataljoni baasil. Arvestatav osa meeskonnast tuleb ka Kaitseliidust ning teistest kaitseväe üksustest (nt Kuperjanovi jalaväepataljon, Logistikapataljon). Pea 15 aasta jooksul on Eesti kaitseväelased olnud erinevatel missioonidel. Eesti on osalenud missioonidel Afganistanis alates 2003. aastast, Liibanonis aastatel 1996-1997, Iraagis alates 2003. aastast, Lähis-Idas ÜRO poolt juhitud vaatlusmissioonis alates 1997. aastast. Iraagis ja Afganistanis leidis kinnitust vana tõde, et relvastatud konfliktid kipuvad peale
peale. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus, kus hinnatakse seadustest kinnipidamist ning ei vaadata kohtuasja enam sisuliselt. 24. Millised on õiguskantsleri ülesanded? · Teostada seaduslikkuse järelvalvet. · Lahendada väärhalduse juhtumeid. 25. Miks Eestis on kaitsevägi? Et tagada riigi julgeolek. (Kaitsevägi koosneb maaväest, mereväest ja õhuväest) 25. Millest koosnevad kaitsejõud? Kaitseväest ja Kaitseliidust. 26. Mis on Kaitseliit? Vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon Eestis. 27. Mis on KAPO? Kaitsepolitseiamet ehk KAPO on iseseisev eriteenistus ja korraorgan.
kätte. Hooletuse läbi kaduma läinud või rikutud kaitseliidu poolt väljaantud relva, selle üksikute osade, laskemoona või muu varustuse väärtus nõutakse süüdlaselt sisse. Ei ole kaitseliitlane vabatahtlikult nõus tasuma tema süü või hooletuse läbi kaitseliidule tekkinud kahju, nõutakse temalt vastava varustuse väärtus sisse kohtu teel. Enne kohtuprotsessi alustamist eemaldatakse kaebealune kaitseliidust, sest kaitseliit põhimõtteliselt oma liikmetega kohut ei käi. Kaitseliidu relva või varustuse sihiliku rikkumise, edasimüümise või omandamise eest langevad süüdlased kohtu alla. § 133. Kaitseliitlane ilmub alati oma teenistuskohuste täitmisele temale väljaantud relvaga, kui see käsu korras ei ole teisiti korraldatud. Kaitseliidu relva kandmine on keelatud väljaspool kaitseliidu tegevust, kus
Linnavalitsus, Pärnu Päästeteenistus, Eesti Energia ja Lääne Politseiprefektuur. Nende ülesandeks oli abivajajaid aidata ning leida kiired lahendused kriisiolukorra parandamiseks. Kriisikomisjoni töö tulemusena moodustati evakueerimisrühmad, kelle ülesandeks oli inimeste suusõnaline teavitustöö ning abivajajate evakueerimine. Päästetöid teostasid inimesed päästeametist, piirivalvest, politseist ja Kaitseliidust, kasutati autosid, paate ja muud päästetehnikat. Elanikkonda teavitati ohust nii raadio vahendusel kui otse majast majja käies. Pärnumaa kriisikomisjoni soovitus elanikele oli olla tähelepanelik toimuva suhtes ning mitte liikuda tänavatel autoga või jala. Kui oli elanikel võimalus püsida kodus siis soovitati neil mitte lahkuda hoonest, kui hoonele oht puudub. Kui aga oli vajadus majast evakueerida, paluti liikuda majast välja koos päästemeeskonnaga
Litovski rahu ning novembri lõpul alustas Punaarmee pealetungi Eesti vastu. Vabadussõda algas 28. novembril venelaste pealetungiga Narvale, mis õnnestus viimastel ka ära vallutada. 29 novembril kuulutati välja üldmobilisatsioon. Mobilisatsiooni alla kuulusid esialgu mehed vanusega 21-24 aastat, hiljem ka 28-35 ja 18-19 aastased noormehed. Sõjaväele allutati ka 11. novembril 1918 loodud Kaitseliit, mis tol ajal kandis nime Eesti Kaitse Liit. Kaitseliidust, gümniasistidest ja spordiseltside liikmetest moodustati löökrühmi ja partisanipataljone. Kaitseliit likvideeriti 1940 aastal ning taasasutati 1990. Kaitseliit ja selle juhtorgan Kaitseliidu Keskkogu oli esimene taasasutatud tegelik riigikaitseorganisatsioon. Sõda eestlaste jaoks muutus edukaks jaanuari alguses. Välisriikidest hakkas saabuma abi. Soomest saabus ligi 3700 vabatahtlikku. Vabatahtlikke tuli ka Rootsist ja Taanist. Merelt aitas kaitsta Suurbritania laevastik
kindralleitnandi auastmes. Hiljem olin veel Ukraina NSVL Ministrite esimees ja 1953. aastal pärast Jossif Stalini surma tulin mina NSVL esiotsa. August Sabbe: Rääkides siin juba raskest lapsepõlvest, siis minu vanemad vennad osalesid juba sõjas, sel ajal kui Teie alles parteisse astusite. Vanem vend suri Vabadussõjas, kuid noorem vend tuli elusalt tagasi. Olin ise parasjagu Kaitseliidus, kui hukkus mu isa, kuid ega talu saanud peremeheta jääda ning lahkusin Kaitseliidust, et tallu naasta. Õige pea algas veel ka Vene okupatsioon ja Vene sõjavägi tuli mind ja teisi otsima, eks nad tahtsid meid ka Vene sõjaväkke saata, kuid ma keeldusin sellest ja põgenesin takkaotsa metsa. Pärast Vene okupatsiooni tuli kohe Saksa oma peale ja sõja ajal oli mu ema pommikillu tõttu surma saanud. Sõda oli mult võtnud kogu perekonna ja alates sellest hetkest tegutsesingi üksi. Aleksander Solženitsov: No minu isa suri ka juba enne minu sündi, kuid ma olin siiski ka
rahvarõivaste populariseerija. Loomaarstiteadlase professor Karl Sarali abikaasa. Küüditati 14.juunil 1941 perega Siberisse ning hukati stalinlikus vangilaagris 1942.aasta kevadel. 1.4. Naiskodukaitse omapäi Naiskodukaitse tegevuse võib üldjoontes jagada kaheks, millest ühe osa moodustas tegevus iseseisva naisorganisatsioonina ja teise osa tegevus Kaitseliidu eriorganisatsioonina. Niisuguse jaotuse tegi võimalikuks pikkade vaidluste järel saavutatud rahaline iseseisvus Kaitseliidust. Tegevus naisorganisatsioonina oli suunatud oma liikmete arendamisele erinevate erialaste ja üldharivate kursuste ning ühiskonnale suunatud rahvuskultuuriliste ja heategevuslike ürituste kaudu. Iga-aastastel erialakursustel õpetati massitoitlustamist, sanitaarala, varustuse valmistamist ja ladustamist, propagandatööd, asjaajamist jne, II maailmasõja puhkedes lisandusid ka sideala, autojuhtimiskursused jne. Alates 1931
Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks, põhjendas seda vajadusega ära hoida vapside riigipööre. Vabadussõjalaste organisatsioonid ning ajakirjad suleti, nende juhid vahistati. Kaitseseisukorra kehtimise ajal keelati kõik poliitilised rongkäigud ja koosolekud, kehtestati tsensuur. Riigivanema dekreediga pandi seisma riigivanema valimise protsess ning tühistati senised valimitoimingud. Vabadussõjalaste Liitu kuulunud isikud eemaldati Kaitseliidust, sõjaväe juhtkonnast ning omavalitsusest. Lõpetati uue põhiseaduse kohaselt riigivanema ettekirjutise järgi 24.aprilli istungjärgu. Sügisel saadeti parlament laiali. Algas vaikiv ajastu, mil K.Päts juhtis riiki ainuisikuliselt ning viis järgnevate aastate jooksul reforme. K.Päts oli 12.03.1934 oli kõrvaldanud poliitilised konkurendid ning hakkas valitsema ilma Riigikoguta, seega ebademokraatlikult. Kontroll ja suunamise all K
Seltsi liikmeteks. 1944.a oli venelased juba uuesti üle maa laiali valgunud. Hans pani Saksa vägedest plehku ja läks üle soomepoisiks. Ühel päeval tuli ta koju seda teatama ja Hans peideti köögitagusesse väikesesse kambrisse, kus puudusid aknad.Pärast esimest ööd hakkas Hansu rahutus kasvama ja ta tundis huvi metsavendluseliikumise vastu. Veel samal päeval pani Hans metsaveerde jooksu. ,,Selleks , et Hans ellu jääks tuleb ta puhtaks pesta kaitseliidust, Omakaitsest ja tööst Riigikogu vahtkonnast ning veel Soome sõita" Naised hakkasid kasutama kardinad ja ehitasid H. uue konku, kus ta end peitma hakkas.Hanks Pekk oli tagaotsitav. 1949. toimus teine küüditamine, kus küüditati ka Ingel ja Linda.(153) 1991.a Eesti taasiseseisvumine NAISE KOHT/ROLL PEREKONNAS/ÜHISKONNAS ,,Pühap. Oli Aliidel ja Inglil kombeks minna pärast kirikuskäiku surnuaiale jalutama, tuttavatega kohtuma ja poisse piiluma, kekutama nii palju kui süda lubas
kultuurivahendajat, siis propagandatalituse loomise ajal teadvustati ka selle integreerivat rolli ja võimalust RH kaudu propagandat eha. Seda näeme ka saatekavas tehtud muudatustest. Programmi koostamisel võeti suund rahvuslikkuse ja patriotismi kujundamisele. Näiteks peeti loenguid Vabadussõjast, võidupühast, sõjaväest, VälisEesti päevadest, kaitseliidust. Patriotsimi sisaldasid ka lastesaated. Raadios hakkasid esinemas käima ka valitsuse esindajad. Ka tehnilise olukorra parandamist võib vaadelda propagandast lähtuvalt: kuulajaskonna arvu kasv tähendas j seda, et sõnum jõuab võimalikult paljudeni. Kuigi pärast riigistamist mitmekesistus raadio saatekava ning hakati parandama ka tehnilisi tingimusi, tõi riigistamine kaasa eelkõige kindla poliitilise suundumise. 1937
kuulutas Soome seadusandlik organ Eduskund 6. XII 1917.a. Soome iseseisvaks. Tänapäeval on see Soome rahvuspüha. Nõukogude Venemaa tunnustas Soomet 31. XII 1917. a. Ent 1918. a. jaanuaris püüdis Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei võimu haarata. Puhkes kodusõda. "Punased" tegutsesid Lõuna-Soomes ja "valged" põhjas. Nõukogude Venemaa toetas Soome bolsevikke, Vaasas asuv Soome seaduslik valitsus tegi koostööd aga Berliiniga. Kaitseliidust kujunenud Soome sõjaväe ülemjuhatajaks sai C. G. Mannerheim. Soome kodusõda oli julm nagu kodusõjad ikka. Rahuläbirääkimised Soome ja Venemaa vahel toimusid 1920. aasta suvest sügiseni ning rahulepingule kirjutati alla 14. X 1920 Tartus. See oli teine sel aastal sõlmitud Tartu rahu. CARL GUSTAV MANNERHEIM (1867-1951). Oli Soome sõjaväelane ja riigimees. Olnud tsaariarmees ratsaväelane, pöördus ta 1917. a-il kindralleitnandina tagasi kodumaale. 1918. a
(1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Riigikaitse Peab tagama riigi sise- ja välisjulgeoleku. Eesti kaitsejõud koosnevad: 1) Kaitseliidust 2) Kaitseväest Kaitsevägi koosneb maa-, õhu- ja mereväest Kaitseliit on vabatahtlik, kodanikualgatuslik riigikaitseorgan (kaitseliitlased, noorkotkad, kodutütred) Kaitseväekohustus Eestis üldine ning kehtib tervetele Eesti meeskodanikele vanuses 16-60 (Näiteks juhul kui puhkeb sõda) Ajateenistuskohustus Eestis üldine, kehtib tervetele Eesti meeskodanikele vanuses 18- 27 Asendusteenistus kutsealustele, kes usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväe
Kui tüdrkud põllul töötasid tuli naabriAino ja ütles, eet sini-must-valge lipuga Bergi poisid tulid. Nad tahtsid Hansu tervitada. Tüdrukud ütlesid et hansu pole ning nad ei tea temast midagi. Bergi poiste siin käik pidi jääma Hansu eest saladusse. Mootorattaga tsekistid tulid kontrollima talu. Tüdrukud põgenesid toast põllule, et mitte jätta salatsevat muljet toas istudes. Hans liiguv vajadusel maja ja metsa vahet. Aliidel oli mõte kuidas puhastada Hansu nimi kaitseliidust, Omakaitses ja töös Riigikogu vahtkonnas. Et Hansu päästa oli vaja miilitsale teha teene mida said teha vaid noored tüdrukud. See plaan oli Ingli eest saladuses hoidmiseks. Aliide polnud kindel kas ta suudab. Tüdrukud tegid kardinad, et Hansu seal viibimine välja ei paistaks. Et Hans saaks koguaeg majas olla hakati talle konkut ehitama. Lindale valetati et isa jääb ikka metsa, et ta isa siinviibimist välja ei seletaks teistele. Hans hakkas elama konkus. Külapeale
Ipriit põletas hingamisteid -> hakati kasutama gaasimaske 1915 Verduni lahing - Sakslased suunasid jõud läände, 1915 Lahing Gallipoli poolsaarel Inglased üritasid tahtsid alistada prantslasi Verduni kindluse juures, mis oma kontrolli alla haarata Musta mere ja Vahemere kaitses ligipääsu Pariisile vahelisi väinasid ning saatsid selleks Dardanellide 1916 murdsid sakslased esimesest kaitseliidust suudmes asuvad Gallipoli poolsaarel maale dessandi läbi Türklased peatasid inglaste edasitungi, kestis 10 kuud, sakslased kaotasid operatsioon takerdus edutusse ja verisesse positsioonisõtta 1916 Inglased lahkuvad 1
rahva enesekaitse võime. Selle alla kuuluvad: 1. Riigikaitse (sõjavägi, reservväelased; kaitsevägi, kaitseliit). 2. Välispoliitika - Eesti soov ühineda NATO ja Euroopa Liiduga. 3. Kodanikukaitse - päästeamet, ettevõtete-asutuste juhid, kohalikud omavlaitsused. 4. Piirivalve. Eesti Piirivalve Amet ja tolliasutused. 5. Korravalve ja kuritegeude komplekteerimine Eesti kaitsejõud koosnevad Kaitseväest ja Kaitseliidust. Viimane on vabatahtlik organisatsioon. Kaitseväe komplekteerimise alused paneb paika põhiseadus.
Soome seadusandlik organ Eduskund 6. XII 1917.a. Soome iseseisvaks. Tänapäeval on see Soome rahvuspüha. Nõukogude Venemaa tunnustas Soomet 31. XII 1917. a. Ent 1918. a. jaanuaris püüdis Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei võimu haarata. Puhkes kodusõda. "Punased" tegutsesid Lõuna-Soomes ja "valged" põhjas. Nõukogude Venemaa toetas Soome bolsevikke, Vaasas asuv Soome seaduslik valitsus tegi koostööd aga Berliiniga. Kaitseliidust kujunenud Soome sõjaväe ülemjuhatajaks sai C. G. Mannerheim. Soome kodusõda oli julm nagu kodusõjad ikka. Rahuläbirääkimised Soome ja Venemaa vahel toimusid 1920. aasta suvest sügiseni ning rahulepingule kirjutati alla 14. X 1920 Tartus. See oli teine sel aastal sõlmitud Tartu rahu. ............................................................................................................................................ CARL GUSTAV MANNERHEIM (1867-1951)
korraldada teiste riikide üksuste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida võimaluse piires kontrolli all mereühendusteed ja kaitsta juurdepääse kindlaksmääratud sadamatele ja lennuväljadele; tagada koostöös teiste riikide üksustega võimaluse piires kontroll riigi õhuruumi üle ja teostada strateegiliste objektide õhukaitset. 2. Eesti kaitsejõudude organisatsiooniline struktuur Eesti kaitsejõud koosnevad kaitseväest, vabatahtlikkusel rajanevast Kaitseliidust ning sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja alluvusse antavatest Siseministeeriumi valitsemisalas olevatest sõjaväeliselt korraldatud asutustest ja üksustest. Kaitseväe isikkoosseis koosneb kolmest osast: ajateenijad, kaadrikaitseväelased ning teenistusse kutsutud reservväelased. Põhiosa kaitseväe isikkoosseisust moodustavad mobilisatsiooni korral tegevteenistusse kutsutavad reservväelased. Kaitseväes on kolm väeliiki: maa-, mere- ja õhuvägi.
liigutama. Eesti piiridele koondati Läti ja Eesti Punaarmee ja 7. armee, mille käsutuses oli suur osa reservist. Vastase ülekaal Lõunarindel kujunes pm 3x. Veebruari keskel hakkas taas Peale Punaarmee rünnakud ja need olid edukad. Soomusrongid pidasid vastu, kuid jalavägi taandus. Vene ja Läti alad võideti tagasi. Punaarmee jõudis Haanja kõrgustikuni, lisaks lähenes Valgale. Pidev manöövrisõda mõjus eestlastele kurnavat, kuna puhkehetki polnud. Lisati üksused Narva alt ja Kaitseliidust. Tänu sellele suruti vaenlane taas piiri taha. Aprilli keskel alustas Punaarmee taas rünnakut, seekord Võrule. Sellega loodeti hävitada soomusrongid. 22. aprillil olid nad vaid paari km kaugusel. Võeti suund ka läände, Rhja all tagasi eestlasi ootamatult. Õnneks suudeti mõlemas kohas olukord normaliseerida. Punaarmee väosad olid end ammendanud, Venemaa juhid pöörasid oma tähelepanu aga Poolale. Mai keskpaigaks olid võõrväed lahkunud. Viru rinne oli selle aja jooksul üsna
42 4. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded Eesti kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldusele omasest demokraatli- korraldatud relvastatud struktuu- ku juhtimise põhimõttest lähtudes. rid. Kaitsejõudude ülesanne on Demokraatlikult valitud ja ametisse tagada pidev sõjaline valmisolek nimetatud täitevvõimuorganid ot- ja kaitse. Kaitsejõud koosnevad sustavad kaitseväe kasutamise üle ja kaitseväest ja Kaitseliidust. määravad ülesanded, eraldavad nen- de täitmiseks ressursid ning kontrol- Kaitsejõudude komplekteerimise livad antud ülesannete täitmist. De- isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mokraatliku juhtimise põhimõtete mis on kohustuslik kõigile meesko- elluviimise tagavad seadustega piirit-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
