Juhendaja: 2008 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 1. PLAHVATUS............................................................................................................. 4 .......................................................................................................................................5 2. POMMID....................................................................................................................6 3. LÕHKEAINED........................................................................................................... 7 3.1. LÕHKEAINE LIIGID............................................................................................... 7 3.2. LEVINUMAD LÕHKEAINED.................................................................................. 8 4
veel need õigekirjavead... . See kutt on tõeline keemiageenius, aga kui ta elu sõltuks õigekirjast, siis ... . Kasutasin lihtsalt WordPerfekt'i 4.2. korrektuuri, niisiis võib lugemisel väljanoppimata jäänud apse leida, pardon ..., loodan, et Teil meelerahu jätkub siin kükitada ja see fail läbi lugeda, ehk isegi ka viimane pisiviga kõrvaldada. Aga ma söödan teile sisse midagi tõeliselt head v?i üldse mitte midagi ... !!! 1.0. SISSEJUHATUS. Gunzenbomz Pyro-Technologies (Tukid-pommid ja Pürotehnika), Chaos Industries (Kaosetööstus, lüh. CHAOS ) allettevõte esitleb uhkusega Terroristi käsiraamatu esikväljaannet. Algatuseks ja üleüldse olgu deklareeritud, et järgneva info vääriti kasutamise eest ei kanna Chaos Industries mitte mingit vastutust. Teose eesmärk on tutvustada neid arvukaid tehnikaid ja meetodeid, mida rakendavad inimesed siin- ja sealmail, kes oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks toetuvad terrorismile. Siinkirjeldatud nippide jälile võib
poole suunas, tõusid Midway lennuradadelt õhku Ameerika lennukid. Need olid aga liiga aeglased ja Jaapani hävitajad lasid suure hulga neist alla ning need ei jõudnud Jaapani lennukikandjateni. Seejärel märkasid aga Jaapani luurelennukid USA sõjalaevu. Ameerika lennukid startisid kolmelt lennukikandjalt nind ründasid Jaapani lennukikandjaid, aga vähese eduga. Ameerika osutus kogenematuks, sest pikeerivad pommitajad saatsid pommid üle sihtmärkide ja USA torpeedolennukid läksid rünnakule ilma hävitajate kaitseta. Nad tulistati peaaegu kõik alla. Jaapan arvas, et võit on käeulatuses. Seejärel tulid aga Ameerika pommitajad tagasi ja sel korral saatis neid edu. Varsti olid kolm Jaapani lennukikandjat leekides. Üks allesjäänud laev saatis oma lennukid Yorktowni, mida tabasid pommid. Yorktowni peale suundusid ka Jaapani torpeedolennukid ja laev tuli maha jätta. USA-l
neutronpeeglit- pommi eesmärk ongi võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus. · Kombineeritud tuumarelvade puhul võimendatakse termotuumareaktsiooni energiat tuumalõhustumisega, mille käivitamiseks kasutatakse termotuumareaktsioonil tekkinud kiireid neutroneid. Ülesehitus · Tavalise tuumapommi puhul kasutatakse tuumkütusena tavaliselt plutoonium-239. · Uraan-235(esimesed pommid) · Tuumapommis olev tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. · Määrab ära kütuse koguse, mis on vaja, et piisavalt palju tuumalõhustumisel tekkivaid neutroneid algataks uue tuumalõhustumise reaktsiooni. · Tuumapommides kasutatavad neutronpeeglid tehakse paari cm paksusest berülliumi kihist. Vesinikpomm · Vesinikpomm ehk termotuumapomm on massihävitusrelv. · Sarnaneb aatompommiga
see jäi sinna elu lõpuni. 1933 aastal Eduard Vilde suri. Ta matused toimusid 30. detsembril. 5 3.Eduard Vilde looming Eduard alustas oma kirjanduslikku tegevust varakult.Tema esimene teos oli jutustus "Kurjal teel".Tema suuremad teosed on: "Mahtra sõda","Prohvet Maltsvet","Kui Anija mehed Tallinnas käisid","Astla vastu","Külmale maale","Mäekula piimamees","Pisuhänd" ja "Side".Tema novellid on: "Minu pommid","Mässajate nimekiri","Liha","Seadusemees","Tooma tohter","Surnute pidu" jne... .Tema jutustused on: "Musta mantliga mees" ja "Kurjal teel". Minu pommid Ükskord põgenes üks pärisori oma mõisahärra juurest ära (tal oli piisavalt põhjusi põgenemiseks) ning tuli linna, ühe oma vana sõbra juurde, varju otsima. Tema sõber elas suures ja ilusas korteris, koos oma naisega. Põgeneja võeti alguses küll lahkesti vastu, kuid kui saadi teada,
kaevandama uraani Tsehhoslovakkiast ning otsima Venemaal asuvaid kaevandusi. Nõukogude Liidus kattis tuumarelvade programmi täielik saladuskatte ning arendavad linnad kadusid aastateks kaardilt. 29 Augustil 1949 aastal katsetati Nõukogude Liidus esmakordselt tuumapommi. 1.4.Arendus Külma Sõja ajal Peale 2. maailmasõda oli maailma tuumarelvastus jagunenud Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel. Varajased tuumarelvad olid põhiliselt pommid. Hiljem arenesid välja tuumalõhkepeade raketid. Neid rakette kasutati ka sateliitidel nagu Sputnik. Populaarsed olid ka ICBM-id(Intercontinental Ballistic Missile). Aastal 1967 allkirjastasid 60 riiki Outer Space Treaty, mis keelas tuumarelvade toimetamise avakosmosesse. Aastal 1972 allkirjastasid Ameerika Ühendriigid ning Nõukogude Liit Anti-Ballistic Missile Treaty, mis piirab ballistiliste rakettide tootmist. 2.Ehitus
· järgenval hääli kommunistid parlamendivalimistel · lahkusid NATOst saavutasid suure · tegid oma võidu tuumapommi 1960., · üritati sõda lõpetada mil pommid enam populaarsed polnud; Saksamaa · riik sammus ülesmäge; · ebausk taastus, · viimased sõjavaremed kadusid, · majandusime jätkus; 5.Euroopa Majandusühendus (ehk ühisturg).
Ookeanipõhja vulkaanid on kõik basaltsed 1.b Stratovulkaanid: gaasiderikka kilpvulkaanid ja "toituvad" astenosfäärist (keskmise, happelise) magma purskestruktuurid ·Järsunõlvalise vulkaanikoonuse loovad eelkõige püroklastika kihid (tuhk, liiv, pommid jne segus paakunud laavakildudega) ·Lühikesed laavavoolud või kraatrisisesed laavakuplid ·Koonuste nõlvadel tuhast parasiitkoonused, radiaaldaikid Kilpvulkaanid on palju mastaapsemad
produktidel. Seejärel tahked kivimiosakesed ja tuhk ning lõpuks laava. Gaasid. Enamuse moodustab veeaur. Lisaks CO2, CO, N , SO2 Fumaroolid-kõrge temperatuuriga (üle 200kraadi ) vulk. gaasi või auruallikad Esinevad parasiitkraatrites , vulkaanikuhiku nõlvadel või jalamil lõhede kohal. Gaasitaoliste produktide eraldumise kohtades kontsentreeruvad sageli keemilised ühendid ehe väävel , boorhape jpt. Tahke aine -vulkaanilised pommid -lapillid -vulkaaniline liiv -tuhk Kõik need on hangunud laava osakesed. Tahke aine paisatakse tugevate pursete korral atmosfääri , kust nad vastavalt tükkide suurusele langevad tagasi kas kraatrisse , vulk.koonuse lähedale või vulkaanist kaugemale. Kaugemale levib vulkaaniline tuhk, mis võib atmosfääris püsida väga kaua. -Valdava osa moodustab tuhk, mille tsementeerumisel tekib tuff-vulkaaniline kivim millel kujunevad väga viljakad mullad.
külili ning teras ei muutuks pulbriks vaid lihtsalt kõverduks Samuti hoone purunes vabalangemis tempoga täiesti maatasa ja seda nagu pannkook. Ja varing oli kiirem kui vabalangus, see tähendab, et ülemiste korruste rusud olid üleval pool kui korruste purunemise tasand. Selline pannkoogi efekt tuleb vaid lõhkamise tagajärjel. Ning tegelikult oleks pidanud kokku varisema vaid korrused, tuum oleks pidanud püsti jääma. Mis tähendaks, et hoonesse oli paigaltatud võimsad pommid, mis lõhkesid kindla aja ja süsteeemi järgi. Sellele oletusele räägivad kaasa ka paljud tunnistajad, kes ütlevad, et majas oli kuulda nagu pommipauke ja samuti oli filmilõigul, mis tehti otsereportaazina, kuidas aknast oleks nagu midagi pommilaadne jäänus alla kukkunud. Üks huvitav fakt on veel see, et üks koristaja, kes oli õnnetuse hetkel alumisel korrusel, kuulis kuidas umbes 6- 7 sekundit ennem lennuki sissesõitmist oli keldrikorrusel kuulda plahvatust, nagu
26. detsembril, 1933 aastal Eduard Vilde suri. Ta matused toimusid 30. detsembril. Edurad Vilde kirjandus 1. Suuremad teosed · "Mahtra sõda" - ajaloolise triloogia osa (1901) · "Prohvet Maltsvet" - ajaloolise triloogia osa · "Kui Anija mehed Tallinnas käisid"- ajaloolise triloogia osa · "Astla vastu" · "Külmale maale" (1896) · "Mäekula piimamees" · "Pisuhänd" · "Side" (1915) 1. Novellid · "Minu pommid" · "Mässajate nimekiri" · "Liha" · "Gri?a kummaline unelm" · "Seadusemees" · "Tooma tohter" · "Viaburi" (1909) · "Surnute pidu" · "Asta ohver" · "Loojak" - kunstiteemaline novell · "Kuival" · "Leib" 1. Jutustused · "Musta mantliga mees" · "Kurjal teel" 1. Kogumikud · "Jutustused" (1913) · "Asta ohver" (1914) · "Muiged" (1914) 1.Jutukesed ja jutud · "Minu esimesed "triibulised""(1904) · "Jobu"
s kokkupuutes allveelaevaga plahvatavad ja hävitavad allveelaeva. ija reguleerida on mänguaeg ja maksimaalne kasutatav pommide arv, ületades jääb mäng seisma. Mäng näitab sulle jooksvat aega, palju sa mme oled teele lasknud ja palju neist tabas. Mängu saab alustada ades nupule "Alusta mänguga". Pomme saab teele saata kasutades u "Tuld" ja mängu saab iga hetk lõpetada vajutades "Katkesta mäng". Max_pommid 4 Tulistatud pommid Tabatud Aeg Max _aeg Muutujad on aeg, pommide arv ja tabamused. 3 1 20,1 20 Kasutatavad objektid on laev, allveelaev, plahvatus, vesi ja pomm. abamused. laev, plahvatus, vesi ja pomm. Protseduuri Liigu algoritmi UMLi tegevusskeem laev.IncrementLeft dx
toimub süsteemisiseste jõududega. Nt: · Niidi otsa riputatud kivi, kui miski talle tõuke annab. Sundvõnkumine Sundvõnkumine on võnkumine, mis toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul. Nt: · Õmblusmasina nõel, mis liigub üles-alla, kui käsi või mootor vänta ringi ajab. Sumbumatu võnkumine Sumbumatu võnkumine on võnkumine, kus hõõrdumisel tehtavat tööd tuleb millegagi kompenseerida. Nt: · Kellapendlile annavad lisaenergiat vedru või pommid. Harmooniline võnkumine Harmoonilist võnkumist kirjeldab valem: x=r sin t Et võnkumise amplituud on võrdne ketta raadiusega ehk r=x0, saame valemi: x=x0 sin t Kõiki võnkumisi, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil, nimetatakse harmoonilisteks võnkumisteks. Harmooniline võnkumine Võnkumisi iseloomustavad suurused · Ühe täisvõnke kestust nimetatakse võnkeperioodiks. · Võnkeperioodi tähis on T ja ühik sekund T=t/N
Maa seest väljunud tulikuum sulam on laava Laava on madalama tº-ga ja gaasidevaesem Maailmas on inimajaloo vältel tegutsenud umbes 1500 vulkaani (maismaal) Igal ajahetkel purskab umbes 20 vulkaani Etna on üks aktiivsemaid tegutsevaid vulkaane Vulkaanipurskega võivad kaasneda: Eralduvad gaasid veeaur, süsinikdioksiid, väävliühendid Tuhapilv tekib lõõris tardunud kivimite põlemise tõttu Lõõmpilv kõrge tº-ga tulikuum gaasi- ja vulkaaniliste setete pilv Vulkaanilised pommid põlevad kivimikehad Laavavoolud Lööklaine Tsunami vee-aluse vulkaanipurske korral Maavärinad Vulkaanid tekivad neljal erineval moel Mandrilisel Mandrilise ja Kuuma Ookeanilise riftialal ookeanilise punkti ja ookea- maakore aladel nilise põrkumisalal maakoore põrkumisalal Nmm,,..
Enamik inimesi on nii naiivsed, et usuvad kõike mida kõrgematel positsioonidel olevad inimesed räägivad. Näiteks see mis toimus 11.september USAs. Väidetavatel kaaperdajatel, kes olid pärit Araabiast, nende majad, autod, krediitkaardid olid kinnimakstud USA valitsuse poolt. Nad olid tegelikult hoopis agendid. USA valitsus ise tellis väidetava terrorirünnaku. Kuna ainult lennukite kokkupõrkest poleks need majad kokku varisenud. Majja oli paigutatud ka pommid, mis aitasid maja kokku varisemisele kaasa. USA valitsus näitas inimestele üht leitud videot, kus üks mees, keda nimetati Bin Ladeniks, tunnistas ennast videos süüdi aga uuringute tulemusena oli välja tulnud, et videol olev isik ei olnud Bin Laden. Valitsus tahtis lihtsalt näidata inimestele kedagi, kes võiks selle korraldajaks. USA valitsus lavastas ,,valelipu" terroriakti oma enda kodanikele selleks, et manipuleerida avalikkuse arvamusega, et rahvas toetaks nende tegevust.
leiab varju künkaselja tagusest lohust. "Tärr, tärr", "trahh, põmm, trahh" Hirmunult vaatavad räsitud mehehakatised uustulnukale otsa. Uustulnukas ütleb, et temagi tahab aidata vaenlase vastu võidelda. "Tärr, tärr", jätkab vaid hetkeks vaikinud kuulipilduja. Uustulnukale ulatatakse püss. "Trahh", plahvatab granaat poistest vaid mõnedkümned meetrid tagapool ja kisub tugeva männi liivasest pinnasest välja. "Trahh ja trahh" lendavad uued pommid üle poiste peade, et rebestada maapinda ja puid. Uustulnukas sihib. Pigistab päästikut. Vajutab. Läbi oma sihiku märkab ta keha. Liikumatut. Surnut. See oli tema esimene kord tappa. Nende kõikide jaoks jääb see päevaks, mil nad võtsid oma esimese elu. Päevaks, mil nad aitasid päästa Eestimaad vaenlase küüsist. Selle eest kirjutatakse nende nimed marmortahvlile. Selle eest neid mäletatakse.
me räägime. Ka tema meelest oli tegu terrorirünnakuga. Kõige jutukam oli kahtlemata 55-aastane ja veidi vindine Ants, kes samalajal peapidi prügikastis oli. Peale lühikest mõttepeausi hüüdis ta õhinaga: ,, See oli ju see päev, kus lennukid tornidesse lendasid!" Teise küsimuse peale seletas ta, et asja korraldas valitus ja seda ainuüksi raha pärast. Hiljem jutustas ta meile, kuidas tema arust olid pommid eelnevalt hoonesse ära paigutatud, et need kokkupõrkes plahvataksid. Me vestlesime veel ligi 7 minutit, mille jooksul ta väitis erinevaid fakte, mida ta hiljem põhjendada ei suutnud. Tänades teda meeldiva vestluse eest, naeratas ta meile ning soovis meile koolitööga edu.
1883-1886 ``Virulane`` Looming: Suuremad teosed: · "Mäekula piimamees"(1916) · "Side" (1915) · "Pisuhänd" (1913) · "Prohvet Maltsvet" - ajaloolise triloogia osa (1905-1908) · "Kui Anija mehed Tallinnas käisid"- ajaloolise triloogia osa (1903) · "Mahtra sõda" - ajaloolise triloogia osa (1901) · "Külmale maale" (1896) · "Astla vastu" Novellid: · "Viaburi" (1909) · "Minu pommid" · "Mässajate nimekiri" · "Liha" · "Gri?a kummaline unelm" · "Seadusemees" · "Tooma tohter" · "Surnute pidu" · "Asta ohver" · "Loojak" - kunstiteemaline novell · "Kuival" · "Leib" Jutustused: · `` Karikas kihvti``(1893) · ```Linda`` aktsiad``(1893) · ``Kuhu päike ei paista`` (1888) · ``Kõtistamise kõrred` (1888) · ``Kurjal teel` (1882) · ``Musta mantliga mees``(1883) Kogumikud:
pool maakonda maha tulistaks. Inimestel pole ju võimu, mida kõike tehakse relvadega. Keskkonna probleemidena võib välja tuua halvad mõjud, mida relvakonfliktid tekitavad meid ümbritsevale loodusele, näiteks tuumapommid hävitavad väga suure ulatuslikult maapinda ja kõike, mis selle ümbruses (Nagasaki, Hiroshima). Peale selle, et hävineb loodus, surevad väga paljud inimesed (koheselt, saadud haavadesse või kiiritushaigustesse). Üleüldiselt sõjaline tegevus (pommid, relvad (ükskõik millised) tekitavad väga suurt kahju inimestele ja ka loodusele. Kasutatud kirjandus: · http://riigikaitseopetus.weebly.com/taumlnapaumleva-kriisid-ja-relvakonfliktid.html · http://www.debate.org/opinions/is-gun-control-a-social-issue
Inimesed, kes arvasid, et nad on õhurünnakust eluga pääsenud, kukkusid palavusest oimetuna maha ning surid sealsamas." kivisüsi keldrites süttis ning varjendid muutusid surmavateks küpsetusahjudeks. Kui päästemeeskonnad lõpuks ühte varjendisse jõudsid, nägid nad, et et kõik 250 seesolijat olid muutunud pehmeks halliks tuhaks. Neli tuletormist haaratud Hamburgi kvartarit kaotasid 16-38% oma elanikest. Hukkes ühtekokku 50 000 inimest. Üheteitkümne päeva jooksul tapsid pommid Hamburgis samaplaju inimesi, kui neid hukkus Inglismaal kogu sõja jooksul. Järgnesid uued õhurünnakud ja tuletormid. 1943. aasta oktoobris hukkus Kasseli pommitamisel 8000 inimest. Augustis 19444 kaotasid königsbergis oma vara 134 000 inimest. Septembris heideti Darmstadtile rohkem kui 250 000 süütepommi. Surma sai umbes12 000 inimest. Tänavad olid kaetud söestunud laipadega.. Samasugused õhurünnakud tuli üle elada Bremerhaveni, Braunschweigi ja Heilbronni elanikel
Sõja ajal toimus sõjategevus 2 tähtsamal rindel, kus sõdisid järgmised riigid. 1. Läänerinne Prantsusmaa, Suurbritannia, hiljem ka Itaalia (1915) ja USA (1917) 2. Idarinne Venemaa, Serbia, Kreeka, Rumeenia USA astus I maailmasõtta, sest oli andnud liitlastele palju laene ja sest et Saksama lasi põhja Lusitania reisilaeva, kus oli ka palju ameeriklasi. Sõja ajal võeti kasutusele uusi relvi: allveelaevad, kuulipildujad, pommid, tankid. Prantsusmaal käis positsioonisõda. See tähendas, et välja oli kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, mistõttu oli hästikindlustatud kaevikuliinidest peaaegu võimatu läbi murda. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositisoonidega. Jalaväe jaoks olid rajatud tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda. 3
Tänapäevastes pommides kasutatakse liitium deuteriidi. Esimese vesinikupommi plahvatus 1. novembril 1952. aastal Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tavalise tuumapommi puhul kasutatakse tuumkütusena tavaliselt plutoonium239. Uraan235(esimesed pommid) Tuumapommis olev tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. Määrab ära kütuse koguse, mis on vaja, et piisavalt palju tuumalõhustumisel tekkivaid neutroneid algataks uue tuumalõhustumise reaktsiooni. Tuumapommides kasutatavad neutronpeeglid tehakse paari cm paksusest berülliumi kihist. Tuumapommi ajaloost: Tuumarelva hakati looma Teise maailmasõja ajal USAs, kuhu oli emigreerunud suur osa maailma tippfüüsikuid.
alla. Aga Jaroslavlis moodustati eestlaste jazz orkester Rostislav Merkulovi juhatusel, mis peale sõda 1948. aastal keelati siis juba Nõukogude võimu poolt. Nii, et jazzi sai viljeleda paradoksaalselt ainult sõja ajal. Võib julgelt öelda, et just Jaroslavli Kunstiansamblid olid viimase ilmasõja ajal eestlaste edukaim väeosa, tehes pika puuga ära nii korpusele kui ka pataljonile. Kui mujal andsid kontserti katjuusad, vilistasid pommid ja möirgasid kahurid, siis kunstiansamblid viisid külakostiks koorilaulu ja rahvatantsu, millest juba siis kujunes eestlaste teine, tagavaraks hoitav relv, sest nagu öeldakse: me ei ole mitte ainult laulu-, vaid ka tantsurahvas! Kui laulukoorid on lahingus oma töö teinud, lastakse tagalast valla tantsurühmad ja pärast seda pastlaplaginat on vaenlane murust madalam. Pärast sõja lõppu pidid demobiliseeritud oma püssid ära andma, kuid laulurelv
Okupatsioonitsoonid -> liitlasriikide okupeeritud alad + Saksamaa, Austria. F.D. Roosevelt -> USA president; kirjutas alla Atlandi hartale Winston Churchill -> Peaminister (Suurbritannia) - lükkas tagasi Hitleri rahaettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata; kirjutas alla Atlandi hartale Nürnbergi protsess ->1945 a novembris alustas rahvusvaheline tribunal Nümbergis kohtumõistmist natslike partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle. V-1 ja V-2 -> pommid, nendega rünnati Inglismaad Jossif Stalin->oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht Aaria rass
Nagasaki tuumapommi plahvatus oli võimsam, kui Hiroshimas, aga kahjustused olid jällegi väiksemad, kuna Nagasakis oli ebatasasem maastik, mis summutas tuumapommi lööklainet. Suurem osa nendest linnadest hävines. Tuumapommi plahvatus oli nii võimas ja selle tagajärjed olid nii võikad, et inimesed mõistsid, kui ohtlik on tuumapomm ja suurem osa inimestest lootis, et rohkem tuumapomme sõjas ei kasutata. Õnneks pole seni rohkem tuumapomme sõjas kasutatud, aga kuna nüüd on need pommid olemas mitmetel riikidel, siis kasvõi ühe tuumapommi kasutamine võib viia tuumasõjani, mille tagajärjed on eeldatavasti kohutavad. Tuumapommide mõju kannatada saanud linnade keskkonnale oli muidugi halb. Vesi muutus joogikõlbmatuks, keskkond muutus radioaktiivseks, majad hävinesid. Just radioaktiivsuse tõttu ei saanud nendes piirkondades pikka aega elada. Kuna sellel ajal olid tuumapommid veel
V:Jaapan asub kolme laama kokkupuutealal. 14.Mida tehakse Jaapanis selleks,et maavärinate poolt tekitatud purustused oleksid võimalikult väikesed? V:Seal on keelatud ehitada hooneid olemasolevate ja tekkida võivate murrangulõhede lähedusse. 15.Millistes piirkondades leidub vulkaane eriti arvukalt? V:Laamade äärealadel. 16.Mis on magma? V:Magma on vahevöös paiknev tulikuum kivimite sulam. 17.Mis on laava? V:Laava on maapinnale välja voolanud magma. 18.Mis on vulkaanilised pommid? V: Vulkaani kraatrist väljapaisanud suured kamakad. 19.Missugused on ja kuidas tekivad kilpvulkaanid? V:Kilpvulkaanid on lamedad, selle põhjuseks on vedelam laava, mis voolab kraatrist kaugele. 20.Missugused on ja kuidas tekkivad kiht- ehk kuhikvulkaanid? V:Kihtvulkaanid on koonuse kujulised, moodustub tardunud laava ja tuhakihtidest. Välja voolanud laava on paks ja ei jõua kraatrist kaugele. 21.Kuidas tegutsevad aktiivsed vulkaanid? V:Purskavad aegajalt. 22
Tuumarelv on lõhkeseade, mille jõud tuleneb tuumareaktsioonidest. Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus. Tuumarelva liike Põhimõtteliselt on olemas kahte liiki tuumarelvi: oma energia põhiliselt tuumade lõhustumisest saavad relvad tuumade lõhustumist kasutavad relvad, mis saavad põhienergia tuumade ühinemisest Relvade kohaletoimetamine Esimesed tuumarelvad olid pommid nagu Nagasakile visatud "Fat Man" Selliseid pomme said kanda ainult raskepommitajad Relvade kohaletoimetamine Miniatuuriseerimis ajastuga vähenesid ka tuumalõhkepead, võimaldades neid paigaldada rakettidele Relvade kohaletoimetamine Tänu interkontinentaalsetele rakettidele on neid omavatel riikidel reaalne võimalus saata tuumalõhkepäid igasse maailma nurka Relvade kohaletoimetamine On olemas ka nn. kildtuumapommid, mis on võimelised
Suburbaniseerumine- valglinnastumine/eeslinnastumine Aglomeratsioon- linnastud 2. Nimeta rahvastiku tihedust ja paiknemist mõjutavaid tegureid Looduslikud tegurid Ühiskondlikud tegurid Pinnamood (tasane, et elada) ajaloolised (vesi oli ühendustee) Kliima (soe, niiske, et majanduslikud kasvatada) sotsiaalsed Taimestik (toidu jaoks, raha) poliitilised (kui pommid, Mullad minnakse ära jne) loodusvarad 3. Rahvaarvu mõjutavad tegurid Positiivsed Negatiivsed Sündimus (loomulik iive) Suremus Sisseränne teatud piiris väljaränne (mehaaniline) 4. Nimeta sündimust mõjutavaid tegureid Viljakas eas olevate naiste arv Naiste seisund ühiskonnas (vabadus oma elu korraldada, usud jne)
IRAAK TUNGIS KUWEITI. MOODUSTATI KOALITSIOON IRAAGI VASTU. LÕPPES IRAAGI KAOTUSEGA: LENNUKEELUTSOONID. KAUBANDUSEEMARGO. ABC RELVAD TULI LIKVIDEERIDA. KUI LAHKUTI KUWEIDIST, PANDI PUURTORNID PÕLEMA. PÄRSIA LAHT- ÖKOKATASTROOF. • 11.9.2001- WTC. BUSH. (VANDENÕUTEROORIAD) • 2003- IRAAGI SÕDA. ETTEKÄÄNE. ABC RELVAD POLE HÄVITATUD. VALE • SÕDA VÕIDETI LÄÄNE POOLT. SADDAM HUSSEIN VARJUS (KAARDIPAKK) • PRAEGU VÄED VÄLJAS (OLID KA EESTLASED) • KORD KÄEST ÄRA, POMMID, SUNNIIDID JA ŠIIDID • PÕHJAOSAS ELAVAD KURDID (RIIGITA SUUR RAHVAS. JAGATUD 4 RIIGI VAHEL: IRAAK, IRAAN, TÜRGI, SÜÜRIA) • ISIS- ISLAMIRIIK HAARAB ALASID KONTROLLI ALLA • HÄVITATI PALJU KULTUURIVÄÄRTUSI (SUMER, BABÜLOONIA, ASSÜÜRIA). MUST ARHEOLOOGIA BALKAN • OLI JUGOSLAAVIA FSV: 6 LIIDUVABARIIKI • PEALINN: BELGRAD. SUURIM RAHVUS-SERBLASED. RIIGIJUHT JOSIP BROZ TITO • 90NDATEL 2 KODUSÕDA • ESIMESENA LÕI LAHKU SLOVEENIA(LÄÄNESTUNUD, AUSTRIA MÕJU
tarduv magma moodustavad teravamaid vulkaanikoonuseid. Magma teekond lühike. Kihtvulkaan: Räni- ja gaasivaene väheviskoosne basaltne magma, liigub hästi, laialivalguv laama moodustab lameda koonuse. Magma teekind pikk, mitu harulõõri, kraater lai. 10) Vulkaanipurske tagajärjed Eralduvad gaasid – veeaur, süsinikoksiidid, väävliühendid. Tuhapilv – lõõris tardunud kivimite põlemise tõttu. Lõõmpilv – kõrge temperatuuriga gaasi ja setete pilv, tulikuum. Vulkaanilised pommid – põlevad kivimikehad. Laavavoolud, mudavoolud, lööklained, maavärinad, tsunami. Plussideks: Saame uurida maa sisemus, väävel, ehitusmaterjal, kuum põhjavesi, viljakad mullad, turistiatraktsioonid. 11) Maavärinate tekkepõhjused ja paiknemine Maavärinad tekivad maapõue kivimites pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Esinevad laamade servaaladel, tekivad kõikide laamade põrkumisel (mandriline ja ookeaniline, m ja m, o ja o)
kannatasid valgete käe alla tavainimesed. Ta asus võitlema indialaste õiguste eest. Ta viibis Lõuna-Aafrikas pea 10 aastat ja tegi suuri samme diskrimineerimise lõpetamiseks. Peale seda läks ta tagasi Indiasse. Selle sajandi India uuendajatest ja õpetajatest tuntuim ja suurima mõjuga on olnud Mahatma Gandhi. Mahatma Gandhi tegi fundamentaalse otsuse vabastada India Suurbritannia ülemvõimu alt. Kasutades relvana ainult sõna, osutus ta võimsamaks kui kogu impeeriumi püssid ja pommid. Lühike, kuivetunud, prillidega mees vabastas oma kodumaa ilma ühegi kuulita! Võideldes indialaste õiguste eest algul Lõuna- Aafrika ja hiljem Indiat valitsenud Briti valitsuse vastu, arendas Gandhi välja oma õpetuse vägivallatust vastupanust. Selle õpetuse allikaiks olid hinduistlik-dzainistlik ahimsa põhimõte, Gandhi leidis, et vägivalda vältides peab järjekindlalt pürgima õiglaste eesmärkide poole. Nõrgad ja rõhutud peavad ilma vihata
Sõjaväelane : (karjub) Terrorist, terrorist ! Võtke kinni! Üks, kaks, kolm, TULD ! (Ahmed jookseb segaselt mööda lava ringi ) Ahmed Ma ütlesin teile, ega see hull BUSH järgi ei jäta ! (Sõjaväelane ajab Ahmedi taga, Ansip vahib kui loll ringi ) Ansip No tule taevas appi ! (lavale liigub hiinlane) Hiinlane sõin eile riisi ja vaatasin neid missivõistlusi. Seal oli küll et Peace World ! Ei ole siin midagi rahu, ainult üks sõda. Isegi potil ei sa rahulikult olla, kui juba pommid lendavad ! (Sõjaväelane sihib relvaga Ahmedi) Sõjaväelane: No surnud terrorist, oled mul pihus ! Ahmed No jh, ega normaalsed inimesed surnut taga ei aja. Aga vaata, venelased, venelased tulevad ! Näed seal ! (Sõjaväelane otsib pingsalt venelasi, samalajal haarab Ahmed sõjaväelaselt relva käest ära) Ahmed Ega vana kavala Ahmedi vastu sa ei saa ! ( samal ajal liiguvad lavale Saagim ja Britney ja hoiavad Ahmedi ja sõjaväelast sihikul) Ahmed ja sõjaväelane koos Oookouuu !
Ta matused toimusid 30. detsembril. Edurad Vilde kirjandus 1. Suuremad teosed · "Mahtra sõda" - ajaloolise triloogia osa (1901) · "Prohvet Maltsvet" - ajaloolise triloogia osa · "Kui Anija mehed Tallinnas käisid"- ajaloolise triloogia osa · "Astla vastu" · "Külmale maale" (1896) · "Mäekula piimamees" · "Pisuhänd" · "Side" (1915) 1. Novellid · "Minu pommid" · "Mässajate nimekiri" · "Liha" · "Gri?a kummaline unelm" · "Seadusemees" · "Tooma tohter" · "Viaburi" (1909) · "Surnute pidu" · "Asta ohver" · "Loojak" - kunstiteemaline novell · "Kuival" · "Leib" 1. Jutustused · "Musta mantliga mees" · "Kurjal teel" 1. Kogumikud · "Jutustused" (1913) · "Asta ohver" (1914) · "Muiged" (1914) 1. Jutukesed ja jutud
· Max. s tardimas s :94 000 kg · Mo o to r:2X 16 000 kg tõukejõudu, RKBM VD-7M, järelpõletiga turboreaktiiv · Max. kiirus :1480 km/h · merepinnal 890 km/h · Le nnulag i:13 300 m ülehelikiirusel 18 300 m alla-helikiirusel · Le nnukaug us :5650 km max. kütusega 4900 km max. lastiga · Me e s ko nd:3: 2 pilooti, Pommitaja TU-22 Andmed: · Re lvas tus :1 sisemine relvaruum 10 000 kg max. last Kahurid: 1X 23mm NR-23 sabas AGM: Kh-22 / AS-4 Kitchen Pommid: 24X FAB-500 1X FAB-9000 · Kas utajamaad:NSVL (Venemaa), Valgevene, Iraak, Liibüa, Ukraina Põnevat: · Lennukil olid aga tõsised probleemid, mis viisid paljude õnnetusteni ning lennukeeluni. Näiteks kippus ülehelikiirel lennul kere kate kuumenema, põhjustades juhtvarraste paindeid ja juhitavuse halvenemist. Maandumiskiirus oli oma 100 km/h suurem kui eelmistel pommitajatel, maandumisel kippus lennuk aga mõnikord nina üles
2. Happelised laavad tarduvad väljumiskoha läheduses ja moodustavad kõrge koonilise stratovulkaani. 6. Nimeta vulkanismi produktid. 1. Laavakivimid. Happeliseks laavakivimiks on näiteks rüoliit ja aluseliseks basalt. 2. Obsidiaan. Kui laava väljub vette, siis ta jahtub väga kiiresti ja tekib vulkaaniline klaas- obsidiaan. 3. Porüklastiline materjal. Suurus võib olla peeneterlisest tuhast kuni suurte lahmakateni. 4. Vulkaanilised pommid. 7. Lähtudes laamtektoonikast, nimeta piirkonnad kus esineb vulkanismi. Too igale piirkonnale ka konkreetne näidisala. 1. Vaikse ookeani laama ja euraasia laama kokkupõrke piirkonnas- Jaapan, Kurilii saared. 8. Selgita, mis põhjustab ,,kuuma täpi" vulkanismi. Nimeta üks näitala. ,,Kuuma täpi´´ vulkanismi põhjustavad piirkonnad, kus kuum tahke vahevöömaterjal tõuseb suurtest sügavustest vahevöös
Täienda oma selgitust joonise või pildiga. Aluseline vedel laava voolab kiiresti eemale lõõrist ja moodustab laia lameda laavaga kaetud ala- KILPVULKAANI. Happelised laavad tarduvad väljumiskoha läheduses ja moodustavad kõrge koonilise STRATOVULKAANI. 6. Nimeta vulkanismi produktid. Laavakivimid: Rüoliit, Basalt, Obsidiaan, Padilaava Pürakrastiline materjal tahke vulkaanipurskeprodukt Vulaanilised pommid Fragmendid, mis on õhku paisatud pehme laava tükkidena ja tardunud õhus 7. Lähtudes laamtektoonikast, nimeta piirkonnad kus esineb vulkanismi. Too igale piirkonnale ka konkreetne näidisala. *Euraasia laama ja Vaikse ookeani laama põrkumine Jaapani lähedal *Lõuna-Ameerika laama ja Nazca laama põrkumine 8. Selgita, mis põhjustab ,,kuuma täpi" vulkanismi. Nimeta üks näitala. Põhjustab pidev kuumaaine vool tuuma ja vahevöö piirilt üles poole.
tugevamaga. Kuid enam ei ole tuumarelvi kasutatud. President Truman oli 1950. aastal valmis rakendama Korea sõjas tuumarelva Põhja-Korea vastu, kuid vallandas hiljem siiski temale selle ettepaneku teinud ülemjuhataja Douglas McArthuri. Ka 1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses oli ameeriklastel ja nõukogulastel kombeks üksteist tuumalöökidega ähvardada, kuid hirm tagajärgede ees jäi õnneks peale. Surmavad pommid Nagasaki ja Hiroshima Hiroshima linnas elas 1945. aastal umbes 255 000 inimest. 6. augustil kell 8.15 sai neist surma 90 000. Ligi 600 meetri kõrgusel maapinnast plahvatanud Little Boy (pühendatud Franklin Delano Rooseveltile) – 60 kilogrammi rikastatud uraani sisaldav ja kokku 3600 kg kaalunud aatomipomm – hävitas kõik nelja kilomeetri raadiuses olnu kümne sekundiga. Kokku 145 000 inimest suri paari kuu jooksul. Nagasaki oli 250 000 elanikuga linn. 9
Neelates liigse neutroni, tuum ergastub ja laguneb kaheks kildtuumaks, millest omakorda väljub kaks-kolm neutronit. Kõige paremini lõhustuvad neutronite toimel uraani isotoobi ja plutooniumi isotoobi tuumad. Juhtimatu ahelreaktsioon leiab aset tuumapommis , aga enamasti on ahelreaktsioon ikkagi juhitav. TTR on juhtimatu tuumareaktsioon. Plutooniumi toodetakse tuumareaktorites. Lisa Tuumarelvast Esimene tuumapomm lõhati USA-s Nevada kõrbes 16. Juulil 1945. Aastal. Pommid, mis heideti Jaapanile, olid mõlemad samaväärsed 20 000 tonni lõhkeainega. Nii aatomi- kui ka vesinikupommidelõhkemise puhul levib väga suur valguskiirgus, seejärel tugev purustav lööklaine ja viimaks kõike hävitav radioaktiivne kiirgus. Gammakiirgus tekib siis kui kildtuum põrkab kokku pommi kesta tuumaga, ja ergastavad neid. Kildtuumad on väga suure energiaga ja nad on ise beetaradioaktiivsed.
Tannenbergi lahingus puruks lüüa ning teise armee lihtsalt taanduma sundida. Venelased liikusid alguses üsna ladusalt edasi, kuna sakslased olid sõjast väsinud. Ptk 6: 14. Seleta, mida tähendab positsioonisõda! kurnamissõda. keegi ei ürita otseselt kedagi alistada või midagi vallutada, lihtsalt tahetakse oma positsiooni parandada aega mööda vastast kurnates 15. Millised uued relvad olid I maailmasõjas kasutusel? Näiteks pommid, meremiinid, allveelaevad, lennukite peal olid kuulipildujad ja pommid, tankid, mürkgaas. 16. Mille poolest erines I MS varasematest sõdadest? Selles osales kogu maailm ning enam-vähem kõik riigid said kannatada, tekitas suuri muutusi ning tööstus arenes ülikiiresti ja selle arengut kasutati n-ö ära just relvade näol. 17. Millal ja kelle poolel astusid sõtta Itaalia, Bulgaaria ja TürgI? Kuidas mõjutas nende sõttaastumine I MS? Itaalia ja Bulgaaria astusid sõtta 1915
Öeldakse, et inimene on iseenda suurim vaenlane. Kui selle üle juurdlema hakata, siis see on tõsi. Inimene on loonud suurimad ennasthävitavad asjad siia maailma meelemürgid, pommid, sõjad, haigused ja muud keskkonda hävitavad tegurid. Lisaks sellele, saab inimene enamasti ise valida, kui suurt osa see kahjur tema elus mängib. Inimene saab valida, mis elu ta elab kas suitsetab ja joob, kus ta elab, millega ta tegeleb. Inimene ise valib endale elutingimused, ning kahjuks enamus valib ennast hävitava teekonna. Meelemürgid on üks suurimaid probleeme maailmas. Tubakas, alkohol ning narkootikumid on ülemaailmaline probleem ning kahjuks pole silmapiiril nende kadumine
kaasaja probleemid 1 9 9 9. a a s t a Colorado osariik 17-aastane Dylan Klebold ja 18-aastane Eric Harris tapavad 12 koolikaaslast ja ühe õpetaja. Haavata saavad 21 inimest lisaks veel 3, kes üritavad koolist põgeneda. Mõlemad intsidenti e koolitulistamise korraldajad sooritavad enesetapu koolis oleva raamatukogus. Lisaks tulistamisele, keeruline ja põhjalikult planeeritud rünnak sisaldas: 1) tulepommi viskamine 2) koolikohvikusse toodud propaan paagidest pommid 3) 99 lõhkeainet ja pommi falsifitseeritud kooli juures seisvatesse autodesse Kõige ohvriterohke intsident USA koolides al. 1927.aastast. Lionel Shriver'i romaan «Me peame rääkima Kevinist» Raamatu lühikokkuvõte Teos on raamat kirjades, mis on adresseeritud Eva Khatchadourianilt ta abikaasale Franklinile. Eva ja Franklin olid väga kaunis ja elujõulises suhtes, kuniks Eva suurest soovist oma armastatud mehele meelehead teha rasedaks jäi.
Radioaktiivsus Radioaktiivsuse avastas 1896. Klõpsake aastal A. H.juhtslaidi teksti laadide red Becquerel. Teine tase Radioaktiivsuse tuntuimad ja Kolmas tase kurikuulsaimad rakendused on Neljas tase tuumareaktorid ja pommid. Viies tase Radioaktiivseid elemente tarvitatakse ka keemilises analüüsis (radiatsioon muudab uuritavad ained ioonideks, mida on lihtne elektrivaljaga liigutada ja üksteisest eristada). Meditsiinis kasutatkse radioktiivsust näiteks kilpnäärmevähi avastamiseks. Kasutatud materjal: Füüsika õpik 12.-le klassile, Ain Ainsaar http://et.wikipedia
" Püütakse rahvale selgeks teha ning näidata kapitalistlike riikide maailmavaadet. Elanikkonnale näidatakse nii moodi, et riigid eesotsas Ameerikaga mõtlevad eelkõige oma sõjalisele jõule ning nende eesmärgiks on rikkuda teiste inimeste head ning rahulikku elu. Valitsusel on mõttes ainuüksi militaristlikud plaanid ning võim riigis ei hooli üldse inimestest ega ka nende heaolust. Seda osa plakatist on kujutatud süngelt tume taevas ning lõhkevad pommid. Tänu illustratiivsetele pildi pooltele ning ka kasutatud värvitoonidele on iseenesest mõistetav, kus on elu helge ning kus hoopis kole ja halb. Sellel ajal töötanud kunstnikud elasid tingimustes, kus nad olid sunnitud mõtlema ning ennast väljendama sama moodi nagu oli riigis kujunenud ideoloogia. Pildid annavad selgelt märku ning teavet selle kohta kuidas on võimalik kaotada vaba arutelu ning hävitada demokraatia.
Tallinna Reaalkool 2010 Mis on foobia? Foobia on tugev ja põhjendamatu hirm mingi kindla olukorra, nähtuse või elusolendi ees, mida enamik inimesi ei karda. Miks tekivad foobiad? ,,Psühholoogide väitel on ootamatu hirmu põhjuseks stressid, mis meid juba ammusest ajast jälitavad. Kunagised üleelamised ja vapustused ei kao jäljetult. Nad ootavad ajus oma aega nagu viitsütikuga pommid. Ning kunagi toimub plahvatus, mille nimi on foobia. Mis on foobia? Mille poolest erineb see tavalisest hirmust? Normaalne hirm on seletatav ja isegi kasulik. Kuid ohte on mitmesuguseid. Näiteks: Euroopas pole mürkämblikke, ent paljud inimesed kardavad hirmsasti nende hammustust. Miks? Paljud kardavad paaniliselt lifti, mis ometi on nii tavaline ja vajalik asi. Mis põhjusel? Nendele küsimustele pole võimalik vastata, niisiis on tegu foobiatega - seletamatute, väljamõeldud
andmed saadetakse Eesti Kiirguskeskusesse. Reaalsed radioaktiivse saaste ohud võivad olla aatomielektrijaamadega toimuvad õnnetused. Lähim neist on 70 kilomeetrit Eesti piirist eemal asuv Sosnovõi Bor. Isegi kõige halvema stsenaariumi korral ei tohiks Eestis inimohvreid olla, sest üle 30 kilomeetri allika kiirgusest eemal on inimohvrid välistatud. Ülemaailmse terrorismiohu tõttu levivad radioaktiivsed pommid (inglise keeles dirty bombs), mille ülesanne on lõhkeseadeldise abil lokaalsesse keskkonda saastunud ainet paisata. Nende kiirgusaste on reeglina siiski väga madal ja ületab vaevalt looduslikku fooni, nii et eesmärgiks on pigem hirmu külvata. Eestis on täna radioaktiivset ainet raske leida, vastupidiselt mõnele muule riigile, kus mahajäetud sõjaväebaasidest väga tugevaid saasteallikaid leitakse.
*200g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest *210g apelsinimahlast *250g karusmarjadest KOKKUVÕTE Leidsin, et C-vitamiin on üks väga vajalik aine, mida on vaja mõõdukalt tarbida. Sain teada soovitatavad manustamiskogused ja soovitusi, milliseid toiduaineid tarbida, kui on C-vitamiini puudus. Minu jaoks uus oli see, et C-vitamiini leidub kõige rohkem marjades, aga ka näiteks paprikas, petersellis ja tillis. Olin ise kogu aeg arvanud, et tõelised C-vitamiini pommid on tsitruselised, aga tegelikkuses see nii ei ole. Järeldus tuleb alati jälgida seda, mida sa sööd ja olla teadlik, mis ainetest see koosneb, et siis vajaduse korral seda kas rohkem või vähem manustada. KASUTATUD KIRJANDUS C-vitamiin. Taust ja tervisenõuded. http://www.kasvaja.net/C-vitamiin/id/329 16.02.2011 Ene Järv. C-vitamiini vägi. http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tervis/c-vitamiini- vagi.d? id=23964029 16.02.2011 Merja Rastas. Kasulik teada. http://www.cpluss.com/cpluss
Alustamiseks valiti vale kuup- Balkani rahva leinakuup. Neid manöövreid pidi vaatama tulema Herts-Hertsog Franz Ferdinand. Serbl otsustasid kätte maksta - korral atentaat FF-le. Seda ette valm salaorg "Must Käsi" ja "Mlada Bosnia". Täideviijateks kaks gümnasisti Gabrinovic ja Princip. Serbia valitsus sai teda, tahtis ära hoida, hoiatas A-U-t. A-U lükkas hoiatuse tagasi. "Musta käe" hulka kuulus ka salaluure ülem, said poisid siiski valedok-dega üle piiri. Varustus olid pommid ja paar revolvrit. FF pidi saabuma Bosnia- Hertsegovina Peal Sarajevos. Visiit oli 28 juuni. Kui FF saabus siis tuli Gabrinovic ja viskas pommid, kuid mööda- võeti kinni- Princip põg. FF muutis omakäeliselt marsruuti ja läks haiglasse ihuk vaatama, kuid nad eksisid ja sattusid tupiktänavasse. Autoj läks teed küs aga samal ajal oli samas kohas Princip kes siis lasi ühe revolvri tühjaks- 3 kuuli mööda, 2 kuuli abikaasale- suri kohapeal ja üks FF südamesse, suri teel haiglasse
astenosfäärist *graniitne-happeline,SiO2 sisaldus kuni 75%, viskoosne(poolvedel), aeglaselt liikuv, rohkem gaase, tekib mandrilise maakoore üles sulamisel Magmalaava *laavas gaase pole, Maa sees *magma Maa peal Basaltgraniit *B-kiire *G-aeglane Maarid-sisselangenud vulkaanikraatritesse tekkinud järved Kaasnevad nähtused: *laavavoolud *tuha-ja gaasipilved(kihtvulkaan) *maavärin,maalihe *püroklastiline materjal(tahked kivitükid)-suured vulk pommid *mudavoolud e lahaarid(peab olema ka vett)-vesi alla koos tuha massiga *geisrid-kuuma vee ja auru sambad Kasulikud,sest: *viljakad mullad-vulk tuhk sisaldab min aineid *grotermaalelektrijaamad kasut maa sees olevat soojust *saab ehitusmaterjale, kivimeid *turismiobjektid(ka geisrid) *fumarool-suitsuauk(väävlisuits) Kilpvulkaan Kihtvulkaan Kumer-nt Hawaii Lõõriga ja pikem vulkaanid Kiiresti laiali valguv Vähesed laamavoolud ja
kaldutud tagasi revianšismi; lepiti ära Prant. ja sellest alustati kahe riigi majanduslike huvide põimimist, millest arenes välja Euroopa Liit; 1960. loodi uuesti sõjavägi; Prantsusmaa- 1958. kuulutati välja 5 vabariik; järgenval parlamendivalimistel saavutasid suure võidu gaulle-istid ning esimest korda ei saanud suurimaid hääli kommunistid; üritati sõda lõpetada; lahkusid NATOst; tegid oma tuumapommi 1960., mil pommid enam populaarsed polnud; 3.Kuidas mõjutas koloniaalvaldustest loobumine suurriikide majandust, poliitikat ja rahvastikku? Mõjutas hästi. Riigid olid majanduslikult tõusuteel. Majandus arenes ja heaolu kasvas. Lk 103 3.Millega seletada Thatcheri ja Reagani populaarsust 1970.aastate teisel poolel ja 1980.aastate algul? Kuidas suhtusid reformidesse erinevad ühiskonnakihid? Thatcher lõi karme reforme, mille tagajärg oli alati positiivne kuigi mässati palju algul. Ta
veemassi üles. Mida põhjustab: -ujutatakse üle suured alad -hävib taimkate, muutub ranniku pinnamood -mullad ja siseveekogud soolduvad -hävivad korallrifid -ookean reostub 11. Tead maavärinate ja vulkaanipursetega kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandus tegevusele. Maavärinatega kaasnevad maakoorelõhed, varingud, rusuvoolud, tsunamid, maalihked, lumelaviinid. Vulkaanipurskega kaasnevad eralduvad gaasid, tuhapilv, lõõmpilv, vulkaanilised pommid, laavavoolud, lööklaine 12. Oskad nimetada nõlvaprotsesse ja tegureid mis soodustavad nõlvaprotsesse,ka inimtekkelisi. Nõlvaprotsessid on raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju -varisemine -libisemine -voolamine -nihkumine 13. Mõisted: subduktsioon, spreeding Subduktsioon- ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine vahevöösse Spreeding- ookeaniliste laamade lahknemine
annaabi.ee 
