Tegevteenistus jaguneb tegevteenistuseks ja reservteenistuseks. Tegevteenistuses kantakse mundreid ja neil on omad reeglid ja kohustused. Reservteenistuses olles peab olema valmis, kui välja kutsutakse. Ajateenistus *Kutsutakse 18-27 aastaselt *kestab 8-11 kuud sõltub väeliigist ja väljaõppe iseloomust *ajateenistusse kutsutakse kodanikud reservüksuste ettevalmistamise esmärgil (väljaõpe) 1) Sõduri baaskursus , mille peavad kõik läbima (põhiteadmised) 2) Sõduri erialakursus , nt: parameedik, autojuht 3) Nooremallohvitseri kursus , nt jaoülema väljaõpe Asendusteenistus Usulistel või kõlbelistel põhjustel keeldunud kutsealune on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. Teenistus toimub asutuses, mis tegeleb päästetöödega vms. Kestab 16 kuud. Reservteenistus: Õppekogunemised Reservväelastele korraldatakse teatud aastate tagant õppekogunemisi. Värskendatakse ajateenistuses põitut. Kestab tavaliselt 7-14 päeva. Reserv Ajateeni...
USA 1. maailmasõjas Sõja alguses andis USA Antanti riikidele laenu, aga otsustas ise jääda neutraalseks. Seda otsust pooldasid ka enamus rahvast. Sõjaga liitumiseks ei tehtud mingeid ettevalmistusi enne 1915. aastat ja armeed hoiti endiselt väiksena. Ajaga hakati Saksamaas nägema kaabakat, kes käitus väga valesti Belgias 1914. aastal ja uputas Lusitania 1915. aastal hoolimata sõjaõigusest. 1917. aastal hakkasid Saksa allveelaevad PõhjaAmeerika laevu uputama ja Mehhikot USA vastu hälestama ja rahaliselt aitama. See sundis USA valitsust sõjaga liitumisele mõtlema. Põhjust Euroopas demokraatia kaasaaitamiseks nähti Venemaa veebruarirevolutsioonis, kuna see näitas, kui rahulolematu rahvas monarhi valitsemise vastu on. Sõjaga liitus USA Antanti poolel 6. aprillil 1917. aastal. See ei toonud koheselt suurt muutust sõja kulgemisele, sest nende maaväed olid väikesed, väljaõpetamatta ja üksuste saatmine euroopasse võttis aega. U...
SEMINAR 1.)Võrdlen ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooni Põhiseadusega. ÜRO Inimõiguste deklaratsioon ütleb: " Kedagi ei või pidada orjuses või õigusteta seisundis; orjus ja orjakaubandus ükskõik millisel kujul on keelatud". Eesti Vabariigi põhiseadus paragraaf 29 ütleb: ,,Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu". Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ülemaailmse inimkaubanduse raporti kohaselt on enamlevinud inimkaubanduse vormiks seksuaalne ärakasutamine (79%). Seksuaalse ärakasutamise ohvriteks on domineerivalt naised ja lapsed. Teiseks enamlevinud inimkaubanduse vormiks on tööjõu ärakasutamise eesmärgil viljeletav
politseisse, kohtusse, saamaks kaitset ja tekitatud kahjude hüvitamist. Samas on aga inimesi kes ise mingil põhjusel ei sa hakkama omale eluaseme rajamisega. Nende jaoks on rajatud nt turvakodud, lastekodud, hooldusasutused jne . Igal Eesti kodanikul on õigus valida omale sobiv töökoht ja ala, mida soovib teha. Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Riik aitab tööotsijail leida töö, töötingimused on riigi kontrolli all. Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kõigil on õigus haridusele. Hariduse andmine on riigi järelevalve all.
Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. Sarnaselt kodaniku õigustega reguleerib ka kodaniku kohustusi põhiseadus. Peamised kodaniku kohustused on allumine põhiseaduslikule korrale ja osalemine riigikaitses. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes. Kaitseväeteenistusest keelduval noormehel tuleb selle asemel läbida asendusteenistus. Kodanikeks peetakse nii mehi, naisi kui ka lapsi-kõiki, kellel on Eesti Vabariigi kodakondsus. Eesti kaitsejõud põhinevad Eesti Kaitseväel, mis koosneb Maaväest, Mereväest ja Õhuväest ning vabatahtlikul sõjaväelisel ühendusel Kaitseliidul. Kaitsejõudude tööd juhib ja planeerib Kaitseväe Peastaap. Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. Kaitsevägi planeerib ja teostab operatsioone kõigi väeliikide üksusi kaasates
· Kaitseväe juhataja on kindral Ants Laaneots. · Kaitsevägi -riigikaitseks korraldatud relvastatud jõud,mis moodutatakse tegevteenistusse võetud kodanikest. o Maavägi, merevägi, õhuvägi, kaitseliit. Kaitseliit kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvastatud riigikaitse organisatsioon. KAPO - · Ajateenistus kestab 8-11 kuud, sõltub väljaõppe kavast. Mehed 18-27. · Asendusteenistus kestab 12 kuud. · Riigikaitse nõukogusse tuli juurde Riigikogu väliskomisjoni esimees, rahandusminister ja justiitsminister. Majandus · Avatud majandus Eelarve · Eelarve - eeldatavate tulude ja kulude arvutlus elolevaks perioodiks · Def eelarve eelarve, milles kavandatud kulud on suuremad kui eeldatavad tulud. · Valitsus koostab ja teeb ettepaneku, Riigikogu võtab vastu.
erinevas kodakondsuses. Kodaniku kohus LISA: Sarnaselt kodaniku õigustega reguleerib ka kodaniku kohustusi põhiseadus. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on samuti kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Peamised kodaniku kohustused on allumine põhiseaduslikule korrale ja osalemine riigikaitses. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes. Kaitseväeteenistusest keelduval noormehel tuleb selle asemel läbida asendusteenistus. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides lisada kodanikele kohustusi. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.
aastased; kandideerida Vabariigi Presidendiks, me oleme vähemalt 40-aastased sünnipärased kodanikud. Tihtipeale me hädaldame ja väidame, et me pole oma eluga rahul, aga kui me pole selle jaoks midagi teinud, ei tohiks me ka tegelikult ju kurta millegi üle. Peamisteks kohustusteks kodanikel on allumine põhiseadusele ja osalemine riigikaitses. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima Eesti kaitseväes. Kaitseväeteenistusest keelduval noormehel tuleb selle asemel läbida asendusteenistus ehk alternatiivteenistus. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides lisada kodanikele kohustusi. Kodanikul on kohustus alluda põhiseaduslikule korrale, võtta osa riigikaitsest, kui ta on vähemalt 16.-60. aastane mees. Kodanik peab hoolitsema oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest. Mulle tähendab Eesti kodanikuks olemine eelkõige kohustust ja hoolivust eelkõige oma riigi ees
vanuri igakülgne abistamine tema raskes olukorras. § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Riik korraldab kutseõpet ja abistab tööotsijaid töö leidmisel.Näiteks kui inimene on jäänud töötuks,siis ta peab ennast registreerima Tööturuametisse.Talle võimaldatakse väike abiraha riigi poolt,kui ta käib regulaarselt vastuvõttudel ja talle pakutakse töökohtasi.Samuti korraldab riik kutseõpet
ameti pikendust · Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon hindab kutsealuse terviseseisundit ning otsustab, kas ta sobib ajateenistuse läbimiseks või mitte. Juhul kui kutsealune ei ole nõus arstliku komisjoni otsusega, saab seda otsust edasi kaevata Kaitseministeeriumi arstlikule vaidekomisjonile. Arvele võtmine: · Seadus lubab kaitseväeteenistusest keelduda usulistel ja kõlbelistel põhjustel. Mille tagajärjel tuleb läbida asendusteenistus ja esitada taotlus Kaitseressursside Ametile, et põhjendada miks ta ei soovi ajateenistusse minna. · Kutsealune peab teavitama Kaitseressursside Ametile talle sobiva ajateenistusse alustamiseks. Kui kutsealune ei tee seda, on Kaitseressursside Ametil õigus kutsuda noormees teenistusse Ajateenistus: · Ajateenistusel omandatakse palju uusi teadmisi ja oskusi. · Eestis on olenevalt väeliigist, erialast ja ametikohast ajateenistuse pikkuseks 8 või 11 kuud.
tooted), või ringluses on liiga palju raha. Tagajärjeks on tarbimise kahanemine. See aga tähendab ettevõttele kasumi vähenemist, mis sunnib neid omakorda toodangu mahtu kahandama ning tulu suurendamiseks hindu tõstma. Tulemuseks on riigi majandusele negatiivselt mõjuv suletud nõiaring. Kuna inflatsiooni on enamasti võimatu peatada, siis tekitab see alati riigi valitsusele muret. 11. Kui pikk on Eestis ajateenistus, kellel on ajateenistuse kohustus, mis on asendusteenistus? Ajateenistus kestab vastavalt väljaõppe liigile 8 kuni 12 kuud ja on kohustuslik meestele vanuses 18-27 aastat. Vabatahtlikena võivad sõjaväkke minna ka naised. Kohustuslikku ajateenistust saab asendada ka asendusteenistusena. Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kutsealune on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. Asendusteenistus kestab 16 kuud. II osa 1
* kaudsed maksud, mis kujutavad endast teatud kaupade ja teenuste hinnalisa Eestis on need käibemaks (20%); autokütuse, tubaka ja alkoholi aktsiisimaks; tollimaks, maamaks; mootorsõidukimaks; hasartmängumaks Makse võib jagada veel: * riiklikud (kõik eelpoolnimetatud maksud, neid kehtestab riik) * kohalikud (kehtestab kohalik omavalitsus, nt kauplemismaks, reklaamimaks, koerte- kasside pidamise maks) Asendusteenistus tähendab pääste-, sotsiaalhooldus- või hädaabitöid. Asendusteenistus kestab 12 kuud. Kaitseväge juhib Kaitseväe juhataja (brigaadikindral Riho Terras). Kaitseväes on: 77 maavägi 78 merevägi õhuvägi tööturg tööjõu pakkumine ja nõudmine tööpuudus olukord, kui osa tööjõust on sobiva töö puudumise pärast tööta tööjõupuudus olukord, kui töökohti on rohkem kui töö soovijaid Eesti tööturg on taasiseseisvumise järel palju muutunud. Põhjuseks on Eestis valitsenud
keelatud. Igalühel on tahte vastaselt tööle ega õigus vabalt valida teenistusse, välja tegevusala arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel
..... 39) Teabenõue tähendab seda, et on võimalik asutuselt nõuda konkreetset dokumenti, mis eksisteerib. ……………………………….. 40) Riigikaitse kõrgeim juht on president…………………………………………………………………… 41) Eesti Vabariigi sõjaväge nimetatakse …Eesti Kaitseväeks…………………………… . 42) Eesti sõdurid on hetkel välismissioonidel näiteks …Malis…………………….. ja …Liibüas…………. . 43) Asendusteenistus tähendab seda, et usulistel või kõlbelistel(aatelistel)põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslasel on kohustuslik riigikaitseline väljaõpe(asendusteenistujad) ………………………………………………………………………………………………………………… ………………………. 44) Eestis kehtib …üksikisiku………….. tulumaks, hetkel on see …20…………… protsenti.
soodustusi (nt. Tasuta koolilõuna, odavamad bussipiletid jne) Millised on väikese omavalitsuse eelised ja puudused elaniku jaoks? + asjaajamine toimib kiiremini + info liigub kiiremini - vähem alternatiive vaba veetmiseks Kes on riigikaitse kõrgeim juht Eestis? President Kes juhib Eesti kaitseväge rahuajal, kes sõjaajal? Eesti kaitseväge ja riigikaitseorganisatsioone juhib rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja Mis on asendusteenistus? Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kutsealune on kohutatud läbi tegema asendusteenistuse. Asendusteenistus kestab 16 kuud. Mis on riigikontrolli ülesanded? *Kontrollib riigiastutuste majandustegevust *Kontrollib riigi vara kasutamist ja säilimist *Kontrollib nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute. Millised on õiguskantsleri ülesanded? [NB! vt ka Internetis üle õiguskantsleri kodulehekülg]
Konventsiooni põhimõtete ellurakendamiseks pakub Eestimaa Looduse Fond keskkonnaõigusabi. 10 5. Inimõigused ja riigikaitse Meessoost Eesti kodanikel on kohustus teenida kaitseväes. Isikutele, kes usuliste või kõlbeliste veendumuste kohaselt ei saa teenida kaitseväes, on ette nähtud asendusteenistus. Tegemist on rahvusvaheliselt tunnustatud praktikaga, mis võimaldab inimestel teostada usu- ja südametunnistuse vabadust. Õigus taotleda asendusteenistust on otseselt seotud põhiõiguste ja inimõigustega. Rahvusvaheliselt on tunnustatud asendusteenistuse taotlemise alustena usuliste, eetiliste, filosoofiliste, humanitaarsete ja muude veendumuste olemasolu, mis on vastuolus relva kasutamise ja vägivallaga. Inimõigusorganisatsioonid on seisukohal, et isik ei pea oma
VALIMISED *valmiste peamine funktsioon- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine + võimulolijad saaksid tagasisidet + usalduseindikaator + hariv funktsioon *vabade valimiste põhimõtted(5)- ühele kohale mitu kandidaati + kõigil võrdne võimalus oma vaateid levitada + valijal õigus iseseisvaks ja salajaseks valikuks + aus häälte lugemine ja tulemuste täielik avalikustamine + valmiste regulaarsus *VALIMISED ON ÜLDISED, ÜHETAOLISED, SALAJASED *majoritaarne valimissüsteem- enamusvalmised; valitakse enim oma valimisringkonnas hääli saanud kandidaat (nt UK); head küljed: selgus, lihtsus halvad küljed: annab eelised suurparteidele, kaotsiläinud hääled *proportsionaalne valimissüsteem- iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigis kogutud häälte arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteis...
kodakondsuseta isikutel. Artikkel 23 - § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Riik korraldab kutseõpet ja abistab tööotsijaid töö leidmisel. Töötingimused on riigi kontrolli all. Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise
Eesti poliitilist kultuuri iseloomustab: 1. materiaalsus (kõik taandub rahale), 2. maskuliinsus (rõhutatakse liiga palju edukust, võistlust ja materiaalseid väärtusi), 3. liiga palju edukultust ja ületrumpamist poliitikas, 4. rahvuslik maailmanägevus (meil on liiga tugev rahvuslik värving), 5. individualism ja ilmalikkus (igaüks rabagu enda eest ja koos tegutsemise tahe on vähenenud) 6. liiga paljud on poliitikast võõrandunud (vähenenud on ,,meie" tunne) 7. nõrk kodanikukultuur (vaatamata kõigele on eestlaste poliitiline aktiivsus tagasihoidlik) 8. tugeva riigi pelgus 9. orienteeritus muutustele 10. lühiajaline perspektiiviseade (mis iganes arengukavasid ja plaane me teeme, kuidagi ei suudeta toimivaid pikemaajalisi kavasid teha, mis tegelikult ka abiks oleks) 11. majoritaarne poliitikategemise stiil (poliitikud selle asemel, et koostööd teha, tegelevad üksteisele ära pane...
Riigikaitse ei tähenda vaid sõjategevuses osalemist. Peamised kohustused kaitseväeteenistuse kõrval on riigikaitseliste sundkoormiste seaduse alusel pandud töö- ja veokohustus. Kaitseväeteenistuskohustus hõlmab väljaõppekohustuse ning kohustuse asuda sõjaseisukorra ajal mobilisatsioonikava alusel kaitseväeteenistusse sõjapidamiseks. Veendumustest sõltumata on kõik Eesti kodanikud kohustatud kaitsma riigi iseseisvust. Kaitseväeteenistuse alternatiiviks loodud asendusteenistus on võimalus mitte tegutseda teiste inimeste tapmisele kaasa aitaval viisil. Võimalik on näiteks asendusteenistujaid kasutada sõja korral tagalas ning rahuajal anda vastav väljaõpe. Kaitseväe- ja asendusteenistuse korra sätestavad kaitseväeteenistuse seadus, kaitseväe distsiplinaarseadus ning Kaitseliidu osas Kaitseliidu seadus. Riigikaitse korralduse sätestavad rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. Kaitsevägi
Kodaniku kohustused Sarnaselt kodaniku õigustega reguleerib ka kodaniku kohustusi põhiseadus. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on samuti kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Peamised kodaniku kohustused on allumine põhiseaduslikule korrale ja osalemine riigikaitses. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes. Kaitseväeteenistusest keelduval noormehel tuleb selle asemel läbida asendusteenistus. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides lisada kodanikele kohustusi. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. 3 Kodanikul on kohustus: alluda põhiseaduslikule korrale võtta osa riigikaitsest, meestel vanuses 16-60 aastat
Õigus tööle Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Riik korraldab kutseõpet ja abistab tööotsijaid töö leidmisel. Töötingimused on riigi kontrolli all. Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela
- Tööandjapoolne rikkumine (lg 2). Ebaväärikas kohtlemine; töötasu maksmisega viivitamine; töö on ohtlik elule, tervisele, heale nimele. Tööandja ülesütlemise piirangud (§ 92). Keelatud põhjused. - Rasedus või õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. - Perekondlikud kohustused. - Ajutine terviseseisundi halvenemine. - Töötajate esindamine. - Töötaja ei ole nõus töökoormuse muutmisega. - Ajateenistus või asendusteenistus. Ülesütlemisavaldus. - Kirjalik taasesitamist võimaldav vorm (§ 95 lg 1). E-kiri võib olla, ilma allkirjata. Suuliselt ei või. - Erakorralist ülesütlemist tuleb põhjendada (§ 95 lg 2). Kirjas peavad olema faktid ja tegelik olukord, mitte juriidilised punktid. - Ette teatada tuleb seaduses sätestatud tähtaegu arvestades. - Ei toimu enam teatud töötajate puhul lepingu lõpetamise eelkontrolli tööinspektori poolt.
vaidlustatav kohtus. Kodaniku kohustused Sarnaselt kodaniku õigustega reguleerib ka kodaniku kohustusi põhiseadus. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on samuti kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Peamised kodaniku kohustused on allumine põhiseaduslikule korrale ja osalemine riigikaitses. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes. Kaitseväeteenistusest keelduval noormehel tuleb selle asemel läbida asendusteenistus. 4 Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides lisada kodanikele kohustusi. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. Kodanikul on kohustus: alluda põhiseaduslikule korrale võtta osa riigikaitsest, meestel vanuses 16-60 aastat
- Tööandjapoolne rikkumine (lg 2). Ebaväärikas kohtlemine; töötasu maksmisega viivitamine; töö on ohtlik elule, tervisele, heale nimele. Tööandja ülesütlemise piirangud (§ 92). Keelatud põhjused. - Rasedus või õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. - Perekondlikud kohustused. - Ajutine terviseseisundi halvenemine. - Töötajate esindamine. - Töötaja ei ole nõus töökoormuse muutmisega. - Ajateenistus või asendusteenistus. Ülesütlemisavaldus. - Kirjalik taasesitamist võimaldav vorm (§ 95 lg 1). E-kiri võib olla, ilma allkirjata. Suuliselt ei või. - Erakorralist ülesütlemist tuleb põhjendada (§ 95 lg 2). Kirjas peavad olema faktid ja tegelik olukord, mitte juriidilised punktid. - Ette teatada tuleb seaduses sätestatud tähtaegu arvestades. - Ei toimu enam teatud töötajate puhul lepingu lõpetamise eelkontrolli tööinspektori poolt.
ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel) 0100090000030202000002008a01000000008a01000026060f000a03574d464301000000 000001006a2e0000000001000000e802000000000000e8020000010000006c0000000000 0000000000002c00000070000000...
PS kohaselt on kõigil Eesti kodanikel kohustus osaleda kaitseväeteenistuses. Kaitseväeteenistuse seadus kohustab selleks rahu ajal ainult mehi. Kaitseväe komplekteerimispõhimõtteks on üldine sõjaväeteenistuse kohustus ehk totaalkaitse põhimõtted. Seoses NATO-ga liitumisega on kavandatatud üleminekut kutselisele kaitseväele. Teenistus kaitsejõududes jaguneb kohustuslikuks ajateenistuseks ja lepinguliseks teenistuseks.Selle kõrval on võimalik ka asendusteenistus neile, kes teatud eetilistel kaalutlustel ei pea võimalik osaleda kaitseväeteenistuses. 48.Eesti riigikaitse juhtimine. Erakorraline ja sõjaseisukord. Riigikaitse korralduse PS §126 ja 127 kohaselt määravad Rahuaja riigikaitse seadus ja Sõjaaja riigikaitse seadus. Riigikaitse kõrgemaks juhiks on Vabariigi President, kelle juures nõuandva organina tegutseb Riigikaitse Nõukogu. Kaitseväge rahuajal juhib Kaitseväe juhataja, sõja ajal Kaitseväe ülemjuhataja
ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik p...
hoole all. § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Riik korraldab kutseõpet ja abistab tööotsijaid töö leidmisel. Töötingimused on riigi kontrolli all. Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela
31 § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Riik korraldab kutseõpet ja abistab tööotsijaid töö leidmisel. Töötingimused on riigi kontrolli all. Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela
töötaja rikub tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta. Tasu alandatakse võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Tasu tuleb alandada koheselt pärast mittenõuetekohase töö vastuvõtmist. Töötasu alandamise kohta teeb tööandja avalduse. Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige järgmistel ajavahemikel: puhkus, ajutine töövõimetus, teiste töötajate esindamine, streigis osalemine, aja- või asendusteenistus, jms. Terviseseisundile vastava töö nõue: Nõudeõigus on arstitõendi alusel rasedal ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, kui ta terviseseisund ei võimalda kokkulepitud tingimustel töölepingut täita. Kui tööandjal ei ole pakkuda sobivat tööd, võib töötaja töö tegemisest keelduda. Sel juhul makstakse töötajale ravikindlustushüvitust. Ettevõtte üleminek : Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb
töötajale tööd anda. Töötasu alandamine Tööandja võib alandada töötajale makstavat töötasu, kui töötaja rikub tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta. Tasu tuleb alandada koheselt pärast mittenõuetekohase töö vastuvõtmist. Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige järgmistel ajavahemikel: · puhkus, · ajutine töövõimetus, · teiste töötajate esindamine, · streigis osalemine, · aja- või asendusteenistus, Terviseseisundile vastava töö nõue Nõudeõigus on arstitõendi alusel rasedal ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, kui ta terviseseisund ei võimalda kokkulepitud tingimustel töölepingut täita. Kui tööandjal ei ole pakkuda sobivat tööd, võib töötaja töö tegemisest keelduda. Sel juhul makstakse töötajale ravikindlustushüvitust. 10. Ettevõtte üleminek.
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahv...
määramine ......................................................................................................66 Ajapikendus ja ajateenistusse kutsumisest vabastamine .....................67 Ajateenistus ...................................................................................................... 68 Kaitseväeline haridus ja väljaõpe ................................................................. 70 Asendusteenistus ............................................................................................. 74 Reservi arvamine ..............................................................................................74 Õppekogunemine ............................................................................................ 75 Kaitseväedistsipliin .......................................................................................... 76 Kaitseväe määrustikes kasutatavad mõisted .......