JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT (0)

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused
Võru Lahingukool
JAOÜLEMA
KÄSIRAAMAT
2012
EESSÕNA
Jaoülema käsiraamat on oma  olemuselt  õpik, mille kaante vahele on koon-
datud  meie  Kaitseväe  arusaam  jalaväejao  lahingutegevusest.  Jaoülema 
käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele 
ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes.
Kuigi  käsiraamatu   kirjutamisel   on  silmas  peetud  eelkõige  jalaväejao  üle-
maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees-
kondade ülemate väljaõppes.
Jaoülema  käsiraamat  annab  võimaluse  ühtlustada  jaoülemate  väljaõpet 
Kaitseväe  väljaõppekeskustes  ja  Kaitseliidus  ning  tagab  ühtse  arusaama 
jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne  käsitlus   vastaks  kõige pa-
remini  meie  vajadustele  ja  lahinguvälja  nõudmistele,  ei  tohi  käsiraamatu 
kasutajad  mitte  mingil  juhul  õpikut  ainult  passiivselt  tarbida.  Selle  asemel 
peavad  nad  pidevalt  praktiliselt  harjutama,  vajadusel  ka  sisu  vaidlustama 
ning tegema ettepanekuid käsiraamatu arendamiseks .
Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressil:
jaoulemakasiraamat@lk.mil.ee
Veiko -Vello Palm
major
Operatiiv- ja väljaõppeosakonna ülem
Kaitsejõudude Peastaap
SiSukord
Eessõna 
3
1. Alused 
6
 
1.1 Struktuurid 
7
 
1.2 Vastase motolaskurrood 
8
 
1.3 Lühendid ja tingmärgid  
13
2. Juhtimine 
21
 
2.1 Käsuraamid 
21
 
 
2.1.1 Jaoülema lahingukäsk 
21
 
 
2.1.2 Käsk patrullile 
24
 
 
2.1.3 Käsk vaatluspostile 
29
 
 
2.1.4 Käsk julgestajale 
30
 
2.2 Kohaluure 
32
 
2.3 Maastikumudel 
33
 
2.4 Tähestiku ja numbrite hääldamine 
35
 
2.5 Kõneedastuskord 
36
 
2.6 Side ettekanded  
39
 
2.7 Sihtmärkide osutamine 
41
 
2.8 Tulejuhtimiskäsud 
45
3. Üldised tegevused 
46
 
3.1 Lahinguks ettevalmistamine 
46
 
3.2 Liikumismoodused 
48
 
3.3 Taasrühmitumine 
54
 
3.4 Haavatute evakueerimine 
55
4. Majutus  
56
 
4.1 Majutuse püstitamine (suvel/talvel) 
56
 
4.2 Moondamine  
57
 
4.3 Laagrikord 
58
 
4.4 Välihügieen 
59
5. Rännak 
60
 
5.1 Mõisted 
60
 
5.2 Jalgsirännak 
61
 
 
5.1.1 Tegevus sattudes miiniväljale 
65
 
 
5.1.2 Tegevus takistuste ületamisel 
67
 
5.2 Motoriseeritud rännak 
71
6. Lahingu liigid 
75
 
6.1. Pealetungilahing 
75
 
 
6.1.2 Jao kiirrünnak 
76
 
 
6.1.3 Jao planeeritud rünnak 
79
 
6.2. Kaitselahing 
81
 
 
6.2.1 Jao positsioon 
81
 
 
6.2.2 Rühmitumine kaitsesse  vastasega kokkupuutel 
84
 
 
6.2.3 Rühmitumine kaitsesse kontakti puudumisel 
85
 
6.3 Kindlustamine kaitses 
88
 
6.4 Ettevalmistused öiseks tegevuseks 
100
 
6.5 Ettevalmistused öiseks lahinguks 
100
7. Luureõpe 
101
 
7.1 Patrull-laager 
101
 
7.2 Patrull 
106
 
7.3 Luure  
116
 
7.4 Varitsus  
127
8. Lahing hoonestatud alal 
135
 
8.1 Tänavatel liikumine 
135
 
8.2 Hoonetele lähenemine  
137
 
8.3 Hoonetesse sisenemine  
138
 
8.4 Treppidel liikumine 
141
 
8.5 Koridorides liikumine 
142
 
8.6 Tubade puhastamine 
148
 
8.7 Hoonetesse rühmitumine 
151
9. Pioneeritegevus 
153
 
9.1 Julgestusmiinivälja rajamine 
153
 
9.2 Tõkete rajamise organiseerimine  
154
 
9.3 Miinivälja passi koostamine 
155
 
9.4 Tõkestus- ja kindlustusastmed 
158
1. ALuSEd
Erinevates lahinguliikides osalemine eeldab jaolt:
1) pidevat ülevaadet olukorrast – ülevaade olukorrast tagab, et jaoülem 
juhib eesmärgipäraselt ning sõdurid on valmis reageerima efektiivselt 
lahingusituatsioonile;
2) lahinguvõimsuse ja -valmiduse säilitamist – jao lahinguvõimsuse säi-
litamise tagamiseks peab jaoülem jälgima, et:
 
- a)  hooldus , varustamine ja puhkeaeg oleks organiseeritud vastavalt  rüh -
maülemalt saadud käsule;
 
- b) sõdurid oleksid teavitatud olukorrast, lahinguliikide eesmärgist ja nen-
de tulemustest;
3) pidevat valmisolekut – jagu peab olema valmis kohe pärast ülesande 
saamist alustama lahingutegevust; ülesande täitmiseks vajalike ette-
valmistustega tuleb alustada võimalikult vara;
4) head kaitset vastase otselaske- ja kaudtulerelvade tule eest – üles-
ande täitmisel peab võimalikult hästi ära kasutama kaitserajatisi ning 
kaitset, mida maastik pakub;
5) relvastuse efektiivset kasutamist – tuleb arvestada kasutada olevate 
relvade tulejõudu, olukorda ja maastikukaitset;
6) valmisolekut ja võimet tegutseda rühmast eraldatuna;
7) oskust kasutada TBK-kaitsevahendeid;
8) oskust säilitada lahinguvõimsust vastase TBK-rünnaku korral;
9) oskust ümber käia tsiviilisikutega erinevate lahinguliikide puhul.
6
1.1 STrukTuurid
JALAVÄEJAGU
Jalaväejao koosseisu kuulub jaoülem, pooljaoülem,  kuulipildur  ja tanki  tõr -
jujad, jaosanitar ja laskurid. Jagu võitleb rühma  koosseisus  ja täidab jaole 
määratud osa rühma kaitse-, viivitus - või rünnakuülesandest.
Jaoülem juhib jagu vastavalt olukorrale ja rühmaülemalt saadud ülesande-
le,  arvestades   rühmaülema   lahinguplaani. Ta  on  oma  käitumisega  eesku-
juks jao sõduritele.
Jaoülem vastutab:
 
● jaole antud ülesande täitmise;
 
● jao lahinguvõimsuse ja -valmiduse;
 
●  distsipliini ;
 
● sõdurite varustuse komplekteerituse ja hoolduse eest.
Jaoülema abi:
 
● on jaoülema abiline ja vajadusel asendaja;
 
● juhib oma pooljagu vastavalt jaoülema käskudele;
 
● vastutab tuletoetusmeeskonna tegevuse eest jaos;
 
● tegeleb  laskemoona  arvestamise ja ettekannete vastuvõtmisega sõdu-
ritelt ning kannab jaoülemale (edaspidi JÜ) ja rühmavanemale (edaspidi 
RV) ette laskemoonast;
 
● kannab RV-le ette, kui laskemoona on kulunud ½ ja ¾ kogusest;
 
● tegeleb laskemoona tasajagamisega;
 
● tegeleb jao laskemoona reservidega;
 
● täiendab laskemoona koostöös RV-ga;
 
● peab arvestust jao erilahingumoona (näiteks TT-miin, kaitselaeng) üle;
 
● täiendab ja tagab jao toidu ja veevarusid;
 
● organiseerib jao toitlustamist;
 
● hooldab jao varustust;
 
● peab arvestust jao varustuse üle;
 
● täiendab jao kuluvarustust;
 
● kontrollib, et laskur -sanitar täiendaks sidumisvahendeid;
 
● vastutab jao majutamise organiseerimise eest;
 
● valmistab vajadusel jaoülemale käsu andmiseks tarviliku maastikumudeli;
 
● kogub kokku vangidelt võetud relvastuse, varustuse ja dokumendid;
 
●  varustab jagu koostöös RV kindlustamismaterjalidega.
7
Laskur-sanitar:
 
● vastutab haavatutele esmaabi andmise eest;
 
● kui on palju haavatuid, aitab rühma meedikut esmaabi andmisel;
 
● evakueerib koostöös rühma meediku ja rühmavanemaga haavatud;
 
● kannab hoolt selle eest, et sõduritel oleksid olemas individuaalsed es-
maabivahendid;
 
● täiendab koostöös rühma meedikuga sidumise ja esmaabivahendeid;
 
● kontrollib, et jaos täidetaks hügieeninõudeid (näiteks isiklik  hügieen , ka-
teloki puhtus);
 
● täidab kõiki laskuri kohustusi.
Kuulipildujapaar:
Täidab jaoülema poolt kohustuseks tehtud tulekorraldusi ning peab olema 
võimeline katma jao tuleala.
Tankitõrje granaadiheitjapaarid:
Täidavad jaoülema poolt kästud tulekorraldusi ning peavad lahingupaarina 
olema võimelised hävitama jao tulealas viibivaid vaenlase liikurvahendeid 
ja jalaväge.
1.2 VASTASE moToLASkurrood
(kompanii)
Taktikalise  vastase  „punane“  motolaskurroodud  jaotuvad  põhimõtteliselt 
kaheks:  rood  soomustransportööridel (BTR või MT-LB) ja rood jalaväe la-
hingumasinatel (BMP). Lisaks soomukite erinevusele eristab neid roodusid 
veel asjaolu, et lahingumasinatel on endil tankitõrjevõimekus, soomustrans-
portööridel aga pole. Seetõttu kuulub soomustransportööre kasutava  roodu  
koosseisu tankitõrjeelement.
Motolaskurrood koosneb roodu juhtkonnast, kolmest jalaväerühmast ning 
enamasti  ka  tuletoetuskomponendist. Allüksuste   suurusest   ja  erinevusest 
sõltuvalt võib roodu suurus olla 101–110 võitlejat. Tavaliselt on roodu juht-
konna soomuk varustatud lähiluureseadmega SBR-3.
8
Joonis 1.1. Motolaskurrood (BTR)
9
Joonis 1.2. Motolaskurrood (BMP)
10
Joonis 1.3. Motolaskurrood (MT-LB)
11
Laskekaugused erinevatel roodu relvadel:
Joonis 1.4.
Joonis 1.5
12
1.3 LÜHENdid JA TiNGmÄrGid
LÜHENDID:
Lühend
Ingliskeelne vaste
Eestikeelne vaste
AA
Assembly Area
Koondumis-/paiknemisala
ASLT POS
Assault Position
Kallaletungipositsioon
ATK POS
Attack Position
Rünnakupositsioon
ASP
Ammunition Supply Point
Lahingumoona varustuspunkt
BP
Battle Position
Lahingupositsioon
CCP
Casualty Collection Point
Kannatanute kogumispunkt
CSS
Combat Service Support
Lahinguteenindus
CP
Check Point
Kontrollpunkt
DTG
Date-Time-Group
Ajagrupp
ENY
Enemy
Vastane
EPW
Enemy Prisoner of War
Vastase sõjavangid
FCA
Forward Control Area
Luuraja julgestusala
Viimane koordineerimisjoon, 
FCL
Final Coordination Line
vahetult kallaletungi sünkroniseeri-
miseks
FPF
Final Protective Fire
Lähitõkketuli
FSA
Forward Supply Area
Eesmine varustusala
FCZ
Forward Combat Zone
Eesmine lahinguala
Forward Edge of the 
FEBA
Lahingupiirkonna eesmine joon
Battle Area
Forward Line of Enemy 
FLET
Vastase eesliin
Troops
Forward Line of Own 
FLOT
Oma eesliin
Troops 
FUP
Forming up Position (UK)
Rünnakupositsioon
ERV/HKP
Emergency Rendezvous
Hädakogunemispunkt
LD
Line of Departure
Lähtejoon
LOA
Limit of Advance
Edasiliikumise piir
LOE
Limit of Exploitation
Edundamise piir
MDA
Main Defence Area
Põhikaitseala
13
Nuclear , Biological and 
NBC
Tuuma-, bioloogiline ja keemiarelv
Chemical
OBJ
Objective
Sihtmärk
OP / VP
Observation Post,- Point
Vaatluspunkt, -post
ORP/Ü-
Objective Rally Point
Ühinemis-, kogunemispunkt
punkt
PL
Phase Line
Etapijoon
PP
Passage Point
Ületus-/läbipääsupunkt
RA
Rear Area
Tagala-ala
RFA
Restrictive Fire Area
Tulekeeluala
RP
Release Point
Irdumispunkt
Release Line / Report 
RL 
Lahknemis-, ettekandejoon
Line
RTE
Route
Marsruut
Standing Operating 
SOP
Püsitoimingud
Procedure
ÜTE
-
Ühtlustatud tegevuseeskiri
SP
Start Point
Lähtepunkt
TCP
Traffic Control Post
Liikluskontrolli punkt
RV / KP
Rendezvous
Kogunemispunkt
FRV/VKP
Final Rendezvous
Viimane kogunemispunkt
UAV
Unmanned Aerial Vehicle
Mehitamata õhusõiduk
POW
Prisoner Of War
Sõjavang
WA
Waiting Area
Ooteala
14
TINGMÄRGID
Ülem
Abi
Vanem
 
 
Jagu
 
 
Rühm
 
 
 
Kompanii
 
Laskur
 
Laskur-sanitar
 
KP
 
KP abi
 
TT
 
TT abi
15
Liitlane
Vastane
Lahingupaar/-
meeskond
Jagu
Poolrühm
Rühm
Kompanii (rood)
RELVASTUSE TÄHISED
Kerge
Keskmine
Raske
Automaat
Kuulipilduja
Granaadiheitja
Tankitõrje granaadiheitja
Tankitõrje raketiseade
16
Tankitõrjekahur
Haubits
Miinipilduja
Õhutõrjekahur
Tank
Soomuk
Soomustamata sõiduk
 
Jalaväelahingumasin
17
ÜKSUSTE TINGMÄRGID
Võitlusüksused
Liitlane
Vastane
Jalaväeüksus
Transpordivahenditega jalaväeüksus
Jalaväeüksus (lint)soomukitel (MT-
LB)
Jalaväeüksus (ratas)soomukitel 
(BTR)
Jalaväeüksus lahingumasinatel 
(BMP)
Soomusmasinate üksus
Luureüksus
Tankitõrjeüksus
Õhutõrjeüksus
Välisuurtükiväe üksus
Pioneeriüksus
18
Lahingutoetusüksused
Neutraalne
Vastane
Tagalatoetusüksus
Varustusüksus
Tehnohooldusüksus
Meditsiiniüksus
Transpordiüksus
Jalaväe snaipriüksus
Liitlasvägede pealetungi suund
Liitlasvägede toetav rünnak
Vastase liikumise suund
Varitsus
Kaevik , laskepositsioon
Laskesektor
Blokeeriv miiniväli
Suunav miiniväli
19
Häiriv miiniväli
Julgestusmiiniväli
Pettemiiniväli
Külgmiin
Suundlaeng
Raidtõke
Kivitõke
TT- kraav
Silla, teetruubi purustus
Tõke I astmes
Tõke II astmes
Tõkestatud või lõhatud tõke
VÄRVIDE KASUTAMISE PÕHIMÕTTED KÄSITSI JOONISTADES
 
● vastane – punane värv,
 
● pioneerialased tingmärgid – roheline värv,
 
● liitlane ehk sõbralik – sinine värv,
 
● piirid, jooned, alad, tekst, raamid – must värv.
 
● Vaenlase kujutamine, kui punast värvi ei ole:
 
● üksuste kujutamisel kasutada vaenlase ikooni,
 
● joonte ja noolte märkimisel kasutada topeltjooni, lisada täpsustav mär-
ge ENY.
20
2. JuHTimiNE
2.1 kÄSurAAmid
2.1.1 JAoÜLEmA LAHiNGukÄSk
Jaoülem lähtub lahingukäsu koostamisel ja hiljem selle jaoliikmetele 
edastamisel alljärgnevatest punktidest:
1. OLUKORD (ILM,  MAASTIK , ENDA JÕUDUDE ASUKOHT)
Kirjeldage lühidalt üldist olukorda, et allüksuste ülemad saaksid sellest aru. 
Seda tehes kasutage järgmisi pealkirju:
a. Vaenlase jõud.
Ülesehitus,  hinnangulised  tugevused,   kindlakstegemine ,   paiknemine , 
praegune asukoht, eeldatav liikumine, suutlikkus ja kavatsuste hindamine.
b. Sõbralikud jõud.
Teave  sõbralike  jõudude  kohta,  mida  pole  antud  lahingukäsus,  aga  mis 
otseselt  mõjutavad  allüksuste  ülemate  tegevust.  Sõbralike  jõudude  hulka 
kuuluvad ka jõud, mis ei kuulu plaanitavate lahingujõudude hulka ja mida 
pole lahingutegevusse kaasatud, aga mille viibimine oma jõudude küljel või 
teises  lähedalasuvas  piirkonnas  on  soodne.   Pange   nende  jõudude  kohta 
kirja selline teave, mida allüksuste ülemad vajavad oma ülesannete täitmi-
seks. Selliseks teabeks on kõrgema üksuse ülesanne, millega antakse  kõr -
gema üksuse ülema kavatsusest ja/või lahingukavand teada ka ühe taseme 
võrra ülespoole.
c. Alluvate ja toetavate üksuste lisamine ja äravõtmine.
Teabe käsku andvale üksusele juurde antavatest või sellelt ära võetavatest 
üksusest võib kirja panna selle punkti alla, lisasse või mõlemasse.
2. PÕHIÜLESANNE
Lühike ja täpne kirjeldus ülesandest (ülesannetest), mille ülem peab täit-
ma, ja ülesande eesmärk. Selles käsupunktis ei tohi olla alajaotusi. Reegli-
na sisaldab vastuseid küsimustele “Kes?”, “Mida?”, “Kus?” ja “Miks?”.
21
3.  TEOSTUS
Selle käsupunkti ülesehitus sõltub kindla lahingutegevuse eesmärkidest:
a. Lahingukavand.
Kirjeldage lühidalt, kuidas ülem kujutleb lahingutegevuse ellurakendamist 
algusest  lõpuni.  Ülema   kavatsus   väljendab  täpselt  laiendatud  eesmärki, 
võtmeülesandeid  ja  soovitud  lõpptulemust.  Ülema  kavatsus  peab  olema 
mõistetav igale jao liikmele. See aitab allüksustel keskenduda sellele, mida 
tuleb teha edu saavutamiseks, nii et ülesannet oleks võimalik täita ettean-
tud aja jooksul ja ilma edasise side või juhisteta. Selles käsupunktis tuleb 
kirjeldada ka:
 
● lahingutegevuse etappe (kui neid on);
 
● suurte allüksuslike ülesannete elementide jaoks mõeldud manöövriplaane, 
mis kirjeldavad täpselt, mida ülema eelduse kohaselt teha tuleb;
 
● üldisi plaane toetava tule ja relvade kasutamiseks.
b. Ülesanded manööverüksustele.
Järgnevates käsupunktides määrake kindlad ülesanded igale käsuliini ele-
mendile,  mis  vastutab  teatavate  taktikaliste  kohustuste  täitmise  eest.  Sa-
muti  kirjeldage  kooskõlastamise  ja  lahingugruppide  üksikasju,  mida  pole 
kirjeldatud lahingukoosseisu alajaotuses või mõnes lisas.
c. Ülesanded lahingutoetuse üksustele.
Looge sellele käsupunktile alajaotused ainult vajadusel. Reastage alajao-
tustes  lahingutoetuse  üksused  samas  järjekorras,  milles  nad  on  lahingu-
koosseisus. Kasutage vastavaid alajaotusi ainult nende kindlate ülesannete 
loetlemiseks, mida lahingutoetuse üksused peavad täitma ja mida pole täp-
sustatud või millele pole viidatud mujal. Kui lahingukäsus on vastava teema 
kohta piisavalt teavet, ärge kirjutage midagi juurde.
d. Kooskõlastus juhised.
Juhised,  mis  kehtivad  kahele  või  enamale  lahingukoosseisu  elemendile. 
Reeglina puudutavad sellised juhised piirjooni, eesmärki,  radu , lähtejooni, 
rünnaku aega ja suunda ning teisi üksikasju, mida on vaja teada, et kooskõ-
lastada erinevate allüksuslike elementide tegevust. Antakse ka muud tea-
vet, näiteks ettekannete tegemise, täideviimise eeldatava aja ja selle kohta, 
millal tuleb hakata käsku planeerima ja/või täitma.
22
4. LAHINGUTEENINDUS
Kirjeldage, kuidas toimub teenindamine erinevate lahinguliikide ja lahingu-
etappide puhul:
a. Riietus. Vajadusel käskida  riietuse  kasutamine ja kaasa võtmine  ülesan -
de täitmisel. Näiteks rännakul, patrullis, vaatluspostil.
b.  Varustus ,  tööriistad . Millist varustust ja tööriistu on vaja eelseisva üles-
ande  täitmisel?  Näiteks  vaatlusposti  rajamisel  maskeerimisvõrk,   vaat -
lusvahendid ( binokkel , öövaatlusseade jne).
c. Sidevahendid. Hooldamine ja laadimine.
d. Relvastus. Hooldamine, remontimine, asendamine.
e. Laskemoon. Eelseisva ülesande täitmiseks vajaminevad kogused (auto-
maadil, kuulipildujal, TT-relval, käsigranaadid, signaalraketid, suits jne).
f. Toitlustus. Millal täiendatakse toidu- ja veevarusid? Eelseisvaks ülesan-
deks vajaminevad  kogused.
g. Meditsiin /evakuatsioon. Kuidas on tagatud?
h. Sõjavangid. Tegevus sõjavangi võtmisel.
i. Muu. Mida tehakse langenutega, puhkus, hügieen, majutus, transport.
5. JUHTIMINE JA SIDE
a. Juhtimine. Enda asukoht erinevates etappides, rühmaülema asukoht, 
jaoülema asendus.
b.  Side.  Sidepidamise  vahendid  ja  viisid,  kutsungid,  sagedused,  kanalid 
(põhi ja varu), üleminekud, töörežiimid, piirangud, sidekontroll.
c. Parool ja lahingutunnus.
KÜSIMUSED
Kui  käsud  antud, peaksite laskma neil minuti, kaks selle üle mõelda. Kui 
midagi jäi arusaamatuks või küsitavaks, saavad nad nüüd üle küsida. Siis 
küsite, kas neil on  küsimusi , probleeme, mida tuleks üle  korrata . Pärast kü-
simustele  vastamist tuleb ise esitada küsimusi käsu põhiliste alampunktide 
kohta. Ärge küsige laskuri käest kompanii sagedust, mida ainult teie ja te 
abi peavad teadma. Igaüks peab teadma tunnussõna.
KELLAAEGADE ÜHTLUSTAMINE
Enne kui asjaosalised laiali lähevad, tuleb hoolt kanda, et kõik kellad näi-
taksid  ühte  aega.  Sinu  kell  peab  näitama  ühte  aega  rühmaülema  kellaga 
ning nii kuni alla välja. Anna oma alluvatele aega vähemalt 90 sekundit, et 
nad saaksid oma kellaaega kontrollida ja vajaduse korral teha korrektuure. 
Ja siis veendu veelkord, et kellad näitavad nüüd ühte aega.
23
2.1.2 kÄSk PATruLLiLE
Sissejuhatus
a. turvalisus
julgestajate asukohad
tegevus rünnaku puhul (käskude ajal)
b. administratsioon
istumise järjekord (lisatud isikute tutvustus)
jagada välja teekonna kaardid, aerofotod
kaardi koordinaadid (näidata kätte tegutsemise ala)
VÕTTA VÄLJA MÄRKMIKUD - TEHA MÄRKMEID
c. ülesanded ja organiseerimine
gruppidesse jagamine: luure/VKP
vastutused
liikumise järjekord
tulegrupid (paarid, indiv.)
d. ilmastik (ülevaade patrulli ajaks)
esimene valgus:
viimane valgus:
kuuseis (kui vaja)
ilmaennustus
nähtavus
KÜSIMUSED?
Maastik
seleta mudeleid (skaala, mida miski tähendab, orientatsioon )
maastiku orientatsioon
maamärgid
takistused
RV-d
maastik detailides
seleta suurt mudelit veerandite kaupa
seleta väikest mudelit
KÜSIMUSED?
24
1. OLUKORD
a.Vastase jõud:
tugevus
rutiin
relvastus
moraal
vaatlusseadmed
riietus
patrullid
takistused
kaitserajatised
b. Sõbralikud jõud:
kompanii plaan üldiselt
rühma plaan detailselt
kaitserajatised
valgustusmiinid
teised patrullid
tuletoetus
2. PÕHIÜLESANNE
“Eesmärgiks on  sooritada  luurepatrull .... (koordinaadid), et: hankida topo-
graafilist infot, määrata kindlaks vaenlase positsioon ja saada sellest üksik-
asjalik ülevaade ning saada infot vaenlase kohta”
Räägi seda kaks korda, esimesel korral näita suurt, teisel väikest mudelit.
3. TEOSTUS
a. Kavatsus (kuidas kavatseb patrulli läbi viia)
b. Lahingukavand (mitu etappi on, mis on mingi etapi eesmärk):
I etapp: liikumine VKP-sse
II etapp: tegevus VKP-s ja objekti luure
III etapp: teekond tagasi laagrisse
25
I ETAPP: LIIKUMINE VKP-SSE
“Teekond saab olema ... osaline” - anna välja teekonna kaardi osad 1/2/3/4 
... kuni VKP-ni
a) Teekond kuni S-shortini/luurekohta ja tegevus, kui:
näete vaenlast :
avastamata
avastatud
rünnak
varitsus
b) VKP luuretegevus, kui:
näete vaenlast:
avastamata
avastatud
rünnak
varitsus
S-short grupp on pöördunud tagasi
c) S-shorti grupi/luuregrupi tegevus, kui:
näete vaenlast:
avastamata
avastatud
rünnak
varitsus
VKP grupp ei tule tagasi
d) VKP  hõivamine
e) Muud tegevused, kui:
haavatud (kergelt, raskelt)
eraldatud
eksinud
sõjavangid
valgus
peatumised
signaal tule avamiseks
KÜSIMUSED?
26
II ETAPP: TEGEVUS VKP-S JA OBJEKTI LUURE
a) Kattegrupp (kui kasutatakse)
koosseis
ülesanded
liikumise järjekord
formatsioon
sektorid
teekond
vahed
aeg
signaalid tule avamiseks
b) Luuregrupp
koosseis
ülesanded
liikumise järjekord
formatsioon
sektorid
teekond
vahed
aeg
signaal tule avamiseks
edasi liikumise piir
luuregrupi tegevused järgmistel juhtudel:
kuulete vaenlast, avastatud, varitsus, lähivõitlus, vaenlase kaitserajatised, 
valgustusmiinid, sõjavangid, eraldatud, eksinud, ei suuda leida VKP-d, VKP 
grupp avastatakse, haavatu
c) VKP grupp:
koosseis
ülesanded
sektorid
aeg
valmisolek
VKP grupi tegevused järgmistel juhtudel:
kuulete vaenlast, avastatud, rünnak, luure grupp ei tule tagasi, pärast kon-
takti , pärast ajapiiri, sõjavangid, haavatu
KÜSIMUSED ?
27
III ETAPP: TEEKOND TAGASI LAAGRISSE
 
a) vastupidiselt lahkumisele
 
b) kasutades teist teed
Tegevused,  kui (näete  vaenlast,  avastamata,  avastatud, rünnak  varitsus, 
kiirvaritsus tuldud teele)
KÜSIMUSED ?
c. Kooskõlastusjuhendid
a) Ajad ( söömine  ja puhkus,  harjutamine , relvade ja varustuse kontroll, väl-
jamineku aeg, tagasijõudmise aeg)
b) Harjutamine (asukoht, varustus)
Teostuse kokkuvõte
(kasuta patrulli liikmeid faaside kirjeldamiseks ja esita küsimusi)
4. LAHINGUTEENINDUS
riietus
varustus või spetsiaalne varustus
relvad
laskemoon
toit ja vesi
meditsiin:
med. varustus
haavatute evakueerimine
sõjavangid
transport
5. JUHTIMINE JA SIDE
a. Juhtimine:
 
● enda asukoht,
 
● asendus,
 
● rühmaülema/-punkti asukoht.
b. Side:
 
● kutsungid,
 
● sagedused,
 
● kanalid,
 
● käemärkide kordamine.
c. Parool ja lahingutunnus
KÜSIMUSED
KELLAAEGADE ÜHTLUSTAMINE
28
2.1.3 kÄSk VAATLuSPoSTiLE
Teostus:  Jaoülema  lahinguplaani  kirjeldus  (VP  grupp,  puhkegrupp,  asu-
kohad).
Hõivamine: VP asukoha luure (VP ja puhkeala):
 
● luuregrupp
 
● ülejäänud jao tegevus
 
● luuregrupp ei pöördu tagasi
Rajamise julgestamine:
VP rajajad
Liikumistee VP ja puhkegrupi vahel
Sidepidamine VP ja puhkegrupi vahel
VP varustus + isiklik varustus
Puhkegrupi tegevus:
 
● tunnimehed
 
● side VP-ga
Tegevus vastase korral (nii rajamise kui VP ajal):
 
● VP
 
● puhkegrupp
VP maha jätmine:
 
● julgestamine
 
● pakkijad
Rutiin
VP grupi ülesanded:
 
● vaatleja
 
● julgestaja
 
● sidemees
 
● puhkaja
 
● ettekanded nähtust
 
● vaatluskaardi täitmine (joonis 8.12)
 
● vahetuste süsteem
 
● varustuse valmisolek
 
● puhkus, toitumine, tualett, praht
Puhkegrupp:
 
● valmisolek vahetuseks
 
●  vahetuse süsteem
 
● puhkus, toitumine, tualett, praht.
29
2.1.4 kÄSk JuLGESTAJALE
Julgestamine  on  lahingutegevuse  kaasnev  tegevus,  mille  eesmärk  on 
vältida vastase ootamatut rünnakut. Julgestuse liigid on rännakujulgestus, 
puhkepausi julgestus ja lahingujulgestus.
Rännaku julgestus: JÜ valib rännakuks liikumisviisi, mis tagab 360-kraa-
dise  vaatluse  ja  julgestuse.  Vajadusel   saadab   kuni  lahingupaari  suuruse 
üksuse jao ette 25-100 meetri kaugusele  julgestama  (olenevalt maastikust). 
Julgestajatel ei tohiks kaduda silmside jaoga.
Puhkepausi julgestus: moodustatakse sigarikujuline ringkaitse. Jaoülem 
saadab  vastase  ohtlikusse  suunda  lahingupaari  suuruse  üksuse  jagu  jul-
gestama.
Lahingujulgestus:  kasutatakse  jao  lahingutegevuse  või  lahinguks  ette-
valmistamise julgestamiseks. Eesmärk hoida ära vastase  ootamatu  sattu-
mine vastutusalale. Julgestamise põhieesmärk on kiiresti informeerida oma 
vahetut ülemat vastase ilmumisest. Selleks võidakse kasutada:
 
● käemärke;
 
● häält;
 
● raadiosidet;
 
● lahingu alustamist.
Jaoülem annab julgestajale käsuga edasi:
 
● positsiooni;
 
● ülesande ja valvesektorid;
 
● vastase võimaliku tulekusuuna;
 
● naabruses olevate julgestajate asukoha suunad või naaberjagude po-
sitsioonid, omad üksused ja patrullid alas ;
 
● liikmisteed, ühenduse pidamise;
 
● tule avamise ja häireandmise korra ( vaikselt ja häireolukorras):
 
- kui näed vaenlast, vaenlane sind ei näe;
 
- kui vaenlane näeb ja avab tule;
 
● tegevus õhuhäire puhul;
 
● tegevus TBK häire puhul;
 
● kaudtule tähised ja märgid;
 
● julgestusaja pikkuse;
 
● tunnussõna ja muutmise aeg;
 
● jaoülema asukoht.
30
Näide jaoülema käsust julgestajale:
“Reamees TAMM, julgestate teise jao kaitsesse rühmitamist. Julgestuspositsioon on siin 
selle männi kõrval. Oletatav vastase  tuleku  suund on otse teie eest, jälgitava ala vasak 
piir on üksik  kask  vasakul umbes 50 meetri kaugusel ja parem piir on paremal umbes 
70 meetri kaugusel olevad kolm väikest kuuske. Teist vasakul umbes 100 meetri kau-
gusel julgestab esimese jao julgestaja ja paremal umbes 150 meetri kaugusel julgestab 
kolmanda jao julgestaja. Vastase ilmumisel annate märku  lastes . Õhuhäire puhul var-
jute. TBK häire puhul olge valmis kasutama TBK kaitsevahendeid esimesel võimalusel. 
Kaudtule sihtmärk otse ees 200 m kaugusel asuv  teerist . Julgestusaja pikkus on 30 
minutit, vahetuse viin ise läbi. Tunnusõna on: KRAADE - KAAREL. Tunnussõna muutub 
00:00. Ise asun jao põhipositsioonil.
Küsimusi on? Korrake, mis on teie ülesanne.”
JULGESTAJA TEGEVUS, KUI:
Kui näed vaenlast, aga vaenlane sind ei näe:
Anna vaikselt häire vastavalt määratud korrale ja jää oma positsioonile.
Kui jaoülem jõuab positsioonile tee ettekanne, mis sisaldab:
 
● aega,
 
● suunda,
 
● oletatavat kaugust,
 
● millega võis olla tegu.
Näiteks: 23.45, suunas 35-20 u 300m metalli kõlksatus.
Peale ettekannet tegutse edasi vastavalt tegevusele häire korral.
Kui vaenlane näeb ja avab tule:
julgestaja avab kiirelt vastutule ning annab häire (kui tuleavamine ise häire 
ei ole). Seejärel liigub kindlaks määratud marsruuti mööda kohe tagasi oma 
üksuse juurde.
Olukorras, kus jagu on rühmitunud kaitsesse ja valmis on tehtud positsioo-
nid,  siis  muude  jao  tegemiste  julgestamiseks  võib  julgestaja  paikneda  ka 
valmis tehtud positsioonil. Sellises olukorras võiks julgestajal julgestuspo-
sitsioonil olla:
 
● valgustusraketid;
 
● kaitselaengud ja signaalmiinid;
 
● käsigranaadid;
 
● binokkel ja öövaatlusseade;
 
● häire andmise traat jaoülema positsioonini;
 
● miinilõhkamise nöör (miin on paigutatud umbes 50-100 meetri kaugusele);
 
● tulekaart.
31
2.2 koHALuurE
Kohaluurel  selgitatakse,  milline  on  teede  olukord  üksuse  tegevusu-
latuses. Samuti kui paks on lumi ning kui sügavuti on maa külmunud. 
See teave on vajalik meie üksuste tegevuse planeerimiseks, kuid sa-
mas annab see informatsioon meile ettekujutuse, kuidas vastane võib 
erinevates maastikutingimustes tegutseda.
Enne kohaluurele minekut annab rühmaülem jaoülemale alljärgnevad 
juhtnöörid:
 
● hinnang vastase planeeritava tegevuse kohta;
 
● tema rühma ülesanne ja järgnev tegevus;
 
● jao ülesanne, laskepaikade asukoha ja tuleala.
Kohaluurel jaoülem vaatleb ja annab vaenlase  seisukohast  hinnangu 
alljärgnevatele tegevustele:
 
● kuidas vastase soomukid ja jalavägi on võimelised liikuma tema jao las-
kepaikade ees, nende võimalikke tuletoetuskohti ja liikumismarsruute;
 
● jalaväe liikumis - ja varjumisvõimalusi.
Oma tegevuse seisukohast on tähtis:
 
● nähtavus;
 
● millised on lahingupaaride ja kuulipilduja laskepaigad ning tulealad;
 
● millised on tankitõrjerelvade laskepaigad ja tulealad;
 
● vaenlase tankidele ja soomukitele ebasoodne maastik;
 
● millised võimalused on laskepositsioone kindlustada;
 
● varjumisvõimalused vaenlase õhurünnakute eest;
 
● kuidas ohutult ja nähtamatult positsioonide alal liikuda ;
 
●  millisest kohast on jaoülemal kõige parem jao lahingtegevust juhtida.
Kohaluuret alustatakse alati vastase tuleku  suunast . Pärast kohaluuret an-
nab jaoülem rühmaülemale teada muutustest olukorras.
32
2.3 mAASTikumudEL
Lahingulises olukorras ei ole alati saadaval piisavalt kaarte, kuid enne 
ülesande täitmist peab jaoülem andma oma jaole vajalikud käsud. Sel-
leks  et kõik jao liikmed saaksid piltlikult näha oma ülesande täitmise 
kulgu , on vajalik  teha näitlikustav maastikumudel, mis lihtsustab jao-
ülema käsuandmist.
ETTEVALMISTUSED ENNE KUI JAOÜLEM ALUSTAB MUDELI TEGEMIST
Enne mudeli tegemist tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjadele:
 
● Enne  kui  saab  alustada  mudeli  valmistamist,  peab  olema  teada  jao 
ülesanne, mis saadakse rühmaülemalt.
 
● Pärast ülesande saamist analüüsib jaoülem  kaarti  ning võttes arvesse 
oma  ülesande  iseloomu  märgib  kaardile  piirkonna,  millest  on  mudelit 
vaja. Analüüs sisaldab ka mudeli suuruse mudel (see oleneb jaosuuru-
sest, tööjõust, ajast, materjali olemasolust ja muudest võimalustest, vä-
hemalt  1x1m) ja skaala arvutamist. Pärast analüüsi saab jaoülem valida 
maastiku, kuhu planeeritav mudel mahub.
 
● Enne mudeli valmistamist peab jaoülem olema kindel, et tema tegevus 
on varjatud ja julgestatud tema jao poolt.
pilt 2.1
Erinevates  olukordades  toimib jaoülem maastikumudeli valmistami-
sel järgmiselt.
Asudes   kaitses, valmistatakse  mudel  positsioonide  taga, varjatud  kohas, 
33
kuid selliselt , et ohu korral suudetakse kiiresti liikuda positsioonidele.
Patrulllaagris ja rännakul tuleb mudel teha ringkaitse ala keskele. Juhul kui 
viimati nimetatud olukorras ei ole võimalik mudelit teha, siis võib selle teha 
ka väljapoole ringkaitse ala. Oluline on, et tegevus oleks hästi julgestatud 
ning et jäetakse maha võimalikult vähe jälgi.
Olukorras, kus jaol tuleb teha rännak ja peale seda näiteks objekt valluta-
da, tuleb sellisel juhul teha kaks mudelit. Üks mudel rännaku ja teine objekti 
jaoks.
Rännaku jaoks tehakse marsruudi mudel, millel kajastatakse üldist teekon-
da  objektile . Mudelil peavad olema märgitud olulised maastikupunktid, mida 
rännaku ajal läbida tuleb (pilt 2.1)
Objekti mudel on detailsem ning suurema mõõtkavaga, et täpselt määrata 
iga grupi (sõduri) ülesanded ja liikumised. Üldjoontes võiks objekti mudeli 
suuruseks olla üks ruutmeeter, et seal kogu tegevus ja objektid välja tuua.
TEGEVUSE JÄRJEKORD MUDELI VALMISTAMISEL
Mudeli valmistamine käib järgmiselt:
 
●  Kõigepealt aseta kaart maastikuga kokku.
 
● Eemalda maapinnalt mättakamar nii, et mudeli ruut jääb võimalikult sile 
ja puhas muust looduslikust prügist.
 
● Analüüsi mudeli suurust – kui suur tuleb mõõtkava, kui palju läheb vaja 
tööjõudu.
 
● Leia kaardilt maastikuorientiirid.
 
● Märgi põhjasuund.
 
● Märgi marsruudikast.
 
● Asetajad eemaldavad mätta ja taimestiku.
 
● Määra skaala ja skaala tähistus .
 
● Märgi piirjoonte abil pinnavormide  paigutus  ja suurus, asetajad teevad 
pinnavormid.
 
● Märgi joonorientiirid (näiteks teed, sihid, elektriliinid , ojad).
 
● Märgi punktorientiirid (näiteks hooned, rajatised, geodeetilised punktid, 
kivihunnikud).
 
● Märgi  maastikul  kasvav taimestik (näiteks lagedad alad,  metsad , raies-
mikud, sood )
 
● Sama meetodi abil valmista objekti mudel.
 
● Mudeli lõpetamisel märgi enda ja objekti asukoht mõlemale mudelile.
 
● Kui on piisavalt mehi, siis võib objekti mudeli võib teha ka paralleelselt 
marsruudi mudeliga.
 
● Vaenlase ohu korral ja peale käsu andmist tuleb maastikumudel alati 
hävitada, selleks peab jaoülem määrama eraldi jaoliikme.
34
2.4 TÄHESTiku JA NumbriTE HÄÄLdAmiNE
KUULDEKOODID
A − Alfa (Al-fa)
P − Papa (Pa-pa)
B − Bravo (Bra-vo)
Q − Quebek (Kue-bek)
C − Charlie (Tšaa-li)
R − Romeo (Ro-meo)
D − Delta (Del-ta)
S − Sierra (Si-erra)
E − Echo (Eko)
T − Tango (Tan-go)
F − Foxtrot (Foks-trot)
U − Uniform (Juni-form)
G − Golf (Golf)
V − Victor (Vik-tor)
H − Hotel (Ho-tel)
W − Whiskey (Vis-ki)
I − India (In-dia)
X − X-ray (Iks-rei)
J − Juliett (Džu-li-et)
Y − Yankee (Jän-ki)
K − Kilo (Ki-lo)
Z − Zulu (Zu-lu)
L − Lima (Li-ma)
Õ − Õnne
M − Mike (Maik)
Ä − Ärni
N − November (No-vem-ber)
Ö − Ööbik
O − Oskar (Os-kar)
Ü – Ülle
0
Null
Zero (Zi-rõu)
1
Üks
One (Oan)
2
Kaks
Two (Tuu)
3
Kolm
Three (Trii)
4
Neli
Four  (Foor)
5
Viis
Five  (Faiv)
6
Kuus
Six ( Siks )
7
Seitse
Seven (Se-ven)
8
Kaheksa
Eight (Eit)
9
Üheksa
Nine(r) (Nain(-er))
35
2.5 kÕNEEdASTuSkord
STANDARDVÄLJAKUTSE
 
● Väljakutsutava raadiojaama kutsung – 1 kord.
 
● Väljakutsuja eristamiseks väljakutsutavast on  soovitav  kasutada raadio-
väljendit SIIN (THIS IS) – 1 kord.
 
● Oma raadiojaama kutsung – 1 kord.
 
●  Väljakutse lõpetatakse raadioväljendiga KUULDEL (OVER) – 1 kord.
Näide
Kirjeldus
Eesti keeles
Inglise keeles
Väljakutsutav JA1
Juliet Alfa üks – (SIIN) – 
Juliet Alfa one – (THIS 
IS) –
Väljakutsuja MA5
Mike Alfa viis – KUUL-
Mike Alfa five – OVER
DEL
VÄLJAKUTSELE VASTAMINE
Väljakutsutav jaam peab viivitamatult kõigile väljakutsetele vastama.
 
● Esmasel  vastamisel  esitlevad  kõik  väljakutsutud  jaamad  ennast  oma 
kutsungiga.
 
● Sidepidamisel kahe korrespondendi vahel on hea ühenduse kvaliteedi 
puhul  lubatud   loobuda   kutsungi  ütlemisest  peale  enese  esmakordset 
esitlemist, kui sellega seoses ei teki segadust eetris.
 
● Väljakutsele  vastamine  lõpetatakse  raadioväljendiga  KUULDEL 
(OVER).
Näide
Kirjeldus
Eesti keeles
Inglise keeles
Väljakutsutav JA1
(SIIN) – Juliet Alfa üks –
(THIS IS) – Juliet Alfa 
one–
Väljakutsuja MA5
KUULDEL
OVER
Kui  väljakutsutav  korrespondent  ei  saa  aru  väljakutsuva  korrespondendi 
kutsungist, tuleb kohe vastata ja  paluda  kutsungit korrata raadioväljendiga 
KORDA (SAY AGAIN).
36
MITME KORRESPONDENDI VÄLJAKUTSE
Mitme korrespondendi väljakutse puhul  luuakse  sideühendus kahe või ena-
ma korrespondendiga. Mitme korrespondendi väljakutsel tuleb väljakutsuta-
vate  korrespondentide  kutsungid  eraldada  raadioeetris  väikese  pausiga.
Näide
Kirjeldus
Eesti keeles
Inglise keeles
Väljakutsutav 1 – RA3
Romeo Alfa kolm – 
Romeo Alfa three, –
Väljakutsutav 2 – JA1
Juliet Alfa üks – (SIIN)– 
Juliet Alfa one – (THIS 
IS) –
Väljakutsuja MA5
Mike Alfa viis– KUUL-
Mike Alfa five – OVER
DEL
Väljakutsele vastatakse väljakutsumise järjekorras.
KÕNEEDASTUSE LÕPETAMINE
Kõneedastus lõpetatakse iga kord pärast väljakutse sooritamist, info edas-
tamist või info edastamist takistava põhjuse ilmnemisel.
Kõneedastuse lõpetamisel kasutatavad raadioväljendid on:
 
● KUULDEL (OVER) – lõpetatakse kõne ning oodatakse vastust
 
●  OOTA  ( WAIT ) – korrespondent pannakse ootele, et jätkata mõne sekun-
di pärast. Pikema pausi puhul lisatakse raadioväljendi taha arv, mitu mi-
nutit peab korrespondent vastuse saamiseks ootama nt OOTA 5 (WAIT 
5). Sellisel juhul on oote kehtestajal kohustus ise ühendust võtta.
 
● KÕIK (OUT) – lõpetatakse sideseanss. Tavaliselt lõpetatakse sideühen-
dus väljakutsuja poolt.
Näide
Kirjeldus
Eesti keeles
Inglise keeles
Sideseansi lõpetus 
(SIIN) – Mike Alfa viis – 
(THIS IS) – Mike Alfa 
Väljakutsutav JA1 Välja-
KÕIK
five – OUT
kutsuja MA5
Ootele panemine Väl-
(SIIN) – Juliet Alfa üks – 
(THIS IS) – Juliet Alfa 
jakutsutav JA1 Välja-
OOTA kolm – KÕIK
one – WAIT three – 
kutsuja MA5
OUT
Kui väljakutsutav jaam ei vasta või vastab, aga väljakutsuja ei  kuule , siis 
lõpetab väljakutsuja väljakutse raadioväljendiga EI  KUULNUD  KÕIK (NOT-
HING HEARD OUT).
37
RAADIOSIDEKONTROLL
Raadiosidekontrolliga  kontrollitakse   raadioside   ühendusi  ja  määratakse 
kindlaks  nende  kvaliteeti  sidekoormuse  ajutisel  puudumisel.  Sidet  organi-
seeriv ülem  teostab  raadiosidekontrolli määratud raadioside kontrolli läbivii-
mise korra alusel.
Raadiosidekontrolli võib teostada standardväljakutse järel kui ka väljakut-
sega samaaegselt.
Raadioside kontrolli läbiviimiseks kasutatakse raadioväljendit SIDEKONT-
ROLL (RADIO CHECK).
Raadiosidekontrolli  käigus  kasutatakse  järgnevaid  signaali  tugevust  ja 
kõne arusaadavust kirjeldavaid tunnuseid:
SIGNAALI TUGEVUS
Selgitus
Eesti keeles
Inglise keeles
VIIELE
LOUD
Vali
NELJALE
GOOD
Hea
KOLMELE
WEAK
Kuuldavus on raskendatud
KAHELE
VERY WEAK
Kuuldavus on väga raskendatud
ÜHELE
NOTHING HEARD
Ei kuule midagi
KÕNE ARUSAADAVUS
Näide
Selgitus
Eesti keeles
Inglise keeles
VIIELE
CLEAR
Selge
NELJALE
READABLE
Rahuldav
KOLMELE
DISTORTED
Arusaadavus on raskendatud
KAHELE
WITH INTERFE-
Arusaadavus on raskendatud häiretega 
RENCE
eetris
ÜHELE
NOT READABLE
Eetrisse minek on kuuldav, kuid kõne 
on arusaamatu.
Raadioside  kontrolli  läbiviimisel  edastavad  korrespondendid  vastastikku 
signaali tugevuse ja kõne arusaadavuse.
Näide
Kirjeldus
Eesti keeles
Inglise keeles
JA1 vastab sidekont-
(SIIN) – Juliet Alfa üks 
(THIS IS) – Juliet Alfa 
rollile
– VIIELE NELJALE– 
one LOUD and READA-
KUULDEL
BLE – OVER
38
2.6 SidE ETTEkANdEd
KONTAKTIETTEKANNE (CONTACTREP)
Väljastatakse kohe, kui puututakse kokku käsus määratud ohu või vastase 
üksustega.
Sisaldab:
Standardväljakutse
CONTACTREP
A
Kontakti/nägemise aeg (DTG/ kellaaeg )
B
Vastase/ ohu tegevus (suurus, tegevus, üksuse tunnus, varustus)
C
Kontakti toimumise koht
D
Muud täiendused
E
Oma jõudude tegevus (mida ise teen)
Kontakti korral vastasega  edastada  raadioeetrisse oma kutsung ja KON-
TAKT - KONTAKT.
Näide:“MA5 - KONTAKT- KONTAKT”
Pärast kontakti lõppu esitada täispikk kontaktiettekanne.
Näide:
JA1 - (SIIN) - MA5 - CONTACTREP - KUULDEL.
A
AEG 1630
B
BRDM 2, , küljel nr 35; 1735
C
RUUT 345 786
D
Seisab teeristis suunaga 32-00
E
Möödun ja jätkan ülesande täitmist - KÕIK
39
KIIRE OLUKORRA ETTEKANNE (QUICKSITREP)
Väljastatakse