Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused
Võru Lahingukool
JAOÜLEMA
KÄSIRAAMAT
2012
EESSÕNA
Jaoülema käsiraamat on oma
olemuselt õpik, mille kaante vahele on koon-
datud meie Kaitseväe arusaam jalaväejao lahingutegevusest. Jaoülema
käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele
ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes.
Kuigi käsiraamatu
kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle-
maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees-
kondade ülemate väljaõppes.
Jaoülema käsiraamat annab võimaluse ühtlustada jaoülemate väljaõpet
Kaitseväe väljaõppekeskustes ja Kaitseliidus ning tagab ühtse arusaama
jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne
käsitlus vastaks kõige pa-
remini meie vajadustele ja lahinguvälja nõudmistele, ei tohi käsiraamatu
kasutajad mitte mingil juhul õpikut ainult passiivselt tarbida. Selle asemel
peavad nad pidevalt praktiliselt harjutama, vajadusel ka sisu vaidlustama
ning tegema ettepanekuid käsiraamatu
arendamiseks .
Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressil:
jaoulemakasiraamat@lk.mil.ee
Veiko -Vello
Palm major Operatiiv- ja väljaõppeosakonna ülem
Kaitsejõudude Peastaap
SiSukord
Eessõna
3
1. Alused
6
1.1 Struktuurid
7
1.2 Vastase motolaskurrood
8
1.3
Lühendid ja
tingmärgid
13
2. Juhtimine
21
2.1 Käsuraamid
21
2.1.1 Jaoülema lahingukäsk
21
2.1.2
Käsk patrullile
24
2.1.3 Käsk vaatluspostile
29
2.1.4 Käsk julgestajale
30
2.2 Kohaluure
32
2.3 Maastikumudel
33
2.4 Tähestiku ja
numbrite hääldamine
35
2.5 Kõneedastuskord
36
2.6 Side
ettekanded
39
2.7 Sihtmärkide osutamine
41
2.8 Tulejuhtimiskäsud
45
3. Üldised tegevused
46
3.1 Lahinguks ettevalmistamine
46
3.2 Liikumismoodused
48
3.3 Taasrühmitumine
54
3.4
Haavatute evakueerimine
55
4.
Majutus
56
4.1
Majutuse püstitamine (suvel/talvel)
56
4.2
Moondamine
57
4.3 Laagrikord
58
4.4 Välihügieen
59
5. Rännak
60
5.1 Mõisted
60
5.2 Jalgsirännak
61
5.1.1 Tegevus
sattudes miiniväljale
65
5.1.2 Tegevus takistuste ületamisel
67
5.2 Motoriseeritud rännak
71
6. Lahingu liigid
75
6.1. Pealetungilahing
75
6.1.2 Jao kiirrünnak
76
6.1.3 Jao planeeritud rünnak
79
6.2. Kaitselahing
81
6.2.1 Jao positsioon
81
6.2.2 Rühmitumine kaitsesse
vastasega kokkupuutel
84
6.2.3 Rühmitumine kaitsesse kontakti puudumisel
85
6.3 Kindlustamine kaitses
88
6.4 Ettevalmistused öiseks tegevuseks
100
6.5 Ettevalmistused öiseks lahinguks
100
7. Luureõpe
101
7.1 Patrull-laager
101
7.2 Patrull
106
7.3
Luure
116
7.4
Varitsus
127
8. Lahing hoonestatud alal
135
8.1 Tänavatel liikumine
135
8.2 Hoonetele
lähenemine
137
8.3 Hoonetesse
sisenemine
138
8.4 Treppidel liikumine
141
8.5 Koridorides liikumine
142
8.6 Tubade puhastamine
148
8.7 Hoonetesse rühmitumine
151
9. Pioneeritegevus
153
9.1 Julgestusmiinivälja rajamine
153
9.2 Tõkete rajamise
organiseerimine
154
9.3 Miinivälja
passi koostamine
155
9.4 Tõkestus- ja kindlustusastmed
158
1. ALuSEd
Erinevates lahinguliikides osalemine eeldab jaolt:
1)
pidevat ülevaadet olukorrast – ülevaade olukorrast tagab, et jaoülem
juhib eesmärgipäraselt ning sõdurid on valmis reageerima efektiivselt
lahingusituatsioonile;
2)
lahinguvõimsuse ja -valmiduse säilitamist – jao lahinguvõimsuse säi-
litamise tagamiseks peab jaoülem jälgima, et:
- a)
hooldus , varustamine ja puhkeaeg oleks organiseeritud vastavalt
rüh -
maülemalt saadud käsule;
- b) sõdurid oleksid teavitatud olukorrast, lahinguliikide eesmärgist ja nen-
de tulemustest;
3)
pidevat valmisolekut – jagu peab olema valmis kohe pärast ülesande
saamist alustama lahingutegevust; ülesande täitmiseks vajalike ette-
valmistustega tuleb alustada võimalikult vara;
4)
head kaitset vastase otselaske- ja kaudtulerelvade tule eest – üles-
ande täitmisel peab võimalikult hästi ära kasutama kaitserajatisi ning
kaitset, mida
maastik pakub;
5)
relvastuse efektiivset kasutamist – tuleb arvestada kasutada olevate
relvade tulejõudu, olukorda ja maastikukaitset;
6)
valmisolekut ja võimet tegutseda rühmast eraldatuna;
7)
oskust kasutada TBK-kaitsevahendeid;
8)
oskust säilitada lahinguvõimsust vastase TBK-rünnaku korral;
9)
oskust ümber käia tsiviilisikutega erinevate lahinguliikide puhul.
61.1 STrukTuurid
JALAVÄEJAGU
Jalaväejao koosseisu kuulub jaoülem, pooljaoülem,
kuulipildur ja tanki
tõr -
jujad, jaosanitar ja laskurid. Jagu võitleb rühma
koosseisus ja täidab jaole
määratud osa rühma kaitse-,
viivitus - või rünnakuülesandest.
Jaoülem juhib jagu vastavalt olukorrale ja rühmaülemalt saadud ülesande-
le, arvestades
rühmaülema lahinguplaani. Ta on oma käitumisega eesku-
juks jao sõduritele.
Jaoülem vastutab:
● jaole antud ülesande täitmise;
● jao lahinguvõimsuse ja -valmiduse;
●
distsipliini ;
● sõdurite varustuse komplekteerituse ja hoolduse eest.
Jaoülema abi:
● on jaoülema abiline ja vajadusel asendaja;
● juhib oma pooljagu vastavalt jaoülema käskudele;
● vastutab tuletoetusmeeskonna tegevuse eest jaos;
● tegeleb
laskemoona arvestamise ja ettekannete vastuvõtmisega sõdu-
ritelt ning kannab jaoülemale (edaspidi JÜ) ja rühmavanemale (edaspidi
RV) ette laskemoonast;
● kannab RV-le ette, kui laskemoona on kulunud ½ ja ¾ kogusest;
● tegeleb laskemoona tasajagamisega;
● tegeleb jao laskemoona reservidega;
● täiendab laskemoona koostöös RV-ga;
● peab
arvestust jao erilahingumoona (näiteks TT-miin, kaitselaeng) üle;
● täiendab ja tagab jao toidu ja veevarusid;
● organiseerib jao toitlustamist;
● hooldab jao varustust;
● peab arvestust jao varustuse üle;
● täiendab jao kuluvarustust;
● kontrollib, et
laskur -sanitar täiendaks sidumisvahendeid;
● vastutab jao
majutamise organiseerimise eest;
● valmistab vajadusel jaoülemale käsu andmiseks
tarviliku maastikumudeli;
● kogub kokku vangidelt võetud relvastuse, varustuse ja dokumendid;
●
varustab jagu koostöös RV kindlustamismaterjalidega.
7Laskur-sanitar:
● vastutab haavatutele esmaabi andmise eest;
● kui on palju haavatuid, aitab rühma meedikut esmaabi andmisel;
● evakueerib koostöös rühma meediku ja rühmavanemaga haavatud;
● kannab hoolt selle eest, et sõduritel oleksid olemas individuaalsed es-
maabivahendid;
● täiendab koostöös rühma meedikuga sidumise ja esmaabivahendeid;
● kontrollib, et jaos täidetaks hügieeninõudeid (näiteks isiklik
hügieen , ka-
teloki puhtus);
● täidab kõiki laskuri kohustusi.
Kuulipildujapaar:
Täidab jaoülema poolt kohustuseks tehtud tulekorraldusi ning peab olema
võimeline
katma jao tuleala.
Tankitõrje granaadiheitjapaarid:
Täidavad jaoülema poolt kästud tulekorraldusi ning peavad lahingupaarina
olema võimelised hävitama jao tulealas viibivaid vaenlase liikurvahendeid
ja jalaväge.
1.2 VASTASE moToLASkurrood
(kompanii)
Taktikalise vastase „punane“ motolaskurroodud jaotuvad põhimõtteliselt
kaheks:
rood soomustransportööridel (BTR või MT-LB) ja rood jalaväe la-
hingumasinatel (BMP). Lisaks soomukite erinevusele eristab neid roodusid
veel asjaolu, et lahingumasinatel on endil tankitõrjevõimekus, soomustrans-
portööridel aga pole. Seetõttu kuulub soomustransportööre kasutava
roodu koosseisu tankitõrjeelement.
Motolaskurrood koosneb roodu juhtkonnast, kolmest jalaväerühmast ning
enamasti ka tuletoetuskomponendist. Allüksuste
suurusest ja erinevusest
sõltuvalt võib roodu suurus olla 101–110 võitlejat. Tavaliselt on roodu juht-
konna
soomuk varustatud lähiluureseadmega SBR-3.
8
Joonis 1.1. Motolaskurrood (BTR)
9
Joonis 1.2. Motolaskurrood (BMP)
10
Joonis 1.3. Motolaskurrood (MT-LB)
11
Laskekaugused erinevatel roodu relvadel:
Joonis 1.4.
Joonis 1.5
121.3 LÜHENdid JA TiNGmÄrGid
LÜHENDID:
Lühend
Ingliskeelne vaste
Eestikeelne vaste
AA
Assembly Area
Koondumis-/paiknemisala
ASLT POS
Assault Position
Kallaletungipositsioon
ATK POS
Attack Position
Rünnakupositsioon
ASP
Ammunition Supply Point
Lahingumoona varustuspunkt
BP
Battle Position
Lahingupositsioon
CCP
Casualty Collection Point
Kannatanute kogumispunkt
CSS
Combat Service Support
Lahinguteenindus
CP
Check Point Kontrollpunkt
DTG
Date-Time-Group
Ajagrupp
ENY
Enemy
Vastane
EPW
Enemy Prisoner of War
Vastase
sõjavangid
FCA
Forward Control Area
Luuraja julgestusala
Viimane koordineerimisjoon,
FCL
Final Coordination Line
vahetult kallaletungi sünkroniseeri-
miseks
FPF
Final Protective Fire
Lähitõkketuli
FSA
Forward Supply Area Eesmine varustusala
FCZ
Forward Combat Zone
Eesmine lahinguala
Forward Edge of the
FEBA
Lahingupiirkonna eesmine joon
Battle Area
Forward Line of Enemy
FLET
Vastase eesliin
Troops
Forward Line of Own
FLOT
Oma eesliin
Troops
FUP
Forming up Position (UK)
Rünnakupositsioon
ERV/HKP
Emergency Rendezvous
Hädakogunemispunkt
LD
Line of Departure
Lähtejoon
LOA
Limit of Advance
Edasiliikumise piir
LOE
Limit of Exploitation
Edundamise piir
MDA
Main Defence Area
Põhikaitseala
13 Nuclear , Biological and
NBC
Tuuma-, bioloogiline ja keemiarelv
Chemical
OBJ
Objective
Sihtmärk
OP / VP
Observation Post,- Point
Vaatluspunkt, -post
ORP/Ü-
Objective Rally Point
Ühinemis-, kogunemispunkt
punkt
PL
Phase Line
Etapijoon
PP
Passage Point
Ületus-/läbipääsupunkt
RA
Rear Area
Tagala-ala
RFA
Restrictive Fire Area
Tulekeeluala
RP
Release Point
Irdumispunkt
Release Line / Report
RL
Lahknemis-, ettekandejoon
Line
RTE
Route Marsruut
Standing Operating
SOP
Püsitoimingud
Procedure
ÜTE
-
Ühtlustatud tegevuseeskiri
SP
Start Point
Lähtepunkt
TCP
Traffic Control Post
Liikluskontrolli punkt
RV / KP
Rendezvous
Kogunemispunkt
FRV/VKP
Final Rendezvous
Viimane kogunemispunkt
UAV
Unmanned Aerial Vehicle
Mehitamata õhusõiduk
POW
Prisoner Of War Sõjavang
WA
Waiting Area
Ooteala
14
TINGMÄRGID
Ülem
Abi
Vanem
Jagu
Rühm
Kompanii
Laskur
Laskur-sanitar
KP
KP abi
TT
TT abi
15
Liitlane
Vastane
Lahingupaar/-
meeskond
Jagu
Poolrühm
Rühm
Kompanii (rood)
RELVASTUSE TÄHISED
Kerge
Keskmine
Raske Automaat Kuulipilduja
Granaadiheitja
Tankitõrje granaadiheitja
Tankitõrje raketiseade
16
Tankitõrjekahur
Haubits
Miinipilduja
Õhutõrjekahur
Tank
Soomuk
Soomustamata
sõiduk
Jalaväelahingumasin
17
ÜKSUSTE TINGMÄRGID
Võitlusüksused
Liitlane
Vastane
Jalaväeüksus
Transpordivahenditega jalaväeüksus
Jalaväeüksus (lint)soomukitel (MT-
LB)
Jalaväeüksus (ratas)soomukitel
(BTR)
Jalaväeüksus lahingumasinatel
(BMP)
Soomusmasinate üksus
Luureüksus
Tankitõrjeüksus
Õhutõrjeüksus
Välisuurtükiväe üksus
Pioneeriüksus
18
Lahingutoetusüksused
Neutraalne
Vastane
Tagalatoetusüksus
Varustusüksus
Tehnohooldusüksus
Meditsiiniüksus
Transpordiüksus
Jalaväe snaipriüksus
Liitlasvägede pealetungi suund
Liitlasvägede
toetav rünnak
Vastase liikumise suund
Varitsus
Kaevik , laskepositsioon
Laskesektor
Blokeeriv miiniväli
Suunav miiniväli
19
Häiriv miiniväli
Julgestusmiiniväli
Pettemiiniväli
Külgmiin
Suundlaeng
Raidtõke
Kivitõke
TT-
kraav
Silla, teetruubi purustus
Tõke I
astmes
Tõke II astmes
Tõkestatud või lõhatud tõke
VÄRVIDE KASUTAMISE PÕHIMÕTTED KÄSITSI JOONISTADES
● vastane – punane värv,
● pioneerialased tingmärgid – roheline värv,
● liitlane ehk sõbralik – sinine värv,
● piirid, jooned, alad, tekst, raamid – must värv.
● Vaenlase kujutamine, kui punast värvi ei ole:
● üksuste kujutamisel kasutada vaenlase ikooni,
● joonte ja noolte märkimisel kasutada topeltjooni, lisada täpsustav mär-
ge ENY.
202. JuHTimiNE
2.1 kÄSurAAmid
2.1.1 JAoÜLEmA LAHiNGukÄSk
Jaoülem lähtub lahingukäsu koostamisel ja hiljem selle jaoliikmetele
edastamisel alljärgnevatest punktidest:
1. OLUKORD (ILM, MAASTIK , ENDA JÕUDUDE ASUKOHT)
Kirjeldage lühidalt üldist olukorda, et allüksuste ülemad saaksid sellest aru.
Seda tehes
kasutage järgmisi pealkirju:
a. Vaenlase jõud.
Ülesehitus, hinnangulised tugevused,
kindlakstegemine ,
paiknemine ,
praegune asukoht, eeldatav liikumine,
suutlikkus ja kavatsuste hindamine.
b. Sõbralikud jõud.
Teave sõbralike jõudude kohta, mida pole antud lahingukäsus, aga mis
otseselt mõjutavad allüksuste ülemate tegevust. Sõbralike jõudude hulka
kuuluvad ka jõud, mis ei kuulu plaanitavate lahingujõudude hulka ja mida
pole lahingutegevusse kaasatud, aga mille viibimine oma jõudude küljel või
teises lähedalasuvas piirkonnas on soodne.
Pange nende jõudude kohta
kirja selline teave, mida allüksuste ülemad vajavad oma ülesannete täitmi-
seks. Selliseks teabeks on kõrgema üksuse ülesanne, millega antakse
kõr -
gema üksuse ülema kavatsusest ja/või lahingukavand teada ka ühe taseme
võrra ülespoole.
c. Alluvate ja toetavate üksuste lisamine ja äravõtmine.
Teabe käsku andvale üksusele juurde antavatest või sellelt ära võetavatest
üksusest võib kirja panna selle punkti alla, lisasse või mõlemasse.
2. PÕHIÜLESANNE
Lühike ja täpne kirjeldus ülesandest (ülesannetest), mille ülem peab täit-
ma, ja ülesande eesmärk. Selles käsupunktis ei tohi olla alajaotusi. Reegli-
na sisaldab vastuseid küsimustele “Kes?”, “Mida?”, “Kus?” ja “Miks?”.
213. TEOSTUS
Selle käsupunkti ülesehitus sõltub kindla lahingutegevuse eesmärkidest:
a. Lahingukavand.
Kirjeldage lühidalt, kuidas ülem kujutleb lahingutegevuse ellurakendamist
algusest lõpuni. Ülema
kavatsus väljendab täpselt laiendatud eesmärki,
võtmeülesandeid ja soovitud lõpptulemust. Ülema kavatsus peab olema
mõistetav igale jao liikmele. See aitab allüksustel keskenduda sellele, mida
tuleb teha edu saavutamiseks, nii et ülesannet oleks võimalik täita ettean-
tud aja jooksul ja ilma edasise side või juhisteta. Selles käsupunktis tuleb
kirjeldada ka:
● lahingutegevuse
etappe (kui neid on);
● suurte allüksuslike ülesannete elementide jaoks mõeldud manöövriplaane,
mis
kirjeldavad täpselt, mida ülema eelduse kohaselt teha tuleb;
● üldisi
plaane toetava tule ja relvade kasutamiseks.
b. Ülesanded manööverüksustele.
Järgnevates käsupunktides määrake kindlad ülesanded igale käsuliini ele-
mendile, mis vastutab teatavate taktikaliste kohustuste täitmise eest. Sa-
muti kirjeldage kooskõlastamise ja lahingugruppide üksikasju, mida pole
kirjeldatud lahingukoosseisu alajaotuses või mõnes lisas.
c. Ülesanded lahingutoetuse üksustele.
Looge sellele käsupunktile alajaotused ainult vajadusel. Reastage alajao-
tustes lahingutoetuse üksused samas järjekorras, milles nad on lahingu-
koosseisus. Kasutage vastavaid alajaotusi ainult nende kindlate ülesannete
loetlemiseks, mida lahingutoetuse üksused peavad täitma ja mida pole täp-
sustatud või millele pole viidatud mujal. Kui lahingukäsus on vastava teema
kohta piisavalt teavet, ärge kirjutage midagi juurde.
d. Kooskõlastus juhised.
Juhised, mis kehtivad kahele või enamale lahingukoosseisu elemendile.
Reeglina puudutavad sellised juhised piirjooni, eesmärki,
radu , lähtejooni,
rünnaku aega ja suunda ning teisi üksikasju, mida on vaja teada, et kooskõ-
lastada erinevate allüksuslike elementide tegevust. Antakse ka muud tea-
vet, näiteks ettekannete tegemise, täideviimise eeldatava aja ja selle kohta,
millal tuleb hakata käsku planeerima ja/või täitma.
224. LAHINGUTEENINDUS
Kirjeldage, kuidas toimub teenindamine erinevate lahinguliikide ja lahingu-
etappide puhul:
a. Riietus. Vajadusel käskida
riietuse kasutamine ja kaasa võtmine
ülesan -
de täitmisel. Näiteks rännakul, patrullis, vaatluspostil.
b.
Varustus ,
tööriistad . Millist varustust ja tööriistu on vaja eelseisva üles-
ande täitmisel? Näiteks vaatlusposti rajamisel maskeerimisvõrk,
vaat -
lusvahendid (
binokkel , öövaatlusseade jne).
c. Sidevahendid. Hooldamine ja laadimine.
d. Relvastus. Hooldamine, remontimine, asendamine.
e. Laskemoon. Eelseisva ülesande täitmiseks vajaminevad kogused (auto-
maadil, kuulipildujal, TT-relval, käsigranaadid, signaalraketid, suits jne).
f. Toitlustus. Millal täiendatakse toidu- ja veevarusid? Eelseisvaks ülesan-
deks vajaminevad kogused.
g.
Meditsiin /evakuatsioon. Kuidas on tagatud?
h. Sõjavangid. Tegevus sõjavangi võtmisel.
i. Muu. Mida tehakse langenutega, puhkus, hügieen, majutus, transport.
5. JUHTIMINE JA SIDE
a. Juhtimine. Enda asukoht erinevates etappides, rühmaülema asukoht,
jaoülema asendus.
b. Side. Sidepidamise vahendid ja viisid, kutsungid, sagedused, kanalid
(põhi ja varu), üleminekud, töörežiimid, piirangud, sidekontroll.
c. Parool ja lahingutunnus.
KÜSIMUSED
Kui
käsud antud, peaksite laskma neil minuti, kaks selle üle mõelda. Kui
midagi jäi arusaamatuks või küsitavaks, saavad nad nüüd üle küsida. Siis
küsite, kas neil on
küsimusi , probleeme, mida tuleks üle
korrata . Pärast kü-
simustele vastamist tuleb ise esitada küsimusi käsu põhiliste alampunktide
kohta. Ärge küsige laskuri käest kompanii sagedust, mida ainult teie ja te
abi peavad teadma. Igaüks peab teadma tunnussõna.
KELLAAEGADE ÜHTLUSTAMINE
Enne kui asjaosalised laiali lähevad, tuleb hoolt kanda, et kõik kellad näi-
taksid ühte aega. Sinu kell peab näitama ühte aega rühmaülema kellaga
ning nii kuni alla välja. Anna oma alluvatele aega vähemalt 90 sekundit, et
nad saaksid oma kellaaega kontrollida ja vajaduse korral teha korrektuure.
Ja siis veendu veelkord, et kellad näitavad nüüd ühte aega.
232.1.2 kÄSk PATruLLiLE
Sissejuhatus
a. turvalisus
julgestajate asukohad
tegevus rünnaku puhul (käskude ajal)
b. administratsioon
istumise
järjekord (lisatud isikute tutvustus)
jagada välja teekonna kaardid, aerofotod
kaardi koordinaadid (näidata kätte tegutsemise ala)
VÕTTA VÄLJA MÄRKMIKUD - TEHA MÄRKMEID
c. ülesanded ja organiseerimine gruppidesse jagamine: luure/VKP
vastutused
liikumise järjekord
tulegrupid (paarid, indiv.)
d. ilmastik (ülevaade patrulli ajaks)
esimene valgus:
viimane valgus:
kuuseis (kui vaja)
ilmaennustus
nähtavus
KÜSIMUSED?
Maastik
seleta mudeleid (skaala, mida miski tähendab,
orientatsioon )
maastiku orientatsioon
maamärgid
takistused
RV-d
maastik detailides
seleta suurt mudelit veerandite kaupa
seleta väikest mudelit
KÜSIMUSED?
241. OLUKORD
a.Vastase jõud:
tugevus
rutiin relvastus
moraal
vaatlusseadmed
riietus
patrullid
takistused
kaitserajatised
b. Sõbralikud jõud:
kompanii plaan üldiselt
rühma plaan detailselt
kaitserajatised
valgustusmiinid
teised patrullid
tuletoetus
2. PÕHIÜLESANNE
“Eesmärgiks on
sooritada luurepatrull .... (koordinaadid), et: hankida topo-
graafilist infot, määrata kindlaks vaenlase positsioon ja saada sellest üksik-
asjalik ülevaade ning saada infot vaenlase kohta”
Räägi seda kaks korda, esimesel korral näita suurt, teisel väikest mudelit.
3. TEOSTUS
a. Kavatsus (kuidas kavatseb patrulli läbi viia)
b. Lahingukavand (mitu etappi on, mis on mingi etapi eesmärk):
I etapp: liikumine VKP-sse
II etapp: tegevus VKP-s ja objekti luure
III etapp:
teekond tagasi
laagrisse
25I ETAPP: LIIKUMINE VKP-SSE
“Teekond saab olema ... osaline” - anna välja teekonna kaardi osad 1/2/3/4
... kuni VKP-ni
a) Teekond kuni S-shortini/luurekohta ja tegevus, kui:
näete
vaenlast :
avastamata
avastatud
rünnak
varitsus
b) VKP luuretegevus, kui:
näete vaenlast:
avastamata
avastatud
rünnak
varitsus
S-short grupp on pöördunud tagasi
c) S-shorti grupi/luuregrupi tegevus, kui:
näete vaenlast:
avastamata
avastatud
rünnak
varitsus
VKP grupp ei tule tagasi
d) VKP hõivamine
e) Muud tegevused, kui:
haavatud (kergelt, raskelt)
eraldatud
eksinud sõjavangid
valgus
peatumised
signaal tule avamiseks
KÜSIMUSED?
26II ETAPP: TEGEVUS VKP-S JA OBJEKTI LUURE
a) Kattegrupp (kui kasutatakse)
koosseis
ülesanded
liikumise järjekord
formatsioon sektorid teekond
vahed aeg
signaalid tule avamiseks
b) Luuregrupp
koosseis
ülesanded
liikumise järjekord
formatsioon
sektorid
teekond
vahed
aeg
signaal tule avamiseks
edasi liikumise piir
luuregrupi tegevused järgmistel juhtudel:
kuulete vaenlast, avastatud, varitsus, lähivõitlus, vaenlase kaitserajatised,
valgustusmiinid, sõjavangid, eraldatud, eksinud, ei suuda leida VKP-d, VKP
grupp avastatakse, haavatu
c) VKP grupp:
koosseis
ülesanded
sektorid
aeg
valmisolek
VKP grupi tegevused järgmistel juhtudel:
kuulete vaenlast, avastatud, rünnak, luure grupp ei tule tagasi, pärast kon-
takti , pärast ajapiiri, sõjavangid, haavatu
KÜSIMUSED ?
27III ETAPP: TEEKOND TAGASI LAAGRISSE
a) vastupidiselt lahkumisele
b) kasutades teist teed
Tegevused, kui (näete vaenlast, avastamata, avastatud, rünnak varitsus,
kiirvaritsus
tuldud teele)
KÜSIMUSED ?
c. Kooskõlastusjuhendid
a)
Ajad (
söömine ja puhkus,
harjutamine , relvade ja varustuse kontroll, väl-
jamineku aeg, tagasijõudmise aeg)
b)
Harjutamine (asukoht, varustus)
Teostuse kokkuvõte
(kasuta patrulli liikmeid faaside kirjeldamiseks ja esita küsimusi)
4. LAHINGUTEENINDUS
riietus
varustus või spetsiaalne varustus
relvad
laskemoon
toit ja vesi
meditsiin:
med. varustus
haavatute evakueerimine
sõjavangid
transport
5. JUHTIMINE JA SIDE
a. Juhtimine:
● enda asukoht,
● asendus,
● rühmaülema/-punkti asukoht.
b. Side:
● kutsungid,
● sagedused,
● kanalid,
● käemärkide kordamine.
c. Parool ja lahingutunnus
KÜSIMUSED
KELLAAEGADE ÜHTLUSTAMINE
282.1.3 kÄSk VAATLuSPoSTiLE
Teostus: Jaoülema lahinguplaani kirjeldus (VP grupp, puhkegrupp, asu-
kohad).
Hõivamine: VP asukoha luure (VP ja puhkeala):
● luuregrupp
● ülejäänud jao tegevus
● luuregrupp ei pöördu tagasi
Rajamise julgestamine:
VP rajajad
Liikumistee VP ja puhkegrupi vahel
Sidepidamine VP ja puhkegrupi vahel
VP varustus + isiklik varustus
Puhkegrupi tegevus:
● tunnimehed
● side VP-ga
Tegevus vastase korral (nii rajamise kui VP ajal):
● VP
● puhkegrupp
VP maha jätmine:
● julgestamine
● pakkijad
Rutiin
VP grupi ülesanded:
● vaatleja
● julgestaja
● sidemees
● puhkaja
● ettekanded nähtust
● vaatluskaardi täitmine
(joonis 8.12)
● vahetuste süsteem
● varustuse valmisolek
● puhkus, toitumine, tualett,
praht
Puhkegrupp:
● valmisolek vahetuseks
●
vahetuse süsteem
● puhkus, toitumine, tualett, praht.
292.1.4 kÄSk JuLGESTAJALE
Julgestamine on lahingutegevuse kaasnev tegevus, mille eesmärk on
vältida vastase ootamatut rünnakut. Julgestuse liigid on rännakujulgestus,
puhkepausi
julgestus ja lahingujulgestus.
Rännaku julgestus: JÜ valib rännakuks liikumisviisi, mis tagab 360-kraa-
dise vaatluse ja julgestuse. Vajadusel
saadab kuni lahingupaari suuruse
üksuse jao ette 25-100 meetri kaugusele
julgestama (olenevalt maastikust).
Julgestajatel ei tohiks kaduda
silmside jaoga.
Puhkepausi julgestus: moodustatakse sigarikujuline ringkaitse. Jaoülem
saadab vastase ohtlikusse suunda lahingupaari suuruse üksuse jagu jul-
gestama.
Lahingujulgestus: kasutatakse jao lahingutegevuse või lahinguks ette-
valmistamise julgestamiseks. Eesmärk hoida ära vastase
ootamatu sattu-
mine vastutusalale. Julgestamise põhieesmärk on kiiresti informeerida oma
vahetut ülemat vastase ilmumisest. Selleks võidakse kasutada:
● käemärke;
● häält;
● raadiosidet;
● lahingu alustamist.
Jaoülem annab julgestajale käsuga edasi:
● positsiooni;
● ülesande ja valvesektorid;
● vastase võimaliku tulekusuuna;
● naabruses olevate julgestajate asukoha suunad või naaberjagude po-
sitsioonid, omad üksused ja patrullid
alas ;
● liikmisteed, ühenduse pidamise;
● tule
avamise ja häireandmise korra (
vaikselt ja häireolukorras):
- kui näed vaenlast,
vaenlane sind ei näe;
- kui vaenlane näeb ja avab tule;
● tegevus õhuhäire puhul;
● tegevus TBK häire puhul;
● kaudtule tähised ja märgid;
● julgestusaja pikkuse;
● tunnussõna ja muutmise aeg;
● jaoülema asukoht.
30Näide jaoülema käsust julgestajale:
“Reamees TAMM, julgestate teise jao kaitsesse rühmitamist. Julgestuspositsioon on siin
selle männi kõrval. Oletatav vastase tuleku suund on otse teie eest, jälgitava ala vasak
piir on üksik kask vasakul umbes 50 meetri kaugusel ja parem piir on paremal umbes
70 meetri kaugusel olevad kolm väikest kuuske. Teist vasakul umbes 100 meetri kau-
gusel julgestab esimese jao julgestaja ja paremal umbes 150 meetri kaugusel julgestab
kolmanda jao julgestaja. Vastase ilmumisel annate märku lastes . Õhuhäire puhul var-
jute. TBK häire puhul olge valmis kasutama TBK kaitsevahendeid esimesel võimalusel.
Kaudtule sihtmärk otse ees 200 m kaugusel asuv teerist . Julgestusaja pikkus on 30
minutit, vahetuse viin ise läbi. Tunnusõna on: KRAADE - KAAREL. Tunnussõna muutub
00:00. Ise asun jao põhipositsioonil.
Küsimusi on? Korrake, mis on teie ülesanne.”
JULGESTAJA TEGEVUS, KUI:
Kui näed vaenlast, aga vaenlane sind ei näe:
Anna vaikselt häire vastavalt määratud korrale ja jää oma positsioonile.
Kui jaoülem jõuab positsioonile tee ettekanne, mis sisaldab:
● aega,
● suunda,
● oletatavat kaugust,
● millega võis olla tegu.
Näiteks: 23.45, suunas 35-20 u 300m metalli kõlksatus.
Peale ettekannet tegutse edasi vastavalt tegevusele häire korral.
Kui vaenlane näeb ja avab tule:
julgestaja avab kiirelt vastutule ning annab häire (kui tuleavamine ise häire
ei ole). Seejärel liigub kindlaks määratud marsruuti mööda kohe tagasi oma
üksuse juurde.
Olukorras, kus jagu on rühmitunud kaitsesse ja valmis on tehtud positsioo-
nid, siis muude jao tegemiste julgestamiseks võib julgestaja paikneda ka
valmis tehtud positsioonil. Sellises olukorras võiks julgestajal julgestuspo-
sitsioonil olla:
● valgustusraketid;
● kaitselaengud ja signaalmiinid;
● käsigranaadid;
● binokkel ja öövaatlusseade;
● häire andmise
traat jaoülema positsioonini;
● miinilõhkamise nöör (miin on paigutatud umbes 50-100 meetri kaugusele);
● tulekaart.
312.2 koHALuurE
Kohaluurel selgitatakse, milline on teede olukord üksuse tegevusu-
latuses. Samuti kui paks on lumi ning kui sügavuti on maa külmunud.
See teave on vajalik meie üksuste tegevuse planeerimiseks, kuid sa-
mas annab see informatsioon meile ettekujutuse, kuidas vastane võib
erinevates maastikutingimustes tegutseda.
Enne kohaluurele minekut annab rühmaülem jaoülemale alljärgnevad
juhtnöörid:
● hinnang vastase planeeritava tegevuse kohta;
● tema rühma ülesanne ja järgnev tegevus;
● jao ülesanne, laskepaikade asukoha ja tuleala.
Kohaluurel jaoülem vaatleb ja annab vaenlase seisukohast hinnangu
alljärgnevatele tegevustele:
● kuidas vastase soomukid ja jalavägi on võimelised liikuma tema jao las-
kepaikade ees, nende võimalikke tuletoetuskohti ja liikumismarsruute;
● jalaväe
liikumis - ja varjumisvõimalusi.
Oma tegevuse seisukohast on tähtis:
● nähtavus;
● millised on lahingupaaride ja kuulipilduja laskepaigad ning tulealad;
● millised on tankitõrjerelvade laskepaigad ja tulealad;
● vaenlase tankidele ja soomukitele ebasoodne maastik;
● millised võimalused on laskepositsioone kindlustada;
● varjumisvõimalused vaenlase õhurünnakute eest;
● kuidas ohutult ja nähtamatult positsioonide alal
liikuda ;
●
millisest kohast on jaoülemal kõige parem jao lahingtegevust juhtida.
Kohaluuret alustatakse alati vastase tuleku
suunast . Pärast kohaluuret an-
nab jaoülem rühmaülemale teada muutustest olukorras.
32
2.3 mAASTikumudEL
Lahingulises olukorras ei ole alati saadaval piisavalt kaarte, kuid enne
ülesande täitmist peab jaoülem andma oma jaole vajalikud käsud. Sel-
leks et kõik jao liikmed saaksid piltlikult näha oma ülesande täitmise
kulgu , on vajalik teha näitlikustav maastikumudel, mis lihtsustab jao-
ülema käsuandmist.
ETTEVALMISTUSED ENNE KUI JAOÜLEM ALUSTAB MUDELI TEGEMIST
Enne mudeli tegemist tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjadele:
● Enne kui saab alustada mudeli valmistamist, peab olema teada jao
ülesanne, mis saadakse rühmaülemalt.
● Pärast ülesande saamist analüüsib jaoülem
kaarti ning võttes arvesse
oma ülesande iseloomu märgib kaardile piirkonna, millest on mudelit
vaja. Analüüs sisaldab ka mudeli suuruse mudel (see oleneb jaosuuru-
sest, tööjõust, ajast, materjali olemasolust ja muudest võimalustest, vä-
hemalt 1x1m) ja skaala arvutamist. Pärast analüüsi saab jaoülem valida
maastiku, kuhu planeeritav mudel mahub.
● Enne mudeli valmistamist peab jaoülem olema kindel, et tema tegevus
on varjatud ja julgestatud tema jao poolt.
pilt 2.1
Erinevates olukordades toimib jaoülem maastikumudeli valmistami-
sel järgmiselt. Asudes kaitses, valmistatakse mudel positsioonide taga, varjatud kohas,
33kuid
selliselt , et ohu korral suudetakse kiiresti liikuda positsioonidele.
Patrulllaagris ja rännakul tuleb mudel teha ringkaitse ala keskele. Juhul kui
viimati nimetatud olukorras ei ole võimalik mudelit teha, siis võib selle teha
ka väljapoole ringkaitse ala. Oluline on, et tegevus oleks hästi julgestatud
ning et jäetakse maha võimalikult vähe jälgi.
Olukorras, kus jaol tuleb teha rännak ja peale seda näiteks objekt valluta-
da, tuleb sellisel juhul teha kaks mudelit. Üks mudel rännaku ja teine objekti
jaoks.
Rännaku jaoks tehakse marsruudi mudel, millel kajastatakse üldist teekon-
da
objektile . Mudelil peavad olema märgitud olulised maastikupunktid, mida
rännaku ajal läbida tuleb
(pilt 2.1)
Objekti mudel on detailsem ning suurema mõõtkavaga, et täpselt määrata
iga grupi (sõduri) ülesanded ja liikumised. Üldjoontes võiks objekti mudeli
suuruseks olla üks ruutmeeter, et seal kogu tegevus ja objektid välja tuua.
TEGEVUSE JÄRJEKORD MUDELI VALMISTAMISEL
Mudeli valmistamine käib järgmiselt:
●
Kõigepealt aseta kaart maastikuga kokku.
● Eemalda maapinnalt mättakamar nii, et mudeli ruut jääb võimalikult sile
ja puhas muust looduslikust prügist.
● Analüüsi mudeli suurust – kui suur tuleb mõõtkava, kui palju läheb vaja
tööjõudu.
● Leia
kaardilt maastikuorientiirid.
● Märgi põhjasuund.
● Märgi marsruudikast.
● Asetajad eemaldavad mätta ja taimestiku.
● Määra skaala ja skaala
tähistus .
● Märgi piirjoonte abil pinnavormide
paigutus ja suurus, asetajad teevad
pinnavormid.
● Märgi joonorientiirid (näiteks teed, sihid,
elektriliinid , ojad).
● Märgi punktorientiirid (näiteks hooned, rajatised, geodeetilised punktid,
kivihunnikud).
● Märgi
maastikul kasvav taimestik (näiteks lagedad alad,
metsad , raies-
mikud,
sood )
● Sama meetodi abil
valmista objekti mudel.
● Mudeli lõpetamisel märgi enda ja objekti asukoht mõlemale mudelile.
● Kui on piisavalt mehi, siis võib objekti mudeli võib teha ka paralleelselt
marsruudi mudeliga.
● Vaenlase ohu korral ja peale käsu andmist tuleb maastikumudel alati
hävitada, selleks peab jaoülem
määrama eraldi jaoliikme.
342.4 TÄHESTiku JA NumbriTE HÄÄLdAmiNE
KUULDEKOODID
A − Alfa (Al-fa)
P − Papa (Pa-pa)
B − Bravo (Bra-vo)
Q − Quebek (Kue-bek)
C −
Charlie (Tšaa-li)
R −
Romeo (Ro-meo)
D −
Delta (Del-ta)
S − Sierra (Si-erra)
E − Echo (Eko)
T − Tango (Tan-go)
F − Foxtrot (Foks-trot)
U − Uniform (Juni-form)
G − Golf (Golf)
V − Victor (Vik-tor)
H − Hotel (Ho-tel)
W − Whiskey (Vis-ki)
I − India (In-dia)
X − X-ray (Iks-rei)
J − Juliett (Džu-li-et)
Y − Yankee (Jän-ki)
K − Kilo (Ki-lo)
Z − Zulu (Zu-lu)
L − Lima (Li-ma)
Õ − Õnne
M −
Mike (Maik)
Ä − Ärni
N − November (No-vem-ber)
Ö − Ööbik
O −
Oskar (Os-kar)
Ü – Ülle
0
Null
Zero (Zi-rõu)
1
Üks
One (Oan)
2
Kaks
Two (Tuu)
3
Kolm
Three (Trii)
4
Neli
Four (Foor)
5
Viis
Five (Faiv)
6
Kuus
Six (
Siks )
7
Seitse
Seven (Se-ven)
8
Kaheksa
Eight (Eit)
9
Üheksa
Nine(r) (Nain(-er))
352.5 kÕNEEdASTuSkord
STANDARDVÄLJAKUTSE
● Väljakutsutava raadiojaama kutsung – 1 kord.
● Väljakutsuja eristamiseks väljakutsutavast on
soovitav kasutada raadio-
väljendit SIIN (THIS IS) – 1 kord.
● Oma raadiojaama kutsung – 1 kord.
●
Väljakutse lõpetatakse raadioväljendiga KUULDEL (OVER) – 1 kord.
Näide
Kirjeldus
Eesti keeles
Inglise keeles
Väljakutsutav JA1
Juliet Alfa üks – (SIIN) –
Juliet Alfa one – (THIS
IS) –
Väljakutsuja MA5
Mike Alfa viis – KUUL-
Mike Alfa five – OVER
DEL
VÄLJAKUTSELE VASTAMINE
Väljakutsutav jaam peab viivitamatult kõigile väljakutsetele vastama.
● Esmasel vastamisel esitlevad kõik väljakutsutud jaamad ennast oma
kutsungiga.
● Sidepidamisel
kahe korrespondendi vahel on hea ühenduse kvaliteedi
puhul lubatud
loobuda kutsungi ütlemisest peale enese esmakordset
esitlemist, kui sellega seoses ei teki
segadust eetris.
● Väljakutsele vastamine lõpetatakse raadioväljendiga KUULDEL
(
OVER).
Näide
Kirjeldus
Eesti keeles
Inglise keeles
Väljakutsutav JA1
(SIIN) – Juliet Alfa üks –
(THIS IS) – Juliet Alfa
one–
Väljakutsuja MA5
KUULDEL
OVER
Kui väljakutsutav korrespondent ei saa aru väljakutsuva korrespondendi
kutsungist, tuleb kohe vastata ja
paluda kutsungit korrata raadioväljendiga
KORDA (
SAY AGAIN).
36MITME KORRESPONDENDI VÄLJAKUTSE
Mitme korrespondendi väljakutse puhul
luuakse sideühendus kahe või ena-
ma korrespondendiga. Mitme korrespondendi väljakutsel tuleb väljakutsuta-
vate korrespondentide kutsungid eraldada raadioeetris väikese pausiga.
Näide
Kirjeldus
Eesti keeles
Inglise keeles
Väljakutsutav 1 – RA3
Romeo Alfa kolm –
Romeo Alfa three, –
Väljakutsutav 2 – JA1
Juliet Alfa üks – (SIIN)–
Juliet Alfa one – (THIS
IS) –
Väljakutsuja MA5
Mike Alfa viis– KUUL-
Mike Alfa five – OVER
DEL
Väljakutsele vastatakse väljakutsumise järjekorras.
KÕNEEDASTUSE LÕPETAMINE
Kõneedastus lõpetatakse iga kord pärast väljakutse sooritamist, info edas-
tamist või info edastamist takistava põhjuse ilmnemisel.
Kõneedastuse lõpetamisel kasutatavad raadioväljendid on:
● KUULDEL (
OVER) – lõpetatakse kõne ning
oodatakse vastust
●
OOTA (
WAIT ) – korrespondent pannakse ootele, et jätkata mõne sekun-
di pärast. Pikema pausi puhul lisatakse raadioväljendi taha arv, mitu mi-
nutit peab korrespondent vastuse saamiseks ootama nt OOTA 5 (WAIT
5). Sellisel juhul on oote kehtestajal kohustus ise ühendust võtta.
● KÕIK (
OUT) – lõpetatakse sideseanss. Tavaliselt lõpetatakse sideühen-
dus väljakutsuja poolt.
Näide
Kirjeldus
Eesti keeles
Inglise keeles
Sideseansi lõpetus
(SIIN) – Mike Alfa viis –
(THIS IS) – Mike Alfa
Väljakutsutav JA1 Välja-
KÕIK
five – OUT
kutsuja MA5
Ootele panemine Väl-
(SIIN) – Juliet Alfa üks –
(THIS IS) – Juliet Alfa
jakutsutav JA1 Välja-
OOTA kolm – KÕIK
one – WAIT three –
kutsuja MA5
OUT
Kui väljakutsutav jaam ei vasta või vastab, aga väljakutsuja ei
kuule , siis
lõpetab väljakutsuja väljakutse raadioväljendiga EI
KUULNUD KÕIK (
NOT-
HING HEARD OUT).
37RAADIOSIDEKONTROLL
Raadiosidekontrolliga kontrollitakse
raadioside ühendusi ja määratakse
kindlaks nende kvaliteeti sidekoormuse ajutisel puudumisel. Sidet organi-
seeriv ülem
teostab raadiosidekontrolli määratud raadioside kontrolli läbivii-
mise korra alusel.
Raadiosidekontrolli võib teostada standardväljakutse järel kui ka väljakut-
sega samaaegselt.
Raadioside kontrolli läbiviimiseks kasutatakse raadioväljendit SIDEKONT-
ROLL (
RADIO CHECK).
Raadiosidekontrolli käigus kasutatakse järgnevaid signaali tugevust ja
kõne arusaadavust kirjeldavaid tunnuseid:
SIGNAALI TUGEVUS
Selgitus
Eesti keeles
Inglise keeles
VIIELE
LOUD
Vali
NELJALE
GOOD
Hea
KOLMELE
WEAK
Kuuldavus on raskendatud
KAHELE
VERY WEAK
Kuuldavus on väga raskendatud
ÜHELE
NOTHING HEARD
Ei kuule midagi
KÕNE ARUSAADAVUS
Näide
Selgitus
Eesti keeles
Inglise keeles
VIIELE
CLEAR
Selge
NELJALE
READABLE
Rahuldav
KOLMELE
DISTORTED
Arusaadavus on raskendatud
KAHELE
WITH INTERFE-
Arusaadavus on raskendatud häiretega
RENCE
eetris
ÜHELE
NOT READABLE
Eetrisse minek on kuuldav, kuid kõne
on arusaamatu.
Raadioside kontrolli läbiviimisel edastavad korrespondendid vastastikku
signaali tugevuse ja kõne arusaadavuse.
Näide
Kirjeldus
Eesti keeles
Inglise keeles
JA1 vastab sidekont-
(SIIN) – Juliet Alfa üks
(THIS IS) – Juliet Alfa
rollile
– VIIELE NELJALE–
one LOUD and READA-
KUULDEL
BLE – OVER
382.6 SidE ETTEkANdEd
KONTAKTIETTEKANNE (CONTACTREP)
Väljastatakse kohe, kui puututakse kokku käsus määratud ohu või vastase
üksustega.
Sisaldab:
Standardväljakutse
CONTACTREP
A
Kontakti/nägemise aeg (DTG/
kellaaeg )
B
Vastase/ ohu tegevus (suurus, tegevus, üksuse tunnus, varustus)
C
Kontakti toimumise koht
D
Muud täiendused
E
Oma jõudude tegevus (mida ise teen)
Kontakti korral vastasega
edastada raadioeetrisse oma kutsung ja KON-
TAKT - KONTAKT.
Näide:“MA5 - KONTAKT- KONTAKT”
Pärast kontakti lõppu esitada
täispikk kontaktiettekanne.
Näide:
JA1 - (SIIN) - MA5 - CONTACTREP - KUULDEL.
A
AEG 1630
B
BRDM 2, , küljel nr 35; 1735
C
RUUT 345 786
D
Seisab teeristis suunaga 32-00
E
Möödun ja jätkan ülesande täitmist - KÕIK
39KIIRE OLUKORRA ETTEKANNE (QUICKSITREP)
Väljastatakse
Kõik kommentaarid