JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT (0)

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused
Võru Lahingukool
JAOÜLEMA
KÄSIRAAMAT
2012
EESSÕNA
Jaoülema käsiraamat on oma  olemuselt  õpik, mille kaante vahele on koon-
datud  meie  Kaitseväe  arusaam  jalaväejao  lahingutegevusest.  Jaoülema 
käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele 
ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes.
Kuigi  käsiraamatu   kirjutamisel   on  silmas  peetud  eelkõige  jalaväejao  üle-
maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees-
kondade ülemate väljaõppes.
Jaoülema  käsiraamat  annab  võimaluse  ühtlustada  jaoülemate  väljaõpet 
Kaitseväe  väljaõppekeskustes  ja  Kaitseliidus  ning  tagab  ühtse  arusaama 
jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne  käsitlus   vastaks  kõige pa-
remini  meie  vajadustele  ja  lahinguvälja  nõudmistele,  ei  tohi  käsiraamatu 
kasutajad  mitte  mingil  juhul  õpikut  ainult  passiivselt  tarbida.  Selle  asemel 
peavad  nad  pidevalt  praktiliselt  harjutama,  vajadusel  ka  sisu  vaidlustama 
ning tegema ettepanekuid käsiraamatu arendamiseks .
Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressil:
[email protected]
Veiko -Vello Palm
major
Operatiiv- ja väljaõppeosakonna ülem
Kaitsejõudude Peastaap
SiSukord
Eessõna 
3
1. Alused 
6
 
1.1 Struktuurid 
7
 
1.2 Vastase motolaskurrood 
8
 
1.3 Lühendid ja tingmärgid  
13
2. Juhtimine 
21
 
2.1 Käsuraamid 
21
 
 
2.1.1 Jaoülema lahingukäsk 
21
 
 
2.1.2 Käsk patrullile 
24
 
 
2.1.3 Käsk vaatluspostile 
29
 
 
2.1.4 Käsk julgestajale 
30
 
2.2 Kohaluure 
32
 
2.3 Maastikumudel 
33
 
2.4 Tähestiku ja numbrite hääldamine 
35
 
2.5 Kõneedastuskord 
36
 
2.6 Side ettekanded  
39
 
2.7 Sihtmärkide osutamine 
41
 
2.8 Tulejuhtimiskäsud 
45
3. Üldised tegevused 
46
 
3.1 Lahinguks ettevalmistamine 
46
 
3.2 Liikumismoodused 
48
 
3.3 Taasrühmitumine 
54
 
3.4 Haavatute evakueerimine 
55
4. Majutus  
56
 
4.1 Majutuse püstitamine (suvel/talvel) 
56
 
4.2 Moondamine  
57
 
4.3 Laagrikord 
58
 
4.4 Välihügieen 
59
5. Rännak 
60
 
5.1 Mõisted 
60
 
5.2 Jalgsirännak 
61
 
 
5.1.1 Tegevus sattudes miiniväljale 
65
 
 
5.1.2 Tegevus takistuste ületamisel 
67
 
5.2 Motoriseeritud rännak 
71
6. Lahingu liigid 
75
 
6.1. Pealetungilahing 
75
 
 
6.1.2 Jao kiirrünnak 
76
 
 
6.1.3 Jao planeeritud rünnak 
79
 
6.2. Kaitselahing 
81
 
 
6.2.1 Jao positsioon 
81
 
 
6.2.2 Rühmitumine kaitsesse  vastasega kokkupuutel 
84
 
 
6.2.3 Rühmitumine kaitsesse kontakti puudumisel 
85
 
6.3 Kindlustamine kaitses 
88
 
6.4 Ettevalmistused öiseks tegevuseks 
100
 
6.5 Ettevalmistused öiseks lahinguks 
100
7. Luureõpe 
101
 
7.1 Patrull-laager 
101
 
7.2 Patrull 
106
 
7.3 Luure  
116
 
7.4 Varitsus  
127
8. Lahing hoonestatud alal 
135
 
8.1 Tänavatel liikumine 
135
 
8.2 Hoonetele lähenemine  
137
 
8.3 Hoonetesse sisenemine  
138
 
8.4 Treppidel liikumine 
141
 
8.5 Koridorides liikumine 
142
 
8.6 Tubade puhastamine 
148
 
8.7 Hoonetesse rühmitumine 
151
9. Pioneeritegevus 
153
 
9.1 Julgestusmiinivälja rajamine 
153
 
9.2 Tõkete rajamise organiseerimine  
154
 
9.3 Miinivälja passi koostamine 
155
 
9.4 Tõkestus- ja kindlustusastmed 
158
1. ALuSEd
Erinevates lahinguliikides osalemine eeldab jaolt:
1) pidevat ülevaadet olukorrast – ülevaade olukorrast tagab, et jaoülem 
juhib eesmärgipäraselt ning sõdurid on valmis reageerima efektiivselt 
lahingusituatsioonile;
2) lahinguvõimsuse ja -valmiduse säilitamist – jao lahinguvõimsuse säi-
litamise tagamiseks peab jaoülem jälgima, et:
 
- a)  hooldus , varustamine ja puhkeaeg oleks organiseeritud vastavalt  rüh -
maülemalt saadud käsule;
 
- b) sõdurid oleksid teavitatud olukorrast, lahinguliikide eesmärgist ja nen-
de tulemustest;
3) pidevat valmisolekut – jagu peab olema valmis kohe pärast ülesande 
saamist alustama lahingutegevust; ülesande täitmiseks vajalike ette-
valmistustega tuleb alustada võimalikult vara;
4) head kaitset vastase otselaske- ja kaudtulerelvade tule eest – üles-
ande täitmisel peab võimalikult hästi ära kasutama kaitserajatisi ning 
kaitset, mida maastik pakub;
5) relvastuse efektiivset kasutamist – tuleb arvestada kasutada olevate 
relvade tulejõudu, olukorda ja maastikukaitset;
6) valmisolekut ja võimet tegutseda rühmast eraldatuna;
7) oskust kasutada TBK-kaitsevahendeid;
8) oskust säilitada lahinguvõimsust vastase TBK-rünnaku korral;
9) oskust ümber käia tsiviilisikutega erinevate lahinguliikide puhul.
6
1.1 STrukTuurid
JALAVÄEJAGU
Jalaväejao koosseisu kuulub jaoülem, pooljaoülem,  kuulipildur  ja tanki  tõr -
jujad, jaosanitar ja laskurid. Jagu võitleb rühma  koosseisus  ja täidab jaole 
määratud osa rühma kaitse-, viivitus - või rünnakuülesandest.
Jaoülem juhib jagu vastavalt olukorrale ja rühmaülemalt saadud ülesande-
le,  arvestades   rühmaülema   lahinguplaani. Ta  on  oma  käitumisega  eesku-
juks jao sõduritele.
Jaoülem vastutab:
 
● jaole antud ülesande täitmise;
 
● jao lahinguvõimsuse ja -valmiduse;
 
●  distsipliini ;
 
● sõdurite varustuse komplekteerituse ja hoolduse eest.
Jaoülema abi:
 
● on jaoülema abiline ja vajadusel asendaja;
 
● juhib oma pooljagu vastavalt jaoülema käskudele;
 
● vastutab tuletoetusmeeskonna tegevuse eest jaos;
 
● tegeleb  laskemoona  arvestamise ja ettekannete vastuvõtmisega sõdu-
ritelt ning kannab jaoülemale (edaspidi JÜ) ja rühmavanemale (edaspidi 
RV) ette laskemoonast;
 
● kannab RV-le ette, kui laskemoona on kulunud ½ ja ¾ kogusest;
 
● tegeleb laskemoona tasajagamisega;
 
● tegeleb jao laskemoona reservidega;
 
● täiendab laskemoona koostöös RV-ga;
 
● peab arvestust jao erilahingumoona (näiteks TT-miin, kaitselaeng) üle;
 
● täiendab ja tagab jao toidu ja veevarusid;
 
● organiseerib jao toitlustamist;
 
● hooldab jao varustust;
 
● peab arvestust jao varustuse üle;
 
● täiendab jao kuluvarustust;
 
● kontrollib, et laskur -sanitar täiendaks sidumisvahendeid;
 
● vastutab jao majutamise organiseerimise eest;
 
● valmistab vajadusel jaoülemale käsu andmiseks tarviliku maastikumudeli;
 
● kogub kokku vangidelt võetud relvastuse, varustuse ja dokumendid;
 
●  varustab jagu koostöös RV kindlustamismaterjalidega.
7
Laskur-sanitar:
 
● vastutab haavatutele esmaabi andmise eest;
 
● kui on palju haavatuid, aitab rühma meedikut esmaabi andmisel;
 
● evakueerib koostöös rühma meediku ja rühmavanemaga haavatud;
 
● kannab hoolt selle eest, et sõduritel oleksid olemas individuaalsed es-
maabivahendid;
 
● täiendab koostöös rühma meedikuga sidumise ja esmaabivahendeid;
 
● kontrollib, et jaos täidetaks hügieeninõudeid (näiteks isiklik  hügieen , ka-
teloki puhtus);
 
● täidab kõiki laskuri kohustusi.
Kuulipildujapaar:
Täidab jaoülema poolt kohustuseks tehtud tulekorraldusi ning peab olema 
võimeline katma jao tuleala.
Tankitõrje granaadiheitjapaarid:
Täidavad jaoülema poolt kästud tulekorraldusi ning peavad lahingupaarina 
olema võimelised hävitama jao tulealas viibivaid vaenlase liikurvahendeid 
ja jalaväge.
1.2 VASTASE moToLASkurrood
(kompanii)
Taktikalise  vastase  „punane“  motolaskurroodud  jaotuvad  põhimõtteliselt 
kaheks:  rood  soomustransportööridel (BTR või MT-LB) ja rood jalaväe la-
hingumasinatel (BMP). Lisaks soomukite erinevusele eristab neid roodusid 
veel asjaolu, et lahingumasinatel on endil tankitõrjevõimekus, soomustrans-
portööridel aga pole. Seetõttu kuulub soomustransportööre kasutava  roodu  
koosseisu tankitõrjeelement.
Motolaskurrood koosneb roodu juhtkonnast, kolmest jalaväerühmast ning 
enamasti  ka  tuletoetuskomponendist. Allüksuste   suurusest   ja  erinevusest 
sõltuvalt võib roodu suurus olla 101–110 võitlejat. Tavaliselt on roodu juht-
konna soomuk varustatud lähiluureseadmega SBR-3.
8
Joonis 1.1. Motolaskurrood (BTR)
9
Joonis 1.2. Motolaskurrood (BMP)
10
Joonis 1.3. Motolaskurrood (MT-LB)
11
Laskekaugused erinevatel roodu relvadel:
Joonis 1.4.
Joonis 1.5
12
1.3 LÜHENdid JA TiNGmÄrGid
LÜHENDID:
Lühend
Ingliskeelne vaste
Eestikeelne vaste
AA
Assembly Area
Koondumis-/paiknemisala
ASLT POS
Assault Position
Kallaletungipositsioon
ATK POS
Attack Position
Rünnakupositsioon
ASP
Ammunition Supply Point
Lahingumoona varustuspunkt
BP
Battle Position
Lahingupositsioon
CCP
Casualty Collection Point
Kannatanute kogumispunkt
CSS
Combat Service Support
Lahinguteenindus
CP
Check Point
Kontrollpunkt
DTG
Date-Time-Group
Ajagrupp
ENY
Enemy
Vastane
EPW
Enemy Prisoner of War
Vastase sõjavangid
FCA
Forward Control Area
Luuraja julgestusala
Viimane koordineerimisjoon, 
FCL
Final Coordination Line
vahetult kallaletungi sünkroniseeri-
miseks
FPF
Final Protective Fire
Lähitõkketuli
FSA
Forward Supply Area
Eesmine varustusala
FCZ
Forward Combat Zone
Eesmine lahinguala
Forward Edge of the 
FEBA
Lahingupiirkonna eesmine joon
Battle Area
Forward Line of Enemy 
FLET
Vastase eesliin
Troops
Forward Line of Own 
FLOT
Oma eesliin
Troops 
FUP
Forming up Position (UK)
Rünnakupositsioon
ERV/HKP
Emergency Rendezvous
Hädakogunemispunkt
LD
Line of Departure
Lähtejoon
LOA
Limit of Advance
Edasiliikumise piir
LOE
Limit of Exploitation
Edundamise piir
MDA
Main Defence Area
Põhikaitseala
13
Nuclear , Biological and 
NBC
Tuuma-, bioloogiline ja keemiarelv
Chemical
OBJ
Objective
Sihtmärk
OP / VP
Observation Post,- Point
Vaatluspunkt, -post
ORP/Ü-
Objective Rally Point
Ühinemis-, kogunemispunkt
punkt
PL
Phase Line
Etapijoon
PP
Passage Point
Ületus-/läbipääsupunkt
RA
Rear Area
Tagala-ala
RFA
Restrictive Fire Area
Tulekeeluala
RP
Release Point
Irdumispunkt
Release Line / Report 
RL 
Lahknemis-, ettekandejoon
Line
RTE
Route
Marsruut
Standing Operating 
SOP
Püsitoimingud
Procedure
ÜTE
-
Ühtlustatud tegevuseeskiri
SP
Start Point
Lähtepunkt
TCP
Traffic Control Post
Liikluskontrolli punkt
RV / KP
Rendezvous
Kogunemispunkt
FRV/VKP
Final Rendezvous
Viimane kogunemispunkt
UAV
Unmanned Aerial Vehicle
Mehitamata õhusõiduk
POW
Prisoner Of War
Sõjavang
WA
Waiting Area
Ooteala
14
TINGMÄRGID
Ülem
Abi
Vanem
 
 
Jagu
 
 
Rühm
 
 
 
Kompanii
 
Laskur
 
Laskur-sanitar
 
KP
 
KP abi
 
TT
 
TT abi
15
Liitlane
Vastane
Lahingupaar/-
meeskond
Jagu
Poolrühm
Rühm
Kompanii (rood)
RELVASTUSE TÄHISED
Kerge
Keskmine
Raske
Automaat
Kuulipilduja
Granaadiheitja
Tankitõrje granaadiheitja
Tankitõrje raketiseade
16
Tankitõrjekahur
Haubits
Miinipilduja
Õhutõrjekahur
Tank
Soomuk
Soomustamata sõiduk
 
Jalaväelahingumasin
17
ÜKSUSTE TINGMÄRGID
Võitlusüksused
Liitlane
Vastane
Jalaväeüksus
Transpordivahenditega jalaväeüksus
Jalaväeüksus (lint)soomukitel (MT-
LB)
Jalaväeüksus (ratas)soomukitel 
(BTR)
Jalaväeüksus lahingumasinatel 
(BMP)
Soomusmasinate üksus
Luureüksus
Tankitõrjeüksus
Õhutõrjeüksus
Välisuurtükiväe üksus
Pioneeriüksus
18
Lahingutoetusüksused
Neutraalne
Vastane
Tagalatoetusüksus
Varustusüksus
Tehnohooldusüksus
Meditsiiniüksus
Transpordiüksus
Jalaväe snaipriüksus
Liitlasvägede pealetungi suund
Liitlasvägede toetav rünnak
Vastase liikumise suund
Varitsus
Kaevik , laskepositsioon
Laskesektor
Blokeeriv miiniväli
Suunav miiniväli
19
Häiriv miiniväli
Julgestusmiiniväli
Pettemiiniväli
Külgmiin
Suundlaeng
Raidtõke
Kivitõke
TT- kraav
Silla, teetruubi purustus
Tõke I astmes
Tõke II astmes
Tõkestatud või lõhatud tõke
VÄRVIDE KASUTAMISE PÕHIMÕTTED KÄSITSI JOONISTADES
 
● vastane – punane värv,
 
● pioneerialased tingmärgid – roheline värv,
 
● liitlane ehk sõbralik – sinine värv,
 
● piirid, jooned, alad, tekst, raamid – must värv.
 
● Vaenlase kujutamine, kui punast värvi ei ole:
 
● üksuste kujutamisel kasutada vaenlase ikooni,
 
● joonte ja noolte märkimisel kasutada topeltjooni, lisada täpsustav mär-
ge ENY.
20
2. JuHTimiNE
2.1 kÄSurAAmid
2.1.1 JAoÜLEmA LAHiNGukÄSk
Jaoülem lähtub lahingukäsu koostamisel ja hiljem selle jaoliikmetele 
edastamisel alljärgnevatest punktidest:
1. OLUKORD (ILM,  MAASTIK , ENDA JÕUDUDE ASUKOHT)
Kirjeldage lühidalt üldist olukorda, et allüksuste ülemad saaksid sellest aru. 
Seda tehes kasutage järgmisi pealkirju:
a. Vaenlase jõud.
Ülesehitus,  hinnangulised  tugevused,   kindlakstegemine ,   paiknemine , 
praegune asukoht, eeldatav liikumine, suutlikkus ja kavatsuste hindamine.
b. Sõbralikud jõud.
Teave  sõbralike  jõudude  kohta,  mida  pole  antud  lahingukäsus,  aga  mis 
otseselt  mõjutavad  allüksuste  ülemate  tegevust.  Sõbralike  jõudude  hulka 
kuuluvad ka jõud, mis ei kuulu plaanitavate lahingujõudude hulka ja mida 
pole lahingutegevusse kaasatud, aga mille viibimine oma jõudude küljel või 
teises  lähedalasuvas  piirkonnas  on  soodne.   Pange   nende  jõudude  kohta 
kirja selline teave, mida allüksuste ülemad vajavad oma ülesannete täitmi-
seks. Selliseks teabeks on kõrgema üksuse ülesanne, millega antakse  kõr -
gema üksuse ülema kavatsusest ja/või lahingukavand teada ka ühe taseme 
võrra ülespoole.
c. Alluvate ja toetavate üksuste lisamine ja äravõtmine.
Teabe käsku andvale üksusele juurde antavatest või sellelt ära võetavatest 
üksusest võib kirja panna selle punkti alla, lisasse või mõlemasse.
2. PÕHIÜLESANNE
Lühike ja täpne kirjeldus ülesandest (ülesannetest), mille ülem peab täit-
ma, ja ülesande eesmärk. Selles käsupunktis ei tohi olla alajaotusi. Reegli-
na sisaldab vastuseid küsimustele “Kes?”, “Mida?”, “Kus?” ja “Miks?”.
21
3.  TEOSTUS
Selle käsupunkti ülesehitus sõltub kindla lahingutegevuse eesmärkidest:
a. Lahingukavand.
Kirjeldage lühidalt, kuidas ülem kujutleb lahingutegevuse ellurakendamist 
algusest  lõpuni.  Ülema   kavatsus   väljendab  täpselt  laiendatud  eesmärki, 
võtmeülesandeid  ja  soovitud  lõpptulemust.  Ülema  kavatsus  peab  olema 
mõistetav igale jao liikmele. See aitab allüksustel keskenduda sellele, mida 
tuleb teha edu saavutamiseks, nii et ülesannet oleks võimalik täita ettean-
tud aja jooksul ja ilma edasise side või juhisteta. Selles käsupunktis tuleb 
kirjeldada ka:
 
● lahingutegevuse etappe (kui neid on);
 
● suurte allüksuslike ülesannete elementide jaoks mõeldud manöövriplaane, 
mis kirjeldavad täpselt, mida ülema eelduse kohaselt teha tuleb;
 
● üldisi plaane toetava tule ja relvade kasutamiseks.
b. Ülesanded manööverüksustele.
Järgnevates käsupunktides määrake kindlad ülesanded igale käsuliini ele-
mendile,  mis  vastutab  teatavate  taktikaliste  kohustuste  täitmise  eest.  Sa-
muti  kirjeldage  kooskõlastamise  ja  lahingugruppide  üksikasju,  mida  pole 
kirjeldatud lahingukoosseisu alajaotuses või mõnes lisas.
c. Ülesanded lahingutoetuse üksustele.
Looge sellele käsupunktile alajaotused ainult vajadusel. Reastage alajao-
tustes  lahingutoetuse  üksused  samas  järjekorras,  milles  nad  on  lahingu-
koosseisus. Kasutage vastavaid alajaotusi ainult nende kindlate ülesannete 
loetlemiseks, mida lahingutoetuse üksused peavad täitma ja mida pole täp-
sustatud või millele pole viidatud mujal. Kui lahingukäsus on vastava teema 
kohta piisavalt teavet, ärge kirjutage midagi juurde.
d. Kooskõlastus juhised.
Juhised,  mis  kehtivad  kahele  või  enamale  lahingukoosseisu  elemendile. 
Reeglina puudutavad sellised juhised piirjooni, eesmärki,  radu , lähtejooni, 
rünnaku aega ja suunda ning teisi üksikasju, mida on vaja teada, et kooskõ-
lastada erinevate allüksuslike elementide tegevust. Antakse ka muud tea-
vet, näiteks ettekannete tegemise, täideviimise eeldatava aja ja selle kohta, 
millal tuleb hakata käsku planeerima ja/või täitma.
22
4. LAHINGUTEENINDUS
Kirjeldage, kuidas toimub teenindamine erinevate lahinguliikide ja lahingu-
etappide puhul:
a. Riietus. Vajadusel käskida  riietuse  kasutamine ja kaasa võtmine  ülesan -
de täitmisel. Näiteks rännakul, patrullis, vaatluspostil.
b.  Varustus ,  tööriistad . Millist varustust ja tööriistu on vaja eelseisva üles-
ande  täitmisel?  Näiteks  vaatlusposti  rajamisel  maskeerimisvõrk,   vaat -
lusvahendid ( binokkel , öövaatlusseade jne).
c. Sidevahendid. Hooldamine ja laadimine.
d. Relvastus. Hooldamine, remontimine, asendamine.
e. Laskemoon. Eelseisva ülesande täitmiseks vajaminevad kogused (auto-
maadil, kuulipildujal, TT-relval, käsigranaadid, signaalraketid, suits jne).
f. Toitlustus. Millal täiendatakse toidu- ja veevarusid? Eelseisvaks ülesan-
deks vajaminevad  kogused.
g. Meditsiin /evakuatsioon. Kuidas on tagatud?
h. Sõjavangid. Tegevus sõjavangi võtmisel.
i. Muu. Mida tehakse langenutega, puhkus, hügieen, majutus, transport.
5. JUHTIMINE JA SIDE
a. Juhtimine. Enda asukoht erinevates etappides, rühmaülema asukoht, 
jaoülema asendus.
b.  Side.  Sidepidamise  vahendid  ja  viisid,  kutsungid,  sagedused,  kanalid 
(põhi ja varu), üleminekud, töörežiimid, piirangud, sidekontroll.
c. Parool ja lahingutunnus.
KÜSIMUSED
Kui  käsud  antud, peaksite laskma neil minuti, kaks selle üle mõelda. Kui 
midagi jäi arusaamatuks või küsitavaks, saavad nad nüüd üle küsida. Siis 
küsite, kas neil on  küsimusi , probleeme, mida tuleks üle  korrata . Pärast kü-
simustele  vastamist tuleb ise esitada küsimusi käsu põhiliste alampunktide 
kohta. Ärge küsige laskuri käest kompanii sagedust, mida ainult teie ja te 
abi peavad teadma. Igaüks peab teadma tunnussõna.
KELLAAEGADE ÜHTLUSTAMINE
Enne kui asjaosalised laiali lähevad, tuleb hoolt kanda, et kõik kellad näi-
taksid  ühte  aega.  Sinu  kell  peab  näitama  ühte  aega  rühmaülema  kellaga 
ning nii kuni alla välja. Anna oma alluvatele aega vähemalt 90 sekundit, et 
nad saaksid oma kellaaega kontrollida ja vajaduse korral teha korrektuure. 
Ja siis veendu veelkord, et kellad näitavad nüüd ühte aega.
23
2.1.2 kÄSk PATruLLiLE
Sissejuhatus
a. turvalisus
julgestajate asukohad
tegevus rünnaku puhul (käskude ajal)
b. administratsioon
istumise järjekord (lisatud isikute tutvustus)
jagada välja teekonna kaardid, aerofotod
kaardi koordinaadid (näidata kätte tegutsemise ala)
VÕTTA VÄLJA MÄRKMIKUD - TEHA MÄRKMEID
c. ülesanded ja organiseerimine
gruppidesse jagamine: luure/VKP
vastutused
liikumise järjekord
tulegrupid (paarid, indiv.)
d. ilmastik (ülevaade patrulli ajaks)
esimene valgus:
viimane valgus:
kuuseis (kui vaja)
ilmaennustus
nähtavus
KÜSIMUSED?
Maastik
seleta mudeleid (skaala, mida miski tähendab, orientatsioon )
maastiku orientatsioon
maamärgid
takistused
RV-d
maastik detailides
seleta suurt mudelit veerandite kaupa
seleta väikest mudelit
KÜSIMUSED?
24
1. OLUKORD
a.Vastase jõud:
tugevus
rutiin
relvastus
moraal
vaatlusseadmed
riietus
patrullid
takistused
kaitserajatised
b. Sõbralikud jõud:
kompanii plaan üldiselt
rühma plaan detailselt
kaitserajatised
valgustusmiinid
teised patrullid
tuletoetus
2. PÕHIÜLESANNE
“Eesmärgiks on  sooritada  luurepatrull .... (koordinaadid), et: hankida topo-
graafilist infot, määrata kindlaks vaenlase positsioon ja saada sellest üksik-
asjalik ülevaade ning saada infot vaenlase kohta”
Räägi seda kaks korda, esimesel korral näita suurt, teisel väikest mudelit.
3. TEOSTUS
a. Kavatsus (kuidas kavatseb patrulli läbi viia)
b. Lahingukavand (mitu etappi on, mis on mingi etapi eesmärk):
I etapp: liikumine VKP-sse
II etapp: tegevus VKP-s ja objekti luure
III etapp: teekond tagasi laagrisse
25
I ETAPP: LIIKUMINE VKP-SSE
“Teekond saab olema ... osaline” - anna välja teekonna kaardi osad 1/2/3/4 
... kuni VKP-ni
a) Teekond kuni S-shortini/luurekohta ja tegevus, kui:
näete vaenlast :
avastamata
avastatud
rünnak
varitsus
b) VKP luuretegevus, kui:
näete vaenlast:
avastamata
avastatud
rünnak
varitsus
S-short grupp on pöördunud tagasi
c) S-shorti grupi/luuregrupi tegevus, kui:
näete vaenlast:
avastamata
avastatud
rünnak
varitsus
VKP grupp ei tule tagasi
d) VKP  hõivamine
e) Muud tegevused, kui:
haavatud (kergelt, raskelt)
eraldatud
eksinud
sõjavangid
valgus
peatumised
signaal tule avamiseks
KÜSIMUSED?
26
II ETAPP: TEGEVUS VKP-S JA OBJEKTI LUURE
a) Kattegrupp (kui kasutatakse)
koosseis
ülesanded
liikumise järjekord
formatsioon
sektorid
teekond
vahed
aeg
signaalid tule avamiseks
b) Luuregrupp
koosseis
ülesanded
liikumise järjekord
formatsioon
sektorid
teekond
vahed
aeg
signaal tule avamiseks
edasi liikumise piir
luuregrupi tegevused järgmistel juhtudel:
kuulete vaenlast, avastatud, varitsus, lähivõitlus, vaenlase kaitserajatised, 
valgustusmiinid, sõjavangid, eraldatud, eksinud, ei suuda leida VKP-d, VKP 
grupp avastatakse, haavatu
c) VKP grupp:
koosseis
ülesanded
sektorid
aeg
valmisolek
VKP grupi tegevused järgmistel juhtudel:
kuulete vaenlast, avastatud, rünnak, luure grupp ei tule tagasi, pärast kon-
takti , pärast ajapiiri, sõjavangid, haavatu
KÜSIMUSED ?
27
III ETAPP: TEEKOND TAGASI LAAGRISSE
 
a) vastupidiselt lahkumisele
 
b) kasutades teist teed
Tegevused,  kui (näete  vaenlast,  avastamata,  avastatud, rünnak  varitsus, 
kiirvaritsus tuldud teele)
KÜSIMUSED ?
c. Kooskõlastusjuhendid
a) Ajad ( söömine  ja puhkus,  harjutamine , relvade ja varustuse kontroll, väl-
jamineku aeg, tagasijõudmise aeg)
b) Harjutamine (asukoht, varustus)
Teostuse kokkuvõte
(kasuta patrulli liikmeid faaside kirjeldamiseks ja esita küsimusi)
4. LAHINGUTEENINDUS
riietus
varustus või spetsiaalne varustus
relvad
laskemoon
toit ja vesi
meditsiin:
med. varustus
haavatute evakueerimine
sõjavangid
transport
5. JUHTIMINE JA SIDE
a. Juhtimine:
 
● enda asukoht,
 
● asendus,
 
● rühmaülema/-punkti asukoht.
b. Side:
 
● kutsungid,
 
● sagedused,
 
● kanalid,
 
● käemärkide kordamine.
c. Parool ja lahingutunnus
KÜSIMUSED
KELLAAEGADE ÜHTLUSTAMINE
28
2.1.3 kÄSk VAATLuSPoSTiLE
Teostus:  Jaoülema  lahinguplaani  kirjeldus  (VP  grupp,  puhkegrupp,  asu-
kohad).
Hõivamine: VP asukoha luure (VP ja puhkeala):
 
● luuregrupp
 
● ülejäänud jao tegevus
 
● luuregrupp ei pöördu tagasi
Rajamise julgestamine:
VP rajajad
Liikumistee VP ja puhkegrupi vahel
Sidepidamine VP ja puhkegrupi vahel
VP varustus + isiklik varustus
Puhkegrupi tegevus:
 
● tunnimehed
 
● side VP-ga
Tegevus vastase korral (nii rajamise kui VP ajal):
 
● VP
 
● puhkegrupp
VP maha jätmine:
 
● julgestamine
 
● pakkijad
Rutiin
VP grupi ülesanded:
 
● vaatleja
 
● julgestaja
 
● sidemees
 
● puhkaja
 
● ettekanded nähtust
 
● vaatluskaardi täitmine (joonis 8.12)
 
● vahetuste süsteem
 
● varustuse valmisolek
 
● puhkus, toitumine, tualett, praht
Puhkegrupp:
 
● valmisolek vahetuseks
 
●  vahetuse süsteem
 
● puhkus, toitumine, tualett, praht.
29
2.1.4 kÄSk JuLGESTAJALE
Julgestamine  on  lahingutegevuse  kaasnev  tegevus,  mille  eesmärk  on 
vältida vastase ootamatut rünnakut. Julgestuse liigid on rännakujulgestus, 
puhkepausi julgestus ja lahingujulgestus.
Rännaku julgestus: JÜ valib rännakuks liikumisviisi, mis tagab 360-kraa-
dise  vaatluse  ja  julgestuse.  Vajadusel   saadab   kuni  lahingupaari  suuruse 
üksuse jao ette 25-100 meetri kaugusele  julgestama  (olenevalt maastikust). 
Julgestajatel ei tohiks kaduda silmside jaoga.
Puhkepausi julgestus: moodustatakse sigarikujuline ringkaitse. Jaoülem 
saadab  vastase  ohtlikusse  suunda  lahingupaari  suuruse  üksuse  jagu  jul-
gestama.
Lahingujulgestus:  kasutatakse  jao  lahingutegevuse  või  lahinguks  ette-
valmistamise julgestamiseks. Eesmärk hoida ära vastase  ootamatu  sattu-
mine vastutusalale. Julgestamise põhieesmärk on kiiresti informeerida oma 
vahetut ülemat vastase ilmumisest. Selleks võidakse kasutada:
 
● käemärke;
 
● häält;
 
● raadiosidet;
 
● lahingu alustamist.
Jaoülem annab julgestajale käsuga edasi:
 
● positsiooni;
 
● ülesande ja valvesektorid;
 
● vastase võimaliku tulekusuuna;
 
● naabruses olevate julgestajate asukoha suunad või naaberjagude po-
sitsioonid, omad üksused ja patrullid alas ;
 
● liikmisteed, ühenduse pidamise;
 
● tule avamise ja häireandmise korra ( vaikselt ja häireolukorras):
 
- kui näed vaenlast, vaenlane sind ei näe;
 
- kui vaenlane näeb ja avab tule;
 
● tegevus õhuhäire puhul;
 
● tegevus TBK häire puhul;
 
● kaudtule tähised ja märgid;
 
● julgestusaja pikkuse;
 
● tunnussõna ja muutmise aeg;
 
● jaoülema asukoht.
30
Näide jaoülema käsust julgestajale:
“Reamees TAMM, julgestate teise jao kaitsesse rühmitamist. Julgestuspositsioon on siin 
selle männi kõrval. Oletatav vastase  tuleku  suund on otse teie eest, jälgitava ala vasak 
piir on üksik  kask  vasakul umbes 50 meetri kaugusel ja parem piir on paremal umbes 
70 meetri kaugusel olevad kolm väikest kuuske. Teist vasakul umbes 100 meetri kau-
gusel julgestab esimese jao julgestaja ja paremal umbes 150 meetri kaugusel julgestab 
kolmanda jao julgestaja. Vastase ilmumisel annate märku  lastes . Õhuhäire puhul var-
jute. TBK häire puhul olge valmis kasutama TBK kaitsevahendeid esimesel võimalusel. 
Kaudtule sihtmärk otse ees 200 m kaugusel asuv  teerist . Julgestusaja pikkus on 30 
minutit, vahetuse viin ise läbi. Tunnusõna on: KRAADE - KAAREL. Tunnussõna muutub 
00:00. Ise asun jao põhipositsioonil.
Küsimusi on? Korrake, mis on teie ülesanne.”
JULGESTAJA TEGEVUS, KUI:
Kui näed vaenlast, aga vaenlane sind ei näe:
Anna vaikselt häire vastavalt määratud korrale ja jää oma positsioonile.
Kui jaoülem jõuab positsioonile tee ettekanne, mis sisaldab:
 
● aega,
 
● suunda,
 
● oletatavat kaugust,
 
● millega võis olla tegu.
Näiteks: 23.45, suunas 35-20 u 300m metalli kõlksatus.
Peale ettekannet tegutse edasi vastavalt tegevusele häire korral.
Kui vaenlane näeb ja avab tule:
julgestaja avab kiirelt vastutule ning annab häire (kui tuleavamine ise häire 
ei ole). Seejärel liigub kindlaks määratud marsruuti mööda kohe tagasi oma 
üksuse juurde.
Olukorras, kus jagu on rühmitunud kaitsesse ja valmis on tehtud positsioo-
nid,  siis  muude  jao  tegemiste  julgestamiseks  võib  julgestaja  paikneda  ka 
valmis tehtud positsioonil. Sellises olukorras võiks julgestajal julgestuspo-
sitsioonil olla:
 
● valgustusraketid;
 
● kaitselaengud ja signaalmiinid;
 
● käsigranaadid;
 
● binokkel ja öövaatlusseade;
 
● häire andmise traat jaoülema positsioonini;
 
● miinilõhkamise nöör (miin on paigutatud umbes 50-100 meetri kaugusele);
 
● tulekaart.
31
2.2 koHALuurE
Kohaluurel  selgitatakse,  milline  on  teede  olukord  üksuse  tegevusu-
latuses. Samuti kui paks on lumi ning kui sügavuti on maa külmunud. 
See teave on vajalik meie üksuste tegevuse planeerimiseks, kuid sa-
mas annab see informatsioon meile ettekujutuse, kuidas vastane võib 
erinevates maastikutingimustes tegutseda.
Enne kohaluurele minekut annab rühmaülem jaoülemale alljärgnevad 
juhtnöörid:
 
● hinnang vastase planeeritava tegevuse kohta;
 
● tema rühma ülesanne ja järgnev tegevus;
 
● jao ülesanne, laskepaikade asukoha ja tuleala.
Kohaluurel jaoülem vaatleb ja annab vaenlase  seisukohast  hinnangu 
alljärgnevatele tegevustele:
 
● kuidas vastase soomukid ja jalavägi on võimelised liikuma tema jao las-
kepaikade ees, nende võimalikke tuletoetuskohti ja liikumismarsruute;
 
● jalaväe liikumis - ja varjumisvõimalusi.
Oma tegevuse seisukohast on tähtis:
 
● nähtavus;
 
● millised on lahingupaaride ja kuulipilduja laskepaigad ning tulealad;
 
● millised on tankitõrjerelvade laskepaigad ja tulealad;
 
● vaenlase tankidele ja soomukitele ebasoodne maastik;
 
● millised võimalused on laskepositsioone kindlustada;
 
● varjumisvõimalused vaenlase õhurünnakute eest;
 
● kuidas ohutult ja nähtamatult positsioonide alal liikuda ;
 
●  millisest kohast on jaoülemal kõige parem jao lahingtegevust juhtida.
Kohaluuret alustatakse alati vastase tuleku  suunast . Pärast kohaluuret an-
nab jaoülem rühmaülemale teada muutustest olukorras.
32
2.3 mAASTikumudEL
Lahingulises olukorras ei ole alati saadaval piisavalt kaarte, kuid enne 
ülesande täitmist peab jaoülem andma oma jaole vajalikud käsud. Sel-
leks  et kõik jao liikmed saaksid piltlikult näha oma ülesande täitmise 
kulgu , on vajalik  teha näitlikustav maastikumudel, mis lihtsustab jao-
ülema käsuandmist.
ETTEVALMISTUSED ENNE KUI JAOÜLEM ALUSTAB MUDELI TEGEMIST
Enne mudeli tegemist tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjadele:
 
● Enne  kui  saab  alustada  mudeli  valmistamist,  peab  olema  teada  jao 
ülesanne, mis saadakse rühmaülemalt.
 
● Pärast ülesande saamist analüüsib jaoülem  kaarti  ning võttes arvesse 
oma  ülesande  iseloomu  märgib  kaardile  piirkonna,  millest  on  mudelit 
vaja. Analüüs sisaldab ka mudeli suuruse mudel (see oleneb jaosuuru-
sest, tööjõust, ajast, materjali olemasolust ja muudest võimalustest, vä-
hemalt  1x1m) ja skaala arvutamist. Pärast analüüsi saab jaoülem valida 
maastiku, kuhu planeeritav mudel mahub.
 
● Enne mudeli valmistamist peab jaoülem olema kindel, et tema tegevus 
on varjatud ja julgestatud tema jao poolt.
pilt 2.1
Erinevates  olukordades  toimib jaoülem maastikumudeli valmistami-
sel järgmiselt.
Asudes   kaitses, valmistatakse  mudel  positsioonide  taga, varjatud  kohas, 
33
kuid selliselt , et ohu korral suudetakse kiiresti liikuda positsioonidele.
Patrulllaagris ja rännakul tuleb mudel teha ringkaitse ala keskele. Juhul kui 
viimati nimetatud olukorras ei ole võimalik mudelit teha, siis võib selle teha 
ka väljapoole ringkaitse ala. Oluline on, et tegevus oleks hästi julgestatud 
ning et jäetakse maha võimalikult vähe jälgi.
Olukorras, kus jaol tuleb teha rännak ja peale seda näiteks objekt valluta-
da, tuleb sellisel juhul teha kaks mudelit. Üks mudel rännaku ja teine objekti 
jaoks.
Rännaku jaoks tehakse marsruudi mudel, millel kajastatakse üldist teekon-
da  objektile . Mudelil peavad olema märgitud olulised maastikupunktid, mida 
rännaku ajal läbida tuleb (pilt 2.1)
Objekti mudel on detailsem ning suurema mõõtkavaga, et täpselt määrata 
iga grupi (sõduri) ülesanded ja liikumised. Üldjoontes võiks objekti mudeli 
suuruseks olla üks ruutmeeter, et seal kogu tegevus ja objektid välja tuua.
TEGEVUSE JÄRJEKORD MUDELI VALMISTAMISEL
Mudeli valmistamine käib järgmiselt:
 
●  Kõigepealt aseta kaart maastikuga kokku.
 
● Eemalda maapinnalt mättakamar nii, et mudeli ruut jääb võimalikult sile 
ja puhas muust looduslikust prügist.
 
● Analüüsi mudeli suurust – kui suur tuleb mõõtkava, kui palju läheb vaja 
tööjõudu.
 
● Leia kaardilt maastikuorientiirid.
 
● Märgi põhjasuund.
 
● Märgi marsruudikast.
 
● Asetajad eemaldavad mätta ja taimestiku.
 
● Määra skaala ja skaala tähistus .
 
● Märgi piirjoonte abil pinnavormide  paigutus  ja suurus, asetajad teevad 
pinnavormid.
 
● Märgi joonorientiirid (näiteks teed, sihid, elektriliinid , ojad).
 
● Märgi punktorientiirid (näiteks hooned, rajatised, geodeetilised punktid, 
kivihunnikud).
 
● Märgi  maastikul  kasvav taimestik (näiteks lagedad alad,  metsad , raies-
mikud, sood )
 
● Sama meetodi abil valmista objekti mudel.
 
● Mudeli lõpetamisel märgi enda ja objekti asukoht mõlemale mudelile.
 
● Kui on piisavalt mehi, siis võib objekti mudeli võib teha ka paralleelselt 
marsruudi mudeliga.
 
● Vaenlase ohu korral ja peale käsu andmist tuleb maastikumudel alati 
hävitada, selleks peab jaoülem määrama eraldi jaoliikme.
34
2.4 TÄHESTiku JA NumbriTE HÄÄLdAmiNE
KUULDEKOODID
A − Alfa (Al-fa)
P − Papa (Pa-pa)
B − Bravo (Bra-vo)
Q − Quebek (Kue-bek)
C − Charlie (Tšaa-li)
R − Romeo (Ro-meo)
D − Delta (Del-ta)
S − Sierra (Si-erra)
E − Echo (Eko)
T − Tango (Tan-go)
F − Foxtrot (Foks-trot)
U − Uniform (Juni-form)
G − Golf (Golf)
V − Victor (Vik-tor)
H − Hotel (Ho-tel)
W − Whiskey (Vis-ki)
I − India (In-dia)
X − X-ray (Iks-rei)
J − Juliett (Džu-li-et)
Y − Yankee (Jän-ki)
K − Kilo (Ki-lo)
Z − Zulu (Zu-lu)
L − Lima (Li-ma)
Õ − Õnne
M − Mike (Maik)
Ä − Ärni
N − November (No-vem-ber)
Ö − Ööbik
O − Oskar (Os-kar)
Ü – Ülle
0
Null
Zero (Zi-rõu)
1
Üks
One (Oan)
2
Kaks
Two (Tuu)
3
Kolm
Three (Trii)
4
Neli
Four  (Foor)
5
Viis
Five  (Faiv)
6
Kuus
Six ( Siks )
7
Seitse
Seven (Se-ven)
8
Kaheksa
Eight (Eit)
9
Üheksa
Nine(r) (Nain(-er))
35
2.5 kÕNEEdASTuSkord
STANDARDVÄLJAKUTSE
 
● Väljakutsutava raadiojaama kutsung – 1 kord.
 
● Väljakutsuja eristamiseks väljakutsutavast on  soovitav  kasutada raadio-
väljendit SIIN (THIS IS) – 1 kord.
 
● Oma raadiojaama kutsung – 1 kord.
 
●  Väljakutse lõpetatakse raadioväljendiga KUULDEL (OVER) – 1 kord.
Näide
Kirjeldus
Eesti keeles
Inglise keeles
Väljakutsutav JA1
Juliet Alfa üks – (SIIN) – 
Juliet Alfa one – (THIS 
IS) –
Väljakutsuja MA5
Mike Alfa viis – KUUL-
Mike Alfa five – OVER
DEL
VÄLJAKUTSELE VASTAMINE
Väljakutsutav jaam peab viivitamatult kõigile väljakutsetele vastama.
 
● Esmasel  vastamisel  esitlevad  kõik  väljakutsutud  jaamad  ennast  oma 
kutsungiga.
 
● Sidepidamisel kahe korrespondendi vahel on hea ühenduse kvaliteedi 
puhul  lubatud   loobuda   kutsungi  ütlemisest  peale  enese  esmakordset 
esitlemist, kui sellega seoses ei teki segadust eetris.
 
● Väljakutsele  vastamine  lõpetatakse  raadioväljendiga  KUULDEL 
(OVER).
Näide
Kirjeldus
Eesti keeles
Inglise keeles
Väljakutsutav JA1
(SIIN) – Juliet Alfa üks –
(THIS IS) – Juliet Alfa 
one–
Väljakutsuja MA5
KUULDEL
OVER
Kui  väljakutsutav  korrespondent  ei  saa  aru  väljakutsuva  korrespondendi 
kutsungist, tuleb kohe vastata ja  paluda  kutsungit korrata raadioväljendiga 
KORDA (SAY AGAIN).
36
MITME KORRESPONDENDI VÄLJAKUTSE
Mitme korrespondendi väljakutse puhul  luuakse  sideühendus kahe või ena-
ma korrespondendiga. Mitme korrespondendi väljakutsel tuleb väljakutsuta-
vate  korrespondentide  kutsungid  eraldada  raadioeetris  väikese  pausiga.
Näide
Kirjeldus
Eesti keeles
Inglise keeles
Väljakutsutav 1 – RA3
Romeo Alfa kolm – 
Romeo Alfa three, –
Väljakutsutav 2 – JA1
Juliet Alfa üks – (SIIN)– 
Juliet Alfa one – (THIS 
IS) –
Väljakutsuja MA5
Mike Alfa viis– KUUL-
Mike Alfa five – OVER
DEL
Väljakutsele vastatakse väljakutsumise järjekorras.
KÕNEEDASTUSE LÕPETAMINE
Kõneedastus lõpetatakse iga kord pärast väljakutse sooritamist, info edas-
tamist või info edastamist takistava põhjuse ilmnemisel.
Kõneedastuse lõpetamisel kasutatavad raadioväljendid on:
 
● KUULDEL (OVER) – lõpetatakse kõne ning oodatakse vastust
 
●  OOTA  ( WAIT ) – korrespondent pannakse ootele, et jätkata mõne sekun-
di pärast. Pikema pausi puhul lisatakse raadioväljendi taha arv, mitu mi-
nutit peab korrespondent vastuse saamiseks ootama nt OOTA 5 (WAIT 
5). Sellisel juhul on oote kehtestajal kohustus ise ühendust võtta.
 
● KÕIK (OUT) – lõpetatakse sideseanss. Tavaliselt lõpetatakse sideühen-
dus väljakutsuja poolt.
Näide
Kirjeldus
Eesti keeles
Inglise keeles
Sideseansi lõpetus 
(SIIN) – Mike Alfa viis – 
(THIS IS) – Mike Alfa 
Väljakutsutav JA1 Välja-
KÕIK
five – OUT
kutsuja MA5
Ootele panemine Väl-
(SIIN) – Juliet Alfa üks – 
(THIS IS) – Juliet Alfa 
jakutsutav JA1 Välja-
OOTA kolm – KÕIK
one – WAIT three – 
kutsuja MA5
OUT
Kui väljakutsutav jaam ei vasta või vastab, aga väljakutsuja ei  kuule , siis 
lõpetab väljakutsuja väljakutse raadioväljendiga EI  KUULNUD  KÕIK (NOT-
HING HEARD OUT).
37
RAADIOSIDEKONTROLL
Raadiosidekontrolliga  kontrollitakse   raadioside   ühendusi  ja  määratakse 
kindlaks  nende  kvaliteeti  sidekoormuse  ajutisel  puudumisel.  Sidet  organi-
seeriv ülem  teostab  raadiosidekontrolli määratud raadioside kontrolli läbivii-
mise korra alusel.
Raadiosidekontrolli võib teostada standardväljakutse järel kui ka väljakut-
sega samaaegselt.
Raadioside kontrolli läbiviimiseks kasutatakse raadioväljendit SIDEKONT-
ROLL (RADIO CHECK).
Raadiosidekontrolli  käigus  kasutatakse  järgnevaid  signaali  tugevust  ja 
kõne arusaadavust kirjeldavaid tunnuseid:
SIGNAALI TUGEVUS
Selgitus
Eesti keeles
Inglise keeles
VIIELE
LOUD
Vali
NELJALE
GOOD
Hea
KOLMELE
WEAK
Kuuldavus on raskendatud
KAHELE
VERY WEAK
Kuuldavus on väga raskendatud
ÜHELE
NOTHING HEARD
Ei kuule midagi
KÕNE ARUSAADAVUS
Näide
Selgitus
Eesti keeles
Inglise keeles
VIIELE
CLEAR
Selge
NELJALE
READABLE
Rahuldav
KOLMELE
DISTORTED
Arusaadavus on raskendatud
KAHELE
WITH INTERFE-
Arusaadavus on raskendatud häiretega 
RENCE
eetris
ÜHELE
NOT READABLE
Eetrisse minek on kuuldav, kuid kõne 
on arusaamatu.
Raadioside  kontrolli  läbiviimisel  edastavad  korrespondendid  vastastikku 
signaali tugevuse ja kõne arusaadavuse.
Näide
Kirjeldus
Eesti keeles
Inglise keeles
JA1 vastab sidekont-
(SIIN) – Juliet Alfa üks 
(THIS IS) – Juliet Alfa 
rollile
– VIIELE NELJALE– 
one LOUD and READA-
KUULDEL
BLE – OVER
38
2.6 SidE ETTEkANdEd
KONTAKTIETTEKANNE (CONTACTREP)
Väljastatakse kohe, kui puututakse kokku käsus määratud ohu või vastase 
üksustega.
Sisaldab:
Standardväljakutse
CONTACTREP
A
Kontakti/nägemise aeg (DTG/ kellaaeg )
B
Vastase/ ohu tegevus (suurus, tegevus, üksuse tunnus, varustus)
C
Kontakti toimumise koht
D
Muud täiendused
E
Oma jõudude tegevus (mida ise teen)
Kontakti korral vastasega  edastada  raadioeetrisse oma kutsung ja KON-
TAKT - KONTAKT.
Näide:“MA5 - KONTAKT- KONTAKT”
Pärast kontakti lõppu esitada täispikk kontaktiettekanne.
Näide:
JA1 - (SIIN) - MA5 - CONTACTREP - KUULDEL.
A
AEG 1630
B
BRDM 2, , küljel nr 35; 1735
C
RUUT 345 786
D
Seisab teeristis suunaga 32-00
E
Möödun ja jätkan ülesande täitmist - KÕIK
39
KIIRE OLUKORRA ETTEKANNE (QUICKSITREP)
Väljastatakse pärast mingit olulist sündmust (määratud käsus).
Sisaldab:
Standartväljakutse
QUICKSITREP
A
Vastane (vastase asukoht ja koosseis, tegevuse iseloom, võimaliku 
järgneva tegevuse hinnang)
B
Omad üksused (asukoht ja koosseis, tegevus praegu ja lähitulevi-
kus; järgnevad planeeritavad ülesanded ja tegevused)
C
LTT (varustusklassidena)
D
Muu seonduv info
Näide:
JA1 - (SIIN) - MA5 - QUICKSITREP - KUULDEL.
A
Kontakt puudub
B
RUUT AZ +08; -03, VP mehitamine
C
Klass 1 90%, klass 2 70%
D
Jätkan patrulli - KÕIK
40
2.7 SiHTmÄrkidE oSuTAmiNE
Sihtmärgi osutamise meetodid:
 
● Laskesektori järgi
 
● Orientiiride järgi
 
● Kella numbrilaua järgi
 
● Liikumisel (suund kl 12)
 
● Trasseeriva laskemoona järgi
 
● Käe ja sõrmede abil
 
● Binokliga
LASKESEKTORI JÄRGI
Seda meetodit kasutatakse hästinähtavate sihtmärkide osutamisel. Antak-
se kaugus, vaatlussuund ja sihtmärgi kirjeldus.
pilt 2.2
Kasutatakse järgmisi termineid (pilt 2.2):
“Sektori telgjoon”
Sihtmärgid, mis asuvad telgjoonel või selle vahetus läheduses.
“Vasakul” või “Paremal”
Sihtmärgid, mis asuvad telgjoonest 1600 tuhandiku kaugusel.
“Pisut”, “Veerand”, “Pool” või “Kolm-veerand” ja “Vasakul” või “Pa-
remal”
Sihtmärgid, mis asuvad telgjoone ja sektori vasaku või parema ääre vahel.
41
ORIENTIIRIDE JÄRGI
Vähemnähtavate  sihtmärkide  osutamiseks  võib  koos  otsese  meetodiga 
kasutada orientiire ning täpsustuseks sõnu “ülalpool” või “allpool”.
Näiteks:
“300 - metsatukk ( orientiir ) - pisut paremal - väike põõsas (sihtmärk)”
“200 - metsatukk (orientiir) - pisut paremal ja allpool” - värav (sihtmärk)”
KELLA NUMBRILAUA JÄRGI
Raskesti  leitavate  sihtmärkide  osutamiseks  kasutatakse  orientiire  koos 
kella  numbrilauaga.  Osutamise  ajal  kujutage  ette  kella  numbrilauda,  mil-
le  keskpunkt  on  kindlaksmääratud  orientiir.  Sihtmärgi  osutamisel  antakse 
kaugus,  orientiir,  kas  sihtmärk  on  sellest  vasakul  või  paremal  ning  vastav 
kellaaeg:
Näiteks: “150 – kask – pool vasakul – kell 2  – maja” (pilt 2.3).
pilt 2.3
42
LIIKUMISEL, LIIKUMISUUND KELL 12
Kasutatakse liikumisel, kui pole kasutada orientiire. Sihtmärgi osutamisel 
antakse suund lähtuvalt liikumissuunast, mis on sel juhul alati kell 12, kau-
gus vaenlaseni ja kui on siis ka täpsustav orientiir. Ehk kui vaenlane ründab 
paremalt küljelt on suunaks kell 3.
Näiteks: “kell üks -150  – üksik  kask –” (pilt 2.4).
pilt 2.4
TRASSEERIVA LASKEMOONA ABIL
Eriti keeruliste sihtmärkide osutamiseks on kasulikuks abivahendiks tras-
seeriv laskemoon. Antakse sihtmärgi kaugus ja piirkond,  tulistatakse  tras-
seerkuul ning selle tabamust kasutatakse orientiirina.
Näiteks: “200 - pool paremale - heki kaugem ots  – jälgi trasseeri - vastane”
43
KÄE JA SÕRMEDE ABIL
Kui tekib vajadus kiiresti edastada sihtmärgi suunda, võib selleks kasutada 
oma kätt ja sõrmi
Näiteks: “300 - metsatukk - 60 tu¬handikku paremal – üksik puu” (pilt 2.5).
 
pilt 2.5
joonis 2.6
 
Igaüks peab teadma,  millisele  nurgale tema käed ning sõrmed vastavad, 
sest käte ja sõrmede suurus ning kaugus silmadest on inimestel erinev. Et 
tulemused oleksid võimalikult täpsed, peab oma käe täielikult välja siruta-
ma, nii et käsi ja sõrmed oleksid iga kord silmast ühel ja samal kaugusel. 
Peopesa olgu suunatud sihtmärgiala poole. Pildil on  näidatud  mõned kesk-
mised käenurgad (joonis 2.6).
BINOKLIGA
Binokli skaala kriipsud asuvad teineteisest umbes kümme tuhandiku kau-
gusel ning katavad 80-tuhandikuse vaatevälja (joonis 2.7).
Neid võib vajaduse korral sihtmärgi osutamisel kasutada.
Näiteks: “300 - metsatukk - vasakul - 30 tuhandikku (või kolm kriipsu vasakul)”.
joonis 2.7
44
2.8 TuLEJuHTimiSkÄSud
Tulejuhtimiskäsk antakse kindlas järjekorras (AVOT):
 
● ALLÜKSUS.  Teatab , kellele käsk on määratud, “Jagu”, “Tulemeeskond” 
(Charlie või Delta), “Laskur nr. 2”.
 
● VAHEMAA. Teatab sihtmärgi kauguse.
 
● OSUTAMINE. Teatab, mis suunas ja mida vaadata.
 
● TULE LIIK. Teatab,  missugust   tuld  on vaja – üksiklaske, kiirtuld või va-
langut.
 
● Käsu lõpetab käsklus “TULD!”.
TULE LIIGID ON:
 
● Üksiklasud – kasutatakse tavaliselt eesmärgiga hoida vaenlast maha-
surutuna, laskekiiruseks 10 lasku minutis ;
 
● Kiirtuli – kasutatakse vaenlase mahasurumiseks või ründava vaenlase 
peatamiseks,  lastakse  üksiklaskudega,  laskekiirus  on  30  sihitud  lasku 
minutis;
 
● Automaattuli  –  kasutatakse  lähivõitluses,  rünnaku  viimases   etapis , 
tõrjudes tagasi vaenlase massilist rünnakut lähidistantsil, linnalahingus, 
kaevikute  ja  punkrite  puhastamisel,  kasutatakse  ainult  lühikesi  valan-
guid (2-3 lasku). 
TULEJUHTIMISKÄSU LIIGID
Lahinguolukordades on neli põhilist tulejuhtimiskäsku:
 
● TÄIELIK.
Antakse siis, kui on piisavalt aega:  “Charlie tulemeeskond - 300 - vareme-
tes maja - alumine vasak nurk - Tuld!”.
 
● LÜHIKE.
Antakse siis, kui aega on vähe ja sihtmärk ilmne: “Jagu - veerand vasakule 
- kiirtuli - Tuld!”.
 
● VIIVITUSEGA.
Antakse siis, kui oma vägede või vastase liikumine on teada või äraarva-
tav. Käsklusega “Tuld!” oodatakse kuni õige hetkeni: “Charlie tulemeeskond 
-  200  -  pool  paremale  silmatorkav  auk  hekis  -  kiirtuli  -  oodake  käsklust  - 
Tuld!”.
 
● INDIVIDUAALNE.
Antakse siis, kui ülemal pole mõtet täpset tulistamisaega kindlaks määrata, 
seepärast annab ta kellelegi vastava ülesande: “Laskurid 1 ja 2 - 200 - pisut 
vasakul - taluhooned - sellel alal on vastane – „vaata ja lase”
Tulejuhtimiskäsk  tuleks  alati  anda  alljärgnevate  reeglite  kohaselt 
(SVAP):
 
● Selgelt, rahulikult ja täpselt.
 
● Valjusti, et sõdur seda lahingumöllus kuuleks.
 
● Ainult käsuna.
 
● Pausidega, mis võimaldavad sihtmärki leida ja vajadusel ka sihtida.
45
3. ÜLdiSEd TEGEVuSEd
3.1 LAHiNGukS ETTEVALmiSTAmiNE
Kohe, kui jaole on antud ülesanne, peab jaoülem alustama ülesande 
täitmiseks ettevalmistusi.
Jaoülem:
 
● määrab kõigile jao võitlejatele vaatlus - ja julgestussuunad (ringkaitse 360 º );
 
● vajadusel määrab eraldi julgestajad;
 
● planeerib ja valmistab ette lahingkäsu;
 
● kannab valmisolekust ette rühmaülemale.
Jaoülema abi:
 
● korraldab laskemoona jagamise ja täiendamise;
 
● korraldab erilaskemoona jagamise ja täiendamise (granaadid, TT-gra-
naadid, lõhkeaine);
 
●  jagab lisalaskemoona ja määrab lisalaskemoona kandjad ;
 
● täiendab jao varustust ja erivarustust;
 
● kontrollib jao erivarustust (erinevad tööriistad, raadiojaamade akude- ja 
sidekontroll);
 
● määrab erivarustuse kandjad;
 
● kontrollib  jao  varustust  (olemasolu,  hooldus,  et  ei  koliseks),  moonda-
mist, relvade korrasolekut ja puhtust;
 
● kannab valmisolekust ette jaoülemale.
Kuulipilduja lahingupaar:
 
●  laeb lindid ja salved;
 
● kontrollib, et relvad oleks töökorras ja varustus komplektne, vajadusel 
hooldab;
 
● laeb relvad ja kaitseriivistavad;
 
● seab sihikud õigetele kaugustele;
 
● teostab moondamise;
 
● kontrollib varustust ja erivarustust;
 
● kannab valmisolekust ette jaoülema abile.
46
TT–lahingupaar:
 
● laeb salved;
 
● valmistab ette erilaskemoona;
 
● kontrollib, et relvad oleks töökorras ja varustus komplektne, vajadusel 
hooldab;
 
● laeb ja kaitseriivistab relvad;
 
● seab sihikud õigetele kaugustele;
 
● teostab moondamise;
 
● kontrollib varustust ja erivarustust;
 
● kannab valmisolekust ette jaoülema abile.
Laskurid:
 
● laevad salved;
 
● valmistavad ette erilaskemoona;
 
● kontrollivad, et relvad oleks töökorras ja varustus komplektne, vajadusel 
hooldavad;
 
● laeb ja kaitseriivistab relvad;
 
● seavad sihikud õigetele kaugustele;
 
● teostavad moondamise;
 
● kontrollivad varustust ja erivarustust;
 
● kannavad valmisolekust ette jaoülema abile.
Laskur-sanitar (lisaks laskuri kohustustele):
 
● valmistab ette ja täiendab meditsiinivahendeid;
 
● vajadusel täiendab sõduritele individuaalsed esmaabivahendid;
 
● kordab jaole üle, kuidas käib esmaabi andmine ja haavatute evakueerimine;
 
● kannab valmisolekust ette jaoülema abile.
47
3.2 LiikumiSmooduSEd
Jaoülema  ja  jao  isikkoosseisu  oskus  kasutada  erinevaid  liikumis-
mooduseid  tagab  jaole  efektiivse  oma  relvade  tulekasutuse  ning  lii-
kumise.
Jalaväejao liikumiseks kasutatakse tavaliselt alljärgnevaid mooduseid:
 
● JÄRJESTIK;
 
●  AHELIK ;
 
● NOOLEPEA;
 
●  MALELAUD ;
 
●  TEEMANT .
Jaoülem valib liikumismooduse sõltuvalt olukorrast, vajalikust liikumiskiiru-
sest ja vastase tegevusest. Tavaliselt määrab jaoülem liikumismooduse kas 
käemärgiga või suulise käsuga. Et oma jagu paremini juhtida on vajalik jao 
liikmete nummerdamine (joonis 3.1).
JÜ
(ei nummer-
JÜ abi
data)
KP
laskur
TT granaadi-
KP abi
heitja
TT granaadi-
TT abi
heitja
TT abi
joonis 3.1
48
AHELIK
(alusrivistus; joonis 3.2)
Seda liikumismoodust kasutatakse, kui on oht vastasega kontakti astuda 
või kontakt on saavutatud ning vastse paiknemise suund on teada. Ahelikku 
on  raske  juhtida,  liikuvus  on  aeglane.  Maksimaalne  tuli  on  suunatud  ette, 
vähesel määral tiibadele ja taha.
joonis 3.2
Eelised:
 
● pole nii haavatav, kui tulistatakse otse eest;
 
● oma üksusel hea tulistada;
 
● hea lagendikke ületada.
Puudused:
 
● juhtimine raskem, kui mõne teise liikumismooduse puhul;
 
● vähem kaitstud külgtule eest;
 
● võib vajalikuks osutuda tulemeeskondade jagunemine.
JÄRJESTIK
(joonis 3.3)
Seda liikumismoodust kasutatakse, kui maastik on rask-
kesti läbitav, jagu peab kiiresti liikuma punktist A punkti B 
ning puudub vastase oht.
Eelised:
 
● kõige vähem haavatav külgedelt;
 
● sobib  liikumiseks  sirgjooneliste  varjumis-võimalust 
pakkuvate objektide läheduses (hekid, kraavid );
 
● hästi  juhitav  öösel,  halva  nähtavusega  või  varjatud 
maa-alal;
 
● sobib  kitsaste  käikude  läbimiseks,  tõkete  ületami-
seks.
Puudused:
 
● halb ettepoole tulistamiseks;
 
● kergesti haavatav, kui vastane tulistab otse eest;
 
● käskude ja info liikumine on aeglane.
joonis 3.3
49
Liikumismooduse järjestik puhul, on samuti alusmeheks nr 4. Standardina  
on sõdurite vahed 5 m, vastavalt olukorrale ja maastikule võib vahesid suu-
rendada. Jaoülema asukoht on rühmituse esiosa lähedal.
Aheliku  puhul  on  alusmeheks  nr  4  kelle  joonele  rühmitutakse.  Liikumise 
pealt  ahelikku  rühmitumisel  jätkab  alusmees  liikumist  määratud  suunas. 
Jagu rühmitub käigult tema järgi. Paigal olles rühmitutakse samuti alusme-
he  järgi.  Standardina  on  sõdurite  vahed  5  meetrit,  vastavalt  olukorrale  ja 
maastikule võib vahesid suurendada.
NOOLEPEA
(joonis 3.4)
Seda liikumismoodust kasutatakse, kui kontakti oht vastasega on suur ja 
vastase paiknemise suund ei ole kindel. Liikumismooduse nurk on 90 kraadi
Eelised:
 
● kõige paremini kaitstud igast suunast tuleva rünnaku puhul;
 
● hästi juhitav, võimalik kiiresti võtta sisse ahelikku;
 
● hea lagendikke ületada.
Puudused:
 
● juhtimine raskem, kui mõne teise rivistuse puhul;
 
● võib vajalikuks osutuda tulemeeskondade jagunemine.
Noolepea alusmees on samuti nr 4. Standardina on sõdurite vahed 5 meet-
rit, vastavalt olukorrale ja maastikule võib vahesid suurendada.
joonis 3.4
50
MALELAUD
(joonis 3.5)
Seda liikumismoodust kasutatakse, kui on vastase oht ning jagu peab kii-
resti liikuma punktist A punkti B.
Eelised:
 
● kõige vähem haavatav külgedelt;
 
● sobib liikumiseks mööda väiksemaid teid, hea läbitavusega metsas;
 
● hästi juhitav, võimalik kiiresti võtta ringkaitset.
Puudused:
 
● halb ettepoole tulistamiseks;
 
● kergesti haavatav, kui vastane tulistab otse ees.
Liikumismooduse  malelaud  alusmees  on  samuti  nr  4.  Standardina  kahe 
järjestikkolonni vahe on 5 meetrit või tee laius ja sõdurite vahe järjestikus on 
10 meetrit, vastavalt olukorrale ja maastikule võib vahesid suurendada.
 
joonis 3.5
joonis 3.5.1
 
51
TEEMANT
(joonis 3.6)
Teemantrivistust kasutatakse sageli pat-
rullis.
Eelised:
 
● kerge juhtida;
 
● väga hea igas suunas katta ;
 
● hea igakülgseks ümbruse jälgimiseks 
ja kaitseks.
Puudused:
 
● kui ollakse liiga tihedasti koos, kuju-
tab  jagu  endast  kergesti  rünnatavat 
sihtmärki.
joonis 3.6
LIIKUMISMOODUSTE VAHETUS
Järjestikust ahelikku
(joonis 3.7)
Nr  4  jääb  paigale  ja  julgestab 
ettesuunda,  nr  3  liigub  nr  4  pa-
remale küljele ja jäävad sealjuu-
res  ühele  joonele.  Samamoodi 
tegutsevad  ka  lahingupaarilised 
nr 2 ja 1.
Samaaegselt liiguvad oma koh-
tadele  ka  lahingpaarilised  nr  5 
ja 6 ning 7 ja 8. Liikumist alusta-
takse, kui jagu on jõudnud ühele 
joonele.
joonis 3.7
52
Järjestikust malelauda
(joonis 3.8)
Järjestikus liikudes astuvad nr 4, JÜ, nr 1, 
nr 6 ja nr 8 paar sammu vasakule ja moo-
dustavad  selliselt  suurendatud  vahedega 
järjestiku. Sarnaselt tegutsevad ka nr 3, nr 
2,  nr  5  ja  nr  7,  kes  astuvad  paar  sammu 
paremale jäädes samuti ühte kolonni.
Liikumismoodust saab vahetada nii paigal 
olles kui ka liikumise pealt.
joonis 3.8
Ahelikust noolepeasse
(joonis 3.9)
Ahelikus  liikudes liigub nr 4 sama kiirusega edasi ja ülejäänud jao liikmed 
peatuvad  hetkeks,  kuni  nad  jäävad  pisut  tahapoole,  niipea  kui  noolepea 
kaks haara on sirged liiguvad jao liikmed edasi.
joonis 3.9
53
3.3 TAASrÜHmiTumiNE
Kohe kui jagu on talle püstitatud ülesande täitnud, peab jaoülem ko-
heselt alustama taasrühmitumise läbi viimist jaos. Selle tegevuse kii-
reks ja efektiivseks läbi viimiseks jaoülem tegutseb alljärgnevalt.
Jaoülem:
 
● määrab kõigile jao võitlejatele vaatlus- ja julgestussuunad (ringkaitse 360º);
 
● vajadusel määrab eraldi julgestajad;
 
● tagab, et sõjavangid ning  neilt  ära võetud varustus suunatakse rühma-
ülema juurde;
 
● teeb ettekande rühmaülemale jao olukorrast ja   edasiste  käskude saa-
miseks;
 
● juhendab kaevamistöid.
Jaoülema abi:
 
● võtab jao liikmetelt vastu ettekanded, kui palju on haavatuid (surnuid), 
kui palju on kulunud laskemoona (täis salvesid ja linte), mis varustus on 
riknenud või kadunud; teeb sellest  omakorda ettekande jao ülemale ja 
rühmavanemale;
 
● korraldab laskemoona täiendamise;
 
● korraldab laskemoona tasajagamise ja täiendamise.
Kuulipilduja lahingupaar:
 
● kontrollib, et relvad oleks töökorras ja varustus komplektne;
 
● vajadusel viib läbi laskemoona tasajagamise;
 
● teeb jaoülema abile ettekande (tervis, varustus, laskemoon);
 
● võimalusel kiire varustuse ja relvastuse hooldus.
TT-lahingpaar:
 
● kontrollib, et relvad oleks töökorras ja varustus komplektne;
 
● vajadusel teeb laskemoona tasajagamise;
 
● teeb jaoülema abile ettekande (tervis, varustus, laskemoon)
 
● võimalusel kiire varustuse ja relvastuse hooldus
Laskurid:
 
● kontrollivad, et relvad oleks töökorras ja varustus komplekteeritud;
 
● kontrollivad laskemoona ja granaate;
 
● vajadusel teevad laskemoona tasajagamise ning laevad salved uuesti;
 
● teevad jaoülema abile ettekande (tervis, varustus, laskemoon);
 
● võimalusel kiire varustuse ja relvastuse hooldus.
Laskur-sanitar:
 
● kontrollib, et relv oleks töökorras ja varustus komplektne;
 
● teeb jaoülema abile ettekande (tervis, varustus, laskemoon);
 
● võimalusel kiire varustuse ja relvastuse hooldus;
 
● annab haavatutele esmaabi;
 
● valmistab ette ja viib koostöös rühma meediku ja rühmavanemaga läbi 
haavatute evakuatsiooni;
 
● vajadusel täiendab sõduritele individuaalsed esmaabivahendid.
54
3.4 HAAVATuTE EVAkuEErimiNE
Oluline  on  haavatud  vaenlase  otsese  tule  alt  ohutult  evakueerida, 
tagada  kiire  esmaabi  lahinguväljal  ja  haavatud  lahinguväljal  ohutult 
kokku koguda.
Kui jao liikumisel (rünnak, rännak) saab keegi vastase otsetulerelva-
de tule all haavata , siis tuleb tegutseda järgnevalt:
 
● haavatu tekkimisel tehakse koheselt jaoülemale ettekanne (näiteks: nr 
2 (5 või 7 või...) haavatud);
 
● jaoülem otsib esimese olemasoleva  varje  ja annab käskluse „ESIMENE 
( TEINE ) POOLJAGU KATAB!”, „ESIMENE (TEINE) POOLJAGU HAA-
VATU SINNA VARJESSE!” ning näitab käega varje asukoha; kui varje 
asub lähemal kui 20 m, ei pea katvat pooljagu liigutama;
 
● kui varje asub kaugemal kui 20 m (pooljaod satuvad üksteise laskesek-
torisse) kasutab jaoülem sinna jõudmiseks jao liikumisviisi pooljagudena; 
jaoülema esimene käsklus on „TEINE (ESIMENE) POOLJAGU KATAB!”, 
„ESIMENE  (TEINE) POOLJAGU HAAVATU SINNA VARJESSE!”; ülejää-
nud käsklused vastavalt jao liikumisviisidele oma tule toetusel;
 
● peale jaoülema käsklust määrab pooljao ülem kattegrupi ja evakuee-
rimisgrupi käsklusega „NR 4 KATAB, 3  JA 1 HAAVATUD SINNA VAR-
JESSE!” ning näitab käega;
 
● pooljagu liigub lahingupaaridena;
 
● jao sanitar annab varjes esmaabi ja seejärel teeb jaoülemale ettekande.
JAOÜLEMA TEGEVUS:
 
● teeb  raadio  teel  rühmaülemale  ettekande,  mis  sisaldab  haavatu  asu-
kohta ja üldist seisukorda;
 
● jagu jätab haavatu kokkulepitud kohta ja jätkab lahingtegevust.
HAAVATUD KOGUTAKSE KOKKU:
 
● lahingu ajal kõrgema taseme meditsiiniliste allüksuste poolt (rühma sa-
nitar, kompanii meditsiinijagu);
 
● kui kõrgemad üksused ei saa lahingu ajal haavatut evakueerida ja jagu 
on  jõudnud  vahe-  või  lõppeesmärgile,  transporditakse  haavatud  enda 
jõududega sinna ja antakse esmaabi;
 
● vahe- ja lõppeesmärgil transporditakse haavatud kas jao enese või kõr-
gema üksuse vahenditega kõrgema üksuse sidumispunkti (rühm, kom-
panii).
55
4. mAJuTuS
4.1 mAJuTuSE PÜSTiTAmiNE (SuVEL/TALVEL)
Majutamine
 
● Majutamine on väeosade (allüksuste) selline  paigutamine  asulatesse, 
sõjaväelinnakutesse, laagritesse, harjutusväljadele ja muudesse kohta-
desse, mis tagab nende igapäevaelu ja lahinguvalmiduse.
 
● Majutamise  eesmärgiks  on  anda  jaole  võimalus   puhkuseks ,   hooldu -
seks, väljaõppeks ja edasise tegevuse ettevalmistuste läbiviimiseks.
 
● Jagu võib olla majutatud kaevikutesse, transpordi-vahenditele, telkides-
se, majutuspunkritesse, ehitistesse.
 
● Kui paiknetakse sõbralikus piirkonnas, siis tuleb majutamiseks kasuta-
da  kohalikke  hooneid.  Esiteks  pakuvad  need  paremaid  võimalusi,  tei-
seks on kohalike hoonete kasutamine kasulik aja kokkuhoiu mõttes ning 
kolmandaks pakuvad sellised hooned paremat kaitset.
 
● Vastavalt ajale  ja võimalustele ehitatakse  lahingaladele  majutuspunk-
reid või onne. Lühiajaline majutamine lahinguolukorras toimub tavaliselt 
kaevikutes ning alalisi kaitstud ehitisi ja maastikukohti ära kasutades.
 
● Lühiajaliseks majutamiseks väljaspool lahinguolukorda kasutatakse ta-
valiselt telke ning alalisi ehitisi.
 
● Telkide  kasutamisel , eriti  külmal  aastaajal, tekib probleeme kütmise ning 
moondamisega, suits ja kuumus tõmbavad tähelepanu.
 
● Jagu majutub rühmaülema poolt kästud viisil, säilitades olukorrakohase 
lahingvalmiduse.
 
● Telkide kasutamisel paigutatakse need õhuvaatluse ja otselaskerelvade 
tule eest võimalikult varjatud  kohtadesse , telkide vahe vähemalt 50 m.
 
● Tavaliselt ei kaevata telke maa sisse, kuid nende lähiümbrusesse raja-
takse kaevikud, mida kasutatakse lähikaitsepositsioonidena.
 
● Transpordivahendid maskeeritakse ning hajutatakse ebareeglipäraselt 
50–100 m kaugusele telkidest ning teistest masinatest.
 
● Rühmitudes rühma majutusalale, tegutseb jagu vastavalt jaoülema käs-
kudele.
56
Telgi paigutamine
 
● Telkmajutus pannakse üles lühemaajalise tegevuse puhul, isegi paigu-
tatuna maa sisse ei paku see piisavat kaitset kaudtule eest.
 
●  Telk  paigutatakse sellisesse maastikupunkti, kus ta on kaitstud võimali-
ku vaenlase otselaskerelvade tule eest, paiknedes võimalikult tuleposit-
sioonide lähedal.
 
● Võimalusel paigutatakse telk umbes 50–70 cm maa sisse.
 
● Telgikaeviku kaevamist alustatakse peale seda, kui tulepositsioonid on 
valmis saadud ja harjutatud positsioonidele liikumist.
 
● Telgi ümber kaevab iga mees endale (killuvarjega) kaeviku.
 
● Telgi püstitamist organiseerib jaoülem.
4.2 mooNdAmiNE
MAJUTUSE MOONDAMINE
Majutust paljastavad elemendid on:
 
● telkide kuju;
 
● varustus telkide ümber;
 
● telgiavast paistev valgus;
 
● äratallatud pinnas või lumi telgi ümber;
 
● majutuse käigus tekkivad helid.
Moondamine
 
● Telk tuleb paigutada looduslikult varjatud kohta (lohud, kuusenoorendi-
kud või midagi muud taolist).
 
● Telgi sissepääs peab olema vaenlase eest varjatud suunas.
 
● Telgi peab katma suvise või talvise moondamisvõrguga nii, et see var-
jaks   telgi  iseloomuliku  kuju.  Moondamisvõrk  tuleb  altpoolt  toestada  
kaigaste või puulatvadega, et kaotada korrapärasus. Moondamisvõrgu 
peale  tuleb  panna  ümbritseva  loodusega  kokkusulavaid  oksi  ja  muud 
materjali ( sammal , hein).
 
● Talvel on heaks moondamiselemendiks võrgule sadanud lumi. Vältida 
selle maha raputamist. Tuleb jälgida, et moondamisvõrk ei oleks kontak-
tis telgiga, muidu hakkab telgi katus läbi laskma.
 
● Kogu varustus peab olema  viidud  telki varjule, aga kui see pole  võima -
lik, peab selle korralikult moondama (moondamisvõrgu alla, kuhu võib 
rajada ka väikse varustuse kaeviku).
 
● Telgi juures ja selle ümbruses peab liikuma ainult mööda  kindlaid , vaen-
lase vaatluse eest varjatud radu.
57
SÕIDUKITE MOONDAMINE
Sõidukeid paljastavad elemendid on:
 
● sõiduki kuju;
 
● peegelduvad pinnad, peeglid ja tuled;
 
● soojust eraldav mootor.
Moondamine
 
● Sõiduk  tuleb  paigutada  maastikulohkudesse  või  puude  alla  nii,  et  ka 
ilma moondamiseta oleks seda raske märgata
 
● Kuivanud pori pestakse võimalusel maha, vastasel juhul võivad valgeks 
kuivanud porised pinnad vähendada kaitsevärvi tõhusust.
 
● Valgust peegeldavad osad kaetakse käepäraste moondamisvahenditega.
 
● Auto mootori peab katma haokubude või okstega, võimalusel  soojus -
peitematiga, et varjata sõidukit soojuskaamera eest.
 
●  Sõidukid  kaetakse moondamisvõrguga. Võrk peab olema paigutataud 
nii,  et  kaoksid  sõiduki  piirjooned.  Selleks  tuleb  võrk  altpoolt  toestada 
kaigaste ja puulatvadega.
 
● Sõiduki jäljed varje juurde tuleb samuti moondada okste või muude käe-
päraste vahenditega.
4.3 LAAGrikord
Rühmitudes  rühma  majutusalale  tegutseb  jagu  vastavalt  rühmaüle-
ma käskudele.
Jaoülem:
 
● määrab jao majutuskoha, lähikaitsepositsioonid ja annab juhendid häi-
reandmise viiside osas;
 
● määrab vaatlejad/julgestajad;
 
● rühmitab jao lähikaitsepositsioonidele;
 
● käsib tulealad, tulealustusjoone ja tule avamise korra;
 
● juhib jao majutuse püstitamist ning koostab julgestaja ja ahjuvalve graa-
fiku kahes eksemplaris;
 
● määrab küttepuude tegemise;
 
● instrueerib ja kontrollib tuleohutuse tagamist ning riiete kuivatamist telgis;
 
● kontrollib ja harjutab jaoga tegevust majutusalal.
Paigutus telgis
 
● Telki minnakse alles peale seda, kui tulepositsioonid on valmis saadud, 
killuvarje kaevikud kaevatud ja positsioonide mehitamine läbi harjutatud.
 
● Telgis on igale mehele määratud oma koht.
 
●  Seljakott pannakse pea alla, rakmed ja relv paigutatakse seljakoti taha.
 
● Puhkuse ajal saavad mehed seljast võtta märjad riided ja jalast saapad .
 
● Puhkepausi ajal ei tohi lahinguvalmidus langeda, häire korral tuleb kaa-
58
sa haarata relv,  kiiver , rakmed ja saapad ning liikuda positsioonile, vaja-
dusel telgi ääre alt, alles peale seda riietutakse vastavalt.
 
● Telgist lahkudes peab igaühel relv kindlasti kaasas olema.
 
● Jaoülem määrab telgis ahjuvalvuri, kelle ülesanne on telgis häire and-
mine, majutusala tunnimehe ettekannete esitamine, ahju kütmine ja kui-
vama pandud varustuse valvamine, et see ei liiguks kuumale ahjule liialt 
lähedale.
 
● Ahjuvalvuril on relv alati käeulatuses, ta peab  kuulama  majutusala ümbru-
ses toimuvat ja olema iga hetk valmis alustama tuletegevust otse telgist.
4.4 VÄLiHÜGiEEN
Inimene, nagu hästi seadistatud masingi vajab igapäevast hooldamist 
ja korrastamist. Et sõdur oleks võitlusvõimeline, peab ta oskama enda 
eest välitingimustes õigesti hoolt kanda. Kui ta seda ei tee, on tagajär-
jeks haigused,  väsimus  ja muud hädad, mis muudavad sõduri võitlus-
võimetuks ja koormaks  kaaslastele. Pole mingit mõtet hoida oma relva 
puhtana, kui sõduri tervislik seisund ei lase seda kasutada.
Jaoülem peab jälgima, et sõdurid hoolitseksid oma hügieeni eest iga 
päev ja õigesti:
 
● juuksed (pesta vähemalt kord nädalas);
 
● nägu (pesta vähemalt iga päev);
 
● hambad (pesta vähemalt kaks korda päevas);
 
● keha (pesta vähemalt iga päev);
 
● jalad (pesta ja puuderdada võimalusel iga päev);
 
● käed ja sõrmeküüned (käsi pesta, puhastada ja küüsi lõika regulaarselt);
 
● habe (raseerida vähemalt ülepäeviti).
Jaoülem peab hügieeni eest hoolitsemisel olema ise eeskujuks oma 
alluvatele.  Kindlasti  peab  oma  alluvate  haigestumisest  koheselt  ette 
kandma rühmaülemale või rühmavanemale.
KÄIMLAD
Välitingimustes on  käimla  väga oluline. Oma loomulikke vajadusi tuleb ra-
huldada kas käimlas või selleks ette nähtud kohas. Kui peatuspaigast lah-
kutakse, peab selle koha ära märkima.
Põhireeglid on järgmised:
 
● kui on ehitatud välikäimlad, peab seda ka õigesti kasutama; käimla tuleb 
ehitada vähemalt 50 m kaugusele positsioonidest ja 100 m kaugusele 
väliköökitest ning kindlasti peab arvestama tuule suunda;
 
● kui  välikäimlat  ei  ole,  tuleb  kaevata  auk  ning  hiljem  katta   väljaheited  
mullaga; asjale minnes võtke labidas ja relv kaasa;
 
● käimla juures peaks olema käte pesemise võimalus.
59
5. rÄNNAk
5.1 mÕiSTEd
Rännaku mõiste ja liigid:
 
● RÄNNAK  on  organiseeritud  liikumine  transpordivahenditel  või   jalgsi  
eesmärgiga ettenähtud ajal saabuda määratud piirkonda ning olla val-
misolekus lahingülesannet täitma.
 
● JALGSIRÄNNAK on organiseeritud liikumine jalgsi, eesmärgiga ette-
nähtud ajal saabuda määratud piirkonda ning olla valmisolekus lahing-
ülesannet täitma.
 
● MOTORISEERITUD  RÄNNAK  on  üksuste  organiseeritud  liikumine 
transpordivahenditel ja ümberpaiknemine teedel, et selleks ettenähtud 
ajal ja täielikus lahingvalmiduses saabuda määratud piirkonda, kus tu-
leb lahingülesannet täita.
Rännakuga seotud mõisted:
●  LÄHTEALA – ala, kus üksus paikneb enne rännakut.
 
● SAABUMISALA - ala, kuhu üksus koguneb pärast rännakut.
 
● RÄNNAKUPUHKUS – tehakse 8...10 tunniste vahedega, hoolduseks ja 
puhkuseks, kestvus mitu tundi.
 
● RÄNNAKUPEATUS  –  tehakse  2...4  tunniste  vahedega,  kestvus 
30min ...1tund.
 
● LÄHTEJOON – kindel punkt või joon, mis ületatakse kindlal ajahetkel 
rännakukiirusega.
 
● LÄHTEJOONE ÜLETAMISE AEG – ülema poolt määratud aeg, mil ko-
lonni pea ületab lähtejoone.
 
● LÕPUJOON – marsruudil asuv kindel joon, mis ületatakse kindlal aja-
hetkel.
 
● LÕPUJOONE ÜLETAMISE AEG – ülema poolt määratud aeg, mil ko-
lonni pea ületab lõpujoone.
 
● RÄNNAKUKOLONN  –  moodustub  ühtse  juhtimise  all  ühte  marsruuti 
pidi liikuvatest üksustest.
 
● SAABUMISAEG – aeg, mil kolonni pea saabub kindlasse punkti või joo-
nele .
 
● LÕPUAEG – aeg, mil kolonni saba ületab kindla punkti või joone.
 
● KOLONNI  VAHE  –  vahe  kahe  üksteisele  järgneva  rännaküksuse  va-
hel.
 
● KOGUNEMISPUNKT – juhi poolt määratud paik, kuhu üksus liigub, et 
hajutatuse korral uuesti ümberrühmituda.
 
● JULGESTUSPEATUS – tehakse vastavalt vajadusele, kas kaardi kont-
rollimiseks, kohendumiseks Või muul taolisel otstarbel.
60
5.2 JALGSirÄNNAk
Tavaliselt saab jaoülem rühmaülema käest rännakukäsu. Jaoülem kir-
jutab endale üles ja märgib kaardile alljärgnevad asjad:
 
● rännakumarsruudi ja varumarsruudi;
 
● rännakupeatuse ja -puhkuse ning saabumisalad;
 
● liikluse suunamise ja reguleerimise punktid;
 
● rännaku ajaplaani;
 
● marsruudil olevad hooldus- ja kogunemispunktid;
 
● tunnussõna ja lahingutunnuse.
Jaoülema ettevalmistused enne rännakut:
 
● käsk oma allüksusele;
 
● varustuse kontroll ja pakkimine;
 
● seljakott ja lahingurakmed (vastava ülesande jaoks õige varustus);
 
● toit, vesi (kuivmoon, näiteks RV käest 120900APR07);
 
● laskemoon (RV käest 120930APR07);
 
● meditsiinipauna täiendamine;
 
● sidevahendite kontroll (varuakud, sidekutsungid);
 
● kellaaeg ja kuupäev, millal peab olema lähtejoone ületuseks valmis.
Jaoülema tegevus enne lähtejoone ületamist:
 
● isikkooseisu kontroll;
 
● meeste moondamise kontroll;
 
● sidevahendite kontroll;
 
● jaoülem määrab jao liikumismooduse;
 
● rühmitab jao rännakrühmitusse ja saadab välja eeljulgestuse
 
● jaoülem määrab meeste vaatlussuunad ja kauguse teineteisest sõltu-
valt olukorrast ja maastikust;
 
● teeb ettekande jao valmisolekust (näiteks rühmaülemale);
 
● jaoülema käe- või häälmärguande peale alustab allüksus rännakut.
Jaoülema tegevus rännaku ajal:
 
● jaoülem teeb ettekande, kui on ületanud: lähtejoone, kontrolljoone, lõ-
pujoone, on olnud  kontaktis  vastasega, näinud vastase liikumist ja teh-
nikat, puhkepausi ajal;
 
● eeljulgestuses on lahingupaar;
 
● vahe eeljulgestusega on silmside, raadioside (kõik sõltub maastiku ise-
ärasusest ja rühmaülema käsus määratud sidepidamisviisist);
 
● jaoülem jälgib, et allüksus peab kinni määratud vahemaast ja et mehed 
jälgivad oma vaatlussuunda;
 
● jaoülem  määrab  kogunemispunktid  maršruudil  vastavalt  maastikule 
100− 400m vahedega;
 
● jaoülem hõivab füüsiliselt kogunemispunkti või  viitab  käega, kus kogu-
nemispunkt (KP) asub.
61
JALGSIRÄNNAKU JULGESTUS
Rännaku julgestamine
Jaoülem valib rännakuks liikumisviisi, mis tagab 360-kraadise vaatluse ja 
julgestuse.  Vajadusel  saadab  olenevalt  maastikust  25-100  meetri  kaugu-
sele jao ette julgestama kuni lahingupaari suuruse üksuse. Julgestajatel ei 
tohiks kaduda silmside jaoga.
Rännakul eeljulgestuse kasutamine
Seda kasutatakse jaost umbes 25-100 m  eespool , peab säilima silmside. 
Eeljulgestuse eesmärk on vajadusel orienteeruda ning informeerida jaoüle-
mat ees olevatest takistustest ning vastasest.
Jaoülem:
 
● määrab  jao  julgestuspeatuse  (alla  5  minuti   kestval   peatusel  jäetakse 
varustus selga ja moodustatakse jaoülema ümber ringkaitse);
 
● kutsub enda juurde vajaminevad mehed (näiteks kontrollib kaarti, võtab 
ühendust, mõtleb kuidas ületada ohuala )
 
● käsib vett juua, kontrollida varustust ja jälgida ümbrust;
 
● annab märguande uuesti liikuma asumiseks.
TEGEVUS PUHKUSTEL, PEATUSTEL
Jaoülem:
 
● määrab puhkepausi ja ringkaitse (mehed võivad võtta varustuse seljast, 
kuid jäävad oma laskesektorisse);
 
● kannab rühmaülemale ette puhkealale saabumisest;
 
● määrab puhkepausi ajalise pikkuse;
 
● käsib juua vett, süüa, kohendada ja kontrollida varustust ning maskeeringut;
 
● kuulab ettekandeid puuduste kohta;
 
● peale puhkealalt väljumist kontrollib, et midagi ei jäänud maha;
 
● võib anda uusi andmeid vaenlasest ja selle tegevusest;
 
● puhkepausi lõppedes saadab välja eeljulgestuse;
 
● määrab jao liikumismooduse;
 
● määrab vaatlussuunad ja vahed meestele;
 
● annab märguande uuesti liikuma asumiseks.
62
TEGEVUS ÕHUHÄIRE JA -RÜNNAKU KORRAL
Jaoülem:
 
● annab käskluse „Õhuhäire, õhurünnak” käe- või häälmärguandega;
 
● vajadusel näitab suuna, kuhu varjuda;
 
● jälgib, et mehed varjuvad;
 
● kui  tegu  on  otsese  õhurünnakuga  ehk  kontakt  vastase  õhusõidukiga 
on vältimatu siis jaoülem käsib allüksusel moodustada ahelik; jaoülema 
käskluse või trasseerkuulide peale avatakse tuli vastase õhusõiduki pih-
ta; kui võimalik, peab tuletegevust kindlasti toetama jao KP ja TT;
 
● peale õhuhäiret, õhurünnakut käsib jaoülem allüksusel uuesti koguneda;
 
● hoolitseb isikooseisu kontrolli ning haavatute ja surnute kokku kogumi-
se eest (haavatuid koheselt abistada);
 
● organiseerib haavatute ja surnute transpordi;
 
● kannab rühmaülemale ette vahejuhtumitest (kaotustest ja vaenlase te-
gevusest).
TEGEVUS PUHUKS, KUI JAGU EKSIB VÕI LÄHEB LAHKU
Kui jaoülem avastab, et mingi osa jaost (mees, lahingupaar, pooljagu) on 
kadunud või eksinud, siis sõltuvalt lõppeesmärgist, missioonist, või  piirkon -
nast  peab  jaoülem  otsustama,  kas  allesjäänud  jaoliikmetega  suudetakse 
täita ülesanne või mitte. Kui ei suudeta siis jagu suundub tuldud teed tagasi 
ning läbib eelnevalt  JÜ käsus nimetatud kontrollpunktid (KP-d), lootes ko-
hata  kaduma  läinud  mehi  sealt.  Vastase  tegevusalas  viibides  tuleks  üles-
anne katkestada ning seejärel võimalikult kiiresti leida kadunud mehed, et 
vältida nende langemist vastase kätte.
Kui mehed avastavad end olukorrast, kus nad on eksinud, siis nende es-
mane ülesanne on suunduda tagasi viimati läbitud KP-sse ning oodata seal 
eelnevalt kokkulepitud aja (näiteks 20-30 minutit). Kui nad selle aja jooksul 
ei kohtu oma jaoga, suundutakse tagasi  viimasele  kontrollpunktile  eelnenud  
KP-sse. Seal oodatakse samuti kokkulepitud aja, et võimaldada jaol jõuda 
KP-sse.
Oluline on see , et info rännaku marsruudi ja KP-de kohta saaks terve jagu 
mitte ainult „pointman”.
TEGEVUS VARITSUSELE SATTUDES
Jaoülemal tuleb varitsusele sattudes tegutseda järgnevalt:
 
● varjuda ja avada kohene vastutuli;
 
● võtta vastu ettekanded allüksuselt (vastase asukoht, suurus, haavatud 
ja surnud);
 
● hinnata olukorda;
 
● otsustada, mida edasi teha – kas rünnata, eemalduda või kutsuda abi 
(sattudes varitsusele öösel, peaks võimalikult kiiresti valgustatud ja ot-
sesest tulealast välja liikuma);
 
● võimaluse korral võib jagu sooritada varitsuse vastase drillina ka kiir-
rünnaku.
63
Jaoülema tegevus eemaldumisel:
 
● suru vastane jao käsirelvade tulega maha;
 
● liikumise katteks kasuta suitsu- ja käsigranaate ning kaudtuld;
 
● tuli ja liikumine (lahingupaaride kaupa eemaldumine või rullimine  vasa -
kule või paremale);
 
● haavatute ja surnute evakueerimine;
 
● kogunemispunkti  liikumine  ja  ümber  reorganiseerumine  (ala  julgesta-
mine);
 
● ettekanne rühmaülemale ja uute juhiste ootamine;
 
● rännaku alustamine.
Näide: Vastane läheneb küljelt ja eemaldutakse rullides paremale:
 
● kogu üksus võtab vastase suunas ahelikku; (joonis 5.1)
joonis 5.1 (faas 1)
 
● jaoülema käsk “Jagu, eemalduda rullides paremale, 150, LÄKS!” (selle 
peale tõuseb kõige vasakpoolsem mees püsti ja liigub jao paremale tii-
vale, nii rullib kogu jagu paremale) (joonis 5.2).
joonis 5.2 (faas 2)
Näide: Vastane läheneb eest ja eemaldutakse rullides taha:
64
 
● Varitsusele sattumisel avab esimene mees koheselt automaattule vas-
tase  pihta. Teine  avab  vastase  pihta  kiirtule.  Kolmas  või  neljas  viskab 
kohe välja suitsu. Ülejäänud jaoliikmed varjuvad (astuvad paar sammu 
kõrvale) ning jälgivad ümbrust, kuid on koheselt valmis üle võtma katte-
ülesannet või evakueerima haavatut (joonis. 5.3).
●  Jaoülema  käsu  peale  algab  tagasi  rullimine  (Jagu,  rullides  tagasi, 
LÄKS!). Esimene võitleja alustab jooksmist rühmituse lõppu. Tema taga 
asuv  võitleja   astub   paar  sammu  sissepoole  peale  seda,  kui  ees  olev 
võitleja  on  möödunud  ja  alustab  kattetegevusega.  Nii  rullib  kogu  jagu 
tagasi (joonis 5.4).
 
joonis 5.3 (faas 1)
joonis 5.4 (faas 2)
 
5.1.1 TEGEVuS SATTudES miiNiVÄLJALE
Jao liikumisviis – järjestikus.
Jao võimalused miinivälja avastada :
 
● vaatlussuundade abil;
 
● surnud loomade, miinivälja reetvate tegurite kaudu (miinid,  märgistus -
vahendid, miinikonteinerid).
65
Tegevus miiniväljal
Käsklus, ettekanded
Tegevus
Jao  võitlejad  jäävad  kohe  seisma  ja 
Võitleja,  kes  avastab   miini ,  hüüab:  kükitavad.  NB!  Keegi  ei  tohi  põlve 
“SEIS, MIINID!”
maha toetada.
Kui  haavatu  jääb  põhi  eemaldumis-
Jao liikmed kannavad jaoülemale ette  teest  kõrvale,  tullakse  talle  hiljem 
vigastustest  ning  võimalusel  miinide  järgi. Kui haavatu jääb põhi eemaldu-
asukohast ja tüüpidest.
misteele, võetakse ta kohe kaasa.
Jagu  alustab  eemaldumist.  Kui  olu-
kord  lubab,  siis  üks  lahingupaariline 
katab,  teine  märgistab  eemaldumis-
Jaoülema käsklus:
tee  (st  jala  astumise  kohad  kontrolli-
“Jagu eemalduda 150 (200) m tuldud  takse  ning   märgis -tatakse).  Vastase 
teed pidi”.
tule avamise korral tuleb eemaldumi-
sel  seljakoti  või  rakmetega  eelnevalt 
maa-ala kontrollida (st enda ees olev 
maa-ala varustusega läbi kompida).
Jaoülem veendub ohutuses – st nen-
de pihta ei avatud tuld eemaldumisel, 
vaatlusel ei olnud vastast näha. Olles 
Jaoülem  veendub  ohutuses  ning  an- ohutuses  veendunud,  määrab  jao-
nab käskluse:
ülem julgestajad (soovitavalt KP), kes 
„Lahingupaar  …  julgestab,  lahingu- veenduvad  julgestus  positsioonide 
paar … haavatule järgi”.
ohutuses ja asuvad julgestama. See-
Samal  ajal  teeb  jaoülem  miiniväljale  järel liigub haavatuid  tooma  kästud la-
sattumisest  ettekande  raadiojaama  hingupaar,  kasutades  eemaldumisel 
või virgatsi teel.
nähtavaid  radu  või  rajades  need  ise. 
Märgistada miinivälja oletatav serv, et 
omad  üksused  uuesti  miiniväljale  ei 
satuks.
Haavatu ära toomisel jaoülema käsk-
lus:
„Jagu jao kogunemispunkti!”.
Jagu eemaldub jao kogunemispunkti. 
Kogunemispunktis  teeb  jaoülem  et- Jao  kogunemispunktis  antakse  es-
tekande  olukorrast  –  haavatute  hulk,  maabi,  tehakse  olukorrast  ettekanne 
raskusaste ,  miinivälja  mõõtmed  (kui  ja valitakse uus marsruut.
oli  võimalik  määratleda),  miinivälja 
tüüp.
66
5.1.2 TEGEVuS TAkiSTuSTE ÜLETAmiSEL
TAKISTUSTEKS  on  näiteks  erinevad  ohualad  või  piirkonnad,  mida  vas-
tane võib katta oma vaatluse või tulega. Nendeks võivad olla näiteks teed, 
sihid, põllud, heinamaad. Kui võimalik, tuleb alati minna ringiga.
LINEAARSEKS  OHUALAKS  võib  olla   maantee ,   metsatee   või  metsasiht. 
Suuremate  teede  läbimiseks  tuleks  võimalusel  minna  tee  alt  (truubid,  sil-
lad). Kui ohuala tuleb ületada siis võiks seda teha alljärgnevalt:
 
● Eesmine jaoliige annab ohuala märgates sellest teada vastava käemärgiga.
 
● Jagu moodustab julgestuspeatuse, jaoülem liigub ette, et hinnata ohu-
ala ja määrata kogunemispunkt teisel pool seda piirkonda (joonis 5.5).
joonis 5.5
67
 
● Kui jaoülem on otsustanud ala ületada, kutsub ta käemärgiga ette kaks 
viimast jao liiget jao  lõpust  ja näitab neile kätte julgestuskohad vaatlus-
aladega vasakule ja paremale piki ohuala. Need kohad ei tohiks  asuda  
kavandatavast ületuskohast kaugemal kui 10-15 meetrit. Jaoülema abi 
kontrollib, et viimaste jao liikmete ette liikudes ei  jääks  taha jääv suund 
vaatluseta (joonis 5.6).
joonis 5.6
 
● Julgestajad liiguvad oma positsioonidele ja veenduvad, et ohualal vas-
tase  tegevust  ei  ole.  Seejärel  annavad  nad  jaoülemale  vastava  käe-
märgi abil sellest teada. Kui nad märkavad  märke  vastasest või muust 
tundmatust  liikumisest  annavad nad ka sellest märkide abil teada. Sel-
lisel juhul jaoülem ei ületa ohuala vaid liigub ohtu märganud julgestaja 
juurde, saab olukorras selgust ning otsustab, mida edasi teha.
 
● Kui julgestajad ohtu ei märka annab jaoülem märguande ala ületamiseks.
 
● Pooljao ülem koos ülejäänud meeskonnaga liiguvad üle ohuala ja kont-
rollivad eespool olevat ala umbes 50 m ulatuses.
68
 
● Pooljao  ülem  jätab  lahingupaari  liikumissuunal  kaugemasse  luuratud 
punkti ja tuleb ise tagasi ohuala  piirini , kus annab jaoülemale märguan-
de ala kindlustamise kohta (joonis 5.7).
joonis 5.7
 
● Jaoülem annab enda juures julgestavale lahingupaarile üleliikumiseks 
märguande ning koos liigutakse kontrollitud alale .
 
● Möödumisel annab jaoülem märguande liikumiseks ka teisel pool teed 
olevale julgestusele.
 
● Kui kogu jagu on ohuala ületanud, moodustatakse käigult esialgne la-
hingurivistus. Seejärel liigutakse edasi.
Kui mingis ületamise faasis peaks  tekkima  ohtlik olukord (vastane ilmub nähtavale või 
avastab üksuse), siis toimitakse eelnevalt kokkulepitud plaani alusel. Kui vastane ilmub 
nähtavale, aga ei märka üksust, siis peatatakse tegevus ja varjatakse end kuni oht on 
möödas. Kui vastane avastab üksuse enne ületamise algust, siis liigutakse eemaldu-
69
misdrilli kasutades tagasi viimasesse KP-sse, kus üksus ümberrühmitub. Jaoülem ot-
sustab seal uue liikumissuuna ning seejärel lahkutakse KP-st. Kui kontakt toimub üle-
tamise ajal siis võimalusel võideldakse üksus kokku kas siis ohuala ühel või teisel pool, 
sõltuvalt vastase suurusest ja asukohast. Kui vastane poolitab üksuse siis liigutakse 
järgmisesse kaugemasse KP-sse. Kui kontakt toimub vahetult peale ületamist, siis ra-
kendab jaoülem sobivat lahingudrilli (eemaldumine või rünnak).
VÄIKESED AVATUD OHUPIIRKONNAD. Nendeks on tavaliselt väiksemad 
lagendikud või põllud, kust üksus saab mööduda, ilma et see kulutaks liig-
selt aega. Tegevus sellise ala ette sattudes oleks selline:
 
● Juhtiv tulemeeskond peatab jao ja annab käemärgiga teada ohupiirkonnast.
 
● Jaoülem liigub ette juhtiva tulemeeskonna juurde  kinnitama , et tegu on 
ohupiirkonnaga ning määrab lähema ja kaugema külje kogunemispunkti.
 
● Jaoülem  annab  korralduse,  et  ohupiirkonnast  tuleb  mööduda  kõrvalt, 
kasutades  ringiminekut  (joonis  5.8)  või  kõrvalt  möödumise  meetodit 
(joonis 5.9).
 
joonis 5.8
joonis 5.9
 
SUURED, AVATUD  OHUPIIRKONNAD.  Nendeks  on  suured  lagendikud, 
põllud, kust ümberminek oleks märgatav  ajakulu  ja seaks ohtu üksuse üles-
ande õnnestumise. Samas on sellise ala ületamine kõige riskantsem ja sel-
list võimalust tuleks juba planeerimise käigus vältida.
 
● Juhtiv tulemeeskond peatab üksuse ja annab ohupiirkonnast käemär-
giga teada.
 
● Jaoülem liigub ette, kinnitab, et tegu on ohupiirkonnaga ning määrab 
lähema ja kaugema külje kogunemispunktid.
 
● Jaoülem  määrab  liikumise  suuna  ja  rivistuse  (suurendatud  vahedega 
noolepea või ahelik).
 
● Kui ala ületatud, taastatakse endine lahingurivistus.
Kui suurt avatud ohuala läbib tee, siis ei käsitleta seda eraldi lineaarse ohualana.
70
5.2 moToriSEEriTud rÄNNAk
Motoriseeritud rännak on üksuste organiseeritud liikumine transpor-
divahenditel ja ümberpaiknemine teedel, et selleks ettenähtud ajal ja 
täielikus lahingvalmiduses saabuda määratud piirkonda, kus tuleb la-
hingülesannet täita.
Motoriseeritud rännaku eelised on:
 
● kiirus;
 
● allüksuse lahinguvõime säilimine;
 
● varustuse vedamine.
Motoriseeritud rännaku puudused on:
 
● liigne müra ;
 
● vaenlasele kergesti avastatav;
 
● sõltumine tehnikast;
 
● sõltumine maastikust;
 
● sõltumine aastaajast.
MOTORISEERITUD RÄNNAKU RIVISTUS
Rännakurivistus on allüksustele ja sõidukitele määratud rivikord, mis sõl-
tub olukorrast, vastasest, maastikust ja nähtavusest.
Põhiliselt kasutatakse kolme rännakurivistust:
 
● AVATUD RÄNNAKURIVISTUS;
 
● SULETUD RÄNNAKURIVISTUS;
 
●  HAJUTATUD  RÄNNAKURIVISTUS.
AVATUD RÄNNAKURIVISTUSE puhul jaotatakse rännaku-kolonn ränna-
kuallüksusteks, rühm moodustab ühe rännakuallüksuse, kus on neli sõidukit
Avatud rännakurivistust kasutatakse:
 
● varjatud maastikul;
 
● vahed 200-300 meetrit.
SULETUD  RÄNNAKURIVISTUSE  puhul  kõik  üksuse  sõidukid  liiguvad 
ühesuguse vahega.
Suletud rännakurivistust kasutatakse:
 
● rahuajal;
 
● kui puudub vaenlase oht;
 
● vähese liiklusega teedel.
HAJUTATUD RÄNNAKURIVISTUSE puhul minnakse ühte või enamat pa-
ralleelselt kulgevat teed mööda nõnda, et ühekilomeetrisel lõigul pole roh-
kem  kui  kolm  sõidukit.  Kogunemiskohad  peavad  olema  kaitstud  õhuluure 
eest.
71
HAJUTATUD RÄNNAKURIVISTUST KASUTATAKSE:
 
● varjet mitte pakkuval maastikul;
 
● õhurünnakute ohu korral.
MOTORISEERITUD RÄNNAKU JULGESTUS
Jagu  peab  olema  paigutatud   masinatele   nii,  et  see  tagab  360-kraadise 
julgestuse ja võimaldab koheselt alustada tuletegevust vastase vastu igas 
suunas (joonis 5.10).
joonis 5.10
TEGEVUS ÕHURÜNNAKU JA –HÄIRE KORRAL
Õhurünnaku  puhul  jalastuda  ja  hajuda  (joosta)  võimalikult  kaugele  tule-
alast välja ning seejärel varjuda.
Õhuhäire  korral  aga  sõidukid  varjuvad  ja  meeskond  jalastub  sõidukist 
eemale ja valmistub lähiõhutõrjeks vastavalt jaoülema käsule. Kui puudub 
varjumisvõimalus (lagedad alad), siis hajutakse õhuvaatluse eest käskluse 
või  märguande  peale.  Meeskond  varjub  reeglina  sõidukist  paremale,  kui 
maastikutingimuste tõttu ei anta teisi käske.
72
TEGEVUS VARITSUSELE SATTUDES
Jaoülem saab juhised rühmaülema käsust, kus on välja toodud erinevad 
tegevused varitsusele sattudes (varitsusevastased drillid ).
Näiteks üks võimalikest tegevustest:
Varitsusele sattunud jagu avab vastutule autokastist, autojuht sõidab tapmisalast välja 
(vaenlase tulealalt ära). Jaoülem kannab rühmaülemale koheselt kontaktist ette ning 
jagu jalastub masinalt. Teised  jaod  ei sõida tapmisalast läbi vaid masinad peatuvad. 
Seejärel jaod jalastuvad ja võtavad sisse ringkaitse (joonis 5.11)
joonis 5.11
73
Jalastumine – varitsusepoolne pooljagu ja KP vajadusel katab autokastist, 
teine pooljagu jalastub ja jääb katma vastase suunda. Ka autojuht jalastub. 
Seejärel jalastub esimene pooljagu  teisega  ühele joonele ja jääb katma vas-
tase suunda. Viimasena jalastub KP. Jalastumisel jälgida, et jagu ei jääks 
masinale liiga lähedale, et vältida vigastusi, kui masin peaks plahvatama. 
Juhtnöörid edasise tegevuse kohta saab jaoülem rühmaülemalt – kas jääb 
katma, sooritab rünnaku paremalt või vasakult.
Varitsuse korral, eest suunast annab kattetuld KP ja mõlemad jaod saavad 
jalastuda üheaegselt, üks pooljagu ühel pool, teine teisel pool, seejärel ja-
lastub KP.
Pärast kontakti uuesti masinatele minnes on liikumise järjestus vastupidi-
ne.  Kõigepealt  läheb  masinale  KP,  seejärel  kontaktipoolne  pooljagu  ning 
seejärel ülejäänud jao liikmed.
TEGEVUS TRANSPORDIRIKKE KORRAL
Jaoülem  saab  juhised  rühmaülema  käsust.  Rühmaülem  võib  käskida,  et 
esmalt  proovitaks masinat parandada. Kui ei  õnnestu , siis paigutatakse va-
rustus ja meeskond ümber teistele masinatele ning rikkis masin pukseeri-
takse võimalusel kaasa või organiseerib kompaniiveebel masina oma jõu-
dudega remondikohta.
74
6. LAHiNGu LiiGid
RÜNNAK on lahingu liik, mille eesmärk on purustada kaitsele  asunud  vas-
tane ja hõivata mingi punkt või maa-ala.
KAITSE on lahingu liik, mille eesmärk on tõrjuda vastase  pealetung  tagasi 
ja hoida hõivatud territoorium või positsioonid enda käes.
VIIVITUS on kaitsva tegevuse liik, millega võidetakse aega vastase  liiku -
mist aeglustades ja talle kaotusi tekitades, samas vaenlasega end lõplikult 
sidumata. Viivitus lõppeb tavaliselt ettevalmistatud operatsiooniga, milleks 
on kaitse, rünnak või eemaldumine.
LUURE on olukorra hindamiseks ja otsuste tegemiseks tarvilike andmete 
kogumine vaenlase jõudude, tegevuse iseloomu, maastiku, ilmastiku, näh-
tuste ja objektide kohta.
PATRULL  on  kindlal  marsruudil  ringkäiku  või  -sõitu  tegev  sõjaväelaste 
grupp.
VARITSUS on üllatusrünnak, mille peidusolev ja ootav üksus korraldab lii-
kuvale või  ajutiselt  peatunud vaenlasele.  See on tavaliselt lühike lahing, mis 
ei nõua maa-ala vallutamist ja hoidmist. Eesmärgiks on vaenlase hävitami-
ne või häirimine, sõjavangide võtmine, varustuse ja relvastuse saamine.
LAHING HOONESTATUD ALAL on lahing eritingimustes, mille eesmärk on 
hõivata vastase kontrolli all olevad hooned või hoonetegrupid.
6.1. PEALETuNGiLAHiNG
Pealetungilahing on lahingu liik, mille eesmärk on purustada kaitsele 
asunud vastane ja hõivata mingi punkt või maa-ala.
Pealetung vastasele peab olema kiire, et kuluks vähem laskemoona ning 
agressiivne, et vastane tunnetaks jõudu, julgust, entusiasmi, mis on suuna-
tud tema vastu.
Pealetungi on võimalik läbi viia kahel viisil – otserünnak ning tiibrün-
nak ehk vastast rünnatakse küljelt. Jaoülem peab otsustama, mil viisil 
vastast rünnata.
Arvesse  tuleb  võtta  vastase   asukohta   ehk  kaugust.  Kui  esmase  kontakti 
ajal on vastane lähemal kui 100 m ning tegu on piisavalt avatud maastiku-
ga, siis pole mõtekas enam tiibama minna, vaid tuleb kiirelt ja agressiivselt 
vastasest läbi joosta. Samas, kui distants on piisav ja maastik pakub varjet, 
saab vastast külgedelt üllatada.
75
6.1.2 JAo kiirrÜNNAk
Jao pealetungi drillid on järgmised:
1. LAHINGUKS ETTEVALMISTUMINE ;
2. REAGEERIMINE VASTASE EFEKTIIVSELE TULELE;
3. VASTASE ASUKOHA KINDLAKSTEGEMINE;
4. VASTASE MAHASURUMINE, TULEKONTROLLI SAAVUTAMINE;
5. RÜNNAK;
6. TAASRÜHMITUMINE.
1. LAHINGUKS ETTEVALMISTUMINE
on  jao  üks  põhilistest  lahingudrillidest.  Ettevalmistutakse  vahetult    enne 
mis tahes ülesandele asumist (rünnak, rännak, luure). Vt 3.1 Lahinguks et-
tevalmistamine
Jaoülema tegevused rünnaku ettevalmistamisel:
a. ringkaitse/julgestajad;
b. käsk jaoülema abile – varustus, laskemoon, erivarustus, maskeerimine;
c. jaoülema abi kannab valmisolekust jaoülemale ette;
d. sidevahendite kontroll;
e. käsk jaole;
f. jaoülem kannab valmisolekust rühmaülemale ette.
2. REAGEERIMINE VASTASE EfEKTIIVSELE TULELE
Peab olema kindel, et vastase tuli on efektiivne/tabav. Kui vastase tuli ei 
ole efektiivne liikuge ahelikus vastase suunas „liigub-katab”-meetodil, ilma 
tuletegevuseta, kuna viimane raiskaks laskemoona ning reedaks teie ede-
nemist maastikul.
Vastase efektiivne tuli tähendab, et vastase tuli on kindlasti suunatud teile ja võib juba 
reaalselt jao isikkoosseisu vigastada.
Kui  ootamatult  ilmuv  vastase  tuli  on  teie  suhtes  efektiivne,  siis  jaoülem 
annab koheselt vastavad käsud jao väljatõmbumiseks tapmisalast. Kuid sa-
mas tuleb üritada kindlaks määrata vastane ja vastase asukoht ning kohe 
seejärel kanda rühmaülemale olukorrast ette.
3. VASTASE ASUKOHA KINDLAKSTEGEMINE
Kui vastase täpne asukoht on teadmata ei ole mõttekas rünnakut alustada, 
sest  kattegrupp  ei   teaks ,  kuhu  täpselt  suunata  kattetuli  ning  rünnakgrupp 
ei teaks täpset maastikupunkti, mida rünnata. Seega on väga tähtis teada 
vastase täpset asukohta.
Vastase täpse paiknemise kindlakstegemiseks toimi järgnevalt:
Vaatluse   teostamine   –  käsi  jao  võitlejatel  oma  positsioonilt  vaadelda 
avastamaks vastast. Nõua ettekannet vastasest (kasutada sihtmärkide osu-
tamise  meetodeid ). Vastast võib reeta tema tuletegevus, liikumine, heli või 
midagi muud taolist.
76
Kui  umbes  30  sekundi  jooksul  ei  ole  suutnud  vastase  paiknemist 
kindlaks teha, siis tuleb tegutseda järgnevalt:
Tuli ja vaatlus – käsi kahel jao laskuril (mitte kuulipilduritel) avada tuli (2−3 
padrunit) vastase oletatava asukoha suunas. Ülejäänud allüksus jälgib sa-
mal ajal eesolevat ala ning teeb kindlaks vastase paiknemise, kui viimane 
reageerib meie provotseeritud tulele. Vaatlevat meeskonda tuleb liigutada 
vaatlemiseks  parematele positsioonidele. Kui ka sedasi ei saavutata soovi-
tud tulemust, siis minna üle liikumisele.
Liikumine – allüksuse liigutamine vastase oletatavas suunas. Näiteks, la-
hingupaar  liigub,  ülejäänud  jagu  jälgib,  juhuks  kui  vastane  peaks  reagee-
rima  meie  liikumisele.  Kui  ei,  kordab  jaoülem  tegevust  teise  lahingupaari 
liigutamisega. Kui ikka vastasest jälgi ei ole, peab jaoülem otsustama, kui-
das edasi tegutseda arvestades rühmaülema poolt saadud käsku. Kuna te-
gemist on ohtliku alaga, peab liikumine olema julgestatud allüksuse siseselt 
(liigub-katab).
Ettekanne tulekontaktist rühmaülemale: Vt 2.6 Side ettekanded
4. VASTASE MAHASURUMINE
Tulekontrolli saavutamine ja hoidmine.
 Niipea kui vastase asukoht on kindlaks tehtud, peab jaoülem suunama jao 
tule vastasele,  andes  selleks allüksusele tulekäskluse. Vastase mahasuru-
miseks  ja  tulekontrolli  saavutamiseks  peab  olema  esimene  löök  piisavalt 
tugev.
Vt 2.8 Tulejuhtimiskäsud
Näiteks: anda kiirtulekäsklus „TULD”,
lahinguline laskekiirus kuni 30 lasku minutis, 5 lasku 10 sekundiga. Seda tuleliiki mitte 
kasutada kauem kui 10-15 sekundit, kuna kulub liiga palju laskemoona. Kohe kui vasta-
ne on maha surutud, tuleb tulekontrolli hoidmiseks anda uus tulekäsklus, et laskemoona 
vähem kuluks. Vastane ei tohi saavutada olukorra üle initsiatiivi.
Näiteks käsklused: „Vaata ja lase”, „Vasakult paremale 2 padrunit tuld”
 – jao võitlejad tulistavad ükshaaval, vasakult paremale, kaks padrunit vastase suunas.
Tuletegevus peab toimuma ka juhul, kui vastast reaalselt näha pole. Tulistatakse vasta-
se positsiooni pihta, kohale, et ta ei saaks vabalt tegutseda ja tunneks hirmu.
Samuti  võib  jao  või  osa  sellest  määrata  parematele  tulepositsioonidele.Tulekontrolli 
peab hoidma ja  juhtima  jaoülema abi. Jaoülem peab samal ajal hindama olukorda ning 
plaanima  järgnevat  tegevust. Näiteks kas eemalduda või rünnata; kui rünnata siis, kas 
otse või tiivalt; kui tiivalt, siis kas vasakult või paremalt.
77
Jaoülem hindab:
 
● maastiku eripärasid – liikumine, varjatus;
 
● jao suutlikkust vastase suhtes;
 
● laskemoona kulu;
 
● vastase positsiooni – punker , laskepesa;
 
● üllatusmomenti – kuidas vastast ebameeldivalt üllatada.
5. RÜNNAK
Kohe peale kiiret olukorra  hinnangut  peab jaoülem võtma juhtimise 
jaoülema  abilt  tagasi  enda  kätte,  et  anda  kiire  lahingukäsk  ja  jagada 
vajalikku infot, mis sisaldab:
 
● jao ülesannet – vastane hävitada;
 
● ülesandeid gruppidele – kattegupp, rünnakgrupp;
 
● lahinguplaani – otse- või tiibrünnak.
Näiteks: ründame, II pooljagu katab, I pooljagu tiibrünnak vasakult, küsimusi, valmis 
liikuma, minu järel „LÄKS!”.
Lisaks võib jaoülem kiirelt üle käskida asjad, mida üksikvõitleja peab tegema iseseis-
valt. Näiteks tääkide kinnitamine, täis salvede kinnitamine relvadele, granaadiviskajatele 
anda käsk, et saaks granaate kiiresti kasutada.
Näiteks: ründame, II pooljagu katab, I pooljagu tiibrünnak vasakult, tääk kinnita, täis salv 
alla, granaadid valmis, küsimusi, valmis liikuma, minu järel „LÄKS!”
Üldjuhul juhib jaoülem alati rünnakgruppi ning jaoülema abi kattegruppi.
Otserünnak:
 
● Liigutakse omatule toetusel kogu jaoga vastase suunas, kuni granaadi-
viske kauguseni (pooljagude kaupa, lahingupaaridega või KP toetusel). 
Visatakse granaadid ning üks lahingupaar jookseb vastasest läbi
 
● Moodustatakse rünnakgrupp ja kattegrupp. Kattegrupp jäetakse katma 
ning rünnakgrupp liigub otse vastase suunas, kuni granaadiviskekaugu-
seni, heidetakse granaat ning lahingupaari sööstetakse vastasesse.
Tiibrünnak:
 
● Moodustatakse kattegrupp ja rünnakgrupp. Kattegrupp jäetakse katma. 
Rünnakgrupp liigub varjatult, kas paremalt või vasakult, vastase küljele. 
Seejärel liigub küljelt vastase suunas rünnakgrupi tuletoetusel kuni gra-
naadiviske kauguseni. Peale granaatide plahvatust sööstab üks lahin-
gupaari vastasesse.
 
● Kohe  kui  granaadid  on  plahvatanud,  peab  kattegrupp  lõpetama  tule-
tegevuse. Selleks annab jaoülema abi käskluse „TULI SEIS”. Kui jagu 
ründab otse täiskoosseisus, annab käskluse jaoülem.
6. TAASRÜHMITUMINE:
Vt 3.3 Taasrühmitumine
78
6.1.3 JAo PLANEEriTud rÜNNAk
Planeeritud rünnakul on viis etappi:
1. PLANEERIMINE JA ETTEVALMISTAMINE;
2. RÜNNAKUKS RÜHMITUMINE JA LÄHENEMINE;
3. RÜNNAK VAENLASE RÜHMITUSSE;
4. LAHING VAENLASE RÜHMITUSES;
5. TAASRÜHMITUMINE RÜNDEOBJEKTIL.
Rünnakule minnes moodustatakse kaks gruppi –kattegrupp ja ründegrupp. Kattegruppi 
peaks kuuluma kuulipildujapaar ja jaoülemaabi ja ründegrupis aga TT-paarid ja jaoülem.
1. PLANEERIMINE JA ETTEVALMISTAMINE
Jalastumisala on varjatud ala, kus jalastutakse sõidukitelt. See peab olema 
vastasest nii kaugel, et seal saab valmistuda rünnakuks.
Kui motoriseeritud rännakut ei sooritata, nimetatakse ala, kus tehakse ai-
nult rünnaku ettevalmistusi - lähtealaks.
Planeeritud rünnaku ettevalmistamise etapid on:
 
● rühmaülemalt käsu saamine;
 
● aja planeerimine;
 
● luure;
 
● hindamine ja planeerimine:
} samaaegne ettevalmistus lahinguks; 
 rühma isikkoosseisu poolt;
 
● käsud;
 
●  proov
Jalastumisalal  antakse   viimased   kinnistavad  käsud  üksustele.  Liikumise 
rühmituse lähtealalt lähtepositsoonile määrab jaoülem oma rünnakukäsus.
Lahinguks ettevalmistus toimub ettevalmistuspiirkonnas:
Vt 3.1 Lahinguks ettevalmistamine
 
● liitumine toetusvägedega;
 
● proov (kui selleks aega on).
2. RÜNNAKUKS RÜHMITUMINE JA LÄHENEMINE
Rivistus, mida kasutatakse liikumisel kogunemis- piirkonnast  rivistuspaika, 
sõltub alljärgnevast:
 
● nõutav liikumiskiirus ;
 
● juhtimine;
 
● kui tõenäoline on vaenlase vahelesegamine;
 
● minek.
79
LÄHTEPOSITSIOON on maastikupunkt väljaspool oma kaudtule mõjupiir-
konda. (Rünnakule tuleb võimalusel kaasata ka kaudtule toetust, ilma selle-
ta tuleb kindlasti moodustada kattegrupp ja ründegrupp) See asub vastase 
lähedal, kuid on varjatud vastase jälgimise ja otsesihtimisrelvade tule eest. 
Lähtepositsioonil rühmitub jagu lõplikult rünnakurühmitusse. Lähtepositsoo-
nidel viibitakse võimalikult lühikest aega, et vältida avastamist vastase poolt.
LÄHTEJOON on üksuse lähtepositsiooni eesmiste positsioonide joon või 
eraldi määratud maastikujoon, mille üksused ületavad käsus määratud ajal 
(H-hetkel).
3. RÜNNAK VASTASE RÜHMITUSSE
Rünnakujoonelt  sooritab  rühm  rünnaku  vastase  kaitserühmituse  pihta. 
Rünnakule minnakse üldiselt oma kaudtule ohutuskauguselt.
Rünnakujoon  peab  olema  võimalikult  lähedal  murdepunktile,  arvestades 
maastiku eripära, oma relvade tuld ja oma kaudtule ohutuskaugust.
Pärast  kaudtule  lõppu  peab  rühm  ründama  vaenlase  rühmitust  oma  tule 
toetusel nii kiiresti kui võimalik.
Miinipildujatule ohutuskaugus on oma kaudtule sihtmärgi ja allüksuse va-
heline kaugus. Tule täpsuse hajumise ja maastiku eripära arvestades võib 
ohutuskaugus olla: kompanii miinipildujarühmal (81 mm) 100...150 meetrit.
4. LAHING VASTASE RÜHMITUSES
Sissemurdepunkt  on  vastase  positsioonide  lõik  või  koht,  kust  üritatakse 
läbi murda. Juhul, kui üksus satub vaenlase tule alla, peab ülem koondama 
oma  käsirelvade  tule  vaenlase  mahasurumiseks,  et  saavutada  edasiliiku-
mine  vaenlase eesliinist. Kogu liikumine toimub tavaliselt lühikeste sööstu-
dega, üksus roomab edasi maksimaalse tule toetusel. Efektiivne tuletoetus 
kuulipilduritelt  ja  tankitõrje-granaadiheituritelt  on  eriti  oluline,  kui  vaenlane 
võitleb kaitstud laskepesades soomukite toetusel.
5. TAASRÜHMITUMINE RÜNDEOBJEKTIL
Rühmaülem määrab jao eesmärgi, mis võib olla rühma vahe-eesmärgiks.
Kohe  kui  eesmärk  on  saavutatud,  peab  jaoülem  alustama  taasrühmitami-
sega. See peab toimuma väga kiiresti, et olla valmis võimalikuks vastase 
vasturünnakuks. Planeeritud rünnaku taasrühmitamine võib olla sissejuha-
tuseks positsioonide hoidmisele mitu päeva või kauemgi.
Taasrühmitamine: Vt 3.3 Taasrühmitumine.
80
6.2. kAiTSELAHiNG
Kaitselahing on lahingu liik, mille eesmärk on tõrjuda tagasi vastase 
pealetung ja hoida hõivatud territoorium või positsioonid enda käes. 
Seejuures  tuleb  vastasele  kaotusi  tekitada  ning   sundida   teda  aktiiv-
sest  sõjategevusest   loobuma .  Jagu  võitleb  kaitses  suurema  üksuse 
koosseisus.
6.2.1 JAo PoSiTSiooN
MÕISTED
Tugikoht.  Koosneb  pioneerialaselt  välja  ehitatud  ja  ringkaitseks  etteval-
mistatud positsioonidest, mida kaitstakse ja kus võideldakse ning toetatak-
se üksteist. Rajaneb omavahel tulesidemes olevate tugipunktide süsteemil. 
Jao tugikoha laius on tavaliselt 70-120 m. See võimaldab tuld anda 100-150 
m laiusele alale.
Põhipositsioon. Põhiline positsioon, millelt üksus kavatseb võidelda. Ka 
jagude varupositsioon võib olla valmis vaadatud ja ette valmistatud. Sinna 
liigutakse siis, kui põhipositsioonilt enam võidelda ei saa või põhipositsioon 
on lahingukäigu seisukohalt ebatõhusaks muutunud.
Vahetuspositsioon. Põhipositsiooniga samal suunal asuv positsioon, mil-
lele asutakse siis, kui lahinguülesande täitmine põhipositsioonilt on võima-
tu. Sealt jätkab allüksus endise lahinguülesande täitmist.
Varupositsioon. Positsioon, mis on välja valitud ja ette valmistatud nende 
lahingu  käigus  tekkivate  uute  ülesannete  täitmiseks,  mida  ei  ole  võimalik 
põhi- ja vahetuspositsioonilt täita.
Varjepositsioon.  Umbes  50-200  meetri  kaugusel  põhipositsiooni  taga 
asuv koht, mis on varjatud vastase vaatluse ja otselaskerelvade tule eest, 
kui tegu on telgiga. Kui tegu on jaopunkriga on varjepositsioon vahetult po-
sitsioonil.
Jao  tuleala. Ala,  kuhu  on  koondatud  jao  relvade  tuli. Tuleala  piirid  peab 
määrama maastikul selgesti eralduvate objektide järgi.
Tuleavamisjoon. On mõtteline või selgesti eralduvate objektide järgi seo-
tud joon maastikul, mille määrab jaoülem, tavaliselt umbes 100-150 m kau-
gusele jao positsioonidest.
Jao kaitseplaan (joonis 6.1).
81
joonis 6.1
82
NÕUDED
 
● Kõik jao positsioonid peavad olema valmistatud selliselt, et nad tagak-
sid kaitse vaenlase otselaske-ja kaudtulerelvade eest
 
● Et nii eest- kui õhuvaatlusega oleks raske avastada.
 
● Peab olema suur tuleala ja hea nähtavus jaoesisele alale. Laskesekto-
rid peavad kõrvalolevate relvadega haakuma. Positsoonilt peab saama 
avada tuld võimalikult suurele tulealale. See peab pakkuma head varjet 
vaatluse  eest ning  võimalik  peaks  olema  kasutada  häid kindlustamise 
võimalusi (vt joonis 6.2).
 
● Positsioonide  laskesektorid  tuleb  puhastada,  et  nähtavus  oleks  hea, 
mitte vähem kui 100 m ja vaenlasel oleks vähe varjumisvõimalusi.
 
● Peab olema tagatud varjatud ühendus naaberkaevikute ja tagalaga.
 
● Peab olema võimalik avada tuld koondtulepunkti kõigist relvadest.
 
● Jao tuleala tuleb kooskõlastada naaberjagude tulealadega.
 
● Lahingupaaride tulealad on vaja määrata selliselt, et jao tuli katab kogu jao 
tuleala ning et tuld oleks ka võimalik koondada risttule näol (joonis 6.2).
 
● Käsitulerelvad asuvad eraldi kaevikutes. Positsioon peab tagama hea 
nähtavuse tulealale ning võimalusel ka naabersõdurite nägemise
 
● Jaoülema juhtimispaiga kaevik peab olema kohas, kus on kõige parem üle-
vaade tulealast ning mis tagab jaoliikmete häälkäskluste kohale jõudmise
joonis 6.2
Jaoülem peab juhtimispaika valides meeles pidama :
 
● ta näeb sealt võitlusväljale;
 
● ta näeb kuulipildurit;
 
● tal on võimalik lahingu ajal liikuda nii, et ta suudab juhtida lahingupaare, 
kuulipildurit ja granaadiheitjaid;
 
● kui maastik lubab, on tal silmside rühmaülemaga.
83
6.2.2 rÜHmiTumiNE kAiTSESSE
VASTASEGA kokkuPuuTEL
 
● Selle rühmitumise puhul puudub kindel rutiin, kuna tegevus saab olema 
otseses seoses vastase käitumisega.
 
● Jagu  rühmitub  rühma  koosseisus.  Rühmaülem  annab  kindlasti  käsu 
rühmitumiseks, millest jaoülem saab vajaliku informatsiooni ja tegevus-
juhised.
 
● Keskenduge põhipositsioonile ning selle hõivamisele. Varu-, vahetus- ja 
varjepositsioonid vastavalt võimalustele ja vajadusele nö käigupealt.
 
● Kogu tegutsemine peab olema julgestatud. Jaosiseselt „tuli ja liikumine” 
ja „üksikvõitleja liikumisviisid”. Jagu võib lisaks saada julgestust rühmalt.
 
● Vajadusel liigutakse rünnakuga parematele positsioonidele.
 
● Üldjuhul liigutakse põhipositsioonidele ahelikus. Rühma kattetule olemas-
olul, maastiku eripära ärakasutamisel, võib ette tulla ka teisi variante.
 
● Kui olukord võimaldab, rühmitada jagu vastase tule vaheaegadel.
Rühmitumine
 
● Jaoülema kiire tegevuskäsk:
 
- vastane
 
- ülesanne
 
- võimalusel jao positsiooni vasak ja parem serv
 
- liikumisformatsioon ja liikumine
 
- KP ja TT asukoht
 
- naaberüksused (rühma teiste üksuste paiknemine)
 
- rühmaülema asukoht
 
- tule koondamine põhipositsioonil (näiteks koondtuli vasak ja parem)
NÄIDE:
“Vastane asub käega näidatud suunas umbes 300 meetri kaugusel. Ülesanne on rüh-
mituda kokkupuuteohu olukorras. Jao positsiooni vasak serv on käega näidatud üksik 
mänd , parem serv käega näidatud kaks kuuske. Liigume peale ahelikus TT jao vasaku-
le, KP paremale servale Põhipositsioonil meist paremale jääb I jagu, vasakule III jagu. 
Rühmaülem asub I jao taga, tule koondamine põhipositsioonil- „tuli vasak”, „tuli parem” 
Küsimusi?
Tegevus:
 
● Käskige jagu ahelikku, paigutades KP ja TT nii nagu neid põhipositsioonil 
tarvis.
 
● Kui ollakse vastasega tulekontaktis, kasutage liikumiseks „tuli ja liiku-
mine” meetodit. Kui otsene tulekontakt puudub, kasutage „Liigub-katab” 
meetodit.
 
● Juhtige jagu positsioonidele. Ettekanne rühmitumisest rühmaülemale.
84
 
● Otsese tulekontakti puudumisel lisa juhised jao rühmitumiseks,  laske -
sektorid, varu- ja vahetuspositsioonid.
 
● Tulekontakti korral juhtige jao tuld, tule vahe-aegadel käskige muu vaja-
lik paremaks rühmitumiseks.
 
● Rühmaülem annab edasised  korraldused , millest lähtuvalt jaoülem peab 
tegutsema. 
6.2.3 rÜHmiTumiNE kAiTSESSE
koNTAkTi PuudumiSEL
KAITSE RÜHMITAMISKÄSUD
Jaoülemale määratakse rühmaülema rühmitumiskäsus:
 
● olukord;
 
● jao ülesanne;
 
● jao positsioonide asukoht (KP, TT);
 
● vastase tõenäoline tulekusuund;
 
● tuleala parem, vasak serv;
 
● tulealustusjoon/tulealustuskord;
 
● julgestusmiinivälja asukoht;
 
● rühmaülema juhtimispaik;
 
● naaberüksused;
 
● rühma julgestuse asukoht;
 
● jao ja rühma kogunemiskoht;
 
● tunnussõna ja lahingutunnus;
 
● asendusskeem;
 
●  tähtajad .
Rühmaülema rühmitumiskäsu järel teostab jaoülem maastikuluure ja 
analüüsi:
 
● vastase liikumis- ja edenemisevõimalused  (soomukid, jalavägi);
 
● positsioon ja tuleala KP lahingupaarile;
 
● positsioonid ja tulealad TT lahingupaarile;
 
● positsioonide kindlustamisvõimalused;
 
● varjatud liikumisrajad tegevusalal;
 
● positsioon masinale või soomukile (kui on);
 
● rühmitumise julgestamine – kes, asukoht;
 
● miinivälja rajamise võimalused;
 
● varjepositsiooni asukoht;
 
● oma juhtimispaik.
Otsuse  teinud  jaoülem  viib  jao  põhipositsioonide  taha  varjepositsioonile, 
kus võetakse sisse lähikaitse. Jaoülem viib välja julgestuse.
85
Käsk jao julgestajale: Vt 2.1.4 Käsk julgestajale.
Pärast seda viib jaoülem lahingupaarid positsioonidele, alustades KP- või 
TT lahingupaarist.
Käsk jao kaitsesse rühmitamiseks:
 
● rühmitamise julgestamine (KP ja TT esimestena);
 
● positsioon;
 
● vastase võimalik tulekusuund;
 
● julgestaja asukoht;
 
● laskesektor;
 
● pooljao ja/või jao laskesektor;
 
● tulealustusjoon ja -kord;
 
● naabersõdurid;
 
● jaoülema asukoht;
 
● esmane kindlustatus;
 
● asendusskeem;
 
● tähtajad.
RÜHMAÜLEMA ESIMENE KONTROLLKÄIK
Rühmaülema kaitsekäsk kogu jaole – täiendav informatsisoon:
 
● rühma ülesanne ja rühmitus;
 
● jao ülesanne;
 
● jao vasak ja parem ning eesmine serv;
 
● põhituleala piirid;
 
● tule avamine ja koondamine;
 
●  valve , vaatlus ja häire andmine;
 
● vahetuspositsioonid ja nende tulealad;
 
● kindlustamine;
 
● rühmaülema juhtimiskoht;
 
● tähtajad.
Jaoülema kaitsekäsk:
 
● jaoülema lahinguidee;
 
● ajakava;
 
● ülesanded sõduritele, lahingupaaridele, pooljagudele;
 
● jao tuleplaan;
 
● sektorid;
 
● tule avamine;
 
●  orientiirid ;
 
● tulejuhtimine;
 
● koondtule alad;
 
● tulekeelu või-piirangutega alad;
 
● kõrgväärtusega sihtmärgid;
86
 
● lahingu raskuspunkt;
 
● lahingu otsustav tegur;
 
● vahetus- ja varupositsioonid ning tuleplaanid;
 
● kindlustamine (I või II aste);
 
●  tõkestamine (MV, JV tõkked );
 
●  liikumisteed ja nende märgistamine;
 
● julgestamise graafik ;
 
● jao ja rühma kogunemiskohad;
 
● tegevus eriolukordades;
 
● vastase luurepatrulli avastamisel;
 
● luurepatrull avastas julgestaja;
 
● vastase üksuse lähenedes;
 
● vastase kaudtulelöök;
 
● vastase lahinguluure või rünnak;
 
● valgustuse kasutamine;
 
● eraldunud, eksinud;
 
● TBK häire;
 
● õhuhäire;
 
● liikumise, eriolukordade harjutamine;
 
● tähtajad.
RÜHMAÜLEMA TEINE KONTROLLKÄIK
 
● uus info;
 
● andmed vastasest;
 
● naaberüksused;
 
● TT-grupi vahetuspositsioonid;
 
● jao tegevust mõjutavad miiniväljad;
 
● hooldus, majutamine, söögikorrad, hügieen;
 
● liikumis- ja häireandmissüsteem;
 
● kaudtule sihtmärgid;
 
● patrullide saatmine ;
 
● sidumispunkti ja laskemoona täienduskoht ning lisaks haavatute eva-
kuatsioon;
 
● toetustööd;
 
● rühmaülem annab tegevusjuhised;
 
● liikumine tugikoha alale;
 
● tegevus pimedal ajal;
 
● majutamine;
 
● toitlustamine;
 
● välihügieen.
87
6.3 kiNdLuSTAmiNE kAiTSES
KINDLUSTATUD JAO POSITSIOONI OSAD
Välikindlustamine on tõhusaim kaitse vaenlase tule eest. Ebaõnnestunud 
kindlustamine võib tunduvalt kahandada muude tegurite tähtsust – see tä-
hendab, et ainuüksi halbade kindlustustega võib kaotada lahingu. Kaasaeg-
ses sõjas tuleneb umbes 70% kaotustest kaudtulest (suurtükivägi, õhujõud).
Kaevik on taktikaline kaitsekaevik, mis pakub kaitset, kuid võimaldab sa-
mas teha vaatlusi ja efektiivselt kasutada relvi .
Jooksukraav jao positsiooni osa, kust on võimalik vaenlast jälgida ja  rün -
nata. See võib olla kas pealiskaitsega või ilma. Ühendab jao kaevikuid ja jao 
punkrit omavahel.
Pealiskate  on  läbipaistmatust  materjalist  katus,  mis  asetatakse  jooksuk-
raavi  kohale  eeskätt  kui  kaitse  tuumaplahvatuse  kuumuse  ja  helenduse 
eest. Ta võib pakkuda varju, kuid ei ole killuvarjeks.
Killuvarje kaitse on kaitse mürsukildude eest.
Jao punker on jao majutamiseks puhkuse eesmärgil ehitatud rajatis .
Jao positsiooni nõuded:
 
● Eesmärgipärasus – jao positsioonilt peab saama täita antud ülesannet.
 
● Kaitse relvade- ja ilmastikumõjude eest.
 
● Võimalus ehitada etappide kaupa – võimalikult kiiresti saadakse häda-
vajalik kaitse ning seejärel, kui aeg lubab, parandatakse ning tugevda-
takse seda.
 
● Peab saama hoida kuivana – vee sees on raske, kui mitte võimatu la-
hingut pidada, drenaaži tegemine.
 
● Peab saama hästi moondada – ümbruskonnast selgesti  eristatav  kind-
lustus on suurepärane märklaud nii maal kui ka õhus.
Jao positsiooni tööde järjekord üldjuhul järgmine:
●  laskesektorite puhastamine;
●  kaevikute kaevamine ;
●  jooksukraavi rajamine;
●  varjete ehitamine;
●  kaevikute täiustamine;
●  jao punkri rajamine.
88
EHITAMISE JÄRJEKORD:
Asukoha määramine:
positsioon, liikumistee, laskesuund.
Planeerimine:
tehtavad tööd, aeg, vahendid, tööjõud, asukohad, liikumisteed.
Vajalike ettevalmistustööde tegemine:
märkimised, puude langetamised, liikumisteede ja laskesektorite puhastamine.
Maakamara eemaldamine:
tähtis on selle säilitamine ja piisavalt suure ruumi tekitamine pinnasele.
Pinnasetööd :
võimalusel teha ära kõik pinnasetööd, kuid mitte minna liiale.
Äravoolu tagamine:
kuivendustorud, kogumiskaevud.
Kaevikute ja muude seinte ehitus:
puidust, profiilplekist, valmiselementidest, kõigest, mis selleks võiks sobida.
Katteosade ehitus:
puidust, paneelidest, elementidest.
Tihendustööd ja ventilatsiooni ehitus:
sammal, kile, tõrvapapp , liivakotid.
Pinnasetööd:
pinnasega katmine, kividega katmine, sulatamine ümbruskonnaga.
Viimistlustööd:
lavatsid, uksed, ahjude kohad, katted, sektorid ja maskeerimine.
Kaeviku asukoha valikul peab silmas pidama järgmisi nõudeid:
 
● kaeviku ees olev ala peab olema hästi vaadeldav ja tule all hoitav vähe-
malt  400m ulatuses, naabruses asuvate kaevikute sissepääsud peavad 
olema hästi nähtavad, ala nende ees hästi kaetav;
 
● kaevikud  peavad  olema  otse-  ja  õhuvaatluse  eest  hästi  moondatud, 
tänu millele vastase tule efektiivsus on väiksem;
 
● peab olema tagatud varjatud ühendus naaberkaevikute ja tagalaga;
 
● asukoht peab soodustama kaeviku kaevamist ja selle sisustamist.
Kaeviku asukoha valik:
 
● peab arvestama ka pinnasetingimusi;
 
● vältida tuleb:
-  väga kõva ja raskesti kaevatavat pinnast;
-  väga kerget liivast ja soist pinnast;
 
● vihmavee ärajuhtimiseks tuleb kaevata kraavid, rajada  drenaaž  ( kivid , 
killusik, puuoksad kogumiskaev), kaldpõrand;
89
 
● kaevikusse tuleb rajada laskemoona hoidmise kohad;
 
● külmunud pinnase puhul:
 
● kobestada pinnas pioneeride abiga;
 
● kiirkindlustamise ajal kasutada lund;
 
● kaeviku ehituseks  vajaminev materjal tuleb varuda kaevikute tagant või 
kasutada materjali, mis on tekkinud laskesektori puhastamisel;
 
● positsioonid ei tohi olla lagedal;
 
● ideaalne oleks, kui positsioonid on 20 m metsa servast.
Kontrolli positsitsioonide maskeeritust vastase seisukohast.
ERINEVAD KINDLUSTUSED
Kindlustuste täpsed mõõtmed tulenevad laskja mõõtmetest ( jooniste  
juures olevad numbrid on orienteeruvad mõõtmed sentimeetrites).
Otsese vaenlase ohu korral või vaenlase tule all rühmitudes, tuleb võima-
likult  kiiresti  leida  kaitse  käsitulirelvade  tule  eest.  Selleks  rajada   lamades  
kaevik (joonis 6.3). Üksteist  kattes  tuleb kuhjata enda ette pinnast, mis kae-
vatakse lamamiskohast – eesmärk on varjuda ja tekitada enda ette kaitse-
vall . Kaitsevalli moodustamiseks sobib väga hästi ka liivakott. Vaenlase tule 
raugedes tuleb esimesel võimalusel ehitada korralik sõdurikaevik.
joonis 6.3
90
SÕDURI PÜSTIKAEVIKU EHITAMINE
Kaeviku  kaevamist  peab  varjama  vastase  maa-  ja  õhuvaatluse  eest, 
selleks  tuleb  varuda  kiired  moondamisvahendid.  Näiteks:  tihedad  oksad, 
moondamisvõrk.
Kui  aega  jagub,  võib  ehitada  vastasepoolsele  küljele  ajutise  varjeseina, 
mis ei tohi erineda ümbritsevast loodusest.
Kogu moondamiseks vajaminev materjal tuleb tuua ainult oma positsioo-
nide tagant.
Kaevumise ajal tuleb moondada kõik tööde jäljed. Erilist tähelepanu tuleb 
pöörata värskelt kaevatud pinnasele, kaeviku süvendile ja vallide kontuuri-
dele.
joonis 6.4
91
KAEVIKU KAEVAMINE
(joonis 6.4)
Etapp 1:  Märgista  kaeviku piirjooned. Eemalda  mätas  kaeviku süvendist ja 
vallide alalt (2,5-3 meetrit).
Etapp 2: Lõika ja eemalda mätas. Mättad aseta kaeviku taha telkmantlile 
või murupinnad kokku.
Etapp 3:  Kaeva  kaevik. Kaeviku kaitsevallid algavad 20 cm kauguselt sü-
vendi servast. Esmalt raja eesmised vallid. Vallide kogupaksuseks 2-2,5 m. 
Vallide kõrgus peab laskeasendis oleva mehe puhul varjama ta kiivri.
Seejärel raja tagumine vall (tagumine vall varjab kiivri kontuuri)
Kaeviku vallidesse mata näiteks kive ja palke, et suurendada vallide vas-
tupidavust.
joonis 6.5
Etapp 4:
Vallid moonda mätastega, alustades vaenlasepoolselt küljelt.
Etapp 5:
Koos eesmiste vallide ehitamisega raja laskeplatvorm.
Laskeplatvormi nõuded
(joonis 6.5):
laskeasendis oleva laskuri mõlemad küünarnukid peavad toetuma korrali-
kult laskeplatvormile;
Tööde edenedes, aeg-ajalt laskeasendit sisse võttes peab saama kindlaks 
määrata laskeplatvormi sügavust.
92
Etapp 6:
Laskeplatvormi  ette  aseta  tugipuu  (läbimõõt  minimaalselt  20  cm)  või  lii-
vakott  relva  toeks  ja  kuulide  kaitseks.  Relvatugi  raja  enne  eesmisi  valle. 
Relvatugi kaeva ümbritsevast maapinnast 2-4 cm madalamale.
Etapp 7:
Moondamise täiendamine.
KILLUVARJE EHITAMINE
(joonis 6.6)
Üksikmehe kaeviku ehitamine jätkub killuvarje ehitamisega. Killuvarje tu-
leb tagumise valli asukohale.
Etapp 1:
Märgista killuvarje piirjooned.
Etapp 2:
Kaeva killuvarje (laius 1 meeter, pikkus umbes 2 meetrit).
Nõuded:
Killuvarjesse on võimalik paigutada haavatu lebama.
Killuvarjesse mahub kükakil sisse.
joonis 6.6
93
Etapp 3:
(joonis 6.7)
Valmista  killuvarje  lagi,  kata  see  pinnasega.   Paiguta   sissepääsuavasse 
kaks tugitala (joonis 6.7), mis on märgitud numbritega 1 ja 2 (palkide läbi-
mõõt minimaalselt 15 cm).
joonis 6.7
Vältimaks pinnase ja plahvatuse survel tugitalade sissevajumist, toesta 70-
80 cm pikkuste risttaladega (joonis 6.7), mis on märgitud numbritega 3 ja 4 
(minimaalne läbimõõt 15 cm).
Killuvarje lae ehitamine
Ehitamisel  kasuta  umbes  3  meetri  pikkuseid  ja  minimaalselt  15  cm  läbi-
mõõduga palke. Palgid aseta tihedalt üksteise vastu kogu killuvarje ulatu-
ses (2 meetrit).
Kata killuvarje lagi pinnasega. Võimalusel mata killuvarje pinnasesse näi-
teks kive ja kände. Pinnase läbimõõt vähemalt 60 cm. Killuvarje lae pinnas 
peab täitma ka tagumise valli eesmärki.
Etapp 4:
Moondamise teostamine.
94
KUULIKINDLUS
(joonis 6.8)
Käsitulirelva kuulide eest (kuni 7,62 mm) tagavad kaitse järgmise paksu-
sega materjalid.
0,015 m Teras
0,2 m Betoon
0,5 m Kivine maa
0,5 m Liivakotid
0,6 m Toores puu 
1,0 m Tavaline pinnas
1,5 m Pressitud lumi
3,0 m Pressimata lumi
(joonis 6.8)
JAO KINDLUSTATUD KAITSE POSITSIOONID
(joonis 6.9, 6.10)
joonis 6.9
joonis 6.10
Soome süsteem
Saksa süsteem
95
Jao majutuspunker ehk katuspunker
(joonis 6.11, 6.12)
 
joonis 6.11
joonis 6.12
 
Omadused:
 
● ümarpalgist ehitatav;
 
● suhteliselt lihtsa konstruktsiooniga;
 
● tugevus põhineb suurel pinnasekihil;
 
● ilma eelneva kogemuseta ja jooniseta võib tekkida raskusi.
Ehitamise järjekord:
 
●  augu kaevamine ja kuivendus;
 
● mõõtmine ja märkimine;
 
● karkassi püstitamine ja otste ehitamine;
 
● põhiseinte ja abielementide ehitamine;
 
● kaeviku ühenduse tegemine;
 
● pinnasega katmine;
 
● viimistlustööd.
KINDLUSTAMISASTMED
Kindlustusastmed:
 
● kindlustamise I aste (kiirkindlustamine);
 
● kindlustamise II aste;
 
● kindlustamise III aste;
 
● kindlustamise IV aste (püsikindlustamine).
KINDLUSTAMISE I ASTE:
 
● kaitse otselaskerelvade tule eest;
 
● rajatud on alustugi relva efektiivseks kasutamiseks;
 
● laskealad puhastatud .
96
Ajakulu
Kaevik ilma killuvarjeta
lamades kulub sõduril laskepesa rajamiseks pool tundi
püsti kulub sõduril laskepesa rajamiseks poolteist tundi
KINDLUSTAMISE II ASTE:
 
● kaitse miinipilduja tule eest;
 
● lahingu- ja majutuskaevikutel on ajutine kaitse kildude eest;
 
● liikumiseks roomamiskraavid;
 
● võimalusel kasutatakse rasketehnikat majutuspositsioonide rajamisel.
Kaevik killuvarjega
Materjal:
palk 4 m Ø 12-15 cm 50 tk
traat Ø 4 mm (põletatud) 100 m
kobad 20 tk
kivi Ø 15 cm 1 m3
tõrvapapp 12 m
Aeg:
pooljagu 7h (kaevik kaevatakse käsitsi)
4h (kaevik kaevatakse tehnikaga)
KINDLUSTAMISE III ASTE:
 
● kaitse suurtüki tule eest;
 
● killukaitsed tugevdatakse pindlõhkevate mürskude kaitseks;
 
● rajatakse majutuspunkrid;
 
● jooksukraavid toestatakse.
Kokku kulub jao kaeviku ja punkri ehitamiseks järgmisi ehitusmaterjale:
 830 tk (59 tm) (jaopunker 224 tk 
palk läbimõõduga 12-14 cm
[16tm])
sidumistraat Ø 4mm (põletatud)
4000 m
kobad 8 x 20 cm
300 tk
12 x 30 cm
50 tk
tõrvapapp
30 m²
pruss 5 x 15
1,5tm (lavatsid ja uks)
naelad 250 mm
10 kg
naelad 200 mm
10 kg
97
naelad 100 mm
5 kg
40m² (punkri seinad ja killuvarje 
põllumajanduslik kile
katused)
metalltoru seinapaksusega 3mm, Ø 
16m (ahju- ja ventilatsioonitoru)
10cm
drenaažitoru
10 meetrit
KILLUVARJE  KIHTIDE EHITUSED
KILLUVARJE 150 MM KILDMÜRSU KILDUDE EEST:
Moondav kiht: maakamar, praht või muu moondamismaterjal;
Summutuskiht: pressitud pinnas, kivid, liivakotid või muu materjal;
Vooder- ja isolatsioonkiht: kile, sammal, tõrvapapp või muu materjal;
Kandev kiht: puit, betoon või muu kandekonstruktsiooni materjal.
Joonis 6.13
98
KILLUVARJE 150 MM KILDMÜRSU VIITEGA PLAHVATUSE EEST:
Moondav kiht: maakamar, praht või muu moondamismaterjal.
Lõhkav kiht: suured kivid (20-100 kg) laotud nii, et külgedele jääksid va-
hed, mida ei täideta;
Summutuskiht: pressitud pinnas, kivid, liivakotid või muu materjal.
Vooder- ja isolatsioonkiht: kile, sammal, tõrvapapp või muu materjal.
Kandev kiht: puit, betoon või muu kande-konstruktsiooni materjal.
Joonis 6.14
KINDLUSTAMISE IV ASTE
 
● kaitse vähemalt 152 mm mürsu või 250 kg lennukipommi täistabamuse 
eest;
 
● ehitavad ehitusüksused;
 
● antud kindlustusastme täitmise võimekus on lahingutoetusüksustel (pio-
neeri- ja ehitusüksused), mis võidakse rajada juba rahuajal; lahinguük-
suste ülemaid puudutab ainult planeerimisprotsessis rajatiste asukoha 
määramine ja vajalike tingimuste esitamine.
99
6.4 ETTEVALmiSTuSEd ÖiSEkS TEGEVuSEkS
Varustuse ettevalmistamine
Kogu varustus, mida ei kasutata pakitakse, et vältida kiire tegevusse asu-
mise  puhul  esemete  kadumist.  Pakitakse  vastavalt  varustuse  pakkimise 
reeglitele.
Liikumise ettevalmistamine
Liikumisteele  ( välikäimla ,  pesemiskoht)  asetatakse  maha  või  varjeposit-
sioonide  poole  puude  külge  valge  materjal  ( teip ,  kasetoht).  Kõik  liikumis-
teed tuleb läbi  harjutada , et kõik jao liikmed oskaks vajadusel liikuda ja ära 
ei eksiks (ka  pimedas ). Liikumisteed näiteks laskemoonapunkti, haavatute 
kogumise kohta.
Majutuse ettevalmistamine
Valmistatakse  ette  küttepuud,  juhuks  kui  on  vajadus.   Käepärast   peavad 
olema  kustutusvahendid  (veeämber,  okstest  viht).  Enne  öörahu  tuleb  jao-
ülemal koostada ahjuvalve graafik − kelle ülesandeks on kütta ahju ja valva-
ta kaasvõitlejaid, et keegi ahjule liiga lähedale ei läheks ja põlema ei süttiks. 
Telkide ümbruses märgistatakse telkide kinnitusnöörid valge  materjaliga , et 
keegi sinna ei komistaks.
6.5 ETTEVALmiSTuSEd ÖiSEkS LAHiNGukS
Relvastuse ettevalmistamine
Relvastus  puhastatakse  vastavalt  üldistele  reeglitele.  Salvedesse  ja  lin-
tidesse  laetakse  trasseerpadrunid.  Kontrollitakse  üle  ja  kinnitatakse  öö-
sihikud  (et  triitiumtäpid  oleksid  omal  kohal).  Relvade  sihikutele   seatakse  
vajaminev  kaugus  (tulealustusjoon).  TT  relvade  laskemoona  konteinerid 
valmistatakse ette ja märgistatakse näiteks valge teibiga (erinev laskemoon 
erineva märgistusega).
Positsiooni ja laskesektori ettevalmistamine
Laskesektori piirajad paigutatakse vastavalt üksikmehe laskepesa reegli-
tele. Kaeviku põhi või lähedal asuv objekt märgistatakse valge teibiga. Teip 
peab olema varjepositsiooni poolses küljes. Võimaluse korral peaks märgis-
tama laskesektoris tulealustusjoone. Valgustamiseks kasutada valgustusra-
kette ja CG valgustusgranaate.
Liikumise ettevalmistamine
Kui  puudub  spetsiaalne  kiivrikumm  ehk  nn  kassisilmad,  siis  kinnitatakse 
seljale või kiivri tagumise serva külge valge teip. Liikumiseks laskepesades-
se asetatakse maha või varjepositsioonide poole puude külge valge mater-
jal (teip, kasetoht).
100
7. LuurEÕPE
7.1 PATruLL-LAAGEr
KOLMNURKSE LAAGRI DRILLID
Jagu eraldi kolmnurklaagrit ei moodusta. Jagu osaleb kolmnurklaagris rüh-
ma koosseisus.
Etapp 1 – Valik:
 
● ülesanne – laagri asukoht peab  võimaldama  patrullil oma ülesannet või-
malikult hästi täita;
 
● asukoht – valida ala, mida on kerge kaitsta, mis pakub varjet maa ja 
õhuvaatluse  eest,  kus  on  olemas  juurdepääs  veele,  varjatud  liikumise 
võimalused laagrisse ja välja ning sidepidamise võimalus;
 
● vältida – ilmselgeid positsioone, nii endisi kui ka praegusi vaenlase po-
sitsioone, mäeseljakuid ja –harju, metsasihte ja radu, märgi kohti, järske 
kallakuid, väikseid orge.
Etapp 2 – Hõivamine:
 
● kiirvaritsus;
 
● laagripaiga luure (jaoülem ja teejuht);
 
● laagripaika jõudmine jao positsiooni paiknemine, KP paiknemine (kella 
6, 10 ja 2 positsioonid), nöör jao positsiooni tähistamiseks;
 
● teejuht jaole järgi;
 
● jaoülemad võtavad jao vastu kella 6-s;
 
● igale sõdurile näidatakse tema positsioon ja laskesektor;
 
● jaoülem asub jao keskel;
 
● 5 minutit kuulamist;
 
● jaoülema ettekanne rühmaülemale.
joonis 7.1
101
joonis 7.2
joonis 7.3
Etapp 3 – Kontrollpatrull:
 
● jaoülem või jaoülema abi liigub koos ühe-kahe sõduriga läbi naaberjao 
KP positsiooni, kuni nägemis- kuulmis  kaugusele; nad liiguvad paralleel-
selt oma jao eest läbi ja sisenevad oma jao KP-sse;
 
● kontrollivad, kas on märke vaenlase hiljutise tegevuse kohta, lähene-
misteid, ootamatud tõkkeid, ojasid ja domineerivat  maastikku , võimalik-
ke hädakogunemiskohti;
 
● on olukordi , kus kontrollpatrulli väljasaatmine ei ole koheselt vajalik;
 
● peale hommikust valmisolekut.
Etapp 4 – Julgestajad:
 
● tuleb laagri hoiatamiseks panna välja peale kontrollpatrulli tegemist ning 
järgida, et nad oleks väljaspool laagri kuuldeulatust, et nad liiguvad läbi 
oma KP positsiooni ja neil oleks ühendus oma KP positsiooniga;
 
● tulistavad ainult enesekaitseks;
 
● julgestaja on väljaspool laagrit ainult päevasel ajal, öösel tunnimhed KP 
positsioonil lahingupaarina;
 
● julgestaja ei lahku positsioonilt, vaid teda vahetatakse välja;
 
● lahingupaarina positsioonil olles saab üks paarilistest tuua vahetuse po-
sitsioonile.
Etapp 5 − Kindlustamine ja rutiin:
 
● alustatakse peale tunnimeeste väljapanekut;
 
● valmistatakse positsioonid ja tulealad (esmalt tunnimeestele, siis KP ja 
siis  jaole),  kaevatakse  varjed,  seatakse  üles  häireseadmed,  julgesta-
takse miinidega (suundmiinid), puhastatakse liikumisrajad (positsioonid 
liikumisraja välisküljel), kasutatakse sidepidamisnööri (tunnimees → KP 
→ jaoülem → RÜ), rajanööri; rajanööridel kasutada sõlmi, pulki, et leida 
pimedas oma positsioon; nööridest väljapoole puhastada rada (ca 50cm 
laiuselt) (vt joonis 7.4);
102
 
● rutiinse tegevuse alla kuuluvad patrullid, häire- ja “valmisoleku”-süs-
teem, tuleavamiskord ja hädakogunemiskoht, tunnimeeste graafik, va-
rude täiendamine, magamine ja söömine, liikumine  laagris , relvade pu-
hastamine, käimlad.
joonis 7.4
SAGELI ESINEVAD MUUDATUSED STANDARDSES LAAGRIDRILLIS
Ükski drill ei suuda kõiki asjaolusid ette näha.
Sageli esinevad muudatused standardsetes drillides on alljärgnevad:
 
● jaoülem ei osale luures, vaid jääb allüksuse juurde ning juhatatakse ko-
hale koos oma jaoga teejuhi poolt;
 
● jaoülem  toob  järgi  allüksuse  –  see  on  kasulik  siis,  kui  olukord  tingib 
muudatusi ÜTE hõivamisdrillis;
 
● jaoülem võib teejuhi asemel kaasa võtta KP, kelle jätab laagri kolmnurga 
tipuks ning jaoülem ise toob jao järgi;
 
● jaod  võivad  hõivamise  läbi  viia   erinevas   järjekorras  või  liikuda  kella 
kuuest rühmastaapi ja sealt edasi oma jaopiirkonda; sel juhul jääb ära 
vajadus eelnevalt paikapandud liikumise järjekorra järele, mida kirjelda-
tav drill nõuab;
 
● jaoülem võib oma tunnimehe välja panna kontrollpatrullilt tagasi tulles.
TEGEVUS HÄIRE KORRAL
Laagrijulgestus:
 
● jaoülem paneb välja posti ja instrueerib julgestajaid;
 
● julgestajal on hea side, et teatada lähenevast vastasest;
 
● patrullide väljaminekul peab jaoülem andma korraldused oma jaole rüh-
ma ringkaitse säilimiseks;
 
● jaoülem vastutab lahingudistsipliini tagamise eest.
103
Sinna hulka kuulub:
 
● õige moondamine ja selle parandamine;
 
● liigse valguse, lõhnade ja lärmi vältimine ;
 
● rakmed ja relvad kogu aeg kaasas;
 
● kasutuses mitteolev varustus on pakitud;
 
● jagu paikneb oma positsioonidel kompakselt;
 
● kontrollpatrullid saadetakse välja esimese ja viimase valgusega;
 
● laagri värava kasutamine (kell 6) laagrisse sisenemisel ja väljumisel;
 
● korraga hooldatakse ainult ühe jao kuulipildujat.
Käsk julgestajale: Vt 2.1.4 Käsk julgestajale
Tegevus häire korral:
 
● jaoülemad  peavad  tagama,  et  nende  mehi  saab  häire  korral  vaikselt 
valmisolekusse  viia  ning  et  julgestajad  on  võimelised  oma  jaoülemaid 
kiiresti ja vaikselt alarmeerima;
 
● nöör tuleb paigutada häirenööriks – julgestajast kolmnurga tippu (kuu-
lipilduja asukoht), sealt edasi jaoülemani ja jaoülema juurest rühmaüle-
mani; häire edastamiseks võib kasutada tõmmete süsteemi;
 
● see jagu kelle poolt vastane peale tungib, jääb katma põhiüksuse ee-
maldumist, jaoülem juhib jao tuld ja minemaliikumist;
 
● kaetakse katva jao minema liikumist;
 
● eemaldumine HKP;
 
● üksus kokku, julgeoleku tagamine, uue laagri luure;
 
● varitsuste teostamine;
 
● ettekanded;
 
● kui julgestaja märkab oma postilt vastase tegevust, siis kasutades häi-
renööri annab ta häire edasi oma jao KP-le. KP omakorda jaoülemale ja 
jaoülem rühmaülemale;
 
● peale häire andmist liigub julgestaja KP juurde ja annab olukorrast tea-
da ning KP võtab julgestaja kohustused üle;
 
● peale seda liigub julgestaja oma jaoülema juurde ning annab talle olu-
korrast ülevaate;
 
● julgestaja jääb jaoülema positsioonile ja jaoülem annab info edasi rüh-
maülemale;
 
● rühmaülem võtab vastu otsuse ja annab sellest jaoülemale teada (rüh-
maülem on häirenööride abil häire andnud ka teistele jagudele ning jao-
ülemad on kogunenud nüüd rühmaülema juurde);
 
● eemaldumise järjekorra määrab rühmaülem (kus vaenlasepoolne jagu 
jääb katma ja teised jaod alustavad eemaldumist);
 
● jaoülema kohus on esmalt informeerida kõiki jao liikmeid; mis toimub, 
millisest nurgast eemaldutakse ja millisesse HKP-i liigutakse;
 
● eemaldumine algab kõige viimasest mehest, liikudes järgmisest mehest 
mööda, annab teada “viimane” ja kerge puude ka;
104
 
● jaoülem on väljapääsu juures ja loeb oma jao liiked kokku; viimase jao 
liikme  läbiminekul  annab  viimane  liige  teada  “viimane”  ning  jaoülem 
teeb rühmaülemale ettekande “III jagu väljas”; seejärel saab eemaldu-
mist alustada järgmine jagu;
 
● vastasepoolses  küljes  olev  jagu  eemaldub  viimasena  ning  teeb  seda 
analoogselt rullides nagu teised jaodki, KP on viimane, kes eemaldub 
(joonis 7.5);
 
● kui kõik jaod on laagrist väljas, alustatakse liikumist HKP-i; sinna liiku-
mist juhatab RV;
 
● peale 200 m tehakse rebasehaak ja seatakse üles kiirvaritsus, kus kuu-
latakse ja veendutakse, et keegi ei jälita;
 
● HKP-s võetakse ringkaitsesse, tagatakse julgeolek ja luuratakse välja 
uue laagri asukoht.
joonis 7.5
105
7.2 PATruLL
PATRULLI TEEKONNA PLANEERIMINE
Patrulliülem peab:
1) veenduma, et tal on olemas kogu vajaminev informatsioon (kaardid, ae-
rofotod, eelmiste patrullide ettekanded);
2)  planeerima  ja  viima  läbi  üksikasjaliku  kaardi  või  aja  olemasolu  korral 
maastikuluure;
3) patrulli liikumise alal silmas pidama järgnevat:
 
● marsruut;
 
● tõkked ja takistused;
 
● orientiirid;
 
● vastase vaatluspostid, kuulamispostid ja järelvalveseadmed;
 
● surnud maa-ala ja varjatud liikumisteed;
 
● kohad varitsuse tegemiseks ning varitsusele sattumiseks;
 
● vastase positsioonid, kaitsetule piirkonnad;
 
● kuu ja valgustusvahendite mõju;
 
● kontrollima hoolikalt väljamineku ja sissetuleku marsruute, etappide pik-
kust, aegu ja kompassinäitu;
 
● võimalikud kaudtule sihtmärkide alad
 
● patrulliülem peab koostama teekonna kaardi.
KP
Suund  Kaugus
Kirjeldus
V; P; M
KP1
V: N-S- suunaline kõr-
maastik: tasane , 
E 6572
gendik kogu marsruu-
männimets; 300 
N356,
di ulatuses P: SW-NE-
m E-W-suunaline 
metsateede  57-30
750m
suunaline kruusatee ja 
oja; 600m 50 x 50 
rist , teeris-
600 m suur lagendik  
lagendik, teeristi 
tist edelasse 
M: E-W-suunaline 
ümbrus madal võsa 
100m
metsatee 
KP 2
HKP
VKP
Patrulli teekonna kaart
106
PATRULLI LIIKUMISMOODUSED
Rivistus peaks olema võimalikult lihtne. Kolonn ja teemant on kasulikud ri-
vistused, üksikkolonni tuleks võimaluse korral vältida. Meestevaheline kau-
gus sõltub nähtavusest.
Patrulli võtmeisikute asukoht rivistuses sõltub paljudest teguritest, kuid ta-
valiselt kehtivad alljärgnevad reeglid:
 
● Patrullivanem peaks olema esiotsale lähedal, kuid mitte päris ees. Tema 
positsioon peab võimaldama patrulli navigeerimist ja tegevuse juhtimist.
 
● Patrullivanema abi peaks olema tagumise otsa lähedal, aga mitte kõige 
taga; ta peab juhtima patrulli tagaosa, et patrulli juhtimiselement oleks 
jagatud.
 
● Kuulipildujad peavad pakkuma ringkaitset, kattes eest, tagant ja külgedelt.
 
● Kui raadiojaama kannab keegi patrulli liikmetest, peab ta asuma pat-
rullivanema  lähedal,  et  ta  saaks  informatsiooni  kohe  patrullivanemale 
edastada ning ühtlasi oleks viimasel võimalus raadiot kasutada.
 
● Kui on kaasas eesliini vaatlusohvitser ja miini-pilduja tulejuht, peavad 
nad asuma patrulli-vanema lähedal.
MARSRUUDI JA KOGUNEMISPUNKTI (KP) DRILL
 
● Lahkumise ja tagasituleku marsruudid peavad olema erinevad.
 
● Marsruut peab olema jagatud etappideks; igal oma  asimuut  ja etapi pik-
kus; orienteerumiseks kasutada kompassi ja sammupaare.
 
● Etapi pikkus umbes 500 meetrit.
 
● Iga etapi lõpus peaks olema KP; sihtmärgi läheduses peaks olema viima-
ne kogunemispunkt (VKP).
 
● Tuleb määrata ka hädakogunemispunktid (HKP), nii väljamineku kui ta-
gasituleku  teedel.  HKP-d  kasutatakse  hädaolukorras  kokkusaamiseks  
(näiteks eraldumisel). HKP peab olema kergesti äratuntav objekt kõigile 
patrulli liikmetele.
 
● Kõik patrulli liikmed peavad teadma täpset tegevust eraldumise korral.
 
● Patrulliülem  peab  määrama,  kui  kaua  oodatakse  KP-s  ja  HKP-s  enne 
edasi liikumist.
 
● Päevasel ajal valida marsruut, mis pakub võimalikult palju varjet.
107
PATRULL VIIMASES KOGUNEMISPUNKTIS (VKP)
Sihtmärgi lähedal peab olema alati VKP, kuhu kogunetakse enne otsusta-
vat patrulltegevust. VKP eesmärk on pakkuda kindlat ja kaitstud kohta üle-
liigse varustuse mahajätmiseks. VKP on ka koht, kus grupid peale tegevust 
sihtmärgil jälle kokku saavad. VKP peab asuma vastase eest varjatud maa-
alal. Kui kasutatakse kattegruppi, siis tuleks see paigutada VKP-st eemale.
Viimase kogenemispunkti puhul:
 
● enne VKP hõivamist tuleb vajadusel teha selle luure, et veenduda VKP 
sobivuses;
 
● VKP-sse jõudes heidab patrulli ülem maha, näoga sihtmärgi poole, tei-
sed moodustavad ringkaitse tema järgi;
 
● patrulli ülem annab märku, et on jõutud VKP-sse;
 
● peale hõivamist tuleb veeta vähemalt kümme minutit kuulates ja vaadel-
des, enne kui uuesti tegutsema hakatakse;
 
● seejärel tehakse kõik vajalikud ettevalmistused enne luuregrupi liikumist 
sihtmärgi poole. (seljakottide paigutamine, julgestuse välja panemine).
PATRULLI TEGEVUS ERIOLUKORDADES
Tegevus sattudes vastase valgusele :
 
● valguse kätte sattumisel peab patrull varjuma;
 
● valguse käes hoida üks silm kinni, et ei kaotaks nägemisvõimet pime-
das ning teine silm hoida lahti vaatlemise eesmärgil;
 
● peale valguse kustumist peab patrull mõneks ajaks paigale  jääma , et 
taastada nägemisvõime pimedas ning kuulata vastase tegevust.
Tegevus sattudes komistusraketile:
 
● Komistusraketid paigutatakse nii, et need annavad vastasele varakult 
teada, kui keegi tema positsioonile läheneb. Samuti on komistusraketid 
tavaliselt vastase aktiivse kontrolli all. Vältimaks komistusraketile sattu-
mist,  on  soovitatav  patrulli  esimesel  sõduril  kanda  peenikest  oksa  või 
traati, millega eespool olevaid komistustraate avastada, ilma komistus-
raketti süütamata. Avastatud komistusraketist tuleks ümber minna, see-
juures ei tohi kaotada valvsust järgnevate suhtes.
Kui komistusrakett süttib, siis patrull:
 
● peab liikuma valguse eest varju  ja seejärel liikuma varem valitud KP-sse;
 
● ei tohi jääda varju kohas, mida rakett valgustab või seda demonteerima 
hakata;
 
● sattudes vastase tule alla, tuleb eemalduda kasutades tuld ja liikumist.
108
Tegevus haavatutega
Kõik kannatanud tuleb tagasi tuua. Kui kannatanu tekib kontaktist vasta-
sega, peab kõigepealt tagama patrulli ohutuse ning evakueerima see järel 
kannatanu ohutusse kohta ja andma talle esmaabi.
Kui sõdur saab haavata liikumisel sihtmärgile, siis tuleb ta maha jätta kind-
laks  määratud punkti (näiteks KP-sse) ning temaga koos jätta sinna ka jul-
gestus.  Haavatu  tuleb  kaasa  võtta  tagasiteel  või  toetuspatrulli  olemasolu 
korral lasta sellel haavatu evakueerida.
Kui sõdur saab haavata tagasi liikumisel, siis tuleb haavatu ise evakueeri-
da, kasutades selleks käepäraseid vahendeid.
Kui  haavatuid  tekib  sellisel  hulgal,  et  ülesande   sooritamine   muutub  või-
matuks, siis tuleb patrull katkestada. Selleks peavad olema patrulli ülemal 
täpsed juhised.
Tegevus eraldumise või eksimise korral
Kogunemispunkti kohta tuleb anda selged käsud juhuks, kui üks mees või 
osa patrullist ülejäänutest lahutatakse. Kontakti tulemusena võivad mehed 
täielikult  segadusse  sattuda ja päriselt ära kaduda. Kui nad piiramatult ringi 
hulguvad, võivad nad langeda vangi, saada haavata või patrulli reeta.
Tegevus:
 
● määra kindlaks enda asukoht;
 
● liigu tagasi eelnevasse määratud punkti (KP);
 
● oota seal määratud aja teisi patrulli liikmeid; kui aeg on täis ning teisi 
liikmeid ei ole kohale jõudnud, siis liigu eelmisse KP-sse;
 
● kui patrull on uuesti kokku saanud, siis vastavalt patrulli ülema otsusele 
kas jätkatakse patrulli või katkestatakse see;
 
● kui  ööpimeduse  tõttu  ei  ole  võimalik  asukohta  kindlaks  määrata,  siis 
oodata varjatud kohas päevavalgust ning liikuda tagasi varjatult.
109
PATRULLI ETTEKANNE
Tüüp – Luure/Lahing/Varitsus/Vaatlus
Patrulli kutsung või hüüdnimi: „ BRAVO 1”.
a. Kaardi informatsioon:
Number: Eesti kaart 1:50 000 / 2. trükk /  seeria  N757 / O-35-54-CD SÕ-
MERPALU
Koordinaadid: alguspunkt 30 71
Parandus: 00-90
b. Patrulli kooseis:
Ülem: vbl Jaan Kägu
Abi: srs Antti Saabas
Laskur/scout: Jüri Jalgratas
Laskur/sanitar: rms Arvi Kana
c. Ülesanne:
Sooritada objektiluure ja selgitada vastase paiknemine, suurus, relvastus 
ning tegevus maastikupunktis 766 120  hiljemalt  121030 SEP 08.
d. Kuupäev, aeg, ajavöönd:
Ajatsoon: kohalik
Patrull väljus: 120500SEP08
Saabus: 121030SEP08
Patrulli kestvus 5 tundi 30 minutit
110
e. Teekonna joonis objektini ja tagasi (joonis 7.6)
joonis 7.6
111
f. Teekond objektini ja tagasi
Asi-
Dis-
Lõik
Kust
Kuhu
Märkmed
muut
tants
1. KP
764 117 
765 
80-00
800m
Asukoht: E-W-suunalisel met-
76104
118
sateel kõrgustik; 100 m SE.
Etapi kirjeldus: tasane; okas-
puumets; 200 m E-W-suunali-
ne  oja,  400  m  E-W-suunaline 
metsatee.
Paremale: elektriliin
Vasakule: N-S-suunaline met-
satee
Mööda:  N  olevat  koolmekoh-
ta.
2. KP
765 118
765 
63-00
500m
Asukoht:  metsatee  ja  oja  ris-
119
tumiskoht 100 m NE
Etapi kirjeldus: tasane; okas-
puumets; lagendiku ala
Paremale: metsatee
Vasakule: oja
Mööda:  oja  või  metsatee  üle-
tamine
3. 
765 119
764 
60-00
450m
Asukoht:  oja  ja  lagendiku 
VKP
120
kohtumiskohast 150 m N
Etapi  kirjeldus:  tasane;  se-
gamets; 100 m NE-SW-suuna-
line  metsatee,  E-NW-suunali-
ne metsatee ja oja; lagendik
Paremale:  NE-SW-suunaline 
metsatee
Vasakule: järv, E-NW-suunali-
ne metsatee ja oja
Mööda: E-NW-suunaline oja
112
g. Kasulik taktikaline info/maapinna kirjeldus
Lõik
Märkmed
Maastik on raskesti läbitav. Tihe alusmetsaga okaspuumets (transpor-
1.
dil läbimatu). Nähtavus 50 m. 
Tihe  alusmets.  Tee  seisukord  väga  hea.  Maastik  raskesti  läbitav 
(transpordil  läbimatu).  Maastik  väga  liigendatud.  Kõrguste  vahe  10 
2.
m. Nähtavus ca 30 m. Oja ületatav ainult jalgsi. Lagendik kaetud ok-
savaaludega.
Maastik  raskesti  läbitav.  Järve-äärne  ala  soine.  Objekti  ala  soine  ja 
tee kõrval transpordile läbimatu. Objektil heas seisukorras kruusatee 
3.
(ca  5  m  lai).  Hoonestus  objektil:  tellistest  kahekorruseline  elumaja, 
tellistest kõrvalhoone, laudadest kuur. VKP-st silmside objektiga puu-
dub, kuna metsaalune kaetud tiheda põõsastikuga.
h. Objekti skeem (joonis 7.7)
joonis 7.7
113
i. Nähtud vaenlane
Koht
Aeg
Märkmed (hulk, relvastus, varustus jm)
765
1 BTR 70 + pooljagu masinatel liikus NE suunas.
12 0615SEP08
119
4-meheline patrull liikus piki teed  suunas 28-00. 
Leitnant   +  3  seersanti.  Varustus  AKSU-74,  uue 
764
12 0630SEP08 tüübi  RD,  luurajate  maskeerimiskombinesioon, 
119
elektrooniline   abivahend   (öövaatlusseade,  soo-
juskaamera).
1BMP 2 AT-5 kaevunud positsioonil suunaga 30-
00. Meeskond masina läheduses valmiduses. 10 
sõdurit   lahingpaaridena  ringkaitse  positsioonidel 
ümber hoone. Varustus: AKSU74, uue tüübi RD, 
766
luurajate  maskeerimise  kombenisioon,  elektroo-
12 0930SEP08
120
niline abivahend (öövaatlusseade, soojuskaame-
ra).
Umbes  neli  40-50-aastast  sõjaväelast   hoones . 
Varustus:  ilma  eraldusmärkideta  ja  väeosa  tun-
nusteta jalaväe välivorm, püstolid, kaardimapid.
766
240930 
Auto ZIL 130 (kohandatud inimeste veoks). Sõitis 
114
NOV04
ITTA .
j. Kohtumise tulemused (kui oli kontakt)
Koht
Aeg
Märkmed (hulk, relvastus, varustus, tegevus)
Vaatluse  kokkupuude  vastase  varustuse  veokiga; 
766
120930SEP08 julgestus  puudus.  Auto  ZIL  130  (kohandatud  ini-
120
meste veoks), jätkas sõitu itta.
k. Kaardi parandused
Koordinaadid
Parandused
764 119
raiesmik
765 118
Ojal koolmekoht.
765 118
Metsatee ei ole sõidetav.
l. Mitmesugune info:
767118 hoonestatud alal umbes 10 tsiviilisikut ja sõiduauto.
3 naist ja seitse kuni viis aastast last
114
m. Patrulli seis:
HAAVATUID
0
KADUNUID
0
SURNUID
0
VANGILANGENUID
0
MUUTUSTETA
n. Järeldused ja soovitused:
PUUDUVAD.
Allkiri
Nimi
Auaste
Üksus
o. Hiljem instrueerinud ohvitseri märkmed:
Allkiri
Nimi
Auaste
Üksus
KÄSK PATRULLILE: Vt 2.1.2 Käsk patrullile
115
7.3 LuurE
ÜLDINE
Luure on olukorra hindamiseks ja otsuste tegemiseks tarvilike and-
mete   kogumine  vaenlase  jõudude,  tegevuse  iseloomu,  maastiku,  il-
mastiku, nähtuste ja objektide kohta.
Luure on kas vastase ülesotsimine tema kohta informatsiooni hankimise ja 
kogumise eesmärgil või mingisuguse maa-ala või objekti kohta täiendava in-
formatsiooni  hankimine  edaspidiste  operatsioonide  planeerimise eesmärgil. 
Jao tasandil on kasutatada luure käigus informatsiooni kogumiseks peami-
selt ainult oma meeled – nägemine,  kuulmine ,  haistmine  ja muud. Luuret on 
võimalik teostada igasugustes ilmastikuoludes ning sõltumata valgusest.
Luure võimalik eesmärk võib olla informatsiooni kogumine, kas mingi kind-
la maa-ala (alaluure), liikumissuuna (suunaluure), marsruudi (teeluure) või 
mingi kindla objekti (objektiluure) kohta.
ALALUURE
Alaluure eesmärgiks on hankida andmeid vaenlasest ja maastikust vahe-
joontega piiritletud maa-alal:
 
● kasutatakse, kui VA kokkupuute oht suurem;
 
● arvestada tuleb, et kogu ala saaks vaadeldud;
 
● igale jaole määratakse luureks oma jao ala;
 
● arvestada, kas keskenduda tuleb rinnetpidi või sügavuti;
 
● ala jagamine teede, piirkondade, alade abil vastavalt olukorrale.
OBJEKTILUURE
Objektiluure  eesmärgiks  on  koguda  andmeid  vaenlasest  ja  maastikust  
(mingi tähtis maastikupunkt, maskeeritud üksused, juhtimispunkt).
Objektiluure puhul:
 
● VA oht suurim;
 
● luureobjekt jagatakse osadeks selgete vahejoontega.
Objektiluuret  kasutatakse,  kui  soovitakse  andmeid  selle  kohta,  kuidas 
vaenlane kasutab mõnda konkreetset kohta.
Objektiluures  liiguvad  luurejaod  enne  hargnemist  tavaliselt  enda  valitud 
marsruuti  mööda  objektile  nii  lähedale  kui  võimalik,  seega  kestab  pidev 
edasiliikumine kuni rühmaülema poolt kindlaks määratud irdumispunktini.
Tavaline luureobjekt on:
 
● etapijoone  taga,  kõrge  prioriteetsusega  ja  seda  ei  ole  võimalik  muud 
moodi jälgida.
116
Määratud objektil:
 
● pannakse  välja  vaatluspostid;  vajadusel-võimalusel  lisandub  patrulli 
kaasamine nii, et kogu objekti saaks vaatluse all hoida.
Ülesande andmisel määratakse jagudele:
 
● liikumistee  objektile  või  lahingupositsioonile,  mille  meeskond  peab, 
kas  läbi  vaatama  või  hõivama;piirkond,  mille  meeskond  peab  läbi 
vaatama;toetusmeeskonna lahingupositsioon.
Irdumispunktist  liigub  iga  meeskond  oma  julgestusega  mööda  vali-
tud või etteantud liikumisteed:
 
● toetusmeeskond hõivab lahingupositsiooni ja teatab oma valmisolekust; 
piilkonnad liiguvad piirkonna välisservale; jalastutakse; masinad jäetak-
se julgestuskoosseisuga maha; samal ajal ülejäänud isikkoosseis kont-
rollib määratud objekti.
Objektiluure läbiviimisel rühmitatakse üksus reeglina järgmiselt:
 
● üks või kaks toetusmeeskonda, kes käsu peale tagavad vaatlejatele tu-
letoetuse, kui vastane nad tuvastab või seob;
●  üks või mitu piilkonda, kes liiguvad objektini, et tuvastada vastane (ta-
valiselt on ühes piilkonnas vähemalt kolm võitlejat).
Objekt on selgelt jaotatud kaheks osaks,  kusjuures  kaks piilkonda määratakse tege-
vusse kumbki oma suunast. Kui objekti ei saa selgelt jagada, määratakse piilkonnad 
tegevusse ühe ülema (näiteks pooljao ülema) juhtimise alla. Kui määratud objekt on 
suur,  laseb  JÜ läbi viia mitu järjestikust objektiluuret, et katta kogu kästud objekt. Läbi-
vaatamist võib koordineerida ka nii, et objekt jagatakse piilkondade jaoks väiksemateks 
läbivaadatavateks objektideks.
117
OBJEKTILUURE
Viiakse läbi täpne luure enne objekti hävitamist või häirimist, et saada tea-
da objekti iseloom.
Objektideks võivad olla:
 
● tagala- ja hoolduskeskused;
 
● staabi-, juhtimis- ja sidekeskused;
 
● sillad, ristmikud, kaudtulerelvade paiknemisalad.
Liikumine Ü-punkti (ORP)
Ü-punkti (ORP) - kasutatakse informatsiooni edastamiseks, täienduste te-
gemiseks  ja sõjavangide üleandmiseks olukorras,  kui patrullil ei ole võima-
lik liikuda patrull-laagrisse.
Õige ajakasutus!
 
● suhe 1:2:1-lähenemine : vaatlus : eemaldumine
 
● kasutada luureaega efektiivselt (ära passi niisama – kui ei näe, vali uus koht).
Gruppide liikumine omale suunale:
 
● teostada külgliikumine sügaval metsas;
 
● liigu otse objektile;
 
● kasuta binoklit.
Objektist koostada luureandmete põhjal skeem
 
● gruppide skeemid ühildatakse Ü-punktis;
 
● info üleandmine järgmisele jaole või grupile (vahetuse korral);
Peale luure läbiviimist tuleb edastada info ja jätkata oma tegevust:
 
● Vahetused ja täpsustused läbi Ü-punkti
 
● Ü-punktis toimub tegevus kogunemiskohale analoogselt, määratud ajal.
Kui  objektist  on  kõik  andmed  olemas,  jäetakse  objektile  vaatluspost,  et 
võimalikke muutusi saaks koheselt arvesse võtta objekti hävitamise ja häi-
rimise planeerimisel.
Objektiluures  on  kasutusel  3  peamist  moodust  objekti  luuramiseks  ning 
vajamineva informatsiooni hankimiseks:
118
1. Lihtmeetod: (joonis 7.8):
 
● objekti vaadeldakse ühest suunast;
 
● katjad julgestavad luurajate seljatagust;
 
● kasutatakse  juhul,  kui  luureks  on  vähe  aega  ja  objekti  ei  saa  teistelt 
suundadelt vaadelda.
joonis 7.8
2. Karikakra meetod: (joonis 7.9)
 
● objekti jälgitakse kõigist suundadest;
 
● katjad liiguvad luurajatega kaasa ja julgestavad seljatagust;
 
● kasutatakse juhul, kui luureks on piisavalt aega ja objekti on võimalik 
piirata;
 
● objektile lähenetakse otse, eemaldutakse otse, kõrvalsuunas liigutakse 
varjatult objektist eemal.
joonis 7.9
119
3. Jaotamise meetod: (joonis 7.10)
 
● objekti ümbritsev ala jaotatakse vähemalt 2 luuregrupi vahel, lisaks vas-
tav arv julgestusgruppe;
 
● objekti jälgitakse vastavalt jaotatud suundadele;
 
● katjad liiguvad luurajatega kaasa ja julgestavad seljatagust;grupid lähe-
nevad  objektile  neile  määratud  suundadest,  vaatlevad,  koguvad  infor-
matsiooni ning seejärel eemalduvad jao kogunemiskohta;
 
● vaatluspositsiooni ei vahetata;
 
● kasutatakse juhul, kui luuret on vaja kiiresti teostada mitmest suunast.
joonis 7.10
TEELUURE
Teeluure  eesmärgiks  on  hankida  andmeid  vaenlasest  ja  maastikust  piki 
marsruuti ja maastikul, kust on võimalik teed käsitulirelvade ja tankilähitõr-
jerelvadega kontrolli all hoida.
Tuleb:
 
● leida tähtsad alad, sillad jms;
 
● kontrollida põhimarsruuti, sellel paiknevaid objekte ja ka varumarsruuti.
Teeluuret  kasutatakse  juhul,  kui  on  tarvis  hankida  andmeid  sellest,  kas 
vaenlane kasutab mingit konkreetset marsruuti või kas oma üksused saa-
vad kõnealust marsruuti kasutada. Teeluure on  kiireim  luureviis, kuid peale 
selle on teeluure ka luureviis, mille puhul maastiku läbivaatamise põhjalik-
kus on väikseim.
Marsruut ja maastik tuleb kuni tuletoetuskauguse ulatuses läbi vaadata.
Kõrgem ülem määrab põhimarsruudi ja teeb ettepaneku varumarsruudiks, 
mille kasutusvõimalused tuleb luurejaol välja selgitada.
Lahingupõhiselt peab põhitähelepanu koondama:
 
● vaenlase tõenäolisele asukohale ja sellest möödumisele;
 
● läbitavusele;
 
● looduslike tõkete ületamise võimalustele;
 
● vajaduse  korral  tõkete  ületamiseks  vajalikele  ettevalmistustele  teega 
piirnevatele aladele (hooned või hoonestatud ala).
120
LUUREETTEKANDED
Informatsiooni edastamine peab toimuma kiiresti, komplektselt ja täpselt.
Ettekanded tuleb teha kindlasti järgmistel kohtadel-joontel:
 
● SP – liikumise alustamine ja/või lõpetamine
 
● RL – alati selle ületamisel
 
● PL – 2 km enne seda ja ületamisel
 
● olukorra ettekanne iga … minuti järel
 
● ülesande alustamine-lõpetamine
 
● kontakt vastasega
Vt 2.6 Side ettekanded
TEGEVUS JULGESTUS- VÕI LUUREGRUPI AVASTAMISE KORRAL
Viis võimalikku kontakti vastasega:
 
● visuaalne;
 
● tulekontakt võrdse või väiksema üksusega;
 
● tulekontakt suurema vastase üksusega;
 
● kontakt vastase õhuvahenditega (lennukid, helikopterid);
 
● kaudtulekontakt (luurajate pihta avatakse tuli).
Tegevused:
 
● Varju!
 
● Esmane kontaktiettekanne Vt 2.6 Side ettekanded
 
● Vaatle, jälgi!
 
● Põhjalik  kontaktiettekanne  1-2  minuti  jooksul  (koos  vastase  täpsete 
koordinaatidega) Vt 2.6 Side ettekanded
 
● Hoia kontakti!
 
● Vastavalt RÜ korraldustele tegutse edasi (ürita mööduda, jätkata üles-
annet , siduda tulega)
 
● Korralduste puudumisel tegutse ise (kas rebi lahti tulekontaktist, hoia 
kontakti, säilita vaatlus, möödu vastasest või organiseeri kiire vasturün-
nak).
 
● Anna oma otsusest ja edasisest tegevusest teada kõrgemale ülemale.
 
● Vii oma plaan ellu!
121
VAATLUSPOST (OP, VP)
(joonis 7.11)
Kõikide tasandite ülemad nõuavad maksimaalset võimalikku informatsioo-
ni vaenlase tugevuse, liikumise, positsioonide ja kavatsuste kohta. Vaatlus-
postid on väga tõhusaks mooduseks informatsiooni hankida.
VÄLJAÕPE
Vaatlusposti väljasaatmiseks tuleks veenduda, et oleks harjutatud alljärg-
nevaid oskusi:
 
● kontaktiettekanded ja olukorraettekanded – neid ei tohi jätta üksnes 
vaatluspostiülema hooleks, kes võib vahejuhtumi korral olla hoopis ta-
galagrupis;
 
● äratundmine – vaenlase tehnika tundmine ;
 
● kaardilugemine – vaatleja peab oskama anda täpseid koordinaate;
 
● kaugtulesihtmärkide  kätteosutamine  –  seda  peab  oskama  ülem  ja 
ideaalis ka kõik teised mehed;
 
● moondamine ja varjumine;
 
● vaatlustehnika – binokli õige kasutamine ja varjude vaatlemine ;
 
● mälutreening – et kahtlustäratavaid asju tähele panna, peab vaatleja 
suutma olevikku minevikuga võrrelda;
 
● tulekaardid ja kauguse mõõtmine.
VALIK
Vaatlusposti asukohta valides tuleb silmad pidada alljärgnevat:
 
● Vaatlus. Peab olema võimalik vaadelda käskudes toodud piirkonda.
 
● Vaatlussektor ja –ala. Vaatluspost peaks katma võimalikult laia sektori 
ja sisaldama võimalikult vähe varjatud maa-ala.
 
● Lähenemine  ja   lahkumine .  Mõlemad  peaksid  aset  leidma  varjatult. 
See on eriti tähtis juhul, kui vaatluspost opereerib püsivast baasist.
 
● Kate. Tule ja vaatluse eest peab varjuma. Alati kui võimalik tuleb  kaevu -
da (vähemalt lamades kaevik). Kasutada ära maastiku iseärasusi. Vali-
tud positsioon ei tohi olla ilmselge vaatlusposti asukoht.
 
● Side. Raadio peab valitud positsioonil töötama. Vajaduse korral tuleb 
psoitsioonile vedada telefoniliinid. Raadiot peaks võimalikult vähe kasu-
tama, et vältida vaenlase luuret.
 
● Varuvaatlusposti asukoht. Peab olema määratud juhuks, kui osutub 
vajalikuks liikuda mujale.
 
● Vajalik relvajõud. Peab olema nii suur kui vajalik ja nii väike kui võima-
lik. Soovitatav suurus on 8 meest.
122
KOOSSEIS
Kui jaole antakse pikema kestusega vaatluspostiülesanne, jagatakse jagu 
kaheks grupiks : üks grupp on vaatluspostil, teine puhkab puhkealal.
Gruppi jaotatakse selliselt:
Grupp A
Grupp B
jaoülem
jaoülema abi
sidemees
laskur
laskur
laskur
kuulipildur
kuulipildur
joonis 7.11
Need kaks gruppi vahetavad teineteist välja iga 12 tunni järel. Võib vahe-
tada ka tihemini, kuid peab meeles pidama, et vähem liikumist vaatluspostil 
on alati parem.
123
PLANEERIMINE JA ETTEVALMISTUS
Ettevalmistuse järjekord organiseeritakse alljärgnevalt:
 
● Antakse  eelkäsk.  Valitakse  mehed,  varustus  kogutakse  kokku  ja 
pakitakse.
 
● Vaatlusposti ülem saab käsud.
 
● Vaatlusposti ülem teeb oma hinnangu ja plaani. Tihti valitakse vaat-
luspost kaardi järgi, mida on hiljem võimalik maastikul täpsustada.
 
● Vaatlusposti ülem valmistab ette oma käsud. Need järgivad patrul-
likäske, kuid seal tuleb ära mainida ka alljärgnevat:
 
● ülesande piirkond, sektor , varusektorid;
 
● piirkond vaatlusposti positsiooniks;
 
● aeg, millal olla positsioonil, operatsioonil ja taanduda;
 
● erivarustus (näiteks binokkel, laserkaugumõõdik, raketid, miinid);
 
● administratsioon;
 
● vaatlusposti rutiin;
 
● side;
 
● vaatlusposti ülem annab käsud;
 
● proovid ja ettevalmistus;
 
● teatud tingimustes võib olla vajalik saata julgestamiseks välja lahingpat-
rullid , et oleks võimalik vaatluspost paika panna.
VAATLUSPOSTI RAJAMINE
Liikumine lõplikku kogunemispunkti.
Kogu grupp peab liikuma nagu korralik patrull. Saabumisel peab sisse võt-
ma organiseeritud kaitse.
Luure.
Vaatluspostiülem, tema abi, laskur ja sidemees lähevad vaatlusposti asu-
kohta, kus nad teevad nii:
 
● puhastavad  lähima  ümbruskonna  ja  kontrollivad  vaenlase  olemasolu 
piirkonnas;
 
●  saadavad laskuri ja sidemehe julgestuspositsioonidele;
 
● valivad vaatlusposti täpse asukoha (pimedas valitud kohta tuleb võib-
olla hiljem korrigeerida);
 
● teevad sidekontrolli vaatlusposti asukohalt;
 
● ülem ja abi lähevad tagasi põhigrupi juurde;
 
● vaatluspostiülem viib läbi viimase instrueerimise;
 
● põhigrupp liigub vaatluspostile.
124
Hõivamine
 
● saabumisel pannakse välja tunnimehed ja puhastatakse maa-ala;
 
● grupp A liigub vaatluspostile ja grupp B tagalasse (umbes 50-150m kau-
gusele vaatluspostist, olenevalt varjumisvõimalustest); tähtis on, et ta-
galagrupp suudaks hädaolukorras vaatluspostile tuletoetust anda;
 
● juhtimiskeskusele teatatakse täpsed koordinaadid (täpset asukohta tu-
leb võibolla hiljem kinnitada);
 
● algab kaevamine, alustatakse tulekaarte ja vaatlust;
 
● vaatlusposti ehitamine lõpetatakse ja ülem kontrollib selle üle;
 
● vaatluspost mehitatakse ning see kannab ette oma tegutsemisvalmidusest.
TEGEVUS VAATLUSPOSTIL
Rutiinne tegevus algab niipea, kui hõivamine on lõpuni viidud.
Vaatlustehnika.
 
● Jagage  vaatlussektor  eesmiseks,  keskmiseks  ja  tagumiseks  osaks. 
Vaadake kõik osad binokli abil hoolikalt läbi (ühest otsast teise), sealjuu-
res aeg-ajalt silmi puhates.
 
● Süstemaatilise läbivaatuse ajal tuleb rakendada vaatluse põhireegleid. 
Hämaraid  piirkondi  tuleb  kontrollida  erilise  hoolikusega.  Otsige  vigu 
vaenlase maskeeringus. Korrapärasus, liikumine ja muutused loodusli-
kus maastikus osutavad vaenlase kohalolekule.
Ülesanne vaatluspostil.
 
● Tähelepanelik  vaatlus  on  väsitav  töö,  seepärast  ei  tohiks  see  kesta 
kauem kui 20 minutit.
 
● Korraga peab valves olema kaks meest, vahetus toimub iga 20 minuti jä-
rel. Vaatlejate väljavahetamine peab toimuma hajutatud graafiku alusel.
 
● Julgestaja peab jälgima vaatlusposti kohalikku piirkonda.
 
● Eetrivaikusest tuleb kinni pidada ja hoolikalt kuulata. Korralisi ettekan-
deid  saadetakse  varem  kokkulepitud  aegadel  (näiteks  iga  nelja  tunni 
tagant või harvemini, sõltuvalt olukorrast).
 
● Eriettekandeid võib saata igal ajal.
125
Admistratiivkorraldus.
Kogu see tegevus peab toimuma tagalas. Kui vaatluposti jäädakse kaue-
maks, kuulub administratiivkorralduse alla alljärgnev:
Toit ja vesi.
Võidakse  kasutada  enne  valmis  tehtud  sööki.  Kui  lõhnad  ei  ole  problee-
miks, võib kasutada soojendusseadmeid, mis suitsu ei tekita. Vaatlusposti 
julgeolekut ei tohi ohtu seada sooja söögi ja joogi nimel.
Hügieen.
Tuleb korraldada sanitaarkorrastus, kas või vaatluspostil. Võimalik kasuta-
da näiteks suletavaid kilekotte.
Riietus ja magamisvarustus.
Joped  võib  kaasa  võtta.  Magamiskotte  on  vaja  ainult  nii  palju,  et  toimiks 
„kuuma magamisaseme” süsteem.
Tagavarad.
Kaasa  tuleb  võtta  tagavara- patareid   (sihiku,  raadio,  kaugusmõõdiku)  ja 
raadio abiseadmed.
Varustus.
Varustus  viiakse  vaatluspostile  selleks  ettenähtud  isiklikus  varustuses. 
Kõik, mida parajasti ei kasutata, tuleb korralikult pakkida ja kõrvale panna. 
Vaatluspost peab olema alati valmis viivitamatult  lahkuma .  Lahtised  esmed, 
mida vaatleja/tunnimees kasutab, tuleb panna telkmantlile, mille võib kohe 
kompsuks siduda ja ära viia.
TBK riietus ja varustus.
Tuleb kaasa võtta, kui seda võib vaja minna.
Väljavahetamine.
Vaatluspostil peab kogu aeg ärkvel olema kaks meest. Nende väljavahe-
tamine  toimub  kordamööda  nii,  et  üks  vaatleja  on  alati  olukorraga  tuttav, 
kui vahetus aset leiab. Väsimuse leevendamiseks peaksid grupid vahetuma 
vähemalt iga 12 tunni tagant.
TEGEVUS VAATLUSPOSTI AVASTAMISEL
Et  avastamise  korral  vaatluspostilt  eemalduda,  valitakse  eelnevalt  välja  hä-
dakogunemiskoht. Ilma kontaktita häire korral liiguvad tagalagrupp ja vaatlus-
postigrupp iseseisvalt hädakogunemiskohta.  Kontaktiga  häire korral tuleb teha 
koostööd gruppide vahel, et oleks võimalik liikuda kattetule all.
KÄSK VAATLUSPOSTILE Vt 2.1.3 Käsk vaatluspostile
126
joonis 7.12
7.4 VAriTSuS
Varitsus on üllatusrünnak, mille peidusolev ja ootav üksus korraldab 
liikuvale  või  ajutiselt  peatunud  vaenlasele.    See  on  tavaliselt  lühike 
lahing,  mis  ei  nõua  maa-ala  hõivamist  ja  hoidmist.  Eesmärgiks  on 
vaenlase hävitamin või häirimine, sõjavangide võtmine, varustuse ja 
relvastuse hõivamine.
Planeeritud varitsus on selline, mida planeeritakse ja viiakse läbi eraldi 
operatsioonina. Peab olema piisavalt aega üksikasjalikuks planeerimiseks, 
ettevalmistuseks ja läbiproovimiseks. Mida väiksem üksus, seda kergem on 
liikuda varitsuse piirkonda, operatsiooni juhtida ja peale lahingut taanduda. 
Suurte varitsustega on raskem edu saavutada.
Kiirvaritsus  on  selline,  mis  korraldatakse  väga  vähese  planeerimisega 
kas selleks, et ära kasutada äsjasaadud ‘kuuma’ informatsiooni või kontak-
tidrillina patrulli poolt. Luureks jääb väga vähe aega või ei jää üldse aega 
ning edukus sõltub ülema initsiatiivist, läbiproovitud ja hästi tuntud drillidest 
ning üksuse üldisest suutlikkusest ja distsipliinist.
Rünnak varitsusest toimub tavaliselt lähedalt, vähem kui 100 meetri kau-
guselt.
127
PLANEERIMINE JA LUURE
Enne  käsu  andmist  peab  jaoülem  teadma  rühmaülema  käsu  kaudu 
järgmist:
olukord:
 
● üldine olukord;
 
● andmed vaenlasest;
 
● omad üksused (- +);
 
● ülesanne:
 
● üksuse ülesanne;
teostus:
 
● kes, kus, mida, millal, kellega, millega, kuidas, ajakava;
lahinguteenindus:
 
● toit, vesi, varustus, relvastus, laskemoon, täiendused, haavatute eva-
kuatsioon;
juhtimine ja side:
 
● ülesande juhtimine, sidepidamine, ettekanded, ajad, vahendid, paroolid.
Pärast lahinguülesande saamist:
 
● ajaline planeering 1: 2
 
● olukorra hindamine
 
● vaenlase analüüs
 
● kaardiluure
 
● eelkäsk
Ülesande täitmiseks vajalike andmete kogumine:
 
● Kui luuramiseks aega ei ole (kiirvaritsus), teha luure vahetult enne va-
ritsuse püstitamist.
 
● Kui on aega, teha eelnevalt varitsuskohas alaluure, selleks luurekäsu 
ettevalmistamine ja määramine saadud info põhjal.
Luurega püüab jaoülem välja selgitada järgmist:
 
● viimane kontrollpunkt ning marsruut sinna ja tagasi;
 
● varitsuslaagri asukoht (vajadusel);
 
● varitsuspositsiooni täpne asukoht;
 
● sissepääs ja varjumisvõimalused;
 
● ringkaitse;
 
● hävitusala;
 
● iga grupi positsioonid;
 
● vaatlusvõimalused;
 
● tõkked ja miinid vaenlase sõidukite korral;
 
● vaenlase tõenäolised põgenemisteed;
 
● vaenlase vasturünnaku võimalikkus ;
 
● taandumisteed;
 
● lõpliku lahinguidee väljatöötamine.
128
Pärast luureandmete kogumist:
 
● andmete analüüs;
 
● varitsuskäsu ettevalmistamine, määramine;
 
● ettevalmistused ja tegevuse harjutamine;
 
● relvad;
 
● erivarustus;
 
● raadiod ja varitsuse sisesed sidevahendid;
 
● signaal- ja valgustusraketid;
 
● moondamine;
 
● individuaalsed positsioonid gruppides;
 
● varitsuse hõivamine;
 
● väljavahetamine (kui on);
 
● side- ja leppemärgid;
 
● hoiatussignaalid:
 
● tule avamine;
 
● tegevus vasturünnaku korral;
 
● otsijate tegevus;
 
● taandumine ning sõjavangide ja haavatutega tegelemine;
 
● ülesande teostus.
KÄSK VARITSUSEKS
Teostus
Jao lahinguplaani kirjeldus:
 
● VKP, varitsuskoht, üldine põhimõte;
 
● ajakava;
 
● relvade valmisolek, aeg „varitsus valmis”;
 
● varitsuse lõpp.
Hõivamine:
 
● parem- ja vasak peatamisgrupp;
 
● tagajulgestus;
 
● tapmisgrupp;
 
● otsijad;
 
● sisenemine varitsusalasse ja järjekord;
 
● signaliseerimisvahendid;
 
● valgustuse ja miinide paigaldamine;
 
● signaal „varitsus valmis”;
 
● graafiku pikkus;
 
● vahetuste süsteem;
 
● varustuse valmisolek;
 
● eemaldumise kord;
 
● kui varitsust ei toimu, siis varustuse kokkupanek;
 
● liikumine VKP-sse.
129
Julgestajate signaalid:
Üldised signaalid:
Oodatud vastane
Tule avamine
Ülekaalukas vastane
Valgustamine
Tsiviilisikud/põgenikud
Miinide aktiviseerimine
Vastase kontrollpatrulli
Vaata ja lase – kui vaja
lähenemine
Tuli seis – kui vaja
Otsijad välja – kui vaja
Eemaldumise märguanne
TT varitsuses määratakse lisaks: TT miinide paigaldamine, esi - ja tagatõk-
ke paigaldamine ja aktiveerimine, TT-paaride/-gruppide koostöö, soomukite 
hävitamise prioriteedid.
TT  varitsuses  antakse  tavaliselt  löök  ja  eemaldutakse.  Oluline  on  esi-  ja 
tagatõkke  tekitamine  kas  tõkete  või  mõne  TT-paari   tegevusega .  Vastase 
sissesõiduteed varitsuspositsioonide taha tuleb tõkestada.
VARITSUSE PÜSTITAMINE
Lineaarne varitsus (joonis 7.13)
VKP-sse jõudmine:
 
● ringkaitse;
 
● jätta maha ning maskeerida mittevajaminev varustus;
 
● viimane instrueerimine, ettevalmistus ja kontroll;
 
● lahinguks ettevalmistumine.
Liikumine kogunemispaika
 
● kogunemispaik asub vahetult varitsuspaiga taga (maksimaalselt 100m)
 
● kogunemispaigast hõivatakse varitsuse positsioonid.
Varitsusülema lõplik luure:
 
● julgestuseks kaasas kaks lahingupaari (peatamisgrupp);
 
● kui eelnevaks luureks pole aega olnud, peab seda tegema lõpliku luure 
käigus;
130
Varitsuse hõivamine:
JÜ viib kõik grupid eraldi kogunemiskohast positsioonile.
 
● Varitsusülem liigub koos julgestusega kogunemispaika tagasi.
 
● Varitsusülem viib esimese peatamisgrupi positsioonile (eemaldumistee 
joonisel)  Mehitatakse  vastase  arvatavale  tulekusuunale  lähim  posit-
sioon. Vajadusel märgitakse liikumistee kogunemispaigast positsioonile 
nööriga, eriti pimedas eemaldumise tarvis.
 
● Positsioonil annab ülem tulesektori ning muud vajalikud juhised.
 
● Varitsusülem liigub peatamisgrupi positsioonilt tapmisgrupi positsiooni-
le, paigaldades samaaegselt signaalnööri.
 
● Kui signaalnöör on paigaldatud liigub varitsusülem tahasuunas tagasi 
kogunemispaika
 
● Kogunemispaigast võtab varitsusülem teise peatamisgrupi ning viib sel-
le varitsusala teisele küljele (eemaldumistee joonisel). Vajadusel märgi-
takse liikumistee kogunemispaigast positsioonile nööriga, eriti pimedas 
eemaldumise tarvis. Positsioonil annab ülem tulesektori ning muud va-
jalikud  juhised.  Varitsusülem  liigub  peatamisgrupi  positsioonilt  tapmis-
grupi positsioonile, paigaldades samaaegselt signaalnööri. Signaalnöör 
paigaldatud liigub varitsusülem tahasuunas tagasi kogunemispaika.
 
● Kogunemispaigast võtab varitsusülem tapmisgrupi ning juhib selle otse-
suunas  positsioonile  (liikumistee  joonisel)  Samaaegselt  paigaldatakse 
signaalnöör  kogunemispaigast  varitsusülema  asukohani.  Positsioonil 
annab ülem tulesektori ning muud vajalikud juhised.
 
● Kattegrupp/julgestusgrupp jääb kogunemispaika (jao puhul JÜ abi).
Varitsuse ülesseadmine:
 
● Kui kõik grupid on positsioonidel, veendub ülem, et peatamisgrupid on 
valmis.
 
● Seejärel  annab  ta  gruppidele  märku  ülesseadmist  alustada.  Üles  sea-
takse  näiteks  side,  kaitselaengud,  külgmiinid,  raketid  (kui  kasutatakse). 
Külgmiini M14 saab peatamisgrupi tegevuses edukalt kasutada. Silmas 
peab pidama, et miin sihitaks eelnevalt korralikult välja ja initseerija asu-
koht oleks kindlasti miinist kindlasti 20 m kaugusel varje taga. Kaitselaen-
gud paigaldada peatamisgruppide poolt selliselt, et laengu suund oleks 
tapmisala poole, eesmärgiga hävitada tapmisalas viibivat või sealt välja 
liikuvat vaenlast. Initseerija peab jälgima, et ta oleks initseerimise hetkel 
varje taga ja kaugus kaitselaengust oleks min 20 m. Kaitselaenguid võib 
paigaldadada ka varitsuse taha külgedele, eesmärgiga vaenlase tiibavate 
üksuste tõrjumiseks. Varitsusest eemaldumisel tuleb olenemata vajadu-
sest kõik laengud , miinid ja teised lõhkeained initseerida.
131
Varitsus on valmis:
 
● Kui ülem saab igalt grupilt märguande, et kõik mehed on oma positsioo-
nidel tagasi, annab ta märguande „varitsus valmis”.
 
● Pärast signaali on igasugune liikumine keelatud.
LAHINGUDISTSIPLIIN
Varitsuse ajal ei tohi teha mingit lärmi, hääljuhtimise peab viima miinimumi-
ni ja liikuda tuleb nii vähe kui võimalik.
Kõik peavad olema valmis lõpetama operatsiooni ajaks suitsetamise, kö-
himise  ning  leppima  külma  toiduga.  See  võib  kesta  tunde  või  isegi  päevi 
(pikaajalise varitsuse puhul rajatakse lähedusse laager, et meeskonda va-
hetada, puhata , süüa).
Valvsust tuleb kõrgel hoida. Lõdvestuda võivad ainult need mehed, kellele 
ülem on selleks loa andnud.
joonis 10.13
Reageerimine märguannetele peab olema kiire.
Kõik varitsejad peavad selgesti mõistma drille oma tule tagasihoidmiseks 
ja tulistamiseks nii, et tappa.
Relvad peavad olema valmis esimese märguande peale tulistamiseks.
132
TULE AVAMINE
Ülem peab asuma sellisel positsioonil, et tal on hea vaade tapmispiirkonnale.
Kui keegi märkab vaenlast:
 
● tõmbab ta sidepidamisnöörist või annab märku lähenemise suunast ja 
vaenlase grupi suurusest;
 
● grupiülemad peavad alarmeerima kõiki oma grupi mehi ning varitsusü-
lem peab tagama ka varitsuslaagri hoiatamise, et väljavahetusgrupp ei 
saabuks valel ajal;
 
● märguanded tuleb anda võimalikult vähese heli ja liikumisega.
Kui vaenlane ilmub hävitusalasse:
 
● sihib iga mees oma relva nende peale ja ootab märguannet tule avamiseks;
 
● varitsus ründab siis, kui tapmispiirkonda on sisenenud võimalikult palju 
vaenlasi ning nad on jõudnud väikseimale võimalikule kaugusele;
 
● tuld ei tohi avada nii kaua, kuni vaenlane liigub kellegi poole, kellel on 
tapmiseks parem positsioon.
Kui vaenlane käitub nagu oleks ta varitsust märganud:
 
● peab see mees, kes vaenlase taolist käitumist näeb, ise rünnaku algatama.
Tule avamine:
 
● märguandeks ei tohi kunagi olla hüüe “Tuld!”, valgustusrakett või sihti-
mata lask ;
 
● rünnakusignaaliks võib olla üks alljärgnevaist:
1) sihitud valang automaatrelvast, võib-olla kergekuulipildujast, mida juhib 
ülem;
2) sihitud valang ülema relvast;
3) ühe või mitme suundmiini juhitud plahvatus ;
 
● kõik lasud peavad olema sihitud nii, et tappa;
 
● kui on juba tulistama hakatud, on võimalik, et meestel tuleb püsti  tõusta , 
et liikuvaid sihtmärke tulistada;
 
● ülemal peab alati olema tagavaravariant varitsuse rünnaku algatamiseks, 
juhuks kui midagi juhtub selleks määratud inimese või moodusega.
KONTROLL
Peale vaenlase hävitamist:
 
● ülem annab tulekäskluse “Tuli seis!” või “Vaata ja lase!”;
 
●  paus (kestvus ülema äranägemisel);
 
● otsijad välja;
 
● jälitamine.
Läbiotsijad:
 
● kontrollib vaenlase olemasolu;
 
● sõjavangid;
 
● korjab kokku relvad ja varustuse;
 
● surnute ja haavatute läbiotsimine.
133
Läbiotsimine öösel:
 
● taskulampidel kokkulepitud valgus;
 
● surnukehade läbiotsimine teostada varitsuspositsioonide taga;
 
● julgestada piirkond valgeksminekuni.
EEMALDUMINE
Eemaldumisplaanid peavad arvestama alljärgnevaid tegevusi:
 
● surnute läbiotsimine peale edukat varitsust (kui antakse läbiotsimiskäsk);
 
● kui varitsuspiirkonda ei satu ühtegi vaenlast ja varitsus ei ründagi;
 
● kui ülekaalukas vaenlase vägi läheneb varitsusele või kui varitsus seda 
ründab ja vaenlane korraldab vasturünnaku;
 
● eemaldumine olukorras, kus suur hulk kannatanuid mõjub kahjustavalt 
liikumise kiirusele ja vaikusele.
Eemaldutakse  viimasesse  kontrollpunkti  mööda  kindlat  marsruuti.  Seal 
kontrollitakse isikkooseisu.
Eemaldumise järjekord:
 
● peatamisgrupid;
 
● tapmisgrupp;
 
● kaitsegrupp.
Peatamisgrupp liigub piki varitsust tapmisgrupi taha ning sealt taganedes 
kogunemispaika.  Seejärel  liigub  tapmisgrupp  järgi.  Kattegrupp  (JÜA)  loeb 
võitlejad üle. Kui kõik koos, liigutakse ühiselt VKP-sse.
Kui varitsus ründab ja peatselt saab selgeks, et varitsuse eesmärgi täielik 
saavutamine on võimatu, peab varitsuse ülem ära kasutama üllatust ja vaen-
lase ridades valitsevat segadust ning tekitama vaenlasele võimalikult palju 
kahju, püüdes ise samal ajal end vaenlasest lahti rebida.
Väiksemaid gruppe võib maha jätta, et nad kataksid taandumist ja varitsek-
sid vaenlase jälitajaid või väljavahetajaid.
Vahemaad meeste ja gruppide vahel sõltuvad maastikust ja sellest, kas on 
päev või öö.
134
8. LAHiNG HooNESTATud ALAL
Lahing hoonestatud alal on lahinguliik, mille eesmärk on hõivata vas-
tase kontrolli all olevad hooned või hoonetegrupid.
8.1 TÄNAVATEL LiikumiNE
LIIKUMISfORMATSIOONID
 
joonis 8.1
joonis 8.2
 
Patrull (roheline) (joonis 8.1)
 
● Kasutatakse madala ohuastme korral.
 
● On liikuv ja kiire, ei ärrita kohalikku tsiviilühiskonda.
 
● Hoiab madalat agressiivsuse profiili
 
● Üksus peab olema koguaeg liikumises, et vaenlasel oleks raskem sih-
tida ja tabada
 
● Risttänavale jõudes katta piki tänavat ja liikuda 5 m raadiuses ringi.
Patrull (kollane) (joonis 8.2)
 
● Kasutatakse, kui on oht sattuda vastase laskuri tule alla. Snaipri oht. 
Tsiviilelanikkonda on palju, kuid nende seas liigub ringi ka oma vägede 
vastaseid. Liikumisel on võimalik kasutada kahte erinevat liikumismoo-
dust :
 
● maleruut;
 
● järjestik ees ja tagajulgestusega.
JÜ  kutsub  enda  juurde  lahingupaarid,  kelle  määrab  katjateks  –  nendeks 
võivad olla KP või TT paarid.
 
● Määrab ära koha, kust nad peavad katma ja kuhu suunas, kust mees-
kond üle liigub ja kuidas nad järgi liiguvad.
 
● Saadab välja katjad.
135
 
● Määrab ära suitsukatte kasutuse ja mehe kes selle välja paneb.
 
● Määrab ära liikumisformatsiooni, järjekorra, suuna, kogunemiskoha tei-
sel pool ületatavat ala.
 
● Annab märku liikumaasumisest.
 
● Kohale jõudes julgestavad ala.
 
● Alustavad katma jäänud lahingupaaride katmist.
 
● Lahingupaarid kes olid katmas, liiguvad üle ala.
 
● Jagu liigub edasi oma liikumissuunas.
Lahinguline liikumine (punane)
(joonis 8.3)
joonis 8.3
 
● Kasutatakse liikumisel tule all, liikumisel rünnakul ja pärast tule alla sat-
tumist. On kõige agressiivsem liikumismoodus. Füüsiliselt koormav. Tsi-
viilelanikkonda enam ei eraldata vastasest.
 
● Meeskonna liikumisel toimib iga üksiksõdur põhimõttel TULI - LIIGUN.
 
● Üksikvõitlejana peab sõdur leidma varjatud positsiooni järelliikujate kat-
miseks, eelistada tuleks lamades laskeasendit.
 
● Võitleja  lahkub  oma kohalt ainult siis, kui tema positsioonile on saabu-
nud järgi liikuv sõdur ning on valmis teda katma.
 
● Liikumise kiirust reguleerib viimane liikuja formatsioonis.
 
● Iga üksikvõitleja peab hoolt kandma selle eest, et ta ei jookseks uuele 
positsioonile kolmandaks meheks.
 
● KP paaride  olemasolul  peab JÜ arvestama sellega, et KP on võimeline kat-
ma ala, kuhu tavaolukorras peab välja panema kaks kuni kolm laskurit.
 
● Ka TT paaridele saab JÜ anda ülesande katta teeristi või väljakut ilma 
laskuripaari juurde lisamata.
136
8.2 HooNETELE LÄHENEmiNE
Hoonetele lähenemine omatule toetusel tuletoetusgrupi eraldamisega
(joonis 8.4)
joonis 8.4
Laskurjaole antakse ülesanne mingi konkreetse maja puhastamiseks .
Jaoülem peab seejärel:
 
●  valima välja parima liikumistee ja mooduse etteantud liikumiskoridoris;
 
● teavitama meeskonda ülesandest ja eraldama tuletoetuse;
 
● määrama ära esimesena siseneva LP ründeüksusest;
 
● teavitama tuletoetust tema ülesandest ning määrama vanema (juhi);
 
● määrama järjekorra liikumisel (tuletoetus ees, siis ründeüksus);
 
● määrama tuletoetuse eraldumiskoha;
 
● majale lähemale jõudes leidma sisenemispunkti, seejärel eraldub tule-
toetus oma positsioonidele;
 
● sisenemine majja, LP kaupa, kindlaksmääratud järjekorras.
Hoonetele lähenemine omatule toetusel tuletoetusgrupita
(Joonis 8.5)
joonis 8.5
137
Teine omatuletoetuse võimalus:
 
● kui eesmärk on nähtaval, teha lühemaid sööste;
 
● sööste jagada selliselt, et vähemalt kaks hüpet enne sisenemismomenti 
saavad positsioonidel olevad sõdurid katta sisenemiskohta ja maja külgi;
 
● ülejäänud jagu liigub lahinguliselt;
 
● esimene  paar,  kes  jõudis  viimasele  positsioonile  enne  sisenemist,  ka-
sutab suitsukatet ja kahel eelmisel positsioonil olevate paaride kattetuld 
majja sisenemiseks;
 
● esimene paar siseneb sisenemiskohast ja julgestab  majas  sees sisene-
miskoha;
 
● ülejäänud jagu liigub  paaridena  positsioonilt positsioonile ning sisene-
miskohast sisse;
 
● kahel  viimasel  positsioonil  olevad  sõdurid  katavad  kogu  aeg  maja  ja 
sisenemiskohta;
 
● selliselt on sisenemiskoht kaetud ja jao liikmed liiguvad oma sööstude 
järjekorras lahingupaaride kaupa majja sisse.
8.3 HooNETESSE SiSENEmiNE
MAJADESSE SISENEMINE
Kui jagu alustab sisenemist hoonesse, tuleb selleks tegevuseks kulutatav 
aeg viia miinimumini. Enne sisenemist tuleb välja selgitada võimalikud sise-
nemispunktid ning üks neist välja valida.
Kui alustatakse liikumist sisenemispunkti suunas tuleb kasutada suitsuka-
tet, kattetuld varjamaks oma liikumist. Tuleb vältida  akende  ja uste kasuta-
mist, välja arvatud viimasel võimalusel. Tuleb leida võimalus teha uus sise-
nemisava,  näiteks  lõhkeaine,  tankimürsu  või  millegi  muu  taolisega.  Kui  ei 
ole võimalik teha uut sisenemisava, tuleb välja valida üks olemasolevatest.
Sisenemine  peab  toimuma  minimaalselt  lahingupaarina.  Enne   sisenemis -
avast sisenemist heita majja granaat ja peale plahvatust koheselt siseneda.
Esimene  siseneja  võib  kasutada  ka  “pimevalangu”   tehnikat .  Kindlasti  ei 
tohi seda teha teine siseneja. Jõudnud ruumi sisse, tuleb hoida sisenemis-
ruum enda kontrolli all, kuni ülejäänud üksus järele jõuab.
138
SISENEMISTEHNIKAD
Inimpüramiidid:
1 mees :
 
● sobib eelkõige keskmise kõrgusega ja madalamatest avaustest sisene-
miseks;
 
● kasutada minimaalselt kahe, ideaalis 3 mehega;
 
●  sisenev üksus liigub sisenemisavani;
 
● üks sõdur (nr 1) toetab pea vastu seina võtab kerge harkseisu ja toetab 
käed seinale, nr 2 ja nr 3 katavad;
 
● nr 2 asetab relva kaenla alla, haarab vaba käega seina ääres seisva 
sõduri  kraest  või  rakmetest,  asetab  vasaku  jala  sisekülje  nr  1  põlve-
õndlasse,  parema  jalaga  astub  rakmetele,  seejärel  vasakuga  õlale  ja 
paremaga sisenemisava servale;
 
● sama protseduur kordub ka 3 sõduriga;
 
● kui kaks sisenenud sõdurit on ruumi puhastanud, siis tõmmatakse nr 1 
ruumi sisse – olenevalt olukorrast 2 ühe või 2 mehe abiga (joonis 8.6).
joonis 8.6
139
2 meest. I:
 
● sobib kõrgematest avaustest sisenemiseks, minimaalselt kolm meest;
 
● sisenejad liiguvad avauseni, nr 1 ja 2 valmistavad ette abivahendi (laua-
jupp, relvad);
 
● nr  3  valmistab  ette  granaadi,  peale  granaadi  heitmist  varjub  ja  astub 
pärast plahvatust parema jalaga lauale, seejärel toob vasaku jala järgi 
ning nr 1 ning 2 tõstavad nr 3 üles;
 
● tõstmise momendil peaks nr 3 proovima üles hüpata (joonis 8.7).
joonis 8.7
2 meest. II:
 
● sobib keskmisest madalamatest ja keskmise kõrgusega avadest sise-
nemiseks, minimaalselt kolm meest;
 
● sisenejad liguvad avauseni, nr 1  toetub  vastu seina jalad kergelt harkis, 
nr 2 võtab käpuli asendi paneb pea nr 1 jalgade vahele;
 
● nr 3 astub nr 2 turjale või vaagnaluu piirkonda (tuleb jälgida, et ei hüpa-
taks nr 2 seljale ja keset selga.), seejärel astub nr 1 rakmetele.
Abivahenditega sisenemine:
 
● redel – minimaalselt 4 meest;
 
● sisenejad liiguvad avauseni;
 
● kaks sõdurit kannavad redelit, kaks tükki katavad;
 
● jõudes avauseni, panevad nr 1 ja 2 redeli paika;
 
● nr 1 liigub redeli taha ja haarab redelist kinni;
 
● nr 2 siseneb mööda redelit, hoides relva kaenla all ja suunatuna avausele;
 
● nr 3 ja 4 katavad vastavalt olukorrale kas sisenemisava või ümbrust.
140
8.4 TrEPPidEL LiikumiNE
Kui  üksus  on  sunnitud  kasutama  treppi,  tuleb  seda  teha  kiirelt  ja 
agressiivselt:
 
● sisenemisgrupp liigub tre-
pikojani,  nr  1  ja  2  sisene-
vad trepikotta (joonis 8.8);
 
● nr  1  võtab  oma  vaatluse 
alla esimese taseme;
 
● nr 2 liigub treppide vahe-
kohta  ja  võtab  selle  oma 
kontrolli alla (joonis 8.9);
 
● uus  paar  liigub  trepikoja 
välisseina  poolele  oleva 
sõduri  taha  (Ärge  minge 
joonis 8.8
vasakpoolse  mehe  taha, 
kuna  seal  olete  haavata-
vad kõige vastu, mis ülalt 
tuleb!);
 
● eesliikuja  ehk  nr  1  sihib 
ette,  nr  2  ja  nr  3  sihivad 
üles järgmist treppi ja ava-
nevat ülemist platvormi;
 
● kui  nr  1  on  jõudnud  alu-
misele  platvormile,  alus-
tab  ta  eesoleva  ukse  või 
avause  katmist  paremalt 
joonis 8.9
poolt;
 
● nr  2  võtab  sisse  posit-
siooni  platvormi  keskel 
katmissuunaga üles ja jäl-
gib  treppide  vahel  olevat 
ala ning ülemist platvormi 
(joonis 8.10);
 
● nr 3 liigub üle avause või 
ukse, sihtides sinna sisse 
vasakule poole avaust või 
ust;
 
● sisenemiskohta  jäänud 
joonis 8.10
sõdur  (nr  4)  alustab  liiku-
mist kohe, kui nr 1 on oma positsiooni sisse võtnud;
 
● nr 4 liigub nr 1 ja nr 2 vahelt läbi nr 3 selja taha kattesuunaga üles edasi 
minevale trepile;
141
 
● nr 1 ja nr 3 katavad avaust või ust ristuvate laske- ja vaatlussuundadega 
(joonis 8.11).
joonis 8.11
8.5 koridoridES LiikumiNE
“TURVARUUM” JA LIIKUMINE PIKI KORIDORI
 
● Korruste puhastamisel peab alati olema koht, mis on julgestatud ja tur-
valine. Sealt ruumist alustate liikumist ja sinna saab paigutada ka haa-
vatud, kes võivad tekkida korruse puhastamise käigus.
 
● Kui toimus sisenemine koridori, siis julgestatakse sisenemiskoht kahe LP-ga.
 
● JÜ valib välja talle edastatud info alusel, kuhu poole alustatakse puhas-
tamist.
 
● Teine pool jääb julgestuse katta
 
● JÜ saadab peale uue lahingupaari, sinna poole, kuhu alustatakse pu-
hastamist.
 
● Juurde  saadetud  LP jaguneb julgestuse taha selliselt, et mõlemale poo-
le koridori tekib kaks erinevat LP-d.
 
● LP-d on rünnakuüksus ja nad annavad JÜ-le kõva häälega teada kogu 
nende  ees  avaneva  info.  Näiteks:  “UKSED  PAREMALE  VASAKULE 
VASTAKUTI” või “KORIDOR ETTE UKS VASAKULE”.
 
● JÜ annab korralduse puhastada ruum või ruumid või liikuda edasi järg-
mise takistuseni
 
● Esimesena puhastatud ruum jääb “TURVARUUMIKS”
142
EDASILIIKUMINE PIKI KORIDORI KAHE LP-GA
Koridori jagunemine
Majad on erinevate konstruktsioonidega. Nendes olevad koridorid võivad 
jaguneda erinevates suundades. Rünnaküksus peab liikuma ja katma oma 
tegevust järgmiselt (joonis 8.12)
joonis 8.12
143
KORIDORI NURKADE PUHASTAMINE
 
● Kui nurgas ei ole ruumi minevat ust, siis meeskond liigub edasi.
 
● Kui ruumi minev uks on olemas, antakse sellest teada JÜ-le ja tegutse-
takse vastavalt JÜ käsklustele (joonis 8.13).
joonis 8.13
144
LIIKUMINE KORIDORIS KOOS RUUMIDE PUHASTUSEGA
Vastakuti  ruumid  puhastatakse  üheaegselt.  Granaati  mitte  kasutada,  oht 
saada vigastatud vastasseinas  olevast  ruumist väljapaiskuva sodi ning kil-
dudega.
 
● Kui ründemeeskond on leidnud ruumi mineva ukse, siis antakse sellest 
teada JÜ-le. Näiteks: “UKS PAREMALE”.
 
● JÜ  annab  korralduse  ruum  ära  puhastada  ja  saadab  uue  LP  koridori 
jäänud meestele juurde.
 
● LP- siseneb ruumi ja puhastab selle.
 
● Kui ruum jaguneb edasi vähemalt kahes suunas, annab LP vanem tea-
da “KAKS RUUMI EDASI, KAKS MEEST JUURDE”.
 
● JÜ  saadab  nüüd  koridoris  olevast  ründemeeskonnast  mehi  juurde  ja 
uue LP appi.
 
● Kui ruum või ruumid puhastatud, julgestavad puhastajad selle ja anna-
vad koridori käega ja suuliselt märku, et ruum on puhastatud. Käemärk 
on  käsi  rusikas,   pöial   püsti,  liigutades  kätt  ukseavas  üles-alla.   Märgu -
andja ei tohi pead ukseavast enne koridori pista kui koridori katjad on 
aru saanud, et ruum puhastatud.
 
● Ruumi puhastanud LP ei tule sellest ruumist enne välja, kui JÜ annab 
vastava käsu.
 
● JÜ  liigub  ise  puhastussuunas,  puhastatud   toast   puhastatud   tuppa   ja 
koordineerib jao tegevust.
 
● LP-d kes ei ole veel saanud JÜ-lt uut edasiliikumise korraldust, katavad 
oma puhastatud ruumi ukseavast edasiliikumise suunda. Katjad peavad 
nägema,  mis  koridoris  toimub.  Selleks  peavad  nad  kuigi  palju  olema 
ukseavast väljas, et domineerida koridoris.
145
joonis 8.14
Liikumise alustamine majja sisenemise ruumist
146
 
● Kui üks osa koridorist on puhastatud, liigub jagu ruumist ruumi tagasi 
“TURVARUUMI” juurde.
 
● JÜ käsib juba puhastatud poole katjatel ära minna ning alustab tegevu-
se koordineerimist teise koridori poole puhastamiseks.
 
● Sisenemiskoha julgestus jääb paigale seniks, kuni jagu alustab liikumist 
järgmisele korrusele.
joonis 8.15
Liikumine ja selle koordineerimine koridoris
147
8.6 TubAdE PuHASTAmiNE
TURVALISE RUUMIPUHASTUSMEETODI PÕHIMÕTTED
Lahingud,  mis  eeldavad  lähivõitlust  (nagu  ruumides  sees,  koridorides), 
tuleb hoolikalt  planeerida  ja läbi viia suure ettevaatlikkusega. Üksus peab 
olema treenitud  tasemele , kus iga tulemeeskond ja jagu tegutseb  sujuvalt . 
Iga üksik mees peab olema teadlik turvalise  puhastuse   meetoditest  ja põhi-
mõttest. Need on üllatus , kiirus ja kontrollitud vägivald .
Üllatus
Üllatusmoment on edu võti lähivõitluses. Ründeüksus, kes puhastab ruu-
me, peab kas või sekundiks säilitama üllatusmomendi, ehmatades või häm-
mastades vastast.
Kiirus
Kiirus annab ründeüksusele head eelised turvalisuse osas. See eeldab sõ-
durilt reageeringut  esimesest  silmapilgust ja maksimaalset liikumiskaugust. 
Kiiruse puhul ei loeta kui kiiresti sõdurid tuppa sisse saavad, vaid kui kiiresti 
sõdurid elimineerivad vastase ja puhastavad ruumi.
Kontrollitud vägivald
Kontrollitud vägivald elimineerib või neutraliseerib vastase andes talle mi-
nimaalselt võimalusi teiste kahjustamiseks. See ei ole piirang ainult tulejõu-
le, vaid sisaldab ka sõduri enesedistsipliini täieliku üleoleku saavutamiseks. 
Kõik turvalise ruumipuhastuse põhimõtted on sünkroonses ühenduses üks-
teisega.  Kontrollitud  vägivald  koos  kiirusega  annavad  tulemuseks  üllatus-
momendi. Täpsus, edukas üllatusmoment annab vajaliku kiiruse.
TURVALISE RUUMIPUHASTUSE ALUSED
Peamised 10 põhialust on tegevus, mida sõdurid teevad liikudes piki kori-
dore puhastatava ruumini, ettevalmistus ruumi sisenemiseks, tegevus ruu-
mi sisenemisel ja sihtmärgi avastamisel ning pärast kontakti.
Tulemeeskond peab:
 
● liikuma taktikaliselt ja vaikselt, kattes koridori;
 
● kandma  kaasas  minimaalselt  varustust  (ainult  hädavajalik),  et  vältida 
liigse kära tekitamist;
 
● sisenema kiiresti ja domineerima ruumis; liikuma koheselt positsioonile, 
mis annab täieliku kontrolli ruumi üle ja omab takistuseta laskesektorit;
 
● elimineerima kõik vastase jõud, kasutades kiiret täpset ja agressiivset tuld;
 
● tegema kindlaks vastase kahjud (haavatud, surnud), võtma ära relvad, 
otsima läbi kõik haavatud ja surnud;
 
● ruumi kiiresti läbi otsima, andma teada kui põhjalik läbiotsimine on soo-
vitatav;
 
● evakueerima kõik oma üksuse liikmed, kes on haavatud või surnud;
148
 
● tähistama ruumi kui puhastatud ruumi, toetudes eelnevalt saadud käsu-
le või kokkuleppele;
 
● paigutama välja julgestuse ja olema valmis suuremate vastase jõudude 
rünnakuks (Ära unusta tagajulgestust!).
RUUMIDESSE SISENEMINE
Sisenemine ühelt küljelt
Enne  sisenemist  kontrollitakse  relvad  ja  kaitseriivi  tuleümberseaduri  olek. 
Sisenemispaari ülema märguande peale liigutakse võimalikult kiiresti ruumi:
 
● esimene nr1 liigub kiireimat teed pidi ruumi sisse, seina äärde ja piki 
seda seina edasi;
 
● nr 2 liigub nr 1-st vastaspoole, oma seina äärde ja piki seda edasi.
Sisenemine risti
Enne sisenemist kontrollitakse relvad ja kaitseriivi tuleümberseaduri olek. 
Sisenemispaari ülema märguande peale liigutakse võimalikult kiiresti ruu-
mi:
 
● esimene (nr 1) liigub kiireimat teed pidi ruumi sisse ning ukse teisel pool 
olevat seina mööda edasi (joonis 8.16);
●  nr 2 liigub nr1-st vastaspoole, oma seina äärde ja piki seda edasi (joonis 
8.17).
Kui ruum ei hargne ja on puhastatud, kannab lahingupaar jaoülemale sel-
lest   ette  ja  jääb  tuppa.  Kui  ruum  hargneb  ühte  suunda,  siis  puhastatakse 
see iseseisvalt. Kui ruum hargneb mitmes suunas, siis kantakse jaoülemale 
ette ja puhastatakse need lisajõududega (joonis 8.18).
Suurte ruumide puhastamisel võib kasutada ruumi puhastamiseks mitut la-
hingupaari, kes sisenevad  lahingupaaride kaupa ja puhastavad ruumi nagu 
lahingupaar, kuid ühe paarilise asemel on 2 meest (joonis 8.19).
Puhastatud ruumid märgistatakse vastava märgistusega, pimedas keemi-
lise valguse pulgaga.
149
joonis 8.16
joonis 8.17
joonis 8.18
joonis 8.19
150
8.7 HooNETESSE rÜHmiTumiNE
1 etapp:
 
● majad hõivatakse, valmistatakse ette keldrid;
 
● laske- ja vaatluspositsioonid valmistatakse ette.
2 etapp:
 
● majad valmistatakse ette taluma pommitamist ja jalaväe rünnakut;
 
● tulealad puhastatakse ja augud lõpetatakse.
3 etapp:
 
● valmistatakse ette majad koos ühendusteedega;
 
● tõkked, traat ja püünismiinid.
Relvade paigutamise põhimõtted hoonestatud alal. (joonis 8.20).
joonis 8.20
KP-positsioon
Peab asuma kohas, kus KP saab katta enamuse jao tulealast.
Võimalusel rajada ka varupositsioon.
Positsioon  rajada  hoone  nurkadesse  – see annab  laia  laskesektori  – või 
tuua hoonest liikumistee kaudu välja eraldi laskekaevikuna.
TT-positsioon
Peab asuma kohas, kus TT saab katta vaenlase transpordi ohtlikke suundasid. 
Rajada  kindlasti  varupositsioonid.  Positsioonid  rajada  hoones  kohta,  kus 
oleks tagatud piisav ohuala (piki koridori, suured toad, saalid) ning granaadi 
lennuava. Positsioon võib asuda ka hoonest väljaspool eraldi kaevikuna.
151
JÜ positsioon
Peab  asuma  kohas,  kus  oleks  lahinguväljale  võimalikult  hea  vaade  ning 
oleks tagatud võimalikult efektiivne juhtimine.
Käsitulirelvad peavad olema paigutatud selliselt, et kõik ohtlikud suunad 
saaksid kindlasti vaatluse ja tulega kaetud.
(joonis 8.21) Rühmitumine hoonesse
joonis 8.21
152
9. PioNEEriTEGEVuS
9.1 JuLGESTuSmiiNiVÄLJA rAJAmiNE
Julgestusmiinivälja rajamise viis
Mineerijad  seisavad  järjestikus  jaoülema  (edaspidi  JÜ)  taga.  JÜ  hakkab 
juhtima miinivälja rajamist.
Selleks:
 
● teeb ta kiire mõttelise miinivälja jaotuse koos miinide jaotusega maksi-
mum 30 miini;
 
● alustab miinide jaotust miiniväljale (edaspidi MV);
 
● viib miinid lahinguasendisse.
Kiire mõttelise miinivälja jaotus koos miinide jaotusega (joonis 8.22)
JÜ jagab MV mõtteliselt ridadeks ning otsustab mitu miini rea kohta tuleb.
joonis 8.22
JÜ alustab miinide jaotust miiniväljale (edaspidi MV).
JÜ liigub otse läbi planeeritava MV, mineerijad koos miinidega järjestikus 
jaoülema järel. Iga mõttelise rea juures annab jaoülem korralduse mineeri-
jatele miinide maha jätmiseks. NB! Miinide juurde jäetakse ka sütikud.
Näiteks käsk miinide mahajätmiseks: Jaoülem näitab esimesele enda taga 
olevale mineerijale käega miinide asukoha ja ütleb “5 miini”. Esimesel mi-
neerijal on käes 3 miini, ta paneb kõik kolm miini ja kolm sütikut näidatu asu-
153
kohta ja ütleb samal ajal järgmisele enda taga olevale mineerijale ”2 miini”. 
Järgmine mineerija jätab maha 2 miini. Nõnda jaotatakse miine üle MV.
Miinide lahinguasendisse viimine .
Viimase  mõttelise  rea  juures  hakkab  JÜ  julgestama,  mineerijad  paigutavad 
kõik miinid ja sütikud JÜ selja taha. JÜ hakkab jagama käske mineerimiseks.
Näiteks  käsk:  JÜ  lööb  patsu  käega  vastu  mineerijat  ja  käsib  ”Esimene  miin  (käega 
näidatud kohta), kaks miini paremale”. Mineerija paigutab kästud kohta esimese miini, 
ülejäänud kaks miini paigutab ta esimesest miinist paremale. Mineeerija viib miinid la-
hinguasendisse ja tuleb tagasi jaoülema juurde. JÜ juures lööb patsu vastu jaoülemat ja 
liigub tuldud teed pidi tagasi järgmiste miinide juurde. Järgmiste miinide juures hakkab 
julgestama ohtlikumat suunda, kuni JÜ järgmise korralduseni.
Järgmised miinid paigutatakse samal põhimõttel
NB! MIINIDE VAHED 6-7 SAMMU.
9.2 TÕkETE rAJAmiSE orGANiSEErimiNE
TÕKETE RAJAMISE ETAPID
Tõkete rajamise etapid on:
 
● rühmaülema käsk;
 
● käsk allüksusele (rühmaülema käsu põhjal);
 
● ettevalmistused;
 
● liikumine mineerimisalale;
 
● jao paigutamine kogunemispunkti;
 
● julgestuse paigutamine;
 
● maastikuluure;
 
● käsk allüksusele (kohapeal);
 
● mineerimise juhtimine;
 
● märgistamine;
 
● tõkke rajamine;
 
● tõkke passistamine;
 
● ettekanne rühmaülemale.
154
9.3 miiNiVÄLJA PASSi kooSTAmiNE
Järgnevasse  tabelisse  märgitakse  täisandmed  käsuandja  ja  paigaldava 
üksuse  või  allüksuse  kohta.  Vastutava  üksuse  või  allüksuse  juhi  auaste, 
nimi ja isikukood.
Käsuandja: ltn Lepp
1.
Paigaldav üksus: 1JVP/PionR
Paigaldava üksuse juht/allüksus: n-vbl Kask RÜ 38003201234
Järgmisesse tabelisse tuleb kirja panna miinivälja paigalduse alustamise ja 
lõpetamise aeg, samuti passi täitja auaste, nimi ja isikukood.
Kuupäev/
Algus 110800MAI07
2
Ajagrupp
Valmimine 111400MAI07
Passi valmistaja
srs Saar 38306165523
Selles tabelis tuleb välja koopiate arv.
3
Valmistatud Nr 3
Üldkogusest
Valmistatud 1
Leht Nr 5
Üldkogusest
Leht 1
Näide:
3 komplekti
1 komplekt
 
 
Siin on kirjas kasutatud töökaardi andmed.
5
Kaart (seeria, nr, mastaap) 54.16 1:20 000
Leht Nr (või nimi) Sõmerpalu
155
Järgnevas tabelis on vähemalt kaks maastikuorientiiri kaheksakoha-
liste koordinaatidega ja kirjeldus.
Nr
Koordinadid
Kirjeldus Pidepunktid
1
8350 1545
Linnamäe ristmiku läänepoolne nurk
6
2
8351 1539
Lõunapoolne maja nurk
3
8358 1540
Põhjapoolne teetruubi ava
4
-------------
---------------------------------------------
Orientiir  on  objekt  (ehitise  nurk,  suur  kivi,   ristmik ),  mille  säilimises  võib 
kindel olla ka peale lahingutegevust.
Orientiir peab olema tuvastatav ka kasutatavalt kaardilt!
156
MV passi näidis
157
9.4 TÕkESTuS- JA kiNdLuSTuSASTmEd
TÕKESTAMISASTMED
Tõkestamine on tihedalt seotud üksuse tulekasutamisega ja viiakse täide 
tõkestusplaani  alusel.  Tõkestamist  tuleb  kindlalt  ja  plaanipäraselt  juhtida. 
Täpse  ja  hästi  juhitud  tegevusega  tõkestamisel  säilitatakse  oma  üksuste 
liikumisvabadus.
Tõkestamine jaguneb oma valmiduselt kolme astmesse.
I aste (safe - ohutu):
 
● tõkestusplaan on koostatud;
 
● tõkestamiseks vajaminev materjal on varutud;
 
● tõkestav allüksus on saanud käsud ja korraldused;
 
● tõkestustöid teostatakse;
 
● tõkestatav ala on läbitav.
II aste (armed – lahinguasend):
 
● tõkkest on läbipääsutee (4,5 m ühesuunaline ja 9 m kahesuunaline);
 
● läbipääsuteele paigaldatavad miinid on ladustatud ohutult läbipääsude 
kõrvale (miinid ja sütikud eraldi);
 
● erinevad  tõkked  on  ette  valmistatud  (hävituslaengud  on  paigaldatud, 
raidtõkked ettevalmistatud);
 
● valvepostid, suunajad on lahinguvalmis;
 
● märgistus on paigaldatud.
III aste ehk täideviidud (executed):
 
● lõhkevad tõkked, raidtõkked ja takistused on valmis;
 
● hävitustõkked on õhitud;
 
● märgistus on eemaldatud (vajadusel).
TÕKETE TUGEVUSASTMED
Häiriv: Tekitab vastasele kaotusi kuni 10% ehk teisisõnu, tõkkele liikunud 
kümnest vaenlase soomukist muutub 1-2 soomukit liikumis- ja/või lahingvõi-
metuks, miinide tihedus ühe rindemeetri kohta on 0,3.
Tõkestav: Tekitab vastasele kaotusi kuni 30% ehk tõkkele liikunud küm-
nest  vaenlase soomukist muutub 2-4 soomukit liikumis- ja/või lahingvõime-
tuks, miinide tihedus ühe rindemeetri kohta on 0,6.
Blokeeriv: Tekitab vastasele kaotusi kuni 50% ehk tõkkele liikunud küm-
nest vaenlase soomukist muutub 4-7 soomukit liikumis- ja/või lahingvõime-
tuks, miinide tihedus ühe rindemeetri kohta on 0,9.
Tõkke tugevusastmete arvutus:
 
● miinide tihedus = miinide kogus rindemeetri kohta
158