Roa nimetus Millisesse kööki Roa lahtiseletus (Mis roog kuulub? on ja millisest toorainest valmistatakse) Lorrane`i pirukas Prantsuse köök Pirukapõhjaks on saiatainas. Peekoni, juustu, munade ja koorega täidetud lahtine pirukas. Täidisesse on lisandunud sibulad, vorstitükid, juust, erinevad köögiviljad ja ka pirukapõhjad on tänapäeval kas leht- või muretaignast. Foie gras Prantsuse köök Kõige tüüpilisem valmistamisviis on täisküpsetatud foie gras, mille saamiseks küpsetatakse toores maks, steri...
RAHVUSKÖÖKIDE ERINEVUSED RIIK TOIDUVALIK SAANUD TOIDU KUULSUS ALGUSE VALMISTAMINE Juurviljad, nuudlid, Rahvusköök sai SUSHI külm Jaapani Jaapani köögis riis, kala, oad, kunagi alguse kalasuupiste. kasutatakse JAAPAN herned, toiduainetest, mis Nigiri ja norimaki tooraineid, mida meresaadused, liha lähemas ümbruses sushid! üheski teises maailma kasutatakse vähe: kasvasid. Jaapani roog on köögis ei kasutata! looma-,sea-,lamba-ja väherasvane ja maheda Toiduvalmistamise ja linnuliharoad, maitsega. servee...
Toitlustamine Ave Kiiber Millest võiks tuleneda rahvusköökide toidueripära, Itaalia-, India-, Mehhiko köök Rahvusköökide toidueripära on kujunenud aegade vältel erinevate tegurite toimel. Oluliseimad tegurid on loodulikud tingimused ja kohapeal saada olevad toiduained, mõju on avaldanud ka söömisvahendite valik ja areng. Suur osa toite, mida varemalt valmistas vaid üks rahvas on praeguseks levinud ülemaailma. Palju samalaadseid toite leidub üldjuhul naabermaades- nende toitude algset päritolu on raske kindlaks teha. Kuuluvus ühe või teise rahvustoidu hulka määrab mõni detailitunnus.. Alustaksin Itaalia köögist, see tundub olevat väga põnev ning olen isegi planeerinud sinna sõita...
ROOTSI KÖÖK Rootsi köök Rootsi kööki iseloomustavad regionaalsed erinevused ning see on väga avatud uutele maitsetele. Rootsi köök on oma olemuselt toekas toit, mis on mõeldud inimest läbi pika külma talve aitama. Rootsi köök Rootsi köögis kasutatakse palju liha, kala, piimatooteid, kartuleid ja leiba. Kasutatakse ka seeni, puu- ja juurvilju ning sõstraid. Rootsi köök Regionaalsed erinevused Rootsi põhjaosas on traditsiooniliselt olnud suurem roll põhjapõdra ja ulukite lihal. Riigi lõunaosa toidulaual on kõrgelt hinnatud värskeid juurvilju. Rootsi köök Toitudes eelistatakse kalafileed. Tihti keeratakse kalad rulli, maitsestades rikkalikult lihapoolt. Süüakse nii siseveekogudest püütud kui ka merest saadud kalu, nii värskelt, kuivatatult, soolatatult, marineeritult kui suitsutatult. Populaarseimad on heeringas ja lõhe. Rootsi köök Maitsestamine Maitsestamise juures on rootslastele iseloomulik sage suhkru kasutamine – magusad võivad ...
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR:Gert Helbemäe TEOSE PEALKIRI:Ohvrilaev TEOSE ZANR: Realistlik psüholoogiline romaan ILMUMISAASTA:1960 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Gert Helbemäe on vere poolest pool sotlane pool hispaanlane ja sündis Tallinnas 1913 aastal ärimehe pojana. 1933 lõppetas Prantsuse Lütsomi ja eirates isa soovi minna Berliini kaubanudst õppima hakkas kirjuatam. Üldiselt oli ta lapsepõlv häirituf ema nukkrusest mis tuli nende lahutusest. Ta töötas mitmes ajakirjas nagu näiteks ,,Eesti Pildilehe" ja ,,Roheline Post" tegevtoimetajana. Seejärel kutsuti ,,Uudislehe" seltskonnaelu reporteriks, pärast sõjaväeteenistust suundus Eesti Ringhäälingu muusika- ja kirjandussaadete toimetusse, seal tegi ka tööd lisaks ,,Raadilehele" ning hakkas kirjutama kuuldemänge. Maailmasõja ajal põgenes Saksamaale ja sealt edasi Londonisse kus suri . Ta ...
Kuusalu Keskkool EESTI, VENE JA SAKSA RAHVUSKÖÖKIDE ERINEVUSED NING SARNASUSED Loovtöö 2016/2017 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1.EESTI.................................................................................................4 2.VENEMAA..........................................................................................4 3.SAKSAMAA........................................................................................5 4.SARNASUSED.....................................................................................6 4.1.Eesti ja Vene köögid...........................................................................6 4.2.Eesti ja Saksa köögid..........................................................................6 5.ERINEVUSED.....................................................................
*Toit,nädalapäev Jook Kcal (kokku) Esmaspäev Hommikusöök:Porgandi salat Tee 135 Lõunasöök:Kartul Hakklihaga Kakao jook 994 Õhtusöök:Mannapuder Tee 536 Teisipäev Hommikusöök:Bors - 163 Lõunasöök:Frikadelli supp - 186 Õhtusöök:Pannkoogid Piim 479 Kolmapäev Hommikusöök:Moosi pirukas Kali 863 Lõunasöök:Peekon Tee 2303 Õhtusöök:Hakklihapallid Tee 746 Neljapäev Hommikusöök:Makaronid Tee 318 Lõunasöök:Praekartul Piim 900 Õhtusöök: - - - Reede Hommikusöök:Hamburger Coca cola 676 Lõunasöök:Kartulid keedetud Piim ...
Liina Raidoja Toitumisnõustaja ja treener Rasedusaegne rauaaneemia- toidusoovitused, isud, vitamiinid, mineraalid, rauarikas menüü Ideaalses maailmas tulevad kõik meie kehale vajalikud toitained toidust. Kuid me teame, et me ei ela ideaalses maailmas. Meid mõjutavad lisaks toidule ka välised faktorid, stress, reostatus, tarbitud/tarbitavad ravimid, need kõik mõjutavad seda, kui hästi toiduga saadavad toitained imenduvad ja kui hästi suudame neid omastada. Süsivesikute ainevahetuses toimuvad muutused kindlustavad lapse vajaliku glükoosiga. Loode eelistab seda kütusena kasutada. Raseduse esimesel poolel muutub glükoos glükogeeniks ja rasvaks. Raseduse teisel poolel vajab loode glükoosi arenguks ja kasvamiseks. Kõrge kiudainete sisaldusega toit annab palju erinevaid vajalikke fütotoitai...
TUUMAENERGIA KASUTAMINE Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele.Tuumaenergia katab suurima protsendi kogu riigi elektrivajadusest järgmistes riikides: Prantsusmaa (~78%), Slovakkia ja Belgia (~55%), Rootsi (~50%), USA (~20%).Kuigi osades Euroopa riikides, nagu Saksamaa ning Austria[1] , kaldub avalik arvamus tuumaelektrijaamade kasutamise vastu, viitavad arengud üldisele tuumaenergia kasutamise tõusule. Nii on näiteks Hiina ja India seadnud eesmärgiks oluliselt suurendada tuumaenergiast saadava elektrienergia tootlust, sama kehtib Venemaa, Brasiilia, Argentiina kohta. Ühtlasi kaaluvad esimese tuumajaama rajamist ka väga suur uraanimaagi kaevandaja Austraalia ning Põhja-Aafrika riigid. Fossiilsete kütuste hi...
Rida üks (II) 1. Tähtsamad E-vitamiinid: nimtetused, kus leidub, funktsioon. Tokoferoolid, tokotrienoolid. Rasvhades lahustuvad õlid(KRITALSED ESTRID). Leidub rikkalikult taimeõlides, eriti nisuidude õlis(130 mg / 100g). Toidu antioksüdant. 2. Kilpnäärmehormoonid: Koostise iseärasus, põhimõte. Joodisisaldavad ühendid. Molekul sisaldab 1 kuni 4 joodi aatomit. Algseks vormiks on I sisaldav valk Türeoglobuliin. Kilpnäärme hormoonid reguleerivad rakkude ainevahetuse oksüdatsiooniprotsesse ja määravad ainevahetuse käibe taseme. (kõrgem foon kiirendab ainevahetust). Noortel on kilpnäärmehormoonide foon kõrgem, seega f 3. Nukleotiidid ja nukleosiidid Nukleosiidid- Lämmastikaluste ühendid suhkrutega. N alusega seotud suhkur moodustub ribonukleosiid(riboos) desoksüribonukleosiid(desoksüriboos). Side moodustub pentoosi 1,süsinikuga. Adenin-adenosiin, Guaniin-guanosiin. Nukleotiid on esterdatud fosforhappega nukleosiid. Nukleotiidi molekul võib ...
Etanool on kütus. ehk | | väga kahjulik organismile. Tootmine: viinapiiritus H H Kahjustab aju, seedetrakti 1)Viinamarjade, ja maksa. Läbipaistev, puuviljade värvitu vedelik lahustub kääritamisel. hästi vees veest 2)Puidutöötlemisjää kergem. Hügroskoopne - kide töötlemisel. seob endaga vett. 3)Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel H Kergesti lenduv, värvitu, Kasut: antifriisi, | tuleohtlik, mürgine, nõrga lahusti ja kütusena.
Looduse liigiline mitmekesisus on Eestis nagu ka igal pool mujal aja jooksul muutunud. Liigilise koosseisu teisenemise põhjuseks on olnud kliima ning elupaikade ja kasvukohtade muutumine. Looduslike protsesside mõjul on osa liike taandunud. Ka intensiivne inimtegevus on põhjustanud mitmete liikide hävimist. Eestis hakati liikide kaitsele tähelepanu pöörama 20. sajandi alguses. Eesti esimese looduskaitseseaduse alusel võeti 1935. aastal hulk taime-ja loomaliike kaitse alla. 1979. aastal valmis Eerik Kumari juhtimisel Eesti Punane Raamat kokku 259 lehel (taimi 155, loomi 104 lehel). 1. juunil 1994. a vastu võetud «Kaitstavate loodusobjektide seadus» sätestab liigikaitse põhimõtted Eestis. I KATEGOORIASSE kuuluvad kõige ohustatumad liigid, need on loetletud seaduses. Kõige rangemat kaitset vajavateks liikideks on meil tunnistatud 22 taime- liiki, igaühel neist on Eestis teada ainuIt kuni viis leiukohta. Loomaliike on selles nimistus ...
Lähiajalugu 1. Rahvusvaheline olukord pärast Esimest maailmasõda I maailmasõjas osalenud riigid Kaotajad (Keskriigid) Võitjad (Antant) Saksamaa Suurbritannia Austria-Ungari Prantsusmaa Türgi USA Bulgaaria Itaalia Belgia Venemaa sõlmis Serbia 1918. a. separaatrahu Jaapan, Hiina jt Saksamaaga Wilsoni 14. punkti · kõik riigid peavad loobuma saladiplomaatiast; · kõigil Euroopa rahvastel peab olema enesemääramise õigus, vana kontinendi kaardilt peavad kaduma kõik impeeriumid; · riigid peavad vähendama oma relvajõude; · Poola peab saama sõltumatuse; · Itaalia piire tuleb korrigeerida vastavalt rahvuse asualale; · koloniaalvaidlused tuleb lahendada avalikult ja erapooletult; · poliitiliste tülide lahendamiseks tuleb luua Rahvaste Liit Compiègne'i vaherahu 11. novembril 1918. a. Keskriigid kapitulee...
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789 – 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau’ kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L’apostrophe de Mirabeau: „Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!” (Mirabeau’ vahelause e. repliik: „Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!”) Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix’ maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. ...
otsad ära 45° nurga all ning lisaks tuleb detail läbikeevitada kaks korda. Lõpptulemus peaks siis olema selline: Ülesanne 1 Võrdlen antud keevisliite teostamiseks kahte erinevat keevitusprotsessi: elektroodkeevitus või MAG-keevitus. Võrreldav Elektroodkeevitus MAG-keevitus tingimus 1.Keevitatavate Kasutatakse kõikide teraselii- Mittelegeer-, madallegeer-, kõrglegeer- materjalide kide, malmi, Ni ja Cu sulamite terased, alumiiniumi-, vase- ja loetelu keevituseks ja piiratult Al- niklisulamid. sulamite remontkeevituseks. 2.Keevitatavate Võimalik keevitada materjale Keevitatavate materjalide paksus algab materjalide läbimõõduga alates 1,0 mm. 0,8 millimeetrist, tänu keevituspara- paksus Suurim paksus pole piiratud. meetrite suurele reguleerimisvõima-
(Dubček) nõudsid nn d, et NSVL Nõukogu 1968 kuulutas välja Vähene sõjaline teiste tema tegevuse meelne nn vastuhakk sotsialismirii võimuala hukka, kuid valitsus. inimnäolise kide liidrid,s võib ei teinud sotsialismi Rumeenia keegi reaalseid Dubček rajamise – keeldus öelda ja samme kukutata uus kurss. mõelda, selle vastu. Pingelõdvend mida Demokra
Anatoomia ja Füsioloogia Praktikum „Südame ja veresoonte süsteem“ 1. Nimeta vereringed 1) Süsteemne-, ehk keha-, ehk suur vereringe; 2) kopsu-, ehk väike vereringe; 3) koronaarvereringe. 2. Kust algab ja kus lõpeb suur vereringe? Suure vereringe funktsioon. Algus: vasak vatsake (ventriculus sinister), käib läbi: aort; koed; ülemine ja alumine õõnesveen, lõpp: parem koda (atrium dextrum). Funktsioon: organismi rakkude varustamine toitainetega ja ainevahetusjääkide transport kudedest. 3. Kust algab ja kus lõpeb väike vereringe? Väikese vereringe funktsioon. Algus: parem vatsake (ventriculus dexter), käib läbi: kopsutüvi, kopsuarterid, kopsuveenid (vasak- ja parempoolsed), lõpp: vasak koda. Funktsioon: gaasidevahetus, soojuse väljaviimine. 4. Koronaarvereringe funktsioon. Koronaarvereringe ülesandeks on südame kõikide kudede, eriti aga südamelihase,...
seemet on eelnevalt Sümptomiteks on nt nõuda tõhusaid Heitveena veekogusse puhtitud värinad, kerge filtreid heitvee, sattudes muundab põh- Metüülehõbedat isiksusemuutus, suitsu-gaaside ja jamuda selle metüül- sisaldava ainega) ja dementsus. jäätmepõletusjää elavhõbedaks ja sealt kajulikku ainet Metüülelavhõbe kide loodusesse satub toiduahelasse. sisaldavast võib tekitada laskmisel.Samuti Metüülelavhõbe jõuab veekogust püütud närvikahjustusi , piirata/keelata veekogudesse ka fos- kala söömise kahjustada suuraju kalapüüki siilsete kütuste, jäätme- kaudu. koort, Raskem reostunud
Väiksel käsitöö vabrikul on plaan oma ettevõte rajada suuremasse asulasse. Seoses sel ära kasutada nii, et toodete valmistamisest saadav tulu oleks suurim. Käsitöö vabrikul lõng(mis tuleb täielikult ära kasutada), C lõng ja D lõng. Ettevõte valmistab hetkel ne sokid, sall ja kampsun. Alljärgnevad tabelis on toodud toodete valmistamiseks kuluv materjal ning saadav kasum ühe toote k Tooted Ressursid kogus (kg) Käpikud Villased sokid A lõng 360 0.2 0.1 B lõng 225 0.1 0.3 C lõng 400 0.2 0.2 D lõng 120 0.1 0.2 Hind 10 ...
Alexandre Dumas Krahv Monte Cristo on kahes kites seiklusromaan, mis sisaldab umbes 1200 leheklge. Selle teose avaldas kirjastus Eesti Raamat 1987. aastal. Alexandre Dumas on vga hea kirjanik. Tema teostest olen veel lugenud niteks Kolme musketri. Dumas kirjutas enamasti seiklusromaane ja pnevikke. Mulle on kik tema teosed vga meeldinud. Valisin selle teose, kuna see on suhteliselt tuntud raamat. Raamat oli huvitav juba esimestest leheklgedest alates. Eriti huvitav on aga teine kide, kus rgiti krahv Monte Cristo kttemaksust. Raamat phines vga huvitaval sndmustikul. See rkis Edmond Dantesi elust. Ta oli 20-aastane, kui ta pulmade ajal kinni veti. Ta pandi 14 aastaks vljameldud phjustel vangi. Ta veetis enamuse sellest ajast ahastuses, vandudes korduvalt enda sdistajatele kttemaksu. Ta kohtas seal abeed, kelle nimi oli Faria. Faria haris teda ja rkis talle, et ta olevat leidnud kmnete miljonite frankide suuruse varanduse ning andis selle Edmondile
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau KESKKONNASTRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED Referaat Juhendaja: Anneli Rihvk- Hiie SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................31. MIS ON KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEM ( KKJS ) ? ........................41.1Keskkonnajuhtimissüsteemi põhimõtted .................................................41.1.1 Kohustused ja poliitika Tallinn 2011 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO kool ...
PERESTROIKA Mihhail Gorbatsovi tõus NSV Liidu etteotsa 1985. aasta märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsovi. 54-aastane Gorbatsov oli noorim liider NSV Liidus pärast Stalini võimuletulekut, esindades põlvkonda, kes oli tulnud poliitikasse Hrustsovi sula ajal. Gorbatsov oli veendunud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi, ning oli valmis neid tegema. Samas polnud tema eesmärk mitte üleminek demokraatiale ja turumajandusele, ja ammugi mitte NSV Liidu lagundamine, vaid käsumajanduse ning impeeriumi päästmine. Gorbatsov uskus kommunistlikesse ideedesse ning oli veendunud, et nii usuvad paljud NSV Liidus ja sotsialismimaades. See eksiarvamus läks Gorbatsovile kalliks maksma. Nõukogude juhtkond lootis, et nii nagu Hrustsovi sula ajal, õnnestub NSV Liidu fassaadi mõnevõrra muutes ja kaunistades Läänt petta ning keerulisest olukorrast välja pääseda. Hingetõmbeaja saavutamiseks vajas NSV Liit pingete leeven...
OÜ Betoondetail Betoonist rulapargid Eestisse Koostanud Keijo Ruuven August 2014 Sisukord Rulapark, rulapargid Eestis, betoonpark, ajalugu........2 Miks betoon?............................................................................3 Disaini mitmekülgsus....................................................3 Sobivus ümbruskonnaga.............................................3 Töödeldavus......................................................................4 Näiteid maailmast...........................................................5 Ilmastiku-ja kulumiskindel...........................................6 Hooldusvaba.....................................................................7 Puitparkide tüüp-probleemid Eestis................................8 Maksumus, hinnavõrdlus puitparkidega.....................10 Kokkuvõte....................................
FÜSIOLOOGIA 3. KONTROLLTÖÖ VASTUSED 1. ORGANISMI ERITUSELUNDID, ÜLESANDED: NEERUD- ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist. Samuti võtavad neerud osa happe-leelise tasakaalu, osmootse rõhu püsivuse, organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist ning sünteesivad regulaatoraineid. NAHK- higinäärmete kaudu väljutatakse vett ja min.ainete soolasid SEEDEELUNDID- viiakse välja vähesel hulgal raskmetallide soolasid, sapipigmente ja vett. KOPSUD- eraldub väjahingatud õhuga süsinikdioksiid ning vesi. Samuti ka mitmed lenduvad ained nagu alkohol, eeter, atsetoon. 2. NEERU FUNKTSIONAALNE ÜKSUS, MILLEST KOOSNEB: Neeru f. üksus on NEFRON. Koosneb neerukehakesest,kuhu kuulub veresoonte päsmake ja seda ümbritsev Bowmani kapsel e. kihn, ja neerutorukesest. 3. ESMASURIIN, PALJU SEDA MOODUSTUB: ESMASURIIN valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik, mis on sattunud neeukehakese kihnu valendikku. Esmasuriini m...
se, ei ole see, mida mõeldi, ja sellisel juhul se suurim vaenlane. Kui inimese hoolimatu suhtumise. Seega, inimese mõtted võivad välja paista ka siis, kui jääb see, mida tuleb teha, tegemata, moraal tegelike ja välja öeldud eesmär need otseselt sõnadesse ei jõua. ja kunstid käivad alla; ja kui seaduslikkus kide vahel on lõhe, hakkab ta hälbib eksiteele, satuvad inimesed abitusse instinktiivselt kasutama keeruli Oma elu jooksul on mul tulnud sageli Keel on kui nahk: ma hõõrun oma keelt segadusse. Seetõttu ei tohi olla mingit mee si sõnu ja väsitavaid väljendusi oma sõnu süüa ja ma pean tunnista vastu teist inimest. See oleks nagu oleks levaldsust selles, mida öeldakse
1. Millised on vereringkonna peamised osad? Veri, veresooned ja süda 2. Milliseid protsesse kindlustab vere ringlemine organismis? (8) Pidev ainevahetus; kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku; osaleb jääkainete eemaldamises; hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmine; aitab ühtlustada temperatuuri; seob tervikuks kõik organismi osad. 3. Tänu millele veri ringleb organismis? Tänu südamele. 4. Võrdle vere voolamist erinevates veresoontes. Aordis on vere kiirus kõige suurem (5 kuni 19 cm/s), veenides on voolukiirus 1 kuni 5 cm/s, kapilaarides liigub kõige aeglasemalt (0.03 cm/s). 5. Kirjelda südame paiknemist rindkeres. Süda paikneb rindkere keskjoonest vasakul pool kopsude vahel, südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Teda kaitseb luustunud rinnakorv. 6. Kirjelda lühidalt südame ehitust. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks vasakuks ja paremak...
Jakob Westholmi Gümnaasium Õppevideo tenniselöökidest Praktiline töö Autor: Gendra Raag 11.a klass Juhendaja: Marek Koitla Tallinn 2019 Summary The main objective of the practical work was to create a video for educational purposes. The target audience were people, who want to start playing tennis or are on a beginner level. Another aim was to find out about the history of Estonian tennis and the technical side of the strokes. The research is divided to four chapters. The first chapter contains the historical information about tennis in Estonia, tournaments and an overview of tennis clothes. Chapter two presents basic tennis rules that are necessary for playing tennis on a lower level. Chapter three concentrates on main strokes and their technique and also on foot work. The photos of tennis grips and film-m...
KVÜÕA Refereering Balti Kaitsekolledzi taktikaliste tingmärkide käsiraamatust Kpt Ülo Raudmäe 2001 EESSÕNA NATO on lõpetanud uuele käsiraamatule APP-6(A), STANAG 2019, taktikalised tingmärgid ülemineku ja kasutab neid igapäevases planeerimis- töös. Käesolev käsiraamat on juba kasutusel enamuses NATO riikides. Balti kaitsekolledzis kasutatakse antud taktikali tingmärke alates kolmandast staabikursusest. Käesolev refereering käsiraamatust on mõeldud kasutamiseks Balti Kaitse- kolledzis õppetundides ja väliharjutuste ning sisaldab APP-6(A) tähtsamaid osi ja annab ülevaate tähtsamatest uutest reeglitest ja tingmärkidest. Ta ei asenda dokumenti APP-6(A) , mis on ja jääb alusdokumendiks. KVÜÕA-s on seekordne tõlge esimene ja see pole lõplik. Nagu varsti isegi veendute on siinses refereeringus osa marerjale veel tõlkimata, kuid usun et teie teadmisi lai...
1) Aminohappeid on vaja,et valke ehitada. Neid on 20 erinevat, tähistatakse kolme tähega. Koosnevad amino- ja karboksüülrühmast. Asendatavad aminohapped neid suudavad rakud ise lämmastikuühenditest sünteesida. Asendamatud aminohapped organism peab saama neid toidust, sest rakud ei suuda neid ise sünteesida. Nt: metioniin, fenüülalaiin, lüsiin. Peptiidside tekib aminohappejääkide vahel, ühendab need valgumolekuliks. 2) Primaarstruktuur aminohappeline järjestus, lihtne ahel. Sekundaarstruktuur aminohappe ahel on keerunud spraaliks, seda hoiavad koos vesiniksidemed. Nt. Juuksed, küüned, soomused, ämblikuniit. Tertsiaarstruktuur sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur. Nt:ensüümid, ahtikehad, vereplasma valgud, keratiin, lihasvalgud, kollageen. Kvarternaarstruktuur kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe ...
Kordamisküsimused I Muutused ühiskonnas Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt ma...
Eksami kordamisküsimused bioloogias 8. klass I OSA 1. Taime- ja loomaraku ehituse võrdlus. Taimerakk: kloroplast (selles sisalduv klorofüll annab rohelise värvuse), fotosüntees, rakukest (kaitseb rakku), vakuool(kogub endasse jääkaineid, rakutuum(juhib raku elutegevust, mitokonder(varustab rakku energiaga), Golgi kompleks(sorteerib rakke) Loomarakk: rakutuum, mitokonder, Golgi kompleks. 2. Nimeta vähemalt kolm tunnust, mille poolest taimerakk erineb loomarakust. loomarakk ei saa fotosünteesida, loomarakul pole kloroplasti ja pole ka rakukesta. 3. Mis tähtsus on rakutuumal, mitokondril, kloroplastil, rakukestal, ribosoomil? rakutuum: juhib raku elutegevust, mitokonder: varustab rakku energiaga, kloroplast: selles sisalduv klorofülll annab rohelise värvuse, rakukest: kaitseb rakku, ribosoom: seal toimub valgu süntees. 4. Viirused- mõiste. Viirused on eluta ja elusa p...
ESIMENE OSA Zarathustra eeskõne 1 Kui Zarathustra oli kolmkümmend aastat vana, jättis ta oma kodumaa ja oma kodumaa järve ning läks mägedesse. Siin nautis ca oma vaimu ja üksindust ega väsinud sellest kümnel aastal. Viimaks aga muutus teiseks ta süda, - ja ühel hommikul ta tõusis koidukumal, astus päikese ette ja kõneles talle nõnda: ,,Sina suur taevakeha! Mis oleks su õnn, kui sul poleks neid, kellele paista! Kümme aastat sa oled tõusnud üles mu koopani: sul oleks küllalt saanud oma valgusest ja sest teest ilma minuta, mu kotkata ja mu maota. Kuid me ootasime sind igal hommikul, võtsime sinult su külluse j;i õnnistasime sind selle eest. Vaata! Ma olen küllastunud oma tarkusest, nagu mesilane, kes korjanud liiga palju mett, ma tarvitsen sirutuvaid käsi. Ma tahaksin annetada ja välja jagada, kuni kord jälle rõõmsak...
3. VALGUS 3.1. Valgusallikad Valgusallikad ja soojusallikad. Miks on taevatähed erineva värvusega? Kas Kuu on valgusallikas? Valgusallikad kiirgavad valgust, kõik teised esemed on vaid valgusallikatest neile langenud valguse peegeldajad. Kui toas on pime, paneme tule põlema. Nii me ütleme. Tegelikult me tuld ei tee, vaid lülitame sisse valgusallika, milleks on enamasti kas laua-, lae- või põrandalamp. Lülitile vajutamisel tekib lambis elektrivool, mis põhjustabki valguse kiirgumist. Kodus kasutame tavaliselt hõõglampe, koolis aga ena- masti päevavalguslampe. Vaatlus ja arutlus: hõõglamp • Silmitse tähelepanelikult oma laualambi pirni, kui see ei põle. Kas näed hõõgniiti? Millise kujuga see on? Kui hõõgniit ei paista, siis on su lambis nn mattklaasiga pirn. Sellise lambipirni sisemisele küljele on kantud val- gust hajutava aine kiht. Kindlasti on aga klaaskesta sees metallist hõõgniit, kusjuures metalliks on volfram. Miks volf...
http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito3/artiklid/37oja.htm Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik? Ahto Oja SEI-Tallinn, Säästva Eesti Instituut, säästva ühiskonna programmi juhtJätkusu utlik arendamine on jätkuv dialoog erinevate maailmavaa dete ja väärtushinn angutega inimeste vahel selleks, et ka meie lapsed saaksid omi dialooge pidada. 1. Alguseks On lihtne öelda, et ilm on hukas. Palju raskem on seda arusaadavalt , usutavalt ja argumentee ritult tõestada. Mis võib tunduda hukutavana lähiajal, ei pruugi seda teps mitte olla sadade ja tuhandete aastate lõikes. Mõni kuulutab kurjalt, et kliima soojeneb, samavõrra on uskujaid, et kliima võib hoopis külmeneda, õigus võib olla mõlemal, sest saja- ja saja tuhande aastasi trende ei saa lihtsalt võrrelda. Kummal on õigus, seda näitavad järgmised millenniumid . Kui uskuda, et loodusseadu sed kehtivad, on siiski võimalik loodusseadu stest tuletatud keskkonnata sak...
Olnuks minu tegemine,siis jtnuks lugemise kus kurat juba prast esimesi leheklgi,millel autor phendub programmilisele eestlase simamisele.Kurb,et tema peamiseks emotsiooniks kujuneb vihkamine.Armastusest uneleb ta ka,aga see hoovab abstraktse ideaalina,transtsendentsusena,igatsuliku troostina tunnustamatuse ja hljatuse eest. Lk 419 Ira Lemberi,samuti ammuse kirjutaja romaan viiulid kuulub lpetava raamatune triloogiasse,kuhu varem juba valminud-ilmunud Kummuli kuu ja Must ratsanik.Aga viimane kide ttavat,nagu kinnitab autor,ka iseseisvalt.Ttab kll,sest prast lugemist eelnevaid muretsema ei tki.Muide,le aegade krguv alternatiivajalooline,hurmavalt hpoteetiline teos on ikkagi Lennart Meri Hbevalge,mille uus redaktsioon linud aastal trkivalgust ngi.Ka Arvo Valtoni lemiste vanakse lheb ilmselt ulme alla.Autor nimetab kll seda ennemusitseks looks.Jutt ise on keskaegsest Tallinnast,katkust,koerakoonlastest,uputavast lemistest kirkikupuhastusest ja lihsalt mehe naise loost
riga 13 kg maksimaalne laskekaugus 2000 m laskekiirus -- kogenud meeskond suudab 10 sekun- dit pärast esimese raketi lõh- kemist tulistada järgmise seadme kogukaal koos kahe raketiga 53 kg meeskonnas 3 meest Mapats Mapats on laserkiirega juhitav tanki- tõrjerakett. Raketi taktikalis-tehnili- sed omadused võimaldavad kogenud meeskonnal tabada liikuvat sihtmärki üle 90% tõenäosusega ning läbistada kõigi olemasolevate soomukite ja tan- kide soomust. Tavaliselt on rakett parema positsioo- nivahetuse huvides paigaldatud kerge- le maastikuautole või soomukile. raketi kaal koos konteineriga 29,5 kg maksimaalne laskekaugus 5000 m, minimaalne 60 m laskekiirus kogenud meeskond suudab 1015 sekundit pärast esimese raketi lõhkemist tulistada järgmise raketi lennukiirus kuni 305 m/s seadme kogukaal lahinguasendis koos raketiga 95,5 kg meeskonnas 4 meest 102
Kõiki tanke, sealhulgas ka topeltpõhju ja piike, katsetatakse neile kasutamisel mõjuva maksimaalse survega. Mõõdetakse plaadistuse paksust Kontrollimisele kuulub rooliseade kõigi oma ühenduste ja varuosadega Ventilaatorikraed ja -katted Kontrolli takse peelestik ( mastid, poomisambad, poolmastid, losspoom),, taglastus, varustus, ankrud, ankrupeli, pumbad, veekindlad uksed, õhutorud, tankide peilitorud. Lastiruumide l uu kide katted Iga-aastane: Erilist tähelepanu pööratakse: luugiavadele, ventilaatoritele, sahtidele, tekiehitiste vaheseintele, avadele kereplaadistuses, ankrupelile, roolile ja rooliseadmele. Täisülevaatus: Tankide laed, pillerite aluseid, vaheseinte alusplaadistus ja võllitunnel T eki põhjalik ülevaatus Mastide kinnitus K ereplaadistus kaarte juures K ereplaadistuse jääkpaksus
tema eemaletõrjumist keskkomitee aparaadist. ta septembris NLKP Keskkomitee esimeseks Sellegipoolest sai Käbinist 1948. aastal EKP sekretäriks saanud Hruštšov.kes aktsepteeris Keskkomitee ideoloogiasekretär ning 1950. Käbinit ning teisi tollaseid Balti liiduvabarii aasta märtsis juba Karotamme asemik kide juhte. Isikliku positsiooni kindlustamise parteijuhi kohal. Ta oli 1950. aasta märtsis järel viis Käbin läbi mitmeid muudatusi oma toimunud EKP Keskkomitee 8. pleenumi, kus lähikondlaste ringis. 1950. aasta pöörde kõige liiduvabariigi senine juhtkond välja vahetati, käremeelsemad kaaslased tõrjus ta kõrvale. üks aktiivsemaid kohalikke ettevalmistajaid
Biosüstemaatika teooria ja meetodid Prof. Erast Parmasto loengukursuse konspekt Esimene versioon, okt. - nov. 1994 0. Sissejuhatus. 0.1. Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest: selle vormi- dest, põhjustest, tekkest; liikide ja teiste süstemaatika ühikute piiritle- misest, nimetamisest ja teaduslikut põhjendatud klassifitseerimisest. Kasutatakse ka lühemat nimetust süstemaatika (alates Linné tööst 1737. a.), kuid süstematiseeritakse ka elutu looduse nähtusi. Camp ja Gilly (1943) kasutasid biosüstemaatika mõistet erinevas tähenduses: eelkõige tsütogeneetiliste uurimiste kohta. See nimetusviis on aga juba ammu aja- lukku vajunud. Et käesolevas kursuses segimineku ohtu pole, kasutatakse mõlemat terminit siin samatähenduslikena. - Kasutusel on ka sõna taksonoo- mia (esmakordselt 1813. a. De Candolle poolt); nende tähenduserinevus pole aga ühtselt käsitlet...
Kal- onomatopoeetiline v¨aljend liskivi s¨adelus on m¨argi . algt¨ahendus. 172 ases~ona t¨ahenduses. isesei- / ¡ Kujutab noort sev kasutus algas S~odivate rii- £8 ¢u ¨lest~ostetud k¨ategatantsi- kide ajal. on kasutatud vat samaanitari , kes samas t¨ahenduses. on seestumise l¨abi ekstaasis. M¨argi praeguse kuju rohi kujutab samaanitari t~ostetud / ¡ Vana kuju on £8 ¢koosnedes august ja koe- k¨asi
setes valdkondades. Uuringud näitavad, et mida sõltumatum on inimene välistest moti- veerijatest, seda pühendunum ja tulemuslikum ta on. Muuseas – sama kehtib ka (paari)suhete puhul, mis inimese kui sotsiaalse olendi elueesmär- kides ei ole sugugi väheolulised. Seega sõltub valikute tegemine ja eesmär- kide täitmine ka sellest, milline on inimese suhtumine välistesse tasudesse Kuidas aidata andekal lapsed saada õnnelikuks täiskasvanuks 113 (hinne, auhind, prestiiž, kõrge sotsiaalne staatus, majanduslikel kaalutlus- Mida sõltumatum tel sõlmitud suhted vms). on inimene välistest motiveerijatest, seda
Inuaki reptiil minu sees Erakorralised avastused Maa minevikust, olevikust ja tulevikust I osa See on vestlus Rumeenia naise psühholoog Ariana Hawa ja ebatavalise poisi vahel, kes ütleb, et minevikus kehastus ta planeedil Inua, mis asub Orioni lähedal. Dialoogis räägib David Arianele sellest planeedist, elust sellel, aga samuti ka meie planeedist Maa, ja tema Maale tulemise eesmärgist. See juhtus pilvisel suvehommikul. Oli võimatult umbne ning ma otsustasin akna avada, lootes, et värske õhk puhastab keskkonna. Ma ei suutnud vabaneda ebamuga- vustundest mis survestas päiksepõimikut ja ma teadsin, et see oli sisemine hoiatus raskematele ebamugavustunnetele, mis järgnema pidid. Ma lootsin kogu südamest, et mu kartused osutuvad valeks, seda enam, et täna hommikul pidi ilmuma uus poiss. Ta sisenes koos emaga tuppa täpselt kokkulepitud ajal. Üsna poisihakatis, aga nii...
kuud ei ole aasta jooksul päris ühtlased, näeme ühe internetist leitud valimi graafi- kust, et tegemist on päris mõistliku eeldusega. 407 Teiseks, kui õpilaste hulgas pole just kaksikvendasid, võime eeldada julgelt, et kõi- tõenäosus ja intuitsioon kide õpilaste tõenäosus sündida ühel või teisel päeval on sõltumatu. Seega võime mõelda, et veeretame lihtsalt täringut, millel igal on võrdväär- set külge. Meie küsimus, mis tõenäosusega on kahel õpilasel samal päeval sünni- päev, on siis tõlgendatav kui küsimus, mis tõenäosusega jääb kahel täringul peale sama külg -st küljest.
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontroll...
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid ...
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuurit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
