Tartu Karlova Gümnaasium Kristjan Kalve Tuumarelvad Referaat Juhendaja:õp. Silver Mägi Tartu 2009 Sisukord 1.Ajalugu 1.1Teaduslik areng 1930ndatel 1.2Manhattani projekt 1.3Nõukogude Liidu tuumarelvastus 1.4Arendus Külma Sõja ajal 2.Ehitus 2.1Tuumareaktsioon 2.2Tuumakütused 2.3Erinevad stardiplatvormid ja kandjad 3.Tuumaplahvatuse tagajärjed 3.1Plahvatus 3.2Soojuskiirgus 3.3Radiatsioon 4. Kasutatud Kirjandus 1
Mis on tuumarelv? Tuumarelv on lõhkeseade, mille jõud tuleneb tuumareaktsioonidest. Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus. Tuumarelva liike Põhimõtteliselt on olemas kahte liiki tuumarelvi: oma energia põhiliselt tuumade lõhustumisest saavad relvad tuumade lõhustumist kasutavad relvad, mis saavad põhienergia tuumade ühinemisest Relvade kohaletoimetamine Esimesed tuumarelvad olid pommid nagu Nagasakile visatud "Fat Man" Selliseid pomme said kanda ainult raskepommitajad Relvade kohaletoimetamine Miniatuuriseerimis ajastuga vähenesid ka tuumalõhkepead, võimaldades neid paigaldada rakettidele Relvade kohaletoimetamine Tänu interkontinentaalsetele rakettidele on neid omavatel riikidel reaalne võimalus saata tuumalõhkepäid igasse maailma nurka Relvade kohaletoimetamine On olemas ka nn. kildtuumapommid,
Tuumarelvade poolt või vastu Tuumarelvad põhinevad tuumaenergia kasutamisel. Tuumarelvi loetakse massihävitusrelvadeks. Tuumarelvad töötati välja sõja ajal väga pingelises olukorras ja need tõusid külma sõja ajal võidurelvastumise esirinda ja tekitavad probleeme veel tänapäevalgi. Mina olen tuumarelvade vastu, sest tuumarelvade väljatöötamine nõuab suuri kulutusi kui ka palju aega ja tuumarelvade kasutamisega kaasneksid mitmed suureulatuslikud probleemid. Tuumapomm on esimene väljatöötatud tuumarelv ja ainuke sõjas kasutatud tuumarelv.
Aatomituuma avastas oma katsete käigus E.Rutherfor 1911. aastal . Uraanituumast energiasaamise alguseks oli aga Otto Hahni ja Fritz Strassmanni avastus aastal 1939, mis näitas, et uraani isotoobi 235 tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ja veel 2-3 neutronit, mis omakorda võimelised teisi uraanituumi lõhustuma, tekitades nii ahelreaktsiooni. See avastus avaski tee tuumaenergia kasutamisele, mida hakati ka kiiresti realiseerima. Tuumarelvad Tuumarelvaad on tuumasisese energia kasutamise põhimõttel loodud relv. Tähtsad koostisosad on tuumaleangud ning nende paigutamiseks või kohaletoimetamisekskasutatavad vahendid koos juhtimisseadmetega. Peamised mõjutegurid on löölaine, valguskiirgus ja radioaktiivkiirgus. Tuumarelvad on võimsamad massihävitusrelvad: peale erakordselt tugeva füüsilise toime on tal ka suur moraalne ja psüühiline mõju. 1963. a sõlmisid NSVL, Suurbritannia ja USA lepingu tuumakatsetuste
· Ahelreaktsioon · Keskkonda säästev · Ressursid Tuumkütusetsük kel · Kaevandamine, eraldamine, konversioon (maak UF6) · Rikastamine (235U), rekonversioon (235UO2) · Tuumkütuse valmistamine · Energiatootmine · Kasutatud tuumkütus · Ümbertöötlemine · Kasutatud tuumkütuse vahe- või lõppladustamine Surveveereaktor Surveveereaktori tö Ohud · Tuumaseadmed · Julgeolek · Radioaktiivsed jäätmed · Tuumarelvad Eelised · Suur energia · Jätkusuutlikkus · Ohutus · Keskkonnasõbralikkus · Energiasõltumatus · Energia odavus Kas Eestisse on vaja tuumaelektrijaama? · Põlevkivi · Turg · Uraaniressursid · Uued töökohad · Jäätmete ladustamine · Finantseerimine · Katastroofid Kasutatud kirjandus · Pukari, M. http://www
keskmist eluiga ja SKT-d 1 inimese kohta. Eesti on 41. 7. Kuidas jaotatakse majandussüsteeme? Iseloomusta neid. Käsu-, sega-, tava- ja turumajandus. 8. Majandusvabaduse indeks? Millel tugineb? Mitmendal kohal Eesti? Rootsi? Leedu? Arv, mis iseloomustab majanduse vabadust e seda, kui vähe riigiorganid segavad ettevõtluse arengusse. 9. Kuidas jagunevad riigid suuruse järgi? (Näited) majandus, territoriaalne suurus ja sõjaline võimsus. 10. Tuumarelvad. Omavad Hiina, Venemaa, USA, Prantsusmaa jne. Kahtlustatakse: põhja- korea, pakistan, india, iisrael. Loobus: iraan, ukraina. 11. Mida nimetatakse regionaliseerumiseks? Samas regioonis asuvate riikide majandussidemete tihenemine, selle alusel majandusliitude loomine. 12. Kuidas liigitatakse RO? (näited) ülemaailmsed, regionaalsed või piirkondlikud; valitsustevahelised; konkreetsete tegevusvaldkondade organisatsioonid. 13. Mis on EMP? EFTA? EFTA = EMP = 14
maavarad, kus valitsejad tahavad omada võimalikult palju võimu millegi või kellegi üle. Mida rohkem on maad, seda suuremaks arvatakse olevat ka tulevikus majanduslik kasu. Sõdade ära hoidmine oleks iseäranis lihtne kui teatud valitsejad võtaksid lihtsalt mõistuse pähe ja püüaksid tegeleda oma riigi sisepoliitiliste probleemidega ja ei topiks oma nina teiste riikide siseasjadesse. Veel saaks ära hoida sõdu, kui enamus riikidest kaotada tuumarelvad, keemiarelvad, ülikõrgelt arenenud lahingrelvad ja muud sellised asjad Värskeim näide on, kes üritab tagasi hoida sõdu ja terrorirünnakuid enda riigis on presidendiks valitud Donald Trump, kes hiljuti keelustas turistide ja põgenike vastu võtmise Ameerikasse, seitsmest moslemi riigist. Kindlasti hoiab see muudatus tagasi terrorirünnakuid Ameerikas, kuid teistes riikides võib see terrorirünnakute arvu kindlasti suurendada. Suurim näide nn
TUUMAFÜÜSIKA RAKENDUSED v Tuumarelvad v Elektrienergia tootmine v Radioaktiivsete isotoopide meetod v Allveelaevad ja jäälõhkujad (tuumkütused) Tuumarelvad v Relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel v Mõjutegurid lööklaine, valguskiirus ja radioaktiivne kiirgus v Neid loetakse ka massihävitusrelvadeks. v Tuumarelvaks on näiteks tuumapomm Tuumapomm Tuumapommis on ahelreaktsiooni tekkimiseks vaja teatud kriitiline mass ainet. Kui kriitilise aine mass on kriitilise massiga võrdne, siis k=1 ja reaktsioon toimub muutumatu kiirusega. Kui k>1 (aine mass on kriitilisest massist suurem)
USA-s ning NSV Liidus. Tuumarelva ülesehitust ning tuumareaktsiooni ja tuumariike. Täpsemalt sisaldab see andmeid esimeste tuumarelvade ja nende katsetuste kohta USA-s ja NSV Liidus. Esimeste tuumapommide andmeid ja seda kus seda kasutati. Tuumapommide arengukäiku, milleni esimesed tuumapommid lõpuks arenesid. Tuumapommide transportimiseks ja pommitamiseks kasutatud tehnikast. Sisaldab veel andmeid tuumarelva ülesehitusest, millest tuumarelvad koosnevad ja tuumareaktsioonist. Sisaldab täpseid andmeid tuumareaktsioonist ja kuidas see toimub. Lõpuks sisaldab referaat andmeid tuumariikide kohta ja nende arsenali kohta. 2 1. TUUMAPOMMI SÜND JA ARENG USA-S Esimesed aatomipommid valmistati II maailmasõja ajal USA-s ja neid kasutati Jaapani linnade Hiroshima ning Nagasaki hävitamiseks. Nagasakile visatud pomm oli kolmas aatomipomm. 1945
Tekitab eneseaitamise usaldust ja head tahet Toetas Lõuna-Vietnami valitsust `'Kui Lõuna-Vietnamist saaks kommunistlik riik, oleks kogu mittekommunistlik maailm ohus.'' Nõustus CIA plaaniga sisse tungida Kuubasse Võitlus Kuuba kommunistliku diktatuuri vastu Läbikukkumine, ülestõusus osalenud langesid vangi Kaks kuud hiljem vabastati vangid 53 miljoni dollari väärtuses tarbekaupade eest Kennedy kaotas poolehoidjaid Nõukogude Liit paigutas Kuubasse tuumarelvad Kennedy kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi 125 000 meheline sõjavägi ja õhujõudude valmisolek Nõukogude Liit nõustus raketid Kuubalt ära viima USA tunnustas Kuuba puutumatust, kriis lahenes rahumeelselt Soovis pakkuda üle 65-aastastele inimestele meditsiinilist kindlustust ning abi Pooldas mustanahalisi Toetas majanduslikult Lõuna-Vietnami Atentaat 22.november 1963 Dallases Kennedy suri 46-aastaselt olles inimeste poolt väga hinnatud
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo osakond Uusima aja õppetool Kaisa Kamenik USA tuumaajastu diplomaatia ja Kuuba kriis Referaat Juhendaja: Prof. Eero Medijainen Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…….3 1. Tuumarelvad ja külma sõja algus………………………………….………….…..…4-6 2. John F. Kennedy administratsioon………………………………………....……..…7-8 3. Kuuba kriis……………………………………………………...……..……………9-11 Kokkuvõte……………………………………………………...………………12 Kasutatud kirjandus………………………………………………...…………..13
Muutused naiste elus Naised hakkaisd oma poliitiliste oiguste eest seisma, laienesid naistel voimalused haridust omada ja senisest rohkem hakati kaasa raakima kultuurimaailmas ja teadusmaailmas Leiutajad ja nende leiutised Charles Darwin(1809-1882) tootas valja opetuse, mis toi kaasa pohjaliku muutuse inimeste ettekujutusest maailmast Willhelm Conrad Rontgen(1845-1923)avastas x-ray kiired Ernest Rutherford(1871-1923)Kiiritusravi, tuumajoujaamad ja tuumarelvad Albert Einstein(1879-1955) relatiivsusteooria Dimitri Mendelejev(1834-1907) koostas nimekirja keemilistest elementidest ja tegi tabeli Louis Pasteur(1822-1895) uuris siberikatku ja sustis immuunsust loomadele selle vastu Sigmund Freud(1856-1939) Naitas kui palju tegelikult alateadvus mojutab inimese elu Muutused 19. sajandiolmes kuna ameerikas oli ruumi vahe hakati eitama pilvelohkujaid, Seda voimaldas uudne terasskonstruktsioon. Siseruumid muutusid jarjest lihtsamaks.
Tuumapommid Tuumapomm Tuumapomm ehk aatomipomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid ehk vesinikupommid, neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, muidu lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. Kriitilise massi vähendamiseks kasutatakse berülliumist neutronpeegleid. Termotuumapomm Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumis- tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. Esimese vesinikpommi juures kasutati veeldatud deuteeriumi.
Massihävitusrelvad Mis on massihävitusrelv? Massihävitusrelv on relv, mis tekitab kohe või hiljem suuri inimkaotusi hukkunute, haavatute ja vigastatute näol. Olenevalt relva liigist võib põhjustada rohkeid materiaalsete väärtuste purustusi. Mässihävitusrelvade pealiigid on biorelv, keemiarelv ja tuumarelv. Massihävitusrelvade pealiigid Tuumarelvad nüüdisaja kõige võimsam massihävitusrelv Biorelvad haigusttekitavad mikroorganismid või nende toksiinid, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse inimeste, loomade või taimede hävitamiseks Keemiarelvad sisaldab ründemürki, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju inimorganismile Tuumarelv Tuumarelv on relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus
Kas sõjad ja konfliktid kaovad tulevikus? Ligikaudu 65 aastat tagasi toimus II maailmasõda. Selles sõjas oli ligikaudu 70 miljonit hukkunut mis teeb sellest ajaloo veriseima sõja. Peale sõda said enamik inimesi aru, et kolmandat sõda see planeet üle ei elaks kuna tänaseks on riikidel juba nii võimsad kaitse- ja ründerelvastused, et nad lihtsalt hävitaks meie kodu sellisena nagu see praegu on. Tänapäeval on 9 riigil olemas tuumarelvad, kuid nad ei kasuta neid arvatavasti kahel põhjusel. Esiteks sellepärast, et need ei tekitaks kahju ainult nede vanelastele, vaid ka kogu maailmale ja teiseks seetõttu, et kui nad ründavad kedagi tuumarelvaga siis ilmselt saaksid nad ise ka kohe vasturünnaku. Tuumalõhkepeadega võib tekkida ka teistugune konflikt. Kui mingid usulised organisatsioonid või riigid kelle seas on inimesi, kes ei tea nendest relvadest tuhkagi, kuidagi
o Tänapäeval on arenenud riikides tuumapomm vaid sütikuks termotuumapommile. Veel tuumapomme o Termotuumapommid(vesinikupommid)- pommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks. o Neutronpommid- tegemist on väikese lõhkejõuga kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata neutronpeeglit, vaid pommi eesmärk on võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus. o Tuumarelvad- tehakse võimsaks termotuumareaktsiooni energiat tuumalõhustumisega, mille käivitamiseks kasutatakse termotuumareaktsioonil tekkinud kiireid neutroneid (kiirete neutronitega on võimalik lõhustada ahelreaktsiooni mittetekitavaid tuumakütuseid). Ajalugu o 1945.aastal testiti New Mexico kõrbes esimest korda tuumapommi. o Praegu omavad tuumapommi Prantsusmaa,USA,UK,Iisrael,Venemaa,Hiina,Pa- kistan,India ja Põhja-Korea. o
tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori kostruktsiooni iseärasused. Tuumapomm ehk aatomipomm (ka: aatompomm) on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid (ehk vesinikupommid), neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Termotuumapommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks. Neutronpommi puhul on tegemist väikese lõhkejõuga kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata neutronpeeglit, vaid pommi eesmärk ongi võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus
eralduvad uued Nid ja sama toimub uuesti. Selgita lühidalt tuumaelektrijaama toimimise põhimõtet. Seal lõhustatakse N abil Uraani ja vabanenud energiat kasutatakse mehhaanilisel viisil elektrienergia tootmiseks. Sünteesireaktsiooni plussid ja miinused. Plussid: annab palju energiat ja ei kaasne radioaktiivsust; Miinused: Kõrge temperatuuri vajaduse tõttu on raske tekitada ja ka säilitamine on raske. Tuumafüüsika rakendused. a) Energia tootmine; b) Tuumarelvad & c) Radioaktiivsed isotoobid, kuna saab määrata ainete laenguid. Tuumareaktsioonide plussid ja miinused. Plussid: Saab palju energiat. Miinused: Ohtlik toota.
võrdesd mustad kastid, mille erinevus seisneb võimu jaotuses, mitte režiimi tüübis. Ründavrealism- J. Mearsheimer („Suure poliitika teooria“)- põhieeldus, et riigid alati otsivad rohkem võimu, riikide eesmärk on hegemoonia. Ründav strateegia võib olla edukas. Tasakaalustamine pole alati tõhus. Kaitserealism. S.Walt („Ohu tasakaalustamise teooria“)- riigid üritavad säilitada oma hetke positsiooni, sõjaline vallutus pole tihti väärt tasakaalustamise pärast. Tuumarelvad on vajalikud, et tasakaalustada võimu jaotust. Suurriikide konfliktide tekitaja: Bipolaarsus (vähem võimalusi sõdida, rohkem võrdlus, tasakaalustamise tagajärjed on selged) vs multipolaarsus (rohkem võimalusi tasakaalustada, vähem vaenulikkust) Unipolaarne (pole suurriikide konf, kui on ainult üks suurriik, tasakaalustamise potensiaal siiski olemas) Miks tekib SR konflikt? *Võim on tasakaalus või tasakaalust väljas (palju võimu hoiab ära konflikti?; konflikt, et ära
Selline ükskõiksus saab kahjuks saatuslikuks järgnevatele põlvedele. Sõjad, ülerahvasatumine, liigne tarbimine on mõisted mis on kõige kahjulikumad inimkonnale kui sellisele. Sõjad laastavad suurt osa Aafrikast ja Aasiast, muudavad maa kasutuskõlbmatuks, jätavad miljonid koduta, kasutab ressursse, näiteks naftat, rauamaaki. Sõjaga kaasnevad reostused, alustades pöhjavee reostusest lõpetades kiirituse ja muu säärasega. Enam levivad maailmas tuumarelvad, mis kujutavad meile kõigile suurt õhtu, kuna radioktiivne kiirgus võib levida plahvatuse epitsentrist tuhandate kilomeetrite kaugusele ning on kõigile kahjulik, enamusel võimsamatel riikidel on olemas tuumalõhkepead, esimese välja tulistamine took kaasa tuumasõja, mis ilmselt tähendaks inimkonnale lõppu, keda ei tapa plahavatus, tapab kiiritus, keda ei tapa kiiritus tapab tuumatalv, mille põhjuseks on
Tuuma diameeter: 10astmes-15 m prooton- elektrilaeng +e : elementaarlaeng, tema neutoronite paljunemine arv määr. Keemilise elemendi kriitiline mass: vähim tuumkütuse kogus, milles laenguarv- prootonite arv tuumas, perioodilisuse tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina süsteemis elemendi järjenumbriks ülekriitiline mass: kõik tuumarelvad plahvatavad neutron- laeng puudub, neutraalne osake, mis ülekriitilise massi saavutamisel. suurendab tuuma massi tuumareaktor(milleks ta on mõeldud): massiarv- prootonite ja neutronite koguaev kasuliku energia tootmiseks (A=Z+N) isotoop- erineva prootonite ja neutronite termotuumareaktsioon: tuumareaktsioon, kus
Radioaktiivne saastumine Robert Derevski 12E Ülevaade · Ääretult ohtlik saaste liik · Radioaktiivsuse mõõtmisühik Sv, norm 2-8 mSv aastas · Igas riigis erinev radioaktiivsuse tase, Eestis 2,5 mSv/a Ukrainas kuni 15 mSv/a Soomes kuni 9mSv/a Ülevaade · Radioaktiivsus keskkonnas: looduslik (uraan, plutoonium) tehislik (tuumarelvad, -jaamad) · Ohtlikud radioaktiivsed isotoobid (tuntumad nt. strontsiumi, tseesiumi, koobalti isotoobid) Saastumise põhjused · Radioaktiivse pilvega kaasnevad sademed · Inimviga radioaktiivsete ainete käitlemisel · Tehnogeensed katastroofid · Tuumarelvade kasutus/katsetamine Saasteallikad Eestis Endised saasteallikad: · Paldiski tuumaalveelaevade baas · Sillamäe uraanikaevandus Hetkel aktiivne: · Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla (endise nimega Saku) Mõju
Mexico kõrbes. Samal aastal hävitati aatompommidega Jaapani Hiroshima ja Nagasaki linnad. NSVL sai tuumapommi neli aastat hiljem. Praeguseks on kaheksaüheksa riiki, kellel tuumapommid käepärast: USA,UK,prantsusmaa,Venemaa,Hiina,Iisrael,Pakistan,India,Põhja Korea(2005.aastal). Kokku on Maal 27 000 tuumapommi ning 1855 tonni plutooniumit.(2005. aastal). 1986. aastal oli 38 000 pommi rohkem. 1970. aastal jõustus tuumarelvade leviku tõkestamise leping. Sellest hoolimata said pärast seda tuumarelvad Iisrael, India ja Pakistan. Little boy 6. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega Little Boy 'väike poiss'). 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Fat man 9. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Nagasakile tuumapommi (koodnimega Fat Man 'paks mees').
TUUMAPOMM Lisann-Barbara Prinken Rakke Gümnaasium, XII.KL Tuumapommi ehitus: MIS ON TUUMAPOMM? On suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid ehk vesinikupommid, neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, muidu lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. Kriitilise massi vähendamiseks kasutatakse berülliumist neutronpeegleid. Termotuumapomm Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumis tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. Esimese vesinikpommi juures kasutati veeldatud deuteeriumi. Tänapäevastes pommides kasutatakse liitium deuteriidi.
1. Keemiline ahelreaktsioon Vesiniku (H2) ja kloori (Cl2) ühinemine ahelreaktsioonina toimub läbi vabade radikaalide tekke. Piisab ühe vaba radikaali (H või Cl) olemasolust, et see reageeriks mõne Cl2 või H2molekuliga tekitades ühe soolhappe (HCl) molekuli ja uue vaba radikaali, mis omakorda alustab uut keemilist reaktsiooni. 2. Elektronlaviin Elektronlaviin tekib tugevas elektromagnetväljas vabade elektronide olemasolu korral. Elektromagnetvälja poolt kiirendatud elektronid põrkuvad vastu aatomeid ja ioniseerivad neid. Selle tulemusena tekib järjest rohkem vabu elektrone, mis omakorda kiirendatakse elektromagnetvälja poolt ning mis löövad lahti uusi vabu elektrone. Niimoodi tekib näiteks elektriline läbilöök dielektrikus. 3. Tuumalõhustumine ahelreaktsioonina Tuumalõhustumine toimub ahelreaktsioonina siis, kui igast lõhustunud aatomituumast vabanenud neutronid põhjustavad veel vähemalt ühe tuuma lõhustumise. Iga tuumalõhustumise t...
sellepärast, et teada saada millisteks õudusteks on inimesed võimelised. Järgmistes lõikudes proovin vastuseid leida küsimustele: kuidas on neid ajaloos kasutatud, missugused on tagajärjed ja kas nende kasutamine on õigustatud. 1. Aatomipomm Tuumapomm ehk aatomipomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid (ehk vesinikupommid), neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Termotuumapommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks. Neutronpommi puhul on tegemist väikese lõhkejõuga kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata neutronpeeglit, vaid pommi eesmärk ongi võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus. Kombineeritud tuumarelvade puhul võimendatakse
· Rahvavabastusarmee. Konrad Adenauer Mao Zedong Sotsiaalne turumajandus · Guomindang. Chang Kaishek · 1.10.1949 Hiina Rahvavabariik. India vabanemine · Hiina vabariik Taiwanil. · Rahvuskongress. Võidurelvastumine Mahatma Gandhi · Tuumarelvad. · Moslemi Liiga. 1949 NL esimene · 15.08.1947. tuumapommikatsetus. India · Vesinikupommid. Pakistan 1952 USA esimene katsetus. · Jawarharlal Nehru. · Kontinentidevahelised raketid. 1957 NL edukas katsetus. 4.10
Mis sundis üliriike parandama omavahelisi suhteid ja vähendama pingeid rahvusvahelises elus 1970-ndatel aastatel? Pikad aastad oli peetud sõdu, et kindlustada oma positsioon maailmakaardil. Sõdadega kaasnes majanduse langus ja miljonite inimeste surm. Rääkimata vigastatutest. Sõjad kurnasid nii rahvast kui majandust. Teadlased tegelesid sellega, et uuemaid ja vastupidavamaid relvi välja töötada. Leiutati tuumarelvad ja keemiarelvad. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See oli seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue ideepoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina Suhted paranesid seega ning mõlemad riigid võeti ÜRO liikmeks. Samal ajal paranesid ka SLV suhted NSVLga. Tihenesid ka NSVL ja USA suhted.
Termotuuma reaktsiooni etapid päikesel: I prooton põrkab elektroniga; II põrkel tekib neutron, eraldub neutriino; III prooton ühineb neutroniga deutroniks; IV kaks deutronit põrkuvad; V tekib heeliumi tuum. Grei (Gy) neeldumisdoosi mõõtühik. Grei võrdub neeldumisdoosiga, mille korral ühes kilogrammis aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia on üks dzaul. Siivert (Sv) ekvivalentse kiirgusdoosi ehk biodoosi mõõtühik. Tuumafüüsika rakendusi tuumarelvad, elektrienergia tootmine, radioaktiivne süsinik võimaldab dateerida vanu leide, tuumaprotsessid leiavad kasutuse paljudes tehnilistes seadmetes. Üldrelatiivsusteooria käsitleb aja, ruumi ja raskusjõu ehk gravitatsiooni seoseid. Erirelatiivsusteooria käsitleb ühtlast sirgjoonelist liikumist. Relatiivsusteooria põhiseisukohad formuleeris Albert Einstein. Kinemaatiline tegur määrab massi käitumise kiiruse suurenemisel. Valem:
koduplaneeti ja seda ei mõisteta täieulatuslikus tõsiduses enne, kui Maa elukõlbmatuks hakkab muutuma. Teine laialdasemlt levinud ja sotsiaalmeedias rohkem tähelepanu pälvinud probleem on sõjatsoon Islamiriikides. Me kõik oleme kuulnud rühmitusest nimega ISIS ning nende tegudest - ülemaailmsed terrorirünnakud, hukkamised jne. Esiteks - kogu see pidev sõjategevus hävitab meie populatsiooni. Sellest tulenevalt on tekkinud ka päris tõsine pagulaskriis. Teiseks - kõikvõimalikud tuumarelvad, mille kasutamisega ka Põhja-Korea pidevalt ähvardanud on, saastaksid ilmselgelt radioaktiivse kiirguse ja tuumaosakestega õhku ning on võimelised tapma potentsiaalselt millioneid inimesi. Rääkimata valguskiirguse ja moraase kahjumõjudest inimestele. Olgugi, et läbi ajaloo on tuumarelva sõjaolukorras kasutatud vaid kahel korral, me teame, et võimalusi erinevateks stsenaariumiteks on mitmeid. Siinkohal on paslik tuua
liita. Külma sõja olulisteks võtmesõnadeks olid võidurelvastumine, majanduslik- ideoloogiline võitlus ning välispoliitika. Kumbki osapool üritas välja töötada uusi ja võimsamaid relvi. NSV Liidule kuulus ülekaal tavarelvastuses (tankid, kahurid, lennukid). Ühendriikidel oli jällegi tollane kõige võimsam relv-tuumapomm. Hakati tootma ka ballistilisi rakette, mis olid võimelised tuumapea toimetama igasse maailma nurka. Tuumarelvad seadsid ühelt poolt kogu maailma hävimise ohtu, teiselt poolt ei oleks selles sõjas olnud võitjaid. Seega aitasid need ära hoida uue maailmasõja puhkemise. Peale võidurelvastumise käis võitlus ka majanduses, poliitikas, kultuuris ja teaduses. See oli võitlus demokraatia ja kommunismi vahel- kumb on edukam. Kindlasti oli Külmal Sõjal väga tugev mõju sõjatööstusele ja teadusele. Tuumarelvade arendamine andis tõuke ka rahumeelse tuumaenergeetika arengule
Tuumapommid · Tuumapomm ehk aatomipommon suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. · termotuumapommid · neutronpommid · kombineeritud tuumarelvad Toime · Termotuumapommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks · Neutronpommi puhul on tegemist väikese lõhkejõuga kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata neutronpeeglit- pommi eesmärk ongi võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus. · Kombineeritud tuumarelvade puhul võimendatakse termotuumareaktsiooni energiat tuumalõhustumisega,
rindel, vaid pigem poliitiline ja majanduslik. Kumbki riik tahtis saavutada mõjuvõimu maailmas, kuid miks külm sõda siiski jäi külmaks sõjaks? Esiteks väidan ma, et külm sõda jäi külmaks sõjaks, sest mõlemad osapooled kartsid üksteist. Toimus tugev võidurelvastumine ja nii USA-l kui ka NSV Liidul olid vägagi võimsad ja hirmuäratavad massihävitusrelvad. Majanduslikult arendatigi pea ainult relvandust ja sõjandust. Teati, et mõlema tuumarelvad on niivõrd tugevad, et nendega saaks hävitada kogu maailma. Mõlemad osapooled olid targad ja nad teadsin, et rünnates oma vastast näiteks tuumapommiga, saaksid nad ise samasuguse üllatuse vastu. Antud faktidele tuginedes saan ma järeldada, et külm sõda jäi külmaks sõjaks, sest mõlemad osapooled olid teadlikud teineteise tugevusest (sealhulgas sõjalised vahendid) ja valmisolekust sõjaks.
aitamiseks ning kommunismi pealetungi ennetamiseks. 3. Turmani doktriin. Turmani doktriin oli USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga. See oli aastal 1947. 4. Võidurelvastumine. Riikide püüd saavutada teiste riikide suhtes sõjaväe ja relvastuse üleolek, toimus 1950-1980.aastatel. Kasutusel olid massihävitusrelvad e. suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine valmistas hulgaliselt purustusi ning inimohvreid. (tuumarelvad, keemiarelvad ja bioloogilised relvad). USA võttis kasutusele tuumapommid 1945.aastal; 1949.aastal võeti kasutusele termotuumapomm; 1950.aastal katsetati esimesi kaugemaarakette; üha võimsamaks muutus tavarelvastus (tankid, kahurid, lennukid jms). 5.Kriisid ja sõjad. 1. Kuuba kriis. Kuuba kriis oli aastatel 1959-1963. Kuuba kriisiga teostati natsionaliseerimise reform ja maareform. Kuuba saarel kehtestati kommunistlik diktatuur, sellepärast kujunes see rahvusvaheliseks kriisikoldeks
1989. aastal andis Gorbatsov Ida-Euroopa kommunistlikele riikidele võimaluse valida demokraatlikud valitsused ja 1991. aastal lagunes NSV Liit 15 vabariigiks. Külm sõda oli läbi. 12. märtsil 1999. aastal astusid Ungari, Poola ja Tsehhi vabariik NATO-sse. Liitumistseremoonia korraldati Ameerika Ühendriikides Independence'i (Missouri osariik) Harry S. Trumani nimelises raamatukogus. Külma sõja avaldumise vormid: Võidurelvastumine (strateegilised ehk tuumarelvad, kõige arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) 4.Trumani doktriin ja Marshalli plaan 1947.a.kuulutas Ühendriikide president Harry Truman välja doktriini, mis seadis USA
iseseisva ahelreaktsioonina. Sõltub nt tuumkütuse tihedusest, geomeetrilisest kujust, temperatuurist, puhtusest · Tuumkütuse massi kriitilisust mõõdetakse neutronkordaja (k) abil, kus: · k = ntekkinud - nkaotatud · k on väiksem kui 1 -> alakriitiline. Kiirgab neutronkiirgust, selle suurus oleneb k'st. · ..suurem..->ülekriitiline. · Kõik tuumarelvad vajavad plahvatamiseks ülekriitilise massi saavutamist. · K=1 on kriitiline. Kõik tuumajaamad töötavad selles reziimis. Tuumakütuseks sobivad elemendid: · Enamuse reaktorite kütuseks olev uraan koosneb eelkõige kahest isotoobist, milleks on uraan-235 ja uraan-238 · Mõnedes reaktorites üritatakse kasutada kütusena oksiidkütusesegu, mis sisaldab
ning järgmised üheksa aastat töötas ta kaupluses õhtuti ja nädalavahetuseti ning veetis päevad kirjutades. Ta meenutab seda aega kui elamist kiirnuudlite ja pastinaagi peal. ,,Mustade haarmete" kirjutamise kohta on Enthoven öelnud, et ta tahtsid kirjutada raamatut, mida talle endale meeldiks lugeda. ,,Selle kirjutamine oli väga vahva. Ma kirjutasin seda viis aastat ja panin sellesse kõik, millest ma mõelda oskasin: mõõgavõitlused, koletised, deemonid, kung-fu, plahvatused, tuumarelvad, maailma lõpu. Kui teil on ka veerandi võrra sama lõbus, kui mul seda kirjutades, on see väga mõnus ajaveet." 3 Teose lühikokkuvõte Jacki parim sõber, Charlie, on alati olnud lahe. Kui Charlie ärkab ühel päeval ja avastab, et salapärane, liikuv must haare on ta seljal, see on selge märk, et ta on isegi lahedam kui Jack . Charlie on ootamatult võimeline
tuumakildude ka 2-3 uut neutronit, siis võivad need omakorda esile kutsuda uute tuumade lõhustamise, millest tekivad üha uued ja uued neutronid, mis jätkavad reaktsiooni. 8. Tuumapomm ehk aatomipomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid (vesinikupommid), neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Tavalise tuumapommi puhul kasutatakse tuumkütusena tavaliselt plutoonium-239. Esimeste tuumapommide tuumkütuseks kasutati ka uraan-235, kuid sellised tuumapommid on oma massi kohta oluliselt väiksema purustusjõuga.Tuumapommis olev tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. Kriitiline mass ei ole tegelikult seotud tuumapommi tuumkütuse massiga, vaid määrab ära kütuse koguse,
Ajaloo kordamisküsimused 1. Missugused muutused toimusid Euroopa poliitilisel kaardil II maailmasõja järel? (vt. Õp lk 7 kaart) 2. Mida nimetatakse Külmaks sõjaks, milles see väljendus? Külm sõda Lääneriikide ja NSVLi vastusseisu II maailmasõja järgsel perioodil Väljendus: võidurelvastumises ( nt. Tuumarelvad) vastasseis Euroopas ( nt. Berliini kriis) võitlus kolmanda maailma pärast (nt. Afganistani sõda, Kuuba kriis) 3. Rahvusvahelised kriisid ja konfliktikolded 1950 1980? Korea Sõda 1950 1953 Ühel pool PõhjaKorea, HRV, NSVL; teisel pool LõunaKorea, ÜRO. Korea jäi jagatuks: PõhjaKoreas olid võimul kommunistid, LK sai demokraatlikuks riigiks. Berliini kriis 1958 1961
tuumapomm. Stalin andis käsu kiirendada oma tuumarelva loomist. Nõukogude luurel õnnestus ameeriklastelt varastada tuumapommi tootmist puudutavad salajased dokumendid ja 1949. Aastal katsetas NSV Liit edukalt oma pommi, lõpetades sellega Ühendriikide tuumamonopoli. 1952. Aastal katsetas Ühendriigid senisest veelgi võimsamat relva vesiniku ehk termtuumapommi. Järgmistel aastatel lõhkas oma termotuumapommi ka NSV Liit. Tuumarelvad levik seadis maailma ühelt poolt hävimise ohtu, teiselt poolt hoidis nende olemasolu ilmselt ära kolmanda maailmasõja puhkemise. 1990 tunnistati Külmsõda lõppenuks, kuid sellega ei lõppenud lääneriikide ja NSV Liidu omavaheline vastasseis. NSV Liit soovis endiselt haarata võimu kogu Euroopas (kui ka maailmas); suruda peale kommunismi; olla relvastuses, majanduses kui ka poliitikas igati üle USAst. NSV Liit tahtis juhtpositsiooni kogu
/ Seoseenergiaks nim energiahulka, mis tuleb kulutada selleks, et lahutada aatomi tuum selle koostisosadeks. 8. Massidefekt on tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe. 9.Kõrge temperatuur ja kõrge rõhk. 10. Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus käivitab uue samatüübilise protsessi. Ahelreaktsioon on iseennast võimendav sündmuste ahel. 11. Reaktsiooni kulgemist kirjeldab neutronite paljunemistegur . 12. Tuumarelvad, Elektrienergia tootmine, Allveelaevad, jäälõhkujad, Radioaktiivsete isotoopide meetod. 13. Suurus, mille abil väljendatakse kiirguse kahjulikku mõju inimesele. 1) Ühik- siivert SV; 2) Ühik-Bekrell Bq; 3)Grei GY. mõõdetakse dosimeetriga. Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest. tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb
MASSIHÄVITUSRELVAD Referaat SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Massihävitusrelv on relv, mis surmab, vigastab või tekitab tervisekahjustusi suurele hulgale inimestele korraga. Massihävitusrelvadeks on näiteks bioloogilised relvad, keemiarelvad ja tuumarelvad. Bioloogilisteks relvadeks võib nimetada haigusttekitavaid mikroorganeid või nende mürke ja toksiine, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse sõjalisel eesmärgil või terrorismivahendina inimeste, loomade või taimede hävitamiseks. Keemiarelv on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele. Keemiarelv moodustav ründemürgist ning selle kandjast. Kandjaiks võivad olla: raketid, lennukipommid, mürsud ja miinid, granaadid jne.
Vietnami sündroom 5)Hukkus 2mln vietnamlast, ameeriklasi u 56000 Kariibi kriis Kuuba, NSVL, USA NSV Liit viis 1)NSVL viis 1962 (Kuuba) Kuubale tuumarelvad Kuubalt tuumaraketid, et ära ja USA viis oma kaitsta võimule tuumaraketid Türgist tulnud (Castrot, kes ära kehtestas Kuubal 2)USA lubas,et ei ürita kommunistliku kukutada F.Castrot
Seega on süsinikuaasta konstantne suurus, ei suurem ega väiksem. Objekti vanuse määramisel mõõdetakse kiirguse intensiivsust, mis väheneb 80 aasta jooksul umbes 1 protsendi võrra. Vastavalt uuritavas objektis mõõdetud kiirguse intensiivsusele on võimalik määrata teatud vea piires selle vanus aastates. 7. Tuumafüüsika/relatiivsusteooria/osakestefüüsika rakendused o Tuumafüüsika · Tuumaenergia · Tuumarelvad · Radioaktiivse süsiniku meetod (orgaanilise objekti vanuse määramiseks) o Relatiivsusteooria · Mega- ja mikromaailma nähtuste uurimisel · On üheks füüsika alussambaks koos kvantteooriaga · GPS-süsteemide täpsemaks muutmine o Osakestefüüsika · Osakeste kiirendid · Meditsiin, julgeolek, tööstus, .. · Juhtmed, kaablid 8
4. jaanuaril 1951 Kommunistliku Hiina ja PõhjaKorea väed vallutasid Suli. Kindral Walker sai selles rünnakus surma, ning teda pandi asendama kindral Matthew Ridgway, kes Teises maailmasõjas juhtis õhuvägesid. Ridgway hakkas kohe tõstma ennist lüüa saanud 8. Armee võitlusvaimu, mis oli ennist langenud madalale. Vaatamata sellele oli olukord siiski nii sünge, et MacArthur mainis, et võibolla leiavad tuumarelvad kasutust. Märtsis 1951 võttis Ridgway poolt ellu äratatud Kaheksas Armee tagasi Suli. 11. aprillil 1951 eemaldas president Truman MacArthuri juhpositsioonilt. MacArthuri koha võttis üle Ridgway, kel õnnestus UN'i väed edukale vastupealtungile saata. Mitmed rünnakud sundisid vastaste väed tagasi liikuma, mis tõid Hiina ja PõhjaKorea vägedele hulgaliselt ohvreid. Sõja lõpp
8 aastat hiljem jõudsid ameeriklased oma Apollo missioonidega Kuule. Rääkimata arvutitest, mis esimesena konstrueeriti sõjalistel eesmärkidel ning leidsid aegamööda tee ka tavakasutaja lauale. Seda loetelu võiks jätkata lõputult, aga nüüd on domineerivaks muutunud uus ja tohutult ohtlik faktor, mis võib sõna otseses mõttes lõpetada kõik sõjad, sest midagi ei jää lihtsalt järele – nimelt tuumarelv. Paljud inimesed ja kõrged sõjaväelased arvavad, et tuumarelvad toovad rahu, mis on minu arvates täiesti väärdunud loogika. Vaadates Ameerika Ühendriikide presidente, siis kõik neist on lõpetanud oma ametiaja halli peaga. Just tuumakohvrit enda valdusesse saades, on nad taibanud, missugune vastutus nende peal lasub. Kohvris on võimalike rünnakute plaanid ning ühtlasi ka käivituskoodid nende algatamiseks. Presidendile tutvustatakse, kuidas näiteks plaan A-d käiku lastes on ohvrite arv
Tsernenko.Kõik relvastuse piiramise alased kõnelused lõpevad ning külm sõda kogub taas hoogu, paljuski seoses USA "tähtede sõja" programmiga 1985 Sureb NL-I juht Konstantin Tsernenko. NLKP peasekretäriks saab Mihhail Gorbatsov, algavad mitmed reformid 1986 Tsernobõli tuumaelektrijaamas toimub plahvatus, õhku paiskub suur kogus radioktiivset ainet.Reagan ja Gorbatsov kohtuvad Reykjavikis. Lepitakse kokku, et sajandi lõpuks likvideeritakse ka kõik tuumarelvad (plaan ebaõnnestub) 1987 Hirvepargi koosolek MRP pakti avalikustamiseks 1988 Sini-must-valge lipu väljatoomine, laulev revolutsioon 1989 NL lõpetab vägede väljatoomise Afganistanist.Revolutsioonid Ida-Euroopas, lõhutakse Berliini müür 1990 Hiina kommunistlik valitsus surub veriselt maha Taevase Rahu väljakul toimunud meeleavalduse.Külm sõda kuulutatakse lõppenuks Saksamaa taasühendamine.Iraagi vägede sissetung Kuveiti, algab Lahesõda
kui kukub üks, kukuvad ka järgemööda teised. Vietnamiseerimine- Vietnami sõja jätkamine põhiliselt Lõuna-Vietnami sõjaväe jõududega, USA väed viiakse ära. Idalepingud- SLV ja NL-i ja Poola vahel sõlmitud lepingud (1970), loobutakse vastastikku sõjalise jõu kasutamisest ja tunnustatakse II MS järgseid piire. Tähesõdade programm- R.Reagani poolt alustatud programm, millega taheti kosmos militariseerida ja rajada sinna raketikaitsekilp. Strateegiline relvastus- tuumarelvad, vesinikpomm, lühi- ja keskmaaraketid, ballistilised raketid. Bipolaarne maailm- kahepooluseline maailm peale II MS külma sõja ajal. Blokk- riikide või parteide liit. Doktriin- poliitiline või sõjaline põhimõte. Ekspansioon- sissetung, oma mõju või riigipiiride laiendamine. Isikud (riik, staatus ja osalus külmas sõjas)! L. Breznev- osalus Praha kevades, selle tulemusena kehtestas doktriini, et kui Ida-
· Euroopa vabadus- ja võrdõiguslikkuse ideede levikuga; · koloniaalpoliitika muutumisega n-ö eetiliseks imperialismiks; · Euroopa suurriikide nõrgenemisega; · anglosaksi ideega kõigi rahvaste demokraatlikust koostööst (ÜRO) · nn. kolmanda tee otsingutega · 1955 Bandungi konverents: 29 Aasia ja Aafrika riiki mõistavad hukka kolonialismi, rassilise diskrimineerimise ja tuumarelvad · 1957 1. solidaarsuskonverents Kairos: 43 riiki (nende hulgas ka NSV Liit) kuulutab rahumeelse kooseksisteerimise vajadust · 1961 Belgradi konverents: erimeelsused mõõdukate ja läänevastaste riikide vahel Aafrika aasta 1960 1960. aasta oli Aafrika aasta. Koloniaalvõimud pakkisid kiirkorras oma asjad kokku ja andsid Mustal Mandril võimu üle peaaegu esimesele ettejuhtujale. Vähem kui
Segased ajad Ida-Euroopas kujundasid 90 algul NL ja USA vahelisi suhteid. 1990 aasta septembris kirjutasid suurvõimud alla leppele kus NL tunnustas ühinenud Saksamaad NATO täisliikmena. 31. juulil 1991.aastal jõudsid Ühendriigid oma viimase suurema relvastusalase kokkuleppeni NL,mis nägi ette mõlema poole tuumaarsenali vähendamist ligi poole võrra, kuid isegi eelnevat kokkulepet ületas USA kokkulepe juba Vene Föderatsiooniga, mis nägi ette likvideerida kõik mitme lõhkepeaga tuumarelvad aastaks 2003. (Howard Cincotta 1997. Lühike Ameerika ajalugu.) Kasutatud kirjandus Howard Cincotta - Lühike Ameerika ajalugu. Tallinn, Ameerika Ühendriikide Informatsiooniagentuur, 1997
annaabi.ee 
