Kronoloogia 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210 Ümera lahing 1217 Madisepäeva lahing 1224 Tartu langemine 1248 Talllinn saab linnaõigused 1343-1345 Jüriöö ülestõus 1558-1583 Liivi sõda 1623 Tartu Ülikooli asutamine 1684 tööd alustab Forseliuse seminar 1700-1721 Põhjasõda 1700 Narva lahing 1710 Eesti läheb Vene võimu alla 1739 ilmub esimene eestikeelne täielik Piibel 1739 Roseni deklaratsioon 1739 koolikohustuse algus Eestis 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused
Ajaloo 1. KT (10 kl.) 1.Aastaajad: 1208-Ristisõdijate retked jõudsid eesti pinnale. 1210-Ümera lahing 1217 Kevad- Ugalased ja sakslased korraldasid sõjakäigu venemaale (Otepää edukas piiramine) 1217 Sügis- Madisepäeva lahing (eestlaste allajäämine) 1219-taani ja Saksa omavaheline sõda. 1224-Tartu langemine 1227-Saarema lahing ( Saaremaa alistus ja lasi ennast ristida) 1343-1345- Jüriöö ülestõus .(pöide ordulinnuse piiramine) 1421-Esimene Liivimaa maapäev. 1523-Reformatsioon jõudis eestisse. 1535-esimene eestikeelne raamat Wanradti ja Koelli katekismus. 2.Piiskop Albert Üksküla Piiskop. Tema eesmärk oli rajada Liivimaale kirikuriik, mida juhiks Piiskop
Madisepäeva lahing Maksim Šušarov Madisepäeva lahing ► Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217. aastal Sakalas, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing. Mõõgavendade ordu, Riia piiskopi, Lauenburgi krahv Alberti, latgalite ja liivlaste sõjavägi purustas seal kuuest Muinas- Eesti maakonnast kogutud väe. Tegemist oli eestlaste vastu peetud ristisõja suurima välilahinguga. Sõjaline olukord 1217. aastal ► Pärast Turaida vaherahu lõppemist taasalanud
Jr paani pikkuse mõjutegur Jh rulli tööaja kasutustegur Jt rulli tihendamistootlikkus vajalik rullide arv Veemasin VolvoFL6 ED-405 8t, harjaga 100 t/h Gudronaator HM-05 H bituumenemulsiooniga B50C3 4,85 m Lõigu Pindala, Emulsiooni mas/vah 7,00 cm alg PK lõpp PK m2 kogus, m3 2,5 t/m3 0+00 1+00 1217 0,43 0,0014 1,9636721 m/min 1+00 2+00 1217 0,43 0,0014 175 kg/m2 2+00 3+00 1217 0,43 0,0014 1,6666667 t/min 3+00 4+00 1217 0,43 0,0014 14 t 4+00 5+00 1217 0,43 0,0014 8,4 min 5+00 6+00 1217 0,43 0,0014 2 t 6+00 7+00 1217 0,43 0,0014 7+00 8+00 1217 0,43 0,0014
Mõõgavendade ordu, liivlaste ja latgalite vahel muinaseestlastega kolmeks aastaks, et Sakala maakond jääb piiskopi ja sakslaste võimu alla ning see ristiusustatakse. Viimane tingimus reaalselt ei täitunud. Võidu Ristimise lahing ehk Merelahing Uues sadamas- 1215.a. Saarlased ründasid 9 saksa laeva, kuid ei suutnud neid vallutada. Ümera lahing- september 1210.a. eestlased saavutasid võidu, mis andis jõudu edasipidiseks Madisepäeva lahing- 21.sept.1217.a. Sakalas. Eestlased tungisid sakslastele kallale, eestlased olid sunnitud taganema, Kaupo sai surma.Taanlased vallutasid Põhja-Eesti, sakslased pöördusid abipalvega Taani kuninga poole, nad vallutasid Tallinna, ristiti Revala maakond, toimus võiduristimine ning Rootsi kuningavägi löödi puruks. 2.Kes olid ja mida tegid? Meinhard- oli piiskop, rahulik, kes ristis liivlasi ja rajas Üksküla puukiriku Theoderich- oli piiskop, asutas Mõõgavendade ordu
Vägi eriline omadus teatud inimestel Hing kogu loodus arvati olevat hingestatud (animism) Taara, Uku muinaseestlaste hinged Muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Ristisõdijate eesmärgid: · Ristiusu levitamine preestrid · Saada maad feodaalid · Saada kauplemise võimalusi kaupmehed Keskused: · Riia 1201 · Ojamaa e Gotland Albert ristisõdijate juht, osales kõigis lahingutes Lembitu Sakala vanem. Suri 1217 (Madisepäeva lahingus) Kaupo liivlaste juht. Suri 1217 Valdemar II taanlaste juht, 1219 vallutas Tallinna Aeg Kellega? Kus? tulemus 1208 Sakslased, Ugandi kaotus 1210 Sakslased, Ümera, Võnnu võit 21 sept 1217 Sakslased, Madisep. lahing kaotus 1219 Taanlased, Tln all kaotus
risttiusku. *Albert- tema ajal, 1201, algas Riia ehit., on seotud Eesti ristiusustamisega. 1202- mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu, sinna koondusid põhijõud. *Kaupo- Liivlaste juht. Muistne vabadusvõitus *algas 1208- algas võitlus eestlaste vastu, peam. rünnakud olid Sakala ja Ugandi maakonnas (hirmutusretked) *1210- Ümera lahing- Koiva jõe ääres, lätis. Eesti vägi läks Võnnu (cesis) linnust vallut. Eesti võit. *1212-1215- vaherahu *1217 veeb.- Otepää lahing- Eestlaste võit *1217 -21.sept.- Madisepäeva lahing- Viljandi lähedal, Eesti kaotus, Kaupo ja Lembitu- Sakala maavanem hukkusid. (*1217- Taani väed Eestisse *1218- Rootsi väed Eestisse) *1219- Taani kuningas Voldemar II tuli Tallinna alla ja lasi ehit. kivilinnuse sinna. *1220-rootslased tulid Lihula linnusesse, eestlased ajasid nad sealt minema *1224- Tartu langes viimase kohana mandri eestis ristisõdiate kätte. *1227-
Tagasi 2000 a eKr. Asulad Pulliasula 9000a tagasi, Lammasmäe 7000a tagasi. Tegevusalad: küttimine, korilus, kalapüük. Matriarhaat. Tööriistad: kivikirves, ahing, harpuun, õng, oda) Metalliaeg > 4000a tagasi. Patriarhaat. Tegevused: +karjakasvatamine, põlluharimine. Asulad: avaasulad, kindlustatud asulad. 3) Vabadussõja põhjused: ristiusu levitamine, saada maad, saada kauplemisvõimalusi. Keskused: Riia, Gotland e. Ojamaa. Tähtsamad lahingud: Ugandi-1208 , Madisepäeva- 1217 , Ümera 1210 ^, Tartu-1224 , Saaremaa-1227 , Tallinna all-1219 ) Isikud: Piiskop Albert ristisõdijate juht + mõni lahing. Lembitu Sakala vanem, 1217. langes. Kaupo liivlaste juht, 1217 langes. Valdemar II taanlaste juht, 1219 vallutas tallinna. Lüüasaamispõhjused: Teistel sõjaline ülekaal, oma riik puudus, maakonnad ei võidelnud ühiselt, vähene abi. 4) Jüriöö ülestõus aeg: 23.aprill.1343-1345. Põhjused: Taani vasallid kartsid vabaduse
· Mõõgavendade ordusse kuulusid veel preestervennad (valge keep punase ristiga) ja teenijad vennad (pruunis või mustas) Mõõgavendade ordu pitser Ristisõdija Muistne vabadusvõitlusEesti aladel 1208 - 1227 Vabadusvõitlus Eesti aladel · Algas 1208 septembris saksa ristisõdijate ja nendega liidus olevate (alistunud) lätlaste sissetungiga UGANDI maakonda · Suuremad lahingud: · Lahing Otepääl 1208 sept Ümera lahing 1210 Madisepäeva lahing 21. september 1217 Lahing taanlastega 1219 Tartu kaitsmine 1224 Lõppvaatus Saaremaal 1227 1208 · Esimene sakslaste sissetung Eesti aladele - UGANDI maakonda Otepääle · Sakslased ristitud latgalite toel rüüstasid külasid ja süütasid Otepää linnuse · Pärast seda hakati Sakala vanema Lembitu juhtimisel vägesid koondama Muistset vabadusvõitlust käsitleb Henriku Liivimaa kroonika
PIISKOP ALBERT 1201- alustas Riia linna ehitamist. 1202- Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu(mõõgavendade ordu) EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208- sakala, ugandi maakond 1210- Ümera lahing- VÕIT! sõjaretked Novgorodist, Pihkvast ristisõdijad ja eestlased sõjast tüdinud, KATK 1212- vaherahu 3aastaks 1215- sakslased ja liitlased rüüstasid ugandit, läänemaad ja kesk-eestit. Eestlaste retk Riia alla nurjus. 1216- Ugala ja sakala alistusid 1217- ugalased+sakslased sõjaretk venemaale Teised riigid tegid liidu venemaaga. Otepää linnuse piiramine- sakslased lahkusid Eestist. Lembitu: Riia vallutamine, 6000meest. 1217- Madisepäeva lahing(Viljandi)- KAOTUS! Lembitu langes, liivlaste juht Kaupo 1219- Taani kuningas Valdemar II Rävalas. võidukas lahing Tallinna all- kivilinnus, taani võim, ristiusk. 1220sügis- taanlastel Harjumaa, Rävala, Virumaa, Järvamaa 1220- rootslased Lihulas, ristisid ümberkaudset rahvast.
soov rajada Liivimaale kirikuriik. Alustas 1201. a Riia rajamist. Kaupo-Liivlaste vanem, kes läks muistse vabadusvõitluse käigus sakslaste poolele. Lembitu-Sakala vanem, kes üritas rünnata riiat, kuid plaan nurjus ja ta väed loodi tagasi. Valdemar II-Taani kuningas, sekkus 1219. a. Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta ja võitis lahingu Tallinna all, rajas Tallinna kivilinnuse. Hakkas sakslastega võidu eestlasi ristima. 2. Nimeta 4 maakonda, kus olid suuremad lahingud. Sakala-1217.a 21. sept. Madisepäeva lahing, eestlased vs sakslased,liivlased,latgalid. Eestlased said lüüa. Ugandi-Lahing Otepää linnuse pärast, kestis 20 päeva. Venelased, saarlased,harjulased,sakslased vs ugalased,sakslased. Saksalsed ja ugalased kihutati linnusest välja. Harjumaa-Valdemar II saabus 1219.a. Tallinna alla ja võitis sealse lahingu, rajas Tallinnasse kivilinnuse. Läänemaa-Lihula linnus. Peale Rootsi kuninga lahkumist kogunes linnuse alla
Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad (1208-1227) ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust: luterluse siiajõudmine (1520-1530'datel) ja Liivimaa sõda (1558-1583). Ümera lahing- 1210, Lätis (Valmiera lähedal). Osalesid eestlased, sakslased, liivlased ja latgalid. Võitsid eestlased. Madisepäeva lahing- 21. 09. 1217, Eestis (Vanamõisa lähedal). Osalesid eestlased (väejuht Lembitu ja armeesse kuulus 6000 inimest), sakslased (väejuht Wolquin), liivlased (väejuht Kaupo), latgalid (väejuht Orlamünde krahv Albert). Võitsid sakslased. Meinhard- Oli Liivimaa väejuht aastatel 1186-1196. Suri 12. 10. 1196. Berthold- Oli järgmine Liivimaa väejuht aastatel 1196-1198. Suri 24. 08. 1198. Albert- Oli järgmine Liivimaa piiskop aastatel 1199-1229. Suri 17. 01. 1229. Kaupo- Oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13
1. elukutselistel ristirüütlitel oli Eu kaasaegseim sõjarelvastus ja varustus (rõngassärk, metallkilp, -kiiver) eestlastel (turvised pargitud looma nahast) 2. ristirüütlid olid elukutselised sõjamehed, eestlased = põllumehed 3. sakslased said pidevalt elusjõu täiendust, eestlaste iive aga uusi sõjamehi ei sünnitanud 4. eestlastel tuli samal aegselt sõdida mitme vaenlasega (saks-, taan-, roots-, venelased + lisaks nende liitlased) 6. Mis toimus aastatel 1208, 1210, 1212, 1217, 1219, 1220, 1224, 1227? 1208 algab muistne vabadus sõda (sakslased rüüstavad Ugandit) 1210 Ümera lahing (toimus peale Võnnu piiramist. Eestlased põgenesid Võnnu alt, sest Riiast oli oodata suurt väge. Eestlased jäid Koiva lisajõe Ümera äärde varitsema ja tungisid neid jälitanud sakslastele, liivlastele ja latgalitele ootamatult kallale. Rünnak kulges edukalt ja eestlased saavutasid võidu) 1212 sõlmiti Turnaida vaherahu (kuna haigused, nälg ja surm oli Riia
Ajalugu Daatumid 1199 Albert pühitseti Üksküla piiskopiks. 1201 Albert alustas saksa asinuke tarvis Riia linna ehitamist. 1202 asutati Mõõgavendade ordu. 1208 Muistse Vabadusvõitluse algus. Algul peamiselt Sakalas ja Ugandis. 1210 Eestlased võidavad Ümera lahingu. 1211 Sakslased ristivad Sakala linnuse. 1212-1215 Vaherahu 1215 Kolmemalva manööver 1217 Otepää linnuse piiramine 1217 21.september Madisepäeva lahing, Lembituga eesotsas. 1219 Ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II koos oma meestega. 1220 Rootsi kuningas rajas tugipunkti Lihula linnusesse ja asus rah. ristima. 1223 Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle. 1224 Tähtsaimaks vastupanupunktiks oli jäänud Tartu, kaitses vürst Vjatsko. 1227 Sakslased vallutasid saarlased( esmalt Muhu ja siis Saaremaa). Isikud Meinhard Üksküla piiskop, Liivimaa ristiusule toomine
kolmeväljasüsteem- mindi üle kui hakati kasvatama talirukist, maa jagunes: suvivili, talvevili ja söödimaa. Karjakasvatus arenes küttimisest. 6. Muinasaja inimese elatusalad-karjakasvatus ,kaubandus,käsitöö,maaharimine,küttimine ja metsmesindus 7. Linnuste tüübid-mägilinnus,neemiklinnus,kalevipoja säng,ringvall, 8. Kaardid: maakonnad, eestlaste naabrid, Eesti alade jagamine vallutajate vahel 9. Ümera ja Madisepäeva lahing, Tartu kaitsmine Ümera 1210,Madisepäeva 1217 ja tartu 1224 10. Kellega tuli võidelda muistses vabadusvõitluses (kallaletungi aeg ja tulemused)?- sakslased(1208-1227)taanlased (1219) rootslased (1220) said lüüa. 11. Miks said eestlased muistses vabadusvõitluses lüüa?sõjaline osakaal oli sakslaste poolel,nad olid head diplomaadid,nende selja taga oli katolik kirik,eestlste omavaheline läbisaamine ei olnud hea,sakslased said koguaeg oma vägesi täiendada. 12
sõlmimisel) kaotus kevadel võeti Lembitu kaasa (vabastati hiljem) 1215 jun Merelahing Uues sadamas saksa kogede piiramine, ühtki laeva ei vallutatud tho Läbirääkimistel paluti ugandlastel röövitud vara tagastada, aga see polnud võimalik (latgalite rüüsteretked), nõustuti ristimisega Ugandis & Sakalas, mis ajas närvi vürst Vladimiri, kes tegi 1216 rüüsteretke Ugandisse 1217 veebr Otepää, Pihkva ja Novgorod liitusid sakslaste suurim lüüasaamine 1217 21sept Madisep lahing, appi oodati vene vägesid, kes olid ordu poolt ära ostetud Lembitu & Kaupo X, kaotus 1219 suvi taanlased (Valdemar II) Tln-s, eestl-d käitusid sõbralikult, kogusid salaja vägesid ja tungisid kallale, Taani lipu keiss Theoderich X, kaotus, Rävala ristimine 1220 võiduristimine 1220 suvi Rootsi kunnivägi puruks, Lihula linnus 1221 saarlaste pealetung taanlaste vastu, kes üritasid Tln vallutada, kiviheitemasin
naaberrahvastega, katk. 10.Kas ristisõda Balti rahvaste vastu võib pidada ajalooliseks seaduspärasuseks või juhuseks? Põhjenda oma arvamust. Seaduspärasuseks, sest alati minnakse edu peale ahneks ja tahetakse aina rohkem. Antud juhul soovis Rooma katoliku kirik rohkem alasid ja usku levitada ja omada veel rohkem võimu. 11.Mis toimus ja milline tähendus oli järgnevatel aastatel Liivimaa ristisõja käigus: 1201, 1202, 1208, 1210, 1217, 1219, 1220, 1222, 1224, 1227? · 1210.a toimus tänapäeva Läti aladel (Võnnu lähedal) Ümera lahing, mille eestlased võitsid · 1212.a sõlmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu · 1215.a algas võitlus uue hooga ristisõdija jõudsid nüüd juba Läänemaale ja Kesk-Eestisse · 1217. A Otepää linnuse piiramine sakslaste kaotus. Sakalaste vanem Lembitu · 1217.a Madisepäeva lahing eestlased jäid alla. Hukkusid Lembitu ja Kaupo
rüüsteretked. võit tugevdas eestlaste vastupanutahet 1210 Ümera lahing Eestlaste nurjunud ühisretk Toreida linnuse eestlastele võidukas vallutamiseks (1211) Eestlaste aladele korraldasid rüüsteretki ka venelased. Kolmeaastane vaherahuToreidas: eestlased otsisid liitlasi Venemaalt b) Muistse vabadusvõitluse II periood Võit Otepää all 1217: 1215-1220: · koos venelastega sunniti sakslasi Eestlaste vastu alustasid Otepää linnusest lahkuma sõjategevust lisaks sakslastele (Mõõgavendade ordu, Kaotus Madisepäeva lahingus 21. sept. 1217: riialased) ning nende · eestlaste ühismalev Lembitu sõltlastele (liivlased, latgalid) juhtimisel ka Rootsi ja Taani kuningad
ründamine, sakalased ja ugalased latgalite ahistamine plaanis jäi väheseks inimesi Merelahing sakslased hakkasid koju minema, aga tuli torm ja nad randusid saaremaal ja saarlased said teada ja püüdisd neid takistada. 1215.a suvi Ugandi ja Sakala alistuvad lotusetus, Riias rahu palumas, ristimine, vana nõudmine(lõpuks loobuti) Pihkva pahameel- rüüsteretk Venemaale koos sakslastega 1217.a Võit Otepää all venelased, saarlased, harjulased otepää all suurim sakslaste lüüasaamine 1217.a 21.sept. Madisepäeva lahing eestlased ja venelased liit sakslased said teada ja ründasid kiiremas korras, Viljandi juures, langes Lembitu ja Kaupo väga suur kaotus eestlastele ka sakslased ei tundnud ennast kindlalt 1219.a taanlased Tallinnas eestlased olid algul sõbralikud, hiljem ründasid
röövinud Saksa kaupmehi. 1210 – eestlased piirasid Mõõgavendade ordu peakorterit Võnnu linnust. Ümera lahing. 1212-1215 – Toreida vaherahu. 1215 – sakslaste sõjakäik Ridalasse. Sama aasta kevadel Lõhavere piiramine, mis lõppes eestlaste ristimisega. 1215 – Merelahing Uues Sadamas. Sakslased sattusid tormi varju Saaremaale, saarlased avastasid ja blokeerisid. Sakslased kergendasid oma laevasid, õnnestus põgeneda. 1215 – Ugala ja Sakala alistusid. 1217 – tähtsad sündmused Otepää all. Sakslased kandsid raskeid kaotusi. 1217 september – suur sõjakäik Riia vastu. Madisepäeva lahing 21.09.1217. Eestlased kaotasid, Lembitu sai surma. 1219 – Tallinna saabus Taani kuningas Valdermar II. 15. juuni – toimus lahing, Taanlaste lipusaamise lahing, Tallinna päev. 1220 – võiduristimine. Taanlased poosid üles Viru vanema Tobeliuse. Suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi, saarlased tungisid Lihula linnusesse, rootslased tapeti. 1221
Damaskuse piiramine mis samuti ebaõnnestus. 1187 Jeruusalemma langemine. III Ristisõda 1189- 1192. Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. IV Ristisõda 1202-1204. Innocentius III ja Philippe II Auguste. Sõda oli suunatud Egiptusele aga see kandus mujale. 1204 Konstantinopoli vallutamine. 1261 Konstantinoopoli basileuse võim taastatakse. 1212 Laste ristisõda V Ristisõda 1217-1221. Honorius III 1219 Damitta vallutatakse. 1221 ristisõdijad saavad habemese muhameedlastelt ja nad tagastavad vallutatu. VI Ristisõda 1228-1229. Saksa- Rooma keiser Friedrich II 1244 vallutasid lühikest aega kristlaste käes olnud Jeruusalemma jälle muhameedlased. VII Ristisõda. Louis IX Püha ja Innocentius IV VIII Ristisõda. Louis IX 1270. Sõdade tulemused: läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vahel süvenes vaen.
1215.aastal algas võitlus uue hooga. Sakslased ja nende liitlased tegid ridamisi rüüsteretki Ugandisse. Nad jõudsid ka juba välja Läänemaale ja Kesk-Eestisse. Eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine toimus ka samal aastal. Seal osalesid sakalased, ugalased, läänlased kui ka saarlased. Eestlastel nurjus see plaan. Aasta pärast olid ugalased ja nende järel sakalased sunnitud rahu paluma ning ristimise vastu võtma. 1217. aastal korraldasid ugalased ja sakslased koos sõjaräigu Venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega. Peagi jõudis Otepää linnuse alla sakalaste, harjulaste, venelaste ja saarlaste ühisväed. Pärast 20-päevast piiramist andsid ugalased ja sakslased alla. Sakslased kohustusid Eestist lahkuma. Eestlased plaanisid Otepää alla saavutatud suurt võitu edasi arendada ja koguni rünnata Riiat. Selle plaani nimeks sai "Sakslased merre". Sakala
*huvide 1216 ugandilaste retke koos orduga kokkulangedes võib Eestlased Pihkvasse venelastega koostööd 1217 Ordu esimese alalise teha Pihkva vürstiriik toetuspunkti Otepääl *esimene eestlaste tagasivallutamine koostöökatse ebaõnnestub
millega Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku. 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav orduvägede hävitamiseks. Turaida linnustpiiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees.1217. aastal võitsid orduväed Madisepäeva lahingu, kus hukkus ka Sakala olulisemaid vanemaid Lembitu Taani vägede maaletung 1219 maabusid Lindanisa (praeguneTallinn) linnuse juurde Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes vallutasid Tallinna piirkonna jaPõhja- Eesti ning asusid läbi viima taanlaste kontrolli all olevates piirkondades elanikkonna ristimist ja sõjaliste kindlustuste rajamist. Rootsi vägede maaletung 1220
aastal võituga lõppenud Ümera lahing. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui eestlased sõjast kurnatud, ja kui puhkes veel katk, sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu. 1215. aastal algas sõda uue hooga. Sakslased ja latgalid jõugsid nüüd juba Läänemaale ja Kesk-Eestisse. Eestlaste korraldatud nelja maakonna ühine sõjaretk Riia vastu nurjus. Aasta pärast olid ugalased ja nende järel ka sakalased sunnitud rahu paluma ning ristimise vastu võtma. 1217. aastal korraldasid ugalased koos sakslastega juba ühise sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad aga sõlmised liidu Venemaaga ning peagi jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Lembitu juhtimisel saadi kokku umbes 6000 meest pea kõigist maakondadest. 1217. aastal peetus Madisepäeva lahing lõppes eestlaste alla jäämisega, ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. Langesid Lembitu ja mitmed
1211. aastal üritasid eestlased vallutada liivlaste vanema Kaupo linnust Turaidat. Kaotused olid suured ja algas ka katk. Sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu. (Mäesalu, A., Lukas, T., Laur, M., Tannberg, T. 1997). II 1215 - 1221 1215. aastal ründasid sakslased koos liivlase ja lätlastega Läänemaad, sealhulgas vallutasid nad Lõhavere linnuse ja vangistasid Lembitu. Eestlaste vasturünnak ebaõnnestus. Aastatel 1215 - 1217 tuli suurel osal eestlastel lasta end ristida. 1217. aastal ründasid eestlased sakslasi Otepää all. Appi tulid Novgorodi ja Pihkva venelased. Lühikeseks ajaks sai Eesti ala sakslastest vabaks. 21. septembril 1217 toimus muistse vabadusvõitluse suurim lahing, kus osales 6000 eestlast ja 3000 ristisõdijat. Lahing kaotati, langesid nii eestlaste vanem Lembitu kui ka liivlaste Kaupo. 1219. aastal maabusid taanlased Tallinna lähistele. 1220
Põlispõllud Kasvatati hernest, otra, nisu, naerist, lina Muinasaja lõpp: Tihedam asustus Kesk-Eestis Kolmeviljasüsteem Käsitöö (ketramine, kudumine) Sepikojad, metallitöö Kaubitsemine 50 kihelkonda 8 maakonda Linnused, vanemad, malevad Muistne vabadusvõitlus Allikas Läti Henriku kroonika 1208 - saksa ristirüütlid, ristiusu levitamine 1210 Ümera lahing, võit 1211 Viljandi linnus, kaotus, ristimine 1212 Turaida vaherahu Katk, näljahäda 1212 abi venelastelt 1217 Otepää linnus, sakslased lahkuvad 1217.a 21.sept Madisepäeva lahing, kaotus, sakslaste võit 1219 Taanile Lindanise (Tallinn) 1220 Rootsi võttis Lihula linnuse Liivimaa, maahärrad 1222 taanlased Saaremaal, võit 1224 Tartu vaenlastele 1227 Saaremaa vaenlastele, muistse vabadusvõitluse lõpp Liivi ordu, ordumeistrid, Tartu ja Saare-Lääne piiskop, Põhja-Eesti Taani kuningale Feodaalid, vasallid 1242 Jäälahing, Vene võit 1343 Jüriöö ülestõus, kaotus
osutanud. Muistne vabadusvõitlus 1208 aastal jõudisid ristisõdijad eestimaa pinnale. 1210. eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing andis eestlastele palju eneseusku. Vastastikku tehti palju sõjaretki ,aga edu ei toonud need kummalegi osapoolele. Kurnatuse ja katku tõttu sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu. 1215. alustati uue hooga võitlust.Sakslased ja liitlased latgalid tegid rüüsteretki Ugandisse ja Sakalasse. Aasta pärast oldi sakala ja ugala ristimisele sunnitud. 1217. korraldasid ugalased koos sakslastega sõjakäigu venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega .Kahe osapoole vahel toimus lahing Otepää all,kus võidu saavutasid eesti maakondade ja venelaste ühisvägi ja sakslased olid sunnitud kogu eestist lahkuma. Eestlased said võidust indu juurde ja plaanisid minna riiat ründama. Ettevalmistusi tehti koos Sakala vanema Lembituga . Vastasteks saadi Sakslaste, liivlaste ja latgalite vägi. Lahing toimus 1217.aasta madisepäeval (21.sept)
Valdavalt juba usku vahetanud aadel (mõisnikud) ja linnakodanikud ei usaldanud enam oma valitsejaid, eestlastest ja lätlastest talurahvas aga vihkas kogu saksakeelset ülakihti kui oma rõhujaid.Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalide alad suhteliselt kiiresti vallutada Milline tähendus eestlaste ajalooteadvuses on ümera ja madisepäeva lahingutel? Ümera-1210 eesti võit ja ssurenev motivatsioon Madisepäev-1217 eestlaste suur kaotus(lembitu) saarlaste roll muistses vabadusvõitluses Sõdisid 20 aastat. miks eestlased pidid alistuma? Sõdurid said otsa, ressursid ka,majanduslikud põhjused.0itte pikaks perspektiiviks Millised feodaalriigid loodi pärast vallutust eesti alale? Saksa ordu liivimaa, (riia,tartu,saare-lääne,kuramaa)peapiiskopkonnad milles oli aadelkonna kujunemine eestis sarnane lääne-euroopaga ja millised oli erinevused?
põhjendage. sobis hästi, kui rootslased olid ära aetud said ristisõdijad rahulikult oma asjadega tegeleda ja samuti jäid eesti alad neile, mitte rootslastele. 3. kirjelda muistset vabadusvõitlust järgmiste aastate alusel(8p) Aasta- sündmus-kirjeldus 1208- sõjategevuse algus- ristisõdijate retked Ugandisse ja Sakalasse. 1210-Ümera lahing- eestlased taandusid, Võnnu lähedale metsa kus alistati vastased. lähing Ümera jõe ääres 1217 veebruar- võit Otepää aal- eestlased koos venelastega sundisid sakslased linnusest lahkuma. 1217 21.sept- Madisepäeva lahing- eestlaste 600 meheline vägi kaotas vastastele ja eestlaser väejuht Lembitu hukkus. 4. vasta küsimustele . a) milline oli tähtsaim ajalooallikas muistse vabadusvõitluse kohta? Henriku Liivimaa kroonika b) kas selle autor oli sündmustega hästi kursis? põhjenda. oli, ta käis kaasas suuremates lahingutes ja tutvus eesti rahva kommete ja keelega.
Referaat Sakala vanem Lembitu Tiina Trutsi 10C 2011 Lembitu(suri 21. septembril 1217 Sakalas) oli Sakala vanem. Lembitut on mainitud ainult temasse vaenulikult suhtuva Henriku Liivimaa kroonikas, seal sisalduval infol põhinevad kõik oletused tema isiku, positsiooni ja tegevuse kohta. Lembitu nime peeti Eesti ärkamisajal, Vabadusõjas ja enne II maailmasõda Eesti Vabariigis suures aus, ta oli tärkava rahvusluse, vabadusvõitluse ja iseseisvuse sümboliks. Sakala
vürst Mstislav siia sõjakäigu ja linnus vallutati. Võitjad kiirustasid tagasi ja asusid Novgorodi kindlustama, sest kardeti eestlaste vasturetke. Otepää linnuse taastamisel ümbritseti kaitseehitustega ka madalamal platool paiknenud asula ja sellest sai eeslinnus. Eestlaste muistses vabadusvõitluses (1208-1224) peeti kõige arvukamalt lahinguid just Otepää linnuse ümber. Otepäälastel tuli võidelda mitmel korral ristisõdijate ja nende abivägedega kui ka venelastega. 1217. a veebruaris saavutasid suured eesti-vene ühendväed siin võidu, mille tagajärjel pidid ristisõdijad loobuma kõigist seni vallutatud aladest Eestis. 1224. aastal asuti Tartu piiskopkonna esimest kivilinnust rajama just Otepääle ja 1225. aastal võttis Tartu piiskop Hermann I siin valminud linnuses vastu paavsti esindaja legaat Modena Wilhelmi. Seega oli Otepää kivilinnus üks esimesi tellisehitisi Eestis. Esialgu elas linnuses 4
Läti Henrik Muistne vabadusvõitlus 1208 Valdemar II Rüütliordu 1210 Lembitu Mõõgavendade ordu 1212 1215 Kaupo Latgalid 1217 veebruar Vjatsko Liivi ordu 1217 21. september Aleksander Nevski Liivimaa 1219 1220 1224
Ajal, mil Lembitu Läti Hendriku lehekülgedele jõudis, oli ta igal juhul juba kogenud sõjamees, kes ei võtnud võitlustest osa mitte enam lihtsalt sõdalasena, vaid kuningana - sõjaretkede juhina. Meil pole andmeid millal Lembitu sündis ning pole ka mingit ettekujutlust tema välimusest, iseloomust ja tegevusest väljaspool sõda ja poliitikat. Samas on aga võimalik mingil määral seda kõike rekonstrueerida ning luua portree mehest, kes oli 1217. aastaks selgelt kujunenud üle-eestiliselt tuntud ja autoriteetseks väe- ning rahvajuhiks. Lembitu oli ilmselt mees, kes kasvas ja küpses oma isa ja teiste varasemate esivanemate autoriteedi toel ja varjus, kujunedes nii lapsest peale käskima ja juhtima harjunud isiksuseks. Lembitu suguvõsa polnud tõenäoliselt väga pika traditsiooniga ülikusugu. Lembitu paistis kroonikas ennekõike silma sõjaretkedel eestlaste malevate juhina. Esimest
oli tähtis rahanduslik aspekt. See trooni kandidaat pidid tasuma abi eest, aga polnud millega maksta, seega linn laastati. Tulemus: Veneetsia mõjuvõim suureneb Vahemerel veelgi, Bütsantsi ajutine likvideerimine kuni 1261. aastani (Ladina keisririik 1204-1261). Soov pidada ristisõdu Idamaades hakkas vaibuma, leiti ka teisi maid ja rahvaid, kelle vastu mõõga ja ristiga minna (sh eestlased). V ristisõda (1217-1221) Austria ja ungari väed ühinesid Jeruusalemma kuninga vägedega, et võtta tagasi Jeruusalemm. 1217 üritati rünnata Damaskuse, Nabuluse ja Beisani linnu ning Tabori mäe kindlust. 1218 jaanuaris Ungari väed lahkusid 1218 tungiti Egiptusesse 1219 nov. vallutati Egiptuselt Damietta linn. 1221 ristisõdijate väed taandusid Damiettast VI ristisõda (1228-29) Kirikuvande all olev keiser Friedrich II sõidab Akkonisse ja saab vastavalt lepingule Epigtuse
Eestlased peidavad end Ümera lähistele metsadesse Ümera lahing (Eestlaste võit) 3. Mõlemad pooled on sõjast kurnatud, valitses nälg, palju surnuid, seega sõlmitakse (1212-1215) Toreida vaherahu, mis pidi 3 aastat kestma, aga enneaegselt ründavad Sakslased ja ristisõjad algavad uue hooga pihta 4. 1215 - 1216 on paganarahvastest edukamad ristisõdijad, vallutatakse Otepää koos venelastega (sest sakslaseda ohustavad ka venemaad) 5. 1217 Ühiste jõududega + venelased piirati linnust 20 päeva, sakslased andsid alla, nad lahkusid kogu Eestist. (Eesti taaskord vaba ristisõdijatest!!!) Võitu püütakse kindlustada eesotsas Lembitu (Sakala vanem) Meinhard: tõi ehitusoskusele täienduseks lubimörti kasutama, lubas kaitset liivlastele kui võtavad usu vastu ristiusu Albert: Rajab Riia linna (kaupmeestele tugipunktiks), piiskop/kõrgeim vaimulik (Riia peapiiskop)
lahingus appi hüüti. Eestlaste pühapaikadeks olid hiied, ehk pühad puudesalud, allikatel aga on eriline raviv vägi; eestlased olid ebausklikud, kanti amulette, loeti loitse, ohverdati loomi ja ka inimesi. Miks algas muistne vabadusvõitlus? (kirjelda tähtsamaid lahinguid ja nende tulemusi) 1208 sügis Muistse Vabadusvõitluse algus Eestis 1210 Ümera lahing, eestlaste võit 1217 veebruar sakslased tungisid Otepää linnusesse ja said eestastelt lüüa 1217 21.09 Madisepäeva lahing, mis oli eestlastele raskeks kaotuseks. 1224 Tartu vallutati ja kogu Mandri-Eesti jäi võõrvõimu alla. 1227 Saaremaa alistati ja lõpeb eestlaste muistne vabadusvõitlus Miks eestlased muistses vabadusvõitluses alla jäid? Vastased olid ülekaalus palju vallutusretki
Sama aasta kevadel ilmus sakslaste ja nende liitlaste vägi Sakalasse, piirati umber Leole linnus. Kolmandal päeval õnnestus linnus põlema süüdata. Eestlased olid sunnitud alla andma 1215. aasta suvel tegid sakslased ja latgalid mitmeid laastavid rüüsteretki Ugandisse. Abi polnud kusagilt loota- läkitati saadikud Riiga rahu paluma. Läbirääkimistel nõustuti lõpuks ristimisega. Ka Sakalased, keda hirmutas Ugandi saatus ,sõlmisid rahu 1217. aasta veebruaris piirasid venelased, saarlased, harjulased ja ristitud sakslased Otepääd. Piiramine kestis 17 päeva, algasid läbirääkimised. Tehtud rahu põhjal pidid sakslased Eestist lahkuma Madisepäeval, 21. septembril 1217. aastal kohtusid eestlaste ning sakslaste- liivlaste-latgalite väed Viljandi lähistel , puhkes vihane lahing. Eestlased olid sunnitud taanduma. Pärast lahingut asusid vaenuväed Lembitu külasse ja
Saarlased ründasid Riiat, läänlased Turaida liivlasi ja sakalased ühes ugalastega latgaleid. Riia all tabas eestlasi ebaõnn. Nad pidid põgenema, sest ristisõdijaid tuli kogedega juurde. Latgalite maa rüüstamine oli edukam, kuid tagajärjeks oli tasuretkede laviin Ugandisse. Ugalased ristiti. Eestlased leppisid liitluse kokku Polotski vürstiga, kes retkele minnes kokku kukkus ning suri. Polotsk jäi kõrvale, kuid see-eest aktiviseerusid Novgorod ja Pihkva. 1217. aasta kevadel ümbritsesid gorodlaste-pihkvalaste vägi Otepääd, mida kaitsesid sakslased . Venelastele tulid appi ka saarlased, harjulased ja sakalased. Piiramine oli raske, kuid lüüa said lõpuks siiski linnuse kaitsjad. Eestlaste vägi kogunes Navsti jõe äärde. Kokku tuli tervelt 6000 meest. Plaan oli minna Riiga. Mõõgavendade ordu ja sakslaste juhid nägid ohtu ning marssisid eestlastele ootamatult kiirelt 3000- mehelise väega vastu. Vaenuväed kohtusid 21. septembril 1217
kogudusele.*Berthold 1196- ristisõda(1000 meest)*Albert- ehitas Riia linna 1201 saksa asunike tarvis, Kristuse Sõjateenistuse Vendade *ordu(mõõgavendade ordu) 1202*Kaupo ja osade liivlaste enda poole võitmine*Majandusliku kasu lubamine. Latgalite alistamine 1208:*lootus saada sõjalist abi eestlaste vastu*vastupanu ei osutatud. Käik Eestimaale:1208 Sakala ja Ugandi. Korraldati vasturetki Liivl ja latg aladele. Läänem ja saarl ka.1210 Ümera lahing. 1217 ugalaste ja sakslate ühine sõjakäik Venemaale. 1217 21. sept Madisepäeva lahing, eestlased jäid alla. 1219 Valdemar II sekkumine, eestlaste suurejooneline alistamine, taanlased hõivasid Harjumaa, Rävala, Virumaa, Järvamaa. 1222 saarlaste võit(17 kiviheitemasinat). 1224 mandriosa tähtsaim vastupanupunkt Tartu(kaitsta aitas Koknese vürst Vjatsko). Augustis hõivati. 1227 Muhu linnus hävitati, saarlased alistusid ja lasid ennast ristida.
1211 Sakslased piiravad Viljandit 1212 Eestlased üritavad vallutada Turaidat, kuid kaotavad lahingu Turaida linnuse juures 1212-1215 katku tõttu sõlmitakse vaherahu Eestlaste alistamine 1215 Enne vaherahu lõppu rüüstab ristisõdijate vägi Sootaganat (Läänemaa), mis polnud vaherahu-lepingu sõlmimises osalenud 1215 eestlaste ühendmaleva katse Riiat vallutada ebaõnnestus 1215 Sakala ja Ugandi võtsid vastu ristiusu 1217 kevadtalv suur venelaste (20000 meest), saarlaste, sakalaste ja harjulaste vägi Otepääd, sakslased aeti Ugandist ja Sakalast välja 21. september 1217 Madisepäeva lahing Eestlaste alistumine 1219 taanlased vallutavad Tallinna 1219-1220 Võiduristimine Põhja-Eestis 1222 taanlased Saaremaal 1223 eestlaste ülestõus 1224 Tartu vallutamine (Vjatsko) 1225-1226 Modena Wilhelm, paavsti legaat Liivimaal 1227 Saarlaste alistamine
Kes oli Lehola vanem ( vanemate vanem)? -Lembitu 4.Mis on esimese öö õigus? -On õigus enne mehele minemist külastada Lembitut. (Süütuse kaotamine Lehola vanemale) 5. Kes oli Varbola külavanem keda tunti ka Harju loogilisena? -Varbola Manivalde 6. Mis olid kärajad ? -Kärajad on kõikide maakondade vanemate koosolek 7. Mida tähendas malev? -Malev on muinas- eestlaste sõjaväe koondusüksus 8. Millise lahingu eestlased haledalt kaotasid? -Madisepäeva lahingus (sügiskuu 1217) 9.Millise linnuse juures toimus teine lahing? -Vägeva linnuse 10. Millise valiku andis Manivalde(Maniwalde) lahingu kaotanud sakslastele? -Kas surm või jõudeelu NIMI...................................................................
LIIVIMAA RISTISÕDA(7) Sõjakäik-1208 jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale,tabades esialgu ainult sakala ja ugandi maakonda. 1210 võidetud Ümera lahing andis eestlastele enesekindlust. 1212 olid nii eesti kui ka novorodi,pihkva sõdimisest väsinud ja tabanud katku tõttu tehti kolmeks aastaks vaherahu. 1215hakkas sõda ja sakaslased ründasid ugandit,eestlaste korraldatud sõda riia vastu nurjus. 1217 läksid ugalased ja sakslased koos sõjakäiku venemaale. Otepää alla kogunesid ühinenud venelased,saarlased,harjualsed ja sakslased.ugalased ja sakslased andsid alla ja lahkusid eesist. lempitu juhtimisel mindi vägesid koondama.koguti kokku 6000 inimest vastased said kokku kuskil 3000 ja lahing toimus 1217 madisepäeval lõppes eestlaste allajäämisega. 1219 sekkus taani kuningas valdemar 2,eesmärgiks oli eesis kindlalt kanda kinnitada.kehtestati
asutati, ristisõdijate väe tuumik, kujunesid Albertile ohtlikuks 1206-1207.- liivlaste vastupanu rauges, nende vanem Kaupo oli juba sakslaste poolel, toimus ulatuslik ristiusustamine 1208.- latgalid läksid ka sakslaste poolele üle ja edasi suunati pilgud eestlaste poole Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 - 1227 Ajasuhted: 1208- jõuti Eesti pinnale 1210- Ümera lahing lõppes eestlaste võiduga 1212-vaherahu kolmeks aastaks 1215-võitlus algas taas 1217-ugalased+sakslased läksid Venemaale sõjakäigule 1217- Madisepäeva lahing (21.sept.) eestlased jäid alla 1219- Taani kuningas Valdemar II sõjakäik Eestisse oli edukas=kivilinnus Tallinnas ja Taanlased hakkasid eesti alade pärast võitlema 1220-Taanlased olid hõivanud suure osa Eestist, samal ajal tuli Rootsi ja rajas tugipunkti Lihulasse, kuid eestlased nurjasid nende plaanid ja Rootsi vägi löödi välja
21. Millal algas ja lõppes muistne vabadusvõitlus? 1208-1227 22. Mis koht vallutati viimasena Eestis? - 23. Millega said tuntuks: piiskop Albert- rajas 1201 Riia linna Lembitu- oli Sakala vanem vürst Vjatsko- aitas eestlastel Tartut kaitsta Muistse vabadusvõitluse ajal Jaroslav Tark- vallutas Tartu ja pani sellele oma hüüdnime järgi nimeks Jurjev Valdemar II- Taani suurriigi valitseja 24. Dateeri: Riia asutamine 1201 Otepää piiramine eestlaste ja venelaste poolt 1217 Rootsi vägede purustamine Lihulas 1220 Sigtuna vallutamine eestlaste poolt 1187 Ümera lahing 1210 muistse vabadusvõitluse algus ja lõpp 1208-1227 Mõõgavendade ordu asutamine 1202 Tallinna vallutamine taanlaste poolt 1219 Tartu esmamainimine (vallutamine Jaroslav Targa poolt) 1030 Tartu langemine muistses vabadusvõitluses 1224 Madisepäeva lahing 1217
6. 1054- Suur kirikulõhe SKISMA 7. 1208- 1227 Eestlaste muistne vabadusvõitlus- (Lembitu, Kaupo, Albert, Meinhard, Läti Henrik, Voldemar 2) 8. 1202-1204 Neljas ristisõda 9. 1337- 1453 saja aastane sõda- (Jeanne d´Arc) 10. 1030 Venelased vallutavad Tarbatu- (Jarsolov Tark) 11. 1154 Tallinna esmamainimine Kroonikas- (Al Jorbisi) 12. 1492 Kolumbus sõidab Ameerikasse, keskaja lõpp- (Kolumbus) 13. 1210 Ümera lahing- 14. 1217 Madisepäeva lahing- (Kaupo, Lembitu) 15. 1248 Tallinn saab linnaõigused 16. 1558-1583 Liivisõda- (Ivan Julm, hertsog Magnus) 17. 1535 Ilmus esimene eestikeelne säilinud raamat- (Wanradt- Koell) 18. 1517 Usuuuendus- (Martin Luther) 19. 1453 Bütsantsi lõpp
1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku. 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. 1217. aastal võitsid kristlased Madisepäeva lahingu, hukkus ka Sakala olulisemaid vanemaid Lembitu. Lindanise lahing, 1219. Põhja-Eesti vallutasid Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Põhjala (Põhjamaad), 1219. Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. Baltimaad, 1225 - 1250. 1222
pannud eestlaste vastu, kirjeldab mõnuga rüüsteretki Eestisse, reserveeritud suhtumine rootslastesse, taanlastesse ja Mõõgavendade ordusse. · 1215-1222 sõja II periood. Sakslaste röövretked Sakalasse ja Ugandisse. Lembitu võetakse kinni. Levala linnus vallutati. Sõlmiti rahu, ristimine Sakalas ja Ugandis. Sakslaste katselised retked Saaremaale. 1216 saadavad eestlased saadikud Polotski vürsti, Novgorodi ja Pihkva vürsti juurde (sõlmiti koostöö). 1217. veebruar koguti Novgorodis suur vägi -> liiguti Eestisse -> Pihkva vürst liitus vägedega -> piirati Otepää linnust. Riiast tuli sakslastele abivägi (3000 meest). Aga sakslased pidid ikkagi lahkuma linnusest (ka Ugandist ja Sakalast) -> Vene väest oli kasu eestlastele. Valmistuti järgmiseks võitluseks. · Madisepäeva lahing : Eestlastel suur vägi, juhtiv roll oli Sakala vanemal Lembitul ( u 6000 meest). 2 nädalat oodati sakslaste tulekut, 20
1202 rajati vaimulik rüütliordu "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" e. Mõõgavendade ordu vallutuste läbiviimiseks 1208 vallutatud on enamus läti alade rahvaid (1206 liivlased, 1208 latgalid), järg jõuab eestlaste kätte (Ugandi ründamine) Eestlaste võitlus 1208 vallutatud on enamus läti alade rahvaid, järg jõuab eestlaste kätte (Ugandi ründamine) 1210 eestlaste võit Ümera lahingus, innustus edasisteks võitlusteks 1217 veebruar eestlased võidavad sakslasi Otepää all 1217, 21.sept. Madisepäeva lahing, esimene kaytse ühendada kõikide maakondade malevad (Sakala vanem Lembitu) 1219 juuni vallutusse sekkuvad ka taanlased (maabuvad Tallinna all) 1220 rootslaste sissetungikatse Läänemaale lüüakse Lihulas tagasi 1223 eestlastel õnnestub lühikeseks ajaks vabaneda võõraste ülemvõimust, vaid Tallinn jääb taanlaste valdusse
2 nädala pärast õnnestus sakslastel sulust läbi murda Ugandi ja Sakala alistuvad - 1215 suvel sakslaste rüüsteretked (eriti latgalid) Ugandisse sõdida lubati kuni eestlased alistuvad olukord lootusetu, venelaste poolt ka oht rahu palumine nõustuti ristimisega - ka sakalased sõlmisid rahu, lasid end ristida - ristimine pahameel Pihkvas, 1216 vürst Vladimiri rüüsteretk Ugandisse - ugalased + sakslased kindlustasid Otepää linnust 1217 ühine sõjakäik Venemaale (suur saak) Võit Otepää all - Pihkva, Novgorod tunnetasid ohtu otsustati koos eestlasega nende vastu ühiselt välja astuda liidusuhted esmajoones saarlastega - 1217 veebr suur venelaste vägi Otepää all nendega liitusid saarlased, harjulased, sakslased piiramine kestis 17 päeva. Riiast sakslastele abivägi piirajatega neil lahing. Pärast abiväe saabumist algasid rahuläbirääkimised sakslased pidi lahkuma kogu Eestist
annaabi.ee 
