Kui nüüd otsustatakse ,et meil on vaja palgaarmeed, kas see ei läheks mitte liiga kalliks. Kõigepealt oleks vaja reklaamida seda noorte seas, panna üles kuulutusi ja teateid, et selline asi on loodud. Ning kui nüüd tullaksegi kokku ja oldakse valmis moodustama palgaarmee, ega siis ei lõpe raha kulutamine. Kaitseliidule läheks palgaarmee moodustamine väga kalliks. Ning kust mujalt riik raha võtab kui igasugustest maksudest. Soome teadlased on välja uurinud, et ajateenistus on ligi kaks korda odavam kui palgaarmee. Aastal 2007 tehti Kaitsejõudude peastaabis arvutused, milles selgus, et Eestis maksaks palgaarmeega rahu pidamine umbes 8 miljardit krooni aastas. Kuna palgaarmees olevatele sõduritele peab ka palka maksma, oleks see tunduvalt kallim kui ajateenistus. Ega ka relvastus ei saaks samaks jääda, kui juba minna üle, siis korralikult. Aga uusimad relvad, masinad, lennukid maksavad mitmeid tuhandeid, miljoneid, ning hetkel pole Eestil seda raha kuskilt
informatsiooni ajateenistuse kohta, mis tekitab osadel juba huvi, mis on väga hea. Osad ajateenijad on asja juures kindlasti suure innuga, ja võimalik et lähevad edasi ka elukutselisele riigikaitsele või siis kuskile palgaarmeesse edasi. Teine grupp on aga inimesi, kes on niisama olejad ja veedavad selle aja kuidagi venitades ära ja ei ole asja juures. Või siis teevad seda minimaalselt. Ajateenistuses saab ka kõvasti vähem palka kui seda saab palgaarmees. Samas on ajateenistus nagu mingisugune eluetapp iga noormehe elus. Selle võiks ikkagi läbi teha, aga kui see mõjub halvasti inimesele ja ta tõesti ei taha siis ei tea, kas oleks seda just talle peale sundida. Olema peaks siiski tõesti mõjuv põhjus. Algul võib asja ära hirmutada see, et asi on kohustuslik ja kindel on see, et kõrvale hiilimise teadasaamisel või mittereageerimisel kutsele on kohe trahvid kaelas või siis midagi veel hullemat, kuid ma arvan , et iga inimene võiks asja ikkagi ära proovida.
4/12/ 10A Ajateenistus või palgaarmee Tänapäeval on väga aktuaalne teema kas ajateenistus või palgaarmee. Mina isiklikult olen ajateenistuse poolt. Järgevalt toon poolt ja vastu argumente. Nagu öeldakse, teeb sõjavägi poisist mehe. See on üpriski tõekspidav ütlus, kuna sõjavägi õpetab ja kasvatab. Sealne range distsipliin tuleb pikas perspektiivis üsnagi kasulikuks. Samas on see ka kui iseseisvuskursus, kus saavad ajateenijad ennast proovile panna, kasvatada kohusetunnet ja vastutust. Eks endalgi ole kuidagi
Kool xxx AJATEENISTUS EESTI KAITSEVÄES Referaat Autor: xxx Türi 2017 SISUKORD 1. AJATEENISTUS EESTI RIIGIKAITSES LÄBI AJA.......................................................3 2. AJATEENISTUSE EESMÄRK JA VÕIMALUSED.........................................................4 Ajateenistus naistele........................................................................................... 5 Ajateenistustuse võimalused............................................................................... 5 3. VÄEOSAD JA NENDE EMBLEEMID........................................................................5 4. MAAVÄGI............................................................................................................. 7 Maaväe ülesanded.....................................
Tegevteenistus jaguneb tegevteenistuseks ja reservteenistuseks. Tegevteenistuses kantakse mundreid ja neil on omad reeglid ja kohustused. Reservteenistuses olles peab olema valmis, kui välja kutsutakse. Ajateenistus *Kutsutakse 18-27 aastaselt *kestab 8-11 kuud sõltub väeliigist ja väljaõppe iseloomust *ajateenistusse kutsutakse kodanikud reservüksuste ettevalmistamise esmärgil (väljaõpe) 1) Sõduri baaskursus , mille peavad kõik läbima (põhiteadmised) 2) Sõduri erialakursus , nt: parameedik, autojuht 3) Nooremallohvitseri kursus , nt jaoülema väljaõpe Asendusteenistus Usulistel või kõlbelistel põhjustel keeldunud kutsealune on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. Teenistus toimub asutuses, mis tegeleb päästetöödega vms. Kestab 16 kuud. Reservteenistus: Õppekogunemised Reservväelastele korraldatakse teatud aastate tagant õppekogunemisi. Värskendatakse ajateenistuses põitut. Kestab tavaliselt 7-14 päeva. Reserv Ajateeni...
#Sander#################################################S#a#n#d#e#r###n######### ################_####_####_####_#####`#####`####4`## ##L`####``
Arutlus Kas Eesti peaks loobuma üldisest sõjaväeteenistuskohustusest ja minema üle palgaarmeele? Paljude teiste riikide eeskujul on ka Eestis tõstatatud küsimus, kas traditsiooniline ajateenistuse süsteem on ennast ammendanud ning tuleks kasutusele võtta hoopiski palgaarmee. Kuigi ka palgaarmeel on omad eelised, arvan siiski, et ka edaspidi peaks kehtima kohustuslik ajateenistus. Esimene ning ilmselt ka tähtsaim aspekt nende kahe süsteemi võrdlusel on üksuste suurus. Kuna palgaarmee toimib vabatahtlikkuse alusel, ei saaks eriti sellises väikeses riigis nagu Eesti kokku arvestatava suurusega armeeüksusi. Praegu toimiva süsteemi alusel kuuluvad aga pidevalt reservväkke vastava väljaõppe saanud kuni 60-aastased mehed, keda vajaduse korral on võimalik mobiliseerida, saades sel viisil tunduvalt rohkem üksusi. Sealjuures
Meie riigi kaitsmine peaks olema iga kodaniku enda tahe ning kohus, kuid tavaline tsiviilisik ei oskaks arvatavasti sellise olukorra puhul õigesti käituda ega ka oskuslikku vastulööki anda. Kaitseväkke astumine ja oma kodumaa kaitsmine peaks olema iga eestlase jaoks iseenesest mõistetav, kuid kuna see nii ei ole, on Eestis kohustatud üle 18 aastased noormehed läbi tegema ajateenistuse, mis annab olulisi teadmisi ja praktikat sõjaolukorral käitumiseks. Kui ajateenistus poleks kohustuslik, siis vabatahtlikult läheks sõjalist väljaõpet saaama ilmselt vähesed ning see ei kindlustaks meie riigile turvalisust. Ajateenistuse küsimus on meie riigis üsnagi hästi lahendatud, sest selle läbimine ei sea takistusi inimisele edasi õppimiseks või tavalise töökoha leidmiseks, kuid ometi saab ta teatud väljaõppe omandanuks ning oskab ohu korral vastavalt käituda. Pärast
Essee riigikaitseõpetuses Linn 2009 Sisukord Kutsealuse erinevad võimalused ajapikenduse taotlemiseks ajateenistusest Ajapikendust ajateenistusest on võimalik taotleda mitmel erineval põhjusel ja kahjuks kasutavad mitmed tänapäeva mehed neid ära, et ajateenistusest üldse kõrvale hiilida. See on aga väga kurb kuna inimesed peaksid aru saama, et ajateenistus peaks siiski olema auasi ja see on periood, mille käigus inimene füüsiliselt areneb ja poistest saavad mehed. Ajateenistus pole kindlasti asi, mida peaks kartma ja see tuleks õigeaegselt läbida. On ka palju neid inimesi, kes otsustavad enne omandada kõrgharidus ja alles siis ajateenistus läbida, kuid palju kergem on siiski enne ülikooli astumist ajateenistus läbida, kuna tihti juhtub nii, et
USA 1. maailmasõjas Sõja alguses andis USA Antanti riikidele laenu, aga otsustas ise jääda neutraalseks. Seda otsust pooldasid ka enamus rahvast. Sõjaga liitumiseks ei tehtud mingeid ettevalmistusi enne 1915. aastat ja armeed hoiti endiselt väiksena. Ajaga hakati Saksamaas nägema kaabakat, kes käitus väga valesti Belgias 1914. aastal ja uputas Lusitania 1915. aastal hoolimata sõjaõigusest. 1917. aastal hakkasid Saksa allveelaevad PõhjaAmeerika laevu uputama ja Mehhikot USA vastu hälestama ja rahaliselt aitama. See sundis USA valitsust sõjaga liitumisele mõtlema. Põhjust Euroopas demokraatia kaasaaitamiseks nähti Venemaa veebruarirevolutsioonis, kuna see näitas, kui rahulolematu rahvas monarhi valitsemise vastu on. Sõjaga liitus USA Antanti poolel 6. aprillil 1917. aastal. See ei toonud koheselt suurt muutust sõja kulgemisele, sest nende maaväed olid väikesed, väljaõpetamatta ja üksuste saatmine euroopasse võttis aega. U...
KAITSEJÕUD Markus Andreas Henrik Link 08.12.2010 Sisukord 1) Kaitsejõudude jagunemine 2) Kaitseväe peamised ülesanded 3) Maavägi 4) Merevägi 5) Õhuvägi 6) Kaitseväeteenistuse kohustus 7) Kaitseliit 8) Ajateenistus 9) Kaitsepolitsei 10) Eesti Kaitseväe tehnika Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja riigi kaitse. Kaitsejõudude olulisemad osad: Kaitsevägi Kaitseliit Maaväg Mereväg Õhuväg Eriorganisatsioon
Eesti riigis on sõjaväe kohustus kõigil tervetel meestel. Ajateenijad kutsutakse teenistusse 2 osana: eelvõtmine ja põhivõtmine. Eelvõtmise ajateenijatele kestab teenistus 11 kuud ning põhivõtmise ajateenijatele 8 kuud. Eelvõtmise kõigist ajateenijatest peavad saama kas allohvitserid, autojuhid või erispetsialistid. Põhivõtmise ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu madalamatel ametikohtadel ja neil puudub võimalus ajateenistuse jooksul saada allohvitseriks. Kuid kas ajateenistus peaks kohustuslik olema ka naistele? Paljud arvavad, et naised sellesks ei kõlba ja nad on liiga nõrgad, et meestega sammu pidada. Kuid need on vaid eelarvamused ja oletused. Järgnevalt toon väja selle teema poolt ja vastu miinused ja plussid. Paljud, eriti meessugu pool väidab, et naised ei sobi sõjaväkke. Ma nõustun osaliselt, sest inimesed on erinevad ja võin julgelt väita, et isegi minu tutvusringkonnas on naisi, kes on
RIIGIKAITSE KONTROLLTÖÖ KORDAMiSKÜSIMUSED Lehekülgede numbrid on riigikaitseõpikust, mis on välja antud aastal 2014. Lisaks on lingid materjalidele, väeosade embleemidele ja asukohtadele. Õpik lk 76-77 Eesti kombineeritud riigikaitseüsteem Elukutselistena saavad selle töö eest palka Kohustuslik ajateenistus Vabatahtlik kodanikualgatus kaitseliit Lk 84-87 Kaitseliit. Millised on kaitseliidu eripärad? Vabatahtlik ,kus on sõjaväeline distsipliin ja allub Kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema kaudu valitsuse käskudele ja korraldustele Kui vanalt võib Kaitseliitu kuuluda? Tegev liige on vähemalt 17-aastane Eesti kodanik ,veel kuuluvad noorliikmed vähemalt 15 aastast, Millised on kaitseliidu eriorganisatsioonid? Naiskodukaitse, Noored Kotkad, Kodutütred
Leedul on aga arenenum õhuvägi. Oleks eksitav väita, et Eesti kulutab riigikaitsele palju raha, pigem on asi selles, et Läti ja Leedu kulutavad sellele erakordselt vähe, olles oma kaitsekuludega NATO kitsimate riikide seas. Eestit eristab teistest Balti riikidest ka see, et kui rahuajal on kaitsevägi lõunanaabrite omast oluliselt väiksem, siis sõja ajal suudaks Eesti luua suurema kaitseväe kui Läti ja Leedu kokku. See tuleb sellest, et Eesti riigikaitse põhineb reservarmeel, kus ajateenistus toimib nagu kool ja alles selle lõpuks saab õpilasest valmis sõdur. Eesti Rahvusliku Liikumise juht, europarlamendi saadikukandidaat Martin Helme leiab, "Me ei ole seadnud riigikaitse kulude piiriks kahte protsenti SKP-st mitte sellepärast, et NATO nõuab, vaid selle pärast, et see on miinimum, millega on võimalik toimivat ja usutavat riigikaitset arendada." Riigikaitse on avalik kaup. Riigikaitse ei saa valida, keda kaitsta ja keda mitte. Iga
SISSEJUHATUS Riigikaitsekohustus tuleneb vajadusest kaitsta oma riiki. See on seotud Suure Prantsuse revolutsiooni ja rahvusriikide tekkega, kuigi teatud kaitsekohustus oli juba ka Antiik-Kreekas ja Vana-Roomas. 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi lõpuni ei tunnetatud riigikaitset Lääne- Euroopas mitte ebameeldiva kohustusena, vaid kodaniku vaba õigusena kaitsta seda, mis talle kuulub. [1] Eestis ei kao riigikaitsekohustus 8-11 kuise ajateenistuse läbimisel. Ajateenistus on eluaegne, kuna see on ettevalmistus reserviks. [samas] Meile on teada tõsiasi, et ajateenistuses, ning hiljem reservis on kõik selleks võimelised, 18- 60- aastased Eesti Vabariigi kodanikud. [2] Küll aga ei ole ajateenistus kohustuslik naissoost isikutele. Viimasel ajal on aga üha populaarsemaks saanud ajateenistusse minek naiste seas. Mõistagi peavad ka nemad läbima teatud kriteeriumid, et ajateenistuses olla ning seal meestega koos edukalt vastu pidada.
põhjendada miks ta ei soovi ajateenistusse minna. · Kutsealune peab teavitama Kaitseressursside Ametile talle sobiva ajateenistusse alustamiseks. Kui kutsealune ei tee seda, on Kaitseressursside Ametil õigus kutsuda noormees teenistusse Ajateenistus: · Ajateenistusel omandatakse palju uusi teadmisi ja oskusi. · Eestis on olenevalt väeliigist, erialast ja ametikohast ajateenistuse pikkuseks 8 või 11 kuud. · Ajateenistus läbitakse 18-27 aastaselt. · Ajateenijad elavad teenistuse ajal kasarmureziimil ja võivad väeosa territooriumilt lahkuda vaid loa alusel, mis võib kehtida kuni 72 tundi. · Teenistuse ajal on ajateenija riiklikul ülalpidamisel (toit, majutus ja riietus on tasuta). · Ajateenijale makstakse igakuist toetust. Ajateenistuse väeosad: Tapal- Suurtükiväepataljon, Õhutõrjepataljon, 1.jalaväebrigaadi tagalapataljon, Pioneeripataljon Jõhvis- Viru jalaväepataljon
Olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka- rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus. Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus. 12-kordne Eesti meister. LAPSEPÕLV Sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus(praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli 4 vanemat venda ja 3 õde. 1929-1930 Aprill 1929-Algas ajateenistus.(Suurupis) 24.november 1929-Garnisoni maadlusvõistlus,A-klass.(EMV) Detsember 1929-Kaotas O.Luigale ja O.Viikbergile.(EMV) Veebruar 1930-EMV`l kaotus. Oktoober 1930-Lõppes ajateenistus. November 1930-EMV`l kaotas -"- aga võitis A.Luhaäärt ja A.Kõllot. 1931-1932 Märts 1931-EMV`l võitis Kõllo,Luiga ja E.Männiku kuid A.Luhaäärelt sai seljakaotuse November 1930-Tuli ta Eesti meistriks vabamaadluses.
mereväebaasi kuuluvaid keskuseid Merevägi on relvajõud merel tegutsemiseks. Selle ülesanne on kaitsta EV-I territoriaalvett ning tagada merekommunikatsioonide julgeoleku Eesti territoriaalvetes. Kriisi puhkemise korral peab merevägi juhtima mereseiret ja osalema totaalkaitsestruktuuri käivitamises. Mereväebaasi kuuluvad staap, mereväe väljaõppe- ja arenduskeskus, mereväe ekipaaz, sidekeskus, meditsiini- ja sadamateenistus ning logistikakompanii. 11.Ja siis see jutt ; kutsealune, ajateenistus, reservväelane, käsk ja alluv kutsealune-jooksva aasta vältel 16aastaseks saav kaitseväekohustuslane kuni ajateenistusse kutsumiseni või ajateenistusse kutsumisest vabastamisest. ajateenistusse kutsumisele kuuluv isik. ajateenistus-kohustuslik tegevteenistus relvajõududes. reservväelane-kaitseväekohustlane, kes oma terviseseisundi ja vanuse poolest on tunnistatud kaitseväeteenistuskõlblikuks ning arvatud kaitseväe reservi.
poolda otseselt sõdimist ning nende number 1 prioriteet ei ole oma senisesest elust kaheksaks või üheteistkümneks kuuks lahti öelda ja asuda reservväelasele vajalikke teadmisi omandama. Mõtlema paneb veel ju ka see, et kui meil kehtib siiski Eesti VABAriik, siis kas otsustusvõimalus Eesti 18-27 aastastele meestele ei peaks säilima? Ma arvan, et küsimus ise andis sellele juba ka vastuse. Teisiti mõeldes saaks aja teenimise osas saavutada kompromiss, tehes nõnda, et edaspidi oleks ajateenistus kohustuslik lühemat aega, näiteks kohustuslik oleks see neljaks kuuks ning siis on valikuvabadus, kas soovid omandada veel oskusi ning teadmisi ja teenida Eesti riiki, või oli 4 kuud sinu jaoks piisav kogemus ning soovid kaitseväest pärast nelja kuud välja astuda. Kuid kui nüüd hetkeks loobuda üldistustest ja mõelda tulemuste peale, mis tuleksid ilmsiks sõjaolukorra puhul, siis mida suudaksid korda saata Eesti
Kuidas mina saan kaasa aidata riigikaitsele? Riigikaitses saab osaleda mitmel moel. Kige otsesem vimalus selleks on osaleda riigi sijalises kaitses. Eestis thendab see teenistust Kaitseves vi Kaitseliidus. Eesti on valinud ldrahvaliku armee mudeli, mis phineb riigi kodanike kohustuslikul teenistusel Kaitseves ja vabatahtlikul osalemisel Kaitseliidu tegevuses. Meessoost kodanikel on ajateenistus Kaitseves kohustuslik, naistel aga mitte. Prast ajateenistust jtkub teenistus reservis. Samuti on vimalik jtkata ka elukutselise kaitsevelasena. Riigikaitse on kigile, kes tunnevad, et tahavad ning suudavad seista oma riigi eest. Riigi kaitsmine on Eesti kodanikule kohustuslik ning usun, et seda teeks ka iga inimene, kellel on vhegi vrikust ning armastus Eestimaa vastu. Naistel on samuti vimalus lbi teha vabatahtlikult ajateenistus ja/vi valida kaitsevelase elukutse
muusikainstrument on inimese hing, sellest järgmine, inimese hääl. On vaja puhastada oma hinge, kuni ta helisema hakkab." Veel ütlus: "Maailma muutmine on agressioon. Mina tahan ainult ennast muuta. Kui kellelegi meeldib, mis ma teinud olen, siis on sellest juba küll." Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Sündis Paides Kolis Rakverre Rakvere muusikakool Tallinna Muusikakool - kompositsioon Ajateenistus Nõukogude armees Tallinna Riiklik Konservatoorium Elulood Helirezissöör Eesti Raadios Emigreerus Viini Stipendium, kolis Berliini 8 Grammy-nominatsiooni Awards 2010 tagasi Eestisse AITÄH KUULAMAST! Vladislav Virtonen NVRK, 2017
See on vastastikune lugupidamine vastastikuse mõistmise kaudu. Inimene ei ole oma loomuselt vägivaldne, sallimatus ei ole meie geenides. Sallimatust tekitavad hirm ja teadmatus ning need kinnistuvad inimese teadvusesse varases lapsepõlves." Nagu Frederico Mayor'i ütlusest loeme, on sallimatuse tekitajateks hirm ning teadmatus, see on ka enamasti põhjuseks, miks vihatakse mõnda rahvust, erakonda, inimest, elustiili või muud sellist. Näiteks paljud noored poisid, kellel on vaja läbida ajateenistus, vihkavad või ei salli sõda ja kõike sellega seonduvat. Tehtakse kõik, et vaid mitte minna kaitseväkke. Kui aga lõpuks sinna pääsetakse, avastab enamus neist poistest, et see ei ole see, mida nad ettekujutasid, kuna arvatakse, et ajateenistus koosneb ainult alandamisest, vägivallast ja isamaalisuse tampimisest. Seal ootab neid aga ees palju kasulikku õpitakse ellujäämist metsas, saab omandada autojuhiload, saab minna õppima edasi sõjakooli, sidudes oma elu
Eesti vabariigi riigikogu ja , kompaniid ja sõjavägi Riigikogu 101 liiget. Riigikogu kuulutab välja sõjaseisukorra. Eesti Vabariigi president on Eesti Riigipea ja riigikaitse kõrgeim juht. Valitsus-täidesaatev võim Kaitsejõud relvastatud struktuur Kaitsevägi valmis riiki sõjaliselt kaitsma. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded! Sõjaväemudelid :elukutseline(d) relvajõud Reservväed: need mobiliseeritakse ainult ohu korral üksustesse. Miinipilduja patareis on : tagalarühm,-siderühm Kolm jalaväekompanii moodustavad jalaväepataljoni põhja. Tagalakompanii tegeleb söögi, pesu,postkast, surnute matmisega. Üksikvõitleja kes koos paarilisega, moodustavad lahingupaari. Pooljagu on 4-6 kaitseväelast Jagu moodustab kahest pooljaost, kelle ülem on seersant. Rühm koosned 3 jaost ja selle ülem on leitnant.(30-35 meest) Brigaad, mis koosneb 3-4 jalaväepataljonist(6000-8000 meest) Diviis, mis moodustub 3-4 brigaadist Korpus, kuhu kuulub 3-4 di...
Härra Q", "Kolmnurk", "Harjutusi iseseisvaks eluks", "...ja teeb trikke", "Tagasi Euroopasse", jne. Laulud: "Vaid see on armastus", "Võta mind lehtede varju", "Päikeseratas", "Vitsalaul", "Rahalaul", "Vokilaul" (Ehi, kallis, ehi), "Põlev puu", "Laul surnud linnust", jne. Tunnustused: Suure Vankri preemia (1997), Valgetähe 5. klassi orden . Rahvusvahelised auhinnad joonis- ja nukufilmide muusika eest: "Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E". Lisainfo: Ajateenistus NSVL armees 1974-1975. Koostöö vokaalansambliga Kiigelaulukuuik. Ilmunud on CD-d "Siidiplaat", autoriplaat "Kino-Teater-Muusika" ning "Koidulast Ehalani". Kooliajal mänginud ansamblis "Kristallid", osalenud telesaadetes ja filmides.
Inimene sõjas Aegade algusest peale on inimesed sõdasid ja lahinguid pidanud, paljud on tänu sellele hukkunud. Ka tänapäeva ühiskond ei jää sõjategevusest puutumata. Aastaid on meile kõneainet andnud sõjategevus Iraagis, lisaks sellele võib näite tuua hiljuti toimunud Venemaa rünnakust Gruusiale. Kõigile on teada, et ajateenistus on Eestis kohustuslik meestele, kuid ka naised võivad sellest osa saada, kui vaid soovivad. Enamasti viibitakse sõjaväes kaheksa kuud või üksteist kuud, kuid on võimalus hakata ka elukutseliseks sõjaväelaseks. Ajateenistuse ülesandeks on mehi koolitada riigi kaitsmiseks sõjaolukorras. Õpitakse teooriat ja ellujäämist, toimub pidev treening füüsilise sooritustaseme tõstmiseks ning lisaks sellele valitseb sõjaväes kõrge distsipliin, mis tagab kuulekuse.
planeerimine ja läbiviimine, erialakursuste korraldamine ning kaadritöötajate täiendõppe korraldamine. Seni viidi kaitseliitlastest juhtide väljaõpet peamiselt malevates ja Kaitseliidu peastaabi poolt korraldatud kursustel. Kaitseliidu kooli loomisel on nii nõu kui jõuga abiks olnud Taani Kodukaitse kool. SÕJALINE ETTEVALMISTUS JA HARIDUS Kaitseväelase sõjalise ettevalmistuse baasiks on läbitud ajateenistus. Seejärel saab kaitseväelane valida kaadrisõduri, kaadriallohvitseri või ohvitseri karjääri vahel. Kaadrisõduritel tuleb tavaliselt läbida kaadrikaitseväelase baaskursus. Kaadriallohvitseri kutse on võimalik omandada Kaitseväe Lahingukoolis, kus antakse ettevalmistust vanemallohvitseridele. Soovitav ja autoriteeti andev on eelnevalt nooremallohvitseri kursuse läbimine väeosas. Hiljem osaletakse täienduskursustel.
rahvusest sõdureid. Taas tekib sellest lojaalsuse küsimus, sest need mehed ei tee seda tööd armastusest Eesti kui kodumaa vastu, vaid kui palgatööd. Palgaarmee loomine ja ülalpidamine on oluliselt kallim praeguset kaitsesüsteemist. Kulutused sisaldaksid muidugi ka investeerimist kvaliteetsemasse relvastusse, mis oleks uue süsteemi juures positiivne joon. Seevastu Palgaarmee loomisega kaob ära reservvägede võimalus. Kohustuslik ajateenistus tagab meile reservi, mille puhul vajaduse korral saab mobiliseerida 60 000 kuni 100 000 meest ning nad teavad, mida neilt oodatakse. Eesti suuruse riigi puhul oleks palgaarmee suuruseks umbes 4000 meest. Palgaarmee loomine tähendaks aga täielikult NATO toetusele lootmist, kuna üks pataljon suudaks sõjaolukorras vastupidada heal juhul lahingu. Eesti võib teha küll palgaarmee, aga selle ülalpidamine tuleb
NATO meile nii öelda kaugeks ,,onuks" välismaalt. Ehkki Eesti väed peavad olema võimelised oma üksustega osalema NATO missioonidel, siis on ikkagi meie esmane julgeoleku tagamine meie endi käes. Ka mina pooldan seda arusaama, sest Eesti ei tohiks muutuda nii mugavaks, et loodab julgeoleku küsimustes ainult ühele organisatsioonile. On päris selge, et Eesti peab omama iseseisvat võimekust vastase heidutamiseks. Siin tekib küsimus, kas Eesti peaks omama profiarmeed või on hetkeline ajateenistus piisav? Praegusel hetkel ei saa paljud Eesti kodanikud aru, milleks täpselt kohustuslikku ajateenistust vaja on ja kui kohustuslik see siis ikkagi on, kui üpriski lihtsalt on võimalik ajateenistusest mööda hiilida. Hetkel on põhimõtteliselt levinud arusaam, et ajateenistus kasvatab isamaalist kodanikku. Profiarmee aga ei ole Eesti perspektiivis mõttekas. Esiteks ta ei ole sõjaliselt tähtis, teiseks ei ole majanduslikult võimalik ning kolmandaks ta ei ole sotsiaalselt ja
Sakslaste poolt. TERRITORIAALSED M U U T U S E D PÄ R A S T E S I M E S T MAAILMASÕDA V E R S S A I L E S S Ü S T E E M I LO O JA D David Lloyd George - Suurbritannia peaminister Georges Clemenceau - Prantsusmaa peaminister Woodrow Wilson – USA president V E R S A I L L E S RA H U L E P I N G U TINGIMUSED Saksamaa oli sõja süüdlane. Saksamaa pidi võitjatele maksma reparatsioone. Saksa armee vähendati 100 000 meheni, ajateenistus keelati, lennuväe, tankide, allveelaevade omamine keelati, sõja laevastik piirati 6 laevani. Loodi Reini demilitaseeritud tsoon. SÕJA TULEMUSED sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari mille tagajärjel tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia Serbia ning senise Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogoolia liitusid Serbia- Horvaatia- Sloveenia kuningriigiks(hilisem Jugoslaavia) TÄNAME
tooted), või ringluses on liiga palju raha. Tagajärjeks on tarbimise kahanemine. See aga tähendab ettevõttele kasumi vähenemist, mis sunnib neid omakorda toodangu mahtu kahandama ning tulu suurendamiseks hindu tõstma. Tulemuseks on riigi majandusele negatiivselt mõjuv suletud nõiaring. Kuna inflatsiooni on enamasti võimatu peatada, siis tekitab see alati riigi valitsusele muret. 11. Kui pikk on Eestis ajateenistus, kellel on ajateenistuse kohustus, mis on asendusteenistus? Ajateenistus kestab vastavalt väljaõppe liigile 8 kuni 12 kuud ja on kohustuslik meestele vanuses 18-27 aastat. Vabatahtlikena võivad sõjaväkke minna ka naised. Kohustuslikku ajateenistust saab asendada ka asendusteenistusena. Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kutsealune on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. Asendusteenistus kestab 16 kuud. II osa 1
käima," rääkis Roosimägi. ,,Kui me tahame, et kaitsevägi kriisi- või sõjaolukorras tegutsemisvõimeline oleks, siis meie väiksel riigil pole ajateenistusele alternatiivi," lisas ta. Kui loobuda ajateenistusest, siis tuleb Roosimägi sõnul hakata tervet riigikaitse struktuuri ümber tegema. Riigikaitsesüsteemi välja ehitamiseks kulub tema hinnangul 20-25 aastat. ,,Aga kas saab öelda, mis toimub maailmas 10 aasta pärast?" küsis ta. Roosimägi sõnul oleks lühinägelik ajateenistus majanduskriisis oleva riigi kärpeplaanide tõttu lõpetada. (Eesti Päevaleht Online; 16. september 2009) Kaitseminister Jaak Aaviksoo: ,,Ma ei taha öelda, et kaitsekulud on selline püha lehm, mida ei tohiks puutuda, aga seda ei saa ka käsitleda põhjatu rahalaekana." Kui aga praegu kaitsekulude osakaalu vähendada, tuleks tema sõnul kokku leppida ka selles, kuidas seda hiljem kompenseerida. ,,Sisuliselt toob see (kaitsevaldkonna eelarve vähendamine umbes 800
Scouts pataljon Paldiskis, VÕK Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon Võrus, VÕK Viru Üksik-jalaväepataljon Jõhvis, VÕK Kalevi jalaväepataljon Paldiskis, VÕK Üksik-sidepataljon Tallinnas, VÕK Üksik-vahipataljon Tallinnas, Lahingutoetuse Väljaõppekeskus Tapal, Suurtükiväegrupp Tapal, Õhutõrjedivisjon Tapal, Pioneeripataljon Tapal, Kaitseväe keskpolügon Tapal Kaitseliidus on vabatahtlikud, käitsevägi on kohustuslik Sõjaväe mudelid Elukutselised relvajõud, Ajateenistus, reservsõjavägi Ajateenistusse ei kutsuta tunnistatud terviseseisundi tõttu tegevteenistuseks kõlbmatuks, kandnud vabaduskaotuskaristust tahtlikult toimepandud kuriteo eest, saanud ajapikendustähtaja jooksul 28aastaseks, teeninud mõne teise riigi sõjaväes vähemalt 12 kuud. Tegurid, mis välistavad ajateenistuse kohuse täitmise arstliku komisjoni otsuse järgi on ta tunnistatud
tulevikus. Aga milleks on vaja kaitseväkke inimesi, kes seal olla ei taha? Poisikesest ei saa meest, kui ta seda ei taha ning selle nimel vaeva ei näe. Eesti riiki ei suuda kaitsta väljaõppeta noormehed. Oleks naiivne arvata, et hoides poissi kaheksa kuni üksteist kuud kaitseväes, saame mehe. Mida see kaheksa kuud üldse annab, või mida selle aja jooksul pakutakse? Kas see üldse annab mingigi ettevalmistuse reaalolukorra jaoks? Samas ajateenistus ei ole võrreldav sõjaga. Viimase puhul on kindlasti ka need mehed rivis, keda praegu sõjaväkke ei võeta. Lähevad need, kes on valmis oma isamaad enese elu hinnaga kaitsma. Valdavas osas poisse ei kutsu miski sõjaväkke. Tuttavad kiruvad, teevad maha ning väidavad, et kaitsevägi on mõttetu. Samas mõttetu on ka poisiklutiks jääda ning sõjaolukorras koos naiste ja lastega keldrisse pageda. Lahendusi, kuidas Eesti kaitseväe olukorda paremaks muuta, on mitu
1861 - orjanduse küsimus sõjategevuse mõjutamisel Ühendriikide kasuks kuulutas vabaks Konföderatsiooni armeesse kuuluvad orjad · Lincoln võttis 11. märtsil 1862 sõjavägede üldjuhtimise enda kätte · talundiseadus (Homestead Act) - kokku sai selle alusel maad ligi 2 miljonit ameeriklast · 1. jaanuaril 1863 kuulutas ta kõik orjad Ameerika Ühendriikides vabaks · 25. veebruar 1863 alus riigipankade süsteemile, tulumaks · 3. märts 1863 kohustuslik ajateenistus · Gettysburgi lahing purustati Konföderatsiooni armee · 8. detsember 1863 amnestia Ühendriikide vastases "mässus" osalenud isikutele, kui need vannuvad truudust USA konstitutsioonile ja kohustuvad järgima kõiki Ühendriikide seadusi. · 12. märtsil 1864 loovutas president armee ülemjuhatuse kindral Ulysses S. Grant'ile · 4. märtsil 1865 vannutati ta teiseks ametiajaks Ameerika Ühendriikide presidendiks · 9. aprillil 1865 alistusid kindral Lee väed
Kaitsetahe kujuneb igal inimesel juba noorukieast alates. Kui inimene usub ja tunneb et tal on vajadus kaitsta oma kodumaad ja aidata oma rahvast, siis ta ka teeb seda. Inernetist uurides tuleb välja, et eestlaste kaitsetahet suurendavad riigikaitse aluse tunnid keskkoolides ja kutsekoolides. Inimesed, kes õpivad vabatahtlikult seda ainet, nende kaitsetahe on mitu korda suurem kui inimestel, kes õpivad seda peale sunnitult. Kindlasti suurendab ka noormeeste kaitsetahet ajateenistus, mille pikkuseks on 8 või 11 kuud. Kas valikaine „Riigikaitse alused“ on piisav riigi kaitseks? Riigikaitse on õppeaine, kus saadakse ülevaade relva-ja riviõppest ja esmaabi osutamisest . Lisaks sellele käsitletakse ainetundides tänapäeva julgeoleku-ja kaitsepoliitikat ning õpetatakse kaitsejõudude ülesehitust. Kindlasti ei propageeri riigikaitseõpetus militarismi. Aine on tihedalt seotud paljude teiste ainetega nagu näiteks ajaloo, kodanikuõpetuse,
Arstid ei väljasta enam retseptiravimeid paberkandjal, vaid kogu info kantakse andmesüsteemi ning see võimaldab meil ravimeid ID- kaardiga osta. Tänases Eestis on turvaline elada, sest meie riigis puudub sõjategevus ning suhted naaberriikidega on valdavalt positiivsed. Viimane sõda, mis Eesti territooriumil toimus oli teine maailmasõda. Meie kodumaa saavutas oma taasiseseisvuse 1991. aasta 20. augustil. Oma riigi kaitse heaks on meil kohustuslik ajateenistus noormeestele, kes peavad asuma sõjaseisukorra ajal kaitseväeteenistusse. Samuti on Eesti alates 2004. aastast NATO ja Euroopa Liidu liige, kes vajadusel toetavad Eestit konfliktsetes olukordades. Meie suhted lähisriikidega põhinevad majanduslikul ning julgeoleku tasandil. Eesti ja Läti vahel on alati olnud tihe kaubavahetus, sest Läti on üks meie suurimaid ekspordi- ja impordipartnereid. Eesti jaoks on oluliseks ka julgeolekupoliitilised suhted Ameerika Ühendriikidega
Vabariigi President. Eesti Vabariigi kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse Kaitsejõud koosnevad kaitseväest, Kaitseliidust ning Siseministeeriumi valitsemisalas olevatest sõjaväeliselt korraldatud üksustest. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus. Kaitsevägi on ülesehitatud reservarmee põhimõttel, riigi kaitsejõudude põhiosa moodustavad reservis olevad üksused Funktsionaalsusest ja võimekusest lähtuvalt jaguneb kaitsevägi: üldotstarbelisteks üksusteks (reageerimisüksused ja põhijõud) -
valitsemisalasse. Nagu termin riigikaitse ütleb, on eesmärgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Eesti kaitsejõudude olulisemad osad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Ajalooliselt vanim riigi julgeolekustruktuur on ilmselt armee ehk sõjavägi. Tänapäeva Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus üldine ja kehtib 16- 60-aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. Ajateenistusse kutsutakse 18-27- aastased terved Eesti kodakondsust omavad noormehed. Ajateenistus kestab 8 või 11 kuud olenevalt sellest, millise väljaõppe ajateenija läbib. Sõduriõpe on lühem aga reservohvitseriks saamine nõuab aga põhjalikumaid teadmisi ja oskusi. Teenistusse kutsutakse Eestis regionaalsuse põhimõttel, mis tähendab et ühest kohast pärit mehed lähevad ühte väeüksusesse. Kuni 60-aastaseid võib kord viie aasta jooksul kutsuda reservõppusele,et korrata eelenevalt õpitut ning teha tutvust uuema sõjatehnikaga. Sellise armee nimi on reservarmee. Need
kummalgi pole sõjalist haridust ja kumbki neist pole sõjaväes aega teeninud. Sellest tulenevalt on ka arvamused tingitud tsiviil ja populistlikest vaatenurkadest, et saavutada paremaid tulemusi valimistel. Artiklis toodud diskusiooni on raske pidada sisuliseks ja asjatundlikuk ning kaitsepõhimõtete alaseks diskusiooniks. See on Eesti üsna levinud ka teistelt aladel ja kahetsusväärselt ei kuulata neid, kes on vastavalt haritud. Diskussioon teemal, kas professionaalne armee või ajateenistus, on väikesele riigile kohatu. Ajast-aega on ajalugu tõestanud, et väikest riiki on kaitsnud kogu rahva kaitse tahe ja patriotism, mis tungineb üldisele mobilisatsiooni valmidusele ning omakorda kaitseväes omandatud alg teadmistele. Palgaarmee on suurte ja rikaste riikide kallis lõbu. Militaarvaldkonna tippspetsialiste kolonelleitnant Leo Kunnas paneb asjad paika sõjaväelise otsekohesusega: "Täispalgalise armee tegemine Eestile ei ole sõjaliselt
Kaitseväe juhataja nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikogu. 4. Millises vanuses Eesti meeskodanikud on kaitseväekohuslased? Meestel on 17.-60. eluaastani kaitseväeteenistuse kohustus. 5. Nimeta vähemalt 5 ohvitseri auastet alustades kõige kõrgemaga! Kindral Kindral Leitnant Kolonen Kolonen Leitnant Major 6. Kui vanu kutsealuseid võib kutsuda ajateenistusse? Kohustuslikus korras kutsutakse ajateenistusse noormehed vanuses 18-27, naistel on võimalus oma algatusel ajateenistus läbida. 7. Nimeta 5 põhjust, mille puhul antakse ajateenijale ajapikendust? Kool, perekondlik haigus 8. Millised on ajateenija 3 kohustust? Ajateenija on ajateenistuses viibimise ajal kohustatud täitma teenistuskohustusi ja kaitseväes kehtivaid õigusakte. Ajateenija teenistuskohustused on: 1) võtta oma pädevuse piires ja vastavalt sõjaväelisele väljaõppele osa kaitseväe ülesannete täitmisest; 2) osaleda sõjaväelises väljaõppes vastavalt väljaõppekavale ja päevakorrale;
KAITSEVÄETEENISTUSE SEADUS Raivo Pehk 2006 Kaitseväeteenistuse seadus sätestab kaitseväeteenistuse mõiste, subjektid, korralduse ja kaitseväeteenistuses ning asendusteenistuses olevate isikute õigusliku seisundi. Kaitseväeteenistus on avaliku teenistuse eriliik, mis sätestatakse käesolevas seaduses. Kaitseväeteenistuseks loetakse teenistust kaitseväes, Kaitseliidus ja teistes seaduse alusel loodud sõjaväeliselt korraldatud asutustes ja üksustes sõjaväelise auastmega ametikohtadel. Kaitseväeteenistuse liigid on: 1) tegevteenistus; 2) reservteenistus. Tegevteenistuse liigid on: 1) ajateenistus; 2) lepinguline teenistus; 3) osavõtt õppekogunemisest. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes - täitma kaitseväeteenistuskohustust. Aja kestel, mil kodanik on kohustatud täitma kaitseväeteenistuskohustust, on ta kaitseväekohu...
Kaitsevägi 3. Mis on kaitseliit, mis kaitsevägi? Kaitsevägi on eesti relvajõud, mis koosneb ajateenistusse kutsutud kodanikest, kaitseliit on vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon. 4. Mis on riigikaitse eesmärgid? Tagada riigi kaitse võimaliku kallaletungi korral, kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine, uurida kuritegusid, mis ohustavad eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut. 5. Kuidas toimub Eestis ajateenistus (kes, kui vanalt, kui kaua jne)? Eesti kodanikud, 8-11 kuud, 18-27 aastased kodanikud. Aivi Pärisalu Laagri Kool Kaitseliit- vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon advokaat- jurist, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus prokurör- jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine ombudsman- usaldusmees, kes aitab lahendada riigi ja kodanike vahelisi konflikte
Missugune majanduspoliitika tagab Eesti ühiskonna jätkusuutlikkuse? Eesti jätkusuutlikus tähendab Eesti ühiskonna arengut ning ressursside kasutamist nii, et sellega rahulduksid praegused elanikud, kuid peetakse silmas ka tulevasi põlvkondi. Tähtis on, et ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt, nimelt ei tuleks eesmärgiks seada vaid majanduslikke vajadusi, vaid tähelepanu tuleb pöörata ka keskkonnakaitsele ja kultuuri säilitamisele. Milline majanduspoliitika suudab selle kindlustada? Riigi sekkumine majandusse aitab parandada keskkonnakaitset. Eesti riik kuulub ülemaailmsesse säästva arengu programmi Agenda 21. Niisuguse organisatsiooni eeskujul võttis Riigikogu vastu Säästva arengu seaduse. Sellele tuginedes koostati Eesti keskkonnastrateegia 2010, mille eesmärk on majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine nii, et see ei kahjustaks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Niisuguste seaduste vast...
MEREVÄEBAAS Ülesanded ja organisatsioon: Mereväebaas on 29. aprillil 1997.a loodud mereväe väljaõppe- ja administratiivstruktuuri- üksus. Väeosa põhiülesanneteks on väljaõppe planeerimine ja korraldamine ning logistiline kaldatoetus. Mereväebaas asub Tallinnas, Miinisadamas. Väeosa ülesanneteks on muuhulgas ujuvvahendite ohutu seismise tagamine sadamas, mereväe allüksuste teenindamine ning varustamine teenistuseks vajalike vahenditega. Mereväebaasi, mille tegevust juhib väeosa staap, koosseisu kuuluvad veel alljärgnevad struktuuriüksused: transporditeenistus; materjaliteenistus; remondi- ja hooldusteenustus; haldusteenistus: meditisiiniteenistus; mereväekool, mille ülesandeks on mereväe väljaõppe planeerimine ja korraldamine; baasikaitsekompanii. Mereväebaasi organiseerida on ka igakülgne vastuvõtva riigi toetus Eesti vetes regulaarselt korraldatavatele rahvusvahelistele miinitõrjeoperatsioonidele...
Inimesest sai maailmakodanik, mis tähendab, et kõik uksed olid inimesele lahti. Inimesel tekkis võimalus elada korraga lausa mitmes reaalsuses (näiteks virtuaalsed kogukonnad). Inimene küll järgib ühiskonnas kehtivaid mängureegleid, kuid ei võta enam midagi tõsiselt. Tehnoloogia tohutu areng tõi kaasa info ülekülluse, kuid inimestel napib aega ja tahtmist millessegi süveneda. Haridus on muutunud tehnokraatlikumaks ning lapsed leiavad, et kool on kui ajateenistus, mis tuleb kohustuslikus korras läbida. Lapsed ei võta kooli tõsiselt ega süvene sellesse. Muutused on väga kiired toimuma. Neid kolme ajajärkku vaadates tundub, et kõige paremini toimiv on olnud modernismi ajastu, kus inimesed tegid omavahel rohkem koostööd ning usuti paremasse homsesse. Kui me suudaksime tuua modernismi ajal valitsenud väärtused üle postmodernismi ning juurutada neid selles, siis arvestades tänapäevaseid võimalusi, suudaksime ilmselt luua parema maailma
Riigikaitse · Riigikaitse kõrgeim juht on Vabariigi President. · Kaitseväe juhataja on kindral Ants Laaneots. · Kaitsevägi -riigikaitseks korraldatud relvastatud jõud,mis moodutatakse tegevteenistusse võetud kodanikest. o Maavägi, merevägi, õhuvägi, kaitseliit. Kaitseliit kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvastatud riigikaitse organisatsioon. KAPO - · Ajateenistus kestab 8-11 kuud, sõltub väljaõppe kavast. Mehed 18-27. · Asendusteenistus kestab 12 kuud. · Riigikaitse nõukogusse tuli juurde Riigikogu väliskomisjoni esimees, rahandusminister ja justiitsminister. Majandus · Avatud majandus Eelarve · Eelarve - eeldatavate tulude ja kulude arvutlus elolevaks perioodiks · Def eelarve eelarve, milles kavandatud kulud on suuremad kui eeldatavad tulud. · Valitsus koostab ja teeb ettepaneku, Riigikogu võtab vastu.
Rahul olid võitjariigid kuna neile maksti reparatsioone ning nad said kasumit.Rahul polnud kaotajariigid kuna nad pidid palju asju ära loovutama ning maksma.Rahul polnud ka mõned võitjariigid, kuna nende arvates said nad liiga vähe kasumit ja kaotajariigid said liiga leebed tingimused. Millised tingimused kehtestati Saksamaale Versailles' rahulepinguga? · Pidi võitjatele reparatsioone maksma · Armeed vähendati 100 000 meheni jalaväes, 15 000 meheni mereväes. · Keelati ajateenistus. · Pidi loovutama 1/8 oma alast ja kõik oma kolooniad. · Loodi Reini demilitariseeritud tsoon Mis eesmärgil loodi Rahvasteliit? Mis olid selle nõrkused? Rahvasteliitu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö.Nõrkused olid, et neil puudus oma sõjavägi, leping millele toetuti pidati ebaõiglaseks, otsustamine oli aeglane, USA jäi kõrvale, majandusaktsioonid puudusid. Millised uued riigid tekkisid pärast I maailmasõda?
11. Nim. 3 abipolitseinikuks saamise tingimust. 12. Mis on KAPO? 13. Nim. Vähemalt 4 Kapo ülesannet. 14. Millal ja kes hävitas Eesti iseseisva sõjaväe? 15. Millal lahkus Vene sõjavägi Eestist? 16. Millal hakati uut armeed looma? 17. Mis on kaitsevägi? 18. Millised 2 varianti oli sõjaväe loomisel? 19. Mida kujutab endast reservarmee? 20. Palju on sõdureid Eesti sõjaväes rahu ajal? 21. Sõjavägi on apoliitiline... mida see siis tähendab? 22. Kui kaua ja mis vanuses toimub ajateenistus? 23. Kes nimetab ametisse kaitseväe juhataja? 24. Kuidas jaguneb kaitsevägi? 25. Mis on kaitseliit? 26. Kuidas on kaitseliit üle Eesti jaotatud? Mitu malevat on üle Eesti? 27. Mis on tsiviilkontroll? 28. Millal ja kes võttis vastu üldise sõjaväekohustuse? 29. Mida kujutab endast abiteenistus? Kaua see kestab? 30. Kes on kaitseväejuhataja? Kes teda abistab? 31. Mis kuuluvad veel kaitseliidu alla? Nim. 3. 32. Kes hoolitseb riigikaitse ja julgeoleku poliitika eest? 33
Kuidas mõjutab tänapäeva ühiskonda? Perekondlik pärimus...? Essee- ja referaaditeemad sõjaajaloost · Nekrutikohustus · Barclay de Tolly ülevaade eluloost · Eesti sõjamehed erinevates armeedes Teises maailmasõjas · Teine maailmasõda Eestis · Metsavendlus · Michael Howard "Sõda Euroopa ajaloos" · Norman Davies "Euroopa sõjas. Lihtsat võitu pole" · Catherin Merridale "Ivani sõda" Eesti riigikaitse 1920-1940 · Ajateenistus keskmiselt 1 aasta · Maa- mere- ja õhuvägi · Kaitseliit 40 000 meest · Riigikaitseõpetus kesk- ja kutsekoolides · Riigikaitse oli olemuselt üldrahvalik · ........ Okupatsiooniarme kohalolek Eestis · 1991. aastaks oli Eestis asuvate Nõukogude Armee üksuste käsutuses 1665 objekti kogupindalaga 87 147 hektarit (umbes 2% Eesti territooriumist). · Sõjaväeüksused paiknesid ligi 800 paigas, 1991. aasta suvel oli Eestis ligikaudu 36 000
väed olid suurtest kaotustest juba alla andmas, seega ei suudetud Venemaa vastu piisavalt tugevat vastast kokku koondada. Samuti mõjutas edutut sõjategevust ka Itaalia (liitlase) kaotamine. Saksamaa oli totaalselt laostunud. Compiegne'i ja Versailles'i rahulepingud olid Saksamaale väga rängad: ta pidi loovutama 1/8 oma territooriumist, kaotas kõik oma kolooniad, maksma raskeid reparatsioone ning samuti piirati sõdurite arvu armees (kuni 100 000) ning keelati ajateenistus ja allveelaevade (samuti ka sõjatankide) omamine. Suur kaotaja antud sõjas oli ka Venemaa, kelle mahajäänud majandus ei olnud kaugeltki valmis nii suurteks sõjakuludeks. Venemaa sõdis kolme riigi vastu- Saksamaa, Türgi ja Austria-Ungari. Sõjaga kaasnenud tohutult suured inimelude kaotused ja küllaltki edutu sõjategevus viis riigi sisemisse kriisi, mille tulemusena toimus kaks revolutsiooni (Oktoobripööre ja Veebruari revolutsioon) ning kodusõda kuni aastani 1922. Venemaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
