Debora Vaarandi Debora Vaarandi (Trull) sündis 1. oktoobril 1916 Võrus postiametniku tütrena, tema lapsepõlv möödus vaestes oludes Tallinnas Dunkri tänaval ja Saaremaal Laimjalas. Lapsena oli Debora Vaarandi enda sõnul arg ja üksildane unistaja, kes istus alatasa ninapidi raamatus. Tema esimene luuletus Udus ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. Autori teadmata sattus see pala ajakirja Eesti Naine toimetusse ning avaldati 1936. aasta aprillinumbris. Gümnaasiumi lõppedes tundus tulevik sünge töö leidmine oli väga raske ning ülikooli minek ei olnud raha tõttu võimalik. Kuid 1935. aasta sügisel kohtus ta kohalikul
,,TUNDMATU SÕDURI HAUD".......................................................................................3 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1. ELULOOLISED TÄHISED.............................................................................................5 2. LUULEVAATED.............................................................................................................7 3. DEBORA VAARAND TÕLKIJANA..............................................................................8 4. ,,ÖÖVIIUL".......................................................................................................................9 5. KOKKUVÕTE.................................................................................................................10 6. KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................11
Debora Vaarndi (1916 2007) Elulugu Looming Tema luule arenes tunduvalt Isamaasõja ajal, siis ilmus ka tema esikkogu `'Põleva laotuse all'' (1945), milles domineerivad võtleva luule põhimotiivid. Eriti jõuline oli D. Vaarandi luule luule just siis, kui ta kirjutas omaenese tunnetest. Sõjajärgsetel aastatel kajastus ka tema ridades tolle aja kirjanduse
Debora Vaarandi Kaisa Leppik 11.c Luuletaja Debora Vaarandi 1.oktoober 1916 28.aprill 2007. Sündinud Võrus, lapsepõlv möödus Tallinnas ja Saaremaal. Tõlkis soome, saksa ja vene keelset loomingut. Modell maalidel, mis kujutavad Lydia Koidulat. Elulugu Lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi, mille koolilehes ilmus poetessi esimene luuletus "Udus". A.Hindi toetusel astus TÜ filosoofia teaduskonda. Avaldas arvustusi Eesti Kirjanduses ja Postimehes. Tõlkis Alfred adleri ``Inimesetundmise'' 1939. aastal abielu Hindiga lagunes. Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal töötas Rahva Hääle toimetuse kultuuriosakonnas. Kultuurilehe Sirp ja Vasar peatoimetaja asetäitja, hiljem peatoimetaja. Sõjaaastatel viibis Venemaal ja Kasasthanis. 1944. tagasi Eestis. Luule 1945. aastal ilmus debüütkogu ``Põleva laotuse all''. vabavärsis, kantud kodu igatsuse vaimust, lisaks kohustuslikule Stalini ülistamisele leidus selles palju ilmekaid l...
Nooruse lugu"(2006). Debora Vaarandi (Trull) sündis 1.oktoobril 1916.aastal Võrus postiametniku tütrena. Tema lapsepõlv möödus vaestes oludes Tallinnas Dunkri tänaval ja Saaremaal Laimjalas. 2006.aastal ilmunud mälestusraamatus ,,Aastad ja päevad" meenutab ta viletsat eluaset Laimjala mõisa keldris, aga ka üldist ahistustunnet Saarema ühisgümnaasiumis õppides ([WWW] http://paber.ekspress.ee/viewdoc/E5F026587E5B65D7C22572CD004E078F 15.01.2009. Lapsena oli Debora Vaarandi enda sõnul arg ja üksildane unistaja, kes istus alatasa ninapidi raamatus. Tema esimene luuletus ,,Udus" ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. Autori teadmata sattus see pala ajakirja Eesti Naine toimetusse ning avaldati 1936. aasta aprillinumbris. Aasta varem oli neiu lõpetanud gümnaasiumi, ent isiklik tulevik paistis tuhm ja ähvardav. Kuidas leida tööd? Ülikooli minek oli majanduslikel põhjustel mõeldamatu. Siis
Sisukord 1) Debora Vaarandi elulugu lk. 4 2) Debora Vaarandi looming lk. 5 3) Luulekogu üldiseloomustus lk. 6 4) Ühe luuletuse analüüs lk. 9 5) Kasutatud kirjandus lk. 10 Debora Vaarandi elulugu Debora Vaarandi oli luuletaja ja tõlkija. Ta sündis 1. oktoobril 1916a. Võrus postiametniku tütrena. Varane lapsepõlv möödus Saaremaal Pöides Saikla külas emapoolse vanaisa talus. 1922-1927 elas ta Saaremaal suviti, muidu oma vanemate juures Tallinnas, kus käis ka kaks esimest aastat koolis. 1926. a-st oli Vaarandi kodu Saaremaal Laimjalas, kuhu vanemad ostsid väikese talu. Õppis Pöide ja Kahtla algkoolis (lõpetas 1929); 1930-35 Kuressaares Saaremaa ühisgümnaasiumis humanitaarharus ja 1936-40 Tartu ülikoolis filosoofiateaduskonnas keeli ja kirjandust, stuudiumi lõpetamata. Radikaalselt meelestatud haritlastega suheldes tutvus marksismiga. 1940.a. suvest töötas Vaarandi Tallinnas ajakirjanikuna: oli "Rahva Hääle...
KOOL Referaat Debora Vaarandi NIMI KLASS 2013 Sissejuhatus Sissejuhatus...........................................................................................lk1 Debora Vaarandi looming................................................................
SAAREMAALT PÄRIT KIRJANIKUD Jaan Oks 19.saj lõpus sündis; looming oli väga vastuoluline, mässumeelne; ei viimistlenud oma loomingut; kirjutas proosat, luulet ja kriitikat. August Mälk kirjutas Saaremaa rannaküla elust; tegevuspaikade kirjeldamiseks pole kirjeldused täpsed vastavale kohale, vaid on kasutatud Saaremaa motiivi (nt kadakane mererand, kiviklibud); randlased pidasid mandrilt tulnukaid egoistideks, põhjendades seda nende piiratud silmaringiga; temalt ilmus rannatriloogia (,,õitsev meri", ,,Hea sadam", ,,Taeva palge all") Aadu Hint 20.saj kirjanik Muhust; ,,Vatku tõbilas"- romaan jutustab pidalitõbise troostitust elust Vatku tõbilas; ,,Tuuline rand"- 4osaline, tema peateos, üks silmapaistvamaid teaoseid Nõukogude Eestis, jutustab rannaelust, pidalitõve probleemidest ja puudutab võimu/poliitikat. Juhan Smuul 20.saj kirjanik Muhust; ,,Polkovniku lesk"- tõuslikkuse vastane näidend, sündmustik keerleb üheai...
Arengupsühholoogia SOPH.00.283 Stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Vaadeldav: Vaadeldava sugu: naine Vaadeldava vanus: 13 kuud Vaatluse koht: lapse kodu, köök Vaatluse aeg: 31. oktoober, neljapäev, vahemik 18.05-18.30 Köögi põrandal on paar mänguasja, laual viinamarjad ja Debora vanema õe kauss õhtusöögiga. Vaadeldav istub põrandal ja vaatab ringi, ema istub toolil ning jälgib vanema tütre söömist, Debora õde sööb õhtusööki ja kaks suuremat venda käivad köögi ja elutoa vahet edasi-tagasi. Debora, rahuliku ja hea tujuga, palub emalt viinamarja. Tüdrukule maitsevad väga viinamarjad, ta tahab neid üha veel ja veel. Natukene aega ei pöörata enam minule tähelepanu ja laps vestleb oma emaga. Vestlemine ei toimu sõnadega, mis oli minu jaoks
Aadu Hint 10.01.1910 26.10.1989 Lapsepõlv Aadu Hint sündis Muhus Külasema külas. Lapsepõlve veetis Saaremaal Lümanda vallas Kuusnõmme külas Kopli talus. 192329 õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis . Tema isa Aleksander Hint oli põllumees ja kaugesõidukapten Debora 1929 töötas Kihelkonna Rootsiküla algkoolis ja 1936 1940 Tartus õpetejana 1935. aasta sügisel tutvus Hint kohalikul kirjandusõhtul Debora Trulliga (Vaarandi). Noored kihlusid peagi ja astusid järgmise aasta juunis abiellu. Abikaasa kaudu sattus Varandi Tartu kirjanikke ja boheemlaste ringkonda. 1939. aastal suri paari ainus laps ning abielu lagunes Aadu Hint Debora Trull Edasine elukäik 1940 liitus Eestimaa Kommunistliku Parteiga.
Kümnen Teemad Autorid Teosed Huvitavat d 1940 Kommunistlik propaganda. Juhan Smuul, Debora Vaarandi, Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad", ,,Poeem Okupatsioonid kehtestasid range Luule Poeem, võitlus ja igatsusluule. Karl Ristikivi, August Gailit Stalinile", ,,Mina kommunistlik noor". Debora tsensuurisüsteemi. Aastatel 1940 Proosa ja draama jutustus, olu-kirjeldus, Friedebert Tuglas, August Mälk Vaarandi ,,Põleva laotuse all", ,,Talgud Lööne soos". kahanes märgatavalt uute eestike näitekirjandus, romaanid ja novellid Marie Under, Hendrik Visnapuu Karl Ristikivi ,,Võõras majas". August Gailit ,,Ekke kirjandusteoste hulk. Tekkis kaks
Teema valiti lähtudes terapeudi kogemusest, et protsess on edukas kui kõik osapooled on ühtemoodi informeeritud protsessi tingimustest. Raske on saavutada häid tulemusi kui protsessi osalised ei tea üksteise soove, eelistusi, võimalusi ja vahendeid. Uurimisülesanneteks selle töös püstitati: · Mis on rehabilitatsioon? · Mis on rehabilitatsiooniprotsess ja spetsialisti ülesanded selles? · Mis on orientatsioon? · Debora meetodi kasutamine edukaks kliendi orienteerimiseks. Töös toetutakse rehabilitatsiooniteoreetikute M. D. Farkas'i, W. A. Anthony ja M. R. Cohen'i käsitlustele ja vaadeldakse lähemalt Debora meetodit? Esimesed peatükid on pühendatud teooriale ja mõistete selgitamisele. Viimases kahes vaadeldakse konkreetseid juhiseid. 1. Rehabilitatsioon Rehabilitatsiooni eesmärk on anda vabadus, võrdsus ja vendlus otsesel viisil , milleks on
Eesti NSV teeneline kirjanik 1955 Lenini preemia 1961 ENSV rahvakirjanik 1965 Mälestussambad 19. juulil 2006 taasavati Muhu saarel Koguva külas skulptor Tõnu Maarandi loodud Juhan Smuuli monument, mis aastaid angaaris varjus seisis. Skulptuur oli algselt Kadrioru pargis, kus ta 1990. aastatel maha võeti ja pärast seda oli Ars Monumentaali õues. Juhan Smuuli järgi on nimetatud Juhan Smuuli tee Tallinnas Lasnamäel. Abielu Juhan Smuul oli abielus; tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. !!! Tal ei olnud järeltulijaid. >>>Debora Vaarandi Lõpetuseks Andres Ots - Eesti saun Laulab: Andres Ots Sõnad: Juhan Smuul Muusika: Gennadi Taniel http://www.youtube.com/watch?v=hdUH6SjdyMg Gustav Ernesaks - Hommik Viis: Gustav Ernesaks Sõnad: Juhan Smuul Rezissöör: Mark Soosaar http://www.youtube.com/watch?v=WfAnyvzOiws
JUHAN SMUUL (1922-1971) ELU: Muhumaalt, peres 11nes laps Piiri algkool -> Jäneda põllutöökool -> Punaarmee 3 korda abielus olnud Elukaaslane Debora Vaarandi -> moodustasid omalaadse Nõukogude Eesti esipaari humoorikas, karismaatiline, vastuoluline LOOMING: Vestelised rannarahva lood – „Muhu monoloogid“ Reisikirjad – „Jäine raamat. Jaapani meri, detsember“ Näidendid – „Kihnu Jõnn“, „Polkovniku lesk“, „Lea“ Luuletused ja poeemid – „Poeem Stalinile“, „Mina – kommunistlik noor“
VIITEKIRJED Raamatu viitekirjed Vaarandi, Debora 1984. Uuenevate mälestuste linnad. Tallinn: Eesti riiklik kirjastus Kivirähk, Andrus 2000. Rehepapp ehk november. Tallinn: Varrak Collins, Suzanne 2008. Näljamängud. Tallinn: Tänapäev Ajalehe ja ajakirja viitekirjed Hessler, Peter 2017. Ehaton, Egiptuse esimene revolutsionäär. National Geographic Eesti, nr 5, lk 84-107 Kann, Lemmi 2017. Uus hotell ootab volikogu heakskiitu. - Lääne Elu, 23.09.17, nr 110 Ilves, Kaie 2017. Matsalu festivali võitis Norra film kärnkonnadest. - Lääne Elu, 26.09.17, nr 111 Internetiallika viitekirjed Soopan, Ivar 2017. Seenelised leidsid Nõval kadunuks jäänud eaka mehe metsast üles. - Läänlane http://www.laanlane.ee/2017/09/11/seenelised-leidsid-noval-kadunuks-jaanud-eaka-mehe- metsast-ules/ (02.10.2017) Talvik, Merle 2016. Kas hinne muudab suhtumist õpetajasse? - Õpetajate Leht http://opleht.ee/2016/08/kas-hinne-muudab-suhtumist-opetajasse/ (02.1...
Juhan Smuul Sündis 18. veebruar 1922 Koguva külas, Muhumaal ja suri 13. aprill 1971 Tallinnas. Juhan Smuul oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Ta oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik.
on kirjutanud raamatu "Vaikuse värvid", sündinud Tilga 12. Mis teose eest pälvis Mats Traat 2011.aastal Jaan külas Hiiumaal. Krossi kirjandusauhinna? 14. Kus on sündinud Hiiumaal elav tuntud Eesti luuletaja 9. Kust on pärit Tahkuna legendid kirjutanud Eesti Ave Alavainu? luuletaja Debora Vaarandi vanavanemad? 11. Kirjanik, kes sai 2017.aastal teose "Taevast sajab kõikseaeg kive" eest Jaan Krossi kirjandusauhinna. 13. Mis on Hiiumaalt pärit noore kirjaniku Susanna Veevo esimese lasteraamatu pealkiri? 15. Mis on 1927.aastal ilmunud Marie Underi ühiskondlikke vahekordi eritleva luulekogu pealkiri? 16. Luulekogude "Poeesia valgel taustal" ja "Sõstramesi" autor (kirjanikunimega).
EESTI KIRJANDUS 19401955 Karoliina Hunt KULTUURIJA KIRJANDUSELU ÜLDPILT 1940. Nõukogude Liidu okupatsioon; keelati ja suleti mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised seltsid ja organisatsioonid; enamus meediaväljaannetest suleti, säilis ajakiri Looming, loodi Sirp ja Vasar; ENSV Kirjandusja Kirjastusasjade Peavalitsus, tsensuuriamet; Eesti Nõukogude Kirjanike Liit Moskvas; range tsensuuri tõttu ilmus ilukirjanduslikku loomingut vähe; EK(b)P VIII pleenum – Kirjanike Liidu „puhastamine“; suur osa eestikeelsest kirjandusest ilmus paguluses; kirjanike elu stalinismi ajal väga raske, vähesed jätkasid oma tööd. EESTI JA ÜLEJÄÄNUD MAAILM Massiküüditamised Siberisse; kolhoosid; kommunistlik partei; raamatute hävitamine; laialdane emigratsioon; välisilmaga suhted katkesid; riigid taastusid II maailmasõjast. 19401955 KIRJANIKUD Karl Ristikivi „ Võõras majas“...
Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Olulise tähendusega tema loomingule on olnud ka merereisid, mida tal oli võimalus teha kaasa ajalehekorrespondendina või kirjanikuna: heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 19571958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. Juhan Smuul on olnud abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Tal ei olnud järeltulijaid. Kadri Tüür
Saaremaa kirjanikud Kirjanduselu sai Saaremaal alguse üle kahesaja aasta tagasi.Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883 1920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Jakob Mändmets oli eesti kirjanik ja ajakirja...
Publitsistlikud teosed: "Suu laulab, süda muretseb" 1971 (väljavõtteid sellest raamatust avaldati bibliofiilse väljaandena "100 rida", 1983) "Nii ajaratas ringi käib" 1977 "Kutse" 1980 "Laine tõuseb" 1983 (Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia 1984) "Laul, ava tiivad" 1985 Kes oli? Eesti helilooja ja koorijuht. Elukäik: Lõpetas Tallinna konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal 19371941 konservatooriumis õppejõuna Asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina Gustav Ernesaks oli Eesti NSV Ülemnõukogu 4.-7. koosseisu saadik Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige 1953. aastast oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige Gustav Ernesaksa kuju: 29. juunil 2004 paigaldati Tallinna lauluväljakule Ekke Väli ja Vello Lillemetsa pronksist loodud 2,25 meetrit kõrge ja 2,5 tonni kaaluv Gu...
preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta on ENSV rahvakirjanik (1965). Mälestussambad 19. juulil 2006 taasavati Muhu saarel Koguva külas skulptor Tõnu Maarandi loodud Juhan Smuuli monument, mis aastaid angaaris varjus seisis. Skulptuur oli algselt Kadrioru pargis, kus ta 1990. aastatel maha võeti ja pärast seda oli Ars Monumentaali õues. Juhan Smuuli järgi on nimetatud Juhan Smuuli tee Tallinnas Lasnamäel. Isiklikku Juhan Smuul oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Tal ei olnud järeltulijaid.
keel). 1936- 1940 töötas Tartus 3.poeglaste algkoolis. Edasine elukäik 1940.aastal liitus Eesti Kommunistliku Parteiga. Samal aastal sai Hindist ajalehe ,,Kommunist" kaastööline, veidi hiljem ajakirja ,,Viisnurk" toimetaja. 1941- 1942 aastal töötas kalurina laeval ,,Vernõi". Tema isa oli sama laeva kapten. Teise maailmasõja ajal võitles Hint Punaarmees, hiljem oli tagalas. Perekonnaseis 1937-1941 oli Aadu Hint abielus kirjaniku Debora Vaarandiga. 1941- 1958 oli abielus Minni Nurmega. 1961. aastast oli Hint abielus Elve Soovistega. http://www.ajakirimari.ee/Uhe_elu_91_aastat_551.ht m Kokku oli Aadu Hindil kaheksa last. Surm Aadu Hint suri 26.oktoobril 1989 aastal Tallinnas. Ta on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Teosed Aadu Hint on kirjutanud 50 teost. Kõige rohkem on ta kirjanud novelle.
Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikuse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus; 1941. aasta mobiliseeriti Punaarmeesse. Elulugu (2) Kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis; Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas; Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik; Oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga; Juhan Smuul suri 13.aprill 1971 Tallinnas. Looming ,,Tormi poeg" (poeem, 1947) ,,Järvesuu poiste brigaad" (1948) ,,Poeem Stalinile" (1949) ,,Mina kommunistlik noor" (1953) ,,Kirjad Sõgedate külast" (1955) ,,Jäine raamat" (reisipäevik, 1959) ,,Jaapani meri, detsember" (reisipäevik, 1963) ,,Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" (1957) ,,Muhu monoloogid" (1968) Luulekogud ,,Karm noorus" (1946)
1886. aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda. Elas seejärel omaste juures ja tegi kaastööd ajakirjandusele, pani kokku luulekogu, mida ei õnnestunud avaldada. Töötas pikemat aega ajalehtede toimetustes. Seal toimus konflikt Liivi ja Vilde vahel. Liiv põdes skisofreeniat. 1894 aastal jõudis skisofreenia välja märatseva hulluseni. 1895 anti välja esimene Juhan liivi nimeline luulepreemia Debora Varandile. Kõige parema portree temast on teinud Nikolai Triik. Friedebert Tuglas päästis Liivi luuletused. 1927 kirjutab Tuglas monograafia Juhan Liivist. Kirjutanud kõikidest aastaaegadest aga põhiliselt sügisest. Sellest omakorda eriti hilissügisest. Taustaks on oluline venestusaeg. Kirjutamisstiil on väga napp. Näited teostest: "Sügis", "Sügise", "Oh kanarbik, oh lilleke", "Tühja pesa ees" Isamaa lüürika:"Mitte igaühele", "Ma lillesideme võtaks", "Eile nägin ma Eestimaad",
Kultuur Kes kirjutas näidendi ,,Mikumärdi"? Hugo Raudsepp Kes oli lastekirjanik Aino Perviku abikaasa? Eno Raud Kes on mängufilmide ,,Mehed ei nuta" ja ,,Noor pensionär" rezissöör? Sulev Nõmmik Kus asutati Eesti esimene (paik)kino? Tartus ülejõel Kes esitasid 1999. a Eurovisiooni lauluvõistlusel laulu ,,Diamond of night"? Evelin Samuel & Camille Kes on kirjutanud viisi ,,Tuljakule"? Miina Härma Millist kultuuri jaoks olulist päeva tähistatakse 14. märtsil? Emakeele päeva Kes on novelli ,,Popi ja Huhuu" autor? Friedebert TUGLAS Kes riigijuhtidest on kuulunud Eesti Teaduste Akadeemiasse? Millise teose järgi on tehtud film ,,Indrek"? ,,Tõde ja Õigus" II osa Kes on loonud laulutekstid filmile ,,Viimne reliikvia"? Paul-Eerik Rummo Mis ansambli moodustavad Katrin Siska, Lenna Kuurmaa, Triinu Kivilaan ja Piret Järvis? Vanilla Ninja Kes on olnud nii EV kui ka ENSV ajal Kirjanike Liidu esimees? Milline teater asutati 1948. a Tallinnas? Vene D...
Neljapäeval 22-ndal novembril käisin ma kuulamas konserti, kus esinesid (tenor)Mati Turi ja (klaver)Martti Raide. Mati Turi lõpetas Eesti Muusikaakadeeamia Koorijuhina prof Ants Üleoja juhendamisel ning õppis laulmist prof Jaaklo Ryhäneni juures.Aastatel 1992-2004 oli ta Eesti Filharmoonia Kammerkoori liige ning alates 2005. aastast on ta olnud vabakutseline laulja.Solistina on Turi esinenud mitmete tuntud ansamblite ja kollektiividega:Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri , Tallina Kammerorkestri, Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri,Riia Kammerorkestri, Malmö Sümfooniaorkestri, Iisreali Kammerorkestri, Austraalia Kammerorkestri, Hollandi Kammerkoori ja paljude teistega.Ta on teinud koostööd ka mitmete tuntud dirigentitega, nende seas Tõnu Kaljuste, Paul Mägi, Arvo Volmer, Paavo Järvi, Eri Klas, Olari Elts.Mati Turi on pälvinud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2002) ning Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali preemia (2012). Martti R...
(1948) Eesti teatris Bertolt Brecht "Ema Courage ja tema lapsed." Lavastaja: Herbert Schenk (Saksamaa) Osades: Silvia Laidla, Kadri Oim, Indrek Ojari, Tanel Begmann, Dajan Ahmet, Triin Tüvi, Heino Pall Kunstnik: Dagmar Kase Muusikaline kujundus: Dede Noodla, Tanel Bergmann Bertolt Brecht «Härra Punttila ja tema sulane Matti» Kirjutatud Hella Wuolijoe jutustuste ja näidendikavandi järgi Tõlkija: Debora Vaarandi Lavastaja: Kalju Komissarov Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov "Härra Punttila ja tema sulane Matti" Rahvatükk, kus nalja ei kaaluta mitte apteegikaaluga, vaid kotiviisi nagu kartuleid. Kujutlegem end hetkeks valgesse Soomemaa suveöösse, kus varane lüpsitüdruk kolistab ämbriga, kukk teeb esimesi kiremisharjutusi ja kasetukk lõhnab nii meeliülendavalt... Ja selles sulnis rahus vaarub ringi end lahkeks joonud mõisaomanik
imperialism, sõjaga seotud võitlus ja igatsusluule. Kirjutati sellest, kuna see pidi tsensuurile kõlbama ja kardeti liiga vabalt kirjutada muust. "Valesti" kirjutatud tekste tauniti. 3. Iseloomusta Smuuli ja Vaarandi luulet. Vaarandi kirjutas ilusatest ja inimlikest asjadest (pere, kodu, armastus, loodus, igapäevane elu). Naiselik toon. Smuuli luules romantiline suhe looduse, töö ja inimestega. Juhan Smuul Debora Vaarandi Teemad Armastus, töö, kommunismi ülistus Armastus, kodu, perekond, loodus, ilusad ja head asjad toon romantiline naiselik sõnavara Palju maakeelt Ilus, puhas, tundeline Erinevused NSVL meelne eestimeelne sarnasused Kirjutasid armastusest, inimestega lähedased teemad, looduse temaatika. 4
Debora Vaarandi (1. oktoobril 1916 Võru 28. aprill 2007) oli eesti luuletaja.Ta õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.Vaarandi on kirjutanud hulgaliselt lüürilis-filosoofilisi luuletusi ja tundelüürikat. Tema luuletuse "Talgud Lööne soos" lõpuosa võttis Raimond Valgre oma laulu "Saaremaa valss" sõnadeks."Põleva laotuse all" (1945) "Kohav rand" (1948) "Selgel hommikul" (1950) Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Kirjanudsega hakkas tegelema 1930 aastail mil käis gümnaasiumis. Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning see järel tõõtas Tallinna linnapangas sekretärina, sõjaväes tõlgina ning Tartu Ülikooli õppejõuna.,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) Pöördtoolitund" (1972) ,,Mardileib" (1973) ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ...
2. LÜÜRIKA OLEMUS · Lüürika ehk luule: tuleb kahest sõnast (lüüra- muusika, meelika- laul) · Tunnused: - riim - värsid ehk read - stroofid ehk salmid · Jaguneb: - riimiline - vabavärsiline · Riimilise luule põhiteemad: - armastus - loodus - isamaa - mõtteluule · Vabavärsilise luule tunnused: - kõikidel teemadel - võib olla 1 salm - sisaldab emotikone, võõrtähti, numbreid - võib moodustada kujundi · Riimid: - AABB <<< paarisriim - ABAB <<< ristriim - ABBA <<< süliriim 1. silbilised -meesriimid (hai/kai) 2. silbilised -naisriimid (tuli/suli) 3. -ja enam -libisevad riimid (tibima/sebima) homonüümriim - homonüümid kasutatud riimidena puh...
ootasid sõja-, põgenemis- ja nostalgiaromaane · 50ndateIIpool-60ndate lõpp- pagulasproosa kuldajastu, samas hakkab kirjutajate arv vähenema ja uusi autoreid peaaegu ei tule · 1970-80 keskpaik- hääbumise märgid- uued pagulaste põlvkonnad vajavad jutustusi kodumaast ja üldse on eesti kirjandust üha vähem · Alates 1980ndate teisest poolest ei ole enam kahte eesti kirjandust(kodueesti ja väliseesti) Debora Vaarandi · 1916-2007, sünd VÕRU · Esimesed luuletused 1940; esikkogu ,,Põleva laotuse all" 1945 · Kirjutab palju kodumaast · Luuletamise kõrval ka viljakas tõlkija soome saksa vene keelest Juhan Smuul · 1922-1971, sünd MUHUMAA Juhan Viiding · 1948-1995, poeet näitleja lavastaja Tõnu Trubetsky · 1963- elus. Muusik, kirjanik, filmilavastaja, Laulva Revolutsiooni tegelane
Armas on su voode vilu, aga sinu lainte ilu, kesse mõistab võrrelda! Juhan Liivi luuleauhind antakse eelmisel kalendriaastal esmatrükis avaldatud silmapaistva eestikeelse luuletuse eest, mida kannab liivilik vaimsus. Auhinda hakati välja andma 1965. aastal. Oli keelustatud Nõukogude võimu poolt. Taastati 1984. aastal. Auhinna saajale ei anta raha, vaid kingitakse karjasemärss. 1965. aastal sai esimesena selle auhinna Debora Vaarandi, "Eesti mullad" Eelmisel aastal sai auhinna Eha Lättemäe "***Kui talvekuu on paratamatu..." Helin Kui mina olin veel väikene mees, üks helin mul helises rinna sees. Ja kui mina sirgusin suuremaks, läks helingi rinna sees kangemaks. Nüüd on see helin pea matnud mind, ta alla rusuks on raugenud rind. See helin mu elu ja minu hing, tal kitsas on jäänud maapealne ring. Rändaja Tulin linnast. Lumesadu. Tööd ei leidnud kusagilt. -- Lumesadu
· Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 19561958 oli ta EKP Keskkomitee liige. · Juhan Smuul on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 19571958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. · Juhan Smuul oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Tal ei olnud järeltulijaid. Looming: · Tuli kirjandusse kaalukaid ühiskonnaprobleeme lihtsalt ja jõuliselt käsitleva luuletajana. · Alates 1950. aastate keskpaigast avaldas ta peamiselt lüürilist proosat. · Reisis palju, eriti merel. · Smuuli looming on rahvalik ja huumoriküllane, väga palju on kasutatud kodukoha- ja mereainestikku. · "Tormi poeg" (poeem, 1947)
Pärast Soome tolleaegse presidendi Eesti-visiiti 1964 pagulaseesti kirjanike tõlkimine ja väljaandmine Soomes lõppes. Eesti-soome kirjandussuhete uurija Kai Laitise arvates tähistasid otsustavat murrangut eesti kirjanduse väljaandmisel Soomes kaks antoloogiat, “Soome lahe tagant” (1968) ja "20 nüüdiseesti luuletajat" (1969). Sõja eel avaldati Eestis soome kirjandusest vaid paar luuleraamatut. Sõjajärgsetel aastatel on neid juba järjekindlaima soome luule eestindaja Debora Vaarandi vahendusel avaldatud terve hulk. Kui proosa osas on tõlgitud Eestis soome kirjanikke tunduvalt rohkem kui eesti autoreid Soomes, siis luule osas ei ole Eestis siiani ülevaatlikke antoloogiaid soome luulest, nagu neid on Soomes eesti luulest mitu. Viimase kolmekümne aasta jooksul on avaldatud soome kirjanike teoseid Eestis aastas vähemalt neli-viis. Uute autoritena on kõige viimasel ajal saanud Eestis tuntuks Eeva Joenpelto, Paavo
Poliitilistelt vaadetelt oli Adler vasakpoolne ja lävis tihedalt sotsialistidega. Ka oma tulevase abikaasa, Venemaalt pärit Raissaga tutvus ta sotsialistide ühingu koosolekutel. Nad abiellusid 1897. aastal ja nende abielust sündis neli last. Teosed eesti keeles: Raskelt kasvatatavad lapsed". Tõlkinud Alma Ostra-Oinas. Eesti Lastesõprade Ühing, Tallinn 1932, 25 lk. "Inimesetundmine: inimeste iseloomude peategurid ja nende areng". Tõlkinud D. Hint (= Debora Vaarandi koos Aadu Hindiga). Redigeerinud Leo Anvelt, saatesõnaAugust Annist. Sari Elav Teadus, nr. 85/86, EKS, Tartu 1939, 212 lk.; 2. trükk:Kupar, Tallinn 1995 3 Millega Alfred Adler ajalukku läks? Psühhoanalüüsi arendaja Alfred Adler on läinud mõtteteaduse ajalukku uue psühholoogiasuuna, individuaalpsühholoogia rajajana. Nagu kõiki suuri avastusi ja leiutusi, on ka Adleri teooriat võimalik kokku
olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Olulise tähendusega tema loomingule on olnud ka merereisid, mida tal oli võimalus teha kaasa Tema enamik raamatuid on seotud tema enda eluga ja koduga. Üks tuntumaid teoseid on "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Kuna Smuulile meeldis palju rännata ja merel sõita, siis ta on sealgi teoseid loonud. Juhan Smuul on olnud abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Juhan Viiding (1948-1995) Juhan Viiding (alter ego Jüri Üdi) sündis 1.juunil 1948 Tallinnas. Tema isa oli kirjanik Paul Viiding ja ta oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse sai endale töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis
1941 taandus enamik Nõukogude võimuga koostööd teinud kirjanikke koos Punaarmeega ja evakueerus Nõukogude tagalasse. Seal rakendati neid peamiselt propagandatöötajatena. Tagalas moodustati kultuurikollektiive, s h Tagalakirjandus · Avaldati kuus numbrit almanahhi Sõjasarv (194344). Valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule (J. Kärneri ,,Viha, ainult viha", 1944), aga almanahhis avaldati ka arvestatavat loomingut Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi luuletused. · Ilmus u 240 eestikeelset raamatut, Pagulaskirjandus · 1944. aastal lahkus Eestist Läände u 70 000 eestlast · G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · G. Helbemäe, K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, A. Viirlaid jt Karl Ristikivi (1912 1977) 1944 põgenes Soome, sealt edasi Rootsi. · ,,Tuli ja raud" (1938) · ,,Õige mehe koda" (1940) · ,,Rohtaed" (1942) · Hingede öö"(1953) jt
Teravmägedele 1960. Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Tema loomingus nii näidendeid["Lea" (1960)], luulekogusid ja reisipäevikuid. On premeeritud auhindadega: Nõukogude Eesti preemia 1949 •Stalini preemia 1952 •Eesti NSV teeneline kirjanik 1955 •Lenini preemia 1961 •ENSV rahvakirjanik 1965 Juhan Smuul oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Tal ei olnud järeltulijaid. 19. juulil 2006 taasavati Muhu saarel Koguva külas skulptor Tõnu Maarandi loodud Juhan Smuuli monument, mis aastaid angaaris varjus seisis. Skulptuur oli algselt Kadrioru pargis, kus ta 1990. aastatel maha võeti ja pärast seda oli Ars Monumentaali õues. Luuleraamatust „Väike luuleraamat“ Raamat on osadeks jaotatud ja käsitletud on mitut teemat:
Kirjanik ja tema aeg- Juhan Smuuli “Jäise raamatu” põhjal Otsustasin teha kirjandi Jäise raamatu põhjal kuna minu jaoks oli see üks kõige huvitavamaid teoseid Juhan Smuuli poolt, samuti saab selle raamatu põhjal välja tuua väga olulisi, huvitavaid ja arutlevaid punkte Smuuli elust ja tolle aegsete elutingimustest. Debora ei tea, kelle hoolde Juhan usaldada kui too hakkab Koperaatsia peale minema, ilmselt jumala hoolde, aga tollal jumalat eriti ei propageeritud. Eriti veel sellest vaatenurgast, et raamatu alguses on mainitud, et nii Juhan kui ka Debora on ateistid ja kommunistid. Smuul kirjeldab, et laevad võivad jätta väga erineva mulje. Võhik pidavat laeva nägema sadamas läbi poeetiliste prillide ja merehaiguse ajal justkui nõida. Koperaatsia tundub algul Smuulile vaikne oma pikkade koridoridega, rahulikud valguse read, tekib kodutunne. Ta kirjeldab, et rahu võib küll ühel hetkel kaduda aga kodutunne jääb alles. Koperaatsia ei ole ...
vähem kui seni. "Ebaluuleline luule" tähendas seniste suurte taotluste asemel sihilikku väiksust, proosalisust, iroonilisust. Paralleelselt levis vabavärss ja riimiline laul. Seisakuaja luule 70. aastateks oli kirjandusse tekkinud varasemast rohkem võimalusi. Jätkus veel sõja eelse põlvkonna tegevus, ilmusid Kersti Merilaasi ja Betti Alveri viimased uudiskogud. Arbujaliku stiilini jõudis oma hilises luules Debora Vaarandi. Luuleelu keskpunktid olid kassetiautorid Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ander Ehin, Aleksander Suuman. Kerkis esile uus seltskond noori, kelle loomingulaad ja kirjandusse tulemise viisid olid haralisemal kui eelmisel põlvkonnal. Eksperimentaalsuse mõju jätkus veelgi. 60. aastate lõpu suundumustest pidasid ajaproovile vastu need, mis olid alalhoidlikud ja kõrvale heideti need, mis tahtsid kõike senist lammutada. Luulet jäi
1. Tänavuse kirjandusfestivali märksõna on müstifitktsioon. Leia internetist sünonüümisõnastik ja kirjuta, mis on sõna FIKTSIOON sünonüümideks. pettekujutlus, illusioon, meelepete, pettepilt, pettekuju, fantoom, miraaž 2. SALAPÄRANE LUULETUS. Leia internetist lasteluule andmebaasist luuletus, mis sisaldab sõna SALAPÄRASUS. Kirjuta vastusekasti luuletuse autor ja pealkiri. Salapärane kapp - Jaak Urmet Wimberg 3. PSEUDONÜÜMID. Tihti tekitavad loomeinimesed salapära sellega, et eistavad loomingut varjunime - pseudonüümi all. Kuidas nimetatakse Eesti biograafilist andmebaasi, kust võid leida mh kirjanike pseudonüüme? ISIK 4. Kirjuta, milliseid pseudonüüme on kasutanud Carl Robert Jakobson, August Kitzberg, Karl Ristikivi? Carl Robert Jakobson - C. R. Linnutaja August Kitzberg - Riia-Priidu, Pipramäe-Tõnu Karl Ristikivi - Ivo Kari, Pilatus 5. Mõned kirjanikunimed on nii levinud, et tihti ei teatagi, et tegu on pseudonüümidega. Mill...
Tal püsib mure Eesti pärast annetas Estonia ehitamiseks kasuka, sest muud tal anda polnud. Saatuslikuks saab see, et ta hoogude ajal arvab, et ta on kuningas. Hakkab rongiga Poola sõitma, mees visatakse rongist välja, kuna tal ei ole piletit. Läheb jala kodu poole, mis on pikk tee, haigestub kopsupõletikku ja sureb. Viimased sõnad "Mul on külm, mul on kohutavalt külm." Maetud Alatskivile, ausammas. Alates 1965 antakse välja Liivi luulepreemiat üksikluuletuse eest. I Debora Vaarandi "Eesti mullad", saanud veel P.-E. Rummo "Ikka Liivist mõteldes", B. Alver (2x, "Tähetund"), J. Kaplinski "Tolmust ja värvidest", A. Sang "Mida mõtleb mees", J. Viiding, V. Luik, D. Kareva, M. Traat, H. Runnel, E. Niit, Kalju Lepik (2x, ainus väliseestlane), Andres Ehin, Mari Vallisoo (2x), Triin Soomets (2x). Venestusajal ei antud, uuesti 1984. Viimane (2010) Mehis Heinsaar. LOOMING Liivi monograafia (1927) ja kogutud teosed on välja antud Friedebert Tuglase poolt
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ12 Ita Kuusik Debora Kuusik Merilin Lokk Janno Kuldkepp TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING Referaat Õppejõud: L.Parm Tallinn 2016 Sisukord 2 TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE Elamistoimingu kirjeldus Ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa ,,töötamiseks" ning ülejäänud aja kasutamise viisi võib tinglikult nimetada ,,mängimiseks". Töö ja mäng täiendavad
GUSTAV ERNESAKS Elust Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana ...
youtube.com/watch?v=RQNtpZXbmE v Mind kutsuti pulma http://www.youtube.com/watch?v=KLNuhrL0DmQ q Hingestatult lüürilised v Sireli,kas mul õnne http://www.youtube.com/watch?v=lverHec6fsQ v Helin http://www.youtube.com/watch?v=rH6IWgmZB9s q Loodusteemalised v Päike vajus pärnapuule http://www.youtube.com/watch?v=7PDPXQ2l9Zs Looming q Laulutekstide valikul eelistas lisaks rahvaluulele Juhan Liivi, Debora Vaarandi, Kersti Merilaasi, Juhan Smuuli luulet. q Juhan Liivi sõnadele loodud `'Lauliku talveüksindust'' lauldi ka Gustav Ernesaksa muldasängitamisel Metsakalmistul. v Lauliku talveüksindus http://video.excite.co.jp/player/?id=bfcade8ee72273e2&title=Ernesaks%
Sõnavabadus oli lämmatatud ja kodanlikule natsionalismile peetud jahi käigus kuulutati sageli rahvavaenlasteks ka kirjanikud. Uut tüüpi, Nõukogude Eesti Kirjanike Liit loodi saksa okupatsiooni ajal 1943. aastal Moskvas. Asuta- miskoosolekul valiti esimeheks August Jakobson ja peale tema pääsesid juhatusse ka Johannes Väres-Sarbarus ja Jobannes Semper. Koosolekul osales ühtekokku paarkümmend eesti kirjanikku, lisaks eelpool nimetatutele veel näiteks Debora Vaarandi, Aadu Hint ja Nigol Andrescn. Koosolekul leiti, et kirjanike kutseühingust peab saama tõelisele nõukogulik, mark- sisdikul ideoloogial põhinev võitlusvahend. Aastatel 1941-1944 ilmus tagalas oma paarsada eestikeelset trükist - perioodikat, bro- süüre ja õpikuid ning luulekogusid (Barbarus "Relvastatud värsid", Semper "Ei vaikida saa"}, kuid napilt proosat. Pärast nõukogude võimu taastamist võeti 1945. aasta kevadel Kirjanike
maa ja võimu ümberjagamisele eesti külas. Aadu Hindi epopöa "Tuuline rand". Ühe suguvõsa saaga ajaloosündmuste taustal. Köitest köitesse loovutab ajastumaaling ruumi hingeelulistele vaatlustele.tetraloogia. 1. Osa panoraamromaan, teised edendataks süvapsühhologiliseks kujunemisromaaniks ning sedamööda minetab ajalugu loo peamise mõõtkava tähendust. 28. Stalinistlik kirjandus ja sellest lahtiütlemine: Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi looming. Eluhoiakute mitmekesistumine ja kultuurisuhete keerukamaks muutumine. Kultuurialade sünkretiseerumine. Poliitiline järelvalve loobub sekkumast. Sotsialistlikust sotsiaalsesse realismi. Kõige olulisemaks peetakse tõetruudust ja elulisust. Juhan Smuul (!922 1971) 1946 Karm noorus 1948 Järvesuu poiste brigaad 1949 Poeem Stalinile 1955 Kirjad Sõgedate külast
Eesti kirjanduse ajalugu II Mart Velsker 6. september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle...
Nii näiteks avaldas varem muuhulgas "Poeemi Stalinist" kirjutanud Juhan Smuul talle populaarsuse toonud reisikirja "Jäine raamat", vestekogu "Muhu monoloogid", näidendi "Polkovniku lesk" jpm teoseid, mille ideoloogiline suunitlus oli juba hoopis teistsugune. Riikliku poliitilise piiratuse ning raamatute odavuse ja suurte tiraazide tõttu muutus kirjandus rahva seas tavatult populaarseks, apoliitilisest kultuurist sai varjatud vastupanuvorm. Tuntud kirjanike sekka nagu Aadu Hint, Mart Raud ja Debora Vaarandi astusid ka nooremad, näiteks Ain Kaalep, Arvi Siig, Ellen Niit ning Jaan Kross. J. Smuul ,,Poeem Stalinist'' Sel aastal on kevad veel mihklikuul. Meri valgesse vahtu end ehtis. Külmas ahnuses väinadelt tuhisev tuul puudelt lendu viis kollaseid lehti. Neljakümnendal kevad on mihklikuus. Mida loeb siin kalendrite teadus, kui Eestisse jõudnud on õige ja suur rahvaid vabastav stalinlik seadus! Sellel sügisel üks minu sõpradest sai uue võimu käest kaksteist hektaari. Nii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
