Palaval päeval istus Kalevite noorim poeg merekaldal. Laineid vaadates tõusis järsku torm ja taevas läks pilve. Piksenooled sähvisid vee kohal. Kurjad vaimud kohkusid ja põgenesid laintesse. Kalevipoeg sukeldus neile järele. Ta püüdis neid suure kotitäie ja viskas need kaldale, kus need huntide söödaks said. Kolm Kalevite poega läksid metsa luusima, eit jäi kodu valvama ja süüa tegema. Kalevite pojad läksid metsloomi otsima. Neil olid kaasas ka kolm koera: Irmi, Armi ja Mustukene. Kalevipojad nägid metsas karu ja koerad murdsid selle maha. Noorem vend köitis karu üle õla rippuma, et see koju viia. Vennad jõudsid põllu peale ja märkasid seal põtra. Koerad läksid põdrale kallale ja murdsid ta maha. Noorem vend viskas põdra üle piha karu kõrvale rippuma. Kuusikusse jõudes nägid vennad metsahärga. Koerad härja maha murdnud, sidus noorem vend selle sarvipidi üle õla. Kalevite pojad läksid laane poole ja märkasid põõsastes hundikarja. ...
“Vanamees ja meri” Ernest Hemingway 1. Iseloomustage Santiagot. Santiago oli kõhn ja kuivetu, kukla all sügavad kurrud, healoomulise kasvajaga, pruunid laigud, käed armilised, millest ükski arm ei olnud värske, silmad merevärvi, vaene, armastas merd ja lendkalu, huvitatud pesapallist, viisakas, hooliv. Tal oli seoses kalapüügiga väga head oskused ja teadmised. Samuti saab teda pidada järjekindlaks, sest ei olnud nõus oma kalast lahti ütlema. 2. Kas Santiago on traagiline karakter? Selgitage. Santiagot saab pidada traagiliseks karakteriks, sest koges suurt lüüasaamist looduselt. Tal oli merel olnud 84 päeva halb õnn ning 85 päeva hea õnn kestis vaid hetkeks, kuniks ta jõudis sadamasse tagasi vaid kala uimega. 3. Andke ülevaade Santiago põhilistest motivaatoritest. Santiago põhiline motivaator oli tema usk iseendasse ja tahe ning kui sellest ka ei piisanud, siis mõtles poisist. «Iga minutiga jõuad kodule lähe...
Eesti eepose "Kalevipoeg" 16. lugu Kalevipoeg tahtis maailma lõppu sõita- sinna kus keegi polnud ennem käinud ja kus on taeva ja maa ühenduspunkt. Ta küsis nõu kaarnalt, kes talle seletas, milline peaks maailma lõpp välja nägema. Kalevipoeg loetles veekogusid, mida ta on vaevata läbinud ning ütles et ookeani (ilmajärve vms) polnud ta veel ületanud kuid soovis seda teha. Ta mõlgutas mõtteid, kuidas jõuda maailma lõppu ning kes saaks teda sellega aidata. Ütles Olevile, et ta leiaks mehe, kes raiuks maha suure tame, mille tüvest teeks tarbelaevad, ladvast sõjalaevad, kauba- ja orjalaevad. Laastudest lastelaevad ja nurkadest neitsilaevad. See, mis järele jääb, jätku alles. Jäätmetest saaks Järva linna, riismetest Riia ja laastudest Lääne linna, varjukoha Virumaale, peidupaiga Põltsamaale. Jäägid jätku jällegi alles, kuna riismetest saab rahukoja, varjupaiga vaestele, leinakambri leskedele, kurbadele...
Sahhariid-polühüdrokükarbonüülühendite nende oligo-ja polümeeride üldnimetus nim. ka süvesikuteks.Monosahhariid-Lihtsuhkur polühüdroksükarbonüülühend.Disahhariid-Sahhariid mille molekulis on glükoosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki.Polüsahhariid-monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer.Pentoos-monosahhariid milles on 5 süsinikku. Heksoos-monosahhariid milles on 6 süsinikku.Aldoos-Monosahhariid, mis sisaldab aldeüüdrühma. Ketoos- Monosahhariid, mis sisaldab ketorühma.Amülopektiin-tugevalt hargneva ahelaga, tärklise liik. Molekulid on suuremad.Amüloos-Tärklis mille ahel on hargnemata.Amülaas-Ensüüm, mis lõhustab tärkilist.Glükogeen-Loomne tärklis.Ahel tugevalt hargnenud Galaktoos-Monosahharood milles tekib piimasuhkur e. Laktoos.Laktaas-lagundamiseks ja seedimiseks vajalik ensüüm.Dekstriin-Tärklise , hüdrolüüsi vahesaadus.Tsellulaas-ensüüm tselluloosi hüdrolüüsiks.Invertsuhkur- Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoo...
Bioloogiliselt olulised ained 10.klass Konspekt Bioloogiliselt olulised ained: ● 1) Suhkrud ● 2) Polüsahhariidid ● 3) Valgud ● 4) Rasvad ● 5) Pesuained ● 6) Toiduained Suhkrud ● Lõppliide -oos, kõige tähtsamad on glükoos ja fruktoos. ● Glükosiid- eetritüüpi ühend, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. ● Disahhariid- Kahest monosahhariidist moodustunud liitsuhkrud glükoosiidid. Tuntumad: sahharoos, maltoos, laktoos. ● Invertsuhkur- glükoosi ja fruktoosi võrdmolekulaarne segu. Polüsahhariidid ● Polüsahhariid on kõrgmolekulaarne ühend, mis moodustab monosahhariidide polükondensatsiooni teel. ● Jaotatakse 3-e gruppi: 1) Struktuursed polüsahhariidid, 2) Varupolüsahhariidid, 3) Muud polüsahhariidid. ● Tärklis on ehitatud alfa-glükoosi jääkidest. Kaks peamist tärklise ...
Tärklis Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n*H2O ja tärklise keemilinevalem on lihtsalt C6H10O5. Ainsuses olev termin ''tärklis'' ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet, seega oleks korrektne nimetus ''tärklised'', viimane aga pole aga kasutusel pika tarditsiooni tõttu. Tärklis on puhtal kujul vees lahustamatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Kuumas vees moodustab tärklis kliistri. Tärklise koostis pole ühtlene: 20% on vee lahustuv amüloos ja 80% on vees mitte lahustuv amülopektiin. Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva amüloosi toimel, mis lõhustab tärklise magusamaitseliseks maltoosiks ehk linnasesuhkruks. Looduslik tärklis talub halvasti nii termilist kui ka mehhaanilist töötlust. Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs ehk reageerib tärklis veega, selle kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis fermentide(...
Mõisted Sahhariidid - süsivesikud; polühüdroksükarbonüülühendite ning nende oligo-ja polümeeride üldnimetus. Monosahhariid - lihtsuhkur Disahhariid - sahhariid, mille molekulis on glükosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Polüsahhariid - monosahhariidide jääkidest koosnev polümeer. Pentoos - viie süsinikuga monosahhariidi ahel. Heksoos - kuue süsinikuga monosahhariidi ahel. Aldoos - monosahhariid, mis sisaldab aldehüüdrühma. Ketoos - monosahhariid, mis sisaldab ketorühma. Amülopektiin - tärklise vorm, mis on sarnane loomsele tärklisele. Amüloos - tärklise vorm, mis erineb amülopektiinist peaaegu hargnemata ahelate poolest. Amülaas - seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks. Glükogeen - loomne tärklis, mis on loomsete rakkude ja loomorganismide varuaineks. Leidub ka taimedes. Galaktoos monosahhariid, mis tekib laktoosi lagunemisel Laktaas - laktoosi hüdrolüüsiv ensüüm Dekstriin - tärklise kuumutamise saadus. Tsellulaas -...
Väike Nicolas Anette Mägi 5.c Raamat räägib… • See raamat räägib ühest poisist Nicolas, kes käib umbes 3-4. klassis. • Raamat on jaotatud mitmeks osaks, iga osa räägib ühe juhtumi Nicolase elust. • Ühes loos leiab Nicolas ühe kodutu koera, teises loos üritab ta suitsetada, mõnes loos mängivad poisid jalgpalli, Nicolas unistab paaris loos ka tüdrukust nimega Louise. Mõnikord külastab nende kooli või klassi mõni tähtis inimene, kellega saab palju nalja. Loomulikult teeb Nicolas veel palju koerusi ja pahandusi. Kirjanikud • Raamatu on kirjutanud Jean-Jaques Sempe´ ja Rene´ Goscinny • Sempe´ on sündinud aastal 1932 Bordeaux’s. Ta on ka illustreerinud seda raamatut. Tänu tema poja Nicolasele, on ta saanud inspiratsiooni raamatusse. • Goscinny on sündinud aastal 1926 Pariisis. Ta
Vaadates laulu pealkirja tekivad mul kurvad emotsioonid ja lugedes laulu sõnu on samuti nukker meeleolu. Luuletuse pealkiri võtab hästi kokku kogu laulu mõtte ja see mõte püsib lõpuni. Väga silmatorkav sõna on „atmosfäär“, kuna seda sõna kasutatakse laulus väga palju terve loo vältel, samuti pole see igapäeva toimingutes eriti tihti kasutatud sõna. Ütleksin ka, et „atmosfäär“ on ka kõige huvitavam sõna loos, kuna laulus on kasutatud väga lihtsaid sõnu. Sõnad viitavad sellele, et lugu on väga lihtne, kurva meeleoluga ja isegi vanamoodne. Sõnakasutus on väga minimaalne ja natuke igav. Loos on ülekaalus tegusõnad nagu näiteks: leidsin, vaatan, rändan ja nii edasi. Sõnad on väga konkreetsed ja teisi tähendusi sõnadel pole. Loos kasutatakse vähe erinevaid sõnu mistõttu on kasutatud mitmeid kordi samu sõnu. Lause ehitus on lihtne ning laused on keskmise pikkusega
Kunstide ja Muusika Ülikoolis. Ta on juhatanud mitmeid väga tuntuid muusikakollektiive. Lisaks on ta veel ise laulja (kontratenor). Löökpillidel Margus Vaht ja orelil Ene Salumäe kes oli ainuke naine karja meeste seast. Kontsert algas looga ,,De profundis" / ,,Sügavusest hüüdsin", mis oli ühtlasi ka kõige võimsam lugu. Selles loos oli kuulda mõnusat crescendot-muusika tugevnemist ja diminuendot- kahanemist. Eriti meeldis selles loos kuidas meeskoori bassid laulsid. Nad ulatasid väga puhtalt kõige alumisi noote ja kui terve koor kõva häälega laulis siis tuli lausa külmavärinad peale. Sellesse laulu sobisid hästi löökpillid, mis andis loole vürtsi juurde. Natuke aeglasem lugu nende repertuaaris oli ,,And one of the Pharisees" / ,,Ja üks variseridest". Selles loos oli kaks solisti Tanel Kirikal (kontratenor) ja Mareks Lobe (bariton). Solistid laulsid selgete sõnadega ning kristallpuhta häälega.
Sajandi Itaalias humanismi esiisadeks. Raamatus ,,Dekameron" kirjeldab Giovanni Boccaccio inimeste pahesid, neid laites või nende üle nalja heites, teisalt tõstab ta aga esile leidlikust ning kavalust. Arvatakse, et idee kirjutamiseks sai ta tõenäoliselt Dante ,,Jumalikust komöödiast". Millised olid autori eesmärgid? Teose eesmärgiks võis olla soov jagada õpetussõnu tolle aja inimestele. Seda teeb ta läbi musta huumori, pilgates tihtipeale loos leiduvaid tegelasi. Raamatust võib leida õpetlikke lugusid, selle kohta kuidas naine tüssab meest ja vastupidi ning kinnitust kuldsele mõttele ,,Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad". Hea näite selle kohta annab novell, kus abtiss, kes peab armukest läheb sama patu eest nunna õpetama ja hukka mõistma, kuid tema hooletuse tõttu tuleb välja, et ka ta ise pole nii vooruslik, kui välja laseb paista. Teisel juhul
,,Talvevalgus'' Ingmar Bergman Talvevalgus jutustab preestrist kes on kaotanud lootuse ja usu. Peale ta naise surma on tal olnud keeruline elus edasi minna ja kuna ta ainult oma naise nimel elas mõjus ta ka tolle kaotus hävitavalt. Ta üritab uskuda kuid loo jooksul näeme kuidas tas eneses on kahtlus ja seetõttu ei usu ta ka ise oma sõnadesse muutes need tühiseks. Kontrastiks loos on aga koolipreili, kes on kasvanud ülesse usuta ja ei näe ka selleks vajadust. Ta üritab võtta maailma ratsionaalselt kuid kogu elu keerukuse keskel muutub ka talle uskumatus keeruliseks ja see, et ta ei suuda uskuda. Need kaks karakterit on teineteist leidnud ja teineteise seltsi jäänud kuid loo jooksul, mida võib pidada ka loo kulminatsiooniks (minu silmis) on hetk kus nad mõlemad tegelikult mõistavad, et nende vahel puudub armastus aga kumbgi ei taha tegelikult ka lõpuni
Minu arvates ootamatuse ja ohtlikkuse poolest kõige meeldejäävam lugu oli viies lugu, kus figureerisid etteaimatamatu tõde ja surm armastuse pärast. Ghismonda, Salerno vürst Tancredi tütar, armub ära Guiscardosse ja vastupidi, oma isa teenrisse, mille tagajärjeks on see, et Ghismonda kaotab oma armastatu ja lõpuks teeb noor naine ka ise enesetapu, et mitte kannatada piinu, mida tema isa põhjustas Guiscardo mõrvamisel talle. Ootamatuseks oli selles loos see, et päevavalgele ilmus tõde, mille olemine põhjustas palju pahandust ning ohtlikkus paljastus mõrvas, mis tegi kogu situatsiooni hullemaks mõnede tegelaste jaoks. Lavastus pani mind mõtlema sellele, et iga hetk võib midagi ootamatut juhtuda ja kunagi ei tea, millal leiab aset mõni õnnetus, mis võib muuta kogu järgnevat elu. Laval toimuv ajas naerma, pani kaasa tundma, võib-olla ka mõtlema, miks vahel ei suuda elus juhtuvat hinge võtta
Petšorin - kangelane või mitte? Raamat, mida lugesin, on Mihhail Lermontovi teos “Meie aja kangelane”, mis anti algselt välja aastal 1840. Loos tulevad välja paljud erinevad teemad: armastus, sõprus, manipulatsioon, võim ja kirg. Raamat on üles ehitatud viies osas ja iga osa räägib ühe loo Petšorini elust. Lugusid räägitakse kolmest vaatenurgast: Petšorini, Maksim Maksimõtši ja nimetu ränduri omast. Teose peategelane on Grigori Aleksandrovitš Petšorin, manipuleeriv ja keerulise iseloomuga umbes 30-aastane ohvitser. Ta pole oma suhetes naistega kunagi õnnelik ega rahul olnud ning
Narratiivid on lood ehk jutustused, mida inimesed loovad ja annavad edasi teistele. Inimesele on vaja luua narratiive, et iseennast ja ümbritsevat mõtestada. Kindlasti on suurte lugude loomine seotud ka aja ja mäluga. Suured narratiivid aitavad säilitada inimesele olulisi mõtteid, andes neid niimoodi edasi järgnevatele põlvedele. Suured narratiivid võivad esitada vaid ühe inimese lugu. Näiteks vanimaks peetava eepose "Gilgameshi" lugu räägib ühe kuninga eluloost. Tema isiklikus loos peegeldub aga kogu ajastu, inimesed ja nende vahelised suhted, kultuur, poliitika, sõda ja vägivald. Indiviidil on loos suur ja läbiv roll. Omaette tähendus on suurtes lugudes ka inimgruppidel. Näiteks "Iliases" on tähtis osa naistel, kes lahinguväljadel on sõjasaak, teendajad ja voodikaaslased. Kodus on naised aga need, kes pere, kodu ja riigi eest hoolt kannavad ja oma mehi koju ootavad. Samamoodi omavad naised erilist tähtsust
õigele korrusele sõidaks jms. Loo mõte oli see, et tehnika areneb kiiresti ja inimene ei jõua sellega sammu pidada, eriti lihtne inimene, kes sellega enne kokku puutunud ei ole. Kuidas mari trumm Kaasani lennuväljal paanikat tekitas Selles peatükis räägib autor üldjoontes sellest, kuidas mõni asi tundub ühtedele nii normaalne ja tavaline, aga teistele jällegi eriline ja ennekuulmatu. Esimeses loos läksid mari naised merd vaatama. Nad olid merest väga vaimustused, sest ei olnud seda enne niimoodi näinud ja nautisid oma kogemust väga. Läksid jalgupidi vette ja võtsid isegi pudeliga merevett kaasa, sest see tundu neile nii eriline. Teises loos oli juttu kuulast saami lauljast, kes aga ütles oma esinemisest ära. Pärast oli teda kuskil poes nähtud ning paljud imestasid, et kuidas tal
Kolmas lugu oli "Saint Louis Blues". Pala on üsna pikk (peaaegu 9 minutit pikk) ja enamjaolt instrumentaalne - ainult vahetevahel kuuleb Armstroni laulu. Lugu on väga meeldiv kuulata, kuna tempo on mõnusalt keskmine ja instrumentide kooskõla on hästi läbi mõeldud ning lugu ise on osavalt komponeeritud. Vahest on kuulda ka naishäält koos Louisega laulmas. Instrumentideks on trummid, trompet, klaver, kontrabass. Järgmise loona kõlas "Basin Street Blues". Selles loos võib eristada rohkem muusikainstrumente, kui teistes. Selles palas on kuulda trumme, trompetit, klarnetit, trombooni ja basskitarri. Meloodia on üsna rütmikas ja kiire tempoga. Vahelduseks on sellist lugu väga hea kuulata, kuna pidev aeglane tempo väsitab ära - on vaja ka alternatiivsust. Palas on kuulda ka erinevaid instrumendisoolosid (näiteks trummidesoolo loo lõpus). Viies lugu oli "When The Saints Go Marching In". See lugu on väga kuulus.
Seega võib öelda, et meedia on üks suur infomull ning pole erilist vajadust seletada, mida kõike meediast teada saab, nagu ilm, kontsertid, riigimeeste sõnelused ja nii edasi. Mida aga tähendab, et meedia võtab? Vaevalt, et see küsimus eriti tihti kellegi mõtteisse triivib, kuid ometi meedia võtab ja kui, siis juba korralikult. Ükskõik millist meediaväljundit silmitsedes võib märgata mõne rohkem või vähem tuntud persooni osalust mingis loos. On see siis meelelahutuslik meedia, näiteks printsessi-otsingu saade, või mõni tõsisem artikkel mõne riigikoguliikme kohta. Võib täheldada laimu, alandusi ja valu ning kannatusi. Kuidas viib see kõik aga meedia võtmiseni? Igal ühel on oma imago, reputatsioon, tagataust.... oma elu. Minnes avalikkuse ette, riskitakse selle kõige muutmisega, sest meedia võtab inimese halastamatult tangide vahele ning pitsitab niikaua, kuni viimnegi luukere pisim lüli on nähtavale tulnud. Seega
Autori Surm R. Barthes 2011 Balzac arutleb selle üle, et kas Autor väljendab end igas loos kui antud karakter või väljendab ta igas loos kui iseennast või hoopis üldsuse arvamust..? Eri aegadel on Autori surma mõistetud erinevalt. Lähtudes sellest, et kui Autor jutustab ilma mingi konkreetse eesmärgita, pannes tähti ritta kui suvalisi sümboleid leiabki aset Autori surm, sest Autori hääl kaotab päritolu, mõtte. Primitiivsetes ühiskondades on Autor kui jutu vahendaja. Suurima tähtsuse autori "isikule" omistas positivism. Autor püüab ühildada oma isiklikku mina oma loominguga
Prillupile pakub küll rõõmu, et ta on ka kõrgema seltskonna inimene. Alles hiljem märkab ta seda, et Mari on väga ilus ja ahvatlev naine. Mees tunnistas ka oma viga mõisahärrale, et ta on siga ja mida kõike veel. Tema äril hakkas halvasti minema. Tõnu hakkab purjutama ja külma ilmaga kodupoole minnes jääb ta tukkuma ja tema elu lõppes. Mari seevastu teatas mõisahärrale, et tema jätab kõik ja kolib linna. Niimoodi lugu lõppes. Selles loos mõtles mees ainult endale. Samas ise oli süüdi, et niimoodi tegi. Kaotas naise ja armuvalus kui seda võib nii öelda hukkus. Selles raamatus oli rahal halb mõju. Inimeste suhted muutusid. Prillup ei saavutanud selle tehinguga mitte midagi vaid kaotas kõik mis tal oli. Kauka jumala peategelane Mogri Märt oli vanemas eas mees, kelle mõtetes keerles ainult raha. Ta oli alati nõus andma teistele laenu, aga intressid mis ta rahale peale pani olid üüratult suured
,,Lugu Igori sõjaretkest" Peategelased Igor Svjatovit- Igor on vürst: vapper, mehine, kodumaad armastav, kuid järelemõtlematu ja lühinägelik, pigem hoolitseb enda, kui kodumaa uhkuse eest. Vseslav - Olgovitide vürstisoo rajaja. Teda on loos kujutatud hukkamõistvalt ja loos käib jutt tema kurja saatuse üle. Peategelased Svjatoslav - Kiievi vürst. Igori nõbu. Süüdistab Igori ja Vseslavi minekut sõjakäigule. Süüdistab neid ka selles, et nad tahtsid au ja kuulsuse omavahel ära jagada. Oleg Gorislavitits - Olgovitide vürtsisoo rajaja. Tänu temale on kogu vene Peale rahval hädad tapatalge Lühitutvustus Novgorodi - Severskis (Kiievis) valitseb vürst Igor ning kallale tungib polovetside hõim
,,Lugu Igori sõjaretkest" Peategelased Igor Svjatovit- Igor on vürst: vapper, mehine, kodumaad armastav, kuid järelemõtlematu ja lühinägelik, pigem hoolitseb enda, kui kodumaa uhkuse eest. Vseslav - Olgovitide vürstisoo rajaja. Teda on loos kujutatud hukkamõistvalt ja loos käib jutt tema kurja saatuse üle. Peategelased Svjatoslav - Kiievi vürst. Igori nõbu. Süüdistab Igori ja Vseslavi minekut sõjakäigule. Süüdistab neid ka selles, et nad tahtsid au ja kuulsuse omavahel ära jagada. Oleg Gorislavitits - Olgovitide vürtsisoo rajaja. Tänu temale on kogu vene Peale rahval hädad tapatalge Lühitutvustus Novgorodi - Severskis (Kiievis) valitseb vürst Igor ning kallale tungib polovetside hõim
(Puhvel, 1985, lk321) Paljudes lugudes võib ühise joonena näha meeste hukutamist või lolliks tegemist naiste poolt, kuigi naisi ei esitata pea üheski novellis peategelasena. Peamiselt kujutab Vallak mehi ja nende hulgas eriti ätte, naisi esineb aktiivsemas osas ainult paarikümnes teoses. Näiteks "Lodjavahi surm" on ainus teos, kus naisel on aktiivne juhtiv osa sündmustikus, Epp Pillarpart aga, on juba üsna passiivne. (Palgi, 2011, lk502.) Epp Pillarpardi loos võistlevad kaks peremehekandidaati. Mõlemad limpsavad keelt pigem potitehase kui Epu enda peale, kuid lõpuks on siiski Epp see, kes otsustab ja asjad enda äranägemise järgi seab. Ei võta valelikku ja keevalist end tublit meistrimeest Niilast endale peremeheks, aga noort Tiiskäppa meelitab tulevase meistrikohaga selleks, et temast tegelikult endale peremees valmis kasvatada. Ja näiteks loos "Puusepp Reos" on tegu iseenesest nurka looga, kus vana Villem Reos on
aja probleemistikku. Tuglas kirjutas erinevates zanrites novelle, nii tragöödiat, romantikat, kui ka veidi komöödiat leidub tema juttudes. Peamiseks zanriks oli muidugi tragöödia ning see mõtestab lahti probleemid ning teeb sündmuse reaalsemaks, sest õnneliku lõpuga lood, ei ole alati kõige reaalsemad. Romantiliselt oskab Tuglas hästi kirjutada, vahel on teksti peidetud ka koomilisi situatsioone. Hästi oskab romantilist poolt seletada novell ,,Suveöö armastus". Sealses loos Maali ja Kusta armastavad teineteist, kuid erinevalt. Armastus on ikka mõistatus olnud, kunagi ei tea, kuidas ja mis ajel tunded tekivad. Metafoorsed sümbolid, mis peituvad Tuglase novellides, loovad igale tegelaskujule oma iseloomuomadused. Sümbolid teevad novellist aru saamise palju lihtsamaks, sest tegelasi on kujutatud võrdkujude abil ning nii tuleb silme ette kujutluspilt tegevustikust. Kui näiteks võtta novell ,,Popi ja Huhuu", siis seal on tegelasteks inimeste asemel koer ja ahv
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Peategelased Igor Svjatoslavitsh- peategelane, vürst: vapper, mehine, kodumaad armastav, kuid järelemõtlematu ja lühinägelik, pigem hoolitseb enda, kui kodumaa uhkuse eest. Vseslav - Olgovitide vürstisoo rajaja. Teda on loos kujutatud hukkamõistvalt ja loos käib jutt tema kurja saatuse üle. Svjatoslav - Kiievi vürst. Igori nõbu. Süüdistab Igori ja Vseslavi minekut sõjakäigule. Süüdistab neid ka selles, et nad tahtsid au ja kuulsuse omavahel ära jagada. Vürst Igor Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
ristirüütlitele kätte maksta. Lõpuks toimus lahing Tarbatu linnuses. Seal hukkus ka Meelis. Ja siis algas pime orjuseaeg, mil rahvas pidi oma töövaevast isandaid toitma. 4. Linnustes, kus see tegevus on toimunud. On tänapäeval veel ainult varemed alles ja linnustest on leitud mõõkki, inimeste luusid ja palju vanu asju, mis viitavad sellele, et see tegevus on seal toimunud. Ajaloolised tegelased on selles loos Lembitu ja Meelis. 5. Minu arust on see raamat väga huvitav .Selles loos oli nii kurbust, rõõmu kui ka põnevust. See koht meeldis mull kõige rohkem, kus Meelis päästis maavürsti Sigurdi tütre Astridi mereröövlite käest. Meelis oli oma vanuselt väga julge ja vapper. See oli kõige kurvem, kui Lembitu, Ivo, Vjatsko ja Meelis lahingu hukkusid.
ristirüütlitele kätte maksta. Lõpuks toimus lahing Tarbatu linnuses. Seal hukkus ka Meelis. Ja siis algas pime orjuseaeg, mil rahvas pidi oma töövaevast isandaid toitma. 4. Linnustes, kus see tegevus on toimunud. On tänapäeval veel ainult varemed alles ja linnustest on leitud mõõkki, inimeste luusid ja palju vanu asju, mis viitavad sellele, et see tegevus on seal toimunud. Ajaloolised tegelased on selles loos Lembitu ja Meelis. 5. Minu arust on see raamat väga huvitav .Selles loos oli nii kurbust, rõõmu kui ka põnevust. See koht meeldis mull kõige rohkem, kus Meelis päästis maavürsti Sigurdi tütre Astridi mereröövlite käest. Meelis oli oma vanuselt väga julge ja vapper. See oli kõige kurvem, kui Lembitu, Ivo, Vjatsko ja Meelis lahingu hukkusid.
väga kuulsat teost, ,,1984", on raamat vägagi poliitiline. Lõbusa farmiloo taga on peidus 30-te aastate lõpu Nõukogudemaa ja stalinism. Tänu lihtsale tegevustikule oli selle juures kerge mõista ka loo teist, sügavamat poolt. Tollele ajale kohane, võis tunda ka teoses, loomade ja inimeste vahelist võimuvõitlust, kus vana siga, Major algatas ülestõusu inimeste vastu. Samuti mängis sellel ajal tähtsat rolli ka vabadus, nii ka selles loos oli ülestõusu eesmärgiks loomade vabadus, kus inimene ei saaks farmi loomade elus enam mingit rolli mängida ja loomad saaksid elada vaid iseenda jaoks. Loomad vallutasid farmi ning panid paika omad reeglid, kuid nagu ka ajaloos, ei kestnud see väga kaua. Loomad hakkasid muutuma ja tekkis erimeelsusi, kuni Napoleon oma süüdistatu, Lumepalli reetmise tõttu farmist minema saatis. Peale seda algas farmis täielik ebavõrdsus,
ühes rütmis.Kui lugu oli jõudnud 1 minuti peale läks muusika lendlevamaks ning vahepeal läks muusika lausa hirmuäratavalt võimsaks.2minuti peal läks muusika vaiksemaks ja rahulikumaks,oli lausa hea seda kuulata kuid ka vahepeal oli hetki,kus muusika oli jälle jõulisem ja võimsam.3 minutil oli väga meloodiline ja ilus viiuli pala paar sekundit,see oli siis tereve selle loo lemmikkohtadest mul,viiulid mängisid ja sellele viiuli mängule nagu lisandusid kõik teised pillid mis selles loos olid ja siis oli jällegi muusika võimas.4 minutil tekkis mul vahepeal selline tunne nagu lugu hakkaks lõppema.1min ja 30 sek ennem loo lõppu hakkas muusika aina vaiksemaks jääma vahepeal tulid hetkeks jõulisemad kohad kuid lõpp tundus mulle küll sellisena nagu iga pill mis selles loos mängis hakkas ükshaaval loost kaduma ning nagu loo oleks lõpetanud ainult 1 pill. Üldjuhul ma küll sellist muusikat ei kuula,kuna tänapäeva muusika on arenenud hoopis
`'Vägev vähk ja täitumatu naine'' ja `'Nõiutud krevett'' 1. Muinasjuttude tegelased on naine, mees, vähk ja krevett. Mõlemas loos oli mees see, kes andis naisele järele ja oli õrn. Naine oli mõlemas loos kuri ja ahne. Nendes lugudes elasid mees ja naine väikeses majakeses ning nad olid vaesed. 2. Vägev vähk Nõiutud krevett 1) Värske kala 1) Kala 2) Värske lihaga keedetud leem 2) Hea supp ja seapekk 3) Hanepraad ja magus kook ( peale seda 3) Hanepraad ja koogid ( peale seda rääkis mees naisele vähist) rääkis mees naisele krevetist)
Muusika, mida aeg-ajalt kuulan Mina kuulan väga erinevat muusikat, enamasti kuulan ma pop muusikat aga ka palju räppi. Just poppi kuulan ma sellepärast, et nendes lugudes on sõnum. Kui ma kuulan näiteks jazzi siis tihti loos ei ole sõnumit (just instrumentaalses loos). Ma kuulan muusikat trenni ajal või varem kui sõitsin bussiga. Need on head tegevused muusika kuulamiseks, kuna sa ei tee midagi aga samas ka teed ja siis tundub, et aeg läheb kiiremini. Mul ei ole otseselt lemmik artisti või samblit aga kui pean valima siis ASAP Rocky (Rakim Athelaston Mayers), kuna ta teeb väga huvitavat muusikat ja mulle meeldib see. ASAP kuulub hiphopiansamblisse ASAP Mob, mille järgi ta on võtnud endale hüüdnime
Proosaanalüüs Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu'' Friedebert Tuglase hästi tuntud novell ,,Popi ja Huhuu'' pajatab meile loo ühest sõbralikust ja truust taksikoerast ning tigedast ahvist-elajast, kes on vastu tahtmist sunnitud jagama ühist elupinda. Lühijuttu saab pidada surematuks, kuna tegevust, mis loos toimub, saab kohandada igale ajastule ning vaatamata sellele, mis vanuses isik seda loeb ning mis iganes ajaperioodil säilib novelli mõte ikka sama aktuaalsena. ,,Popi ja Huhuu'' on eesti novelliklassika üks tõlgituim ja taastrükituim teos, mille valmimist kahe päevaga inspireeris Tuglase Pariisis Seine'i kaldal asuva Louvri külastus ning üldised reisimuljed. Sündmused hakkavad arenema üsna aeglaselt sissejuhatuses kirjeldab autor lihtsalt tegelaste
Inimese esitlemine uudise allikana tugevdab tema autoriteeti. Ajakirjanik peab oskama leida, hoida ja kasutada häid allikaid. Ajakirjanik peab oskama allikatelt saadud infot tekstis edasi anda ja esitleda seda autoriteetses valguses. Atributeerimine – info omistamine mingile allikale Tavaliselt kasutatakse teisi allikaid. Atributeerimisel on neli küsimust: tuleb näidata, milline on allika ja sündmuse kaugus, tuleb teada, millal viidata, kui palju on mõtet ühes loos atributsiooni kasutada ja kus seda teha. Allika ja sündmuse vahekaugus Kõige olulisem on näidata, milline on kaugus allika ja sündmuse vahel. kas ta osales sündmuses, nägi pealt, luges jne? kauguse alusel saame jagada info kolme rühma: • Esmaallika info: ajakirjaniku enda nähtud. • Teisese allika info: otse pealtnägijalt-osalejalt kuuldud • Kolmanda allika info: saadud allikatelt, kes kuulsid sündmuse kohta teistelt või nt
3 Novgorodi - Severski vürst Igor Svjatoslavits alustas koos poja, venna ja vennapojaga retke polovetside vastu. Nad kaotasid lahingu ja vangi sattus korraga 4 vürsti. Igoril õnnestus khaan Kotsaki käest põgeneda. Peagi aga abiellus ta khaani tütrega ja vürst Igorist ning khaanist said liitlased. Igor tavatseb korrata lauset: ,,Venemaa peab jääma ühtseks!" Peategelased Igor Svjatovit - Igor oli loos rohkem hea kui halb, kuid halvad olid ta teod, kuna need ajendasid feodaalse keskkonna eelarvamused, valitseva klassi ideoloogia. Seepärast tuleb Igori kujus esiplaanile üldine, mitte individuaalne. Igor on oma aja "Keskmine" vürst: vapper, mehine, kodumaad armastav, kuid järelemõtlematu ja lühinägelik, kes pigem hoolitseb enda, kui kodumaa uhkuse eest. Vseslav - Olgovitide vürstisoo rajaja Teda on loos kujutatud hukkamõistvalt ja loos käib mõtisklus tema kurja saatuse üle
Essee : ,,Me peame rääkima Kevinist", Lionel Shiver ,,Me peame rääkima Kevinist" on nukker, kuid aus tõlgendus sellest, millises maailmas me hetkel elame. Loomulikult ei ole alati kõik nii must-valge nagu selles loos, aga see meenutab meile, et peame alati olema valmis ootamatusteks. Lugu leiab aset Ameerikas, kuid koolivägivald on ka meie igapäevases elus aina süvenev nähtus ning põhjanaabrite juures toimunud koolitulistamine Jokelas, ei jätnud külmaks vast mitte kedagi. Õpetajana peaksin olema vaimselt valmis kriisiolukordadeks, aga emana ei oskaks ma ealeski käituda ei ühes ega teises olukorras, mis selles teoses ette tulevad
Sahhariidid e. süsivesikud · Mitmefunktsioonilised ühendid sisaldavad mitut erinevat funktsionaalrühma · Sahhariidid on polühüdroksükarbonüülühendid, s.t. nad sisaldavad mitut hüdroksüülrühma ja aldehüüd- või ketorühma · Üldvalem C H O n 2m m Füüsikalised omadused · Valged tahked ained · Lahustuvad hästi vees Tähtsad ülesanded organismis · Energiaallikas · Põhiline ehitusmaterjal · Kaitsefunktsioon · Regulatoorne funktsioon Sahhariidide liigitamine · monosahhariidid tavaliselt 5-6 C C H O - glükoos, fruktoos, galaktoos 6 12 6 C H O - riboos, C H O desoksüriboos 5 10 5 5 10 4 · oligosahhariidid tekivad 2-10 monosahhariidi jäägi ühinemisel C H O sahharoos, maltoos, laktoos 12 22 11 · polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles on omavahel seotud väga palju mono...
südames sooviks ta siiski olla tavaline rästas. Lõpuks kui lugu pöörab hetkeks rästa jaoks rõõmsaks ja ta leiab endale armstava naise, kes on samuti valge rästas, siis osutub ka see pettuseks ning murrab valge rästa südame. Need inimesed, kes eriti loetu üle ei arutle ja usuvad vaid seda, mida sealt raamatust lugeda võib, leiavad kindlasti, et selline elu ei saa olla õnnelik. Siiski, kui veidi mõelda ja mitte keskenduda niivõrd loos välja toodud rästa iseloomule, siis võib selline elu vägagi õnnelik olla. Miks peaks kedagi kurvastama see, kui kõik sorti linnud soovivad, et temasugune oleks üks neist ja pakuvad talle kohta endi seas. Miks lakkab valge rästa südames armastus peale seda, kui tuleb välja, et tema armastatu polegi eriline valge rästas. Antud loos käitub ta täpselt sama moodi teda armastanud linnuga, nagu tema endaga käituti varem
TOIT JA SÖÖGIRÕÕM KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. MILLIST OSA TEEPÕÕSAST KASUTATAKSE TEE TEGEMISEKS? 2. SOOLA SAAB PUU SEEST. ÕIGE VÕI VALE? 3. MILLEST OLI TEHTUD HANSU JA GRETE LOOS NÕIA MAJA? 4. MIS KALA VALITI EESTI RAHVUSKALAKS? 5. KAS TOMATILEHED ON MÜRGISED? 6. KES TOITUVAD SÖÖDAST? INIMESED VÕI LOOMAD? 7. MESILASED TOODAVAD TAIMEDE ÕITEST SAADAVAST NEKTARIST MAGUSAT TOIDUAINET. MIS SEE ON? 8. MIS ON LOODUD SELLEKS, ET PALJU NÄRIDA, AGA MITTE KUNAGI ALLA NEELATA? 9. MILLINE NEIST EI OLE TERAVILI: KAER, OAD VÕI NISU? 10. MILLISE LOOMA PIIMAST TEHAKSE FETAJUUSTU?
Ta võib küll oletada, kust ta inspiratsiooni ammutas, ent paljalt inspiratsioonist ei jätku kunstiteose reaalseks loomiseks. Selle taga on mingisugune tundmatu jõud, mida ei saa sõnadesse panna. Seda on võimalik vaid tunnetada. Arvatavasti tunnetavad kunstnikud seda jõudu aju ülesehituse omapära tõttu. Kirjanikke on kahte tüüpi: on selliseid, kes kirjutavad lugu lihtsalt loo enda pärast ning on kirjanikke, kes kirjutavad lugu loos leiduva sügava mõtte pärast. Kui kirjanikul on olemas loo idee, mõte, mida looga edasi tahetakse anda, sünnivad tegelased iseenesest - liikuvaid ja mõtlevaid olendeid on vaja, et lugu oleks võimalik vaimusilmas ette kujutada. Tegelased on need, kes panevad loo elama, kes annavad vihjeid mõttest, mida autor tahtis edasi anda. Kui loetakse lugu, siis lugeja kujutab lugu ja selle tegelasi nii, nagu loetu olekski päriselu. Seetõttu tunduvad tegelased ka iseendale tõetruud (pole ju
''Ajaloo keerises'' on Andrus Kivirähki novell, mis on ülesehituselt klassikaline proosatekst. Sissejuhatav osa, kus jutustaja looga algust teeb, annab aimu sellest, mis lugejat ees ootab. Edasi areneb lugu vestluseks, kus tulevad välja tegelased. Pinge hakkab juba varakult tõusma, kui lugejani tuuakse rida sündmusi, mille järel on ka kulminatsioon ehk lugeja hakkab mõistma loos toimuvat olukorda. Pööre toimub üheaegselt lõpp-pingega ning lugeja emotsioonid on haripunktis ega tea, millise lõpuga on lugu. Seejärel saabub väga ootamatu lõpplahendus. Sündmused toimuvad ajas, kuid kaks tegelast toovad sisse oma meenutusi. Esimesel korral jääb see vaid ühe tegelase mõtetesse, kuid edaspidi jagab teine tegelane oma lugusid kõigiga. Seega toimub teoses ka tagasiminekuid. Tegelased liiguvad ajas(välja arvatud meenutused), kuid kohad muutuvad
· Mozart komponeeris oma esimesed palad 5-aastaselt, Beethoven andis esimese kontserdi 7-aastaselt. · Beethoveni muusika iseloomulikeks joonteks on selgelt välja kujunenud karakterid, jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid ja pateetilisus ja heroilisus. · Beethoven oli oma aja muusika maailmas üks mässajaid. · Mozart oli abielus, kuid Beethoven ei abiellunud mitte kunagi. Minu lemmikuks kujunes Mozart, kuna ta ei olnud igav inimene ja ta loos muusikat iseenesest mängleva kergusega. Ta ei talunud alandusi ja solvanguid. Avaldas alati oma arvamust ja ei kartnud välja näidata oma tundeid. Suutis luua oma lühikese elutee jooksul hämmastavaid heliteoseid.
,,Enuma elis'es toimub loomine küllaltki üksikasjalikult. Jumala loomine toimus väga korrapäraselt ja läbimõeldult (esimene päev..., teine päev...). Bel tegeleb rohkem taevaste asjadega: vete eraldamisega, tähtkujude seadmisega, Nannari (kuu) nähtavaks tegemisega, kuu faaside määramisega. Jumal eraldab taevased veed, teeb valgused sellega tema töö taevas piirdub. Suurem tähelepanu on pööratud maistele asjadele. Mõlemas loos on kasutatud arve kuus ja seitse. Enuma elis'es seoses Nannariga, Genesises loomise ja puhkusega seotud päevadega. 6. Gn 9:18-27 Noa ja pojad, Gn 11:1-9 Paabeli torn, Gn 18:1-15 Iisraeli sündmise tõotus. Kõik jutustused võib rühmitada jutustava ainesese alla. Kõik tekstid tähistavad millegi algust (rahvaste eraldumist, Iisaki sündi, kaanoslaste tulevikku), mis on sisse juhatatud mingi tegevuse või vestlusega. Zanrilt oleks nad saagad. 7
paberid vlja, kuna stress tuli peale ja koolis hakaks tekkima ppimisega probleeme.Seejrel koos oma viie sbraga lks ta tle kipsi paigaldama.Sbrad tegelesid samuti tal rpiga, siis polnud erilist raskust harjutada vistluseks.Nad lihtsalt suruvad ksteist mingite fraasidega ja see ongi valmistumine.Jrgmisel aastal kavatseb Rain kindlasti kooli tagasi minna,et saada ktte lputunnistus.likoolile ta veel ei mtle, sest temaarust on sina veel aega vi nagu ta sber Real1 on elnud hes loos: Persse Tartu likool, Prnus harivad tnavad. Eestis areneb rpmuusika vga judsalt.29. novembril kisin Palamuse kultuurimajas kuulamas ritust, kus esinesid riiimimeistrid le Eesti.Vga huvitav oli nha, tuttavaid ja uusi ngusid.Paljudel oli see viga, et rituseks poldud piisavalt valmistatud ja mni oli lihtsalt vsinud.Snad ei tahtnud eriti kellegil meeles psida. Eks sellele aitas ka kaasa alkohol ja muud meelemrgid, mida esinejate ruumis taritati
Mesopotaamia Looduslikud olud: Tigrise ja Eufrati jõe vaheline ala. Vihma sadas vähe. Lõunas oli põlluharimine võimalik vaid kunst niisutusega. Leidus palju savi, pilliroogu. Savi oli peamine elamute ja tarbeesemete tooraine. Tihedad suhted naabritega. Tuli kaitsta ka sissetungijate eeste. Sumeri linnriigid: Kasutusel kiilkiri. Ühtset riiki ei tekkinud. Sumerid asusid mesopotaamias teistest varem. Akadi suurriik: Vallutas Sumerite linnriigid ja loos ühtse suurriigi. Semiidi päritolu. Jätkus Sumerite kultuur ja religioon. Pärast Akadi riigi lagunemist tugevnes eri linnade valitsejate võim. Vana- Babüloonia suurriik. Hammurapi vallutas terve Mesopotaamia ja rajas suurriigi. Loos kõiki valdkondi puudutava seadustekogu, mis oli kõikides tähtsamates linnades kivisse raiutud. Assüüria impeerium: Keskus Mesopotaamia põhjaosas. Erakordne sõjakus. Iga aasta laastavad retked uute maade alistamiseks
tegevused. Kostüümide poolest oli kujutatud eelmist sajandit. Näitlejatel olid seljas talurahvariided, naisnäitlejatel polnud püksid, vaid seelikud või kleidid ning meestel püksid, pluuse ja saapad. Tegelasi oli mitmeid, kuid kõige enam meeldiski mulle just taat. Tegelasel oli seljas, nagu eelnevalt mainisin, talumeheriided- püksid, saapad, pluus ja vest. Juuksed olid näitlejal hallid, samuti ka habe, hääl madal. Tegelane liikus laval palju ringi. Selles loos oli antud näitlejal, taadil, väga tähtis roll, ta viibis paralleelselt mõlemas ajas. Sellega etendas ta vanu mälestusi ning reaalset aega. Muusikat ja heli kasutati etenduses vähe, kuid seda siiski oli. Näiteks kujutati suurt põlengut just heliga, mis andis väga tõelise meeleolu. Ka kasutati helisid lapsesünni ajal. Heliklipid andisid etendusele juurde väga palju. Lavastuses „Vanad ja noored“ räägitakse lugu erinevate põlvkondade vahel. Loos kajastuvad
Emakeele sünd Mis sa teed Peterson? Ikka keelt ma teen... Varsti lõhkeb mul ajus veen, nii ma töötan, tööd mul on. Käin või jala, Riiga ja tagasi. Ainult oma pagasi, Jätsin vist maha. Keele areng, ei see pole loos, Tööd tuleb teha! Meie keel on püha. Saatuslikuks sai mul tuberkuloos. Birk Sepp
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Margus Henning Aap-11 Arvuti komponendid Juhendaja õpetaja Indrek-Marek Loos Väimela 2012 Sisukord Millised lisaseadmed paneks ma oma arvutile ? Lisaseadmeteks: · HP DeskJet 1050 · Speedlink veebikaamera Reflect LED SL-6815-SBK-01 · Creative Inspire A200 · HP 22" LCD LE2002X · Lindy kõvaketta dokk NAS server (mini). 3.5" SATA/IDE HDD. USB 2.0
Oluliseks ehitiseks arhitektuuri arengus on Viini Postihoiukassa hoone (1904-6), mis järgib ratsionalistlikke põhimõtteid (funktsionalistliku stiili eelkäijaid). Wagner oli oluline Viini noorema arhitektide põlvkonna mõjustaja. 1894 sai temast Viini Kunstiakadeemia professor. Väga populaarne oli raamat "Moderne Architektur" (1895). Adolf Loos`il (1870–1933) Austria kuulsamaid arhitekte. Olles 19. sajandi lõpul USA-s, sai ta mõjutusi Chicago koolkonnalt. Aastatel 1924–1928 töötas Loos Pariisis. Loos ütles resoluutselt lahti juugendlikust esteetikast ja rajas teed funktsionalismile. Ta teatas, et igasugune ornament on kuritegelik, selle asemel tuleb lähtuda lihtsast geomeetrilisest vormist, mis vastab hoone funktsioonile. Samuti on ta kujundanud interjööre ja tarbeesemeid. Viin oli olnud üks juugendi pealinnadest ja funktsionalismiga harjumine võttis seal aega. Teda peetakse modernistliku arhitektuuri üheks pioneeriks.
Holst on pärit suurte muusikaliste traditsioonidega perekonnast. Ta lõpetas Londoni Kuningliku Muusikakolledzi trombooni erialal, õppinud samas ka kompositsiooni. Tema sümfooniline süit ,,Planeedid" koosneb seitsmest eri osast ehk seitsmest eri planeedist: Marss, Veenus, Merkuur, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptun. Kõik need erinevad osad kõlavad üksteisest täielikult erinevalt. Lugudes oli palju huvitavaid erinevate pillide ,,võistlusi" . Esimeses loos oli eriti hästi tunda trompetite ja tenortuuba vahelist ,,võistlust". Teine lugu Veenus oli esimesest tunduvalt rahulikum. Kolmas lugu on jällegi kiire tempoga ning muudab keelpillid tuulepööriseks ja kogu orkestri paindlikuks ja kärmeks instrumendiks. Neljas lugu kõlab väga rõõmsalt ning majesteetlikult. Viies lugu oli suhteliselt rahulik ning sisaldas põnevaid tsellopartiisid. Eelviimane lugu Uraan saabus trompetite ja tromboonide sokeeriva fortissimoga.
Kurat ja preili Prym Asju, mille üle selles huvitavas ja mõtlemapanevas loos arutada on mitmeid. Kas võõral oli õigus tulla väiksesse linnakesse oma enesele headust otsima, pannes sellega proovile kõigi linnaelanike moraalinormid ja väärtushinnangud? Kas preili Prym talitses õigesti, rääkides avalikult kõigile mägedesse peidetud kullast ja sellega seonduvalt vajaminevast ohverdusest? Kas terve Viscose linnakese õnn peitus tõesti üheteistkümnes kullakangis? Kas oli eetiline tuua linna hüvanguks reaalne ohver, kes ise oli kõike muud kui kurja meelevallas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
