Elektroonilisele materjalile viitamine (veebileht): TLÜ. (2010). Tallinna Ülikool. [WWW] http://www.tlu.ee/web/? lang=en&page_id=457 (25.02.2010) Seletus: veebiaadressi nimi. vaatamise aasta. Veebiaadressi täispikk nimi. [WWW] veebiaadress (viimati vaatamise kuupäev) Raamatu viitamine: Leiwo, Matti. 1993. Lapse keeleline areng. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, lk 73-75, 125, 131 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Ilmumise aasta. Teose pealkiri. Väljaande koht: kirjastuse nimi, leheküljenumbrid, mida töös kasutati Teiste üliõpilaste poolt tehtud töödele viitamine: Kalvik, Mari-Liis. 2004. Kvantiteedisuhted rannikumurdes. Tartu. [Magistritöö], lk 13, 15, 30-35 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Aasta. Töö pealkiri. Kus tehtud?. [töö liik
Viitamine APA viitamissüsteem Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib uurimistöös esitada tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte viidatava kirjatüki tekstist. Tsitaatidena tuuakse välja näiteks mõisted, eriti ilmekad või huvitavad mõtted või näited. Tsitaate võib lühendada või katkestada, aga seejuures tuleb väljajäetav koht kindlasti tähistada (…) märgiga. Lühendus ei tohi muuta ka originaalteksti mõtet. Tsitaat peab olema jutumärkides ning lõppema viitega, milles on ära toodud autori perekonna nimi, kasutatava allika väljaandmise aasta ning lehekülje number, millel tsitaat viidatavas materjalis paikneb. Näiteks: „Ebaturvalises ja raskesti ennustatava tulevikuga ühiskonnas võivad küll tekkida ühekordsed protestiaktsioonid (…), aga mitte kodanikeühiskonda, mis oleks võimeline kaitsma turvalisust kui ühishüve” (Lagerpetz, 2005, lk 15). Refere...
teisest komaga. Nt: Eestis on seda propageerinud eelkõige Vaher (1987, 1989, 1992). - Viidates paljude autorite publikatsioonidele, paigutatakse allikad tähestikulisse või ajalisse järjes- tusse ning eraldatakse üksteisest semikooloniga. Mõnikord on oluline tähtsusjärjestus, st kõigepealt nimetatakse peamine allikas, seejärel vähemtähtsad allikad. Nt: Seda seisukohta toetavad mitmed uuringud (Pärn 1992; Kadakas 1995; Saar 2000). Vahendatud viitamine (läbi viitamine) on viide sekundaarses allikas olevale algupärasele allikale. Võimalust mööda tuleks seda pigem vältida. - Kasutamise korral peab olema viitest selge, milline oli vahendav, milline algne allikas; nt: (Lehis 1997, viidatud Kask 2008 järgi). Anu Tuulmets 1/2 Uurimistöö kursus Õppetükk: VIIDE TEKSTIS
Viitamine 1. Raamat 1.1 Mõtteviide: Makedoonia oli sajandeid olnud Kreeka mahajäänud piiriala (Lauri Vahtre ja Mart Laar 2013). 1.2 Lõiguviide: Makedoonia oli sajandeid olnud Kreeka mahajäänud piiriala. Makedoonlaste keeleline kuuluvus pole siiani päris selge, kuid ilmselt kõnelesid nad kreeka keelega sarnast keelt. (Lauri Vahtre ja Mart Laar 2013) 1.3 Kirje: Vahtre, L. ja Laar, M. 2013. Makedoonia suurriigi tõus ja langus. Üldajalugu gümnaasiumile: 56-62. 2. Ajakiri 2.1 Mõtteviide: Uude plastmaterjali lisatud lappimiskomplekt suudab parandada kuuliaugusuuruse augu (Rolf Haugaard Nielsen 2015). 2.2 Lõiguviide: Uude plastmaterjali lisatud lappimiskomplekt suudab parandada kuuliaugusuuruse augu. Selline plast on eriti kasulik kohtades, kus on raske teha parandustöid, näiteks kosmoses või inimkehasse opereeritud tehisluudes. (Rolf Haugaard Nielsen 2015) 2.3 Kirje: Nielsen, R. H. 2015. Plast ...
MUUTUSTE JÄLITAMINE 1. Vaata õppematerjali „Rühmatöövahendid Wordis“ või mõnda muud materjali muudatuste jälitamise (Track changes) kohta. 2. Välju muudatuste jälitamise režiimist (Review-Track Changes). 3. Paranda käesoleva ülesande 5. punkti all olevas tekstis olevad vead vastavalt tehtud muudatustele (Review-Accept). 4. Tee läbi kommentaaris nõutu (vt allolevat juhist). Vali Home menüüst käsk Replace. Avanenud aknas vali käsk More. Vii kursor Find what reale ja vali Special ripploendist kaks korda järjest käsk Paragraph Mark, vt joonist. Liigu Replace with reale ning vali Special ripploendist käsk Paragraph Mark, vt joonist. Klõpsa käsul Replace All. VIITAMINE 5. Korrigeeri vajadusel viidete asukohta vastavalt TTK kirjalike tööde vormistamise juhises olevatele nõuetele ja näidetele (vaata jaotisi „Viitamine“, „Valemid“, „Illustratsioonid“ ja „Loetelud“). K...
Teksti ära jätmine: „Sika, nagu teisedki loomad, lendab“ „Sika … lendab“ /---/ […] Mari (2009: 16) on muu hulgas öelnud, et inimtegevus on „bla bla“. Refereeringu näide: … (Craig ja Ludloff, 1987). Kui üks isik mitu korda: … (Armstrong, 2006a: 14) … (Armstrong, 2006b: 14) Artikli viitamine teksti sees: (Teadlased: EL…, 2003) kasutatud kirjandus: Teadlased, EL on hea. (2003, august). Vahendatud viitamine: sarnaselt Karlssoniga on sama probleemi selgitanud Grosu (1975, viidatud Karlsson, 1977 kaudu) (Bauman, 1999, viidatud Kelleri ja Kalmus, 2004 kaudu) Vabavaralised viidete haldurid: APA style owl
Kas te ka teate, et näiteks selsamal silmapilgul, mil ma teiega vestlen, tapavad sada tuhat meie hullu suguvenda, kes kannavad mütsi, sadat tuhandet samasugust hingelist, kes kannavad turbanit,* ja vastupidi, ning et nii on see tavaks peaaegu kogu maakeral iidsetest aegadest saati (Voltaire 1979: 124). Olin umbes viieaastane, kui isa väga hea sõber, rahvakirjanik Villem Gross mulle selgeks tegi, et kogemustega joodiku esimene tunnus on okserefleksi kadumine (Raud 2008: 17). Kuna Black Sabbath koosnes ainult juuridest, siis minu jaoks tähendas see automaatselt huvi juudiusu ja mütoloogia vastu. (Raud 2008: 68). Ma kujutasin ette, kuidas köögis lollpeade üle küünilist nalja viskavad kokad süüdimatult haigetele ettenähtud toitu kilekottidesse topivad, et seda õhtupimeduses koju tassida (Raud 2008: 112). ,,Kari näljaseid!" porises kiltri lesk, vaadates matuseliste säravaid silmi, kui nood vorstirõngastest unistades jumalateenistust ku...
HARJUTUS – VIITAMINE Tsitaadid raamatutest: „Harakas laskus sealsamas lähedal kasvavale sarapuupõõsale ja hakkas uudishimulikult naksitrallide poole vahtima.“ (Raud, 1996, lk.21) (lisada viide allikale 1, lk.21) „Kooliõuelt kostis kolinat, tõstsin hajameelselt pea. Tuul mürgeldas prügikasti kaane kallal, puud olid lookas, krabinal lendas peotäis kirjusid lehti vastu aknaklaasi.“ (Vallik, 2007, lk.56) (lisada viide allikale 2, lk.56) „Pärast innukat vaidlust mitmesuguste võimaluste üle otsustati, et Suurmõmmik peidetakse Sixteni tuppa, ning võeti nõuks minna otsemaid sinna ja vaadata välja mõni paras paik.“ (Lindgren, 1999, lk.94) (lisada viide allikale 3, lk.94) Nr Autor Pealkiri Ilmumisaeg Väljaandj Linn a 1 Eno Naksitrallid 1996 Tiritamm Raud 2 Aidi Mis sinuga 2007 ...
Keivin Kivimägi 10A Viitamine Salu oli 1963.-1969.a olnud lektor Turu ja ühtlasi dotsent Tampere ülikooli juures, aga tuli siis tagasi Lundi (Helk 2004: 125). Rahvasteliidu loomise kavadest olid Eesti poliitikud teadlikud juba I maailmasõja aastatel. Siis peeti neid USA presidendi Woodrow Wilsoni utoopilisteks ideedeks. (Made 1998: 49) Muistsel ajal oli purpurpunane läänes kõige kallim värvus, sest seda saadi haruldastest molluskitest
nime ja väärtusliku tiitlita. • Allikad esitavad vahel ajakirjanikule tingimusi, kuidas neid tohib lehes identifitseerida. Peab lubadusi pidama. • Peab hankima võimalikult palju infot, mille allikaid saab identifitseerida nime jm kaudu. • Anonüümsete allikate puhul tuleb maksimaalselt neile viidata ja täpselt. Tuleks anda ka põhjus, et miks anonüümne. Esimene ja korduv viitamine Esimene viitamine. Identifitseerimine ei ole uudisloos esmatähtis asi. Tuleks jälgida, et isikukirjeldused ei uputaks olulist infot, kuid lugeja saaks siiski selge pildi, kes on kes ja mis on mis. • Inimesed, organisatsioonid jne tuleks uudises identifitseerida võimalikult kiiresti, üldiselt esimesel mainimisel. • Identifitseerimine peab olema konkreetne ja napp. • Enamikus uudises on vaja identifitseerida üks kord. On vaja kasutada neid, mis seostuvad looga.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä12 KÕ Karl Luik KORREKTNE VIITAMINE JA VORMISTAMINE Kirjalik töö Õppejõud: Merje Õun Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö eesmärk on viitamistehnika korrektne kasutamine. Korrektne viitamine on teadustöö eetika olulisemaid põhimõtteid. Viitamine võimaldab töö lugejal kontrollida esitatud andmete õigsust ja jälgida töös esitatud järeldusteni jõudmise käiku. Korrektset viitamissüsteemi järgides väldib töö autor vastuollu sattumist autorikaitseseadusega. Viidata ei ole tarvis üldtuntud seisukohti. Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib töös esitada tsitaatidena või refereeringutena. 1. VIITAMISED TEKSTIS 1 Raamat
16.10.2016 YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis Tõnis Saarts YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 1 Loeng 7. Funktsionaalne lugemine, kirjanduse kasutamine ja viitamine Allikavalikust veel Teadustekstide funktsionaalne lugemine millele tähelepanu pöörata? Lugemisstrateegiad eri tekstide puhul Refereerimine ja tsiteerimine Plagiaat Viitamine: tekstisisene viitamine ja viitekirjete vormistamine YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 2 Miks peab kirjandust kasutama? · Näitab, et autor on kursis valdkonnaga, millest kirjutab; muudab töö professionaalseks
1 Tartu Ülikool 2 Sotsiaaliaalteaduste valdkond 3 Haridusteaduste instituut 4 Õppekava: Klassiõpetaja 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Karbi Barbi 16 17 VIIVITAMINE ÕPETAJAKOOLITUSE ÜLIÕPILASTE SEAS 18 19 seminaritöö 20 21 22 23 24 25 26 Juhendaja: prof Herbert Ving 27 28 29 30 31 32 Tartu 2018 1 2 2 33 1. Sissejuhatus 34Prokrastinatsioon on laialt levinud eneseregulatsiooni häire (Steel, 2007). See nähtus hõlmab 35teadmist, et mingi kohustus on vaja kindlal ajaperioodil sooritada, kuid sellest hoolimata ei 36suudeta end piisavalt motiveerida, et ülesanne õigel ajal ära teha (Senécal, Koestner, & 37Vallerand, 1995). Tegu on ennasthävitava harjumusega, mis raskendab hakkama saamist 38õpingute...
....................................................................5 1.4. Töö sisu............................................................................................................................5 1.5. Kokkuvõte........................................................................................................................5 1.6. Lisad.................................................................................................................................5 2. Viitamine ja kasutatud kirjanduse loetelu ......................................................7 2.1. Viitamine..........................................................................................................................7 2.2. Raamat.............................................................................................................................9 2.3. Artikkel ajakirjast või ajalehest.......................................................................................
Praktikum 1. 1. Infootsing Eesti raamatukogude koondkataloogis ESTER http://tallinn.ester.ee/ 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad)? Esitage ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Ester lihtotsing, märksõna hobid. Vastuse esimene osa: hobid ei kasutata selles kataloogis, kasutusel on harrastused . Harrastused alt tuli 10 viidet seotud märksõnadele nt huviharidus, isetegevus. Ester liitotsing, märksõna harrastused, keel inglise, teavikulaad raamat, valitud kataloogi osa Eesti Rahvusraamatukogu. Vastuse teine osa: Leiti 13 kirjet Kirje: De Ville-Colby, J. (2001). The expatriate handbook. Seoul: Hollym. 2) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Ester liitotsing, kataloogi osa Ül...
Loo Keskkool TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUS uurimustöö Koostaja: Johannes Kukebal Klass:10 Juhendaja: Rain Peerandi Loo 2011 Sissejuhatus Tänapäeva spordis on toitumise osatähtsus sportlase elus väga oluline ning see mõjutab sportlase tulemusi, füüsilist vastupidavust, vigastuste ennetamist ja nendest taastumist. Tippsportlaseks pole võimalik saada ilma oma toitumist reguleerimata. Kirjutan antud teemal, kuna tegelen aktiivselt spordiga ja soovin teada, milliseid aineid vajab minu organism paremate tulemuste saavutamiseks ja kuidas üldiselt sõltub sportlik saavutus toitumisest. Tahan koostada enda vajadusi rahuldavat menüüd kasutades saadud teadmisi. Võrdlen senist toitumist sellega, milline peaks minu toitumine olema pärast materjali läbi töötamist. Töö põhineb raamatul ,,Sportlase toitumine" ...
Miks ma vihkan koole, kuid armastan haridust? http://24tundi.ee/miks-ma-vihkan-koole-kuid-armastan-haridust/ Postitatud autori poolt admin, aug 19, 2015 Haridus on meie elus oluline. See voolib meist haritud isiksuse. Kui ma ütlen olla haritud, siis paljud seostaksid seda tubli õppuriga koolis. Mina julgeksin vastu väita ja öelda, et haridus ja tänapäeva koolisüsteem ei sobi kuidagi kokku. Kõiki ei saa mõõta ühe puuga ja see fakt teebki haridussüsteemi ebavõrdseks. “Tarkmees” mäe otsas pani paika ranged reeglid ja mõõtmed haridussüsteemi loomiseks. Süsteem, kus värvilise iseloomuga individuaalidest saab kooli lõpetamisel ühtselt mõistetavad kloonid, kes vastavad ni,i nagu on ette dikteeritud. Ma ei väida, et kool on halb, kuid väidan, et kool piirab hariduse tegelikku olemust. Aastatagune Suli Breaks’i video “Why I hate school, but love educatio n” (eesti “Miks ma vihkan kooli, kuid armastan haridust”) sai palju tähelepanu ning pakk...
Kirjanduse loetelu Esitatakse järgmised andmed: Autor ( v. Koostaja) perekonnanimi, initsiaal(id) Pealkiri (vastavalt tiitellehele) Köide, osa, number Ilmumiskoht, kirjastus Ilmumisaasta Lehekülgede arv Näited: Raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk Artikkel ajakirjast: Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas. Vikerkaar. 1991. Nr 6. Lk 56-66 Artikkel ajalehest: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale. Postimees. 2000.11. august Suuliste allikate loetelu: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht...) mälestused (kirja pandud .... a töö autori poolt) Viites piisab J. Paju mälestused ......aastast Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number. Näiteks: ERA. F. 975. N. 17. S.3. Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe number: ERA. F. 975. N. 17. S.3. L. 9-11 In...
Akadeemilise kirjutamise alused SOSS.02.121 e- kursuse õppematerjali kokkuvõte Õppematerjal kirjutab järgmistest kirjastiilidest: ametlik, mitteametlik, teaduslik. Käsitletakse ka lühikest ja pikka akadeemilist teksti, refereerimist, tsiteerimist, viitamist, retsenseerimist, plagieerimist. Ametlikku kirjastiili, piiratud, formaliseeritud, kasutatakse valitsemises ja õiguses. Stiili sõnavara peab edastama fakte, vältides kõneleja seisukohti, emotsioone. Mitteametliku kirjastiili nimetatakse n.-ö. argikeeleks, kus kasutatakse slänge, vulgarisme, fraseologisme jms. Teaduslikus kirjastiilis on vajadus anda edasi infot üheselt mõistetavana, täpsena. Stiili eesmärgiks on teadmiste edastamine. Lühikesteks akadeemilisteks tekstideks peetakse näiteks abstrakti, resümeed, kokkuvõtet, esseed. Abstrakt annab lugejale kiire ülevaate teksti sisust, mille abil otsustada, kas töö on lugemist väärt. Resümee anna...
Akadeemiline eesti keel VIITAMINE, REFEREERIMINE ja TSITEERIMINE Harjutus 1. Lisa tsitaadile viide ning vormista viitekirje. 2 Tsitaat Kirjandusallika info „Antonüümid on leksikaalsemantilise Asta Õim, sõnaraamatu pealkiri paradigma liikmed, mille puhul ühe liikme „Antonüümisõnastik“; 1995; Tallinn; Eesti tähendus vastandub teise liikme Keele Instituut; Eesti Teaduste Akadeemia. tähendusele“ (Õim 1995: 5). Tsitaat on võetud 5. leheküljelt. Õim, Asta 1995. Antonüümisõnastik. Eesti Teaduste Akadeemia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 5. Harjutus 2. Lisa refereeringule viide ning vormista viitekirje. Refereering Kirjandusallika info Tiiu Jaago (2000: 376–377)...
Eesti hülged Hüdrobioloogia Referaat Juhendaja/õppejõud: Henn Kukk Üliõpilane Sirli Tooming 0924354 Üliõpilase meiliaadress [email protected] Õppekava nimetus Bioloogia Sisukor 1.Eesti hülged...................................................................................................................................7 1.1.Viigerhülge üldiseloomustus.................
Tallinna Tervisehoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP1 Lota Aadla MUUTUSED EAKA INIMESE NÄGEMISTERAVUSES Referaat infotehnoloogias Juhendaja: R. Orumaa,MA Tallinn 2015 Sisukor TALLINNA TERVISEHOIU KÕRGKOOL..........................................................................1 OPTOMEETRIA ÕPPETOOL...............................................................................................1 OP1.........................................................................................................................................1 LOTA AADLA.......................................................................................................................1 MUUTUSED EAKA INIMESE NÄGEMISTERAVUSES.............
*** *** MINU DIGITAALNE JALAJÄLG Juhendaja: *** *** 2014 Digitaalne jalajälg on salvestus tegevustest digitaalses maailmas. Info, mis internetti on sattunud võib olla isiku enda soovil üles riputatud või siis keegi teine on isiku kohta teavet avaldanud. See info on aga kõigile vabalt kättesaadav. Arvatavasti pole meil endil aimugi kui palju informatsiooni me tegelikult interneti avarustesse jätame. Kõik salvestatakse ja on hiljemalt kõigile nähtav. On muidugi reeglid isikliku teave väljastamise kohta, aga kõik netiportaalid pole nii usaldatavad kui me arvame. Me anname päris kergekäeliselt erinevatele lehekülgedele õigusi, mille lugemiseks oleme liiga laisad. Näiteks võib tuua ...
Mitteäriline eesmärk Muutke teksti laade Teine tase Te ei või kasutada Kolmas tase teost ärilistel Neljas tase Viies tase eesmärkidel. Muutke teksti laade Autorile viitamine Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Te võite teost kopeerida, suunata ja teha teoses kohandusi juhul kui viitate teose autorile.
Rakvere Gümnaasium 'Eesnimi Perekonnanimi' 11B POOLA ESMASEKTOR Referaat Rakvere 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 ARENGUTASEME ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................ 4 PÕLLUMAJANDUS..............................................................................................................5 METSANDUS.................................................................................................................... 7 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas. Poola p...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõpe Kersti Rootsmaa Hüpertensiivne kriis Crisis hypertonicus (ld.k) Hypertensive crisis (ingl.k) Juhendaja: Erle Remmelgas Tartu 2009 SISSEJUHATUS Kõrge vererõhu avastamise, hindamise ja ravimise rahvusvahelise kommitee (National Committee on Prevention, Detection, Evaluation, and Treatment of High Blood Pressure) arvates on hüpertensiivseks kriisiks määratletud süstoolse vererõhu väärtus suurem kui 140 mm/Hg ja diastoolse vererõhu väärtus suurem kui 90 mm/Hg. (Bare, B. Jt. 2008.) Kõrge vererõhu tulemusena inimese enesetunne halveneb järsult. Kaasnevad iiveldus, oksendamine, lihasvärin, peavalu (rõhuv, suruv), nägemis- ja tasakaaluhäired, tahhükardia. Hüpertentsiivse kriisi hulka kuuluvad ka intrakraniaalne hemorraagia, hüpertentsiivne entsefalopaatia, preeklampsia ja eklampsia, äge müokardinfarkt, kiiresti süvenev neeru...
Suurandmetega seonduvad võimalused ja ohud Sissejuhatus Informatsiooni hulk on ajas muutunud tohutult. Kui arvutite algusaegadel oli informatsiooni napilt, siis tänapäeva maailm on informatsioonist üleküllastunud. See toob endaga kaasa määramatul hulgal võimalusi, kuid samas peitub suurandmetes ka palju peavalu ning isegi ohte. Aastal 2000 alustas tööd „Sloan Digital Sky Survey“, mille teleskoop New Mexico osariigis kogus esimese paari nädalaga rohkem informatsiooni kui oli kogutud terve astronoomia ajaloo jooksul. Dekaadiga kogunes selle arhiividesse rohkem kui 140 terabaiti andmeid. Projekti järeltulija „Large Synoptic Survey Telescope“, mis peaks ilmavalgust nägema 2019. aastal, kogub sellel hulgal andmeid aga 5 päevaga. [1] Suurandmetega ei tegelda sugugi mitte vaid kosmoseavaruste avastamisel, vaid ka tavalisele kodanikule väga lähedal. Näiteks tuntud Ühendriikide kaubakett Wal-Mart kasutab suurandmeid oma klientid...
Loe läbi alljärgnev selgitus allikate kasutamise kohta ning soorita 3.leheküljel paiknev harjutus. ALLIKATE KASUTAMINE Allikatest leitava informatsiooni ära kasutamiseks oma uurimuses on peamiselt kaks viisi. Refereerimine Infoallikana kasutatava teksti lugemine, mõistmine ning edastamine omas sõnastuses. Kirjalike allikate kasutamiseks peamine võte. Refereerimisel ei pea ära kasutama kogu teksti, kuid allikas öeldut tuleb edasi anda sisuliste väärtõlgendusteta. Rfereerimine on peamine viis allikmaterjali kasutamiseks. (Suuliste allikate korral kasutatakse terminit: parafraseerimine e. ümbersõnastamine) Tsiteerimine: Infoallikast leitud materjali sõna-sõnaline esitus. Autoritekstist eristatakse tsitaat jutumärkide abil. Tsitaadina ei esitata suuremahulist materjali vaid kõige iseloomulikumad seisukohad, faktid, väited, või ütlused. Seega: tsiteerida on otstarbekas vaid väikeses mahus üks lause kuni üks lõik. Viitamine Nii ref...
................................................................. 8 3.2 Tabelid............................................................................................................................... 8 3.3 Seled .................................................................................................................................. 9 3.4 Sõnastiku loomine ........................................................................................................... 10 4 VIITAMINE JA KASUTATUD ALLIKAD ......................................................................... 11 4.1 Viitamine ......................................................................................................................... 11 4.2 Erinevate allikate viitamine ............................................................................................. 12 4.3 Kasutatud allikate loetelu lisamine ................................................................................
Uurimus TÖÖJUHEND uurimuse kirjutamiseks 1. Vali huvitav uurimustöö teema. 2. Sõnasta täpselt probleem. 3. Otsusta kust saad materjali ja milliseid võtteid kasutad materjali kogumiseks. 4. Materjali kogumine. 5. Korrasta ja analüüsi materjal, vormista analüüsi tulemused tabelite, diagrammide või joonistena. 6. Tee analüüsitud materjali põhjal järeldused ja kirjuta kokkuvõte. 7. Anna oma tööle hinnang. Probleemi püstitamine ja materjali kogumine 1) Pane võimalikult täpselt kirja probleem, millele tahad vastuse leida. 2) Otsusta, milliste võtete abil on võimalik tulemuseni jõuda. 3) Kirjuta uurimusele sissejuhatus, milles põhjendad probleemi valikut ning tutvustad lühidalt, kuidas kavatsed töö korraldada. Materjali kogumise võtted * Intervjuu ehk inimeste küsitlemine. Mitme inimese puhul kasutada samu küsimusi. * Küsitlusleht. Küsitlus lühike, küsimused arusaadavad, vastusevariandid või oma sõnad. * Vaatl...
TAMSALU GÜMNAASIUM AS TAMSALU KALOR UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: ANDRES KASEKAMP 11. KLASS JUHENDAJA: MAIE NÕMMIK TAMSALU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. AS TAMSALU KALOR.................................................................................... 6 1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED..................................................................................6 1.2. TAMSALU KATLAMAJA............................................................................8 1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES .................................................................................................................. 10 2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM.....................
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond ESSEE Aines ,,Väljendusoskus" Teemal ,,Ohud nutitelefonide turvalisusele ja kasutaja andmete privaatsusele" Üliõpilane: Õpperühm: IASB10 Matrikli nr: Õppejõud: dots. Boris Gordon Tallinn 2013 Sissejuhatus Kaasajal on väga levinud erinevate elektrooniliste seadmete kasutamine, mis abistab meid igal sammul ning üheks populaarseimaks selliseks abimeheks on nutitelefon. Uuringufirma Gartner andmetel moodustas nutitelefonide müük 2013 aasta kolmandas kvartalis 51,8% müüdud telefon...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................ 2 Suurjärv Võrtsjärv.................................................................................................................................. 3 Veereziim........................................................................................................................................... 3 Elustik................................................................................................................................................ 4 Ökosüsteemi seisund.......................................................................................................................... 4 Väikejärved............................................................................................................................................ 5 Kujunemine..........
VIITAMISE JA MUUTUSTE JÄLITAMISE KODUTÖÖ 1. Muuda nime-aasta viited numbriviideteks (manuaalselt ehk käsitsi, pole vaja kasutada MS Wordi viidete lisamise käsku). „Faktoloogiale põhinevate tekstide kokkuvõtteks sobivad tabelid, graafikud, diagrammid vm andmete üldistamisel põhinevad lahendid“. [3] Puit on üks vastupidavamaid ehitusmaterjale, kui see on korrektselt töödeldud ja hoolitsetud, või kui ta kahjurite ja teiste mõjude tõttu ei kahjustu. [5] Paneelid ei tööta öösiti, mistõttu on vaja elektrienergiat kuski, näiteks akudes, säilitada. Kuid kui elektritarbimine pimedal ajal on suurem kui akudesse salvestunud energia, jääb ainult päikeenergiast väheks. [10] [11] 2. Paranda kirjed (manuaalselt ehk käsitsi, pole vaja kasutada MS Wordi viidatud allikate loetelu lisamise käsku). S.Karu ja V.Zinask, „Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis“, Rafiko, Tartu, p. 350, 2004....
Tsiteerimine ja refereerimine ,,Teaduslikud tekstid koolis" Referaat: Uurimustöö: Edastab olemasolevat teavet Olemasolevale teabele lisandub autoripoolne uurimus Toetub kirjandus allikatele Koosneb algallikatele tuginevast referatiivsest osast ja autori loodud uurimuslikust osast Annab ka kirjutele oma arvamuse Analüüs tehakse autori poolt Ei ole allikamaterjali sõnaline Järeldus tehakse autori poolt ümberkirjutus Viide: · Võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest · Lisab kirjutisele autoriteeti · Võimaldab lugejal leida üles algallika Viitamine ja tsiteerimine · Tsitaat ehk sõnaline väljavõte tekstist · Tsiteerida on lubatud vaid avaldatud teoseid · Tsitaat on alati jutumärkides · Tsitaat on ca 4 rida, tsiteeritud teksti · Tsitaadile lisata...
f. vaata kas on usaldusväärne i. autori tuntus ii. allika vanus iii. allika usutavus 8. Allikatest saadud teave kasutamine: parafraas, kokkuvõte, tsitaat. Plagieerimise vältimine. a. kokkuvõte – tekstiosa põhiidee oma sõnadega b. parafraas – teksti mõte oma sõnadega, aga ei lehenda algupärast teksti c. tsitaat – täpselt algupärase tekstiga kokkulangev d. Kõigi puhul on viitamine algallikale kohustuslik 9. Mis on kvantitatiivne uuring? Kvantitatiivse uuringu liigid. a. küsitlus b. eksperiment c. struktureeritud vaatlus d. ametliku statistika analüüs e. kontentanalüüs 10.Mis on kvalitatiivne uuring? Kvalitatiivse uuringu liigid. a. lähtekohaks tegeliku elu kirjeldamine b. uuritakse objekti tervikuna c. tuuakse avalikkuse ette tõsiasju, ei tõestata olemasolevaid väiteid d. liigid:
8.7. Avaldamata allikad..............................................................................................................................30 3.8.8. Arhiivimaterjalid................................................................................................................................. 31 3.8.9. Muud juhud.........................................................................................................................................31 3.9. Teksti viitamine..............................................................................................................32 3.10. Tabelid......................................................................................................................... 36 3.11. Joonised........................................................................................................................37 3.12. Lisad ............................................................................................
millele eelneb suurtähtlüh ISSN. ISSN koos võtmepealkirjaga identifitseerib ainuliselt ühe jadaväljaande. Viitamine, tsiteerimine ja refereerimine · Kõige laiemalt levinud nn Harvardi süsteem · On ka teisi viitamise võimalusi (alaviited footnotes, lõppviited endnotes) jne. · Tsiteerimine: otsene/täpne tsitaat (,,-``) · Refereerimine: vabas vormis ümberjutustamine. · Viitamine tekstisisene ja sulgudes. · Mereste on oma õpikus (1087, lk 163-163) väitnud, et... või Mereste oma õpikus (Mereste 1987, lk 163-163) on võitnud, et... · Kui viidatakse kahele autorile, siis tuuakse ära mõlemad autorid. · Kui on rohkemkui kolm autorit, viidatakse vaid esimesele. · Arhiivide puhul: arhiivi nimi (RA), f.., n, s. Andmebaasid ja raamatukogude koondkataloogid · Bibliograafilised andmebaasid · Referatiivandmebaasid
Vastu olemise asemel ollakse millegi (alternatiivi) poolt (samas kritiseeritakse) Info väheste liigendaustega (psühholoogiliselt on vastuvõetavam lihtne tekst, must-valged lahendused tekitavad vähem pinget, mis kaasneb keerulise teksti töötlemisega) Hoiakute loomine sõnavara abil (nt valitakse stiil, mis sobib sihtgrupiga; slängi kasutamine jne) Osa teabest jääb edastamata Arvamuse liidrile toetumine (nt X ka teeb/tuleb/mõtleb nii) Teabekanali valik: eksperdile viitamine, tuntud inimesele viitamine kui tuttavale jne Kellegi “sildistamine”, mis hakkab mõjutama selle isiku tajumist ka tulevikus Vastuseisu ületamine, nt. te ei pea meie toodet ostma “Jalg ukse vahele” – inimene pannakse enne nõustuma väiksemate ettepanekutega (enne põhiettepanekut, nt “me tutvustame meie tooteid”, millele järgneb tutvustus meeldivalt sisustatud ruumis jne) Biheivioristlik käitumise vormimine Käitumise sagedus kasvab
x esineb koos millegi meeldivaga) · Kaastundele rõhumine · Meie-tundele rõhumine · Sõnavalik hoiakute kujundamiseks · Mõjustatava aktiivsus · Vastandusefekt argumentatsiooniga tutvumine · Välisoht · Emotsioonide tekitamine · Aususe mulje · ,,Uksega näkku" · ,,Iga sent aitab" Marwell ja Schmitt'i tüpoloogia (compliance-gaining typology) (Perloff, 1993) Lubadused kui teed X, siis võidad Y Ähvardus karistusele viitamine (kui ei tee X, siis ei saa Y) Eksperdiks olemine (pos) - nt loomulikule asjade käigule viitamine (kui teed X, siis järgneb tasu, nt. saad parema töökoha) Eksperdiks olemine (neg) sama; viidatakse neg tagajärgedele (keegi teab, mis siis juhtub) Meeldimine enne palve esitamist inimese viimine vastavasse meeleollu, seisundisse Eelnevalt millegagi tasustamine järgneb vastuteene küsimine Negatiivne stimulatsioon (jätkuv)
Ajakirja artikkel Viidatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri. Ajakirja nimetus, köide, lk. · Klimoski, R., & Palmer, S. (1993). The ADA and the hiring process in organizations. Consulting Psychology Journal: Practice and Research, 45, 10- 36. Viide tekstis. Kui artiklil on rohkem kui 3 autorit, siis esimesel viitamisel tuleb märkida kõik autorid, järgnevate viidete puhul märgitakse ainult esimene autor ja lisatakse "et al.". Ülaltoodud näite puhul esimene viitamine: Klimoski, Palmer, Johnson ja Smith (1993) leidsid, et ... Järgmised viited samale tööle: Klimoski ja tema kolleegid (1993) leidsid, et ... Publitseerimisel olev artikkel · Zuckerman, M., & Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology. Artikkel populaarteaduslikus ajakirjas · Posner, M. I. (1993, October 29). Seeing the mind. Science, 262, 673-674.
miks seda on tehtud. · Referaadi põhiosa võid jaotada teemakohasteks peatükkideks. · Kokkuvõte on sama suur kui sissejuhatus. Sinna kirjutad, mida sa tööd tehes ise uut teada said ja milline on sinu arvamus sellest. · Kasutatud kirjandus on viimasel lehel ja seal on tähestikulises järjekorras ära toodud autorid, kelle materjale oled kasutanud. Kõikidele lõpus ära toodud autoritele peab olema referaadis viidatud. Viitamine Kuidas referaat valmis kirjutada? (Kasulikke nõuandeid) · Sissejuhatus ja kokkuvõte kirjuta lõpus, kui muu töö on valmis. · Kui sa kasutad valmiskirjutatud lõiku raamatust või internetist, pead sa sellele viitama, märkides vastava materjali autori lõigu taha sulgudesse, näiteks: (Vahtre 1996). Ära kasuta ainult viitamist, vaid seo viidatud lõigud oma lausetega tervikuks. · Põhiosa peatükid tuleb nummerdada
Auto ringliiklus Lennuk Seosed kasutaja ja ekraani koordinaatide vahel Liikumine trajektori järgi Graafikaobjektid. Klass Shape ja sellega seotud põhiklassid Chart Worksheet Graafikaobjektide klassiks on Shape. Kõik lehel asuvad Shape-objektid kuuluvad kollektsiooni (objekti) Shapes. 0..1 Viitamine Shape-objektile: Shapes [leht.]Shapes("nimi") või [leht.]Shapes(järjenumber) Viit lehele võib jpuudud, kui protseduur asub selle lehe 0..1 moodulis, mille pinnal asub objekt. Count, ...
seletatakse lahti tabeli all. Tabeli veergudel ja ridadel peavad olema nimetused, mis on andmetest Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel keskel või paremal. · Kõigile töös esitatud seisukohtadele, faktidele ja andmetele, mis ei ole autori enda poolt välja mõeldud, tuleb viidata. Mööndus tehakse eelpool mainitud kõigile teadaolevatele faktidele. Siiski on parem pigem rohkem viidata, kui üldse viitamata jätta. Viitamine · Võõraste mõtete esitamist enda omade pähe käsitletakse plagiaadina- hinne ,,1", mis ei lähe vaidlustamisele. · Viitamistehnikaid on mitmeid. Järgnevalt on välja pakutud kolm võimalikku. Esimene võimalus on nime/aasta viitamine, mille puhul viidatakse teksti sees autori(te) perekonnanime(de)le ja ilmumisaastale. Kui viidatakse raamatule, tuleb ilmumisaastale lisada ka leheküljenumber, kust viide pärineb. Sel juhul pannakse viite viimast lauset lõpetav punkt
Klassikalises uurimuses seab autor endale tööhüpoteesi, s.t ta oletab, missuguse tulemuseni ta tööga jõuab. Tööga tõestab ta hüpoteesi või lükkab selle ümber. Uurimuse puhul on vaja sageli teha teemakohane küsitlus, teha teaduslikke katseid (eksperimente) ja vaatlusi. Essee on lühem mõttearendus mingil kindlal teemal. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus. Väidete tõestamine, kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole kohustuslik. Essee keelekasutus on vabam, emotsionaalsem, "ilukirjanduslikum" kui referaadis või uurimuses. Siin on omakohal värvikad võrdlused, omadussõnad ja muu selline, samal ajal kui teadusteksti iseloomustab neutraalne asjalik, liigsete emotsioonideta keel. Käesolev juhend on abiks peamiselt referaadi ja uurimuse vormistamisel. Sisuliste küsimustega tuleb pöörduda juhendaja poole. Abiks on ka Martin Ehala
Aatomi ehitus Koostaja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord Planetaarne aatomimudel Aatomi ehitus (Tabel) Aatomi ehitus (Video) Aatomi tuum Massiarvu leidmise valem Tuumalaengu leidmine perioodilisustabalist Isotoobid animatsiooni vaatamiseks on vajalik internetiühendus! Vesiniku isotoobid Sisukord 2 Elektronkate Elektronide arv elektronkihtidel Elektronide paiknemine
Clear Shapes("pall").IncrementTop 10 NB! Meetodid sageli muudavad objektide omadusi Graafikaobjektid. Klass Shape ja sellega seotud põhiklassid Chart Worksheet Graafikaobjektide klassiks on Shape. Kõik lehel asuvad Shape-objektid kuuluvad kollektsiooni (objekti) Shapes. 0..1 Viitamine Shape-objektile: Shapes [leht.]Shapes("nimi") või [leht.]Shapes(järjenumber) Viit lehele võib jpuudud, kui protseduur asub selle lehe 0..1 moodulis, mille pinnal asub objekt. Count, ...
· Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. · Taandrida 5 tähemärki või kasutada plokkidena vormistatud teksti. · Sisukorda, sissejuhatust, kokkuvõtet ja kasutatud kirjanduse loetelu ei nummerdata. Joonised nummerdada läbi töö. Joonis paigutatakse lehekülje keskele. Alla märgitakse Joonis 1. Allkiri. Kõik joonised peavad olema tekstis viidatud (vt. joon.1). Foto loetakse jooniseks. Tabelil on tabeli pealkiri. Tabel 1. Pealkiri. Viitamine: (vt. tabel 1) Sõnastus peab olema korrektne ja loogiline. Kasutada tuleb selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat. Kirjutada tuleb nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik. Teema valik Teema formuleerimisel tuleb olla informatiivne, see peab olema lühike ja kutsuma lugema. Teema valimisel arvestatakse oma huve ja võimeid, teema aktuaalsust ja originaalsust, võimalust teemat edasi arendada järgmistes töödes.
1. õppeasutuse nimi; 2. töö pealkiri (suurte tähtedega); 3. viide töö iseloomule uurimistöö, referaat jne; 4. autori ees- ja perekonnanimi; 5. juhendaja nimi 6. töö valmistamise koht ja aasta 3.3 SISUKORD Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö osad selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Kõik uurimistöö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjadega (vt. näidist lisa nr 2) 3.4. VIITAMINE Kõik töös kasutatud autorite seisukohad, tsitaadid, arvandmed, joonised jm peavad olema korrektselt viidatud. Viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Teiste autorite seisukohti võib töös esitada täpse tsitaadina või refereeringuna. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile (aluseks võetakse teose viimane trükk). Tsitaat esitatakse jutumärkides. Vastav viide märgitakse kohe pärast jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel
teine mõte on võetud). Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed. Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele(näidatakse koht, kust andmed pärinevad) e. teisisõnu- igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
