7. Kuidas mõjus 1795.aasta paiku avastatud kuulmisvaegus Beethovenile? Seoses kuulmisvaegusega tekkis heliloojal hingeline kriis, kuid sellega kaasnes erakordne loominguline aktiivsus. 8. Mis on “Heiligenstadti testament”? Beethoveni kuulus kiri oma vendadele. 9. Kuidas mõjus hingeline kriis loomingule? Hingelise kriisiga kaasnes erakordne loominguline aktiivsus. 10. Missuguseks kujunes Beethoveni väljenduslaad? Beethovenlik väljenduslaad – Jõuline, dramaatiline ja pateetiline. 11. Kui vanalt saabus Beethovenil loominguline kõrgaeg? 32-aastaselt. 12. Nimeta selle aja kuulsamaid teoseid? (Millised sümfooniad? oratoorium? ooper?) III sümfoonia, “Eroica”, 5. 6. ja 7. sümfoonia, oratoorium “Kristus õlimäel” , ooper “Fidelio” 13. Miks oli tähtis Böömimaa kuurordis Teplitzis veedetud aeg 1811 – 1812? Loominguliselt viljakas, kohtumine Goethega, armastussuhted. 14
Tartusse kolis Tobias 1904 aastal ning töötas seal pedagoogi, pianisti, organisti, helilooja ja dirigendina. Samuti oli ta kriitik ja muusikaelu orgniseerija. Organiseeris kontsertelu A. Lättega. Samuti toetas ta rahvaviiside kogumist, osales rahvaüritustel ja kirjutas muusikast artikleid. Tobiase loomingus on uued ja julged helikeeled, dramaatiline ja sügav sisu, klassikaliste traditsioonide ühendumine isikupärase ütlemislaadiga, vaimuliku muusika suur osakaal ja polüfooniline väljenduslaad. Oratoorium „Joonase lähetamine“ põhineb piibli alusel, aluseks prohvet Joonase teekond. Teos sai Berliinis valmis 1909.aastal. Esiettekanne kukkus läbi, sest selle esitlemiseks oli vähe raha, koosseis oli väike, tagasihoidlikele esitajatele oli keerulist helikeelt raske mängida, dirigendipuldis olevala Tobiasele ei jätkunud pikka meelt ja kannatust esinajatega harjutamiseks. Hoolimata läbikukkunud ettekandest sai teos väga kõrge hinnangu. Eesti esitati teost esmakordselt 1989
dirigendina. Kodumaale tagasi minnes sukeldus Debussy kunsti- ja kirjanduselu keerisesse. Eriti köitis sümbolistide luule, mis leidis muusikalise väljenduse vokaalminiatuurides ,,Viis poeemi" Charles Boudelaire sõnadele ning kolmes Paul Verlainei luuletusele kirjutatud vokaaltsüklis. Kriitika suhtus esialgu õelalt. LOOMING: 1890 aastad on helilooja loomingus õitsenguperiood, mil kujunes välja temale ainuomane helikeel. Klaverimuusikas ilmnes uus muusikaline väljenduslaad kõlaregistrite peenekoelises kautamises, faktuuri mitmeplaanilisuses, harmoonilisse tausta peidetud meloodilistes liinides, mitmesuguste arpedzode ja passaazide kopleksides. Tähelepanu on rikkalikel kõlavarjunditel. Debussy klaveriteosed moodustavad sellele instrumendile 20 saj algul kirjutatud muusika kullafondi: ,,Prelüüdid", ,,Lastenurk", ,,kujundid". Uus väljenduslaad kandus üle ka Debussy sümfoonislistesse teostesse
· 5001200 motetti (olenevalt, mida täpselt motetiks lugeda) · umbes 450 itaalia-, prantsus- ja saksakeelset ilmalikku laulu. Lassuse eluajal oli ta looming imetletuim ja enim trükitud, järgnevatel sajnditel sai temast muusikaloo suur legend. Ja ometi on põhiline osa tema muusikast täna tundmatu.Tema loomingus leidis viimase kõrgpunkti juba kaduma hakkav muusikastiil Madalmaade muusika. Võrreldes Palestrinaga, on Lassuse väljenduslaad palju impulsiivsem, dünaamilisem ja värvirohkem.Tal on piiritult leidlikkust kasutamaks julgeid võtteid,mis ei vasta vanadele polüfooniareeglitele.( Tema väljenduslaad seostub maneristliku stiiliga tolleaegses maalikunstis.) Giovanni Pierluigi da Palestrina Giovanni Pierluigi da Palestrina ( 1525 või 1526-1594) oli itaalia helilooja.Ta oli Rooma koolkonna tähtsaim esindaja. Ta sündis väikeses Itaalia kohas nimega Palestrina.Varajases nooruses laulis Palestrina
Haydn 5 fakti elust *Ta oli esimene Viini klassik. *Alustas 30.aastaselt oma karjääri. *Teenis elatist pillitundide andmisega. *Sündis 31.märtsil 1732.aastal. *Haydn õppis toomkoolis ja musitseeris õukonnas. 5 muusikutöö põhimõtet või loomingupõhimõtted *Tema sümfooniad muutusid 1665.-1775. aastate vahemikus õukondliku meelelahutuse asemel tõsisteks teosteks. *Haydni ,,tormi ja tungi" ajajärku iseloomustab pingestatud väljenduslaad, elakorrapärased vormid ja segased efektid. *Haydn püüdis oma teostega kuulajaid sokeerida. *Romantilise tundelaengu saamiseks kasutab Haydn minoorseid helistikke. *Kasutab oma teostes palju ettearvamatuid dünaamikaefekte (nt. kogu orkestri ootamatu forte). 5 tähtteost ,,Keisrikvartett" ,,Trompetikontsert" ,,Aastaajad" ,,Sümfoonia nr 45 fis-mollis" ,,Loomine" Mozart 5 fakti elust *Esimeseks õpetajaks oli Mozartile tema isa. *Ta on loonud 41 sümfooniat. *Ta sündis 1756
16 saj. Teisel poolel hakkas arenema ka instrumentaalne soolomäng, kus saatena kasutati akordipilli. ,,kontsert" barokiajastul kiriklik teos häältele ja pillidele, tänapäeval mitmeosaline sonaadivormis teos soolopillidele ja orkestrile Barokiajastul levinud muusikastiilid: a) Vana e kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. b) Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele. Intiimne väljenduslaad jätkas 16 saj seltskondlikku musitseerimise traditsiooni. c) Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem. Iseloomulik oli rõhutatult tundeline kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas. Generaalbass muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia; Ooperi eelkäijad: VanaRooma tragöödia, Liturgiline draama, Müsteerium, Moralitee, Intermeedium; Firenze ,,Camerata": Cameratas sündis ooperi idee,
bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Kujunesid välja 3 armastatumat muusikastiili: 1) Vana ehk kiriklik stiil jätkas vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. 2) Kammerstiil hõlmas soloaariaid ja duette, teosed soolo ja väikestele ansamblitele, intiimne väljenduslaad. 3) Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem. Iseloomult tundeline, kirglik väljenduslaad. Barokkmuusika oli rikas muusikazanrite poolest. Vokaalmuusika zanrid olid missa, passioon, oratoorium, kantaat, motett. Instrumentaalmuusika zanrid olid tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad. Lavateostest oli ooper. Passioon on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või
Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15. ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Maalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muusikaliseks renessanssiks. Stiili tähtsamad jooned: · Kujuneb uus kõlaideaal. Keskajal põhiliseks kvint, nüüd tertsiintervall, mis on eelmisest palju elavam. Uus kompositsioonitehnika, mille eesmärk on kõigi häälte sisemine ühtsus. · Muusika on enam seotud tekstiga. Tekstist hakkavad lähtuma vokaalmuusika väljendus ja rütm (rütmipilt, keskajal võis olla äärmuslikult keerukas, hakkab seeläbi lihtsustuma).
ühtset muusikastiili. Erinevates maades olid erinevad stiilid, sest nii Inglismaa kui Saksamaa muusika oli kord Itaalia, kord Prantsusmaa mõju all. Kuid siiski kujunesid välja 3 armastatumat muusikastiili: I - Vana e. kristlik stiil jätkas pisut vabamal kujul polüfoonilist kirjaviisi kui see oli keskajal II - Kammerstiil, mis hõlmas sooloaariaid ja duette. Kirjutati teoseid soolopillidele ja väikestele instrumentaalansamblitele. Iseloomustas intiimne väljenduslaad, sest kammermuusikat esitati õukonnas. III - Teatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikažanride poolest. Alates barokist saab muusikažanre selgelt liigitada: Vokaalmuusika žanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud
Noored organistid õppisid konservatooriumis ning leidsid hiljem rakendust Paremaks korraldamiseks oli loodud EELK Kirikumuusika sekretariaat Cyrillus Kreek sünninimega Karl Ustav Kreek 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) – 26. märts 1962 Haapsalu Oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise Johannes Hiob 17.05.1907 - 7.08.1942 vaimulik muusika jõuline ja kontrastiderohke väljenduslaad vokaalsümfoonilised suurvormid, orelimuusika, koorilaulud Enn Võrk 14. märts 1905 - 20. september 1962 Helilooja, koorijuht Lõpetas 1926. aastal kompositsiooni erialal Tallinna konservatooriumi 1926-1933 töötas Tallinnas Jaani kiriku koorijuhi ja organistina Aitäh kuulamast!
Jaan Kaplinski Elukäik 1941 Tartus Tartu 1. Keskkool Tartu Ülikool Tallinna Botaanikaaed Ugala Eesti Kirjanike Liit 40 kirja Läbiotsimised ja surveavaldused Poliitik- Eesti Kongress ja Riigikogu Looming Luule Proosa "Jäljed allikal" Autobiograafiline proosa "Tolmust ja värvidest" Pikem proosa Elliptiline ja metafoorirohke "Jää ja kanarbik" Napp väljenduslaad "Kust tuli öö" "Raske on kergeks saada" "Jää ja Titanic" "Mitu suve ja kevadet" Reisikiri "Teekond Ayia "Öölinnud. Öömõtted" "Sõnad Triadasse" sõnatusse" "Kirjutatud" Tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke Göteborgi raamatumess Raamatumessi peaesineja Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind Eino Leino auhind Riigivapi IV klassi teenetemärk Riigivapi III klassi teenetemärk Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia
Mart Saar · Helilooja, pedagoog, organist, pianist · Haridus: Peterburi konservatooriumis, oreliklassis, kompositsiooniõpingud N.Rimski- Korsakovi ja A.Ljadovi juures · Kogus rahvaviise Looming · Väljenduslaad emotsionaalne, lüüriline · kasvavad kõik kelikeele komponendid välja rahvaviisist · läbivad armastus, loodus ja surm · isakodu Hüpassaare oluline loometööks · ligi 400 koorilaulu · üle 140 soololaulu · 130 klaveriteost · Mõned orkestriteosed · Kooriteosed (Vohmakõne, vellekõne; Seitse sammeldunud sängi; Jaan läheb jaanitulele; Mardi laul; Läksin kõrtsi aega viitma; Latse hällütamise laul jt.)
õpingute aja. Dzässmuusikale pühendus 1980ndatel sellest ajast peale kuni tänaseni on ta juhatanud paljude gruppide muusikategevust. 1982. aastal valiti Lembit Saarsalu festivali "Jazz-Linn" raames Eesti parimaks dzässmuusikuks. Lembit Saarsalu nimetatakse eesti dzässi visiitkaardiks maailmas, seda kinnitab aukartust äratav kontsertide geograafia, mis ulatub Alaskast Kamtsatkani ning Norilskist Mauritiuseni. Lembit Saarsalu ei piira end dzässi kitsa raamiga, tema väljenduslaad ulatub bluesist ja swingist dzässi vabade vormideni, tema improvisatsioonianne avaldub sügavalt isikupärases meloodias. Tõnis Kruusement
Progressive jazz- 40.a , peaesitajateks valged muusikud. See taotles massiivseidsümfoonilisi kõlasid ja arendatuma vormiga teoseid. Sagedad olid ootamatud tempo vahetused. W. Herman, D. Brubeck Cool jazz- 40.a lõpp, tagasihoitud tunded ja kammerlik väljenduslaad, tuhm kõla. Pehmetoonilsed pillid(metsasarv, vibrafon). TropetistM. Davisel, altsaksofonist L. Konitz Hard bop-50.a algus. Mustad muusikud. Hoogne jõuline rütm ja tropeti-saksofoni vali koosmäng oktavis. Trummar A. Blakey , kontrabassist Charles Mingus. Modal jazz-50.a teine pool. Diatoonilistel laadidel põhinev harmoonia,kiire tempo. Tenorsaksofonist John Coltrane Free jazz-60.a . Juhuslikud kooskõlad, kummaised meloodiakujundid, vaba muusika. Pianist Cecil
aastane kohustuslik mereväeteenistus. Reisidel läbielatu peegeldub hiljem ka tema heliloomingus. Mereväeteenistusest Peterburgi tagasi jõudes pühendus ta täielikult muusikale. 1872. aastal abiellus Rimski-Korsakov Nadezda Nikolajevna Purgol'iga, kellega tal oli seitse last. 1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat. Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldab väljenduslaad. Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud.
Taust: · Paavsti residents Avignoni · Kirik ei olnud enam inimeste elus nii tähtis · 100-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel · Humanistlik mõtlemine Itaaliast, inimese ja inimlikkuse väärtustamine · Maadeavastused · Väärtustatakse meelelist ilu mis näib kuulates/vaadates ilus Madalmaade vokaalpolüfoonia (imitatsiooniline) · Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse · Kujunes uus väljenduslaad: - uus kõlaideaal kasutusele terts ja sekst. Alus harmooniale, ideaaliks häälte sisemine ühtsus, hääled jäljendavad üksteist imitatsiooniline - tekst seotus muusikaga kasvab, sõnad imiteerivad loodushääli, määrab muusikalist vormi - meloodia lihtne, tundeline, laulev 14. sajandi muusika ars nova · Ars nova muusikastiil Prantsusmaal 14. sajandil
Madalmaade muusika 15.-16. sajandil Madalmaad · Geograafiliselt kuulusid sinna tänane Belgia, Põhja-Prantsusmaa ja Holland · Piirkonda ühendas Burgundia hertsogiriik · Seal räägiti flaami keelt · Burgundia hertsogiriik koondas kunstnikke Prantsusmaalt, Inglismaalt, Saksamaalt ja Itaaliast · Seetõttu ühendas muusikaline väljenduslaad jooni eri maadelt ning saavutas universaalsuse ja üldmõistetavuse Zanrid a) Esinduslikem oli missa ordinaariumi osade tsükkel b) Motett kaotas isorütmilise ehituse ja mitmetekstilisuse, temast sai ladinakeelne polüfooniline laul c) Prantsuse keelne ilmalik polüfooniline laul Missa · Tsükkel oli ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus'e abil · Cantus firmus oli vana moteti tehnika
nüüdsest ilmuma peamiselt ilmalike zanrides. · Vaimulik muusika võttis konservatiivse hoiaku; tõrjuv hoiak moodsa muusika suhtes. (juba keska.keelati motett kirikutes.) · 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. · 14. saj. lõid heliloojaid ilmalikke teoseid rohekm kui kiriklikke. · Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida peetakse muusikaliseks renessanssiks Uue stiili jooned: · Uus kõlaideaal kui enne eelistati intervallilistest kooskõladest põhiliselt kvinti, kvarti, oktaavi, siis nüüd tertsi ja seksti. · Heakõlaideaal loob uue kompositsioonitehnika, hääled luuakse koos. · Hääled hakkavad üksteist jäljendama. · Muusika on enam seotud tekstiga. Vokaalmuusika väljendus lähtuma tekstist,
1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat. 1875 – 1876 koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku 1883 – 1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi ("Antar"), süite ning 15 ooperit. Loomingu iseloomustus Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldab väljenduslaad. Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud. Tuntum teos Sümfooniline süit "Šeherezade" (1888) on üks populaarsemaid orkestriteoseid http://www.youtube.com/watch?v=s_pkRH2DZuw http://www.youtube.com/watch?v=Ts1btBbwLSg
mitmehäälne muusika burdoon (lauldakse nii kirikutes kui ka lossides; osad hääled kanti ette teosed soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele; iseloomulik instrumentaalmuusikat taustajoru; parafoonia meloodia instrumentidega); mitmehäälsused homofoonia ja polüfoonia; rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases dubleerimine; heterofoonia suvaline muusika on seotud tekstiga ja lähtub selle rütmist; lihtne ooperis ent võeti üle ka kirikumuus.s; meloodiat toetav mitmehäälsus); põhiintervallid kvart, kvint meloodia, liigendus on seotud inimese hingamisega; loomulikkus harmooniasaade; pingeline harmoonia; rõhutatult aktiivne rütm
Josquin Desprez IV põlvkond (sünd. 1500.a paiku; tegevusaeg 1520- 1560). Selle ajastu ja 16. sajandi II poole muusikale on iseloomulik mõiste musica reservata- väikesele, suletud ringile reserveeritud muusika. Koolkond hakkas lagunema, hinda läks tugev isikupära ja individuaalsus mitte grupistiili meisterlik järgimine. Tooniandvad heliloojad olid siiski Madalmaadest ja andsid sageli tõuke uute, kohalike koolkondade tekkeks. Nagu tihti kriisiperioodidel, muutus muusikaline väljenduslaad peenemaks ja maneerlikumaks. Esindajad: Nicolas Gombert, Adrian Willaert. Adrian Willaert
Pariisis tegutses ka Koomiline Ooper, kuulsaim lavastatud ooper oli Georges Bizet’ “Carmen” Saksa ooperi keskuseks oli Dresden Silmapaistvaim helilooja oli Carl Maria von Weber – “Nõidkütt” Gioacchino Rossini Itaalia ooperi suurkuju Tema looming ühendab nii klassikalise ooper tunnusjooni, kui ka romantismi suuri ideaale Tema meloodiaannet iseloomustab klassikaline selgus ning romantiliselt emotsionaalne väljenduslaad Ta oli produktiivne looja: 38 muusikalist lavateost Viljakaks valdkonnaks kujunes koomiline ooper – “Sevilla habemeajaja” Giuseppe Verdi Itaalia kõige aegade kuulsaim ooperihelilooja – ooperikuningas 26 ooperit Tema muusika on kaunilt meloodiline, ooperid jagunevad lõpetatud numbriteks Erilist tähelepanu on pööranud ansamblitele ja kooristseenidele
uus muusikastiil- imitatsiooniline polüfoonia Polüfo-mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest imita-mitmehäälsus, mis hakkasid 11 jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakuj. (kaanon) Milline muusikavõte oli selle aluseks- hääled tuletatakse teistest ja hääli on kirjas vähem kui tglt Intervall-kahe heli vaheline kaugus kesk-kvart kvint, renesanss-terts sekts Orlandus Lassus: röövimine Stsiilia kuninga poolt, nooditehnika areng/Giovanni:Kirikud,vastureformatsioon Väljenduslaad- impulsiivne, värvirohke, jõuline/Giovanni:tasakaalustatus, vaoshoid, korrastatud madrigal- tõsise filosoofilise tekstiga ilmalik laul Orl-2000 helitööd Giovanni pierluigi da palestina-500 helitööd Orl- tähtsamad teosed:Matona Mia Cara, Chi Chilichi/// Giovanni:Missa Papae Marcelli (rooma koolkond) Maalikunstnikud: Tintonetto/////Raffael Mõju:imitatsi. Polüfoonia areng, /////aluseks klassikalisele harmooniale
sajandil nimetatakse ka trecento'ks. Sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalik seltskonnakunst, tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Trecento suurkuju on Francesco Landino. Madrigal on polüfooniline laul, enamasti 2-häälne. Keerukaimaks vormiks on caccia, milles kolmanda häälena kasutati tavaliselt rahulikku instrumentaalset alumist häält. Madalmaade hulka kuuluvad: Burgundia, Põhja-Prantsusmaa, Belgia, Hollandi, ühendas flaami keel. Madalmaadel kujunenud muusikaline väljenduslaad ühendas jooni eri maadelt ning saavutas universaalsuse ja üldmõistetavuse. Madalmaade koolkonna žanrid: missa, motett, ilmalik polüfooniline laul. • Cantus Firmus-range stiili polüfoonia meloodia. 4-häälne polüfoonia kujunes välja bassi kasutusele võtmisega. A capella tähendas pillisaateta vokaalmuusikat, nüüd tähendab saateta ansambli esitust.
· Generaalbass, basso continuo. Muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt 2 pilli: basspill (tsello, fagott )ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) Stiilid: · Vana ehk kiriklik stiil · Kammerstiil (sooloaariad, duetid, seltskondlik musitseerimine) · Teatraalne stiil kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad) OOPERI SÜND · Firenze Camerata. Muusikaline deklamatsioon draama teenistusse emotsionaalse mõju suurendamiseks. · Esimene ooper "Daphne" Jacopo Peri, etendati 1597 Firenzes. Pole säilinud. (Säilinud "Eurydike".) · Esimene suur ooperihelilooja Claudio Monteverdi. Claudio Monteverdi (1567-1643) Orpheus · Esiettekanne Mantuas (Põhja-Itaalia) 24. veebruaril 1607.a. · Võib nimetada ka esimeseks tõeliseks ooperiks.
(sünd. 1882), Nadesja (sünd. 1884), Margarita (1888) ja Slavtsik (sünd. 1889) Õppejõud 1871-1906 1874.aastal alustas tööd dirigendina 1873-1884 oli mereväe orkestri inspektor 1875-1876 andis välja kaks rahvalaulukogumikku Õpetas välja terve rea andekaid heliloojaid: Aleksandr Glazunov ja Anatoli Ljadov Õpetanud ka eesti vanema põlvkonna heliloojaid: (Rudolf Tobias, Artur Kapp) Peterburi õukonnakapelli dirigent (1883-1894) Looming Iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik Lemmikteemadeks muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud Vokaalsümfoonilised teosed, kammermuusika, romanssid, sümfooniline süit ("Antar"), süidid ning 15 ooperit Äitah kuulamast!
2)laadilt olid futuristid äärmuslikud, ründavad, poliitiliselt äärmuslikud. Futurismi eesmärgi: *eesmärgiks kirjanduse toomine tänavale ja iseloomulikku *madalama/tööliskeele väärtustamine , *kärarikas enesereklaam (avalikud esinemised), *esinemisviis lööv ja loosunglik Futurism kirjanduses: *eksperimeenteeriti sõnade ja vormiga(erakordne sõnakasutus, visuaalne külg) *futuristide värss oli mehine ja plahvatuslik *väljenduslaad oli närviline, plakatlik *kasutati telegrammstiili, kollazitehnikat *oluline oli luuletuse graafiline pilt Teemad, millest kirjutati: *tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus, linna ülistamine , patriotism, sõja ja vägivalla ülistamine Futurism kääbus 1920.aastail KUBISM Futurismi edasiarendus *Kubismis peamine on vorm, mitte sisu., *Kubistid loobusid jutustavast sisust, st. teosed koosnesid katkendlikest lausetest. *G.Apollinaire- kubismi luuleteooria looja.
muusikas ühtset muusikastiili. Erinevates maades olid erinevad stiilid, sest nii Inglismaa, kui Saksamaa muusika oli kord Itaalia, kord Prantsusmaa mõju all. Kuid siiski kujunesid välja 3 armastatumat muusikastiili: I - Vana e. kristlik stiil, jätkas pisut vabamal kujul polüfoonilist kirjaviisi kui see oli keskajal II - Kammerstiil, mis hõlmas sooloaariaid ja duette. Kirjutati teoseid soolopillidele ja väikestele instrumentaalansamblitele. Iseloomustas intiimne väljenduslaad, sest kammermuusikat esitati peamiselt õukonnas. III - Teatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Muusikazanrid Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud
linnaühiskonnast, tegevustoimub reaalelus, tegelasteks on vanahärra, teener; Singspiel Saksamaa, Austria, oopereid etendati saksa keeles, W.A.Mozart "Võluflööt", "Teatri direktor" Üldiseloomustus nõrgenes õukonna ja kiriku võim, tähtsamaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus, elavnes avalik kontserdielu, nooditrükindus, muusikaajakirjandus; harmoonia lihtsustus, vormiskeemid muutusid selgeteks, süvenes homofooniline väljenduslaad ja muusika tonaalsus Muusika koht ühiskonnas muusika tellijaks sai haritud kõrgkodanlus, kes pidid üleval orkestreid ja tellis heliloojatelt teoseid. Üha enam tähtsustus vabahelilooja status helilooja ei olnud enam õukonna ega kiriku teenistuses Homofooniline mitmehäälsus, Muusika instrumendid kujunes välja klassikaline sümfooniaorkestri koosseis, väga populaarseks soolopilliks sai klaver,
Elvin Nadzfov Jaan Kaplinski (sündinud 22. jaanuaril 1941 Tartus) on eesti kirjanik ja tõlkija. Sündinud Tartus poola rahvusest õppejõu Jerzy Kaplinski ja eestlannast tantsijatari Nora RaudseppKaplinski pojana. tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Elukäik Ta lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli ja õppis 19581964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat. Eesti Kirjanike Liidu liige. Seitsmekümnendate aastate algul muutub Kaplinski väljenduslaad napiks. Seda ennustab juba ,, Valge joon Võrumaa kohale" (1972) LOOMING Esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965. 1967 avaldatud luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos. Luulekeelt põhjendas Kaplinski tollal lihtsuse ja loomulikkusega. Tolmust ja värvidest Tolmust ja värvidest saavad uued liblikad aga meid pannakse mulda nagu murtud luud oma asemele tagasi
3.Nimeta avangardistliku suuna heliloojaid. J.Cage, G.Ligeti, P.Boulez 4. Millal ja kus tekkis minimalism? missugused on minimalismi 3 iseloomulikku tunnust? tekkis 1960ndatel keskel USA-s. Muusikalisdramaturgilise arenduse puudumine, algmaterjali nappus, heakõlaline konsoneeriv helikeel 5. Iseloomusta A.Pärdi tintinnabuli stiili. Mis see on? Nimeta selles stiilis 2 teost. Tintinnabuli stiil e kellukeste stiil põhineb kolmkõladel ja teatoonilistel helilaadidel. Aeglases tempos kulgev väljenduslaad. Rahu ja lihtsause muusika, kindel seondus religioosse mõttemaailmaga. ,,Fratrus", ,,Aliinale". 6. Selgita mõisteid. atonaalsus- selge põhihelistiku e tonaalsuse puudumine helitöös, mille puhul üksikud helid ja akordid ei sõltu kesksest põhihelist. dodekafoonia- kahe kompositsiooni meetod. aluseks on 12-heliline seeria, mis sisaldab kõike 12 kromaatilist heli. eksperimentaalmuusika- kasutatakse ebatraditsioonilisi instrumente. nt elektrikell, tühjad konservikarbid, raadio vastuvõtja
6. Minimalism tekkis USAs, 60ndate aastate keskel. Iseloomulikud tunnused: Algmaterjali nappus. Heakõlaline helikeel, mis oli suureks kontrastiks dissoneeruvale avangardismile ja modernismile. Muusikalis-dramaturgilise arenduse puudus. 7. Arvo Pärdi tintinnabuli-stiil ehk kellukestestiil. Põhineb kolmkõladel, diatoonilistel helilaadidel. On endasse süvenenud stiil. On modernistlikus kontekstis revolutsioonile stiilipööre. Kammerlikud kõlad, aeglases tempos kulgev väljenduslaad. Rahu ja lihtsuse muusika. Kindel seondus religioosse mõttemaailmaga. Teosed: Aliinale, Fratres.
oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu.Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus.Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate.Georg Friedrich Händeli teosed on HWV järgi nummerdatud Händel-Werke-Verzeichnis.
kujundas tugevasti Euroopa kultuuriruumi. 15.sajandi algul pakkus Burgundia peavarju paljudele kunstiinimestele üle Euroopa, kes olid lahkunud sõdadest ja kriisidest nõrgestatud kodumaalt. Riigi rikkus meelitas ligi erinevatest maadest kunstnikke - Prantsusmaalt, Inglismaalt, Saksamaalt ja Itaaliast. Kuna kunstiinimeste taust oli kirju (tuldi erinevatest kultuuridest), ühendas renessansskultuur jooni eri maade kultuurist. Selles "sulatusahjus" kujunes universaalne üldmõistetav väljenduslaad, milline sai kogu renessansi ideaaliks. Tekkis renessansi ideaalidele vastav väljenduslaad, universaalne ja üldmõistetav kultuur. Burgundia lagunedes aga pudenes see muusikakunst mööda Euroopat laiali - muusikud läksid kodumaadele tagasi levitades Burgundias omandatut. 12. Faux bourdon intervallid terts ja sekst kui konsonandid, uus kooskõla > uus kirjaviis, John Dunstable dissonantside kasutamise kord. (lk. 94-95) 15
kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Kujunes ka NOMOSE mõiste: see on reeglite kogum (puudutavad karakteerseid meloodiakäike, laulu põhirütmi, helilaadi ja laulu vormi), mida peab kitaara saatel lauldav kultuslik laul järgima. Klassikalisel ajajärgul oli keskne žanr tragöödia, mis põhineb KOORILÜÜRIKAL ehk DITÜRAMBIDEL. 5. saj lüürikas kujunes uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad, mida nimetatakse „uueks muusikaks“. Sellega käis kaasas ka palju keerukam ja virtuoossem muusikaline väljenduslaad ning samal ajal algas ka väljapaistvate pillivirtuooside tegevus. Muusika hakkas esmakordselt esile tõusma iseseisva kunstina ja aegamööda lagunes tema loomupärane ühtsus luule ja tantsuga. Hellenismi ja Rooma võimu ajastul segunes klassikaline kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega. Sellest ajast pärinevad ka vanakreeka tähtsaimad
varakult muusika,vanemad tahtsid õigusteadust abielu klaverimängija tütrega, 10a. Muusikaajakiri loomingus tähtsad laulud ja klaverimuusika põhiliselt programmilised teosed (lisas teksti sisu või pealkirja) 2klaveripalatsüklit ''karneval'', ''castesteeinid'' 250 laulu, orkestriteosed, instrumentaalkonsertid, kammermuusika laulutsükklid ''poeedi armastus'' 16 l , ''naise elu ja armastus'' 8l Friederic Chopin (1810-1849)poola pianist, helilooja uus sisu poeetiline ja meloodiline väljenduslaad, uus klaverimängutehnika loomingu aluseks poola rahvusmuusika tähtsaim väljendusvahend meloodia uuendas mitmeid zanre (etüüd,prelüüd,plonees) loomingus kajastub sügav kiindumus isamaase,loodusesse,ajalukku,rahvaloomingusse sulandas muusikasse poole rahvusmuusika rütme, meloodiakäände masurkad, valsid, poloneesid, prelüüdid, etüüdid, ekspromptid, ballaadid, 17 laulu klaverisonaadid, skertsod, 2konserti klaverile ja sümf orkestrile, sonaat tsellole ja klaverile
Seal õppis ta klaverit ja kompositsiooni. 1857 aastal võitis ta Rooma preemia tänu millele sai ta õppida Itaalias. Looming: Ta on kirjutanud peaaegu kõikides zanrites näiteks orkestri teoseid, klaveri muusikat ja laule. Oopereid on ta kirjutanud umbes 30. Tema tuntuim ooper on ,,Carmen". Ooperi esietendus toimus 1875 aastal Pariisis. Lavastamise käigus toimus trupis palju ebakõlasid nimetatud ooperimajas tollal esitatud ooperid kerged ja lihtsad, Oli Carmeni väljenduslaad realistlik ja otsene. Carmeni idee oli võitlus isiklike tunnete vabaduse eest ja väikekodanliku silmakirjaliku moraali vastu.
(6)1. Klassitsismi üldiseloomustus. 1.Klassitsism muusikas. * Nõrgenes õukonna ja kiriku võim * Lihtsustus harmoonia *Määravaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus *vormiskeemid muutusid selgeteks * Elavnes avalik kontserdielu *süvenes homofooniline väljenduslaad *Nooditrükindus *muusika tonaalsust hakati rõhutama *muusikaajakirjandus *muusika lihtne ja tasakaalustatud *peeti tähtsaks teadmisi ja haridust. *teoses üks juhtiv hääl (2)2. Beethoveni loomingu teemad. 2.Haydni loomingu iseloomustus. * inimkonna võitlus vabaduse ja valguse nimel *Keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajaja
saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Ooperi loojana kujunes Wolfgang Amadeus Mozartist (1756-1791) suur draamameister,keda iseloomustab peen psühholoogiline karakteritaju ja erakordselt hea vokaaltehnika tundmine. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Romantismiajastul (19.saj.) tõstis Giuseppe Verdi (1813-1901)itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Romantismile on iseloomulik tundeline väljenduslaad. Eesti Eesti ooperi eelkäijaks olid sõnalavastused ja laulumängud. 1907 aastal kirjutas Karl August Hermann muusikalise lavateose ,,Uku jaVanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad" Helilooja nimetas oma teose laulelduseks eestis on 2 ooperi ja balletiteatrit,,Estonia"&,,Vanemuine".Mõlemad kujunesid samanimelistest laulu ja mänguseltsidest, mis asutati muusika kujunemise ajajärgul(1865 aastal). 1906 said kutselisteks teatriteks Algul lavastati laulumänge, operette, hljem ka oopereid balette
Kooning Franz Kline, Maal number 2, 1954 Informalism · Natsidest vabastatud Prantsusmaal · Ameerika eeskujul püüeldi abstraktse ekspressionismi poole · See levis Põhja-Euroopas ja hoolimata vastuseisust ka Pariisis · Tuntuim informalist Jean Dubuffet · Põhjamaades toimetas rühmitus ,,COBRA" Jean Dubuffet, Rue passagere, 1961 Minialism · Ülilihtsad kolmemõõtmlised objektid · Kasutasid instalatsioone · Tekkis kuna abstraktne kunst väljenduslaad ammendus · Veelgi puhastada liigsest · Kunstniku eneseväljenduse piiramine Op-kunst · Tuleb sõnast optiline · Eesmärgiks optlised illusioonid · Ärritada vaataja taju kummalise elamusega · Sarnaneb inseneriloominguga Victor Vasarely, Hexa 5 Küsimused 1. Keda peetakse abstraktse kunsti rajajaks? 2. Mis oli "Bauhaus"? 3. Kes oli Villa Savoye arhitekt? 4. Kes oli kõige tuntuim Op-kunstnik Vastused 1. Vassili Kandinsky 2
Juba 12.aastasena võeti ta Sitsiilia asekuninga Ferrante Conzaga teenistusse ja viidi läbi Pariisi Itaaliasse, Conzagade residentsi Montavasse. Nooruses oli ta seotud veel mitme õukonnaga Napolis, Milanos ja Roomas ning juba 1553.aastal sai temast Rooma Lateraani basiilika kapellmeister. Võttes vastu Baieri hertsogi Albrecht V kutse Münchenisse, kus ta alustas tenorilauljana ja sai 1564.aastal kapellmeistriks. Lassuse väljenduslaad oli palju impulsiivsem, dünaamilisem ja värvirohkem. Lassus oli helilooja, kelle loomingus leidis oma viimase kõrgpunkti juba kaduma hakkav muusikastiili(Madalmaade vokaalpolüfoonia). Giovanni Pierluigi da PalestrinoUmbes 15251594, Ta oli renessansi esindaja ja üks kuulsamaid katoliku muusika helilooja. Palestrina oli tohutu mõju arengule katoliku kiriku muusika ja tema töid võib tõlgendada ka kui kokkuvõte polüfoonia renessansiajal
Arenes nooditrükindus,muusikaajakirjandus ja muusikaõpikud. Vabahelilooja-helilooja sai isikupäral särada lasta. Eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid-rahu,lihtsus,suursugusus. Classicus- tähendab eeskujulikku,esmaklassilist. Uued vormid ja zanrid arenesid 1720-1760. Klassikalisie stiili kõrgeaeg 1780-1810 ( Viini klassikud Haydn,Mozart,Beethoven) Uus muusika pidi olema lihtne,liigsetest dissonantsidest vaba,tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega. Väljenduslaad-homofooniline ja hakati rõhutama muusika tonaalsust. Tähtsamad vormid:Rondo ja variatsioon, Sonaadivorm(ajastu tähtsaim vorm) selle ülesehitus 1)Ekspositsioon-peateema ning kõrvalteema 2)Töötlus-heliteose pingestatud keskosa,arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasi 3)repriis- tasakaalustatud lõpposa,pea ja kõrvalteema on peahelistikus. Sonaadivormi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaaditsükkel. On kas 3 või 4 osaline. 3 osaline
a. Napolis asutatud kooli. Kõik uus hakkas edaspidi toimuma ilmalikus muusikas. Kirik väljendas oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstmuusika vastu ja kahtles polüfoonilise muusika sobivuses jumalateenistusse. 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed ja tantsulaulud. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele on ilus. Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda,
15.sajandi algul pakkus Burgundia peavarju paljudele kunstiinimestele üle Euroopa, kes olid lahkunud sõdadest ja kriisidest nõrgestatud kodumaalt. Riigi rikkus meelitas ligi erinevatest maadest kunstnikke - Prantsusmaalt, Inglismaalt, Saksamaalt ja Itaaliast. Kuna kunstiinimeste taust oli kirju (tuldi erinevatest kultuuridest), ühendas renessansskultuur jooni eri maade kultuurist. Selles "sulatusahjus" kujunes universaalne üldmõistetav väljenduslaad, milline sai kogu renessansi ideaaliks. Tekkis renessansi ideaalidele vastav väljenduslaad, universaalne ja üldmõistetav kultuur. Burgundia lagunedes aga pudenes see muusikakunst mööda Euroopat laiali - muusikud läksid kodumaadele tagasi levitades Burgundias omandatut. 12. Faux bourdon intervallid terts ja sekst kui konsonandid, uus kooskõla > uus kirjaviis, John Dunstable dissonantside kasutamise kord. 15
Vajadus noodikirja jarele tekkis 8.-9 sajandil. Kui see pandi kirja neumadega .Laulmine ja pillimäng väljaspool kirikut ei vajanud aga kirja panemist veel sajandeid seepärast võibki ekslikult jääda mulje justkui oleks keskaegses kultuuris eksisteerinud peamiselt kirikumuusika. Gregoriuse laulu nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel. See kujunes lõplikult välja läänekristlikus kirikus 7-8 sajandil. Selles on alati peamised tekst ja sõnumid. Muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev,ulatudes ühele helile,teksti lugemisest liikuvate ja keerukate meloodiate laulmiseni. Gregooriuse laul on üldnimetus mille alla mahub palju mitmesuguseid esitusstiile, zanreid ja lauluvorme. Laul on ühehäälne ja saateta kuigi kirikutes kasutatakse ka tagasihoidlikku orelisaadet. Olenevalt liturgiast võib laulda üks laulja,lauljate grupp või terve koor mis sageli jaguneb kaheks vastakuti laulvaks rühmaks. Lauldi enamasti ladina keeles
Oluliseim helilooja on Josquin Desprez. Tänunooditrüki leiutamisele on temalt säilinud 20 missat. Muusikas hakati totlema inimlike tunnete väljendamist. (kurbus värgid) Hilisrenessanss- väljapaistvam helilooja Orlandi Li Lasso, madalmaade koolkonna esinada. Ta ühendas oma loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksamuusikast. Suurema osa oma elust pühendas ta kirikumuusika ja tal on juba üle 70 missa ja üle 450 ilmaliku laulu. Lasso muusika väljenduslaad on jõuline dünaamiline ja värviderohke. Rooma koolkonna nimekaim esindaja oli Giovanni Palestrina, peaagu kogu tema looming on vaimulik. Tal on üle 100 missa, üle 400 madrigali ja tema teoseid iseloomustab tasakaalukus, vaoshoitus ja selge kõlalisus. Tema teoseid võrreldakse Raffaeli maalidega. Saksamaal vallandas 1517 a Marthin Luther protestantlliku reformatsiooni. Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduse laule luteri koraale
Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus. Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate. Elukäik: Händel sündis Saksamaal Halle linnas 23. veebruaril 1685, töötas 1702 Halles organistina ja 17031706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ning orkestrijuhina.
erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. Kirik väljendas oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstmuusika vastu ja kahtles polüfoonilise muusika sobivuses jumalateenistusse. 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto (keelpill), klavessiin ja klavikord (klaveri eelkäijad), viola da gamba ( tsello
kasutamine mõjutas mitmeid teisi poeete. Tegelikkus paneb ta kirjutama ka sõjavastaseid luuletusi, kus ta ei tähista mitte vaeva väliseid põhjuseid, vaid selle üleüldiseid kannatusi. Kui Underi siseelu oli tasakaalustunud ja isiklik elu rahunenud, tutvus ta ekspressionismiga. Kui poeedi ema haigestus, ilmus ta luulesse mõtisklusi elu ja surma kohta. Ka esitab ta küsimusi elu petlikkuse ja inimlikkuse kohta. Hilisemas luules on kesksel kohal koduigatsus ning mälestused. Väljenduslaad muutus lihtsamaks kuid pingeliseks. Underi loodus- ja armastuslüürika on silmapaistval kohal tolleaegses kirjanduses ja pakuvad lugemisrõõmu ka tänapäeval. Under oli keskne liige "Siuru" rühm, mis toetas eelõhtul Eesti iseseisvuse uus kirjanduslik liikumine, näiteks ekspressionismi ja futurism. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. Aastast 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Esimestes värsikogudes
Georg Friedrich Händel'i looming võrreldes Bach'i omaga oli üpris sarnane, kuid lisaks kõigele kirjutas Händel ka oopereid, umbes 40 peetakse teadaolevaks. Händeli loomingust ei puudu oratooriumid, orelikontsertid, concerto grossod, süidid, sonaadid ja hümnid. Heliloojal oli valminud 30 suurt ja võimast oratooriumi, milles käsitletakse piibli-ja ajalooteemasid ning probleeme. Tema oratooriumi teoseid ei saa pidada üdini vaimulikuks, sest nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning neid kanti ette teatrisaalides, mitte kirikutes. Samuti tuleb mainida seda, et Händel reisis mööda maid ringi ning elas erinevate kultuuridega linnades, mis mõjutasid tema loomingut. Minu arvates ei saa barokiajastu muusikat paigutada ühte kindlasse gruppi, kas ilmalikku või vaimulikku, sest barokiajastus esineb peaaegu võrdselt nii vaimuliku kui ka ilmaliku kalduvusega teoseid. Võrreldes neid kahte suurmeistrit, siis Bach'i looming on suuresti
annaabi.ee 
