Isiklik elu On olnud abielus 3 korda ja tal on 4 last (2 poissi, 2 tüdrukut). On olnud Esivanemad pole eestlased. Tema Tuntud om Tuntud ja kardetud oma väljaütlemiste poolest. Tal on resi Tal on residents linnast väljas, Hundisilma talus. Tunnustused ja tiitlid Tunnustused ja tiitlid Pressivaenlane 1995, Läti Pressivaenlane 2010, Läti Vabariigi Kolme Tähe orden 2005 Vabariigi Kolme Tähe orden 2004 Edgari ema Marie sai kolhoosiesimehe ründamise eest viis aastat vanglakaristust. Kinnipeetuna, sünnitas Harku vanglas poja, Edgari. Toomas Hendrik Ilvese vanaema on karaiim (Leedu põliselanik).
detsembril 1924. aastal nimetati Laidoner taas Sõjavägede ülemjuhatajaks · 12. märtsil 1934 kolmas kord Kaitsevägede ülemjuhataja · 24. veebruaril 1939 ühendati kindraliks Elu pärast teenistust · 22. juunil 1940 tagandati ametist · 19. juulil küüditati koos naisega · 28. juunil 1941 arreteeriti ja viidi vanglasse · Rändas erinevate vanglate vahel kuni aastani 1953 · Suri 13. märtsil 1953 Vladimiri vanlgas Autasud · Püha Anna orden III klass · Püha Georgi mõõk · Vabadusrist I · Karutapja orden III klass · Karutapja orden I klass · Vabadusrist III Aitäh kuulamast!
detsember 1933 ● Tartu VTÜ kuldrist, I järk, 26.05.1935 ● Eesti Tuletõrje kõrgem hoolsusmärk, 06.06.1935 ● Uue Põhiseaduse mälestusmärk, I järk, 14.08.1937 ● Eesti Skautide Maleva Svastika, I ja II järk ● Eesti Loomakaitse Liidu Roheline Rist ● Looduskaitsemärgi II järk, 1940 Vene keisririigilt: ● Vene-Jaapani sõja mälestusmedal (1904–1905) ● Romanovite koja 300. aastapäeva mälestusmedal (1613–1913) ● Püha Anna orden, IV järk ● Püha Stanislavi orden, III järk ● Mõõgad ja lehv Püha Stanislavi ordeni juurde ● Püha Anna orden, III järk mõõkade ja lehviga ● Püha Stanislavi orden, II järk mõõkadega ● Püha Anna orden, II järk mõõkadega ● Püha Vladimiri orden, IV järk mõõkade ja lehviga ● Keiser Nikolai II nimeline tänu Välisriikidelt: ● Poola Sõjarist (Vaprate Rist), 03.04.1922 ● Läti Kolme Tähe orden, II klass, 16.02.1928
Oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige. Looming Kõige tuntum tema lauludest on segakoorilaul "Mu isamaa on minu arm". Ernesaks on kirjutanud ka viis ooperit, neist tuntuim on "Tormide rand". Tuntumad soololauludest on loodud "Hämardunud rannal","Alla valgete kaskede" ja "Pää kohal toomeke". Tunnustused 1947 Stalini preemia 1951 Stalini preemia 1947,1948,1949,1950,1965 ENSV riiklik preemia 1951,1967,1974 Lenini orden 1956 NSV Liidu rahvakunstnik 1965 Orden "Austuse märk" 1970 Lenini preemia 1974 NSV Liidu sotsialistliku töö kangelane 1978 Oktoobrirevolutsiooni orden 1988 Austuse orden Gustav Ernesaks on maetud Tallinna Metsakalmistule 31. jaanuaril 1993.a
Kuigi Konevi väed sisenesid Berliini eeslinna esimesena, andis Stalin käsu viimasel minna edasi edela suunas ning lasta Zukovi vägedel vallutada Berliin ning heista Nõukogude lipp Riigipäevahoone katusel. 1. juunil 1945 annetati Ivan Konevile taaskord Nõukogude Liidu kangelase aunimetus. AUTASUD · Nõukogude Liidu kangelane, kahekordne laureaat (29. juuli 1944, 1. juuni 1945) · Võidu orden (nr 5, 3. märts 1945) · Lenini orden, seitsmekordne laureaat (29. juuli 1944, 21. veebruar 1945, 27. detsember 1947, 18. detsember 1956, 27. detsember 1957, 27. detsember 1967, 28. detsember 1972) · Oktoobrirevolutsiooni orden (22. veebruar 1968) · Punalipu orden, kolmekordne laureaat (22. veebruar 1938, 3. november 1944, 20. juuni 1949) · Suvorovi orden, 1. klass, kahekordne laureaat (27. august 1943, 17. mai 1944) · Kutuzovi orden, 1. klass, kahekordne laureaat (9. aprill 1943, 28. juuli 1943)
Muusikaõpetajana Tallinna koolides ja 1937– 1941 konservatooriumis õppejõuna. Elu Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid. Gustav Ernesaksa abikaasa oli Stella Ernesaks(võimlemispedagoog). Tunnustused 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass 1942 Eesti NSV teeneline kunstitegelane 1946 Tööpunalipu orden 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi- ja interpreteerimistegevuse eest 1947, 1948, 1949, 1950, 1959, 1965 Nõukogude Eesti preemia 1947 Eesti NSV rahvakunstnik 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) ooperi "Tormide rand" muusika eest 1950, 1967, 1974 Lenini orden 1956 NSV Liidu rahvakunstnik 1965, 1988 orden Austuse märk 1970 Lenini preemia 1974 sotsialistliku töö kangelane 1978 Oktoobrirevolutsiooni orden
Looming Publitsisti ja memuaristina avaldas Gustav Ernesaks 5 raamatut, milles on ühte sulatatud mälestuslik-autobiograafiline ja dokumentaalne-kultuurilooline aines: -- "Suu laulab, süda muretseb" 1971 -- "Nii ajaratas ringi käib" 1977 -- "Kutse" 1980 -- "Laine tõuseb" 1983 -- "Laul, ava tiivad" 1985 Tunnustused 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass 1946 Tööpunalipu orden 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik Click to edit Master text styles preemia) kontserdi- ja Second level interpreteerimistegevuse eest Third level 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik Fourth level preemia) ooperi "Tormide rand" muusika
õppejõuna 1944 asutas Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Ooperid: "Pühajärv" "Tormide rand" Teatri ja filmimuusika: S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad" lühifilmile "Uus elu" Kantaadid: "Kuulge, oh kuulge mu kõnet" "Laululavalt lahkuvatele kooridele" Koorilaulud: "Ehitaja laul" "Laul kevadest" Eesti Punase Risti teenetemärk Tööpunalipu orden Stalini preemia kontserdi ja interpreteerimistegevuse eest Stalini preemia ooperi "Tormine Rand" muusika eest ENSV riiklik preemia Lenini orden NSVL rahvakunstnik Orden "Austuse Märk" Lenini preemia Publitsisti ja memuaristina avaldas Gustav Ernesaks 5 raamatut: "Suu laulab, süda muretseb" Nii ajaratas ringi käib" "Kutse" "Laine tõuseb" "Laul, ava tiivad" http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/compos ers/ernesaks/elu.htm http://et.wikipedia
o Viljandimaa Kogukonna Fondi nõukogu liige o Eesti Kunstiakadeemia kuratooriumi liige 20042006 o Eesti Eriolümpia President 19972004 o Tartu Ülikooli kuratooriumi liige 19962003 o Eesti Euroopa Liikumise nõukogu liige, asutajaliige 19992004 o Eesti Selts Belgias auliige 2006 o Ordenid o 1999 Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass o 1999 Kreeka Auordeni suurrist o 2001 Prantsuse Vabariigi Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst o 2004 Riigivapi III klassi orden o 2004 Läti Vabariigi Kolme Tähe orden o 2006 Maarjamaa Risti ordeni kett o 2006 Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist o 2007 Soome Vabariigi Valge Roosi orden o 2007 Gruusia Kuldvillaku Orden o 2007 Hispaania Isabella Katoliiklase ordeni kett o 2008 Riigivapi ordeni kett o Keeled o eesti, inglise, saksa, hispaania
järel 1931. aastal Ernst Idla kõrval üks esimesi kõrgharidusega võimlemispedagooge Eestis. • Stella Ernesaks oli koolieelse kehalise kasvatuse metoodika looja ja arendaja Eestis. • Tema poeg oli allveeujumise treener Ott Ernesaks. • Gustav Ernesaksa pojapoeg on pianist Mart Ernesaks. Tunnustused • 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass • 1942 Eesti NSV teeneline kunstitegelane • 1946 Tööpunalipu orden • 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi- ja interpreteerimistegevuse eest • 1947, 1948, 1949, 1950, 1959, 1965 Nõukogude Eesti preemia • 1947 Eesti NSV rahvakunstnik • 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) ooperi "Tormide rand" muusika eest • 1950, 1967, 1974 Lenini orden • 1956 NSV Liidu rahvakunstnik • 1965, 1988 orden Austuse märk • 1970 Lenini preemia
Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad" · 1950 lühifilmile "Uus elu" · 1954 dokumentaalfilmile "Fr. R. Kreutzwald" · 1955 Eevald Tammlaane näidendile "Raudne kodu" · 1956 filmile "Jahid merel" · 1956 Juhan Smuuli näidendile "Atlandi ookean" · 1957 filmile "Pöördel" · 1964 J. Smuuli näidendile "Kihnu-Jõnn ehk Metskapten" Tunnustused · 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass · 1946 Tööpunalipu orden · 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi- ja interpreteerimistegevuse eest · 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) ooperi "Tormide rand" muusika eest · 1947, 1948, 1949, 1950, 1965 ENSV riiklik preemia · 1951, 1967, 1974 Lenini orden · 1956 NSV Liidu rahvakunstnik · 1965 Orden "Austuse märk" · 1970 Lenini preemia · 1974 NSV Liidu sotsialistliku töö kangelane · 1978 Oktoobrirevolutsiooni orden
Hispaania kuninglikku pere. Eestis on Ilves vastu võtnud Suurbritannia kuninganna Elizabeth II, Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushi ning viimasena Jaapani keisri Akihito. Eesti presidendile on antud järmised ordenid: 2001 Prantsuse Vabariigi Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst 2004 Eesti Vabariigi Riigivapi III klassi orden 2004 Läti Vabariigi Kolme Tähe orden 2006 Maarjamaa Risti ordeni kett 2006 Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist 2007 Soome Vabariigi Valge Roosi orden 2007 Gruusia Kuldvillaku Orden
2011. Aasta Eesti presidendivalimised 2011. aastal oli Toomas Hendrik Ilvese ainus vastaskandidaat Indrek Tarand. Ilves valiti Riigikogus tagasi presidendiks esimeses hääletusvoorus, kus teda toetas 73 riigikogulast, Tarandit 25, 3 hääletussedelit tunnistati aga kehtetuks. Tunnustused ja tiitlid --Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass (Grand Cross; Storkors) --Kreeka Auordeni suurrist --Prantsuse Vabariigi Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst --Läti Vabariigi Kolme Tähe Orden --Eesti Vabariigi Riigivapi III klassi teenetemärk (2004) --Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur) --Eesti Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk (2006) --Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist (üle antud kuninganna Elizabeth II riigivisiidi ajal Eestisse 19. oktoobril 2006) --Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden (üle antud keiser Akihito riigivisiidi ajal Eestisse 24. mail 2007) --Soome Vabariigi Valge Roosi orden
vanglakaristus. Johan Laidoner suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri vanglas. Maeti Vladimiri linna kalmistule. Johan Laidoneri auastmed ja teenetemärgid Auastmed 1905 (1904) - Vene keiserliku armee alamleitnant 1908 - Leitnant 1913 - Staabikapten 1914 - Kapten 1916 - Alampolkovnik 1918 - Eesti sõjaväe polkovnik 1919 - Kindralmajor 1920 - Kindralleitnant 1939 - Kindral Teenetemärgid Vene Püha Georgi mõõk, Püha Anna IV järgu orden mõõgal “Vapruse eest” Vene Püha Stanislavi II järgu orden Vene Püha Anna II järgu orden Vene Püha Vladimiri IV järgu orden mõõkadega Eesti Vabadusrist I/1 ja III/1 Kotkaristi I klass mõõkadega Valgetähe Erisuurpael Punase Risti I klassi teenetemärk Läti Karutapja ordeni I, II ja III järk Suurbritannia Püha Michaeli ja Püha Georgi Väärikaima Ordu Rüütelkomandör (K.C.M.G.) Prantsuse Auleegioni komandöririst Poola Virtuti Militari ordeni V klass
● NSVL Ülemnõukogu liige Jeltsin riigijuhina ● 1990 Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks 535 häälega ● 1990 Vene NFSV suveräänsusdeklaratsioon ● 1990 Konstitutsioonikomisjon ● 1990 500 päeva programm ● 1991 Vene NFSV president ● Rünnatakase Venemaa Valget Maja ● Üleminek turumajandusele ● 1990 astus NLKPst välja Tunnustused ja teosed ● Pihtimus etteantud teemal ● Presidendi märkmed ● Presidendimaraton ● 1981 lenini orden ● Tööpunalipu ordenid ● Austuse märk ● Capri-90 ● Kolmetähe orden Jeltsini mõju Eestile ● Jeltsin oli Balti riikide järjekindel liitlane ● 1991 kokkulepe Balti riikidega oli aluseks Eesti iseseisvumisele ● Tunnustas Eesti iseseisvust allikad: ● http://g3.nh.ee/images/pix/file69055623_tn_lennart-ja-jeltsin002.jpg ● https://et.wikipedia.org/wiki/Boriss_Jeltsin ● http://www.tiepvoud.nl/archief/boris_jeltsin.jpg ● http://www.vincentmentzel
aukartust äratav hulk innustavaid artikleid, mõtteavaldusi. q Avaldas ka mitu raamatut. v Suu laulab,süda muretseb (1971) v Nii ajaratas ringi käib (1977)sisaldab muhedaid meenutusi eesti kultuuritegelastest. v Kutse (1980)autobiograafiline teos v Laul,ava tiivad (1985) Tunnustused q 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass q 1942 ENSV tnl. Kunstitegelase aunimetus q 1946 Tööpunalipu orden q 1947 ENSV rahvakunstniku aunimetus q 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi ja q interpreteerimistegevuse eest q 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) ooperi q "Tormide rand" muusika eest q 1947, 1948, 1949, 1950, 1965 ENSV riiklik preemia q 1951, 1967, 1974 Lenini orden q 1956 NSV Liidu rahvakunstnik q 1965 Orden "Austuse märk" q 1970 Lenini preemia q 1950,1967,1974 Lenini orden q
Olafi Ülikooli (USA) audoktor · 2000 Turu Ülikooli (Soome) audoktor · 2000 Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind · 2001 Max Schmidheiny Vabaduse auhind (St. Galleni ülikool, Sveits) Ordenid · Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1993 · Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994 · Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 · Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett 1995 · Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995 · Läti Kolme Tähe ordeni suurrist ketiga 1996 · Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 · Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe orden 1997 · Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 · Leedu Vabariigi Vytautas Suure orden 1997 · Poola Vabariigi Valge Kotka orden 1998 · Islandi Vabariigi Hauka orden 1998 · Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist 1998 · Kreeka Vabariigi Lunastaja ordeni suurrist 1999
Lauku Avīze * 2011 Helsingi "Omalla äänellä" ("Sõna jõuga"). WSOY * 2011 Tallinn "Suurem Eesti. Valik presidendikõnesid ja –kirjutisi 2006-2011". Varrak * 2012 Tallinn "Omal häälel". Tänapäev * Artiklid Eesti jt riikide ajalehtedes ja ajakirjades 5. Tunnustused ja tiitlid * Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass (Grand Cross; Storkors) * Kreeka Auordeni suurrist * Prantsuse Vabariigi Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst * Läti Vabariigi Kolme Tähe Orden (2004) ja Kolme Tähe Ordeni kett (2009) * Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur) * Eesti Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk (2006) * Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist (üle antud kuninganna Elizabeth II riigivisiidi ajal Eestisse 19. oktoobril 2006) * Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden (üle antud keiser Akihito riigivisiidi ajal Eestisse 24. mail 2007) * Soome Vabariigi Valge Roosi orden
sõnum, oodatud, ühiskond, tuleb, sõbralik, inimene, pole, inimene, giid, eesotsas, loodusest, pidurdada, tehnikast. 5.Pärnu X visuaalse antropoloogia filmifestival, lõunaeesti murdeline piibel, suur reede, vanarooma kirjandus, Lev Tolstoi romaan ,,Sõda ja rahu", jõululaupäev, 2.maailmasõda, Teine maailmasõda, Kesk-Kaare tn, Eesti Televisiooni saade ,,Aktuaalne kaamera", Välis- Eesti, väliseesti kirjandus, Taani kuninga aed, Valge Roosi suurristi esimese klassi teise järgu orden, Läti Vabariigi sotsiaalminister, Eesti Üliõpilaste Selts, Maarjamaa Risti orden.
Karastusjoogid organisatsioonid, Kindel Kodu valimisliit Hella Hundi kõrts ühendused Pärnu koduloomuuseum valimisliit Kindel Kodu Pärnu koduloomuuseum Maarjamaa Risti orden Maarjamaa Risti orden Maarjamaa Risti ordeni kett Maarjamaa Risti ordeni kett Autasud aumärk Mõõk ja Ilves Mõõk ja Ilves aumärk II liigi 1. järgu Vabadusrist Vabadusrist II liigi 1. järgu Viljaveski leib Viljaveski leib
Laulul on positiivne sõnum. Mõnus meloodia ja head sõnad. See laul sobib igas vanuses inimesele, nii noorele kui vanale. Muusikas on kuulda trummi. Ma arvan, et selle teose muusika on tehtud süntesaatoriga. Tegemist on samuti Anne Veski ühe tuntuima lauluga. TUNNUSTUSED 1984 Eesti NSV teeneline kunstnik 2006 Valgetähe V klassi teenetemärk 2007 Lomonossovi orden (Rahvuslik Ühiskondlike Autasude Fond; Venemaa) 2011 Sõpruse orden, Venemaa Anna Karin Ericson
Karastusjoogid organisatsioonid, Kindel Kodu valimisliit Hella Hundi kõrts ühendused Pärnu koduloomuuseum valimisliit Kindel Kodu Pärnu koduloomuuseum Maarjamaa Risti orden Maarjamaa Risti orden Maarjamaa Risti ordeni kett Maarjamaa Risti ordeni kett Autasud aumärk Mõõk ja Ilves Mõõk ja Ilves aumärk II liigi 1. järgu Vabadusrist Vabadusrist II liigi 1. järgu Viljaveski leib Viljaveski leib
Kasahstani president. Ordenid Meie lugupeetud riigipea on oma eluajal saanud palju tunnustust ja tiitleid, kokku 17, nende seas näiteks : Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur) Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden (24.05.2007) Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass (Grand Cross; Storkors) Kreeka Auordeni suurrist Läti Vabariigi Kolme Tähe Orden (2004) ja Kolme Tähe Ordeni kett (2009) Eesti Vabariigi Riigivapi III klassi teenetemärk (2004) Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur) Eesti Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk (2006) Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist (üle antud kuninganna Elizabeth II riigivisiidi ajal Eestisse 19. oktoobril 2006) Soome Vabariigi Valge Roosi orden Läti üliõpilasorganisatsiooni Austrums auliige
Ansambli kunstiline juht ja dirigent on Jaan-Eik Tulve. Ta on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi ning hiljem ka Pariisi Rahvusliku Kõrgema Muusika ja Tantsu Konservatooriumi, koori dirigeerimise erialal. Alates 1996 aastat on Tulve gregoriaani õppejõud Eesti Muusikaakadeemias. Jaan-Eik Tulve on kahel korral pälvinud ka Eesti Kultuurkapitali aastaauhinna ning talle on omistatud EV Valgetähe teenetemärk, Belgia Kuningriigi Leopoldi orden ning Prantsuse Vabariigi Kunstide ja Kirjanduse orden. Kokku on ansamblis 15 lauljat. Vox Clamantisele on kirjutanud teoseid paljud eesti heliloojad, teiste seas ka Arvo Pärt ja isegi tuneesia helilooja ja laulja Dhafer Youssef. 1998. aastal valmis neil esimene plaat. Kokku on neil ilmunud 4 plaati. Viimane plaat ilmus paar aastat tagasi. Vox Clamantis on teinud koostööd ka plaadifirmadega ECM Records, Arion ja Mirare. Aastal 2006 esineti esimest korda
Populaarseim neist on kindlasti kõrtsistseen ,,Tormide rannas". Koorilaulude kõrval on Ernesaks loonud ka soololaule. Tuntumad neist on helilooja enda tekstile loodud ,,Hämardunud rannal" (1932), ,,Alla valgete kaskede" (1933) ja ,,Pää kohal toomeke" (1933). 7 Gustav Ernesaksale on antud mitmeid tunnustusi: · 1939 - Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass · 1946 - Tööpunalipu orden · 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi- ja interpreteerimistegevuse eest · 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) ooperi ,,Tormide rand" muusika eest · 1947, 1948, 1949, 1950, 1965 ENSV riiklik preemia · 1951, 1967, 1974 - Lenini orden · 1956 NSV Liidu rahvakunstnik · 1965 Orden ,,Austuse märk" · 1970 Lenini preemia · 1974 NSV Liidu sotsialistliku töö kangelane
"Biografía de Tirso de Molina". Tirso de Molina es su pseudónimo, el nombre real es Gabriel Téllez. El nació en 1579 y murió en 1648. No estoy seguro de en qué ciudad él nació y murió. En Internet hay muchas divergencias sobre esto. Tirso de Molina fue un célebreo dramaturgo español. También fue poeta, narrador español de Barroco, profesor de Teología y monje. En 1601 ingresó en la Orden de la Merced y después tomó los hábitos en 1601 en el monasterio de San Antolin en Guadalajara. Se ordenó sacerdote en 1606 en Toledo, donde estudió artes y teología y también en Toledo empezó a escribir. Sus comedias y sátiras le habian granjeado problemas con las autoridades religiosas, porque el cultivaba temas religiosos. Lo llevó a retirarse en 1615 al monasterio en Aragón. Entre 1616 y 1618 estuvo en Santo Domingo, en cuya universidad fue profesor
TUNNUSTUSED NSV Liidu rahvakunstnik, 1986 Eesti Rahvusmeeskoori audirigent, 1989 Rootsi Põhjatähe I Järgu rüütliristi kavaler, 1989 Soome Lõvi I järgu komandöri medali kavaler, 1992 Rahvusooper Estonia audirigent, 1994 Eesti Muusikaakadeemia audoktor (1994) ja erakorraline professor (1998) Eesti Kinoliidu auliige Valgetähe III klassi teenetemärk, 1999 UNICEF-i hea tahte saadik, 1.juuni 1999 2009 Muusikapreemia Sõpruse orden (Venemaa, 2010) Eesti Olümpiakomitee auliige (2010) TUNNUSTUSED NSV Liidu rahvakunstnik, 1986 Eesti Rahvusmeeskoori audirigent, 1989 Rootsi Põhjatähe I Järgu rüütliristi kavaler, 1989 Soome Lõvi I järgu komandöri medali kavaler, 1992 Rahvusooper Estonia audirigent, 1994 Eesti Muusikaakadeemia audoktor (1994) ja erakorraline professor (1998) Eesti Kinoliidu auliige Valgetähe III klassi teenetemärk, 1999 UNICEF-i hea tahte saadik, 1.juuni 1999
arvab, et ta on kardetav tagurlane ja vimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest vimult eemal hoida. [redigeeri] Tunnustused ja tiitlid * 1986 Ajakirja Looming 1985. aasta publitsistika aastapreemia artikli "Toitlusprobleemi mned tahud" eest * 1987 Tartu Riikliku likooli majandusteaduskonna rndauhind "Majandusmte" * 1988 Juhan Smuuli kirjanduspreemia * 1995 Pressivaenlane * 2001 Riigivapi II klassi teenetemrk * 2005 Kolme The orden (Lti krgeim orden) * 2006 Riigivapi I klassi teenetemrk * 2007 Tallinna vapimrk hiskondlik tegevus * Eesti Keskerakonna esimees (12.10.1991 10.10.1995 ja 30.03.1996 - ) * Estonia Seltsi liige (alates 1993) * MT LiVal sport liige (alates aastast 2002) * MT oti sprade klubi liige * Eesti Jalgpalliliidu president (1990 1992) * Eesti Sumoliidu president (1997 1998) * Vinni valla aukodanik (Alates 20. september 2000)
Suur ja väike algustäht Suur algustäht tähistab esiteks lause algust, nimesid, nimetuste ametlikkust, viisakusvormi. Nimede esiletõstmiseks muust tekstist kasutatakse läbivat suurt tähte, esi-. Suurtähte ja jutumärke. Algustähe ortograafias on vaja eristada NIME (pärisnime), mis on alati individuaalne ning antakse isikutele, kohtadele, asutustele jne. NIMETUST (üldnimi või liigisõna), mis näitab eseme või nähtuse liiki, elukutset, tiitlit jne. Nimed ja suurtähelised nimetused on isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, asutustel, ühendustel, riikidel, ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, üritustel, autasudel, kaupadel, sõidukitel ja taimesortidel. Läbiv suur täht: · Kohanimi läbiva suure tähega, va liigisõna (Kolme Pärna tänav; Lühike jalg; neem, säär jne) NB! Kui neid kohti on ainult üks: Tallinna Lauluväljak; Tallinna Kaubamaja · Taevakeha...
SUURE VÄIKESE ALGUSTÄHEGA ALGUSTÄHEGA Isikud ja olendid, Koha nimed rahvuskuuluvuse taevakehad, väljendamiseks ja keelenimetustes maailmajaod, (seosed kultuuriga), kohad, taime- ja loomanimetused, linnad, nimetused- veekogud, tänav, ehitised, vabariik, nime juurde kuuluv püsiv täiend, järv, nimi ka täiendina, meri, perioodikaväljaanded, ooekan, tooted (kefiir Gefilus), jõgi, ajaloosündmused (esisuurtäht- Ümera allee, lahing), puiestee, asutused, kool, ettevõtted, gümnaasium, organisatsioonid (reklaamifirma Kolm kauplus, Karu), ...
Ametid Enn Eesmaa on ennekõike tuntud teleajakirjanikuna ·19701993 Eesti Televisioonis diktor ja kommentaator ning töötas "Aktuaalse Kaamera" peatoimetajana, oli ka ETV programmi direktori asetäitja · 19931994 Vabariigi Presidendi Kantselei meedianõunik · 19942003 TV3 uudistetoimetuse juhataja, saatejuht, välisuudiste toimetaja · Alates 2003 kuulub Riigikogu koosseisu Tunnustus ·2000 Eesti Ringhäälingute Liidu aastaauhind Kuldmikrofon ·2001 Prantsuse Auleegioni orden ·2002 Eesti Vabariigi Riikliku Valge Tähe IV klassi teenetemärk TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Paul-Eerik Rummo Deigmar Virga 9.A klass II rühm Elulugu ● Sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas. ● Eesti kirjanik ja poliitik. ● Õppis Tallinna 2. Keskkoolis. ● Lõpetas Tartu Ülikooli 1965. Teosed ● "Ankruhiivaja" (1962) ● "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) ● "Kõrgemad kõrvad" (1985) ● "Kogutud luule" (2005) Tõlked ● "Antillide luulet" (1966) ● "Luuletusi ja poeeme" (Aleksandr Puškin, 1977) ● "Puškin armastusest" (Aleksandr Puškin, 2001) Tunnustused ● 1966: Juhan Liivi luuleauhind. ● 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik. ● 2001: Riigivapi IV klassi teenetemärk. ● 2005: Kultuurkapitali kirjanduspreemia. ● 2006: Valgetähe II klassi teenetemärk. ● 2007: Põhjatähe orden (Rootsi).
Jüri Arrak Jüri Arrak on Eesti maalikunstnik graafik ning metalli- ja filmikunstnik. Ta sündis 24. oktoobril 1963 Tallinnas. Töötas Tallinna Metallitoodete Tehase kunstnikuna ja "Tallinfilmi" lavastuskunstnikuna aastast 1969 vabakunstnik. Varased maalid on kujundindid tasapinnalised, hiljem on nad muutunud ruumiliseks. Tähtsaimad auhinnad Sajandi Sada Suurkuju-kümne kunstniku hulgas Valge Tähe Orden, II järk Eesti Kunstnike Liidu maalikunsti aastapreemia Eesti Kultuurifondi aastapreemia' Eesti NSV teeneline kunstnik Töid välismaaa kogudes: Tretjakovi Galerii, Moskva The White House, Washington New York Public Library Eesti Maja, Stockholm Krakowi Rahvusmuuseum Museum of Modern Art, New Orleans Kasutatud allikad: www.wikipedia.org www.rios.ee www.art.ee www.haus.ee
Harry Potter ja segavereline prints Lord Voldemort on jõudnud tagasi ja tema viha on tunda nii Muggle'i kui võlurite maailmades. Severus Snape, kes kaua peeti Voldemorti vaenlaseks ja Dumbledore'i Voldemorti vägede koalitsiooni liige, Phoenixi orden kohtub Draco ema Narcissa Malfojaga ja kinnipeetava surmaheitja Luciusiga. Snape teeb Narcissasse vigu, mis lubab kaitsta oma poega Drako. Dumbledore läheb 4-le Privet Drive'ile, et koguda Harry tema tädi ja onu. Harry ja Dumbledore peatavad oma teed Burrowi, et värvata Horace Slughorni, et nad saaksid Sigatüübist õpetada. Harry on taasühinenud oma parimate sõpradega, Ron ja Hermione. Harry jookse Drako kooli sisse ja jälgib teda Borgini ja Burkesi,
Viivi Luik Erika Ofitserova Kadi Jürisson Elulugu Sündinud 06.11.1946 Pärit Viljandimaalt On õppinud Risti algkoolis, Kalmetu põhikoolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis Elanud Helsingis, Berliinis ja Roomas 1974. aastal abiellus Jaak Jõerüüdiga Kutseline kirjanik alates aastast 1967 Looming 1962 esimene trükis ilmunud luuletus 1965 esimene raamat ja luulekogu 1985 "Seitsmes rahukevad" 1991 "Ajaloo ilu" "Seitsmes rahukevad" on ilmunud paljudes keeltes 10 luulekogu, 3 romaani, esseed ja lasteraamatud Autasud Ajakirja "Looming" aastapreemia Eesti NSV riiklik preemia 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1988 Sveitsi Kirjanike Liidu stipendium 1989 Eesti Vabariigi aumärk 1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden) 2000 Kasutatud materjalid www.viiviluik.ee www.miksike.ee/docs/lisakogud/kir...
....... Kool Oskar Luts Referaat Koostas: ........ Juhendas: õp. ........ ........ 2013 SISUKORD 1.ELULUGU............................................................................................................................ 3 2.TUNTUMAD TEOSED......................................................................................................... 4 2.1.,,Kevad".......................................................................................................................... 5 2.2.,,Suvi"............................................................................................................................. 5 2.3.,,Tootsi pulm".................................................................................................................. 5 2.4.,,Argipäev"...................................
juhatajana. 1981 aastal sai Noorsooteatris alguse tema lavastajakarjäär, mis 1992 aastal jätkus Draamateatris. 22. august 2005 suri Tallinnas 61-aastaselt pärast seda, kui ta oli Draamateatrist vallandatud. Unt maeti Metsakalmistule teatrirahva puhkepaika. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna nimeline auhind 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia
· Asutused Kohamäärang Nimetus Allüksus Nimi Suuralgustäht (SA) Ametlik: SA VA SA ( lubatud ka mitteametlik: VA jutumärgid) Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskond Tartu lastepäevakodu Väike Päike · Väiksemad sündmused, tähtpäevad rahvusvaheline keemiaolümpiaad, mardipäev · Autasud Maarja Risti orden, Kotkaristi teenetemärgi I järk · Sõidukid (läbiv SA, võib kasutada jutumärke) purjekas Lendav Hollandlane · Kaubad (SA; jutumärgid pole lubatud) küpsised Meie Märk, Kirde sai
1993 Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia juhatuse liige 1995 Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatuse liige 1997 Parlamentidevahelise Antisemitismivastase Nõukogu liige 1999 Soome Kodukandi Liidu auliige 1999 Ordenid 1993 Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1994 Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1995 Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett 1995 Mehhiko Asteegi Kotka orden 1996Läti Kolme Tähe ordeni suurrist ketiga 1997Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist ja Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe orden,Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist, Leedu Vabariigi Vytautas Suure orden 1998 Poola Vabariigi Valge Kotka orden, Islandi Vabariigi Hauka orden,Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist 1999Kreeka Vabariigi Lunastaja ordeni suurrist 2000 Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suurristi erijärk 2001Malta Vabariigi Auliidu ordeni kett
1996 Coudenhove-Kalergi Euroopa auhind 1996 1998 Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie) 1999 Lapi ülikooli audoktor 1999 Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind 3.5 Ordenid · Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1993 · Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994 · Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 · Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett 1995 · Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995 · Läti Kolme Tähe ordeni suurrist ketiga 1996 · Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 · Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe orden 1997 · Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 · Leedu Vabariigi Vytautas Suure orden 1997 · Poola Vabariigi Valge Kotka orden 1998 · Islandi Vabariigi Hauka orden 1998 · Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist 1998 · Kreeka Vabariigi Lunastaja ordeni suurrist 1999
1971. aastast kannab Heino Elleri nime Tartu Muusikakool. 1987. aastast asub Tallinnas Georg Otsa nimelise Muusikakooli õuel Heino Elleri mälestussammas. 1991. aastast on korraldatud Heino Elleri nimelist rahvusvahelist viiuldajate konkurssi. 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat. Tunnustused 1948. & 1965. - ENSV Riiklik Preemia. 1953. - ENSV teeneline kunstitegelane. 1967. - NSV Liidu Rahvakunstnik. 1965. & 1970. Lenini orden. Isiklikku Eller oli abielus pianist Anna Kremeriga (1886 1942). Teine abikaasa oli Ellu Meriva (1908-1997) Tänan Tähelepanu Eest !!! Koostas: K.J Grupp: Eitea
Heino Elleri heliloomingus on umbes 300 teost Ta on loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid "Kodumaine viis " "Videvik" "Koit" "5 pala keelpilliorkestrile" Kuulamine "Kodumaine viis " https://www.youtube.com/watch?v=Iu_JIEGfNm E "Koit" https://www.youtube.com/watch?v=blvMl136Y4 o Tunnustused Nõukogude Eesti preemia ENSV teeneline kunstitegelane NSV Liidu rahvakunstnik Lenini orden Mälestuse jäädvustamine 1971. aastast kannab Heino Elleri nime Tartu Muusikakool. 1987. aastast asub Tallinnas Georg Otsa nimelise Muusikakooli õuel Heino Elleri mälestussammas 1991. aastast on korraldatud Heino Elleri nimelist rahvusvahelist viiuldajate konkurssi. 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat.
Kronoloogia Ministrite nõukogu esimees 24.02.1918−12.11.1918 Peaminister 12.11.1918−08.05.1919 Riigivanem 25.01.1921−21.11.1922; 02.08.1923−26.03.1924; 12.02.1931−19.02.1932; 21.10.1933−24.01.1934 Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934−03.09.1937 Riigihoidja 03.09.1937−24.04.1938 Vabariigi President 24.04.1938−17.06.1940 Tunnustused ja aunimetused 1924 Püha Piiskop Platoni orden 1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor 14. veebruar 1929 Kotkaristi teenetemärgi I klass 1938 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1938 Loodusvarade Instituudi auliige 1938 Loodusuurijate Seltsi auliige Pildid TÄNAN KUULAMAST!
· 2000 Saint Olafi Ülikooli (USA) audoktor · 2000 Turu Ülikooli audoktor · 2000 Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind · 2001 Max Schmidheiny Vabaduse auhind (Sankt Galleni ülikool, Sveits) Aumärgid: · Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1993 · Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994 · Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 · Rootsi Serafimi ordeni kett 1995 · Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995 · Läti Kolme Tähe teenetemärgi suurrist ketiga 1996 · Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 · Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe teenetemärk 1997 · Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 · Leedu Vabariigi Vytautas Suure teenetemärk 1997 · Poola Vabariigi Valge Kotka orden 1998 · Islandi Vabariigi Hauka teenetemärk 1998 · Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist 1998
XIV sajandil jälgis Põhja- Saksamaa linnades raad karmilt, et iga naise riietus ja ehted vastaksid tema abikaasa varanduslikule seisundile, nagu see oli fikseeritud maksunimekirjas. Eri riietust kandsid keskajal ka narrid. Neid iselommustas teravatipuline müts, mille otsas oli luljused. Suur sakilise äärega krae, mille küljes rippusid samuti kuljused. Isiku päritolule ja positsioonile osutavate tunnuste hulgas olid tähtsal kohal ka tema vapp ja orden. Vapp oli kunagi olnud vajalik selleks, et lahinguväljal vaenlast eristada. Orden näitas kandja kuuluvust mõnda ilmalikku ordusse. Ordenid olid tavaliselt kaunistatud vääriskividega ja olid väga kallid. 6 Kilingi-Nõmme Gümnaasium KOKKUVÕTE Keskaja riietumisstiil oli minu arust väga suursugune, taheti iga hinna eest massist
(Pedrae),Hermann Arbon, Paul Keerdo, Oskar Seprega) EKP Illegaalgse liige. Hukkumine Nõukogude ametlike teadete järgi hukkus Johannes Lauristin 28. augustil 1941 Tallinast evakueerudes eskaadrimiinistajal Jakov Serdlov. Meresõjaajaloolase Mati Õunaraamatu "Võitlused Läänemerel. Suvi 1941" andmeil lasti Lauristin nõukogude võimuesindajate poolt maha. Tunnustus 1946. aastal anti Lauristinile postuumselt Lenini Orden. Tema järgi said nime Lauristini tänavad Tallinnas.
aastal Eestisse naasis. Pitka surmaaeg ja -koht on teadmata, arvatavasti oli selleks september 1944. Pitkal on ka ohtralt teenetemärke ja aunimetusi: Vabadusristi I liigi 1. järk Kotkaristi teenetemärgi I klass mõõkadega Eesti Punase Risti III järgu mälestusmärk Eesti Punase Risti I järgu II astme mälestusmärk Briti Püha Miikaeli ja Püha Jüri Ordu aurüütel-komandöri orden (KCMG) Karutapja ordeni II klass 2
Helena Tulve 2015 VI põlvkond • Sündinud 1960-1975 • Tähelepanu keskmes kõla • Kõlakäsitlus on sageli väga peen ja keskendub peentele nüanssidele • Aktiivne ja motoorne rütmipulss puudub • Kasutavad tihti elektroonilisi vahendeid Helena Tulve Helena Tulve • Sündis 28.04.1972 Tallinnas • Tallinna muusikakeskkool kompositsiooni eriala Alo Põldmäe klassis • Tallinna konservatoorium helilooming (1989-1992) E. S. Tüüri ainus õpilane • Pariisi Rahvuslik Regionaalkonservatoorium kompositsiooni erialal Charpentier’ käe all • Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis- gregooriuse laul (1993-96) • Eesti muusikaakadeemia kompositsiooni- õppejõud aastast 2000 • Eesti muusika päevade kunstiline juht aastast 2015 Jaan-Eik Tulve- abikaasa Looming • Muusika kasvab välja lihtsatest algimpulssidest, olles mõjutatud looduslikest mustritest, orgaanilisusest...
Filmi-muusika: "Don Juan Tallinnas", "Karoliine hõbelõng", "Tulivesi", "Lurjus", Kallis Härra Q", "Kolmnurk", "Harjutusi iseseisvaks eluks", "...ja teeb trikke", "Tagasi Euroopasse", jne. Laulud: "Vaid see on armastus", "Võta mind lehtede varju", "Päikeseratas", "Vitsalaul", "Rahalaul", "Vokilaul" (Ehi, kallis, ehi), "Põlev puu", "Laul surnud linnust", jne. Tunnustused: Suure Vankri preemia (1997), Valgetähe 5. klassi orden . Rahvusvahelised auhinnad joonis- ja nukufilmide muusika eest: "Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E". Lisainfo: Ajateenistus NSVL armees 1974-1975. Koostöö vokaalansambliga Kiigelaulukuuik. Ilmunud on CD-d "Siidiplaat", autoriplaat "Kino-Teater-Muusika" ning "Koidulast Ehalani". Kooliajal mänginud ansamblis "Kristallid", osalenud telesaadetes ja filmides.
XIV sajandil jälgis Põhja- Saksamaa linnades raad karmilt, et iga naise riietus ja ehted vastaksid tema abikaasa varanduslikule seisundile, nagu see oli fikseeritud maksunimekirjas. Eririietust kandsid keskajal ka narrid. Neid iseloomustas teravatipuline müts, mille otsas oli kuljuseid. Suur sakilise äärega krae, mille küljes rippusid samuti kuljused. Isiku päritolule ja positsioonile osutavate tunnuste hulgas olid tähtsal kohal ka tema vapp ja orden. Vapp oli kunagi olnud vajalik selleks, et lahinguväljal vaenlast eristada. Orden näitas kandja kuuluvust mõnda ilmalikku ordusse. Ordenid olid tavaliselt kaunistatud vääriskividega ja olid väga kallis. Kasutatud kirjandus: "Mood läbi aegade" Pilvi Blankin-Salmin Aleksander Salmin "Keskaja Euroopa kultuur" Jacques Le Goff
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
